28. aprilli helikajas tuleb juttu sellistel teemadel. 28. aprillil esineb Eesti moonia Kammerkoor Niguliste kirikus kavaga õhtu Arvo Pärdiga. Dirigent Tõnu Kaljuste intervjueeris Kersti Inno. Teisest kuni üheksanda maini vältav festival orient 2007. Kunstilise juhi Peeter Vähiga kõneles sellest Mirje Mändla. 28. aprillil kõlab Kadrioru lossis virtuooslik klarnetit muusika. Toomas Vavilov rääkis kontserte dist Tiina kuningale ning neljandal mail toimub Tartu Ülikooli aulas Tartu akadeemilise meeskoori 95.-le sünnipäevale pühendatud kontsert. Dirigent on Alo Ritsing, Hedvig lättegi intervjuu koorilaulja ja kontserdi ühe korraldaja, aret LED saarega. 29. aprillil esineb Pärnu kontserdimajas Sarah Chang. Seda teemat vahendab Mirje Mändla. Tartus toimub noorte flöödifestival ning selle raames esimesel mail kontsert Tartu Jaani kirikus. Korraldaja on lande lampe, kits. Intervjuu temaga tegi Hedvig Lätt. 28. aprillil annab Tallinna raekojas kontserdipianist Vjatšeslav Novikov, kes esineb ka 29. aprillil Kadrioru lossis koos klarnet-ist Asko heiskaneniga. Kontserte tutvustab Neeme pundar maile nairisele ja saate lõpus on tavapärased Priit Kuuse Välisuudised. Tänase saate toimetaja on Elena Lass, head kuulamist. 14.-st aprillist kuni 12. juunini toimub Itaalia linnades press ja Bergamos 44. Arturo Benedeti Michelangelo nimeline rahvusvaheline muusika festival. Sel aastal on see pühendatud klassik Beethoven-ile ja Eesti kaasaegsele heliloojale Arvo Pärdile. Festivali pealkiri on Beethoven. Hingehääled ei jõua siinkohal üles loetleda kõiki neid kuulsaid muusikuid, kuid kes kõik festivalil esinevad. Nimetaksin vaid sellised kuulsad orkestrid nagu Viini Filharmoonikute šarlsbretreederrigeerimisel prantsuse rahvusorkester kurtma suuri juhatusel. Dirigendid Nevil, Marilin R ja Pier Carlo Orliss ja mina kutsusin täna stuudiosse ühe festivali dirigentidest. Tõnu Kaljuste. Tere tulemast. Tuled just itta Itaaliast, kus juhatasid kohalikke muusikuid ja oled peagi tagasi minemas meie muusikutega. Räägiks kõigepealt sellest, mis on selja taga mitu kontserti, kellega, mis teosed olid ettekandel. Sa nimetasid kuulsaid dirigente, sealhulgas oli NL Nelm märgnerlevat tama läksingi asendama sinnani, et tema dirigeerinud ta haigestus ja selle tõttu tuli kiirelt minna asendusdirigendiks. Mina terrigeerisin Pärnigreedot siis Pärdi festiina, Lentet, Beethoveni fantaasia klaverile, koorile, orkestrile ja Beethoven 11, sümfooniat. See oli niisugune programmis hakkas pihta pärdik, reedoga sai küllaltki šokeeriv paljudele, sest seal nagu ootamatu kontserdi algus tavaliselt ka meie siin paneme sellega kas esimese poole lõppu või päris kontserdi lõppu või ta on niisugune jõulise energiaga teos. Ja just räägib inimese olemusest, kuidas inimene suudab viha produtseerida ja see on muusikas niivõrd ehedalt esile toodud, kuidas eskaleerub ja kogu aeg täitsa füüsiliselt tunda seda, seda kuulates. Unustada seda sellise teosega kontserti on küllaltki ebatavaline. Aga mul ei õnnestunud seda asetust kuidagi seal ümber teha, sest kõik olid kavad trükitud ja nii, et alustasime niisuguse noahoobiga ja siis peale seda tuli kohe rõõmus Beethoveni fantaasia klaverile, orkestrile ja teine pool siis akas festinalentega ja Bethany, teine sümfoonia. Aga lisaks pressija ja, ja Berga mole tegime seda aga poloonias, nii et sorry, poloonia, teatri orkester ja koor nende kodusaalis esinesime esimesel kontserdil, siis mõtlesime pressasse ja Bergamos need kokku 33 kontserti. Kui suur on selle festivali kavas, Arvo Pärdi muusika osa, kogu festivali niisugune reklaamistik, onju näoga, nii et eks seal ole seda väärt. Teie Beethovenit piisavalt jagunevad kogu festivali peale on seal kontserte, kus on ainult Beethovenit, on selle anud kontserte, kus ainult Pärt ja mina lähen Tallinna kammerorkester ja filharmoonia kammerkooriga tegema, siis Alt Pärdi õhtut sama kavamise nüüd laupäeva õhtul siin Nigulistes esitame. Räägikski sellest kavast, mida viite koos Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkestriga Itaaliasse ja, ja mida siis täna saab kuulata Nigulistes? Nigulistes kõlavat keelpilliteoseid, orientoksident, mann Week, see vegan vist Eesti esiettekanne, kui ma ei eksi. Minu meelest ei ole siin seda ette kantud küll oreliversiooni, aga orkestriversiooni mitte need veidi erinevad teosed. Ja siis aga ta on, see on võluv lugu pidalitõbe, sest ja preestrist väga kaunis teos, mida laulab Patricia rosaarium, tema tuleb meiega Itaaliasse ja siis veel kuulata. Valfas liid on siis meeskoorile ja keelpilliorkestrile teos. Kõige värskem teos Pärdi loomingust selles kavas on tabatsiem toomine. Ja seal tuleb ka uues variandis, kus on keelpilliorkester ja koor koos ja lõpetame siis teomiga. Nigulistes kõlab see teos. Me püüame asetada Nigulistes publiku juurde sihukese uue kõlapildi. Ütleme seda Niguliste keskel ja koola asetatud Nigulistes erinevatest kantidest. Püüame leida enda jaoks niisuguseid uusi kõlapilte Nigulistes. Me oleme seda teost niivõrd palju traditsioonilises ettekandeasetuses teinud ja elu on viinud meid väga erinevatesse kirikutesse mujal maailmas ja me oleme proovinud niisuguseid erinevaid asetusi koduma, seal pole taolist asja teinud, nüüd vaatame, kuidas Nigulistesse välja tuleb. Kas see Itaalia kava sai kokku pandud koos helilooja Arvo Pärdiga ja ma arvan, et see omakorda oli seotud Arvo Pärdi soovist plaadistada mõned uuemad teosed maikuus, nii et me nendest teostest, mis nüüd kõlavad kohe kui tagasi tuleme, Itaaliast, plaadistame Nigulistes neid. Aitäh Tõnu Kaljuste ja olete oodatud täna kõik Nigulistes kuulama kava õhtu Arvo Pärdiga esinevad Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel. See on noh, millega meie muusikud siis lähevad 44.-le, Artur Apenedeti Michelangelo nimelisele rahvusvahelisele muusikafestivalile. Klassikaraadio stuudios on festivali orient kunstiline juht Peeter Vähi. Klassikaraadio eetris on küll esimesel mail ulatuslikum saade, mis tutvustab siis käesoleva festivali osalesin. Aga siinkohal oleks võib-olla põhjust siis ka anda ka lühike ülevaade, mida sel aastal orient Eesti kuulajale pakub. Milliseid kultuure lähemale toob? Võib-olla oleks kõige otstarbekam vastata nii-öelda päevade kaupa, meie festival algab teisel mail niisuguse kontserdiga, millel on kaks täiesti erinevat poolt avakontsert, see on siis Korea rahvalaulust ja nimelt Koreas põhjaosast pärit rahvalaul, mis on tegelikult hävimisohus ja Põhja-Korea praegune nii öelda ideoloogia ei soosi seda. Seetõttu seda saavad viljeleda ainult üksikud lauljad, kes kas elavad lõunas või on lõunasse põgenenud ja nii ka ansambel seodosoori niisiis esitab. Noh, võiks öelda, kui rahvamuusikas võiks esineda punane raamat nii nagu looduskaitses, siis see on just üks punane raamatu laululiikidest. Sama kontserdi teine pool, ainus kontsert, mis justkui ei peaks isegi sobima oriendi festivali hulka. Tegemist on Aafrika edelaosast pärit muusikaga, selline väike rahvusrühm või hõim nagu Tamara elab seal, kes räägib väga eriskummalist keelt kasutades nõndanimetatud klikki ning saunde või imihäälikuid, nii nagu foneetikas seda kutsutakse. Need on sellised. Vot niisugused niisugused häälikud ja nad viljelevad väga erilist nelja-viie-kuuehäälset laulu. Võiks arvata, et keegi kohalik Veljo Tormis on selles seadnud, aga ei, neil tuleb see iseenesest. Järgmine päev kolmas mai on meil pühendatud tervikuna Armeenia muusikale ja Armeenia muusika väga erinevad stiilid, erinevad valdkonnad, alustame meenia varajase kirikulauluga, mille juured ulatusid, istuvad väga varajast aega juba neljandasse sajandisse, võib-olla veelgi varasemasse aega. Teatavasti Armeenia näol on ju tegemist maailma kõige esimese kristliku riigiga, esimene riik maailmas, kus võeti ristiusk vastu kui riigiusund. Kontserdi teises pooles esineb ansambel Kyliikia, kes esin, tab küll nii-öelda armeenia puhast rahvamuusikat, aga siiski sellisel võiks öelda rafineeritumal kujul. Need ei ole mitte vana taadid ja vanamemmed, kes on oma vaarisadelt saanud nii-öelda pärandusena või põlvest põlve kantuna selle traditsiooni. Need on noored inimesed, kes on lõpetanud Armeenia, tähendab jerevani konservatooriumi rahvamuusika fakulteedi, igaüks siis omal alal, nii et tegemist on selliste Armeenia maiste stipidoosidega rahvapillidel. Ja kolmandaks muidugi nagu ma ütlesin juba, et meie üks tippesineja staar, esinejaid, see on, siin on kas Parian noh, see on muidugi iidol või ikoon mitte üksnes Armeenias, vaid kogu nii-öelda Lähis-Ida piirkonnas nimetatu, tuki, mängija. Noh, ma ütleksin, Tucci virtuoos koos see võib-olla justkui suunab sellele, et väga kiireid aitäh mängitakse, tegelikult ta on nii virtuoos, kuid samal ajal äärmiselt meditatiivse ja sellise sugereerima mängumaneeriga esineja järgmine kontsert, see on neljandal mail, see on pühendatud islamimaade muusikale. Kontserdi avab islamivaimulik umbes pooletunnise kavaga ja ta esitab koraani retsitatiive. Tegemist on India põhjaosast, tähendab Kashmiri, st pärit mehega. Selliseid lauljaid, kes mäletavad kogu koraani peast, nimetatakse Hafisideks. Tema on siis üks nendest afissidest, kes suudab presenteerida kogu koraani algusest lõpuni peast. Kujutagem ette kolme-neljasaja leheküljeline raamat. Tal on see peas ja loomulikult ta ei suuda poole tunniga kogu koraani tsiteerida, ta on valinud kaks esimest peatükki kontserdi teises pooles aserbaidžaani muusika vaieldamatu tipp, alim ka Siim of koos tema tütrega, kes muide ka astub saale juba mitte ainult jälgedesse, vaid kannale Fargana, Kazimova ja kolmeliikmelise instrumentaalansambli saatel. Noh, see saab olema, ma usun võib-olla Eestis kõigi aegade jooksul kõige sellise grafineerituma muga, daamide improvisatsiooni esitus. Noh, meil on instrumendaalselt ja on mugami, lauljaid ja mängijaid küll väga vähe, aga siiski on käinud, aga niisugusel tasemel kindlasti on see niisugune esmakordne. Ja viies mai Tallinnas Estonia kontserdisaalis oleme liikunud jälle veelgi ida poole. Geograafilises mõttes, kontserdi esimeses pooles on Butaani lauljatar nimega Théoden. See ei ole muidugi see nimi mitte nii nagu nagu prints või madonna või Maria, kes või Ines, kes on lihtsalt nii-öelda trendi pärast ühe nimega esinemas. Ei botaanlastel nimelt ei ole perekonnanimesid, niisiis lauljanna Chedenn, tema laulab sellist noh küllaltki sellist monotoonset, aga väga sugereerivad botaani, rahvalaulu saadab ennast trumliga Neil noh, ütleme lihtsustatult botaani kitarril või kitarri taolisel pillil ja mängib ka ühte hiina nii-öelda hiinast mõjustatud Tsimbly taolist pilli. Kontserdi teises pooles ansambel Hunhurtu tuvast, see on jällegi tuva absoluutselt number üks ansambel, muide eelmine Théoden näiteks kuulutati muusikuks botaanis 2005. Nii et nad on. Ma ma niisugused ikkagi tipud. Võib-olla nende kuulsus pole küll siia jõudnud, aga nad on head. Niisiis unhurdu, kes esindab eelkõige mitmehäälse, selle Obertonaalse või ülemheli kurgulaulu. Vokaalkunsti Nad valdavad kõik öömei stiili, üks neist on ka stiilile laulja. Need nimed võib-olla ütlevad vähe, aga nemad on muidugi sellised, kes on ka väga atraktiivsed lisaks sellele, et nad viljelevad sellist haruldast laululiiki. Atraktiivsus on ka muidugi neile ka sellised kolossaalsed edu taganud noh näiteks ainuüksi Ameerika Ühendriikidega saada turneesid, nad on teinud 18 noh, nii et igal aastal paar tuuri teevad seal. Nii et nad on sellised väga hinnatud ja oodatud igale poole. Ja nüüd läheme viimase kontserdi või täpsem oleks vist öelda Jahjust korreograafilise etenduse juurde. See on kahel õhtul rahvusooperisaalis, me oleme nimetanud selle taevased tantsijanna. Noh, tegemist on sellise mõiste nagu Absara, see on India päritolu mõiste, mis tähendab just taevase tantsijanna Sid. Ja see on Kambodža trupp teatavasti Kambodža kultuur pikkadel aegadel oli just väga mõjustatud India kunstist India kultuurist, india tantsust, siin turismist ja nii on tõepoolest selle kunsti alged on võib-olla Indias, Kambodžas ja üldse Kagu-Aasias on sellest kujunenud täiesti niisugune uus omalaadne kultuur, mis on värvikas. See on küllalt suur trupp, selline seitsmeteistliikmeline, kus on viis instrumentalisti samu pille, mida kammelan, orkester kasutab, neil on kaks lauljat ja siis ülejäänud on tantsijad esitatakse nii rahvatantsu ka sellist õukondliku kuningliku tantsu ja siis fragmente veel India päritolu epasest raamajana. Sel nädalal ei toimu mitte üksnes festival orient, vaid seda võiksime üldse nimetada orientaalseks nädalaks Tallinnas sest üks kontsertidele on veel kavas mitmeid loenguid klassikaraadios, arvukalt saateid Eesti televisioonis. Mõnes mõttes selliseks nagu festivaliks, sümboolseks või avamiseks võiks nimetada rahvusraamatukogus teisel mail kell 16 toimuvat üritust, kus me esitleme raamatut, mille nimi on tuhandenäoline budism, mille autoriteks on siis Tiit Pruuli ja mina ja samuti avame ühtlasi ka fotonäituse samanimelise jällegi nii-öelda isetegevuslastest või amatöörfotograafidest. Fotograafi Tiit Pruuli ja mina. Klassikaraadio eetris on festivali orient aegu oriendi nädal, see tähendab seda, et hommikul kell üheksa 10 kõlab orientaalne muusika ja kell 10 null viis pakume ka valikut parimate orientaalset päritolu heliloojate loomingust ja kell 15 15 on esimesest kolmanda maini albumi tunni ajal Tarmo tabase IZ ja idamaiste erisaated ning festivali aegu hommikul kell kaheksa 15 tutvustab iga päeva esinejaid ka festivali kunstiline juht Peeter Vähi. Klassikaraadio teeb ka mitmeid otseülekandeid, mille täpsem kava on klassikaraadio koduleheküljel. Täna kell 18 saab sarjas akadeemiline kammermuusika Kadrioru lossis kuulata ülivirtuoosliku klarnetimuusikat, mille üks esitaja-ist on Vanemuise peadirigent, kes on ühtlasi ka Eesti üks tuntumaid klaarnetiste Toomas Vavilov. Toomas Vavilov, selgitage palun meie kuulajaile, millistele kriteeriumitele vastab ülivirtuoos klarnetimuusika. Tõepoolest, aeglaseid noote võib-olla eriti kui sa oled koos õpilastega mängima, ei ole mõtet, üritas sooritada. Ja kui sa ühele kontserdile paned, mängima kolm klarnetimängijat, üks nendest on nagu kogenud klarnetimängija, ma pean ennast silmas ja kaks tükki on nagu väga võimsad mängijad ilma suurte kogemusteta, siis ei ole ju mõtteid hakata aeglaseid noote mängima, sest siis on asi selge, et kogemustega klarnetimängija mängija särab ja näitab suuri värv, eks ole, ja, ja noored poisid natuke näost punased ja pulss on väga kõrge ja higistavad natuke nende asjadega, tegelikult aeglaseid noot on ju väga raske mängida, sest see on võib-olla üks selline kriteerium, klarnet on väga getoosne pill ja, ja ma arvan, ta on puhkpillidest kõige atraktiivsem pill, tegelikult. Klarnet-il on üks väike puudus, need on nimelt pooled ülemhelid, mis tal puudu on, aga laaneti väga palju voorusi. Esiteks tema dünaamiline diapasoon, vahe kolme piano ja kolmeparte vahed on ülisuur, palju suurem kui flöödi või oboekotil või, või trompetit. Tema ulatus on väga suur ja tegelikult on ta tänu sellele, et tal ei ole mitte ohtu Tuua DSM klapp, mis tähendab seda, et see oht klapid, eks ole, oktale find kõrgemale, mitte oktavi nagu harilikud pillid, siis on ta väga virdoosne vägarietoorsepile seda mõtet tegelikult näidata. Kui üks kava on klarnetipõhine klarnetikeskne, siis on mõtet nagu tulistada. Ja mida te ette kannate? Me alustame kolmekesi, minu enda pedagoogiline tegevus ei ole olnud, eriti pikkadel on olnud viljakas, ma olen õpetanud kunagi otsa koolis paari klarneti õpilaste, kuna ma olen Tartuga seotud, on kaks väga perspektiivikad ja väga head õpilast. Leivategija palus, et ma nendega tegeleksin. Siis ma võtsin kaks õpilast vastu, need on tegelikult selline seis, kus nad hakkavad mul nagu pesast välja lendama, nad lõpetavad nimelt selle Elleri nimelise muusikakooli ära ja lähevad edasi lihtsalt muusikaakadeemiasse või siis nagu kuskile muusikaakadeemiast nagu edasi vahetus üliõpilasteks. Tegelikult see on minu jaoks nagu selline mingi etapi lõpp, seda mingi mingit etapi lõppu, mida ma praegu nagu tunnetan, on väga hea tähistada ühe toreda kontserdiga kus õpetaja on veel piisavalt heas vormis, et koos õpilastega peale ronida, aga ma pean ütlema, et eks nad ikka hingavad kuklasse väga võimsalt ja, ja tegelikult emodonjalake Tõnu Kalm. Ega see päris selline õpetaja ja õpilaste kontsert ei ole seal tegelikult võrdsete klarneti mängijate tore ülesastumine, väga sõbralik ülesastumine, et nad on väga head õpilased, mul olnud. Ja mida te koos kõik seal esitatud Me alustame moodsate tsemendiga number neli, kolmele klannetile. Väga-väga tore teos on neljaosaline teos ja seal kuuleni aegs kiireid noote, siis mängib Tõnu Kalm tonaator Low Reeli kahte kontsert fantaasia Travjota teemadele, siis esitab Heimodonyonok lotevisii esimese rapsoodia klannetile ja klaverile, siis on natuke eesti muusikat, mängin ma ise olengi Nester mäed sonaadi plannetele ja klaverile ja pärast seda tuleb tõeline tulevärk, nimelt Felix mendel soni, kontsert, veti kahele klannetile number üks esitavad minu õpilased Tõnu Reimo. Ma nimetaks seda mitte kontsert vetikaid kontsetuelliks kahele planeedile. Sest et kiiremaid noote kui selles teoses võib kohata ainult sellele järgnevas teoses, mis on siis Veeberi teise kontserdi veebelile kontsert number kaks, kolmas osa, mida me esitame siis kolmekesi, et me jagasime selles mõttes virtuaalsed lõigud ära, paigutame ruumis niimoodi laiali, et tekitada selline stereofooniline diofooniline efekt. Kas te samas koosluses ja sama kavaga rohkem kontserti annate või on see Kadrioru kontsert nüüd ainuke? See on küll hetkel nagu, nagu ainukene kontsert No siis seda enam on põhjust olla täna kell kuus õhtul Kadrioru lossi kuulama. Klassikaraadio salvestab selle kontserdi ning seda on võimalik kuulata hiljem siis ka klassikaraadio vahendusel. Aitäh Toomas Vavilov ja edu teile. Tartu akadeemiline meeskoor tähistab laupäeval Tallinnas Mustpeade majas ja järgmisel nädalal, neljandal mail Tartu Ülikooli aulas oma 90 viiendat sünnipäeva kontserdiga. Tartu akadeemilise meeskoori 95.-ks sünnipäevaks antakse välja pildiraamat, milles näidatakse kõigile, mida viimase viie aasta jooksul on korda saadetud. Raamatuga saab kingiks kaasa ka CD-plaadi, millel kõlab koorimuusika tammi esituses. Koori juubelikontsert tutvustab koori liige arret leetsaar. Tartu akadeemilisel meeskooril on siis algatuseks kontserdid Eestis, et esimene on siin kahe Tallinnas, 28. aprillil ja neljandal mail on siis reede on Tartus ülikooli aulas kontsert. Selleks korraks oleme siis selgeks imistlenud Schuberti missa, G-duur, mis tuleb omaettekandele meeskooriseade, noh, Tartus on siis plaanis ette kanda koos Vanemuise orkestriga trigeeriks meid Lauri solistideks, Kristiina ahi, Mati kõrts, Atlan Karp. Lisaks kontserditel Eestis on siis kavas naabervabariikides, läheme käime Lätis ja Leedus, kus meil on siis vastu võtmas sõbralikud koorid. Tartu akadeemilise meeskooriga liitusin 99. aastal, Nende jõulude ajal õnnestus mul akadeemilise meeskooriteenuseks liikmeks saada. Koor on minu jaoks aina meeldivamaks muutunud. Selle aja jooksul olen kodunenud, kuna on väga palju ühiseid bussireise üle elatud. Kvaliteet on minu meelest ainult paremaks läinud. Koor on järjest noorenenud ja laulmas käinud põhimõtteliselt selle sama seltskonna pärast, enne kui ma ülikooli astusin. Tegelikult oli mul kerge kokkupuude Eskooriga töökaaslase kaudu. Kui ma siis kuulsin, et on olemas selline lõbusate meestega koor, ma teadsin jah, sinna ma peangi minema. Ja hiljem peale sõjaväge ülikooli astudes nägin kuulutust ja kohe läksingi. Mis meeldib selle koori juures kõige rohkem, mis innustab neid mehi tammi laulma? Tammis saavad mehed ta ajalugu olla ise osa sellest ajaloost sellepärast et Eestis ei ole hetkel palju neid koore, kes saaksid esmaettekandeid teha eesti dirigentide eesti heliloojate käe all. Selles mõttes on tamm täiesti unikaalne. Praeguseks on siis tammil olnud ainult neli dirigenti, hetkel on siis Alo Ritsing, aga enne teda tegi koori oma elutööna Alo isa Richard Ritsing ja koori ise on asutatud 1912 Juhan Simmi poolt, kes oli siis selline väga hakkaja matemaatikatudeng ja kutsus siis eesti soost mees üliõpilasi koos laulma ja vahepeal ahel Juhan Simm ja Richardi vahele siis Neumann. Millise sihi on seadnud endale 95 aastane Tartu akadeemiline meeskoor? Eesmärgiks on esitada väga heal kvalitatiivsel kujul eesti koorimuusikat. Kindlasti pööratakse suurt tähelepanu häälekoolile, mis on tulnud meie koorile. Lennart Neumanni jäänud praegune hääleseadja andmeil liia Ritsing Dirigent Alo Ritsing, milline on. Ala on väga hingega kogu selle koori asja juures, ta on täiesti kunstiinimene, kui ta on koori ees, siis on näha, et ta ei mõtle tollel hetkel mitte millelegi muule kui ainult sellele, et oleks võimalikult hea esitus ja koor on nagu instrument, siis millal ta mängib. Peale selle, et tamm tähistab oma 90 viiendat sünnipäeva kontsertidega Eestis, aga Lätis ja Leedus toimub juubeli raames uue CD-plaadi esitlus ja ka ilmub raamat. Raamatuga on meil siis plaanis kokku võtta lähima viie aasta ajalugu ja peamiselt on siis tegemist pildimaterjali ja kus on siis väga ilmekalt näha, millega tegeleb üks meeskoor, eksivad need, kes arvavad, et seal on ainult kontserdite pillid. Lisaks sellele siis on raamatu vahele nii öelda boonusena CD, kus on siis tammi lauldud laulud natuke kaugemast ajaloost ka, aga tegemist on enamasti meiega seotud heliloojatega. Päris palju seal on Alo laule, aga on esindatud ka teised. Juubelikontserdil on juba plaatia raamat täitsa saadaval. Aitäh arretleid saar selle intervjuu eest ja soovime omalt poolt ka Tartu akadeemilisele meeskoorile. Palju õnne, kes sellel nädalal, 28. aprillil algusega kell 17 Tallinnas Mustpeade majas ja järgmisel nädalal, neljandal mail Tartu Ülikooli aulas algusega kell 18 tähistab oma 90 viiendat sünnipäeva kontserdiga. Pühapäeval, 29. aprillil kell 17 annab Pärnu kontserdimajas Eesti ainsa kontserdi maailmakuulus viiuldajat Saara Jong. Jongi tuntakse kui väga emotsionaalne kuulsat viiuldajat, kelle ükski kontsert ei sarnane eelnevale ja spontaansuse, on seal oluline roll kunagisest lapstähest, kes omandas romantilise muusika olulisemad viiulikontserdid näiteks ka Tšaikovski ja Brahmsi sulest juba varases lapsepõlves. Väärika olekuga ja uutele muusikaliste impulsside avatud kaunis muusik Sarah't Jong on jätkuvalt muusikale salvestused ilmuvad iie Maial mille kohta sõnas viiuldaja, et ta hindab koostööd plaadifirmaga väga kõrgelt ja vastastikku rikastavaks ja olnud tema partner terve muusikutee jooksul ja annab talle piisavalt vabadust tasakaalustada salvestuse ning tulla välja nii orkestriteoste, kammermuusika kui ka säravate lühilugude kogumik. Aga arutelud uute projektide teemana on tihedad ja otsuste vastuvõtmisele osalevatele kunstile on kogu Eesti. Kontserdilt toob Jong ettekandega Šostakovitši esimese viiulikontserti, mis ilmus ka tema viimasel albumil koostöös dirigent sörsaimal Räpliga. Sarah Chang sõnas intervjuus klassikaraadiole, et Šostakovitši on ilmselt tema repertuaari üks lemmikteoseid. San dramaatiline, ilus piigesid kontsert juba kestuselt nõuab mängijalt väga palju, tegemist on emotsionaalse teosega ja laval olles ammutab see mängijast kogu energia. Samas armastab Chang sellest teosest kiirgavad elevust, draamat ja seda teos puudutab südant. Kus ta poissi, piirkontsepton, Changi muusikutel, omamoodi pöördepunkt. Tegemist on kontserdiga, mis esmakordselt on õpitud siis nii-öelda täiskasvanuna sest enamik romantilistest kontseritest omandas Changa Julieti koolis seitsme-kaheksa-aastaselt koos õpetajaga ja tal oli võimalus Ramsi teostega üles kasvada. Stakovitši puhul tegi ta juba varakult otsuse, et see nõuab küpsust ning ta alustas partituuri õppimist alles kahekümnendates eluaastates. Ta peab seda niivõrd keeruliseks teoseks, et siin ei pea omandama partituuri, vaid teadma ka Šostakovitši elulugu, tundma tema mõtteid. Ka teose kokkumäng on keeruline, sest peab tundma kõiki elemente ja teadma, millal ja mida mängivad näiteks fagotipoed või keelpillid. Teos nõudis väga palju aega õppimise perioodil, kui ta hindab selle teosega kõrgelt. Jong muide sai inspiratsiooni ka sellest, et kuulas Šostakovitši, sümfooniaid ning David Oistraktsiin esituses sedasama Stakovitšiviiri kontserte. Palu, et maailmakuulus viiuldaja Sarah Jong on tee leidnud Eesti Väike-line Pärnusse, võib põhjendada sellega, et teda inspireeris dirigentide perekonna Järvi oskuslik väikenegi muusikale tutvustamine. Ta on teinud nimelt koostajad, nii Neeme kui korduvalt ka Paavo Järviga. Tähendab sõna bet ongi esmakordselt Eestis ja siinviibimise üle väga õnnelik. Tema meelest mängib Pärnu linnaorkester imeliselt ja on selle teose ettevalmistamisega kõvasti eeltööd teinud. John nautis ka oma esimest proovi ja mitte ainult mängutaseme osas, vaid talle imponeeris ka orkestris sõbralik suhtumine ning soov tõsiselt tööd teha nädalaid professionaalid. Chang tõdeb, et on muusika. Teie jaoks on olnud väga palju kontserte kuid uude kohta saabudes on see esmakordselt ikkagi huvitav. Ja kui veel muusikat suhtuvad solisti hästi mängivad imelisel tasemel ja sellele lisaks nautis säärast jonka kontserdisaali erilist atmosfäär. Määri ta on kuulnud, et tegemist on uue kontserdisaaliga ja see on tema meelest vaimustav ning ta on Pärnus viibimise üle tõesti õnnelik. Pärast Jong esineb siis Pärnus 29. aprillil kell 17 Pärnu kontserdimajas toimuval kontserdil ja kontserdil esineb ka Pärnu linnaorkester Jüri Alberti dirigeerimisel. Kontserdil tulevad ettekandele Dmitri Šostakovitši viiulikontsert ja Sergei Rahmaninovi sümfoonilised tantsud. Tartus toimub järgmise nädala alguses Väike-flöödifestival osalevate Tartu flöödimängijad ja külalised Soomest ja Norrast. Kuidas sellise flöödifestivali idee tekkis, sellest räägib korraldaja landajam, ta kits. See idee sai alguse juba aastal 2004, mil käis esimest korda Elleri koolis täienduskoolitust tegemas graaf flöödiõpetaja Martina, tingstad ta tol korral tegi meistrikursust ja esines ka Norra muusika. Kammerkavaga. Tekkis meil mõte, et võiks seda laiendada ja teha vahetust Eesti ja Norra õpilaste vahel ja nüüd tänaseks on see jõudnud nii kaugele, et me ootame neid külla selle festivalile ja samuti lisandunud vana Laasonen Ida-Helsingi Muusikakoolist, kes algselt pidi tulema oma õpilastega, kuid tuleb ise, aga kaasab meie ja norra noored algajad flöödiõpilased oma koolitusse. Selles flöödifestivali raames ei toimu ainult kontserdid, vaid ka koolitusmeistreid. Kas me alustame 30. kell 10 ja lase loenguga kolargis, mis tähendab seda, et tema praktiliselt pea ainukesena Skandinaavias üldse tegeleb sellise värvidel põhineva algõpetusega flöödi erialal ja seda tuleb meile tutvustama ja teeb ka siis Tunde nende väikeste lastega ja me ootame ka, siin on meie registreerinud pisikese flöödimängijat ka Tallinnast ning Tartu teistest koolidest, mitte ainult Elleri koolist, nii et ootame põnevusega, kuidas loeng toimub. Norras tuleb 11 õpilast, meie omad Elleri koolis oleme viiekesi ja siis on lubanud tulla Tartust teisest laste muusikakoolist, küllap ka esimesest ja Tallinnast. Tarandil tuleb kergelt üle 20 kontserdipublik, kus saab noori flöödimängijaid kuulda. Meie kontserdipäev on mõeldud nagu esimene mai ja meie suur festivalikontsert algab kell kuus õhtul Jaani kirikus. Seal esinevad kõik meile külla tulnud ja meie ise ning see kava on mitmekülgne, sest esinevad paljud koosseisuga on, meil on võimalik nagu kokku panna ansambli selt nii soolod, tuuad kvartal, Tiit kui ka siis plaanime sellist söödide ühendkoori ühendorkestrit, mida on lubanud tulla juhatama Eesti flöödiühingu esimees Tarmo Johannes kavale hõlmalt tõesti sealt klassikast Haaennist, Mozartist, PTA eest kuni kaasaegseid ja Räkk taimideni ja mis iganes igale maitsele kindlasti, sest noh, meil on eesmärgiks lapsi motiveerida, et nad tahaksid muusikaga tegeleda, et neil oleks lõbu ja rõõmu. Ja kontserdi kohta on ka põneva Tartu Jaani kirik. Super koht, ta kindlasti ka väga ilusti ja meil on paar ühendorkestrilugu, mis on just ideaalsed selles akustikas on Margaret Lõvi taong. Härral on üks lugu, see on ühed vanal muusikal Gregoriaani garaalidel põhinevad lood, millest me valisime tsüklist välja kaks. Ja selle esimesel mail kell 12 15 on sealsamas kirikus teine väiksem esinemine, muusikaline veerandtund, kus esinevad Elleri kooli flöödiõpilased koos harfi õpilastega. See on nagu soojenduseks meie õhtusele festivali kontserdile. Aitäh lande lampe kitsa selle intervjuu eest ja Tartu, Soome ja Norra noored flöödimängijat 30. aprillil ja esimesel mail esinevat suure flöödikontserdiga esimese mai õhtul. Tartu Jaani kirikus ning kõik, kes soovivad tulla meie harjutamise kuulama 30. oodatud flöödi, inimesed võtku flöödid kaasa ja Wyodgada lüüa. Laupäeval, 28. aprillil kell 18 astub Tallinna raekojas taas Eesti publiku ette ukraina soome pianist Vjatšeslav Novikov. Ettekandele tuleb Wolfgang Amadeus Mozarti Frederick shop, pääni ja Franz Schuberti klaverimuusika. Ning pühapäeval, 29. aprillil kell 17 on Kadrioru lossis võimalik kuulata Vjatšeslav Novikovi Asko heiskaneni. Klaveri-klarneti duo. Pühapäevasel kontserdil on kavas Robert Schumanni, Johannes Brahmsi kammilsan säenzi. Francis Bulanki looming. Meil on nüüd stuudios nende kahe kontserdikorraldaja Neeme Bunder. Vjatšeslav Novikov pole Eesti kontserdipublikule täna enam kaugeltki mitte tundmatu nimi. Et mis seda seekord Eestisse toob? Toob teda Eestisse tegelikult tema oma sünnipäev kõige rohkem. Kuigi võiks ka küsida, et miks meie tähistame Vjatšeslav Novikov Soomes elav Ukraina pianisti sünnipäeva just siin Eestis, aga tegelikult on selleks küll väga oluline põhjus, sellepärast kovi seob loominguline tegevus Eestiga. Päris pikka aega. Kindlasti on see üle 10 aasta, tantsin esinenud mitmel korral ja kõik need esinemised on tegelikult olnud väga vaimustavad jääma siis taha siia tulles lugesin veel vanu arvustusi ja just väga silma. Üks Evi Arujärve kümmekond aastat tagasi tehtud arvustus, mis oli samal ajal, kui Eestit külastas BBC sümfooniaorkester ja ta toob seal sellise võrdumini, et tema jaoks oli oli Novikovi mäng seekord ikkagi hoopis nagu teist klassi ja taset. Kui ka vaadata neid teisi temast, kes on kirjutavad siis Sepo Heigi Neeme näiteks on kirjutanud temaga koomika, kuulub klaverit mängivate, mõtlete eliiti või siis Lilian Semper unele omal ajal kirjutanud, sel õhtul oli saalis tunda geniaalsuse hõngu ja vot kõik sellised, et päris nagu ülivõrdes. Ja miks loogikamäng siis meile niimoodi mõjub? Ma ei oskagi täpselt öelda. Kuigi ma arvan, et justkui me panime praegu tema juubelikontserdikava kokku, kus siis on Mozart shopaania, Schubert ehk siis tema lemmikheliloojad ja ta ütlebki, et ega ta ei ole sedasorti mängija, kes. Ma nagu kõike sööb, ta mängib seda, mis talle tegelikult väga meeldib, see, mis on talle hingelähedane muusika, millest ta saab väga hästi aru ja ta just tahtiski sellel juubelikontserdil just mängida, aga just neid teoseid, mis tal on väga hingelähedased. Ja tõesti tema mängu iseloomustab selline eriline, hingestatud sellesse muusikasse sisse nagu minek. Ta teab, mida ta nagu see, selle uus ja sellepärast on ta kindlasti oluline meie jaoks, aga loomulikult Eestiga seob Novikovi ka veel väga selline pikaajaline õpetus, tegevust on süstemaatiline. Eesti muusika ja teatriakadeemia meistrikursustel andev pianist oli ka tagasi, nii et ka ütleme selline pool oli ja nüüd viimastel aegadel paistab ta silma ka meie jaoks kui jäts pianistina tegelikult, sest et näiteks eelmine sügis ju ilmus Trio Melvyn Bryan Toivo Unt ja Vjatšeslav Novikovi jätsplaat mis võiks teda interpreet eriti iseloomust ja ta ei ole selline originaalid sõjamuusikas, et ta nüüd mõtleb välja mingisuguseid erilisi trikke või knihv, kuidas muusika läheks nii-öelda publikule rohkem peale. Tema vahend on ikkagi nagu sellest samast muusika seest otsida üles see, mis sinna helilooja tegelikult töötanud. Jaa, just ta otsib kõige parema meelega seda, sest nagu romantilistelt heliloojatelt nagu shop pähe nagu Schubert, see on tema selline leivanumber. Ma vaatasin, need teosed on üsna heliloojate, ütleme viimaste eluaastate teosed, mis nüüd ettekandele tulevad, on sellega mingi seos nüüd et talle meeldib just see viimane looming või on see lihtsalt heliloojate kõige parem. Ma ilmselt ma siin vastuse võlgu, seda küsimust oleks teil kindlasti hea küsida juubilari enda käest, kui ta nüüd siin meil laupäeval on, aga võib ka võib-olla niimoodi mõelda, sest et noh, iga 60 aastat ei ole ka ju kõige väiksem number. Mulle tundub küll, et väga paljud interpreedid ja heliloojad ikkagi oma küpses heas võib olla igasugust, niisuguste uuendustega väga ei taha tegeleda ja leiavad võib-olla ka sellepärast nagu suuremaid kokkupuutepunkte just oma valitud teostes nagu, nagu siin, eks ole, just nagu konkreetselt erinevad nagu küpsed lood, need, mis, kus nad võib-olla olid tõesti nagu väga fantaasiarikkad või noh, ütleme list on meil ju selline väga hea näide, sest tal on ju kaks aga selgelt erinevad perioodi, kus ühel taanda tõesti efektne pianist teinekord ikka täiesti sisse pööratud ja ma arvan, et ikkagi kõikidel inimestel on umbes samasugused kalduvused elu lõpupoole. Mis te arvate, kas tema näiteks interpreedi alguste, kui ta oli veel Nõukogude liidus, et õpingud Kiievis ja Moskvas võisid teda ka mõjutada või õnnetada mõjutanud? Aga päris kindlasti on seda mõjutanud, aga kohe selgesti küsimused interpreidile endale loomulikult on ja tundes ka üsna hästi seda Moskva muuska ümbrust, võiks ka öelda, et see on ikkagi väga tugevad pitser. Ta oli ju ka kõikidele nendele muusikutele, kes sellega kunagi kokku saanud, see on ikkagi väga suur selline uus pomm, ütleme siis niiviisi. Kas need on toetanud näiteks tema romantismi hernestest? Ega ma ei tea küll seda öelda, kuidas kellelegi kujunemise tee on, aga mulle tundub, et kellele on see romantiline asi kuidagi nagu hinge sees, ehk siis inimene leiab nii või teisiti varem või hiljem sellega ülesse. Ja võib-olla küll tänapäeval just nagu nooremad interpreedid tõlgendavad romantilist muusikat natukene nagu ütleme mõistusepäraselt võib-olla otsitakse pigem välja selline toosne pool või otsitakse väljas võimalus, kus publikule meeldida rohkem. Novikov on küll seda öelnud, et temal, see asi ei ole üldse oluline, absoluutselt oluline, kohe ei ole jälle nii ka näiteks mis väga paljud pianistid ju peavad väga oluliseks, ta peaks olema just nagu viimasele klaver, et kui tool on vale kõrguse peal või, või ma ei tea, mis meil probleemid. Et siis on see nagu väga suur katastroof, aga temal pole see mitte kunagi olnud, noh niimoodi ta pigem nagu muigab selliste suurte staaride viperuste peale, kellele on sellised asjad nagu oluliselt ta leiab ikkagi, et see muusika ise heliseb ise kõige paremini, et kõige olulisem pole see klaver, sealjuures. Pühapäevasel kontserdil on meil teine interpreet siis soomlane ja klarnetimängija Asko heiskanen, et kes tema on? Asko eestlane on praegu kindlasti Soomes üks väljapaistvamaid klarnetimängijad ja muuseas usin kontserdikülastaja oleks saanud ka nüüd eelmisel laupäeval teda lausa kuulata, sest et siin külastas Eestit puhkpillikvintett Shat Se Shat oli nimelt klassikalise ajastu pillidel musitseeriv kvintett teda näinud ka nii-öelda nagu sedasorti pill, aga nüüd koos Novikoviga kõlab ikkagi kaasaegne pill ja nad on üsna vanad partnerid juba tegelikult noh, selles mõttes, et pikaajalised partnerid, Asko eestlase mäng on võib-olla selles mõttes väga sarnane Novikov üle, et see on ka väga romantiline, pehme, võiks öelda. Aga hingeline, kõiki neid värve, saun, tee sai ka kuulata juba laupäeval tegelikult raekojas, kui ta mängis intetis kaasa. Et minule on ka tema soolokontsert esmakordne, olen kuulutada mõnelt salvestuseta sedasi. Aga ma mõtlen just needsamad teosedki, mida ta mängib, siin polegi sonaat näiteks või ka sealsamas, need on ikka selline nagu klaratisti kuldrepertuaar. Ja ma arvan, et seal tuleb väga vaimustav. Niisiis, 28. aprillil kell 18 Tallinna raekojas ja 29. aprillil kell 17 Kadrioru lossis on võimalik kohtuda või taaskohtuda ukraina soome pianisti Vjatšeslav Novikoviga. Evi Arujärv on aastaid tagasi Novikovi Schuberti interpretatsiooni kohta kirjutanud. Novikovi klaver laulis armastust ja kurbust. Sonaadivorm sai kergeks ja õhuliseks. Muusika nagu pilvede liikumine, lapse naeratus, rohu kasvamise hääl. Kui ma tahtsin armastusest laulda, muutusse valuks ja kui ma jällegi valust tahtsin laulda muutusse armastuseks, on öelnud Franz Schubert. Olgu see mõte teile teejuhiks kontserdile. Eile alustas oma programmi Bubba üks sisukamat panustega müüdis muusikafestivale Kölni muusika triennaa. Nagu nad ise oma muusikapeo haaret iseloomustavad sümfooniakontserdid, Chassessonid, oreliimprovisatsiooni ja Pekingi ooper, muusika, filmid, nukuetendused ja mis veel nii enam kui 30. etenduspaigas rohkem kui 150 üritust vähem kui kuu aja jooksul 20. maini. Iitsaid story see on hiina muusika, ka improvisatsioon keskse teemana festivali heliloojaks Lutsjanoveeriu dema Keile alustatigi esinemas Pariisis ansambel anterit, Contemporary juubilar taas uhkelt oma soomlannast ja dirigendi Susanna Mälki käe all kuusibeerijo teost lõpetamas, points klaverile ja 22-le instrumendile ja koraale viiulile orkestriga. Täna stereo kõrvuti Maurizio Kaageli, Paabeli torni, Jon Gates'i laulu raamatutega paljudel kontsertidel hõivatud Lääne-Saksa Ringhäälingukollektiivide parimad jõud, muidugi raadioülekannetega tänase nelja ürituse hulgas kai Janoste arvasse filme, Lähed sekist, pidulik avakontsert Kölni filharmoonia suures saalis, raadio orkestrit juhatamas, samuti soomlane Jukka-Pekka sääraste kodeibeeri Janaček. Esmapilgul tundub, et Lutsjanoveeriu ei puudu ühestki festivali kavast. Vaseliin Madrigalistide omast kõrvuti oratsio VEKi Vehicle majanduses kääniga ja esmaspäeval Isegibeeriu Aron nuku etendusena Radio foonilised seatud uuel nädalal Kölnis London sümfonietta Diego massoni juhatusel ja rohkem kui kord kõlab põnevas kontekstis Stahlil ka Beethoveni muusikat. Zagrebi muusika. Biennaali viimased päevad on eile ja täna, biennaalil mängiti mitmeid Xistop Penderetski teoseid, aga eile seisis maestro ise Zagrebi filharmooniaorkestri eeskavas Adaadio ehk neljas sümfoonia pühendatud Loreen ma sellile ja aastast 2000 pärid Concerto krosso kolmele tšellole ja orkestrile. Penderetski meenutab, et käis festivalil esmakordselt kuuekümnendail omas sõbralt festivali algataja Milkov keelemeni kutsel ja juba 83 aastane milko, kelleni enne oli ka ise seekordsel festivalil kohal ja kutsuti publikut depressi konverentsil nädala algul Zagrebis olid tähelepanu Valga naisheliloojad, meie sopran Haile assoni laulis seal serblanna isi Doora Sebeljani kammerooperis peaosa viimaste naisheliloojatega, avades eile täna Lori Friedman Kanadast aadetšenkile Itaaliast või Ivana lang horvaat diast. Odessas sai eelmisel nädalavahetusel teoks järjekordne põnev festival kaks päeva ja kaks ööd uut muusikat. Naishelilooja hakarmellatseb kolenka algatus ja siiani juhtida toreda rahvusvahelise tähelepanu saavutanud üritusel oli tänavugi osalemas ligi 200 muusikut, heliloojat muusikateadlaste mänedžeri kogu maailmast, kavadest nähtavale kohale Ida-Euroopa ja ukraina heliloojat viitavdaski äärmanavičows Andrei Svetsum. Eks Jevgeni Stankovitš olekssettinskid Seplenko enda loomingut, aga ka Magnus Linberi Essabekas, Halonen Soomest. Rohkelt osalema oma muusikuid, dirigendiks Igor rukk, nimekamaid külalisansamblid, Strasbury saksofonikvartett. Festivali korraldab ai essiiemm Ukraina osakond. Selle presidendiks on aga Freiburgi kõrgeima muusikakooli professor Bernhard Wulf, kes tänavugi ka dirigendina kaasa teeb. Kaks ööd ja kaks päeva korraldati Odessas juba kolmeteistkümnendat korda kuue mustikale, mõnel veel Londoni kirjastuse muusi anud hoogs. Selle nädala heliloojaks on Mark Anthony töönis kelle esitustest oli sündmuseks suure ansambliteos Gray laud Amsterdamist. Teisipäeval tulemas trompetikontserdi from Recycz Austraalia esiettekanne Melbourne'is. Eks sellegi teose esiettekandjaks 2004 oli Helsingis ookean, hardin belgia Essabekas Haloneni juhatusel. Ka üks suur juubel on kirjastuse tiival Adams kuuekümnesena, kellelt viimati meenoppidelt sellersi Mozarti aasta festivalilt Viinis ooperi õitsev puumaailma esiettekanne. Adamsi juubelimärkideks on ooperi Nixon Hiinas. Kreeka esmaesitus Ateena meiega ronis taas petes selles lavastuses rida esitusi paladest. Showothr raid hinnefastmas siin jäterombalontana Ameerikast Austraaliani Beats, olles seadet de lammufaya Toodo Buenos Aires ettekandeid Joal Yang Lynni viiulikavas kolmel õhtul Dortmandis kammersümfoonia balletina, Baieri riigiooperis Armu, et miks suur Leila José fovitšiga poolti Morris dirigendiks. Märin häältsu. Aga tähtsamaid sündmusi eile õhtul New Yorgi kaarnegi hoolis peasaalis eksterni auditooriumis. Adams ise Teebitandina juhatamas oma juubelikontsert American kompavises orkestri ees ja siingi leile Joseph hoovitš viiulikontserdi solistiks. Viiulikontsert on ju kuulsa kraave Mayeri auhinna saanud teos ka eesti musickuist. Neeme Järvi juhatatud kontserdid lipsige kevandhausis on saanud väga hea vastuvõtu tuni publiku kui kriitika poolt. Läätsi ker forssathang veab sealseid Teams'is serenaadi ettekandeid erakordseks ja imetlusväärseks juhatanud eelmisel nädalavahetusel Kölni filharmoonias kava, kus ka Peeter Vähi taevase järve laul Maarika Järviga solistina dirigeerib, maestro sel nädalalõpul Detroitis sealgi Tore kava Haydni sümfoonia number 100 listi esimene klaverikontsert solistiks jundi liig ja Maartinu neljas sümfoonia, mille parim plaadistus tehtud Bambergi sümfoonikutega dirigente kolmergi avas. Ade leidis eelmisel reedel-laupäeval Austraalias oma kava uue muusikaga sealse helilooja John poolgi, Leisi orkestritükiga sonkov Stoun maailma esiettekandes veel Beethoveni viies kontsert ja paar tokki. Orkestri kontsert. Tallinlaste masendus toonitab teadeemstislagrozdropowitzi suure muusiku ja humanisti surmast. 81. eluaastal. Lehitsesin just neil päevil ajakirjade aprillinumbreid. Soovitusi 80.-le sünnipäevale pühendatud kümnete lehekülgede kaupa materjale kuni fotodeni, kus maestro mängib Berliini müüri ääres 1989 või Moskvas punasel väljakul Boriss Jeltsini toetuseks. Grammofon meenutab Ets rasta bovitši arvele tulid enam kui 200 neljakümneid teose maailma esiettekanded ja hakkab neid seal välja tooma. Samas saab lugeda maestro mälestusi üles kirjutatud tulli Potteri poolt ning mitme väljapaistva Sotsialisti hinnanguid. Meenutusi kohtumistelt Rastopovitšiga ja eile õhtul kõlasid maestro mälestuseks kuningliku filharmoonia orkestri kavas Juri temircanovi juhatusel, Londoni Albert hoolis Mozarti klaverikontsert number 24 Eliisorjessa läätsega solistina ja Mahleri viies sümfoonia. Ent muusikast on veel mitmeid rõõmustavaid märke mitmelt poolt. Treestini ansambel kuraas märgib oma kümnendat aastapäeva ja nimetab oma autorite hulgas Helena Tulve. Paavo Järvi juhatas Erkki-Sven tüüritsaitraumi Cincinnati sümfooniaorkestrit California turneel. Juulis hakatakse mängima Hesseni ringhäälingu esmakordsel festivalil Kraftwerki Frankfurtis säärbrücanis juba alanud festivalil Nordisse mosaiik on kavas nii tüüri kui Arvo Pärdi teoseid juhatanud enne Polonni asja pressijas dirigeeris Tõnu Kaljuste esmaspäeval verre Kaumo tonitseti teatris kava kus olid ka pärdik, kreedo ja festiina Lente ning tuleb siia taas Michelangelo populaarsele festivalile. Nii Pärdi kavaga uuesti maikuus siis juba koos Eesti filharmoonia kammerkoori ja Tallinna kammerorkestriga. Aitäh kuulamast tänast helikaja saadet ja tänud saate kaasautoritele, kelleks olid Kersti Inno Mirje Mändla, Tiina kuningas Hedvig Lätt maile nairis ja Priit Kuusk Saadet toimetas Elena Lass Monteeris kukku, Helle Paas, aitäh. Heliga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetti. Kes teile sobival ajal teile sobival ajal?