Vikerraadio. Tere, tänan paabli päev, mõnedele ka Tatjana päev, näiteks rootslased, soomlased ja sakslased tähistavad tänast päeva talve poolitajana. Sel aastal on raske muidugi sellisesse mõttesse tõsiselt suhtuda vaid Pullerits jätkab Tartu suusamaratoniks ettevalmistusi. Mõni üksik entusiast ehk veel teised hakkavad juba panuseid tegema kevad-suvistele spordisündmustele. Aga teadke, et Paavlipäeva ilm ennustab ka suveilmu päike, kõige päikeseline ja soe suvi ning hea saak, sajuline ilm, haigused, vihmane suvi, tartus paistab otsesaate ajal, päike Tallinnas ka, seega võite tulla kaunist suve veetma näiteks Tartusse, seda siis mõne kuu pärast. Aga Tartust räägime ka saab. Esmalt on aga hea meel tervitada tänaseid rahva teenreid, nagu ikka, oleme käsi täna meiega, Evelyn Kaldoja Postimehest ja üle aastate on rahvateenrite põhikoosseisuga liitunud kõmulisema ajakirjanduse esindaja. See oli küll nüüd 100 aasta eest, kui sõnumilehe esindajana saates oli Mart Luik, toona siis ka nüüd. Tere tulemast Õhtulehe peatoimetaja Martins Muutav. Martin tegelikult on juba kaks korda käinud rahvateenrite ska sooja tegemas, seda siis peatoimetajate formaadis, nii arvamusfestivalil kui ka nüüd siin aasta lõpus. Aga no meil on vana hea komme rääkida uuest tulijast, et sa oled töötu. Ta on Tartu Postimehes olnud Soccerneti loomise juures. Enne saadet siin Evelyn Kaldoja ütles, et sa oled ka elu 24 ämmaemand sisuliselt mida veel esile tuua, kui jutt käib sinu ajakaja kirjanduslikust tegevusest täna siis jah, nagu sai mainitud Õhtulehe peatoimetaja peatoimetaja. Lisaks ka suureks Postimehes olen olnud Tartus siis ära meelitati kunagi. Aga mis on need sinu lemmikteemad, millest sa tahaksid rahvateenrite saates rääkida, mida sa tahaksid saatesse tuua, kas rohkem teemasid, mis inimestele korda lähevad rohkem sporti, rohkem majandust, millest, millest võiks nagu millega kuulajad. No eks see niimoodi on, nagu mind siia meelitati ja sa lubasid sporti popkultuur on need, mis hakkavad siis rohkem kõlama väikese naljana need võib-olla skorpionid, kus Ott Tänak hakkas jälle sõitma, tuleb ka siia saatesse üha rohkem juurde sellist analüüsi süvaanalüüsi, et kas kiirusel õige ja miks rajal seekord välja auto lendas. Aga noh, minu asi on tuua siia puhul niisugune lihtsa inimese vaadet õhtuleht, et alati tavalise inimese poolel, et provintsis sõda rõhutada. Põhimõtteliselt nagu vikerraadioga, aga alustame siis tegelikult Tartu teemadega, sest kui aus olla, siis kõik meie tänase saate teemad on selliseid pika vinnaga teemad, et mõne algus on aasta, olete taga, mõnel pole veel ka konkreetseid lõpplahendus ja ka tartus lahenes sel nädalal Keskerakonna sisetüli. Seda siis nii, et Reformierakonna kannatus katkes ja Tartu on saamas uut koalitsiooni, Keskerakond vahetab välja Keskerakonna vahetab välja siis sotsiaaldemokraatide erakond. Aga mis oli see õppetund Eesti poliitikale laiemalt, mida Jaan Toots, kus siin kuulajale hästi lühikene meenutused kusagil sügisel oktoobri alguses, siis Jaan Toots, kui hakkas ajama Tartus Keskerakonna piirkonna asju teatas ta, et Monica rand ja toonaga siis Madis Lepajõe abilinnapeadeks ei sobi, tuleb teha vahet, aga jõudu selle vahetuse tegemiseks tal ei olnud, sest kaks abilinnapead ei olnud valmis. Kui maa ja Reformierakond ei ole, ei olnud valmis ka umbusaldama, siis koalitsioonikaaslase abilinnapeasid ja lõpuks selle nädala alguses Jaan Toots pakkus välja, et võtaks siis kolmanda osapoole, kelle häältega siis avaldaks umbusaldust ja siis läheks eluga edasi. Et aga see Urmas Klaasil ei sobinud, mis me siis õppisime sellest Jaan Tootsi tegevusest? Et valija tahe on mõnikord olla ka opositsioonis mida seni väga ei ole Eesti poliitmaastikul kuulnud, aga noh, nagu Jaan Toots seda metsis ERR-i aktuaalsele kaamerale sellisel sombusel süngel Tartu tänaval ütles, et valija tahe on need asjad niimoodi läheksid, noh, kõlas natukene nagu sihukene, jumala tahe, et nagu sain välguga pihta, et juueli, siis jumal tahtis, et eks siis valija tahtis, et Keskerakond oleks üle pikkade-pikkade aastate ikkagi nagu Tartus opositsioonis ja noh, nähtavasti saks arvamustega opositsioonis olemine siis siin on, aga noh, võib-olla teine niisugune niit, mis viib neid kõiki ülejäänud teemasid kokku, millest me täna räägime, on selline, et siukseid keskealised ja vanemad mehed alati ei saa oma tahtmist Eestis poliitmaastikul. Et On see nii, Tartus? Vaatame, mis saab ka kas siis apteegi või pensionireformi ja kõikide teiste teemadega. No keegi ei saa kunagi, võib-olla see näitab ka tegelikult mine millegipärast kõiki neid asju vaadates mõtlema selle peale, et eks neid, selliseid skandaale tuleb kõigist parteidest aeg-ajalt niimoodi Blumps välja, et eks see õppi õppetund või meenutus on sellest, et tänapäevane partei ikkagi pole väga selline rahvalik massipartei, vaid see on ikkagi selline eliidipartei või partei sees, otsustatakse, mida valija tahab. Just et kui ka Martin hakkas rääkima mandaadist, siis mulle tõesti Jaan Tootsi Aktuaalse kaamera intervjuu tuli meelde ka, kus ta tõesti rääkis sellest, et talle on antud mandaat ja nii edasi tegelikult ju ei ole mandaati rahva mandaati ei ole, on erakonnakaaslaste mandaat, et nüüd ongi küsimus selles, et võib-olla Keskerakonna Tartu piirkonnas siis mingi mass inimesi jagab seda mõtet, et hea oli minna opositsiooni, aga ma arvan, et Keskerakonna valija Tartus nüüd küll ei ole väga rõõmus selle üle, et võimul kukuti välja ja minnakse opositsiooni mingisuguseid asju ajama. Noh olgem ausad, ega opositsioonis mingeid asju nüüd küll ajada ei saa, sest otsustajad on ikkagi koalitsioonis rahaga ott on koalitsiooni käes, ellu viiakse koalitsiooni lubadusi. No võib-olla Tartu inimestel oleks ainukene, niisugune pehmem maandumine on see, et läbirääkimisi peetakse sotsidega, kes noh, on niisugune Keskerakonna lubadustele on võrdlemisi sarnased, et kuigi sotside esindaja ütles, et Keskerakonna lubadusi seal Tartu koalitsioonile, kas ei ole näha olnud, et noh, äkki siis nüüd mingi Keskerakonna lubasid läbi sotside sinna? Ja ma ei tea, kui palju palju see valija tegelikult mõtleb niimoodi, et vasakpoolne, parempoolne ta seostab ennast ikkagi mingisuguse brändi katse, on Keskerakonna bränd, mis, nagu me nägime, annab talle ette nimekirja, et kes on need inimesed, keda te parajasti valijana tahta tahab, et ikkagi tüüpiline selline partei. Tavaliselt näeme neid enne valimisi selliseid intriige siis, kui hakatakse nimekirjakohti jagama ja ringkondi jagama ja nii edasi, nüüd lihtsalt tuli seal kuskil vaheajale. Nad said ka, tänu sellele sai ka Tartu rohkem tähelepanu, et ei olnud. Võib-olla kui on valimistsükkel, siis tavaliselt, et Tallinn on üle üle Eesti fookuses, et antud juhul juhtus niisugune tüüpiline parteisisene, maastike ümberjagamine. No üks oluline märksõna kindlasti on isikut vahelistel suhetel poliitikas on oluline roll, Aadu Must oli Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsiooni garant, tema suutis Keskerakonna sõltumata sellest, et sellel liidul oli üks hääl vähem kui uuel liidul, siis sotsiaaldemokraadid Reformierakonda liidul viia koalitsiooni. Ma meenutan kuulajatele tegelikult, et valimiste-eel-tartus oli sotside ja Keskerakonna koalitsioon valimiste õhtul selgus aga, et Reformierakond ei taha oma endise koalitsioonipartneriga jätkata, aga nüüd siis selline vaikne leppimine, kusjuures mis on nagu märkimisväärne on see, et, et ma ei saa ühest asjast aru, et noh, kindlasti opositsioonis on halvem kui koalitsioonis, aga kui sul avaneb võimalus minna koalitsiooni ja sa midagi isegi soovi, siis tekib küsimus, ma räägin nüüd siis Tartu sotsiaaldemokraatidest, kes opositsioonis on, siis noh, tartlasena mulle meenub kaks suurepärast sotsiaaldemokraatide mõtet, kaotame ära Tartus lasteaia kohatasu. Ja nüüd kui rääkida reformierakondlastega, siis nad ütlevad, et isegi ei tuldud läbirääkimistele selle ettepanekuga. No tõenäoliselt reaalsustaju oli kusagil mujal, aga nüüd on küsimus selles, et mina näiteks tartlasena tekib kohe küsimus, et kui järgmistel valimistel keegi tuleb taas lubama, et kaotame lasteaia kohatasu ära. Minul on küsimus, et kas te tulete taas nalja tegema või teil on päriselt see soov. Mulle tundub, et praegu tõestati meile seda soovi päriselt. Ta ei olnud üldse valmis, nad ka nendele tuli ilmselt üllatusena, et valimistevahelisel ajal võib järsku tulla võimalus minna koalitsiooni, et sellised kõnelused ette tulevad. Aitäh suurim töövõit, mis siis nüüd koalitsiooni vahetusega kaasneb, on siis see, et Tartus tõenäoliselt luuakse volikokku üks uus komisjon. Kõlab juba põnevate keskkonnakomisjon, et esimene küsimus, millele keegi ei ole osanud vastata, et mis see kulu on, et komisjoni esimees tahab töötasu, komisjoni liikmed tuleb komplekteerida, kellele tuleb hüvitist maksta, tõenäoliselt on seal vaja mingisugust tehnilist tuge, puhas halduskoormuse tõus, aga võib-olla mingisugune kasu on ka kusagil ja teine võitsis, mis saabub, on see, et järgmisel aastal Tartus on Eesti ühed kõrgemad lasteaia kohatasud koos toidurahaga oluliselt kallim kui Tallinnas arvestades sissetulekuid, siis põhimõtteliselt suur probleem. Ja siis järgmisel aastal kusagil ja Tartus on see seotud siis alampalgatõusuga, et järgmine aasta peaks tõusma kusagil seal kuue euro kandis ja see tõusnud jääb siis ära, et igas kuus ühe lapse puhul võidetakse siis kuus eurot kokku kusagil 500000 eurot. No ei kõla jälle suure plaanina. Noh, kuidas võtta samm-sammult, et võib-olla ülejärgmine aasta tõuseb jälle, võib-olla ma teen muidugi liig, aga mul on tunne, et ma olen näinud Kaja Kallase all sihukest teksti, et kaotame ära ka lasteaia kohatasud riiklikele nii-öelda riigikogu valimistel, et lubada võib ikka igasugused asi. Siiamaani Tallinnas ju, kui teie tallinlastena jälgite kindlasti, mis Tallinna volikogus toimub, et minu meelest Reformierakonna fraktsioon kogu aeg ka eelarve aruteludel räägib, et lasteaiakohad. Oi, nüüd Reformierakonnale hommepäev koidaks võimalus minna koalitsiooni ja kui neil on juba etteantud järgmise eelarve on ju ees, selle aasta eelarve on juba ees. Ma tean seda lauset juba siis öeldakse selle kohta, et koalitsioonileping on kompromisside kunst, valitsemine aga, kust esimese asjana järgi antakse laste arvelt. Vot näed ju, ei Välgidel jah, et põhimõtteliselt on senseni põlvel on nagu kindlam variant, et põhimõtteliselt siis järgmisel nädalal ma saan aru, et need läbirääkimised, võib-olla me oleme ülekohtused, järgmisel nädalal selgub ikkagi, kui koalitsioonileppeni jõutakse Tartusse, elu läheb oluliselt paremaks. Aga ma ei tea, nii palju, kui ma olen rääkinud läbirääkimist, et ka seotud inimestega, siis mulle tundub suuresti lihtsalt Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioonileping, sujuvalt muutub sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna koalitsioonilepinguks ja seal lihtsalt jäetakse need lubadused ära, mis ei ole enam reaalsed. Ja siis tõenäoliselt paar sotsiaaldemokraatide ideed lihtsalt tehakse sinna ka. Aga jah, nüüd on küsimus selles, et mis saab Keskerakonna Tartu piirkonnas, sest ega kuigi ma siin alustasin seda lõiku ja sellega, et lahenes sisetüli sisetüli ju tegelikult ei ole veel lahenenud, et Jaan Tootsi ja Aadu Musta mõõduvõtt veel seisab ees, et siin, lähikuudel on Tartus oodata ka Keskerakonna piirkonna, kuidas Jaan Toots ütles seda, mitte kongress, aga, aga issand jumal küll, konverents konverentsina oodata. Lihtsalt ikka sellised pinged jäävad õhku, et inimestel on ju mingid isiklikud vihmad ja kui, kui sa juba nii kaugele läks, koalitsioon lasti õhku, siis ilmselt seal ikkagi inimeste vahel on pind pingeid ja neid saab näha. Tõhusus must ise just küll ütles meile kuskilt lugesin või kuulsin, et tal on tööd nii palju, et uus ülesanded on ka juurde tulnud, et lihtsalt nagu kohale tagasi tulemisele ja noh, muidugi võib-olla peaminister soovitab, et et siin on ka üks kindel teada-tuntud lugu, et äkki siis tuleb tagasi, aga noh, lõppkokkuvõttes kui Evelin, see on valijate tahe Naine tal, aga tal on kindlasti ka omal ajaliste ta, ei, et see ei lähe ka niisama, et nüüd toodi Jaan Tootsi ei ole nagu ainult probleem on ainult Monica rannal ja Aadu Mustale, et kindlasti seal on veel mingeid lojaliste. Ahjaa, võib-olla, kui nendest õppetundidest rääkida, siis no sellest on räägitud, et Jaan Toots tõenäoliselt poliitikas on veel kogenematu, aga, aga üks aspekt võib-olla on jäänud selle teema puhul märkamata, on, tegemist on ikkagi peaministri erakonnaga ja Jüri Ratas Keskerakonna esimehena. Mulle tundub, et selles protsessis seadis erakonnasiseseks Demokraatia tähtsamale kohale kui võimu, et see on mõnes mõttes täiesti uskumatu ja märgiline, aga samas see võib-olla selles mõttes pika pikas plaanis ka kasulik, sest kui hakata nüüd erakonnasisest demokraatiat ohustama sellega, et endale sobivamat isikut otsima, siis sa ühel hetkel ei tea, kus sa võid kaotada, et sul. Teise ees tekib mingi Tiid, kes on sinu vastu, sest nad mäletavad, mida sa tegid aastal 2020 Tartus, et ma arvan, ka tema asemel ei tasu endale seda riski võtta, et ja see ei olnud ka tema võim otseselt, vaid see oli siiski nagu partei võim laiemalt ühes piirkonnas. Üks asi on taas jõudnud loogilisse vahesadamasse, uuel nädalal on valitsuse usaldushääletus. Riigikogus seotakse kogumispensioni seadusemuudatused ehk siis niinimetatud pensionireform peaministri usaldushääletusega see tähendab, et toimub poliitiline debatt vaheaegade võtmist rahvakeeli siis junn timist, ööistungeid üritatakse selle sammuga siis vältida. Ühed räägivad lammutamised lammutamisest, teised vabadust juurde andmiseks. Aga selgeks sai ju tegelikult sellel nädalal ka see, et üsna tõenäoliselt on presidendil põhjust see seadus ka siis riigikogu heakskiidu puhul saata Riigikokku tagasi, paluda sealt kõrvaldada mitmeid põhiseadust, riiva vaid aspekte. Tõenäoliselt president. Tema varasemaid seisukohti ka kuulates ka nii teeb, nii et ühel päeval peab siis poliitiliselt kuumaks köetud ja nüüd juriidiliseks muutuvat vaidlust arutama. Riigikohus. Tunnen, tundub eni. No aga mis loogiline sellise seaduse puhul, mis puudutab inimesi praktiliselt kõiki, kes vähegi nii kaua elavad, et see puudutab kõiki pensionäre ehk siis põhimõtteliselt kõiki inimesi, et seda ei võetud Ta niimoodi üle raksaka vastu, vaid et seal tulebki iga klausel ära kaaluda, et see on niivõrd laia mõjuga seadus. Ja see, et seda vaatab õiguskantsler, seda vaatab presidendi õigusnõunikud vaatavad väga teravalt läbi, et seda vaeb ka riigikohus. Jumal, kui seda vaja on, siis see tuleb ära kaaluda. Siin ei saa jätta mingisuguseid lahtiseid. Otsi. Jah, et juhiksin ühes aspektis küll tähelepanu, et paljud kolleegid siin kirjutavad ja räägivad, et õiguskantsler peab seadust põhiseadusega vastuolus olevaks, et esiteks õiguskantsler, praegu pole põhiseaduslikkuse kontrolli selles, siis seda teevad teised institutsioonid, ennekõike siis esimese kaitsevalli president ja siis riigikohus. Ja teiseks, kui midagi on vastuolus, siis vastuolus et ehk siis üksikud nii-öelda paragrahvid, mida hakatakse ellu viima, et seadus tervikuna ma saan aru ei pruugi olla, aga, aga. Aga need tuleb ära korrigeerida, kui midagi valesti on see ära korrigeerida, et seda ei saa võtta, et sa ei saa võtta niimoodi seadused, olgu, et me nüüd paneme ta kehtima ja siis hakkame töö käigus nagu lihvimata, see ikkagi peab olema korrektne lõpuni. No mis te arvate, et kas koalitsioon peaks loobuma õiguskantsleri soovitusel mitmetest aspektidest või siis peaksin koalitsioon riskima ja lootma, et riigikohus ja mõnes aspektis ka president tõlgendavad põhiseadust teisiti? Noh, ega neil mingit vahet ei ole, nende aspekt, aga ma ütlen, et pea sõlminud korrigeerimist 37 või mis seal umbes nimekirjas oli neli põhinoh, neli, viis põhimõttelise neid nimekiri oli ikkagi pikem, et et aeg tik-tak annektsioni dikt hakkan pensionireformiga apteekide küsimuses, eks ju, et seal neil ei ole midagi, nagu selles mõttes mekutada, et eile kuulasin ka peaministrit Kuku raadios, kus küsiti ka, et miks siis seotakse näiteks hääletus usaldushääletusega ja noh, peaminister oli kaks punkti, et esimene punkt oli, et mitte halvata riigikogu tööd. Mis on selles mõttes huvitav, et 2012, kui ma mäletan vist ka detsembris oli samasugune temp, siis Keskerakonna poolt, kus Jürgen Ligist küsiti küsimus, et miks tal Keskerakond ei meeldi kusjuures arutati mitte siis Keskerakonna Keskerakonna meeldimist kellelegi, vaid hoopis riigieelarvet. Et nad, aga noh, eks inimesed ajas ikka muutuvad targemaks, nii ka peaminister, et on aega vett merre voolanud, mis ta teab, seda jama ei maksa teha, aga teine küsimus oli siis, et olevat sisuline arutelu. Aga noh, reaalne vastus on see, et et see on kõige kiirem viis seadus vastu võtta. Et aeg on väga tähtis praegu nendele erakondadele, eriti see, et, et inimesed saaksid selle raha kätte enne kohalike omavalitsuste valimisi. No täpselt, aga täpselt on tähtis erakondadele aeg, ei ole tähtis inimestele, inimestele on tähtsam see, et need seadused saaksid nii apteegiapteekide küsimus kui ka siis pensionite küsimus, et need saaksid võimalikult vähe häirivalt, et seal ei tekiks mingisuguseid asju. Ps olukordasid pärast seda, kui meil on juba seadus vastu võetud sest need puudutavad, kui, kui sa lähedki ühel kevadpäeval on, sul hakkab pea valutama ja sa ei leia enam kohta, kus sa saaksid ibuprofeeni. Olgu see nii hulluks ilmselt ei lähe, aga et kui käepärane sul selle kättesaamine on. Et see, see on tegelikult oluline inimeste elu puudutav seadus, mida ei saa võtta niimoodi üle lihtsalt järele mõtlemata vastu, et sa pead ikkagi võimalikud ups, olukorrad ära välistama enne nii palju, kui vähegi võimalik, et. No võib-olla selles nüüd õiguskantsleri aspektis on rohkem Eesti ajakirjanduses leidnud tähelepanu praegu, et mida siis EKRE ja Isamaa poliitikud või juht, et juhid siis sellest õiguskantsleri kirjas tähelepanelikkust. Tähelepanelik rest aspektidest arvavad aga isegi väidet Ülle madise sekkus poliitikasse, et mulle siin isiklikult tundub, et nii Helir-Valdor Seeder kui ka Mart Helme võib-olla on langenud selles mõttes oma emotsiooni ohvriks, et avalikkus pole tähele pannud tegelikult neid Ülle madise kirjutatud seisukohti on varem poliitilises debatis opositsioon vilkalt kasutanud ja ma ei tea, võib-olla tõesti psühholoogiliselt seederile võis tunduda ebaõiglasena see, et näe, õiguskantsler valis poole, aga ma ei tea, ma küsiks seedrit vastu, et aga mis siis, kui Ülle Madisel on juriidiliselt õigus? Et tegelikult see ei ole üldse adekvaatne küsimus, ma arvan, antud kontekstis, et Ülle Madisel võib olla õigus mitte olla õigus, aga ütleme, nende erakondade juhid ütlesid noh, tasub täiesti kõrvale jätta täiesti noh, selles mõttes vabandust laineliselt. Et ühtegi põhjendust taga ei ole, et mõttetu, mida tasuks tähele panna, on justiitsministri Raivo Aegi tekste sotsid, enne ma märkmeid teen ühe märkuse tegin, et eksida ja ma loen selle lause ette, mida ütles Raivo aeg. Et minu seisukohast on proua madise läinud nõksu üle piiri põhiseaduse järgi õiguskantsler teostab põhiseaduslikkuse järelevalvet, aga eeskätt siis, kui seadus on vastu võetud. Nii. Järelikult Raivo aeg vaidleb, eks ju, põhiseaduse pinnal. Et see on argumenteeritud vaidlus, seda saab pidada, ei saa pidada mingit emotsioonivaidlus, mis on, noh, seeder ja Helme ja selle kohta ka ratas, samas kukkursaalses nad emotsioonid tõmbame alla, et oleme võib-olla mõne õppetunni aastate jooksul need saanud aasta jooksul saanud. Aga Raivo aeg saab nagunii-öelda debatti pidada, et kas Ülle Madisel on õigus nende asjadega välja tulla või ei ole õigus vastavalt põhiseadusele, eks ju. Ja põhiseadus siis samamoodi võtsin välja. 12. peatükk, kes tahab, paragrahv 139, teine lõik ütleb, õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töökohta, talle tehtud ettepanekuid. Ja sellega, ma arvan, see debatt peaks lõppema, et Ülle Madis ongi teinud oma tööd, nemad ei olnud mingit pidi ka poliitika mitte teostada järelevalvet poliitikaid üle Raivo Punase tähe nagu tähelepanu õigele küsimusele ja müts maha Talle selles, et ta üritas nagu sellele teemale läheneda argumentidega või noh, nagu läbi selle, mis on inimeste ja nende ühiskondlike rollide õigused või noh, need on seaduse tasandil kontrolliõigused. Aga vastavalt sellele lõigule ma arvan, et aga eksis. Et Ülle Madise peabki ka nii-öelda välja töötavate seaduste juures vajadusel. No just et ma saan aru, et ütleme siin selliste laulatustseremooniaga piltlikustades siis, et millal seda jahhi tuleb öelda, et kas kohe, kui altari ette astutakse, või siis kui öeldakse ühel hetkel, et kas te olete nõus, et, et siin on vaidluse küsimus, et kas Madis oleks pidanud ootama? No ma siin ei ole isegi nii, et põhiseadus ja meil on ka õiguskantsleri seadus ja kes tahab, võib lugeda ka õiguskantsleri koduleheküljelt ka koduleheküljel, näiteks tal on selline lauset, õiguskantsleril on kohustus kontrollida vastu võtnud õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavust, kuid teatud juhtudel teeb sama ka eelnõukogude põhjal, et siin ei olegi. Ühesõnaga tegelikult reaalselt ei ole vaidluskoht. Sekkuda talongi, õigus, sellepärast ta peabki järel järelevalvet teostama selle osas, kas poliitikud käituvad seaduspäraselt. Kui poliitikud hakkavad minema üle seaduste piirid, on tema kohustus lausa juhtida tähelepanu, et ootoot pidage. Ja menetleja kui koalitsioonile see ei meeldi, siis palun te saate esitada põhiseaduse muutus, muutus eelnõus või õiguskantsleri seaduse eelnõud, et õiguskantsler peabki tegema kõiki asju pärast, eks poliitikatega, palun, avame selle debati. Kui te tahate seda teha, et teil on võib-olla peaministri tund, Ratasega tuleb varsti-varsti, küsige, et kas see on debatt, mida ta soovitab. Mida te just õiguskantsler tegi oma tööd ja neid seisukohti lugedes, siis ta ju tegelikult ei vaidlusta ka ju reformi kui sellist, et ka mainis just, et on parlamendil sellist eelnõu menetleda ja see ka vastu võtta, ainult et nüüd on laias laastus kolm probleemi ja võib-olla madise tähelepanekutest need kolm suurt aspekti tõstataks ka siin saates, et kas mitte liit tunuid koheldakse ebaõiglaselt ehk siis kui Martin, sina oled liitunud, mina ei ole liitunud ja kui sina saad pensionireformi käigus võtta välja kaks pluss neli protsenti ehk siis selle, mis sina kaks oma palgast panid ja selle, mis riik esimeses sambas sulle teise sambasse pani, siis kas minu õigusi on rikutud, nüüd on küsimus siis selles mitte, küsimus ei ole sinu õigustes, aga kas minu õigusi on rikutud, ma ei tea. Mina olen humanitaareksju majandusloogikalt võib-olla jäävad kaugeks, et seda peab noh, nii-öelda seletama siis minust targem inimene, aga näiteks härra Seederi vist vastus oli see, et et, et ei ole, sellepärast et see inimene, kes seda raha kätte ei saa, saab hiljem ka suuremat pensioni juures talle, nagu siis tulevikus tagatakse see, et tal see raha oleks nagu olemas, eks ju, mille siis sinu näiteks mina kohe kätte saan ja saan laristada või siis ise investeerida. Justkui võiks olla tegemist positiivse diskrimineerimisega, aga nüüd on küsimus selles, et aga kui sina oma raha ära kulutad ja sa tulevikus toime ei tule ja riik ühel hetkel, siis ma ei tea aastal 2060 arvab, et võiks seda esimese samba süsteemi niimoodi muuta. Et ka sina saaksid ikkagi sellist elamisväärset või inimväärset pensioni sealt esimesest sambast, siis millele on sul õigus, nagu õiguskantsler märgib ja põhiseadusest tulenev õigus, nüüd on küsimus selles, aga kui mina siis hakkaksin selle tõttu saama vähem pensioni, sest ka sulle tuleb sellest minut pensionirahast maksta, vaat siis võib küll tekkida see koht, kus ma ütlen, et minu õigus on teoreetiliselt rikutud. Aga see on jällegi selline hüpoteetiline, tulevikku. Suunas küsimus jah, et Isamaaliidu üks noh, nii-öelda kõneisikuid, Kalle Muuli kuskil Facebooki põhimõtteliselt noh, mitte iga loll, aga noh, iga keskmine inimene suudab paremini investeerida, kui praegu on investeeritud, et seetõttu seda raha kulutamist nagu ei tohiks toimuda. Mis on väga, mis on, ütleme nii, et iga keskmine inimene, et see on selline noh väga raskesti tõestatav. Ärme nüüd detaili mine, eks ju, ikkagi poliitikakujundajad niimoodi ütlevad, siis, nii on, eksju, tuleb uskuda, aga, aga noh jah, ma saan sellest mõttest aru, et aga noh, loogika on see, et sina saad ikkagi suitsu rohkem, kui mina saan, isegi kui ma lähen oma raha ära kulutanud. No teine aspekt on siis muudatusteks, on tarvis rohkem aega, et seal üks väike nüanss, et tekib aknaaeg, kus raha saab juba arvelduskontole kanda, aga valmis pole veel pensioni investeerimiskonto süsteem? See võib sundida kogumise asemel inimesi teisiti otsustama, et edasilükkamine ma saan aru, on problemaatiline kahest aspektist. Esimene siis poliitiline risk, et koalitsioon võib muutuda. Teiseks praeguseid rakendusaegu vaadates siis nagu Martin juba jõudis ka mainida, et siin enne kohalikke valimisi juba siis esimesed inimesed saaks oma pensionivara siis kuhugi kontole ja meil on kohe siis tulemas kohalike omavalitsuste valimised ja siin kardetakse Isamaa, võib endale saada midagi millega, millega siis valijatele ennast meelde tuletada, aga. Noh, vot see on nüüd siis ajaakna küsimus, et ma arvan ka, et mõistlik on ikkagi see, et kui sul ongi see, et, et inimene saab kohe kohe valida, et kuhu siis seda raha suunata, sest kahtlemata see, kui lepitakse kokku, et pensioni investeerimiskonto ehk siis tõesti nupukam osa Eesti ühiskonnast saabki hakata ise oma pensionivaraga majandama, ausalt öeldes, kas nad võtavad endale riski, nad ju saavad lihtsalt aru, et millega nad riskivad oma tulevikuga. Võib-olla läheb hästi? Võib-olla mitte. Jah, ma arvan, et pigem riski, riski riskialtim osa ja kellest osa siis ilmselt on ka nupukamad investeerijad võib-olla pisut skeptiline? Nojaa, aga see on, see on ka selline pigem juriidiline vaidlus, et ma arvan, et siin poliitilist vaidlust, et kas rakke seaduse rakendamiseks on tarvis lühemat või pikemat aega, et see on puhas juristide vaidlused. See seadus oleks lihtsalt korras, et seadus ise oleks põhiseadusega vastavuses, nagu mille kohta on küsimusi esitanud õiguskantsler et see seadus tõesti ta vaataks ette ja mõtleks sellele, et inimesed ei jääks pärast nagu kirjakausiga pensionipõlve veetma. Noh, aga kaks aspekti on madise kirjast veel mainimist väärt, need on siis seotud ettevõtjate tegevusega, et noh, põhimõtteliselt selles debatis ütlevad kõik, et siin ka eile sellest samast stuudiost väljus Reformierakonna pensioniteema eest kõnele Andres Sutt ütles jah, et väga palju on probleeme ja need tuleb korda teha ja üks kõige suurem probleem on väljamaksete süsteem, millest võib-olla on üpriski vähe räägitud, aga korralik jama. Ülle madise viitab sellele, et põhimõtteliselt seda üsna võimatu muuta, sest esiteks, kui kindlustusseltsid ei saa kõiki tulevasi pensionäre endale, siis nad võivad loobuda teenuse osutamisest, aga ausalt öeldes palju räägitakse sellest, et kui tulevikus siis raha hakatakse välja maksma, siis tulu maksustatakse, see võetakse sealt siis 20 protsenti riigile, aga ka väga vähe on räägitud sellest, et tegelikult, kui sa selle oma teise pensionisamba varaga lähed sellesse kindlustustootesse, mis on tõenäoliselt maailma üks kõige kehvemaid pensionikindlustustooteid siis ka ma ei tea, siin on üks levinud arvutuskümne 1000 euroga tehtud, kus siis inimene sotsiaalmeedias siin hiljuti postitas, et tema 15 aastase kogumise järel on pensionisambas siis 10300 eurot. Ja tema näite puhul tema reaalselt saab siis sellest oma varast kätte 7364 eurot, juhul kui ta elab pensioniealisena vähemalt 21 21 aastat, siis ülejäänud ligi 3000 eurot läheb tulumaksuks pankadele ning kindlustusseltsidele kõik kindlustusseltsile kõiksugu haldustasudeks, ehk siis neid kulusid seal kindlustustootes on nii palju. Ja nüüd kui selgub, et noh, üks asi on tõesti see, et need inimesed, kes on juba liitunud eluaegse kindlustustootega, et kas neil on võimalus sealt lahkuda, mais jõuab tõdemusele, et ei ole, sest kindlustusseltsil on ka õigusõigused ja kohustused ja ootused, et see on nagu see koht kus tõenäoliselt häid uudiseid nendele inimestele, kes on nüüd vahepeal lootnud suurusjärk 10000 inimest, et kas äkki nad saavad oma kindlustuslepingu üles öelda, selgub, et vist ei saa. Niisiis peamine madise juriidilise analüüsi, selline järeldus või soovitus oli see, et kõige targem või juriidiliselt kõige kõige pädevam oleks muuta see teine sammas vabatahtlikuks kas tulevikuks tulevikust? Et siiani, mis on kogutud, see raha jääb ja, ja nüüd ongi see, et, et kas poliitikutel leidub mingisuguseid mehhanisme, kuidas nad saavad selle korda teha või ei leidu ja siis kõige jaburam on ju see, kui ühel hetkel kõik, kes ütlevad, et jah, probleeme on ja neid lahendada ei saa. Seda teost nagu öelda ei saa, et noh, kuskilt mingisugune otsus lõpuks, eks ju, tuleb, et kas neid peab hakkama lahendama või mitte, aga noh, praegu ei ole ühtegi põhjust midagi muuta, kui koalitsioonis on üksmeel ja mingites komisjonides mujal on jooksvalt öeldud, et te võite siin tuututada, aga noh, meil on otsus tehtud, eks ju. Jah, täpselt, et ega neid probleeme, kui neid probleeme on, ega neid ilmselt siis ei tunnistata, siis öeldakse, et tegelikult neid probleeme. Ja no lõppkokkuvõttes nähtavasti siis riigikohus otsustab, mis need probleemid on ja ehk siis nende probleemidega, mida riigikohus välja toob, tuleb hakata tegelema, ülejäänud ei ole probleemidena. Riigikogust ja riigikoguste riigikohus tegeleb ikkagi nendega, mis on õiguslikud küsimused, et ta ei tegele paljude praktiliste. Riigikohus ei tee meil sotsiaalpoliitikat, et selles mõttes siin selles mõttes ei maksa neile loota, et nendele tuleb loota selle osas, et nad õiguslikult parandavad. Küsimused, mis on põhiseadusega vastuolus. Ja üks aspekt veel võib-olla millest madise räägib, mis on ka selles debatis kõlanud, on see, et kui nüüd noh, uuringud näitavad, et 20 protsenti inimestest sooviks siis nendest praegustest fondidest lahkuda et siis lahkujad mõjutavad, alles jäävad, et vara ja et seal tekib justkui riive koht. Seda kirja lugesin ja ma mõtlesin, et huvitav, kuidas tänane pensioniseadus on saanud jõustuda, sest ka kolm korda aastas praegu on võimalik pensionifondi vahetada, et need kuupäevad, kas olid seal esimene november, esimene veebruar esimene mai, aga ühesõnaga kolm korda aastas saab vahetada, et ka siis peab ju fond hakkama lahku ja osakuid müüma. Ja kui põhimõtteliselt mõni pensionifond on nii kehva, et sul ühel hetkel otsustab kriitiline hulk inimesi lahkuda, mis on teoreetiline võimalus, siis juba praegu peaks riive ju olema, et et ma saan aru, et siin jällegi inimeste vabadus valida seda toodet kaalub selle üles, aga, aga. Imelist vabandust vaid ka sellepärast, et tekib vist küll sellest, eksju, et sina räägid teoreetilisest lahkumisest, et noh, tegelikult need inimesed jäävad turule alles, et nende vara võib-olla investeeris täpselt samadesse fondidesse tagasi, eks ju, et seal ei teki nagu mingit meeletut kadu, et noh, praegu me räägime ikkagi nagu selgest lahkumisest, mis ei ole nagu teoreetiline ja kui on 20 protsenti, astuvad sealt välja, seal on 20 protsenti, kes astuvad nendesse instrumendid välja, nad ei lähe teisese instrumentide tasemele, vaid paremal juhul valiks ise midagi tegema. Aga noh, see on selgelt teistsugune olukord kui see, mida sa kirjeldad, kus vahetatakse nagu fonde. Üle 90 protsendi nendest varadest on kusagil rahvusvahelistel kas aktsiaturgudel või, või siis võlakirjades. Et siinset Eileen aktsiaturge käib, siis mulle tundub, et Eesti globaalset majanduskrahhi ei suuda põhjustada. Kirjeldan seda, et see on natuke teistsugune, eks see olukord, kui see, kus ainsad fondivahetused. Et, et nähtavasti see nagu vaade on seal. Aga aga ma tuleks nüüd ikkagi võtaks selle teema kuidagi kokku, et mis te arvate, et milline on Eesti rahva pahameel, kui nüüd ühel hetkel öeldakse, et kõik peab jätkuma, nii nagu jätkub, et te peate endiselt olema maailmas üha kehvem ühe maailmas ühes kehvemas pensioni kogumist, kuidas ja konkurentsitult maailmas ühe kõige kehvemas väljamaksetes tarvis. Ma arvan, et rahva pahameel arvutamisel alusta sellest 20-st protsendist, kes on üldse valmis välja võtta. Ma ära muutma ja siis mõtle sealt, et kui palju on neid, kes aktiivselt ootavad seda hetke ja need, kes on teoreetilised, kui neilt küsitakse ja nad ütlevad ja ma olen valmis ja tegelikult on suhteliselt leiged, et siis jääb mingisugune veidi väiksem protsent ja siis omakorda pahameelekoefitsient on muidugi seotud sellega, et kui palju nad seda avalikult väljendavad, et kui suur, kui suur selline aktiivgrupp Need oleme saavad, ehk siis, kui juriidiliste põhjustega jääb sisse süsteemi suur ebaõiglus, siis ühel hetkel see Eesti poliitikat hakkab väga oluliselt ikkagi teemana mõjutama. Ei noh see põhjus, miks kiirelt kiirelt ja selliselt ka tehakse, kus neid muudatusi tegelikult ei kaaluta, ongi lootus sellele. Millist suti ettepanekud, sa tahaks sisuliselt arutada, kas seda, kas seadus jõustub esimesel jaanuaril või teisele? Me ei räägi ju nendest Reformierakonna nalja, ettepanekutest ainult räägime nagu noh, laiemas pildis samas Ülle Madise asjadest, et, aga miks seda nagunii kiirustades niimoodi tehakse, ongi ju selleks, et et kui see mingis kohas tagasi lükatakse, on see siis president või on see siis riigikogus on midagi muud, mida ta toidab, noh, tähendabki seda, et näe, meile tehakse jälle liiga. Ei lase, süvariik laseb, meie tahtsime niivõrd head teha inimestele, aga näe ei lubata, noh, mis toob meile parema tulemuse loodetavasti kohalike omavalitsuse valimistel, mis ta meile parema tulemuse riigikogu valimistel ja me saame oma asja nagu noh, nii-öelda veel suuremat edasi ajada. Et noh, et mitte keegi, ma julgen väita ei meedias ega kuskil tänaval või kuskil mujal ei ütle sellist asja, et et see on suurepärane toode, on see, mis meil seal pensioniasi on, et selle kohta on kogu aeg olnud, see on probleemid ja neid tulebki lahendada. Kus kusjuures ma arvan, et tegelikult need kõige tugevamad investeerijad, kes tõesti võtaksid oma raha välja ja investeeriksid selle nagu kulda, et need inimesed tegelikult kõrvalt niikuinii juba investeerivad ja nemad on oma varuplaaniga juba tegelenud ka väljaspool seda riiklikku süsteemi, lihtsalt nad võtaksid võib-olla selle, mis riiklikus süsteemis hakkaksid sellega ka midagi muud. Nojah, selle debati tegelikult kõige suurem pool on see, mida on ka siis arenguseire keskus ju Riigikogus öelnud, et inimesed koguvad pensioniks liiga vähe selleks, et tulevikus säilitada selline väärikas vanaduspõlv, et sinu sissetulekud ei kahaneks, siis sa peaksid seal mingitel elukaare etappidel investeerima või säästma, siis jah, et 18 protsenti oma palgast. Selliseid sellise võimekusega inimesi väga palju ei ole, aga on ka muidugi väga keeruline Maxima kassapidajale öelda, et sa paned 18 protsenti iga kuu laste kõrvalt kuhugi hoiusele kuskil ei tooda või noh, ma ei hakata börsidel mängima, et see on väga keeruline, aga muuseas, mis puudutab nüüd seda ka siin avalikkusest ei ole üks kiri läbi käinud, et siin ekspress mõnda aega tagasi kirjutas, kuidas Toomas Pikamäe on õiguskantslerile saatnud murekirja, kus ta ütleb, et paari aasta pärast on temal tekkinud olukord, kus seoses sellega, et ta liitus teise pensionisambaga, tema pensioni väljamaksed esimesest ja teisest pensionisambast hakkavad olema väiksemad, kui ta ei oleks muutunud. Väga eluline probleem. Siin on Ülle Madise jõudnud seisukohale, nüüd on siis õiguskantsler 22. jaanuaril vastanud. Pikamäe noh, põhimõtteliselt lihtsustades, et oli liitudes täie mõistuse juures täisealine isik, ta sai nendest riskidest aru ja kogu see vastutus jääb tema peale, et niimoodi läks. Et põhimõtteliselt leidub kirikus ka peksa, vastustasid, aga tegelikult naljakas. Loomulikult siin on, juriidiliselt on see asi natukene pikemalt motiveeritud ja noh, kokkuvõtvalt võib nii öelda. Ja nii, aga siis apteekidest jõuame ka natukene rääkida, et me ütlesime siin saate alguses, et põhimõtteliselt selline tutte teemade, kordussaade, aga, aga teemad on arengus, et siin EKRE on lubanud, et tuleb lähinädalal välja ravimiseaduse muudatustega. Et minu andmed järgi on seal siis kaalumisel vaba turu põhimõtted. Ehk siis ravimid bensiinijaamadesse, toidupoodidesse ja ka proviisoromandiküsimust proovitakse seal käsitleda, et jääb huviga oodata, kuidas siis Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid asuvad lootuses siis, et esimesel aprillil tekib ravimite kättesaadavusega probleeme ja Jüri Ratase valitsus sattub probleemide keerisesse ja keegi peab võtma poliitilise vastutuse ja küll siis saab palju nalja. Aga sa, Evelin siin ka juba korra mainisid, et ka esimesel aprillil võiks ikkagi inimesed ravimeid saada. No see on inimesele väga, see tihti paljudele inimestele mure tekib siis mure tekib ja enne seda on see teoreetiline arutelu, et kui sul, aga kui sul on peavalu ja apteegi leidmine, kes siis see on küsimus, teine asi on see, et kui ta läheb toidupoodidesse toidupoodidesse, tuleb sul ikkagi see lihtne ilma retseptita ravim, mis tähendab seda, et apteekide, olgu nad siis ketiapteegid või proviisorapteegid, võetakse ära üks nende väga suur selline käibetooja, millest nad elavad samal ajal nemad ikkagi peavad sulle välja tooma selle retseptiravim, mida pood müüa ei saa, mille pealt, millest nende sissetulek siis kahaneb, et tegelikult ma arvan, et see võiks olla probleem nii proviisorapteekidele, kuigi. Ja sotsiaalminister Tanel Kiik, tegin ta ka ise koos kolleege Lina Allikuga intervjuus ta sadamast. Sedasama rõhutas, et tegelikult sedasama nii-öelda bensiinijaamadesse või toidupoodidesse ravimite laskmine, sest tema on selle vastu just selsamal põhjusel. Apteekides käidakse vähemiseks veel keerulisem maapiirkondades apteeke, kas siis luua või seal neid hoida. Pluss muidugi ärge unustage, et proviisor siiski on kõrgharidusega spetsialist, kes ka annab natukene nõu, et kuidas sa neid ravimeid võid võtta ja kuidas mitte, et ei ole nii, et sa lähed tanklasse, võtad pisut longero, pisut paratsetamooli ja siis neid vaheldumisi võtad. Muidugi, kes on Ameerikas näiteks käinud, noh, toidupoes on näinud, et seal on lettide nende lettide kaupa ravimeid. Käi vaata, kas meeldib roosa või meeldib kollane, erinev värv on kah väga oluline, sageli, et võid võtta nii nagu tahad, et ei ole midagi ennekuulmatut, aga alati ei saa, eks ju. Ameerikas või mõnda teist trikki Eestiga võrreldes. Ravimipoliitika liberaalsuse küsimus on ka teine täiesti paralleelne teema, et Eestis õnneks näiteks antibiootikume väga jagata mõnes teises Euroopa riigis jällegi jagatakse neid väga liberaalselt kätte, ükskõik mis sul on. Isegi kui sul on mingi viirus, mida ei ravi, et et see, see on muidugi täiesti omaette debatt, aga jah. No keskne küsimus, ma arvan, ikkagi on ju väga lihtne, et mis saab esimesel aprillil, täna meil seda vastust ei ole. Esimese aprillini on jäänud siis veebruarikuu ja märtsikuu põhimõtteliselt kaks kuud riigikogu töögraafikut arvestades siis põhimõtteliselt turbomenetlusega jõuaks, aga nüüd jälle ühed räägivad sellest, et proviisoritele on tekkinud õigustatud ootused, nemad arvavad või teavad, esimesest aprillist saavad siis ainult nemad olla apteegiomanikud, et on tehtud ettevalmistusi? Statistika küll seda ei kinnita, meil on kuu ajaga tekkinud Eestis juurde tervelt üks proviisoromandisse. Hakata apteeki pidama, siis siiski ka praegused seadused ei takistada lapteeki alustada juba esimesel aprillil ja siis oodata ära need seadusemuudatused. Aga tõenäoliselt loodetakse seda, et ühel hetkel siis ravimiettevõtjad siis penogrupp, pea ja magnum Grupp kingivad siis nüüd oma jaeapteegid Sis proviisoritele, et hõivad siiski, no pigem kingivad, sest ma saan aru, et kui neid on, kui sul on 300 apteeki üle siis mis on selle apteegi hind? Kogu lootus on praegu see, et noh, põhimõtteliselt tuleb selline odavmüük, et ka see kalkulaator, mis on ju tehtud ma saan aru, Benu kui ka magnumi inimesed ütlevad, et selle hinna eest nagu apteeki ei saa, et aga, aga mis juhtub siis, kui tead, lähevad siis sellisesse õiguslikku vaidlusesse, sest siin öeldakse kinud justkui siis proviisoritele õigustatud ootus, aga mis siis, kui Eesti ongi õigusriik, et kui magnoomia BENU pöörduvad Eesti vabariigi vastu mitu nõudega kohtusse, nad sulgevad oma apteegid, ütlevad, meil ei olnud võimalik neid müüa välja töötatud regulatsiooni, keegi ei tahtnud, neid sunniti neid kinni panema. Me oleme saanud nii palju rahalist kahju, see on võimalik kui täiesti välja arvutada. Ja kui nüüd ühel hetkel ka see kaasus tõenäoliselt jõuab riigikohtusse ja riigikohus ütleb, et jah, Eesti riik on teinud nendele ettevõtetele liiga, neile tuleb maksta. Ehk siis meie maksumaksjatena, kõigepealt on meil probleeme ravimi kättesaamisega ja seejärel me peame selle kõik kinni maksma. Tegelikult kohtusse pöördumist oleks saanud teha kuu aega tagasi ei saa, aga sul ei ole ju kahju tekkinud, sul ei ole kahju tekkinud. Nojah, aga sa saad seadused ikkagi vaielda, ütleme sa saad ka seda kahju näidata. Kasvõi eelduslikult saad seda kahju on jõudnud ka praegu, sa ütled, et üks apteek on juurde tekkinud ega seal siis järelikult kolm apteegi gei või neli, mis siin paari kuuga on jäänud, on noh, see, mis veel juurde tekib ja rahvarõivaste tõenäoliselt midagi sellise sulgedes muidugi me võime eraldi rääkida sellest, kui palju mingi apteek, kas apteegi siis kett või proviisorapteeke kasumit teenib, et õhtuleht on selle kõik välja arvutanud ja need tulemused praegu pole üllatavad, et ühed nagu teenivad kasumit, teised nagu keskmiselt mitte. Aga noh, mis on, nagu minu jaoks oli kõige huvitavam sõnum, oli see, mida ütles jällegi Jüri Ratas eile selles Cucural intervjuud, kus ta rääkiski pensionireformist, apteegireformist ja seal oli selline lause. Et et kahe kuu jooksul teha põhimõttelisi muudatusi pole parim lahendus ja ka väiksemate muudatuste jaoks näiteks etapiviisiline ülemine, et ka selleks pole poliitilist jõudu. Et tegelikult ja minu nagu noh, nii-öelda kõrvade jaoks lasi põhja selle Tanel Kiige plaani, et lähme üle nagu etapiviisiliselt, ta ütles välja, et see ei lähe läbi ja noh, kui sa küsid, mis juhtub, esimene aprill, siis noh, mulle praegu tundub, et Jüri Ratas eilsega ütles välja, et noh, teine või kolmas aprill peab üks tema ministritest hakkama lahkumisavaldust kirjutama. Ja see on peaministrilt tegelikult päris huvitav sõnum, noh nii sotsiaalministeeriumile, oma partneritele kui ka sotsiaalministrile, kui ta ütleb, et ühtegi muudatus praegu ka seda EKRE nii-öelda nähtavasti plaani ei ole võimalik läbi viia, ei ole võimalik teha ka neid väiksemaid muudatusi. Põhiline on ikkagi see, et süsteem, see on niivõrd elutähtis süsteem, et see toimiks esimesest aprillist üks minister siia või sinna. Ma sain aru, et ma ei ole minister, kelle töökoht siin pakul on, aga, aga, aga see on niivõrd elutähtis süsteem, et seda ei saa teha turbomenetlusega, seda tuleb kõik erinevaid sotsiaalseid aspekte arvestades teha. Loomulikult, kui riik saaks mingil hetkel ravimeid osta odavamalt ja me saaksime maksumaksjatena rohkem ravimeid väiksema hinnaga, see on hea. Aga enne seda tuleb tagada see, et meil oleksid lihtsalt kõik ravimid saadav raha. Selline võib öelda, et ega see, ma ei tea, natuke veider, aga võib-olla nagu valitsust ei ole ka maailma kõige tähtsam probleem ei tundu tegelikult ravimiteema oleks pidanud olema valitsus, kui ma nüüd ei eksi, 16 ja 23, kummalgi teda ei olnud, noh, järgmine variant on siis nüüd, mis on siis 30 jaanuar või võib-olla siis hakatakse nagu arutama märgiline. Kiri näiteks lõppevast nädalast, kus sotsiaalminister Tanel Kiik kirjutas oma erakonnakaaslasele sotsiaalkomisjoni esimehele Tõnis Mölderile seal teatud ettepanekutega, mille peale Mölder siis vastas viisakalt. Riigikogu arutas detsembrikuus apteegireformi riigikogus konsensust ei leidnud, ei leitud. Kui te tahate mingisuguseid ettepanekuid esitati esitada, siis valitsusel on õigus esitada riigikogu. See eelnõu, aga seal on ka konks, et kui valitsus midagi esitaks, siis esimeseks aprilliks seda menetletakse ära, seda on võimalus, on ajaliselt võimatu, et ainuke variant midagi muutma on see, kui sa tahaks riigikogu seest ja seal peaks olema selline nii-öelda riigikogu sellesse konsensus, et näiteks seesama etapiviisiline, mida Tanel Kiik noh, võib-olla praegu mõistlikult välja pakub mis võiks olla tegelikult ka, mille poolt võiks tegelikult eeldan olla EKRE sellepärast et ka nende valijad on võib-olla rohkem maapiirkondadest ja need inimesed, kes saavad selle reformi kõige rohkem pihta, et noh, et ma ütleks, et EKRE valijana, kui ma oleks kohe pärast, ma küsiks, miks te ei toetaks nagu kiigeplaani, et ma saaksin ravimeid, et miks te tulete nende käsimüügiravimitega poodides on midagi muud Aasiaga välja, et noh, tegelikult praegu noh, küsimus ongi, eksju, retseptiravimite kõiges muus taolises, et kas erakond ei ole mitte oma noh, nii-öelda valijabaasis kuidagi jälle eemal, et noh, meie olime, ma ei tea, Tallinnas mitte. Tapal. Tere, ma arvan, selles järgmisel ülejärgmisel nädalal välja tulevas eelnõus, ma arvan, käituvad poliitiliselt väga arukalt, kahes aspektis, kui see vastu võetakse, saavad nad öelda, et näete, meie lahendasime, kui seda vastu ei võeta ja esimesel aprillil jama tekib, siis saad, saab öelda suurepäraselt, meie ju tahtsime seda lahendada. Ja Tanel Kiigel nagu väga häid variante paraku ei ole jäänud. No antud juhul ma oleks siin oma kaaskõnelejate poolt, et küsimus ei ole praegu millegi näitamises, et näed, kus me tahtsime, kui tegelikult kui tekib probleem nagu võimatu, et lahendage see nagu ära, et see on inimeste jaoks tähtis asi. Lõpetage see kemplemine, leidke nagu kõige parem lahendus, mis on lahendage rahu, loogiline. Näiteks mitte ärge lahendage ära, et esimeseks aprilliks midagi on tehtud, vaid lahendage, rahulik. Ja noh, ütleme, et võib-olla nagu tasuks antud valdkonna ministeeriumite ministrit kuulata ja mingil hetkel ka usaldada, et ma ei tea, kellel peaksid teadmine veel parem olema, kui temal Praegu ikkagi probleeme üle 300 apteegi läheb esimesel apteegi kinni, need ei vasta nõuetele ja 32 asulat. Keskmise suurusega linnu on seal, kus pole ühtegi nõuetele vastavat. Tallinna kesklinnas on paks nõuetele vastavat apteeki. 100000 inimest käib Tallinna kesklinnas. Iga päev saate seal kahe apteekriga. Tõenäoliselt saame hakkama, et küsimusele, sest võib-olla proviisorid Valgast ja Tõrvast lähevad ka küsimus. Tegelikult küsimus, et 300 apteeki läheb kinni, jah, kinni läheb äkki mingi hulk apteeke ja ma arvan, et see Eesti mõistes on ka OK. Küsimus on sellest 32. asulas, eks ju, et igal pool on sul apteeki, Tallinnas tekib juurde, ütleme praegu kitse vedada, ehk siis tõrvast apteeker kolib Tallinnasse, avab seal apteegi, aga mis saab? Minu meelest ei, siiski ma olen näinud ka südalinna keti apteekides praegu kui on see olukorras, kus on märksa rohkem kui kaks apteeki, on aeg-ajalt järjekordi, nii et kui sa jätaksid tõmbaksid selle kahe peale, siis see probleem oleks päris suur ja need inimesed, kes apteeki lähevad, ei ole tavaliselt kõige tugevama jõu ja tervise juures. Okei, need, kes ostavad ilutooteid, aga inimeste ilutoote inimesed saavad selle ilupoest ka kätte. Aga need, kellel ikkagi ravimid Ma olen sellega nõus, aga ma vean kihla vedada sinuga praegu noh, ütleme ma tea, pudel veini, et aasta lõpp ei tohi, ei tohi lasta, lõpuks on kindlasti rohkem kui kaks, pakun, et isegi teiseks aprilliks on rohkem kui kaks aga kaks mida ennast kui Tallinna kesklinna puhul ma olen kindel ja et kõik need tõrva proviisorid kolivadki Tallinnasse avavad apteegid treerinud nagu tõrvatilk tõrva jääb, ilma et noh, tegelikult räägime ikkagi nendest 32-st osast, et see ei tähenda seda, et kõrval üks teha, aga see ei tähenda nagu tõrvama läks kohe Tallinnasse, et et sotsiaalministeerium asi ongi leida nendesse 30 ahta asulas nagu lahendus, aga noh, see, see ütles, et Tallinnasse Emala vabandused Küsimus, kus saaks oodata aasta lõpuni, see on küsimus, kus inimestele on rohtusid vaja ka teisele, kolmandale. Sotsiaalministeerium soovitab meile perearsti süsteemi, siis proviisorapteekide puhul iga nädal õhtulehest, ma võin lugeda, kuidas on probleem siin või seal maapiirkonnas perearsti leidmisega tulevikus ma saan aru, hakatakse samamoodi proviisorid otsima. Noh, aga jah, aga siis tulebki see lahendused nagu läbi selle, kas mingit lahendust Lahendus peab olema ikkagi enne, kui me hakkame midagi seal kinni panema või kui me muudame võimatuks selle, et see, mis olemasolev süsteem See ta jällegi õhtudasamas kasumite vaatlus näitab, et proviisorapteek saab töötada kasumlikult keskmiselt ongi kasumlik, et selles mõttes on öeldud, et kus, kus, kui sa kuskil on turutõrge, eks ju. Türkega tegeleda, et küsimus ei ole see, et kas nagu loogika omale vaid tuleb tegeleda, kas seal tõrge saab ühendada, ületada mingite muude, eks ju, riiklike no me lähme, siin rendipind on siis riik maksab selle kinni, mida ei muudeta, aga aga siis tugev Turka nagu lahendamine, et kaks erinevat asja üks on süsteemne vaade, et kas see süsteem kui selline on õige või vale ja teine on siis, mis sellest nagu veel, tulenevad natuke, kas seal on mingid probleemid, kas neid saab kuidagi teistmoodi lahendada? Me jõuame ettevõtluse nüansside juurde, vaatan kellale lihtsalt, nii vähe on aega, aga tõesti, et siin on ka näiteks Teet Kalmus Facebookis, kes on seda teemat lahendanud ja analüüsinud, toob välja, et seal üks argument on ju see, et ettevõtja oma nii-öelda siis ütleme, palgaga saab. No hüvitada Sa maksabki kasumi arvelt endale need dividende ja ütleme siis ketiapteegis, noh, sa ei saa ju maksta apteegi juhatajale seal dividend, et ta ei ole ju omanikeses, aga räägiks natukene tuleme apteegiteema juurde kindlasti selles saates tagasi Brexitist natukene nädala pärast selle saate ajal on Euroopa Liit ühe võrra vaesem, toimub Brexit, tagasiteed enam pole, aastaid on see meie leheruumi raadioeetrit täitnud teema. Aga see ei kao. Ei kao, sest hakkavad käima tulevikusuhte läbirääkimised. Praegu on siis seis, et eile sõitis Brexitile tee lahkumisleppe eurostaari rongiga Londonisse, kus Boris Johnson andis allkirjale peale, mis juba oli Ursula Fonderlaien ja Shalmisselli allkirjad saanud. Seejärel sõitis leping tagasi eurostaariga Brüsselisse, sellest ainult üks koopia jääb ja see koopia jääb Euroopa Liidu kätte ja see viiakse Firenzes Euroopa Ülikoolihoidmisele. Britid on siis sellestki nüüd aga see, mis hakkab tulevikusuhtega saama, see jälle üks küsimus, mis tuleb turbomenetlusega, sest Boris Johnson on lubanud, et tema ei võta pikendust. Praegu tuleb ülemineku aeg ülemineku ajal midagi eriti nähtavat ei ole. Iirimaale ei teki piiri putkat, aga see, kas piiriputka tekib järgmine aasta või kas me peame järgmine aasta minema passiga Inglismaale? See hakkab nüüd selguma aja käigus. Et jällegi läbirääkimised ja seadused, brittidel tuleb ikkagi väga palju uusi seadusi vastu võtta. Neil tuleb väga palju uusi kaubanduslepinguid leida endale partnerid ja läbi rääkida need kõik ainult vähem kui aastaga, et kusjuures neil ei ole õigus neid lepinguid jõustuda enne, kui, siis selle Brexiti üleminekuaja lõpuks, aga jah, praegu lihtsalt muudatusi ei tule, aga neil tuleb väga tihe läbirääkimiste aeg. Meie saate ajaloos on üks õnnetu mees, kellest me mitte kunagi jõua, rääkides Donald Trump, alati tahame, aga ei jaksa ja ma vaatan, praegu on ka kaks pool minutit aega, et Donald Trump pist ja tema tagandamisest võiks ja peaks rääkima ka. Sest kui vaadata ma tea, CNNi, siis nädal aega midagi muud seal ei ole näidatud, kui ülekannet siis Senatist ja, aga ma ei tea, see lõpptulemus, kas Martin ette teada, et Trumpi ametisse võidab järgmised presidendivalimised ja me näeme veel neli aastat? Donald Trumpi ja tema tegutsemist? Twitteri luba mul üldse kihlvedusid sõlmida, aga noh, mina olen üks nendest, kes võitis, kui oli eelmised presidendivalimised, Donald Trumpi puhul, kes ütles, et valitakse, need inimesed teavad, kes nad on, kes vilistada mulle tasuma, et ma arvan, et see täpselt nii lähebki, nagu sa kirjeldasid, et nende tagandamine kukub läbi, inimene kandideerib praegu ma ei näe, et keegi teine saaks üldse sinna kõrvale tekkida, kes suudaks lüüa nii et absoluutselt neli aastat veel ainuke küsimus on kas prints Harry läheb sinna riiki pärast palju olulisemad teksist. Exitite koos oma abikaasa Meghaniga, et või jäävad Kanadasse, mis on siis need Ameerika natuke piiriga küll seotud, aga noh, mitte päris Ameerika, et see on see teema, mis läheb inimestele korda. Kusjuures tegelikult on vist praegu võimalused senatis, mitte algne ideaal, oli see demokraatidel, äkki õnnestub mõni vabariiklasest senaator, neid oli siis neli tükki vaja enda poole kallutada ja siis võiks ta ära tagandada. Tegelikult on hetkel tekkinud risk, et pigem võib-olla mõned demokraatidest senaatorid võtavad nagu Trumpi poole, et vastupidi plussansatsioon vist olnud seal väga ebaedukas ka selles mõttes, et need senaatorid, kes on paljud väga eakad inimesed ei jõua seda eriti jälgida, siis nad on selle ristsõnu lahendanud, raamatuid lugenud ja joonistanud, lihtsalt varem ära läinud, sest üks on näiteks üks senaator on 86 aastane, ta ei jõua nii kaua seal istuda tuleb tundub, et ainuke, kes seda jälginud on, on Donald Trump ise. Mina vaatasin eile õhtul Donald Trump, turistid, aga, aga sina ei püstitanud twitteri rekordilt selle vältel ta tegi 142 säutsu 24 tunniga, mis oli ikkagi Trumpi puhul täiesti uskumatu, et äkki tema ise sealt õpib midagi. Rahva teenrid tänaseks lõpetavad suur tänu saates täna Evelyn Kaldoja Postimehest Martins Muutav õhtulehest ja Mirko ojakivi vikerraadiost. Nädala pärast saade taas eetrisse kuulmiseni.