Vikerraadio. Tere, viimase nädala jooksul õnnestus Eestimaal näha tõelist talvemeeleolu, kui taevast 100. valget lund ja valgeks läks ka siis maa. Aga kas see oli selle jõuluaja viimane lumi, selgub lähinädalatel, sest praegu on Tallinna viker raadioaknatagune hall nagu sügisele kohane. Aga hea uudis on see, et vähemalt õhutemperatuur soosib õues olemist. Üks mis aga täiesti selge, istume kolmekesi siin viker raadiostuudiosse, meid kuulatakse pealt. Lutikaid siin majas kõige parema teadmise juures küll ei ole, aga mikrofonid käivad ja seda selleks, et viia raadiokuulajateni need jutud ja analüüsid, mis järgneva 50 minuti jooksul siin kolme ajakirjaniku poolt kõlavad. Olgu ka öeldud, et kuskil siin laes peaks olema meil ka üks wifi jagaja. Täna oleme koosseisus. Sulev Vedler Eesti ekspressist. Tervist. Aivar Hundimägi äripäevast. Tere ja mina olen Taavi Eilat Eesti rahvusringhäälingust. Sel nädalal on mitmeid olulisi uudisteemasid, millest saates räägime, aga enne kui neisse pikemalt süüvima, annan kiire ülevaate, millest juttu tuleb. Räägime sellest, kas ja kui palju peab poliitik ja näiteks minister minema appi eraettevõtjatele võitluses riigiga ehk siis Martin Helme ja tuulikute näide. Kõneleme rahandusministri palga maksmise viisist. Rail Balticust räägib, on tekkinud hulga probleeme selle projektiga ja peaministrid deklareerisid siin eile vankumatut Dust projektile. Lisaks räägime hariduses toimuvast PISA testist ja ka koolijuhtide kangutamisest ning veel ka Coop Panga aktsiast ja kui aega jääb, siis ka Mati Alaveri kohtujuhtumist, aga alustame algusest ja esmalt kõneleme poliitikute ja ärimeeste suhetest või õigemini siis sellest, et Nad peaksid poliitikud esindama ja seisma ministeeriumis ettevõtjate huvide eest. Et kogu see teema sai alguse selle nädala postimehest, mis kirjutab siis Aidu tuulepargi arendajad, vendade sõnajalgade korduvad Nendest kohtumistest rahandusminister Martin Helmega, kes juba õige pea pärast valitsusse saamist hakkas ka teemaga tegelema, kus kolleegist minister Kert Kingoga, kes oli väliskaubandusminister, siis olgu öeldud, et see temaatika tegelikult ei jää kummagi ministri tabab pärasesse nii-öelda haldusalasse, vaid kuulub majandusministri teemade hulka. Ka kaitseministeerium on selle teemaga seotud siis kaitse poole pealt, aga, aga mis siis ikkagi toimus, on, mäletatavasti ehitasid sõnajalad Aidus kaks tuulikut projektist eriti mööda, neid ehitati kõrgemad, kui need olid lubatud tekki taas olukorra, see, see kõik siis, et kust need hakkasid segama läheduses paiknevad kaitseväele kuuluvat Kellavereradarit, ehk siis Nende tööle panemine oleks seganud Eesti kaitsevõimet ja selle teemaga on kulutatud kohtuks ja osaliselt saanud sõnajalad õigust, aga see, see lähtub eeldusest, et projektist peetakse kinni, mida praegu ilmselgelt ei ole tehtud. Ja kardavad sõnajalad siis riik kahjunõudega ja Martin Helme koos oma poliitilise nõunikuga käib. Näib olevat võtnud selgelt siis sõna- jalaka kaitsmise taktika ja, ja süüdistab koos nõunikuga siis teisi riigi ametkondi ettevõtjate kiusama. Selles. Mõttes, see ei ole ju ainult sõnajalgade teema, tegelikult tõstatus ka sellesama maaeluminister Järviku puhul, kus, kus olid needsamad küsimused üleval. Et kui palju ta peaks nagu kaitsma siis konkreetselt ühte kalatehast kuuli ma nagu võib-olla natuke see küsimus ka, et kas peaks kaitsma, mitte et natuke nagu valesti püstitatud, vabandust, Taavi, aga aga noh, ma arvan, et minister ja ministeeriumi ametnikud peaksidki kuulama erinevaid, siis osapooled on mingid konfliktid, eriarvamused ja, ja siis neid erinevaid argumente kõrvutades lõpuks nagu jõudma kõige parema lahenduseni. Et võib-olla mis on praegune, kus probleem olnud, on selles, et et me tegelikult ei tea avalikult ei näe seda lobitööd väga hästi, et sa lobitöö käib peaministri selliste poliitiliste nõunike abil ja nende nagu selliseid huvisid või motiive sageli ei tea või saame teada. Aga tagantjärele, et, et see on võib-olla see probleemi koht, aga, aga see, et ettevõtjad nagu kaitstakse, noh, kui välismaale minnakse või eksporditakse mind, konfliktid tekivad, siis on ikka riik nii-öelda nende selja taga. No seda küll, aga, aga noh, millist ettevõtjad kaitstakse, et selles mõttes, kui ettevõtja nagu tehnilise järelevalveamet on ka tuvastanud selgeks teinud, et tuulepargi ehitustegevusega on viidud läbi põhjalik menetlus, ei vasta ehituslubadele ei planeeringule nende all olevatele killustiku kuhjadel puudub ehitusluba, projekti dokumentatsioon ning selle ohutust tõendav dokumentatsioon, tuulikute projekteerimisdokumentatsioon on vastuoluline ja ja tuulikute enda ohutus on tõendamata. Noh ja see peamine teema on ju selles, et see tuulik on kõrgem kui lubatud. Sellepärast killustiku padi ehitati 20 meetrini siin alla, mida ei ole projektis mitte kuidagi ju välja toodud ja see tekitabki selle, et kui minister läheb kaitsma ettevõtjad, kes tegelikult rikkunud seadust või ettekirjutust, kuidas ta peab esitama ehitusprojekti, et me noh, siin võib tuua näite, et kuidas me kõik teame, kui kui raske on, kui on mingi kuur näiteks ehitatud see, kui palju jamamist on sellega, et seda ehitusprojekti nüüd kinnitanud ta tagantjärgi või või et ei tohi sellest mööda ehitada ja kuni selleni, et tõmbame kuuri maha, onju et no mille poolest siis ettevõtja on eelisseisund. Ei no see vaidlus, et kui, kuidas, nagu poliitik võib aidata ettevõtjaid või kedagi teist, see on ikkagi väga-väga iidne alates sellest, kui mingi riigikord üldse tekkis. Noh, alati on pealikel oma soosikud olnud. Et kui poliitik kaitseb ühte konkreetset ettevõtet, Ta kõnnib alati sellise noatera peal, et kas ta nüüd läheb ühele poole või teisele poolt me ühiskonnas ju tegelikult ootame. Et poliitikud, riigiaparaat nagu viskuks aeg-ajalt ettevõtjate kaitsele näiteks siis kui minnakse välisturule. Mis selle Kert Kingo, Kaali talla ka heideti ette, et ei käi piisavalt välismaale, ei toeta ettevõtjaid. Noh, ja nüüd me siis oleme sama partei ministrite kallal, et nad toetavad ettevõtjad. Aga asi on selles, et siis kui kui see toetamine läheb siseturule, siis meil tekib alati küsimus, et äkki nüüd on tegemist mingi korruptiivse suhtega, et kas ta ikka teeb seda puhtast südamest, äkki seal taga on midagi? Noh, selles mõttes on tegemist sellise noateral kõndimisega. Jällegi, kui tegemist on seal riigiettevõttega, siis me võtame jälle asja teistmoodi. Et nad Eesti Energia, Tallinna sadam, Elering kõikjal on riigi osalus sees. Alati vaatame täitsa normaalselt, kui, kui poliitikud kaitsevad nende huvisid. Nüüd need vennad Sõnajalad, aga mitte ainult nemad on rääkinud juba pikka aega, et kuulge, siin tehakse täielikus sobi. Et seda mängu mängitakse riigiettevõtte Eesti Energia huvides. See ei ole nüüd selle nädala uudis. Mina kirjutasin, sest mul seal aasta tagasi vist kaks või kolm aastat tagasi samamoodi see ei ole ainult vendade sõnajalgade mure. Just, Harry Raudvere on seal täpselt samas läheduses on samamoodi sõdinud. Ütleb, et mulle pannakse sinna käsi ette, tehakse sobi. Mida need vennad Sõnajalad tegid? Nad ütlesid, hea projekt on küll selline, aga tead, et kui sa radarit segab, siis me teeme ühe, ühe parem asja, me paneme kõik tuulikud nii moderitad, nad on üksteise taga. Ja siis nad seda segavad radarit vähem, kuna võrreldes sellega on kõik erinevatel kõrgustel, selle tõttu me panemegi nad killustiku sinna alla. Me tuleme hoopis kaitseväele vastu. Noh, seda võib ka niipidi tõlgendada, aga mööda ehitada ikkagi ju ei tohi, et projekti tuleb ikkagi kinni pidada. Jah, aga nad ütlesid, me teeme selleks, et kaitseväge võimalikult vähe segada. Aga kellel pool on õigus, paber on loomulikult kaitseministeeriumi poole, et siin ongi täiesti suur komplekt, tegelikult me võiksime seda vaadata nagu hoopis laiemalt. Seal on konflikt, mille vahel meie kaitsejõu vahel ja mis seal suur eesmärk ikkagi teist oleks hästi kaitstud ja teisest küljest veelgi suurema eesmärgi vahel, et Eestil läheks üle roheenergiale. Viimasel ajal ikkagi on nagu ülemaailmas roheenergiale üleminek, kliima soojenemise vastu võitlemine ja nii edasi kuidagi nagu tähtsamaks läinud, kui see sõjaline aspekt. Ja eks see siis sealtpoolt tuleb ka see, et nad tänapäeval üritatakse siis kuidagi seda konflikti hakata ära lahendama üks võimalusi, mida saaks teha algseid, Kellavere radar siis kuhugi mujale kolida, kuid see reaalne võimalus, kuhu mina ei tea jällegi pealegi ega küsimustki, ainult radarid. Et küsin need sõnajalad mingil hetkel tulid välja oma jutuga, et me paneme küülikud kuidagi paremini ritta, siis hakkasid jällegi sõjaväelased rääkimata ega siis ainult radarite segada. Meil on ka raadioluure tuulikud, seda segavat ka seda, et nad niimoodi me võimegi nagu lõputult jääda, vaidlema, kuskile tuleb siin kompromiss teha. Asi, mis natukese probleemi põhjus on selles, et mõlemad osapooled on nii kokku, puutud kulud, et, et keegi ei taha enam, vastasel on mindud nii-öelda isiklikuks, ei taheta nagu astuda enam sammu kõrvale või tagasi ja, ja muidugi see tõenäoselt sõnajalad mõtlesin, et kui nad panevad mingid suured asjad püsti, eks noh, natukene võib ikka maha võimleb, et kes see ikka hakkab nagu tuulikut maha võtma, noh ja, ja nüüd on nagu see küsimus, et kes see siis ennast kehtestab, et kuidas kehtestada on, eks ettevõtja või on see siis ministeerium ja ametkond, jah, mis tegi muidugi, mis on minu arvates, noh, Martin Helme tegi, tegi vea, on ikkagi ikkagi see nagu nõunike või noh, nii tugev nagu poole valike ja teine selline kumine nagu teise ministeeriumi haldus alla, et see seesama, mis Postimees meile noh, täna või sellel nädalal avalikuks tõi, eks need kohtumised seal, kuidas üritati siis tehnilise järelevalveamet teejuhti nagu mõjutada kutsuti ta. Välja, eks teiste ministrite nõudmisel, kellele ta nagu otse ei allu, et, et see on nagu see probleemi koht ja ja see, et seal on nagu kõige aktiivsemad need needsamad nõunikud Kersti Kracht ja Kristel Menning kes nagu kellel ei ole sellist poliitilist vastutust, kelle kohta me tegelikult ikkagi ei tea, et mis on nende huvid ja minu teada nad ei ole ainult siin olnud aktiivsed, vaid EKRE ministritele hommikud on ka teistesse eluvaldkondadesse ministeeriumites olnud üllatavalt aktiivsed ja nõudnud nagu mingeid erisusi, eks ei ole ju esimene kord, et suuresti on kõigil meeles Martin Helme katse Elmar Vaher lahti lasta. Sest et sellisena paralleelmenetluse pidamine ja noh, või nagu nad ise ütlevad, et tegutsemine üle kogu välja, et, et põhimõtteliselt noh, nii justiitsministeeriumi, majandusministeeriumi, kaitseministeeriumi ja ka nende ministrite, siis asemel, et kuna need ministrid ei tee vastavalt seda, mida Martin Helme või, või siis ma ei tea, kas neil tema nõunikud on soovinud, siis tegutseb ta ise sellise alternatiivse peaministrina, et et ja, ja kusjuures ju, et ega Jüri Ratase positsioon on ka huvitav, et tema nagu ma nendest artiklitest aru saan, ikkagi teadis varasemalt. Et selline paralleelmenetlus on käimas ja kohtumised siis nii ettevõtjatega kui ka tehnilise järelevalveameti inimestega ka ei ole, see ei ole selle kohta justkui midagi seni avaldanud, et et noh, see on ka üllatav ja kui rääkida sellest, et noh, riigiettevõtjate siis, et ministrid kaitsevad ainult riigiettevõtted, et noh, see oli see sõnum, mida eile ka ühel pressikonverentsil, siis mis oli korraldatud kus terve hulk tuulikuäriedendajad siis istusid laua taga, ma ei mäleta, seal oli seitse, kaheksa inimest pluss siis tõesti ka Martin Helme nõunik Kersti Kracht ja sisuliselt noh see oli ikka tsirkus, mis seal toimus, et põhimõtteliselt süüdistati ametkonda siit ja tegelikult ka ajakirjandust, et kõik on ära ostetud ja kinni maksta. Minu minu poole on pigem need ettevõtjad nagu ise varem pöördunud, et abi saada. Mul küll ei olnud seal eile selles pressikonverentsil mingit rolli käinud seal. Aga seal on, see teema ongi laiem, see on seesama endale kuul, siis on need viiski load, eks, kus on samamoodi tekkinud konflikti ametnike süüdistamine siis ühe nii öelda turuosalise poolt, et on kaldu suurte siis telekomifirmade poole ja ja noh, ma ei tea, et, et iseenesest see ma ei tea, kas on hea või halb, et sellised vaidlused tekivad, aga, aga noh, nad ei näe nagu siin selliseid häid lahend lahendusi leida. Teisalt peaks nagu keegi jälgima, et tõesti, et oleks konkurents maksimaalne. Et ametnikud ei saaks mängida kokku mingite turuosalistega, et, et need on ka olulised, jäi kahtlemata tegelikult ja noh, poliitikud peavad suhtlema ka ärimeestega ja see ei ole see, et me tauniks kuidagi ju seda, vaid see on täiesti loomulik, et erinevatelt osapooltelt saada erinevaid seisukohtasid, aga, aga kui tugevalt ennast seal nagu kehtestada, et noh, seesama Järviku näide või, või siis tuulepargi teemat, kelle kaitsele sa ikkagi kuhu lähed ja kõigepealt tark minister ikkagi paika panema või teada saama, mis, millised on tema volitused, kuhu nad välja ulatuvad ja ta peab aduma ka seda, et mis see kaasa võib tuua. Iseenesest, see on ju väga sümpaatne, kui Mart Järvik kaitseb ühte või kaitses ühte ettevõtet, et aga kui selle tagajärjeks on, et rahva tervis on ohus, siis ikkagi rahvas ja, ja ka tervis, tervishoiutöötajad täitsa selgelt asuvad sellele vastaspoolele, et nad tee, mis sa tahad, aga listeeriabakter on kangem kui ükski ettevõtja või minister. Sellel listeeria puhul oli ka see, et on, milline taktikaga ettevõtjate poolt valitakse, et mulle tundub, et endale kuuli puhul need inimesed, kes nõu andsid, sellele teha, seal ma ei tea. Olgu see piir nõu või õigusalast nõu Soraineni büroost või korporassiseks. Et valisid ikkagi vale taktika, et nad läksid nagu sellisele kokku põrkele järelevalvega. Aga noh, mind nagu tarbijana tegelikult noh, see väga ei v nagu hakatakse süüdistama nagu ametnike, et ma tahaksin näha pigem seda, et, et see ettevõtja kui mingid kahtlused, et ta need kiirelt kummutab ja astub samme, et et selliseid kahtlus enam ei tekiks või neid probleeme enam ei tekiksid seal arvan, et valiti, valiti vale taktika siin muidugi sõnajalad on, ongi sellise hirmutamise ja nende nõuet, et suurte rahaliste nõuete esitamise peale ja suurde pliiga ja see vastandamine noh ma ei tea, võib-olla see on kestnud ikkagi aastaid nende sõda, et nad on proovinud igasugu variante on proovinud teha ja nüüd proovin natukene kurjaga ka, et tee, mis tahad, neil ongi raske. Aga ikkagi, kui sa ise ehitad projektist mööda, tulen korra veel korrase tuuliku näite puhul, et kas ma mäletan õigesti, et ma ei tea, Vello Kunman näide ju samamoodi projektist mööda ehitamine, et ega see on ju sa võidki öelda, et ei, aga noh, see on millegi hüvanguks või millegi heaks või või mingil põhjusel on see ikkagi ju lubatud, aga no ei ole. Teatud hetkedel muidugi on, noh, kui võtame mingite maja, maja ehitamise näiteid, et on ka võimalik leida, noh, et seal ei lähe see asi sageli ikkagi ka nüüd siis omavalitsuse ametnikke ei lähe see asi nii konflikti, et nüüd on pead ära lõhkuma ja kõik, et üritatakse kompromissi leida. Praegu lihtsalt selle tuuliku vaidluse puhul tundub, et siin sellist kompromissi kohta enam väga ei ole. Aga kõige hullem on see, et ega Eestis ei ole väga palju kohti, kuhu neid tuuleparke ehitada. Et mõnes kohas on rahvas vastu, teises kohas on jällegi vähe tuul. Et neid kohti, kuhu teha, neid on vähe ja mis saaks paremini ja siis selleks sobida, kui üks vana kaevandusala seal elage, inte, kedagi ei tohiks selles mõttes peale radarit ei seganud mitte kedagi. Et noh, see lootus vähemalt on, et riik, ma saan aru, on lubanud CO2 kvoodi eest uue radari, see küll vist viie aasta perspektiivis peaks tulema, et see peaks selle probleemi seal konkreetselt lahendama. Aga see ei lahenda muidugi seda probleemi, et tuulikud on ikkagi projektist mööda ehitatud. Et tuulikuid saab siis ilmselt sinna ikkagi rajada, aga see on siis Neil on neid saaks ju praegu ka rajada, aga lihtsalt teistsugustena projektis projektis ette nähtud tõenäoliselt natuke teistsuguseid välismaise tuulikud, mitte selliseid, mida kodumaal tehakse, mida sõnajalad peavad paremaks. Teemaga haakub otsapidi natukene see apteegireformi teemaga, millel me võime pikalt ei jõua täna peatuda ka sisuliselt sel nädalal siis sai selgeks, et ministeerium mites ministeeriumi vastuseisust hoolimata ministri vastuseisust hoolimata. Ta on siis valmis kirjutatud eelnõu, mis noh, kui nüüd lugeda, siis tundub, et seisab justkui ka mingisugust ettevõtjate huvide eest ja mitte siis proviisorite huvide eest ja minister ministeeriumi siis ametnike nägemuse eest. Et konkreetselt siis ketiapteekide nägemust justkui see esindavat ja, ja see võib-olla isegi oodatust veel enam seda olukorda põlistav, mis praegu kehtib, ehk siis nimelt apteegireform pidi pidi jõustuma tuleva aasta siis aprillikuust. Aga väidet või noh, nüüd tõenäoliselt jääb ära. Ja jääb see olukord, mis meil praegu on, ehk siis hulgi- ja jaemüüki ei lahutata ja see nii-öelda otsetorud ülevalt alla jäävad alles. Nojah, seal oli ju, taheti suurendada ikkagi konkurentsi väga tugevalt, et olukorras, kus saavad ainult väikeettevõtted üksteisega konkureerida, see on täiesti teistsugune võrreldes sellega, kus sul on turg ära jagatud. Nelja osalad poole, vahel kolm suurt. Konkurentsile konkurentsi soodustamisel see kindlasti kaasa ei aita. Aga see, mismoodi seda muidugi hakati tegema, noh siin võiks ka ikkagi kriitiline on, et just nagu ametkonna poolt, et et ega ka see lahendus, mida nagu välja pakuti ainult proviisorid võivad olla, eks apteekide omanikud ja, ja neli oli vist see, et maksimum, mis võib ühel proviisoriapteeke olla, et kui me mõtleme nagu sellist nagu turu arengut või et see seal me tapame ära sellise nagu innovatsiooni või noh, ütleme et selles mõttes. Me noh, minu arvates läksime nagu tahtsime ajas minna väga-väga palju tagasi selle reformiga, ehk et võib-olla oleks siin nagu vigade paranduse koht see, et kutsuda kokku mitte nüüd apteeki või ravimite müüjad, vaid teised jaemüüjad maid Jüri Käo, Oleg Gross ja küsida nende käest, et mis me peame Eestis muutma, teie k tahaksite hakata ravimeid müüma ja, ja võib-olla me leiame niimoodi lahenduse, kuidas seda konkurentsi turul tekitatud. Eks ta ole selline ettevõtlusvabaduse piiramine ja noh, mis seal, aga, aga see, mis oli kavas sellepärast, et see oleks umbes sama nagu Eestis, keelatakse ära suured hüpersupermarketid, öeldakse, et ainult selliseid nurgapealse pisipoed on lubatud. Ega me teame ju, et poeketid on sellest vägagi huvitatud, et nemad saaksid, no ma ei tea, Maxima Selver vist on siin selgelt väljendanud oma seisukohta, et nemad võiksid näiteks, et et ise müüa ravimeid, küll siis noh, me räägime käsimüügi, ravimitest, et retseptiravimi, eks ikkagi apteeki, aga aga mingil põhjusel ka see ei ole nüüd sellesse eelnõukavas, mis tõesti ei ole veel küll üle antud nagu sisse pandud, et vahepeal sellest juttu olija. Et see ei ole ühegi praeguse tegija huvides, see ei ole ketiapteegi huvides ega ka proviisorapteegid huvides seal kohese nende vastu, sest siin oli huvitav näide oli ühest väiksest piirkonnale oskuseks Bootad see erandkorras seda seda luba saada, et müüa käsimüügiravimeid, kunagist lähim apteek, kas oli 40 kilomeetrit eemal, et oleks nagu ravimite kättesaadavus, parem seda luba ei antud. Need põhjendused olid imelikud. Tead, nagu selgitama mõtlen, mina apteegis käies ostis sealt käsimüügi ravimit mulle väga palju. Apteeker ei räägi sellest toimeainetest ja ohtudes, kuidas võtta, kuidas säilitada. Et retseptiravimite puhul on see olnud natuke teistmoodi, et siis ikkagi nagu mingeid soovitusi antakse, et selles mõttes mulle tundub, et jah, et siit võiks veel edasi minna, aga, aga kas poliitikud tahavad sellega edasi minna, et sellepärast, et tõenäoliselt nende ketiapteekide omanikud ei tahaks, et sellega enam edasi tegeletakse. Poliitilises võitluses? Ütleme see, kuidas praegu seda sotsiaalpoliitikat selles apteegireformis ei, ei kujunda sugugi mitte minister Tanel Kiik, vaid sisuliselt kujundab seda vähemalt Keskerakonna eest küll Tõnis Mölder, kes on siis sotsiaalkomisjoni liige ja et noh, Keskerakond on siin kõige rohkem ka lõhki olnud, et minister küll jääb teisele seisukohale, kui tema erakonna fraktsioon riigikogus, aga hoolimata sellest peab tema hakkama seda poliitikat ellu viima, mille eest tema tegelikult ei ole valmis seisma või ei taha, siis ei saagi öelda, et riigikogu on ainult kummitempel. Tõnis Mölder ütles, et minister Kiik on professionaal, kui talle öeldakse, et nüüd liigud teisele poole, siis ta liigub, ta nagu robotminister, paned rööbastele ja küll ta siis läheb, aga räägime siin natukene edasi nüüd hoopiski ümbrikupalga maksmisest või et nimelt lähtub see taaskord Martin Helme sõnavõtust ja riigikogu kõnepuldist ja ma tsiteerin, ma ehitasin maal maja ja siis kutsusin sinna appi endale aeg-ajalt ühte töömeest nimega Urmas Urmas oli selline mees, kes sellest ei ole päevagi töötanud niimoodi, et oleks tal oleks maks, maksud makstud ja keda absoluutselt ei huvita, mis ta pensionist saab. Tsitaadi lõpp ja see on siis Martin Helme tsitaat, et siis pensionireformi arutelus ja ja noh, see küsimus tekib muidugi selles, et, et kas Martin Helme sellega soosib ümbrikupalga maksmist ja teisalt on küsimus see, et kuidas nende maksude maksmine üldse siis käima peaks, et maksuamet siin proovis seda asja ka selgitada, et no ma ei tea, et et ega ma nüüd päris täpselt ikkagi pihta ei saanud, et kui minul, mina võtan nüüd pesumasinaparandaja, kutsun endale koju ja maksan talle 30 eurot selle töö eest, mis ta on siis teinud, et et kas mina või on ta siis nüüd tööle võtma või või juba võtuta tööle. Mina saan nii aru, et sina peata lihtsalt registreerima siis Tööandjate võid selles töötamise registris et ja siis jälgima tundma huvi siis kõik, kui ta tuleb ühekordselt mulle teenust osutama. Noh, kuule, kas see sõltub jällegi, kas ta, kas ta on eraisiksus salvida firma, kui ta tuleb firmana, siis ta lihtsalt Ta esitab sulle arv ühe ettevõtte nimi on seal, see on väga-väga erinev, eks. Ja minu meelest Helme nagu ei propageerinud siin Marin majandust, seal lihtsalt rääkis sellest, mis on reaalne elu Eesti vabariigis, nii need asjad tegelikult käivad. Ja see, kas kuskil selline muutus tuleb, noh, aeglaselt võib midagi muutuda, aga kõikides riikides üle maailma on see olukord täpselt samamoodi, mõnes riigis lihtsalt rohkemas riigis vähem. Seni pole, lihtsalt tõstab maksuamet väga sellele tähelepanu pööranud, eeskätt puudutab ikka jah, et kui on eraisik, teeb eraisikule mõne mõne töö, et noh, mul endal nagu mõtlen, et kui talvepuid lased lõhkuda, eks pole mitte kunagi seda puur Haiderit pannud töötajad töötlemist registrisse ja nagu mõelnud selle peale, et kas ta nagu maksud maksab ära või, või mitte, eks seal olegi need asjad väga nagu erinevad. Need ka töölepingusuhted on väga-väga erinev. No näiteks mina töötan Eesti Ekspressis selgelt töötanud seal töölepingu alusel. Tööandja annab mulle tööruumi ja vahendid, kust mul on tervisekindlustuspuhkuse nii talvel kui ka suvel, eksju. Mul on ülemus olemas, mul on tööaeg olemas, nii edasi. Siis ma käin siin korra korra kuus, käin selles saates ja olen ka muuseas kantud Tööandjate andjate registrisse seal töövõtjana. Et olen saanud selle kohta sellise teate siis ma kirjutasin hiljuti raamatu ja see oli hoopis teistsuguse lepingu alusel seal ma andsin lihtsalt kirjastajale välja litsensi, et ta võib seda autoriõigus kasutada. Et see ei olnud üldse tööleping. Neid lepinguvorme on ka igasuguseid, et üks asi on see, et kas sa siis oledki siin tüüpiline töövõit tehtava töölepingu alusel või siis on sul käsunduslepinguga, on sul seal töövõtu leping? Me neid ka muuseas erinevad omavahel, et kas sa teda pidevalt töötad või sa teed mingi jupia asjast ära, kas sa pead selle ise ära tegema või võid sa ka alltöö, vaid. Eks need veel laiem, laiem probleem, kui ajada veel asi laiemaks, on see, et, et mis vormis sa seda teed, sina räägid nendest töölepinguvormidest, aga, aga on ka suur hulk inimesi, kes teeb palgatööd osaühingu ja kaudu nimetades ennast ettevõtjaks, öeldes, et see on nagu ettevõtlusega tegelemine ja niimoodi siis seda sotsiaalmaksukoormat kergitada, siis on kindlasti olemas selliseid osaühingu omanikke, kes ongi ettevõtjad need, kes nagu klassikalises mõttes on ettevõtjad, aga, aga ei tee seda mitte selleks, et, et riigile vähem sotsiaalmaksu maksta ja ma arvan, et seal on see muideks see probleem ja summad võib-olla suuremaidki, kui, kui selliste nii-öelda juhutöö tegijate riik on sellest aastast kasutusele võtnud sellise asja nagu ettevõtluskonto. Iseenesest kõik inimesed saaksid selle ära registreerida, LHV Panka teenindab neid siis seal on väga lihtne, sa ei pea nagu erilist raamatupidamist tegema kõik need summad, mis laekuvad spetsiaalsele ettevõtluskontole kuni 25000 eurot, viiendiku, Preikena 25000. 5000 120000, eks olla. Kui kasvab kuni 40000-ni, siis see kõik, mis üle 25000-l sel läheb 40 protsenti riigile. Jube lihtne süsteem. Aga seal on üks konks, sa ei saa kulusid maha arvestada. Ja kui sa nüüd hakkan neid ettevõtlusega seotud kulusid jällegi arvesse võtma, siis juba on natukene mõistlikum inimesel odavam, kui ta jällegi raamatupidamisega tegeleb. Et kõik see on inimeste enda valik, see on nagu see pensionireform valida, nagu tulevikus on päris palju, pead ise nutikas olema. Tuleb öelda, et Martin Helme ja see sõnavõtt seal riigikogus selles mõttes on olnud ikkagi rahva palgustuslik, et et vähemalt neil teemadel, kuidas siis maksude maksmine käib, on, on sel nädalal ilmselt arutletud rohkem kui kui küll ja veel ja, ja tegelikult siin võib-olla passiks hästi ka Martin Helme enda öeldu siis Londonis käigul, mille hea kolleeg Raimo Poom on ära tõlkinud ja noh, räägib Helme siis sellest, kuidas nad agendat kontrollivad ja ma tsiteerin, kontrollime agendat klassikalisel viisil, provotseerides eskaleerida, improviseerides ütlete midagi, kõik hakkavad ringi jooksma ja karjuma. Mei vabanda. Skandaal kestab umbes nädala ja kui tolm maha vajub, siis oleme saavutanud, et poliitiline debatt on laienenud. Narratiivi tsitaadi lõpp tuleb nõustuda ja mulle tundub, et see juhtum seal Urmasega töömees Urmase ka, et see ei olnud nagu selles mustris, et see tuli, võib-olla Helme tõesti ei teadnud ta, ta arvas, et noh, võttis seal põhimõtteliselt iga see, kes seda tööd teeb, et see on tema asi, tuludeklaratsioonist siis oma tulud õigesti deklareerida. Aga see, ma arvan, tulite ministrile üllatusena, et, et tegelikult on ka temal on siin mingi vastutus ja roll, nii nagu paljudele teistele jah, ega ikkagi inimesed, ma arvan, ei tea, kuidas töötamise registris inimesi registreerida ja neil on ka täiesti erinev arusaamine, et sa võtad lapsehoidja ja see on seal noh, kuude kaupa käib tööl, siis on üks asi, aga kui sa ütled seal kellelegi tuttavale kuule, täna õhtul lähen kontserdile, kas hoiaksid minu pisikest tütart või poega? See on hoopis teine asi, aga räägime siit edasi Eesti ja Baltikumi rongiliikluse teemadel. Riigikontroll tegi auditi rail Balticule ja kuigi eelmisel nädalal pandi suurejooneliselt meedia tähelepanu all siis nurgakivi rongi või rail Balticu ehituse algusele siis audid, et nii roosiline üldsegi ei ole, kui see, need pidustused seal seal tulevase raudtee ääres, et audita algab küll lustakalt Ellen Niidu rongisõiduluuletusega, aga sisu on tõsine ja auditis tuvastatud asjaolud näitavad, et projekti tähtaegne valmimine Aastaks 2026 pole ilmselt realistlik ja tegevuste maksumus ületab esialgseid prognoose. Kuid see on selliste suurprojektide puhul olnud pigem tavaline, seisab siis auditis ja üldiselt tuuakse välja, et projektijuhtimise puudusi ja ega tegelikult pole ka väga alternatiividele mõeldud, et kui need asjad venima jäävad, kui Euroopa toetusi ei tule ja et, et noh, see on teema, mida mida on siin aegamisi üleval käinud sel nädalal arutasid või ehk siis eile arutasid ka balti peaministrite seda ja lubavad nüüd eriti hoolsad ja tähelepanelikult seda projekti siis jälgida, et aga, aga seal on mingi probleem sees, sest nagu me teame, on viimastel aegadel neid rail Balticu projekti siis juhtliikmeid pidevalt vahetatud või need on vahetunud. Seal on probleem sees algusest peale olnud mälestele Indrek Neivelt, see, kes kohe küsis, et kui see on ikkagi niivõrd hea ja tulus projekt et miks siis seda erarahaga ei tehta, et erainvestor ei lähe sellesse projekti, et seal on selgelt nagu riiklike infrastruktuuri seda saabki ainult riiklikult teha, sest muidu ta ei tasu ära. Küsimus on, kas ta ka riigile tasub ära? Noh, et siin on kindlasti olemas kui sõjaline aspekt selles mõttes rattal tasuvus seal ikkagi on, aga, aga see audit näitab, et väga palju ongi lahtisi küsimusi. Ainult põhiprojekt, mille järgi seda ehitama peaks, pidi valmima aastal 2017 lõpus, praegu on 2019 lõpp, see ei ole valmis, nüüd räägitakse aastast 2021, neli aastat hilinemist, ehk samamoodi hakkavad ka teised asjad hilinema. Lahti on näiteks see, et mis siis saab, kui Euroopa liit ei maksa kinni 85 või siin auditis räägitakse ka 81-st protsendist selle raudtee maksumusest, mis siis, mis siis saab, kui ta maksab näiteks 69 protsent 64. Mis siis saab, kui Eesti ja Leedu teevad oma jupid valmis, lätlased ei tee, näiteks? Tegelikult on siin nagu väga palju selliseid lahtiseid küsimusi. Täpselt sarnasele asjale viitab ka riigikontrolöri anal Janar Holm, et et noh, näiteks Ülemiste ja Pärnureisidele kriminaaltehakse valmis ja kui seal vahel raudteed pole, noh, mis sellest kasu on. Ja, ja et kuidas see piisav raha ikkagi selle ehitamiseks siis leitakse raudtee ehitamiseks leitakse, et et ja, ja noh, eks selle natukene on olnud ka ju nii, et iga riik on tahtnud enda kasuks seda projekti mängida ja pöörata, et tänagi võisin lugeda, kuidas küll siis nüüd projekti nagu ühishüvangu jaoks on leedulased loobunud ideest ehitada seal mingit teejuppi ühe realisena või ühe selle rööpapaariga, et mida, mida nemad soovisid, et noh, tegelikult on põhimõte olnud, et Rail Baltic peab igal pool olema kahe rööpapaariga laudid suurim pluss ongi see, et need probleemid välja toonud, enne kui need probleemid on selles mõttes jõudnud nagu väga kalliks minna. Parem on need asjad tuvastada enne nende täiesti teravaks minemist. Aga noh, nagu te ütlesite, et see on nagu riigiprojektid, siis kõige olulisem kuidas need probleemi hakata lahendama, on see, et kuidas me selle nagu juhtimisprobleemi ära lahendama, et, et see, mis nüüd välja käidi siin, et peaministrid võtavad selle oma tähelepanu all, on küll tore. Aga noh, peaministrit, et noh, ütleme, neil on palju muidki asju ja, ja ma nagu sellesse ei usu ja nad katamistika vahetuvad meil. Et, et tegelikult võib-olla võiksin olla mõlema riigi poolt või ka Eesti poolt, et oleks üks, ma ei tea, kas see on siis portfellita minister või, või noh, oleks üks selline nagu ametlikult, kas ainult noh, 100 protsenti sellega tegeleda poliitiliselt sellega tegeleb selleks ikkagist ministri kohta ei pea äkki loomaga? See on väga hea, kui poliitikud avaldavad toetust, võib-olla on ka võimalusel nad ütlevad, kuulge, lõpetame selle pulli ära, selline variant peaks olema alati nagu arvestada seda muideks staap Martin Helme EKRE, Martin Helme on ju kohe kui nad valitsusse saite, ütlesid, et nende suund on sellele, et see asi jääbki venima ja noh, nemad ei pinguta selle nimel, et see asi saaks valmis. Ja see, kui seda ütleb, eks ju rahandusminister siis noh, sellel on ka mingi oma tähendus. Aga kuidas sellele projektile, kus tõesti nüüd juhte on vahetunud nii selles ühisettevõttes kui ka siin meie Eesti harus näiteks, et no kus me siis leiame need head juhid, kes selle projekti tegelikult ka ellu viiks, et noh, olgu, et me ministrina positsiooni võib-olla päris looma ei hakka, aga, aga et keegi, kes tegelikult ka veduri ees lähedal siin peab ilmselt õppima lääne kogemustest, kus sa selliseid riikidevahelisi projekt seal tehtud. See projekt on selles mõttes raskemad, seal on kolm riiki, on korraga haarata, ta tegelikult tahtis Soomega mingil hetkel siin mingit pidi kaasatud olla, soomlased loobusid. Kõige lihtsam on ikkagi õppida teiste vigadest ja kopeerida, mis seal on tehtud. Minul ei ole siin mingit head retsepti välja välja pakkuda, aga need deklaratsioonid, mis nüüd siis vankumatut toetust vähemalt peaministrite tasandil kinnitavad, et Martin Helme seisukohtade Aivar, sa siin ütlesid aga et, et noh, kas tegelikult võib ikkagi olla kindel, et see Rail Baltic siis tuleb või, või aga lihtsalt me ei oska seda aega määratleda täna nagu Brexitiga. Kogu aeg, jah, kogu aeg tegelikult nihkub edasi, et nagu mingi tahe on olemas ja aga rahastus ei ole ju selles mõttes nagu raudkindel olemas, et rahastuse siis kindel, kui ta on täitsa nagu tulnud, sealt otsas on olemas ja see edasilükkumine kuidagi pikalt venimise võibki seda rahastust mõjutada summana räime protsentidest, aga, aga kui see läheb asi pikemaks, siis see summa, mis on praegu mõeldud kaheksandaks protsenti, võib-olla lõpuks 60 protsenti ja kui me vaatame mujale maailma, siis näiteks Hiinas on viimastel aastatel väga palju ehitatud uusi kiirraudteid ja samas on Läänes ka mitmed projektid lihtsalt ära jäänud. Ots. Hiina kogemus oleks see, kui sa räägid, et kas kiirelt valmis saada hiinlased appi ja paluda neil see asi ära teha, neil on väga suur morn motivatsiooni huvi siin võibki juhtuda mingil hetkel niimoodi, et hakkadki Hiina raha küsima, siis selgub, et see raudtee ongi hiinlastama. Aga räägime eesti õpilaste edukusest, ka PISA testi tulemused näitasid, et Eesti õpilased oma funktsionaalse lugemisoskuse ja loodusteadusliku kirjaoskuse poolest ütleme tõelises siis tipus ja, ja et see tulemus on väga-väga hea ja näitab ühelt poolt noh, tunnustab meie õpetajaid kui ka neid õppureid. Ja, ja noh, piltlikult öeldes, et see süsteem, mis on siis üles ehitatud, et, et on ilmselt piisavalt nii seda präänikut kui piitsa, et töötab ja võib-olla see oleks see, mida tegelikult ka siin mitmed õpetajad on välja toonud, et et võib-olla nüüd siis natukene lasta sellel haridussüsteemil selles rütmis tuksuda ja et ei peaks siin kohe mingisuguseid suuri reforme ja muutusi tegema viidates siis ka sealhulgas põhikooli eksamite temaatikale. Noh, eks siin on, nagu pigem ongi see väljakutse, et, et me ei tohiks nii-öelda loorberitele puhkama jääda, eks. Et pigem peaks nagu mõtlema, et kuidas tagada, et ma ei tea, viie aasta pärast oleksid need tulemused sama head või 10 aasta pärast, et eks haridus on, on ka selline pika-pika vinnaga ja ja kui siin midagi nagu tuksi keerata, et siis siis selle parandamine või võib võtta palju aega, et et ma arvan, et mis on, mis on seda teemat kommenteerides õpetajad ise nagu välja toonud, on ikkagi see see nagu selline nagu uute õpetajate pealekasvu teema, eks, et et siin on öeldud, et see tulemus on nii-öelda ja poolest siis tänasel hetkel vanavanema põlvkonna õpetajate noh, hea töö tulemuseks, mida me täna näeme ja uusi õpetajaid, õpetajaamet ei ole populaarne, väga populaarne, et uusi õpetajaid niimoodi peale tuleks, et, et see on võib-olla koht nagu, millele mõelda ja see seal kaasnevat paljud teised teemad, et milline see õpikeskkond on, millised need nagu koolimajad füüsiliselt on või ka tehnoloogiliselt, kus nad asuvad. Kui, kui palju on meil mõtet üldse seda hajutada, noh, koolivõrku kui palju õpilasi olemas klassis ja nii edasi. Aga võib-olla ongi häda selles, et me oleme nagu ise üle pingutanud, olemegi ühiskondlikus meelsuses. Tegelikult õpetajad saavad palka keskmisest rohkem, neil on lubatud rohkem palka. Tõsi, see palgatõus on jäänud selle tõttu nagu alla keskmisesse, keskmine palk on veel kiiremini eest ära läinud. Aga nad teenivad juba täitsa okeilt, koolimajasid on ikka remonditud, aga meie aga tõesti, et noh, see kooli õpikeskkond ei ole võib-olla kõige parem, kui ma nüüd õigesti sealt välja lugesin, siis ka eesti õpilased ei ole nii õnnelikud, kui ülejäänud riikide omad. Kurvameelsust oli nagu seal rohkem kui poolteist korda rohkem kui teistes riikides. Et see õpetajaameti prestiiži tekst tõsta, see oleks hästi oluline. Kui me vaatame, kuhu need tänapäeva noored tahavad minna, siis minu jaoks oli üllatav, et seal OECD riikide kõige popim amet, poiste seas politseinik tüdrukute seas oli kaheksandal kohal, et eestlastel, eestlastel ei ole, selline helistades tahaksid tööta töötada pigem IT aladel, eks, et aga siis üleüldine tüdrukud helistas, oli meditsiinitöötaja, siis mis ei ole ka Eestis niivõrd papp arstiks küll tahavad eestlased saada firma ärijuhiks. Aga selle keskmise palga puhul me just intervjueerisime sellel nädalal Saaremaa ühisgümnaasiumidirektoritega matemaatikaõpetaja Viljar arvutama ütles, et keskmise palga noh, ütleme, et öeldakse, et on, on tõusnud jah, ja sellel aastal antakse Sa olema siis või tuleval aastal peaks olema 1540 eurot, õpetajate keskmine palk. Aga et see tuleneb sellest, et Nad teevad nagu lisatööd, natuke nagu riigikogu liikme palk, et kui sa oled komisjoni aseesimees või juht, et siis sa saad midagi, lisaksid samamoodi, et kui sa oled klassijuhataja, siis sa saad lisaks, eks, et kui sa teed mingi, oled ainekomisjoni esimees, siis sa saad lisaks, et et nii jõutakse selle 1500 eurone, et muidu on miinimumpalk 1250 eurot, millest see pihta hakkab, ütleme, kui noor inimene mõtleb, et 1250 eurot ja vaatab, lõpetab kooli ära, õpib siis nende õpetajaks ja tänasel tööturul vaatab, mis on need teised võimalused. Et siis tal on ikkagi neid ahvatlusi ja võimalusi väga palju, kus ta võiks teenida, teenida ka ja see töökohad on rohkem, samas jälle kõik ikkagi rahas nagu kinni, et ma vaatasin ka, et seal on mitmed tabelid, näiteks lugemise puhul selgub, et tar kulutanud mingi viis, kuus korda rohkem õpilase peale kui, kui Eesti, aga tulemused on kehvemad, kusjuures aega kulutatakse õpilaste kohta rohkem, aga tulemused on kehvemad, aga seal on mingid muud eripärad ka. Et paljudes riikides Lääne-Euroopa riikides on näiteks tulemuse alla vedanud migrantide osa, et nad ei tunne ennast sugugi hästi siinsetes ühiskondades, aga vastupidisel Katarris. Aga just needsamad migrandid on jällegi erakordselt edukad õpilased, et vaat see on riikide kaupa kõigub see meeletult. See õpetaja siis aru sarjumis kümnendatel pakub välja, et me võiks seda head tulemust nagu turundada selleks et siia tuleks inimesed tahaksid tulla oma lastega Eestisse. Et nad saavad siin hea hariduse ja saaksid siin õppida, et võib-olla on ka see selline, eks ekspordi artikkel, teenus, mida nagu pakkuda, me oleme nagu see nii väga kartnud siia võrd, võõramaalaste sissetulekut Eestis ikkagi on päris head koolid või mõned neist on väga-väga head ilusti ja mis selle nende tulemuste avalikustamise või Brazenteerimise puhul silma torkas, oli ka see, et, et lisaks õpetajatele õpilastele tahtsid muidugi püünele trügida ka mitmed poliitikud, kes löövad rinna kummi ja ütlevad, et meie selle selle süsteemi lõime ja meie oleme selle aupaistes ka olulised tegelased ja, ja no mis kindlasti ka on, et ega me kõik oleme siin anda oma väikese panuse, et olgu me kasvõi mingeid külalistunnid koolides või mis iganes, aga aga üks hea sõber meenutas siin sellist asja, et ega mitte kõik poliitikud ei ole alati seisnud ju sellise ütleme hea hariduse süsteemi eest või noh, ilmselt on hea hariduse süsteemi eest enda meelest vähemalt et et tema meenutas siin alushariduse ja lasteaia õppe siis rolli ja olulisust, et, et noh, siin me ilmselt keegi ju ei kahtle selles, et, et lasteaia õppe- ja alusharidus on oluline baas selleks, et edasine haridus tuleks kergemalt ja valutumalt ja et temale tuli ette see, kuidas Eesti poliitikud on mõistlikuks näiteks mingil hetkel lasteaedades üldse õpetaja ameteid vähendada ja minna sinna lastehoiu teema peale. Et mis oleks siis ilmselt mõjutanud ka seda, mismoodi see õppeseal lasteaias toimub, et noh, tõsi küll, toona oli näiteks Tartu linn ja, ja seal toimunu, aga ega see päris läbi ei läinud ja et, et ei tehtud seda, et oleks kaotatud ära lasteaiaõpetajate kohti ja, ja võetud sinna tööle siis teisi, ütleme, hoidjaid või kuidas, kuidas seda ametit nüüd täpselt nimetada, ei oskagi praegu öelda, aga. Ma arvan küll, et praeguse tulemus on ikkagi sõltumata poliitikute poliitikute mõju sellele õpetamisele või laste õpetamisel põhikoolis, et see on ikkagi väga-väga vähene õnneks. Ja, ja võib-olla võime siin öelda, et see võib olla kohalikul tasandil hästi oluline, kuna noh, see põhikoolivõrk, et kohalik tasand on tähtis, kuidas see õpikeskkond on ja, ja sõltub rohkem ära kohaliku tasandi nagu otsustest. Aga keskvalitsusest lisaks sellele positiivsele uudisele siin PISA testi tulemustest oli sellel nädalal ja tegelikult ka paar nädalat tagasi juba jutt Tartu koolide sellises probleem, teemad ehk siis ehk siis kahest näitest üks haabneeme kool, kus koolidirektorit siis sooviti ametist tagasi kutsuda ja seda ka esialgset tehti, aga hiljem päädis see sellega, et Viimsi vallavanem Laine Randjärv ise pani ameti maha. Ja teine on siis Kiviõli esimene keskkool Lüganuse vallas kus siis munitsipaalomandis oleva koolihoones Heidi Uustalu loal ja teadmisel toimus justkui poliitiline üritus ja see, mille peale siis otsustas valla otsustasid vallajuhid, et nad vallandavad selle kooli direktori, et, et ka see on põhimõtteliselt jõudnud suhteliselt sarnasesse hetke, kui mees soidiga Viimsis, et, et lapsevanemad, hoolekogu on tugevalt vallavõimu vastu ja toetavad oma õpetajat ja nüüd on selline punnseis seal kui Viimsi puhul oli näha ikkagi, et Laine Randjärv esiteks proovis taganeda nagu selles mõttes, et oma otsus tühistada. Ja hiljem siis saades aru, et ta ei suuda enam seda olukorda lahendada, võttis poliitilise vastutuse astus tagasi siis Lüganuse vallas seda küll näha ei ole. Et seal selle teemaga mingit, et mingit sellist arengut oleks, ma ise selles mõttes kursis ei tea mõlema kooli puhul, aga mulle tundub, et see Viimsi puhul, et see põhjus ei olnud nagu selles mõttes poliitiline või, või ma eksin, et seal et miks ütleme siis vald tahtis vabastada direktor ja küsimus on, et kas oli põhjendatud, vabastame, mitte, aga, aga seal Kiviõli puhul on ikkagi tegemist nagu väga selgelt sellise poliitilise põhjusega, et et kooli direktor kuulub erakonda, mis ei ole siis vallas võimul, võimulex. Teisalt on jällegi, mida ta näitab, on see, et kohalikel pole ikkagi poliitikutele on lihtsalt rahvatunnetus ära kadumas, et nad ei adu ära, et milline see meeleolu on ja teevad vigu. Teisalt jällegi, mida võiks öelda, et see Kiviõli direktoriga käitudes ka suhteliselt lollist, et sellest on päris palju räägitud, et see poliitiline tegevus koolimaades noh, see oleks võinud jääda sinna kommunistliku partei aegadesse, et ei tasu lihtsalt anda mingit luba kuulima ja kuigi see võib olla täiesti süütu süütu tegevus, et noh, minu meelest see on ka täiesti absurdne, miks seda lahti lastaks, aga teisalt jällegi õpetuseks kõigile ärge tehke sellist asja, siis ei siis ei avane ka võimalustele poliitilist kättemaks teha. Just kahtlemata see, see, et poliitilise mingi noortekogu või organisatsiooni kogunemised peaksid toimuma koolimajas, ei ole küll nüüd õige asi. Ja ja, ja selle koha pealt kindlasti see koolidirektor nagu möödalasu tegi, aga et see, see päädib sellega, et ta ametist vabastatakse, seal on ilmselgelt taga ikkagi põhilised teemad ja näiteks vallavanem on tänaseni veendunud mind, nagu ma lugesin siin põhjarannikust, et nad tegid ainuõige otsuse ja kahetseb ainult seda, et ta ei teinud seda otsust juba varem enne kui kuulge, aga teisalt kui on olemas noored, kellel on mingi, ma ei tea, mingi maailmavaade ja kui nad nüüd kogunevad seda teemat arutama kuskile kooli ruumidesse, et mis selles siis halba on, et et kui nad seal nagu mõtteid vahetavad ka poliitilistel teemadel koolidirektor on ise sama erakonna liige, siis noh, see näeb lihtsalt halb välja, et ega see ei pruugi olla midagi halba iseenesest. Ja vahetunnis võivad nad ju niikuinii arutada seal olgu see reformi ja keskerakonna või EKRE teemadel, isegi need lapsed või noored võivad kutsuda oma koolikaaslased, tulge meie parteisse või nii edasi, eks. Ega me võiksime üldse vaadata nad, mida seal koosolekul arutati, kas seal tehti mingit propagandat teiste õpilaste seas? See on hoopis teine asi, aga kõige lihtsam on, kui sa ütled lihtsalt, et meie koolis ei tegele selliste asjadega, siis ei teki ka selliseid probleeme. Siin on kõik teemad ja selles, kas koolidirektorid peavad olema nagu erakondlikult ennast määranud, et, et see on ka, ma arvan, iga inimese iseenda otsustada ma ei ütle, et peaks keelama või, või, või mitte lubama seda. Aga et võib-olla see takistab ikkagi, et, et sa ikkagi õpetad õpilasi, kes kuuluvad perekondadesse, kus on erinevad nagu poliitilised vaated ja võib-olla koolidirektorit peaks ennast poliitiliselt niimoodi märg. Aga räägime Coop Panga esmasest Sis avalikus pakkumises ka, mille käigus märgiti siis 71 protsendi ulatuses tuses plaanitust ja aktsia hinnaks kujunes 1,15 eurot, mis on pakkumise hinnavahemiku siis alampiir, et, et noh, nii nii palju kui mina aru saan, siis see seda ikkagi tituleeritakse, pigem Coop Panga puhul ju teatul selliseks ebaõnnestumiseks ei suudetud planeeritud märkimisi ära tuua. Ja seda võib mina küll nimetatakse ka Coop Pank ebaõnnestus, et nende soov oli, oli teine ja võib-olla ebaõnnestumisele viitab ka see, et üks suuromanik ei saa müüa omakseid, mis ta tahtis müüa, ehk et see huvi oli väike ja huvi oli väike just selliste suurinvestorite või pensionifondide institutsionaalsete investorite seas, keda Coop Panga väitlemiston praegu märkinud 24 pensionifondidest, sest üks LHV Pensionifond seal suuruselt miljon et seega näitab, et tegelikult, et noh, suurt raha ei suutnud Coop Pank meelitada tankeri lihtsalt hiljaks. Sellepärast et pensionireform on juba vaikselt käivitumas, teda ei ole, kellel vastu võetud, aga juba meelsus on olemas ja pensionifondid lihtsalt ei julge Eesti aktsiaid enam osta. Ja noh, see laias laastus see põhjuseks, et mis seal on toimunud, on see ju, et et kõik said aktsiaid täpselt nii palju, kui nad tahtsid nüüd et mingit sellist defitsiit ei ole ja kui fondid teavad, et juhul kui neil oleks neid aktsiaid nad paneksid noh, korraga näiteks müüki suurema posu, siis ind kukub, et kasu asemel nad kardavad kahju saada ja ongi kõik, et sellist olukorda ei oleks veel aasta tagasi olnud. Siin võib ka öelda, et võib-olla nad jääd hiljaks liiga vara, arvestades nende neid ambitsioone, plaane ja mis nad nagu lubasid ja mis hinda nad tahtsid, et nad küsisid. Nad ütlevad, et nad kasvavad järgmised kolm aastat väga kiiresti, aga küsisid selle kasvu peale võib-olla liiga kõrget hinda, et võib-olla kui saaks ja oleks olnud odav, siis oleks toonud ka huvitava, mis uutele investoritele minu meelest teie seal äripäevas ka tegite artikli, kus tuletasid meelde, et siiski selles pangas oli, tal oli üks eelmine nimi krediidipanka, sellega olid seotud suuremat sorti jamad. Nii et nad, see mõjutas ka ikkagi ma arvan, investorite käitumist. Rooside võib, et börsil siis kauplemine, kui algab, siis tegelikult see hind ikkagi, kus on mu loogika, õige? Seda ei julge. Küsimus on selles, et mismoodi LHV neid tugioste teeb, mismoodi reageerib, väga raske on prognoosida, me küsisime seda äripaska, reedel avaldasime loo ja seal arvamus läheb hästi lahku, et üks ühed ütlevad, et langetasid, tõuseb aga seda pigem, kui mõni inimene on, kes nüüd esmakordselt märkimisel. Üllatav, et väikeinvestorid oli palju üle 10000-ks, et et siis kui nüüd börsile minna, müüma, et siis kindlasti ärge müüge turuhinnaga, et vahepeal talle väga suured, et te võite kaotada, et kui te tahate müüa, siis pange seal paikese hind, millega te olete nõus lahti saama, et ärge tormake nagu nii-öelda pea ees, aga saate lõppu paar minutit pühendame Mati Alaveri kaasusest lähtuvalt siin kohtutemaatikale ja sellele, et nimelt otsustas siis kohus Mati Alaveri toimikud siis ajakirjanikele ja see seeläbi ka avalikkusele ei näidata, et ei saa salata, et ka mina sain selle kirja olles täitnud taotluse, siis Alaveri toimikuga tutvumiseks ja seal seisab, et kohtu hinnangul võimaldab võimaldab toimikus sisaldav info isiku tuvastamist ka vaatamata sellele, et nimede muud isikuandmed on kustutatud või asendatud initsiaalidega tähemärgiga. Lisaks eeltoodule on oluline arvestada ka asjaolu, et selle kriminaalasja puhul on tegemist kriminaalmenetlusega, mis omab otsest puutumust Austria Vabariigis toimuval kriminaal menetlusega ja selle raames kogutud tõenditega tsitaadile. Et et noh, tegelikult see viimane väide, et kui lugeda tänast õhtulehte, siis seal on väga hästi välja toodud et Austria prokuratuur ei näe selles probleemi, et Eestis seda toimikut võiks avaldada. Risto Berendusel õhtulehes tegi ära selle töö, mida kohtunik tegema, et kui seal on argument, et segab uurimist avalikustamisest, oleks pidanud enne kohtuotsuse langetamist küsima otse allikast, et kas segab või mitte, et ei teinud seda, nii et minu arvates on see näide kohtu kohtuniku kehvast tööst ja veast vähemalt osaliselt ja selline salastamine nii pealiskaudselt otsustades on, on ikkagi väga halb, kui nüüd üks oluline argument ära, seal oli veel neid argument. Ja näiteks Soomes on mitmed sellised andnud tunduvalt rohkem avalikud eeluurimismaterjalid, et erinevates riikides on erinevad ka mina olen sellel aastal ka teinud loo ühe sellise loo, kus ma sain igasugu delikaatseid andmeid teada aga seal oli ka kohtunikule, andsin ka siis oma allkirja ja vastutan teie ees, need delikaatsed andmed mitte kuhugi ei jõuaks välja öelnud, et Eesti piinlikke seksuaalseid asju. Ja noh, see asi töötab, ma tean, vastasel juhul ma saan ise karistada. Ja ongi kõik ja ka sinu eesmärk ajakirjanikuna ei olegi delikaatset selles ja keegi ei vaja neid. Väga halb, aga see, et kohtuistungite, siis mitte kajastamise nõue on siin paaril juhtumil olnud, et see võibki viia olukorrani, kus sina, ajakirjanikuna oled lõpuks ju ainus see ainus, kes saab karistada, nagu Aivar siin enne väga tabavalt enne saadet ütles. Jah, võib tõesti minna, et juhtus niimoodi, et kõik mõistetakse õigeks, aga mina olen seda nõuet rikkunud ja siis jah, võibki ajakirjanik saada karistada. Selline teoreetiline variant on olemas, siin on nagu probleem, et mis istungilt on, on nagu keelatud või saladuseks kuulutatud, et kui on ikkagi maffia protsessid, kui on korruptsiooniprotsessid, vot siis nagu tahaks, et see on see avalik huvi olemas. Küsimusele ja teiselt poolt jah, et kui palju see võib mõjutada, saab käimas istungi käimasoleku ajal see avalikustamine hästi lühidalt, kas Mati Alaveri puhul saab kohtunik selle otsuse veel ümber mõelda, et sellele toimib, kuigi avaldada avalikuks teha? Ma ei tea, aga mulle tundub, et kohtun, ma ei ole näinud kohtunikud, nemad ütleksid, et me oleme eksinud ja nüüd teeme teises otsas ja üks faktiparandus ka siia saate lõppu, et eksitavalt väitsin, et peaminister oli teadlik Martin Helme tuulikute paralleelmenetlusest. Tegelikult selgub, et see nii ei olnud. Head kuulajad, sellega saade Rahva teenrid lõpetavad, meil on hea meel, et meid kuulasite. Täna olime stuudios koosseisus Sulev Vedler, Aivar Hundimägi ja Taavi Eilat. Nädala pärast on minuga siin stuudios Neeme Korv, Urmet Kook. Kaunist laupäeva ja kuulmiseni.