Vikerraadio. Rahva teenrid Head kuulajad, head uut aastat ka rahvateenrite poolt, ärge muretsege, kuusk võib veel toas olla, kolmekuningapäev on alles esmaspäeval, aga kaugel pole ka vastlapäev. Ja sel aastal järgneb vastlapäevale koheselt ka vabariigi aastapäev, siis on juba volbriõhtul ja kaugel pole ka jaanipäev. Ehk veel 362 päeva ja juba saamegi selle aasta ära saata ja nentida, et jah eelmisel aastal olid ilutulestik vägevamad koos telesaadetega, mis olid huvitavamad, rahva teenid, alustavad hea meel on täna tervitada. Urmet Kook rahvusringhäälingust ja Sulev Vedler Eesti ekspressist. Tervist, tervist. Mina olen Mirko ojakivi samuti rahvusringhäälingust. No kuidas siis saasta tuli, et kas parafraseerides teleklassikat siis sama protseduur nagu eelmisel aastal või? Ütleme nii, et peaaegu jah, et aastavahetus tuli minule pere ja sõprade seltsis, sõidame igal aastal Eestimaal mõnda sellisesse vahvasse turismitallu ja veedame koos peredega kolme, nelja perega seal ja nii on see olnud umbes viimased viis, kuus aastat ja oli ka sel aastavahetusel selline suhteliselt vaikne ja, ja pealinnast väljas ja selline pere, kes meie sõpradest Tervist, mina olen Sulev, ei ole, on täpselt vastupidi, et ma jään koju, ei sõida tavaliselt kuhugi. Mittu aastatele sõitnud. Tuli ka toredasti. Olin Tallinna kesklinnas. Tegelikult mulle tundub, et olime täpselt aasta aega tagasi täpselt samas saates koos Sulev ja me rääkisime aasta aega tagasi täpselt sama juttu, sina oli Tallinnas kuskil käisid ka väljas ja mina rääkisin mina ilmaal. Võimalik nagu eelmisel aastal, pane kordussaade peale. Aga no ega meil on ju tegelikult palju inimesi, kes nüüd nädal kaks pole tööl käinud, on olnud pühade lainele, et esmalt jõulud, siis aastavahetus ja kuna tegelikult meie kuulajate seas on ka Slovlasi ja õigeusklike setosid, Nad tähistavad ju jõule vana kalendri järgi alles uuel nädalal, kuuendal ja seitsmendal jaanuaril, nii et kõik pole selleks korraks veel läbi. Peod kestavad, aga milleni ma jõuda tahtsin, et eks neid rahvateenreid ette valmistades ikka ja jälle tuleb mõelda, et millised on need inimeste jaoks kõige olulisemad teemad antud ajahetkel, et millest inimesed räägivad, et mis on ühiskonnas peamine jututeema, et aidake mind, et kas räägitakse sellest, kuidas aasta ära saadeti, ehk siis selline inimlik käsitlus nagu mina teelt küsisin, et kus olite, mis tegite või räägitakse sellest, mida telekast vaadati, räägitakse sellest, mida uuelt aastalt oodatakse või räägitakse hoopis millestki muust. No ma arvan, et sõltub sellest, kellega sa räägid, on ju, et et Ma arvan, räägitakse neist kõigest, et räägitakse aastavahetusprogrammidest, räägitakse sellest, kuidas aastavahetus läks, aga räägitakse ka sellest, mis maailmas toimub, et et pean siin silmas siis seda Lähis-Ida, et sõltub, kellega sa räägid ja mis kellelegi jaoks on oluline, et ei ole päris minu meelest sellist, et nüüd on üks teema, millest kõik räägivad, et maailm on erinev ja inimestel erinevad huvid ja. See on ju tore täpselt niimoodi, et lisaksin siia veel igavese teema nimega ilm. Meenutab kevadet. Esimene jaanuar oli ikkagi Tallinnas kohati päikeseline ja rohi oli nii roheline, nagu oleks märtsikuu väljas. Aga presidendi ja riigikogu esimehe kõne, ega see nüüd ju mina ei tea, üleliia kusagil ei ole jututeemaks olnud, et noh, on see kõne või on see sõnavõtt või noh, see on nüüd terminite küsimus, aga, aga et see üldiselt, mis tähendab seda, et olid kõnet sellised, et et mingisugust pahameelt või tormi tekitanud kedagi ei ärritatud ja, ja aasta alustuseks võiks olla nagu ju üsna ja samm või, või kuidas teie tõlgendate Nojah, et ma arvan, et sul on õigus, et võib-olla lisaksin selle juurde, et võtta neid intervjuusid, mida presidendi, peaministri teiste tipp-poliitikutega ilmus siin aasta lõpus, siis ühel hetkel oli selline tunne, et neid on nagu, nagu liigagi palju ja ja ega, ega nendes intervjuudes ju kõikides ei tulnud ka mingeid uusi mõtteid, et kuulaksid nagu noh, nagu me alustasime, siin oleme siin kordusbändi, et nagu vana plaati kuulad, et oled neid mõtteid juba igalt poolt kuulnud, et et ega selles mõttes midagi ei ole ja, ja kui sa võtad ka selle noh, kasvõi presidendi, selle žanri, et, et sa tuled, on ju sa tuled avaliku esinemises südaööl no mida fundamentaalselt see seal inimestele rääkima ikka pead hakkama, et kes on sellises peomeeleolus ja mõnel üks šampus teisel kaks juba hinge taga ja lastakse rakette ja nõnda edasi, et noh ega, ega ega see koht ja aeg ja, ja, ja ka see lühike žanr ei võimaldagi sul ju midagi sellist noh, väga põhjapanevat nagu öelda, pigem pigem nagu on see nagu ühistunde tekitamine, et ma olen ka siin teie seas on ju, et selles mõttes, ega need aastavahetuse pöördumises ei peagi nüüd väga, väga nagu sellised kõnekad olema, et nojah, et meenutame, et Lennart Meri ajal võib-olla nad olid sellised, mida oodati ja mida kuulati, just see, mis need sõnumid on, aga, aga mulle tundub, et enam need enam need žanriliselt ei ole see, need, mida, mida, nagu ka nii väga oodatakse. No neid nimetatakse ikkagi tervituseks lõppevad sõnadega head uut aastat, kallis eesti, elagu Eesti, et selles mõttes sellised kiired mõtisklused ja ja ongi õnnesoovid rahvale. Ehk siis see vana-aasta õhtu viimane sõnavõtt, mis siis saadab meid uude aastasse, et see võikski ikkagi sellise noh, ma arvan, et epistlit lugeda, seal on mõtet, et nagu surmet ütlesid, et paljud inimesed juba on napsised ja, ja et see sõnum kohale jõuaks, siis võiks olla üpris ühetaoline ja lakooniline, et soovin teile head uut aastat, kallis eesti rahvas ja põhimõtteliselt sellega võikski punkti panna, et see, mis sinna ette või eelneb seen, et põhimõtteliselt võib raskendada seda olukorda, aga, aga ma ei tea, kui nüüd ikkagi sisudesse minna, et Kaljulaidi kõne ma ei tea, kuidas hinnata seda, et ta valis eestist kõnelemise läbi noorte läbi tulevikku. Põhimõtteliselt defineeris suured probleemid ära markeeris need kuidagi väga minimalistlikud ja põhimõtteliselt. Ikkagi seal lõpulausega andis sellise laiema konteksti või, või ma ei tea, kuidas teie mõtestaksite seda ja kas peab üldse seda niimoodi analüüsima, et mida öeldi, mida mõeldi. Ei pea analüüsima ja Põlluaas tegelikult samamoodi tähelepanu haridusele. Ja see eestlaste haridus selle üle võib uhke olla, et see oli nende mõlema kõne ühisosa, võib-olla president oli lihtsalt natuke kujundliku Põlluaas samas näiteks nimetas ainsana ühte nime tõi välja Tänaku, kellest on saanud rahvuskangelane ja avaldas lootust, et tema edu võiks jätkuda sulle ka sellel aastal. Et põlluaasal oli natukene ka kriitikat meie ühiskonna suhtes. Presidendil oli seda natuke vähem, aga me ei ootagi sellest kõnespiti midagi põhjapanevat, et ma tunnistan, et mina ei ole. Ma ei ole vist mitte kunagi vaatajad presidendi, seda uusaasta pöördumist otse telekast. Ma lähen sellel ajal lihtsalt välja. Me oleme kuskil õues ja ei pane endale telefoni käima, et sellest vaadata. Oodata siis ülekannet, seda enam, et sellel ajal on väga raske helistades kõik või midagi üldse nutitelefonist vaadata, sest sideliinid on väga ülekoormatud. Jah, ma võib-olla Kaljulaidi siiski kahes kohast tseeriks alalhoidlikkuse ja tormakuse dialoogist saab sündida parem tulevik, kus kõigile on ruumi ja üks lõpulausetest. Küllap annab ajalugu meile ka järgmisel aastal ruumi riigina ja rahvana kasvada, kui oskame vastandites ja erisustes näha Dust, olgu see kodus või kaugemal. Ma arvan, et põhimõtteliselt kahe lausega on kõik oluline öeldud. Ja on just ja põlluaasa kõne puhul ma ei tea, mulle tundus, et see mõnevõrra oli mõningatele inimestele siiski nagu selles mõttes pettumus, et kui vaadata puht kõnetehniliselt, siis vist oli kas üks või kaks lõikuvust mille pealt saaks hakata üldse midagi arendama. Ja mulle tundus, et Urmas Paet ja Eesti Päevalehes pealkirja pani, olid need kohad üles leidnud. Et muidu jällegi ma ei tea, olete nõus, et põlluaasa kõne oli suhteliselt. Noh, ma ei tea, neutraalne midagi, midagi sellist, mida ütleme, mõned põlluaasa puhul tegemist oli tema esimese kõnega riigikogu esimehena. Jah, aga mida sa siis nagu ootad, et oleks pidanud ütlema, et kujutlused esimesel jaanuaril on see eetris on ja et minulasse eeter rääkis laulupeost rääkis Eesti lipu 135.-st juubelist Erkki Suite nakkust Pisa testist, ÜRO Julgeolekunõukogu, nii Tartu Ülikooli rahvusülikooli 100.-st aastapäevast oli väga okei, et ta sellest rääkis ja mind võib-olla isegi sina ütlesid, et seda sellist kriitikat oli, oli nagu vähe või et seda õieti nagu üles minu meelest võib-olla wind selles kõnes üldse miski häiris, et no milleks, jälle tuleb see, see poliitjaurad meile ei antud 100 kriitikavaba päeva küll opositsiooni ajakirjanduse paha, et ei taha esimesel jaanuaril kuulata seda igapäevast sellist poliitretoorikat. Et mind häiris pigem see, et üldse selle sinna sisse panin, et oleks ta jäänud algusest lõpuni selliseks neutraalseks tervituseks olnuks täitsa vinks vonks, et noh, nüüd ta oli selline harju keskmine. Just et põlluaas ja tegelikult sellesama 100 päeva mõtte ütles septembris, kui riigikogu kokku tuli, selle mõtte ütles ära, aga noh, eks siis kordamine on tarkuse ema ja ja. See on inimesel hinge peal, siis ta ikkagi ütleb selle välja jõuda, siis ikka on hinge peal ja eks ta ole aga tõsi, et seda sadat päeva ei antud antud ka, aga samas me teame, et kui on tulekahju, siis seda hakatakse kohe kustutama, meilt ei oodata, kuni leek lõõmab, saavad 100 päeva, eks, ja seal oli küsimus ka konkreetsetes inimestes, mitte EKRE ideedes ega EKRE ideid ei ole viimase aasta jooksul kottinud mitte keegi, et neid on seal. Aga jah, et Põlluaasa puhul ma arvan ikkagi, et, et seesama pigem nagu sellised neutraalsed või isegi ka positiivse alatooniga mõtted, need väärinuks võib-olla rohkem selles mõttes esiletõstmist, et võtta kohe nagu kusagilt selline kontekstist välja panna pealkirja, et võib-olla ikkagi võiks aastat alustada rahulikumalt, et selles mõttes olete nõus, et see nädal on olnud Eesti mõttes väga, väga rahulik, et sisuliselt mitte midagi ei ole toimunud, riigikogu puhkab või noh, nemad ei puhka muidugi kunagi head. Kohtuvad valijatega ja siis valitsus ei ole ka koos käinud ja sisuliselt on saanud saamegi siin täiesti rahulikult rääkida sellest kohe, mida me telekas saime vaadata. Vaata, siin ongi küsimus, pealkirja panema paneme sellesamamoodi, oleks võinud kan panna pealkirjaks seid. Henn Põlluaas soovis kõigile rõõmu kaunit, unistuste täitumist. Küsimus ongi selles, mida sa sealt välja noppida. Just, aga muuseas, Põhja-Korea liider Kim Jong-un jättis tänavu üldse uusaastakõne pidamata, hoidudes analüütikute sõnul nii tunnistamast vigu kaks aastat kestnud diplomaatiliste suhetes USAga. Mulle tundub, et see, seda me küll vist ei suuda siin nagu analüüsida ja tõlgendada, et miks need nagu sellised valikud Aga kas keegi teist ma kiusamise küsimusega jätkan, et keegi teist üldse Putini kõnet ka kuulas või järele vaatas või seda tekstina luges, et või on tine kõned muutunud. Eesti ühiskonna jaoks täiesti kolmanda või viiendajärguliseks? Lugesin nii Putini kui ka Soome presidendi refereeringuid aga otse ei kuulanud ja tervikuna ei vaadanudki, ärge. Ja mina ka täna enne saadet korra vaatasin refereeringuid, et millest siis Putin rääkis ja võib-olla ainult üks lause, et me elame tormilisel dünaamilisel vastuolulisel ajal mis on tegelikult ajatumata. Ja siis aga muuseas, Putini kõnega paralleelselt leidis kajastamist ka uudised. Pervõi kanal ja telekanal Rossija 24 varjasid oma jõutuubi, kanalites meeldimise ja mittemeeldimist loendurid president Putini uus aasta pöördumise all, et välja lülitati ka komment teenimise võimalus ja siin Eho Moskva pani tähele, et esimesel jaanuaril kella 13-ks, kui loendurid veel välja lülitatud ei olnud, siis kogus Putini kõne Pirviga kaanil kanalilt siis Youtube'i kanalis 66 66000 mittemeeldimist ja 12000 meeldimist. Nii et võib-olla see ka näitab midagi, aga aga kui me juba teleteemat korra mainisime, siis kui olulisel kohal Eesti inimese jaoks, kui, kui, kui te mõtlete, kas või enda peale ikkagi televiisor vana-aasta õhtul on, et Urmet kui näiteks ka teie perekond neid aastavahetuse paiku otsib, kas teleka olemasolu on kohustuslik? Inimene nagu seda sisse ei pane ja sel aastal oligi selline huvitav asi. Televiisor tuli meelde siis, kui oli aastavahetus möödas. Ja algas Eesti televisioonist Ivo Linna 70. juubelikontsert. Et ennem seda oli niivõrd palju muid tegemist, aga, aga mida ma tegin ja mida ma tean, et paljud tegid, oli see, et et hiljem vaadati neid klipp, mida rahvusringhäälingu portaal pani erinevatest saadetest lahti tükeldatuna veebivälja. Et seda kinnitab ka lugeja statistika, et neid vaadati väga palju, aga ma vaatan sellist üld üldnumbrit, et siis mina pigem ja minu seltskond, kus me olime, olime ikkagi nagu erandlikud, et et see on ikkagi traditsioon, et aastavahetusel inimesed vaatavad ikka väga palju tele telerite, et et kui me võtame kokku, et siis Eesti televisiooni või rahvusringhäälingu kolm kanalit ETV, ETV2, ETV pluss siis siis 31. detsembril veetis nende seltsis kokku 578000 inimest. Ja, ja seda on ikkagi väga-väga palju. Ja, ja kõik need tippsaated, mis eetris olid, kogusid pea 200000 vaatajat, et need on ikkagi endiselt väga-väga suured numbrid. Et olid need siis ärapanija Eeennes v Õnne 13, aga esimesel jaanuaril tõde ja õigused. Et ja et ikkagi inimesed traditsiooniliselt ikkagi aastavahetusel väga paljud vaatavad ka telerit ja mis seal nagu aasta-aastalt siis need teine trend on see, et need järelevaatamise numbrid kerivad üha üha suuremaks, et see on siis nagu sihuke teine trend. Et mingitel saadetel on seal juba 50 60000 järelevaatamist, lisaks sellele 200-le 1000-le Mulle tundub, et need inimesed, kes on vanemad ja need, kes veedavad saarel aastavahetus kodus, just nemad vaatavad televiisorit, väljas pidutsevad, neil ei ole ju nagu seda võimalust tahtmist, nemad tõesti vaatavad seda järelmina näiteks isiklikult vaatasin aastavahetusel ainult ärapanijat. Kindlasti paljud neist lähevad viraalseks ja, ja on juba läinud ja ka tulevikus, kui aastavahetuse programmidest räägitakse, neid meenutatakse, siis neid klippega taas kedratakse, aga, aga jah, see, kui numbrite juurde tulles siis tõesti, et vähemalt 15 minutit vaatas Eesti televisiooni reaalajas tollel õhtul 467000 inimest, mis on siis ligi 40 protsenti kõikidest üle nelja aastastest Eesti elanikest ehk siis kui kaheks loe, siis põhimõtteliselt iga teine inimene vähemalt 15 minutit televiisorit vaatas, et, et eestlased on telekausku rahvas, aga meil ei ole veel eratelekanalite vaatajanumbreid, et ma loodan, et järgmise nädala alguses või, või miks mitte ka täna homme meiega neid numbreid näeme, aga, aga vist para kokku tuleb tunnistada või noh, Eesti televisiooni seisukohast õnneks tuleb tunnistada, et turuliidrid ka sellel aastavahetusel oli rahvusringhääling. Kui ma ei eksi, ma olen nende esialgsed numbrid läinud, siis rahvusringhäälingu kanalid olid umbes kaks ja pool korda suuremat kui erakanalid. Nojah, mis ühest küljest näitab seda, et saadakse aru lihtsalt kas ei ole mõtet nii-öelda siis pingutada, ehk siis antakse juba eos alla või, või pigem ei ole sellest loota mingisugust meeletut reklaamitulu, et see vaev kõik ära tasuks. Et võta sa nüüd kinni, kumba pidi on. Nii. Aga no kas võis olla ikkagi, et aasta esimestel tundidel oli kõige populaarsem teema hoopiski ilutulestik, et sel aastal oli ju väga palju omavalitsusi, mis otsustasid ilutulestik kui mitte, siis rahva raha eest korraldada? Ma arvan, et küll Eestis vist seda paika, kus ühtegi raketti uue aasta saabudes taevasse ei lastud? Taaskord endiselt ei olnud, kui asustamata paigad, mida Eestis siiski ka on välja jätta. Aga oli see jututeema. Ei oli ikka, no vot on Eesti kasvõi meie väikses saates, mina läksin muidugi, ma käin alati ilutulestikku vaatamas, et ma olen viimased aastad kogu aeg läinud Toompeale Taani kuninga aeda ja seal kell sai täpselt 12, siis pidi hakkama ilutulestik ja minu meelest mõned sekundid viibis selles mõttes inimestes natuke nõutud, et mis mõttes siis läks lahti, aga ilusale väga tore. Mul oli seekord valida, et ma elan Põhja-Tallinnas seal Põhja-Tallinna kesklinna piiri peal, et kas ma lähen Noblessneri sadamasse? Seal pidi olema mingi laser show või siis lähen Lähen sinna Toompeale, kus lastakse sellist ametlikku ilutulestik, ajalisem muidugi Toompea pärast vaatasin ka huvi huvi pärast Toompealt siis alla sinna Noblessneri poole, seal oli ka väga kõva ilude lastekas, mulle tundus, et seal Põhja-Tallinnas, kus seda ametlikku osa ei tehtud, siis inimesed tegid kordades kõvema kui varem. Rahva rahvaalgatuse korras tehti ära jäänud ilutulestikud. Mulle näis küll niimoodi, et paugutamist küll Tallinnas väga kõvasti, et kohati meenutas sellist nagu sõjaheli kogu aeg igalt poolt kõlas pauke ja nüüd nüüd on alati aastaid on olnud niimoodi, et noh, ta algab juba enne uut aastat, tükk aega jälle jätkub mingi kahe-kolmeni välja. Ja muidugi siis hommikul läheb jällegi kuni isegi valgeks läinud. See on nüüd suhteliselt selline igivana teema tegelikult ega seda diskussiooni peetakse kõikide jõulude eel, juba hakkab see pihta, et mida selle ilutulestikuga teha, sest kui vaadata teatud ühiskonnagrupp, et meil on väikeseid lapsi, vanu inimesi, aga on ka loomaomanik, on keskkonnast lindudest väga hoolivaid inimesi. Et kas me jõuame millalgi ka ikkagi selle diskussioonini, näiteks ma ei tea sellel aastal, et äkki ikkagi keelakski ilutulestiku kui sellise ära, et, et või siis Te ei näe nagu sellisel variandil praegu ühiskonnas kohta, kus öeldakse, et keeluga enam ilutulestiku taevalaotusse ei lasta. Mina vaatasin, vaatasin just oma sõsarlehe, ma läheks siis Eesti Ekspress, tahtsin Päevalehe ajakirjanike soove ja nende sinna läbiv joon oli, tahaks seda keelamist oleks Eestis vähem. Selles mõttes mulle nagu meeldib see liberaalsus, et las inimesed ikka teevad seda, mis tahavad ja need, mis meil on, traditsioonid olnud. Need võiksid kesta. Et kui me vaatame, milliseid uudiseid näiteks uue aasta puhul näidatakse, siis üks esimesi tuleb ju Austraaliast, et seal on Sydney's on alati hästi võimas ilutulestik, näidatakse, Hongkongis lastakse ilutulestikud. Seal ei näidata selliseid lindude lendamist. Aga kahtlemata oleks ka see variant Sel aastal muuseas, Hongkongis ilutulestik jäi ära põhjusel just turvakaalutlused oli ka selline asendatud laser show. Niisiis need ei jäänud, eks ju. Et ma saan täiesti aru nendest inimestest, kes räägivadki lastest räägivad koertest. Nende argumendid on täiesti normaalsed, et ma ei taha neid kuidagi maha teha. Aga täpselt samamoodi ma ei näe ka põhjust, et kui ükskord tehakse selline ühel õhtul, 31. detsembril, siis ei ole mitte midagi hullu. Ma tuleks veel telesaadete juurde tagasi, et taaskord hakkas silma, et inimesi püütakse kõikvõimalike ennustussaadetega teleka ette saada, et et mida siis alanud aasta toob ja üksteise võidu püüavad siis ajakirjanikud, olgu spordiajakirjanikud või poliitikat järgivad, jälgivad ajakirjanikud ennustada, mida uus aasta toob, siis on seal saates veel ka risti-rästi kaardimoorid pöördaks. Püütakse ennustada, et kas Donald Trump valitakse aasta lõpus tagasi, mis Eesti valitsuses saab, et Sulev, aita inimesi, et kui Me räägiksime kahest terminist prognoose, ennustused, mis on prognoosi ennustuse vahe, et mis vahe on Eesti Panga majandusprognoosil ja Kirsti Timmeli Noh, ilmselt on, kuna ma ei tea Kristi Timmer ennustusi, ma ei ole neid kunagi lugenud, siis me ei oska neid selles mõttes nagu võrrelda, aga Ma arvan, et ühe taga on rohkem sellist teaduslikku lähenemist kui teised, aga et võib-olla seal. Aga, aga, aga see on ka laias laastus kõikjal. Ta on ikkagi selline, noh kui me vaatame majandus, siis majandus on tunnete juhtimise kunsti, mis ta muud on inimesi kogu aeg huvitab, et mis, mis neid ees ootab, et noh, selle näide on ilma ennustamine, mida näidatakse Aktuaalse kaamera lõpus, et millegipärast inimesed loodavad, nad saavad teada, milline on homne ilm. Ja sageli läheb ta täppi, aga mitte, et noh, sama on ennustajate muttide, horoskoobitegijate business, et kuule, vaatame tänast Postimees siis seal on suur horoskoop sees. Maalehe tiraaž on 85000 eksemplari, eks viimasel numbril seal on jälle horoskoop sees, et me kõik nagu tahame kogu aeg teada, et mis meid tulevikus oota. Muideks näiteks selline väljend nagu kanomist peetakse siis ikkagi maailmas ju kvaliteeti meedia üheks nagu suurimaks näiteks, et tema on juba ju 34 aastat andnud välja sellist väljaanne, et maailm nagu järgmisel aastal World in twenty twenty on need, mis välja tulnud. Seal tehakse ka täpselt nagu prognoose, mis järgmisel aastal maailmas juhtuma hakkab. Aga see on siis analüütikute poolt erinevaid aspekte arvesse võttes. Aga nagu nagu Sulev ütles, et et noh, et küsimus on selles, et noh ma mäletan, et eelmisel aastal nad midagi ka eesti kohta prognoosisid, seal mingid panid Pägisti nagu puusse asju, et et lõppkokkuvõttes kõik sellised prognoosid, et mõnes mõttes selline tunnetuslik asi. Et võib-olla mõni kaardipuhur paneb mingis asjas palju rohkem Begu ringi, analüütiline asi, et, et noh, et ei saa nagu alati. Lahutada selle poolt, et ma tegin kunagi intervjuu Rein Taagepera, kes on ju ka tuntud selle poolest, et ta on teinud neid aastakümneid ette prognoose ja ma küsisin ta käest ka toona, et miks ta seda teeb, et ja siis Rein Taagepera ütles, et tead, vaata, kui ma komöödia ennustan mööda prognoosin, siis ei mäleta keegi seda. Vaata, kui ma täppi panen, siis kõik räägivad, vaata, kus ta oli ettenägelik inimene. Noh, ma arvan, et niimoodi tulekski neid võtta prognoose, ennustust. Kusjuures selles ikono, mis tõi väljaandes, on ta vähemalt viimastel aastatel olnud ka selline pisike looke, selliseid, millega me eelmisel aastal totaalselt puusse panime, millega me ei arvestanud, mida me ei osanud ette aimata ja neid on alati seal olemas. Aga kui mõelda sellistele sündmustele, et Suurbritannia lahkub 2020. aastal Euroopa Liidust, et me täna ju tegelikult seda kuupäeva me aimame, et see võib-olla 31. jaanuar, aga, aga mine tea, et noh, et me teame seda, et sel aastal toimuvad olümpiamängud suvised. Ma võin ütelda seda, mis seal ikka, Uno Mereste, 2020 nagu väljaandest, mis need teemad on, seal on põhiteema, on Ameerika presidendivalimised, mis on tuleva aasta sügisel hilissügisel siis Hiina jätkuv tõus maailmas, Brexit olümpiamängud, Tokyos. Maailmale näitusele EXPO Dubais. Tehnoloogilised arengud Marsile. James Bondi film, sellised teemad on seal. Noh, siis need, need on need asjad, mis, eksju peaksid kindlalt toimuma. Kuigi jällegi sa mõtled neid Iraani sündmusi, et see võib ka sõltuvalt sellest, kuidas kuidas asjad eskaleeruvad, võib see ka väga tugevalt mõjutada, näiteks teisel pool lahte toimunud maailmanäitust. Jah, et põhimõtteliselt üks ootamatu me küll jõuame Iraani Ameerika suhete juurde ja selle droonirünnaku juurde, mis Iraani mõjukeselt teise mehe tappis, aga üks drooni rünnak võib nafta hinda ühe päeva lõikes mõjutada seal neli protsenti, et asjad, mida keegi ei suuda selles mõttes ette ennustada kuupäeva võttes, aga nojah, selge on ju see, et kui Ameerika ühendriigid valivad aasta lõpus presidenti, siis see on oluline teema ja kõik proovivad, et siis arvata, et kumba pidi läheb, et kas läheb niipidi, et trump valitakse tagasi või Trumpi valita tagasi, et põhimõtteliselt pihtapaneku tõenäosus statistiliselt 50 50 kui võtta veel varasemad arvamusküsitlused arvesse, siis tõenäolisus, et võib seda tõenäosust isegi suurendada. Aga tahate ennustada vä? Sõidame Ameerika presidendivalimised. No teeme, ma ei tea aasta alguses selle peale Panen trump, et Trumpil on jah suured šansid. Jällegi me ei tea, mis on selline must luik, siin võib tulla mingeid ootamatuid sündmusele. Aga mulle tundub, et linafirma ma pigem arvan ka, et Trumpi ja mulle tundub, et lihtsam on isegi järgmist Ameerika Ühendriikide presidenti ette ennustada, kui näiteks presidendi. Kui vot sellel aastal ei ole presidendi valib ja president. Valimised on järgmisel aastal ja sellel aastal hakatakse 21 ja hakatakse vaikselt ettevalmistusi tegema ja mina pakun välja, et president Mil vahetub siiski aga see jällegi ja lisab Eestile lihtsalt põnevust selles mõttes, et kui meil on praegune riigikogu koosseis, siis noh, ei ole nagu Su ja praegune valitsus jätkub, siis Kersti Kaljulaiul ei ole suuri šansse ta presidendiks tagasi valitakse ja tänu sellele ta on ka sirgjoonelisema kindlasti kriitikameelsem, kui kui ütleme, ta ei pea pugema poliitikutele. Jah, pigem ma küsin, mida hakkab tegema pärast presidendiametit? Aga mida ma tahtsin tegelikult öelda, et tõenäoliselt trambi peale on praegu turvalisem panuseid panna või ennustada tema võitu, kui näiteks vastata küsimusele, et kas Jüri Ratase valitsus siis praeguses kolmikliidu koosseisus EKRE Isamaa, Keskerakond ka järgmise aasta esimesel või teisel jaanuaril võimul on, et ma arvan, et vot see on nagu selline ikkagi ennustamine sõna otseses mõttes, et sa võidu küll hinnata siin mingisuguseid valitsusparteide omavahelisi suhteid siin jõujooni ühes või teises erakonnas, et et aga, aga see on juba ennustamine, sest ma ei tea, või, või on ka mingisugune noh, kuna valimisi ju ei ole, kuna ei ole mingisuguseid selliseid teadaolevaid sündmusi näha, kus võib juba ette öelda, et minnakse tülli, minnakse laiali. Jah, et noh ilmselt kõige rohkem mõjutabki selle valitsuse inimest paar asja on ja nagu, et üks on selline EKRE osade juhtide selline ettearvamatu käitumine nagu kõik nagu rahulik ja, ja siis järgmisel päeval on jälle jälle uus skandaale. Vot see on üks niisugune selline tunnetuslik asi, mida, mida ei ole võimalik ette prognoosida, et et ja teisalt on ja kui me vaatame, mis, mis siis nagu veel on, on olulised asjad siin toimumas on ilmselt Isamaa jaoks, kes on ka tegelikult üsnagi suur kaalukeel selle koalitsiooni, nagu säilimisel on, on oluline see, et see pensionireform saaks tehtud. Ja ma arvan, et kui see on tehtud, et siis võib-olla nad on nagu vabamad vaatama ringi. Ja, ja kolmas asi, mis seda hakkab mõjutama, on, on siis see, et, et millised tulemused tulevad 2021. aasta kohalikel valimistel, et et kui sa ütled, et noh, ma pigem arvan, et, et et see valitsus, selle aasta peab veel vastu. Aga näiteks kui ma olen siin aastaid tagasi, oleksime ennustanud, et kas pensionireform toimunud või mitte, siis noh, see oli ikkagi väga väike shanss, praeguse tundub juba tunduvalt realistlikum, aga see pole ka muuseas veel täiesti kindel, et ta siiski ka lõpuks teoks saab, siis seal on ka võimalik seda takistada, kasvõi näiteks Kadriorg. No see on küll teatud nädalate teatud kuudepikkune takistamise periood, ma saan aru, millele sa viitad, on siis võimalik vastuolu põhiseadusega, seal on mitmeid aspekte, mille puhul siis öeldakse, et on, on nii, on põhimõtteliselt kui on kaks juristi, siis mitu arvamust on kolm. Aga noh, vot ei tea, siin peabki miskipärast mulle tundub ka, et me näeme teise samba puhul ikkagi ka seda, et see teema jõuab mingisugusel kujul riigikohtu töölauale, et üsna tõenäoliselt. Aga kuulge, kui ajakirjanikega rääkida ja selle järgi püüda lõppev nädal või lõppevad nädalad kokku võtta, siis jääb mulje, et ega keegi muust ei räägi. Kui ikkagi sellest, mis toimub. Postimehes Postimees Grupis, et lõppenud aasta polnud ju Postimehele kõige lihtsamad killast, et aasta algas sellega, et see sündmus küll jääb 2018.-sse aastasse otsuse mõttes, aga kolmandal jaanuaril algas Postimehe jaoks ju aasta sellega, et arvamustoimetuse pikaajaline juht Neeme Korv, kes on ka rahvateener, et saate üks osalisi pani ukse kinni ja kui võis olla arvamus, et ega sellel ju mingit tähtsust pole, et tulevad uued inimesed ja elu läheb edasi, siis alles hakkaski juhtuma, et mõne aja pärast siirdus poliitikasse Lauri Hussar tervitusega Laurile, kes on rahva teenrid. Püsikuulajate jaoks tav siit saatest aga lahkujaid ju oli veel. Ekspress on nad kõik ilusasti Uudo sepa laulu sisse pannud. Aga kui kuigi need põhjused on erinevad, siis ma ei tea nimedest, lahkumispõhjused, siis on erinevad, aga kui nimed nimetada ilma, siis need taustu avamata Peeter Helme, Holger Roonemaa, Indrek Lepp, ikk marti, Aavik, Taavi Minnik Eeva-Lotta Kivi, Karl-Eduard Salumäe ja aasta lõpus jõudis, kui ta ka Postimehe vastutav väljaandja Merini Merili Nikkolo ja ma ei tea, ma küsiks. Neist on veel tööl siiski, et nad ei läinud päevapealt ära, vaid, vaid plaanivad siis nagu kuu aega veel olla pärast seda, kui nad seal avalduse esitasid teost. Kõikidel selliseid, ütleme, erinevad lood, erinevad aspektid, aga ma küsiks võib-olla niimoodi üldiselt, et kas see on selline juhtimisprobleemide tagajärg või on ühes meediamajas toimumas midagi rohkemat? Sellele on jube keeruline vastata et eriti kui sa seal ei tööta, et jah, tegemist on konkureeriva ettevõttega siiski eks seal. Eks sellele selgelt tegemist juhtimisprobleemiga, et kui asi on hästi manageeritud selliseid pereheitmisi ei toimu või kui nad toimuvad, siis nad toimuvad selliselt. Väga mõistlikult, ilma suure kisa käratakse. Et jah, et siin on mõned inimesed öelnud, et sellest räägitakse võib-olla liiga palju, et see huvitab ennekõike ajakirjanike ja milles on kindlasti teatud tõetera sees, et et tõenäoliselt sellised konfliktid toimuvad ka väga paljudes teistes sektorites ettevõtetes, asutustes, et aga mis, mis selle teed nagu siiski avalikuks teemaks on see, et et meedia noh, kontserne või väljaandjad kui gruppe on Eestis laias laastus kolm, on ju Postimees Grupp ekstra Žup ja rahvusringhääling. Ehk kui ühes sellises suures grupis toimuvad sellised sellised no ikkagi ütleme, dramaatilised asjad kuskilt väga palju nimekaid ajakirjanikke. Ühe aasta jooksul lahku kaks peatoimetajat pluss üks vastutav väljaandja, noh see, see on ju ka halba väga suur nagu, nagu muutus kus kontsern on 8,9 miljoni euroga kahjumis. Nad küll ütlevad, et see ei ole ühe aasta majandusaasta aruande, vaid nende majandusaasta oli kalendri põhjal nagu pikem, onju, aga no ikkagi nagu väga suures kahjumis on ja sellest tulenevalt tuleb teha mingeid kärpeid. Et see kindlasti siis sellisel juhul nagu on teema, et aastaid näiteks noh, mina olen ise olnud töötanud varem 10 aastat Eesti Päevalehes ja ja pärast sealt lahkumist olen ikkagi nagu noh, muretsenud hoidnud pöialt, et Eesti Päevaleht jääks turule, et neil oleks siiski erameedias sellist kaks konkureerivat, et väljaannet ja et, et oleks nagu arvamuste paljusust rohkem ja kaks, kaks sellist vaadet siis ja rahvusringhäälingul on olnud siin aastate jooksul ka erinevaid, selliseid probleeme, millega on, on, on avalikkuse ette jõutud ja sisevaidlused ja siin eelmise juhatuse esimehe ajal ka samamoodi, kus oli toimetus versus Margus Allikmaa oli, oli, oli ju see suur konflikt, onju. Meil on selline ootamatu asi, et Postimees, kes tundus olevat võib-olla kõige kindlam stabiilsem kants meediamajadest et neid peab nagu pigem nagu hoidma nagu Postimehele pöialt ja nendele inimestele, kes sinna alles on jäänud, et et noh, see on Eesti demokraatia huvides, et, et meil oleks Erinevad väljaanded ja, ja välja nad oleksid tugevad. Ja ma olen täiesti nõus, et Postimees on ikkagi väga suure märgiline väljaanne. Paber tiraažilt on ta kolmas ajaleht, eks Õhtulehe Maalehe järel, aga, aga tema olulisus on selline tunduvalt suuremat oma ühiskonna mõjutajana. Aga sellised suured laevad ei upu niimoodi pauhti ära, et tegelikult on praegu ka hästi palju võimalusi. Et seal on sellist mässumeelt olnud, aga mässajad on ka ka lahkunud. Sa ei saa nagu omaniku lahti lasta, see on selline üldine tõde ja ükskõik, kes selle uueks juhiks saab, tal on selles mõttes teatud mõttes lihtsam, et ta saab oma meeskonna sinna kokku panna. Aga jällegi, et väga keeruline on seda meeskonda leida, kuna, kuna see taust on olnud lihtsalt, et seal on käärinud mitte ainult eelmisel aastal olid ka varemed pikalt-pikalt aega võtnud ja kui varem olid sellised suured muutused juhtkonna tasemel, siis nüüd on ta sellel aastal oli ta, mis ajakirjanike tasemel, et selle ettevõtte sisekliima on olnud noh, kõrvaltvaatajale tundub ikka väga-väga hull. Tegelikult oleks oleks vaja sellist ühte suurt sõnumit ühelt inimesed, see on inimene, kes on avalikkuse eest täiesti, hoiab ennast varju. Kellele sa näiteks helistad ühe korra mobiiltelefonilt, kes võtab telefoni vastu, ütlevad, kuule, helistab mulle üks tunni aja pärast tagasi ja siis ma räägin ja siis selleks hetkeks on sinu telefoninumber tema, kui sa tagasi helistad blokeeritud tema poolt. Et see inimene on Margus Linnamäe. Et Margus Linnamäe peaks tegelikult ta küll vist kohtus korral Postimehe toimetusega ka, aga ta peaks siiski nagu avalikult sõnastama, et mis on tema positsioon. Postimehe suhtes Eesti ühiskonna suhtes. Ja ta peaks andma ka väga selge nagu sõnumi selles osas, et et et kui nüüd uus peatoimetaja vastutav väljaandja nendest pannakse lihtne isiksus isikusse kokku kui see, kui see leitakse. Et, et talle antakse teatud vabadus. Komplekteerida toimetust ja kujundada toimetuse noh, nagu seisukohti, vaateid sõltumata omaniku huvidest või siis teine asi. Ta on väga selge tulede sõnastabki ütlebki, et minu kui omaniku huvid, vaated on need ja ma ootangi, et see leht kannab neid väärtuse ja vaateid. Et praegu on see käinud, ma saan aru, see probleem ongi sellest, et et et toimetus tunneb omanik esindab mingeid väga selgeid majanduslikke ja poliitilisi ja väärtushinnangutel põhinevaid vaateid. Ja seda nii-öelda nagu avalikult tema poolt nagu välja. Ja aga samas tunnevad inimesed survet sellel teemal, et noh, kas või näiteks apteegireformi kajastades nõnda edasi. Et et jah, et mina nagu öeldakse, et Margus Margus Linnamäe cademalt sõnastaks tuleks nagu kapist nagu välja ja ja, ja kirjutagu kas või AKs kahe leheküljeline oma visioon, et mis tema roll ja vaade, vaade nagu ajakirjandus Eesti ühiskonnale on, et see, see võib olla, lööks õhu puhtaks. Sest ajakirjandust on mitut sorti, et on olemas nii sõltuvate ajakirjandus kui sõltumatut ajakirjandust, et me Eestis oleme harjunud, et suured meediaväljaanded on sõltumatud, et nad ei kajasta mingi konkreetse partei huvisid, poliitilisi liikumisi, huvisid või siis ka majandushuvisid. Aga kindlasti saab ka teistmoodi käituda. Jah, aga siis selle võiks nagu välja öeldud jah, täpselt nii, ja seda peaksid mitte ainult toimetuste järgnevaid, ka lugevdajad näed, ühiskond peaks teadma, siis asi on asi väga lihtne. Näiteks mina olen pärit, eks ju, Eesti Ekspressi toimetusest meie oleme olnud 30 aastat, seal on kogu aeg, on pealkiri, et sõltumatu ajaleht. Me oleme teinud muuseas ka toimetuses sellise üks kord huvi pärast testi, kus ma panime, täitsime ära sellise tabeli, et seal oli kaks skaalat ühele poolele oli seal skaalal oli vasakpoolne parempoolne, teisel poolel konservatiivne, liberaalne ja kuhu me siis satume sellel skaalal ja selgus, et nad seal neli ala meie ajakirjanikud olid nagu kõikjal absoluutselt kõikjal, et see näitab, et noh, et meil on hästi kirju seltskond, et lehe ühes otsas keegi arvab ühtegi lehe teises otsas, teistpidi et see ongi hästi hea. Minu meelest teeb lehe tugevaks. Jah, üks lugemissoovitus, ka rahvusringhäälingu reklaami ei tohi teha, aga kui te tahate, et aruannet lugejale lugeda, siis tänases Postimehes on see täitsa olemas, et ma ise arvasin ka või lootsin, et tõesti Urmet, sinu poolt viidatud nimi võiks kasutada siis seda segast olukorda? Jaa jaa. Siis aruandes lugejale kirjutada, et kuhu siis Postimees läheb, aga. No kas seal kirjutab täna Pilatuse mehe pöördumine olemas, kes annab tegelikult nagu teatab mitu uudist, et üks ütleb, et ta firma peaks nelja aasta jooksul kasumisse jõudma, seda tal tegelikult varem välja öeldud. Nojah, aga ta rõhutab seda uuesti samamoodi. Ta toob välja selle, et osa lehest lüüakse kaheks, eks ju, et meelelahutus läheb ühte suunda ja siis uudis läheb teise suunda ka sellest on tegelikult varem räägitud. Et need on ka sellised. Märkimisväärsed sündmused, aga see majanduslik number tõesti, ma isegi võib-olla selles debatis kõige rohkem tähtsustaks seda, et see, kus Postimees praegu rahalises mõttes on, on selles mõttes väga halb, et see muudabki toimetuse kaitsetuks, et kui leht, et või siis teatud meediatoode, et oleks mitte kasumlikud, aga peaaegu, et oleks ots-otsaga kokku, muudaks selle asja kindlasti lihtsamaks, et üheksa miljonit eurot tõsi, kalendrikuudele taandades siis see number on oluliselt väiksem seal kusagil kuue miljoni kandis aasta kohta, siis et see on suur number ja kui sul peatoimetaja või vastutav väljaandja läbirääkimistel peab siis lootma omaniku juhatuse teiste liikmete sellisele heldusele lahkusele, siis ma ei tea, elus tasuta lõunaid ei ole kusagil, pead sa seda krediiti kulunud, et kas see toimub sellisel viisil või ei toimu, aga, aga märksa lihtsam on ju omanikul, kes väga palju peab peale maksma öelda, et mulle tundub see on täiesti niimoodi välja mõeldud sündmus, et meie lehes ikkagi võiks mingi rubriik kolla, et võiks seal propageerida või siis tutvustada, teatud väärt, nii et, aga mida siis peatoimetaja või vastutav väljaandja nagu öelda saavad, et, et me ei taha, ei taha raha ka, et noh, põhimõtteliselt ega ei ole väga häid valikuid. See kuus miljonit või. Või üheksa miljonit pikema perioodi puhul ei ole Postimehe ajaleht Postimees Grupp, ma olen aru saanud, et selle sees on ka ka kanal kaks, mis, mis ka on suures miinuses, et selles mõttes see postimehe seis nii halb ei ole. Majanduslikult. No aga selge on see, et lisaraha tuleb panna ja, ja just palju parem oleks olukord, kui, kui ka toimetus saaks öelda, et me teeme selles mõttes head lehte, et me saame ka seda müüa, kuigi jah, vaadates ka sedasama Kalev korvi aruannet, kus on ilus graafika, et kui jaanuaris 2019 oli 53420 tasutud, et siis ostmist, siis selle aasta lõpuks oli see number tõusnud juba 66400 peale, tellijatest käib siis jutt, mis on märkimisväärne, ma küll ei saa aru, et kas siin on ainult paberleht või ikkagi. Rumeeniaga digitellijaid kokku, siin on nüüd digitellijat pluss ühes otsas vist on ainult pabertellijad teises otsas paber, tellijat, pluss digiteller. Et see asi lähebki nagu meediaettevõtete liit on vist panemas kokku sellist metoodikat, et hakata avaldama. Kas lisaks selle ajalehtedes reaalsetele ka digi digitellimuste üle vaadata, et ma olen aru saanud, et uuest aastast mingil hetkel peaks avalikuks saama, et. No mis seal oli hästi loogiline, sellepärast et üha rohkem inimesi loebki uudiseid, ekraani pealt, mobiiltelefon, vanad asjad, ma saan aru. Ainult selle metoodika kokkupanek on keeruline, noh näiteks kas või näiteks minul on Ekspress Grupi tellimused, kas, kas tellimus läheb siis kirja kõikidele Ekspress Grupi väljaannetele või, või kuidas see, kuidas seda nagu arvestada, seda on ju, et kui sul on lugemisõiguse erinevates väljaannetes olemas on ja ma saan aru, et sa, metoodika kokkupanek ongi natukene nagu algselt oli ju juttu, et sa võid juba sügisel välja tulemuse digitellimuste ülevaade väljaannete puhul, aga, aga, aga noh, selge on see, et et digi digitellimused on teed, mida, millele ikkagi väljaanded eraväljendatud panustavad ja ja kuigi aastaid harjutati lugeja sellega ja et kogu see digipool on tasuta, siis, siis noh, see on nüüd koht, kus, kus saab siis seda raha nagu juurde võtta ja teine teema on siis see, et et mis reklaamiturg nagu, nagu teeb, et, et kui siin aastas kaks suurt rahvusvahelist hiidu Facebook ja Google võtavad siit 50 60 miljonit, et eurot Eesti reklaamiturult lihtsalt nagu raha ära, onju, et et kas ja kuidas seda, seda nagu trendi nagu peatada või korvata on ju on ju ka tegelikult üks suur teema, millest mitte ainult Eestis, vaid ka Euroopa tasandil räägitakse. Tahaks loota, et postimehest ei pea lähiajal rääkima, aga teisalt kui tarvis, tuleme selle teema juurde, sest ajakirjanikuna mulle tundub, et eks ajakirjanikud ikka armasta ajakirjandusteemadega tegeleda. Kokkuvõttes, kui häda on Postimehes või häda on, ma ei tea rahvusringhäälingus või Ekspress Grupis või äripäevas, siis ajakirjandusele tervikuna see kasuks ei tule, sest tihtipeale tegelikult audit toorium ei mõista seda, et kus häda täpselt on, et lõpuks jääb selline mulje, et kõikjal kõikidel nendel ajakirjanikel on midagi viga. Tegelikult olles näinud mitmeid varasemaid kriise ega aga ka teistes meediaväljaannetes, siis alati, kui meediaväljaannet tegeleb iseenda probleemidega jääb lugeja vaataja, kuulaja teenindamine, noh, mitte nii kvaliteetsele, tasandile, tasemele kui, kui see varem oli või olema peaks. Just nii, üks juhtimiskriis küpseb juba pikemat aega ka Tartus. Me oleme selles saates ka sellel teemal rääkinud, aga ka täna rääkisime prognoosimisest ennustamisest. No ma ei tea, ma ei ennustaks, vaid suisa prognoosiks, sest kõik asjaolud viitavad sellele, et Tartusse ikkagi lähiajal või linnavõim vahetuda. Et Keskerakonna asemel võtab linnavalitsuses koha siis sotsiaaldemokraatlik erakond, seda siis põhjusel juba, et mõnda aega pole Keskerakonna uus piirkonna juhatus suutnud leppida sellega, et neil puudub igasugune kontroll linnavalitsuse tegevusse üle ja sinna kuuluvate Keskerakonna delegatsiooni liikmete osas. Nimelt siis lootis kunagine rahvaliidu peaministrikandidaat Jaan Tootsi. Monica Rand lahkub uue aasta saabudes šampanja, paugu kude ja ilutulestiku rakettide kõminat taustal Tartu raekojas oma kabinetist. Siis aga selgus, et kuna Monica rannale antud lubadusi pole täidetud, sellist head töökohta pole leitud, siis ta jätkab. Ma ei tea, kaua klaas vastu peab. Aga mulle tundub, et mitte kaua. Mis selle asja juures mind nagu häirib on, on üks suur asi, on see, et muidu võiks öelda, et see on niisugune koomiline, natukene, meenutab filmi, siin me oleme, et ma ei tule alla, on ju, et kus see kohvinahkhiir või seda kohviveski, seda ütles aineselt olles seal maja pööningul. Et on see, et, et kaubeldakse avalike huvedega või hüvedega. Et räägitakse, et et Jaan Toots peab tagama mingi võrdväärse töökoha kuskil ma ei tea, lastekodujuhina või mis iganes see jamps, et nii ei saa ju asjad käia. Et ma lähen abilinnapea koha pealt ära ainult siis, kui ma saan mingis avalikus sektoris mingi teise tähtsa positsiooni. Et sellistele kohtadele tuleb saada konkursiga, tuleb leida konkursiga parim. Jah, võib-olla see inimene ongi konkursiga parim. Aga öelda, et te peate mulle andma mingi mingi koha, et ma saaksin kuskilt mujalt tööd. Nii need asjad minu meelest ei tohiks käia. Ja mina olen ka sellega nõus. Samamoodi ma tahaks teada saada, et millega see Monika Rans hakkama ei saanud. Et miks teda välja tahetakse. Kõik on rahul ka linnapea Klaas ütleb, et tema on Monica Rannatööga rahul. No tema ütleb seda täitsa selgelt sellel eesmärgil, et siis saab poliitilisele konkurendile koha kätte näidata, teil toimub mingi jama, aga tegelikult peaks Jaan Toots välja tooma, et kas asi on selles, et lihtsalt nii-öelda nägu ei meeldi Tõda ateist meeskonnaliiget asemele tuua või on seal tõsised etteheited olemas. Aga see on praegu täiesti segaseks jäänud, et milles asi on, on seal isiklikud suhted selle taga? Sina muidugi, Virko tartlasena teavad paremini, aga kas selle taga ei ole lihtne asi see, et Jaan Toots loodis lootis saada riigikogusse. Aga Tartust Keskerakonna suutlikkus on saata üks saadik parlamenti ja selleks on olnud juba aastaid Aadu Must, et. Ma arvan, et eks Jaan Toots tõesti lootis sellele, et tema poliitiline karjäär keskerakonda astudes saab tuule tiibadesse ja teda võetakse Eesti poliitikas olulise tegijana, aga, aga seda lendu ei ole veel nagu saabunud, et Jaan Toots peab oma tähetundi ootama ja, ja eks see oli selline, ütleme siis pettunud keskerakondlaste üksteise leidmise võimalus nüüd sügisel ja mis näitab seda, et poliitikas ollakse ikkagi veel selliseid esimesi samme tegemas, on see, et ei saada isegi siis kahe abilinnapea vahetamisega hakkama, et üks nendest on tõsi küll, haiguslehel, aga teisega siis käib selline jantimine, et lihtsalt Keskerakonna põhikiri ja, ja selline Tartu linnavalitsemise loogik ka on teistsugused, need ei tööta Jaan Tootsi kasuks, et kõik on Jaan Tootsi vastu. Nojah, aga teistes parteides on suudetud siiski distsipliini jälgida ja on ka ministrilt rahulikult välja vahetatud. Et kui Helir-Valdor Seederi sai Isamaa esimees, siis pool Isamaa delegatsiooni vahetati välja niimoodi, et lõpuks küll Margus Tsahkna oleks erakonnast ära, aga ka, et noh, põhimõtteliselt saadi hakkama. Nii Iraanist me jõuagi rääkida Iraani puhul, mulle tundub, et kõige kesksem küsimus on ikkagi selles rahvusvahelises õiguses, et kas nüüd nii hakkabki olema, et Ameerika Ühendriikide president või, või ma ei tea mingil hetkel mõne teise riigi juht arvab, et õhtul seda inimest ei peaks enam elavate kirjas olema ja siis korraldatakse rünnak, et ma ei tea, kuhu me niimoodi jõuame. Meil ei ole nüüd üldse küljel selle teema avamiseks aega, aga, aga oleme ohtlikul pinnasel. Noh, nii ja naa, et on ju, et on juba ka öeldud seda tõlgendate seda nii, et tegu on ju tegelikult ju enesekaitsega on küll kui kolmanda riigi pinnal, onju et milleks ka justkui rahvusvaheline õigus annab nagu nagu võimaluse, et, et eks, eks siin nagu lähiajal ole ole sellest lähemalt kuulda ja noh, küsimus on see, et mis, mis on Ameerika nagu poliitika, Trumpi, poliitika üldse Lähis-Idas saab olema ta siiamaani toetanud pigem seda, et sealt nagu taandumist ja, ja äratulekut, et nüüd on nagu pigem nagu läinud vastupidist suunda, et see iseenesest nagu huvitav jalgu jälgida, mis seal ennast. Jah, seal on küsimus, et kas Iraak palub ameerika vägedel lahkuda, sest ega seal sai surma ka Iraagi kõrge sõjaväele ja sellel juhul ühe kindrali surm. Kui see viib välja ameeriklaste väljaajamiseni Iraagis, siis saab sellest inimesest täielik märter, eks, aga, aga see on üks variantidest, seal võib igasuguseid tulevikustsenaarium alla, et me ei tea täpselt, mis seal saama hakkab. Jätame selle teema siis järgmisele koosseisule nädala pärast siin rahvateenrite Taavi Eilat, Krister Paris, Huko aaspõllu, Sulev Urmet, suur tänu ja kena nädalalõppu meile kõigile.