Vikerraadio. Ja tere, eile oli sõbrapäev, homme on Leedu iseseisvuspäev, tavaliselt talvel on just nendel veebruarikuu nädalatel paukunud väljas aasta kõige karmim pakane sel aastal. Küll aga saab juba praegu kindel olla selles osas, et kevad saabub teisiti. Kehvasti on läinud kelkude ja suuskade müüjatel, lumelabidaäriga võinuks suisa pankrotti minna. Rebastele praegu jooksuaeg merejääpuudusel on hülged, sel aastal poeginud rannale pildid lumikellukest ei ületa juba ammu uudiskünnist. Tõsi, kui need lumikellukesed kasvavad presidendi kantselei vahedust vahetus läheduses, siis prominentsuste kriteeriumi abil. Et ka need lilled uudiskünnise, mis sel nädalal veel uudiskünnise ületas, sellest nüüd algavas saates Rahva teenrid ja hea meel on saates tervitad Aivar Hundimägi äripäevast ja Sulev Vedler pressist, tere teile. Tervist. Ja mina lähen Mirko ojakivi vikerraadiost. No uskuge või mitte, eile ja täna ei räägita eesti peredes, ei Marko Pomerants-ist ja Huawei lobistega välisluureameti aastaraportist. Mehed räägivad rallist, mõned naised ka, aga tõenäoliselt on sellised perekondlikud teemad kõige rohkem seotud sellega, kas 2019. aasta tulud said ikka juba deklareeritud ja palju sa siis tagasi saad või palju sa juurde pead maksma, et kas teie olete nüüd juba löögile pääsenud maksu- ja tolliameti e-deklaratsiooni keskkonnas ja kas tulud on deklareeritud? Minul ei ole, ma olen hästi halb selles osas, et ma reeglina deklareerin seal märtsi lõpus, nüüd nüüd on vist veel pikem, tähtaeg-ajalt saab, saab veel edasi viivitada. Tervist, mina olen sule, mina ka ei ole kuhugi kiirustanud, aga aga mu poeg eilegi siis mu käest nõu ühe asja deklareerimisele. Ja tema siis oli sellega tegemist alustanud. Ja mina selles mõttes saatemeeskonna huvides, et vaadata, kas süsteem toimib ja kas on ikka endiselt väga lihtne, tegin protseduuri läbi, oli erakordselt lihtne, nagu eelmistel aastatel, kui sul on teada, kust mida nii-öelda üle kanda või milliseid liigutusi eelnevalt teha. Kui tulusid minna deklari deklareerima näiteks pangast peaks korra läbi käima, et vajutada siis poole, et saada intresside tasutud intresside andmed maksu- ja tolliametisse eluaseme laenu puhul siis ja, ja kõik oli väga mugav, kõik oli väga kiire, kokku ei jooksnud. Ja ausalt öeldes mulle tundubki, et inimesed jagunevad selles mõttes kaheks, et ühed, kes teavad, et nad peavad juurde maksma, nendele on aega küll sellised Aivari-sugused ja siis teised inimesed, kes loodavad, et äkki saab midagi tagasi. Ma loodan, et juurde maksma, aga mõned asjad ikkagi on, et väga kiirustada ei tasu sellel aastal just esmakordselt on maksuamet üritanud eeldeklaratsiooni korras või nagu ära täita sellise asja nagu kinnisvaratehingute lahter. Et igaks juhuks võiks vaadata need eeltäidetud numbrid ära või teine asi puudutab, tähendab kui on tegemist aktsiate soetamist ja tellitud dividendide soetusmaksumust näiteks eeltäidetud deklaratsioonis ei ole ja, ja need peaks siis ise käsitsi lisama või, või seal on veel detail, kui näiteks on lapsele tehtud investeerimiskonto ja just selles mõttes ei tasu kohe seda nuppu nuppu vajutada ja neilt andmeid võtta tõe pähe, mis maksuamet on nett ära täitnud, vaid need tuleks üle kontrollida. Aga valdav enamus ikkagi meist aktsiabörsidel ei, mölla lapsele väärtpaberikontot pole teinud, ehk siis see deklareerimise vorm oleme endiselt, ma arvan, üks maailma mugavamaid ja funktsionaalsemaid, aga tõesti sel aastal, kui rääkida suurematest muutustest, esimene asi, kiiret pole, tähtaeg 31. märtsi asemel 30. prill ja siis hiljemalt esimeseks juuliks tuli vanasti ja suuremate summade puhul või teatud siis nii-öelda asjade puhul esimeseks oktoobriks juurdemaksed teha, siis sel aastal on ka seda kuupäeva liigutada, vot sinna esimesele oktoobril. Ja siis üks muudatus on veel, et tagasisaadava tulumaksu saab siis maksu- ja tolliameti e-keskkonnas lihtsustatult annetada tulumaksusoodustusega isikute nimekirja kantud ühingule või usulisele ühendusele. Ehk siis, kui riigilt on midagi tagasi saada, siis ühe käega nagu saad ja teise käega saad anda ka. Muide eile nägin mitmed tuttavad sotsiaalmeedias, jagasid, et siis sellised noh, reklaampostitusi, et kellele saab siis tagasi saadavat tulumaksu edasianne. Seal on oluline see, et kui sa oled korra sellel nupul peale vajutanud, eks sellele annetus nupule, mis seal on, et siis sa seda tagasi võtta enam ei saa, ehk et kui sul pärast tuludeklaratsiooni täitmist tuleb, selgub, et sul on vaja mingi muu maksukohustust täita, et siis sa ei saa noh, nagu seda sellest enam loobuda, kui sa korra annetad, siis nii ta läheb, aga üldiselt käib sässil kiiresti, kõikidel aastatel käin kiiresti. Minu kõige naljakam kogemus on see, et ma ühel aastal sain mingit õlu Lätist ja kuidas inimene oma tulusid deklareerib, eks ta teeb seda kassapõhiselt, et ma panin siis kirja, palju pangakontole laekus sealt Lätist. Siis kutsuti mind maksuametis, ütles, et ja seal öeldi, et tegelikult ma sain hoopis teistsugust tulu. Nemad arvestasid mingi keskkursi järgi, eks nad siis seal ametniku valvsa silma all parandasin oma deklaratsiooni valeks ja sellega oli kõik korras nagu kõik olid rahul. Aga mis veel, võib-olla on oluline, et kui siin on olnud teemana üleval, et kui on siis saadud eelmise aasta viimases kvartalis sünnitoetust või koondamishüvitiste emapalka, et, et nüüd saab seda maksukoormust nihutada järgmisesse aastasse ja seda vist ka 2018. aasta lõpus tehtud väljamaksete puhul. Et siin pidi ma saan aru, oli pressikonverents sellel nädala, siis maksuamet ütles, et nad ise annavad nagu teada, et kellel on, on seda kasulik nihutada ja kellel mitte. Et aga seda tasuks tasuks pidada, et selles mõttes meil on tänu sellele tulumaksuvaba miinimumi nii-öelda reformile läinud ikkagi natukene neid nüansse juurde tulnud, mida tuleks arvestada ja ja veel ju eestlaste seas tegelikult on popi ühisrahastus ja ka see ühisrahastusest teenitud intressitulud või et seal on ka oma omakordne. Et selles mõttes on küll, mille peale mõelda, osadel inimestel Just ja külastage siis maksu- ja tolliameti kodulehekülge, see e-teeninduskeskkond, see on sellise piiratud ressursiga, et sinna rohkem kui võimekus on sisse lasta, aga maksu- ja tolliameti infoleheküljel, seal on olemas ka olulisemad muudatused 2019. aasta tulude deklareerimisel. Kõik see jutt, mida me siin rääkisime, seal tabelina suhteliselt lihtsalt kirjas seal eriti spetsiifiliselt ei hakka rääkima siin Eesti äriühingult saadud dividendide maksustamisest, mille puhul on ka siis kaasnenud muutused, aga ma arvan, need inimesed, kes soovivad, leiavad selle informatsiooni üles. Aga läheme sisuteemade juurde. Viies aasta järjest on saanud Eesti avalikkus osa välisluure aastaraamatust, et see pole küll olnud selline oodatud lugemine nagu kaitsepolitsei aastaraamat, kus aastate eest oli nimetatud ka paljud eesti valijate seas populaarseid poliitikuid või on seal kirjas midagi, mida me varem ei teadnud, kuid välisluure aastaraamatu tugevus seisneb ju selles, et, et lihtsalt ja arusaadavalt sõnastatakse siis ühe luureorganisatsiooni poolt kord aastas need olulised teemad, mis meie julgeolekut mõjutavad, on tegemist siis Hiina või Venemaa ohuga rändekriisi või majanduslike huvidega ja mõjud tusse sfääridega meie piirkonnas. No mis teile seekordses aastaraamatus silma hakkas? Minule jäi hoopis silma üks intervjuu, mille tegi Rainer Kerge tänases õhtulehes. See on siis välisluureameti juhi Mikk Marran iga, et see on ka väga hoogne lugemine, et selles mõttes neid mõlemat kirjatüki tasuks isegi lausa koos lugeda, nad täiendavad teineteist. Aga muidu oli see aastaraamat selline laias laastus noh, mitte midagi uut, et eestlased jäävad Venemaad sellise põlisvaenlasena Hiina kasvavast ohust on räägitud aastaid. Et noh, seal ei olnud nagu mitte midagi sellist nagu üllatavate vau, vau, vau. Aga muidu selline hästi mõistlik, et. Jah noh, kõigepealt Venemaast väga, proportsionaalselt palju, aga seda ka põhjusel, kui seda aastaraamatut sirvida, siis Venemaa on ainukene suur, tõsiseltvõetav, aktuaalne julgeoleku oht, Eesti seisukohast sõjalised võimekused, nende muuta istumine, armee moderniseerimine, raskused sellega, see on selline üks kandev blokk seal. Aga tõepoolest mis on minu jaoks alati kõikidel nendel viiel aastal, on huvitav, et suurepärane ülevaade Venemaa majandusest, Venemaa võimueliidi omavahelistest suhetest, selles, kuidas rahvast kontrolli all püütakse hoida, et selliste suurte totalitaarsete režiimide häda on see, et sa pead seda jõudu kogu aeg ju tegelikult või kruvi kinni keerama, et seda rahvast kontrolli all hoida, et Venemaarahval üksikisiku või perekonna tasandil ei lähe nii hästi, kui soovitakse. Majanduslik potentsiaal on kasutamata, sanktsioonid toimivad, sõjaväe uuendamine on jäänud sanktsioonide taha, et kõik sellised väikesed detailid tervikuna puslet kokku pannes ma arvan julgeoleku ja välispoliitikahuvilisele inimesele selline hea kerge lugemine. Ja tuleb muidugi arvestada, et ikkagi tegemist on välisluureameti hinnanguga ja need detailid, mis seal esitatakse, noh alati tasub selliste materjalide puhul säilitada sellist kriitilist meelt ja isemõtlemist, et, et meil ikkagi esitatakse seal mingisuguseid detaile ja infot, mida peetakse oluliseks oluliseks siis just selle kandi pealt, et tegemist välisluureametiraportiga, noh, mina ka mõtlen alati, et näed, ma, Shan, kus siis kahesugust infot, ühest küljest ma kuulen, et Venemaal on siis nagu kord käest ära ja siis Need Lääne kehtestatud majandus- ja finantssanktsioonid mõjutavad Venemaad ja ta muutub üha nõrgemaks ja ja kogu see seisan seal kehvem ja siis räägitakse, et aga samas on tema armeera võimsam, tal on sellised paremad, targemad, nutikamad relvad ja need ei lähe nagu minu arust kokku. Et kuidas ühel hetkel ta nagu nõrk ja samal ajal on ka tugev, et mina tahaks muidugi näha ka, et mis seal siis vastaspoolel on, et kui kõva on see nagu see meie vool seal ja et et nagu seda võrdlust, aga seda ma ei saa oodata välisluureameti aastaraamatust, sellepärast et see ei ole selle amet Teie ülesanne öelda, et kuulge, et seis on selline, et see, seda peaks keegi teine tegema. Aga, aga seda oleks noh, ütleme siis sellisel tavalisel inimesel hea kõrvutada, et kuidas seal võrreldes Venemaaga on, aga, aga jah, mõned asjad on seal väga-väga huvitavad, näiteks teadlik, kui suur on Venemaa palgatase, et ta on ikkagi selles mõttes meiega võrreldes päris nutune. Ma saan aru, Sulev, sina ootad pigem nagu sellist FSB aastaraamatut, aga teine. SP Astra, ma tahaksin neid nagu mõlemad kõrvutada, vot see mulle meeldiks. Ma ei tea, kas FSB annab välja sellist raamatut. See on hea, selline kodune ülesanne, pärast saab, et otsida, aga jällegi siis on küsimus selles, et kui palju seda saab usaldada, et ma arvan, et sa selles mõttes tõstatasid tõsise teema, et mitte, et need sõnum ei ole see, et välisluureameti aastaraamatut ei peaks usaldama, kindlasti peaks usaldama, aga nüüd on küsimus selles, et mida öeldakse ja mida ütlemata jäetakse, et see on nagu nõukogude ajal ajalehe lugemine, et oluline isegi polnud see, mis seal kirjas oli, vaid see, mida kirjas ei olnud. Et aga jah, mis puudutab, ütleme selliseid sisepoliitilisi militaarseid arenguid, siis sellised pioneerisalgad või noortearmee, kus lasteaialaps ja, ja siis ka veel vankris olevaid lapsi proovitakse sõjalis-propaganda taha rakendada, neid paraadidele kaasata ja see on mõnes mõttes hirmutav lugemine, et mida üks rahvas oma või mida üks riik oma rahvaga teeb, aga teisest küljest jällegi ma ei tea, kui võtta läbi huumoriprisma, siis mina ei kujuta lapsevanemana ette, et mis paneks mind võtma lapse ja minema temaga ristlikule aktsioonile viha ja seal siis marssima, et, et ma ei pea silmas siin nüüd näiteks ma ei tea Eestis peetavaid paraad, et, et need on ju hoopis teistsugused, et seal sa vaatad, et oma kaitseliitlasi või kaitseväelasi, aga, aga vaadates neid fotosid seal kas või aastaraamatus, siis see on selline. Natuke naljakas, koomiline. See see võib tunduda koomiline, aga seal on tegelikult väga sügav ideoloogiline sisu, et patriotismi süstitakse kogu aeg sisse. Mõnikord vaatan ka vene vene televisiooni uudistesaateid, näiteks seal Vremjat, seal tuleb kogu aeg nagu suur isamaasõda tuleb söögi ette ja taha nagu kogu aeg räägitakse sellest. Aga aga äkki ongi nii, et kui sul majanduslikult lihtsalt ei lähe nii hästi, et noh, kahtlemata see ei tähenda seda, et Venemaal ei ole rikkaid inimesi sul arvestades vene rahva suurus, siis piisab sellest, kui sul on üks, kaks protsenti väga rikkaid inimesi. Kui me näeme, et ma tea, külastades ükskõik milliseid suurepäraselt kuurortkeskusi maailmas, siis Vene turist on seal olemas, ta on maksujõuline ja ei saa öelda, et Venemaal kõik on vaesed, et väga vähe väga rikkaid inimesi on ja siis tõenäoliselt on seal ka keskklassi olemas, aga üha vähem on neid inimesi, kes tunnevad sellisest vene majanduslikust edust ennast, kõrvust tõstetuna. Aga siis aastaraamat lõpeb ka ühe üleskutsega kuju. Hoolid Eesti julgeolekust, te tahad panustada riigikaitsesse, kandideeri meile tööle, pakume põnevaid võimalusi väga erinevate oskuste ja teadmistega inimestele, et välisluureametisse teha tööd millel on selge missioon, kaitsta Eestit väliste julgeoleku ohtude eest. Et seekord luureülesannet ei olnud lahendada, et üks aasta oma vist kulutasime pool tundi seal oli üks defifreerimist nõudnud kodeerimisülesanne ja pean tunnistama, et sellega hakkama ei saanud. Ma saan aru, et see oli ka töökuulutuse üks selline vormeliste, kas see ei olnud nad otsinud mingit konkreetset ametimehi ja selle ära lahendasid? Said kohe tööle sain teise vooru. Õigesti mäletan, aga ma saan aru, et vajadus täiendava tööjõu järgi on endiselt olemas, et ka defineerimata kujul neid üleskutseid. No, ja kui sul on see Venemaa lihtsalt kõrval, siis sa saad, pean selle ohuga nagu kogu aeg arvestama, sa ei saa seda kuidagi ära unustada. Nii Hiinast oleks ka natukene rääkida, selles aastaraamatus on ka natukene hiinast juttu, aga. No lisaks viidatakse koju Euroop pale Eestile laiemalt, võib-olla see kasvav Hiina tekitab probleeme, aga seal on üks ettevõte ka nimeliselt ära mainitud, on Huawei, et ma tsiteeriks korra siis veel seda välisluureameti aastaraamatut, mitu riiki, Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Uus-Meremaa ja teised piiravad Hiina tulutehnoloogialahenduste kasutamist oma riiklikes telekommunikatsioonilahendustes, kuna ei ole kindel, et neid ei kasutata Hiina huvide huvides luure eesmärgil ja julgeoleku ohuks peetakse Huaweid ja SD turvalahendusi kuumavee puhul ei või kindel olla siis tood tootja ei tagaks nii-öelda siis ligipääsu Hiina luurele, et on üks riikliku luureseadus, kehtib 2000 seitsmeteistkümnenda aasta juunist, mille alusel kõik Hiina organisatsioonid ja kodanikud peavad oma tegevuses lähtuma sellest seadusest ning tegema vajadusel koostööd Hiina luureasutustega. Aga miks ma sellest räägin sellel nädalal me oleme lugenud mitmeid lugusid sellest, kuidas endine mitmekordne minister ja siis ka riigikogu liige, Isamaa eestseisuse liige Marko Pomerants on siirdunud tööle Janek Mägi suhtekorraldusbüroosse power Houss ja nüüd on avastanud, et Ta loveerib või siis aitab Huawei Eesti poliitikute seas kontakte leida, neile selgitada, mis on Huawei huvid ja tõestada, et Huawei on eraettevõte, mis on orienteeritud kapitalistlikule tulule, et kus selles teemas teie jaoks probleem on? Ma ei tea, kas siin on nagu probleem, aga et mina ostsin kaks nädalat tagasi täpselt uue telefoni ma ei ostnud, Huaweid, massin Aifowni, aga seal on ka värsi juures kiri, et seal on tehtud Hiinas, et ma ei tea Hiinaga nagu see oleks päris suur ja muigama pani praegu Vince. Sellepärast, et sellel nädalal tuli välja ka üks uudis hoopis teise firma kohta see firma nimi, krüpto, tegemist on siis ühe ettevõttega, mis asutati Rootsis ja selle ostis ära üks Venemaal sündinud rootslane juba teise maailmasõja eel siis hakkas see ettevõte tootis krüpteerimisseadmeid. Vene Venemaal sündinud rootslane hullus külje alla ameeriklastele suutis ameeriklastele oma seadmeid maha müüa, tegi väga suure lepingu. Mingil hetkel kolis ettevõte üles Šveitsi ja siis ta hakkas varustama kümneid, isegi üle 100 riigi lõpuks krüpteerimisseadmetega. Ja siis ta suutis selle ettevõtte maha müüa ka Ameerika luure keskagentuurile ja Saksamaa riiklikule luurele, ehk tegelikult siis need luureorganisatsioonid said nende krüpteerimisseadmete kaudu lugeda neid sõnumeid, mida siis tarbijad uskusid, et on äärmiselt kindlad ikkagi Šveitsi värkakse. Et noh, kui me siin kardame nagu Huawei ohtu, siis tegelikult on reaalsus see, et sellised ohud ongi maailmas olemas olnud ja see ettevõte tegutses aastakümneid. Samamoodi on räägitud siin, ta on selline vene viirusetõrjefirma Kaspersky, et kas tema tooteid tasuks nagu kasutada on leitud, üks on üks araabia päritolu suhtlust programdoc tapp kas seda tasuks kasutada? Et selles mõttes nagu see Huawei ei ole sugugi ainus. Aga siin on oluline ka see, et, et mingi huvi peab olema, et need inimesed ei peaks kartma neid sinu poolt loetletud erinevaid ettevõtteid ja nende teenuseid. Et ei tunne tõenäoliselt hiinlased ubi kõigi eestlaste tegemiste ja, ja ma tean mobiilis toimuva vastu, et, et seal ikkagi ikkagi natuke teise, teise tasandi huvi. Aga noh, kui selle lobi juurde tagasi tulla üks võib-olla täpsustas ka, et Marko Pomerants vist ei ole läinud sinna power ausse tööle, vaid ta pakub teenust oma firma kaudu. Või Andres Anvelt, teine endine minister, et selles mõttes Janek Mäggi oma ettevõttes on, on üritanud vist kaardistada sellised mõjukad endised poliitikud, kellel kindlasti on ka praegu hea läbisaamine paljude erineva erakonna liikmetega ja, ja arusaadav, et, et, et seal on tehtud selleks, eks, et seda teenust siis pakkuda, müüa ja sealt pealt teenida. Ja, ja noh, siin ei saju minu arust ei saa kuidagi keelata või öelda, et ei, et ei tohiks niimoodi teha lihtsalt, et need inimesed, keda lobistatakse, et me peame uskuma, et, et nagu ei allu alati kõigele ja ei täida pimesi neid neid. Asja siis väide pimesi neid, neid ülesandeid, mis neil palutakse, eks, et nad ka mõtlevad ise ja see erinevaid osapooli kuulatakse, on okei, eks ta lobitööd ju tehakse hästi erineval erineval tasandil erinevate huvigrupp, mina, Eesti Ekspress kirjanikuna kirjutasin sügisel kahest ministrist endisest ministrist, kes teevad lobitööd. Üks oli siis järan, pärsson Rootsi endine rahandusminister, endine peaminister, kes vahepeal oli täpselt samamoodi tööl PR-firmas ja praegu on Swedbanga nõukogu esimees ja sellel pangal lähebki sellist väga oskusliku lobi tegemise kogemusega inimest vaja, kuna see pank on kõrvuni seal rahapesuga seotud teemade tõttu sellisena murekoorma all. Ja teine mees on Toivo Asmer. D masinas siis ühte sellist Soome ettevõtja huve, kes tahtis ehitada või tahab ehitada Paldiskisse erakordselt suurt suurt puupiiritusetehast. Ja siis Toivo Asmer aitas seda investeeringutes Eestisse tuua. Kas see investeering ikka sünnib seal oma? No ma ja maailma üks võib-olla kõige või Euroopa kõige tuntum lobist tõenäoliselt Gerhard Schröder samamoodi, aga tema puhul me ju ei tea, millal tema kliendisuhe pihta, kas saades siis nüüd Gazpromist olulisele positsioonile, aga võib-olla kui korraks jätta need kaasused kõrvale ta nagu selline universaalne printsiip, et printsiibis, et kui tihti, kuidas saab poolt vahetada, et täna minister homme lobby'st, et Janek Mägi Neid endiseid ministreid palgalehele võtta, kes on tõenäoliselt enda jaoks ära lahendanud selle mured tema ei pea rünnaku all olema, et ma meenutaks, et kui Janek Mägi riigihalduse ministriks sai siis lubasid ema kui ka tolle valitsuse peaminister Jüri Ratas presidendile Kadriorus, et see huvide konflikt saab ära lahendatud, et me nägime siiski, kuidas ei saanud, et isegi sellel ajal, kui Janek Mägi oli minister, me kuulsime, et tal on aktiivselt ärihuvid, et tõsisel osalusi ta oli vist loovutanud, aga ka, et probleemi näha see, et kelle huve siis ühel või teisel etapil esindatakse, et alati on õigus küsida hea teada, et see poliitiline lobism on hoopis süvenemased. Pomerantsi puhul on ju praegu tegelikult see probleem, et ta on Isamaa juhatus ehk siis eesseisuse liige. Sisuliselt kujundab ta Eesti ühe valitsuserakonna poliitikat. Nüüd tuleb suure ringi küsimus, et kuidas osaleda üldse poliitikas, kui sul on vastandus vastandlikud huvid, et kui täna ajad Huawei asja, siis ühel hetkel, kui erakonnas on tarvis välja kujundada positsioon, ma ei tea Eesti riigi huvides siis ma ei väida seda, et pomerants ei suuda nüüd nendel huvidel vahet teha, et aga avalikkuse seisukohast võib asi kujuneda keeruliseks. Lisaks pomerantsi puhul ta on ka ju praegu kahes disriigikogus asendusliige või asendusliikme positsioonile, et kui näiteks Siim Kiisleriga peaks tekkima selline olukord, kus ta lahkub erasektorisse, siis pomerants on tema asendusliige kompensatsiooni hääle seisukohast. Ja kui näiteks Üllar Saaremäe tunneb, et teatris on uued suured väljakutsed. Et kui sa oled täna, oled Huawei lobist ja homme pead olema jälle riigikogu liige, et ma ei kujuta ette, kuidas selle poole vahetus käib. Üheksa panebki keerulisse seisu, sa oled ka noh, selles mõttes rünnata või Isamaa rünnatav, kui nad midagi teevad, et alati saab selle seose välja tuua, et kas selle seaduse all on alust mingite otsuste puhul, eks, aga alati saab öelda, et need asjad võisid juhtuda sellepärast, et et seal olid need, need seosed. Aga noh, power, aga siin on nagu oluline võib olla ka see, et et tegelikult ju see Janek Mägi firma ei ole ainus, kes Huawei nii-öelda lobitööd aitab, aitab korraldada, et siin on teisigi PR-firmasid tegelikult vist isegi kolm mul neid kokku või veel rohkem kus on samamoodi endised poliitikud ametis? Eks on Milton näiteks. Selles mõttes on noh see näitab ka selle Huawei sellist haaret vä, et tõesti on võetud nagu ikkagi väga tugevalt see, see lobitöö lobitööta, aga, aga jah, kust see piir läheb, ma arvan, et see on võib-olla inimesi ikkagi ühelt poolt nagu inimese enda otsustada, et et kuidas ta, selle vaheteed, et ja, ja pigem on oluline, et me teaksime neid neid sidemeid, suhteid ja et me näeksime seda lobistamist, mis Eesti probleem on, et me tegelikult väga hästi ei näe neid huvigrupp päev, kes käivad poliitikute juures, siin on näiteid, kus ministrite päevakavadel naljanumber, mis nad üles riputavad mõne ministeeriumi kommunikatsiooniinimesed ise ka ei tea, mis ta minister päeval teeb, homme teeb või mis kohtumised. Võib-olla on see koht, mida vaadata, sedasama logistide register on, on võib-olla teemad. Just et mis selle pomerantsi kaasuse puhul ka hea on, on see, et me saime teada, et noh, selline suhe töösuhe on olemas, palju hullem on, kui ei teata, et ka kui Isamaa erakonnas endas näiteks ei teata, et pomerantsi klient läbi töösuhte on. Ma ei tea, mõni õlletehas või, või, ja ühel hetkel, kui tekivad alkoholiaktsiisiteemat, siis noh, kelle asju aetakse, et pigem ongi nagu ma arvan, nii poliitiku huvides kui avalikkuse huvides on see, kui me teame, et see aitab kasutada neid filtreid, et kui lihtne vorstikaupmees või õlletehase direktor mõnes erakonnas on, mida ju ka juhtub, ega siis inimestel ei ole keelatud osaleda poliitikas, on täiesti legi aktiivne ja põhiseaduslik õigus ja kui mõne erakonna juhatusest Ta on siis noh, üldiselt ju teatakse, et need on tema ärihuvid, need on tema isiklikud huvid, aga lobi puhul me üldiselt ju sinna äri sisse ei näe, me ei tea, mis asja seal aetakse, mis on klientide huvid ja, ja kuidas neid saavutatakse. Ja aga alati ei pea seda lobi tegema, siis PR-firmad sama hästi sobib näiteks mõni korralik advokaat. Sa vaatad, et näed kohtaseks ametnike kohtuseks, minister, poliitik advokaadiga, küllap nad ajasid mingeid õiguslikke jutte. Aga võib-olla seal oli veel mingid jutud ja, ja tegelikult tehakse väga palju kohtumisi väljaspool ametlikke. Päevakavasid on, neil on olemas kõik võimekad lõunasöögid konverentsil Vastuvõtud sauna, biosaunaklubid, peod, klubid. Mina olen näiteks kuulnud ajakirjanikuna väga huvitavaid infot ujulas, ma minule räägitud metsas rongis sõites sa kuuled igal pool, et sa ei saa välistada nagu kõiki neid asju. Ja tegelikult paljusid asju ei peagi rääkima sugugi mitte, ütleme seal parteide tasemel vaid otsuseid teevad ka Eesti ametnike tasemel, nende nendega peab ka lobi tegema. Jah, välistada ei saa ka, mida saaks näiteks parandada, võiks olla olla avalik juurdepääs Ministrite ametnike kalendritele ehk et kuidagi sa pead oma päeva nii-öelda korraldama ja seda Eestis ei ole, aga osariike on, kus on võimalik näiteks ajakirjandusel, kui tekib mingi küsimus, kahtlus, nad saavad põhimõtteliselt peaministri kalendri, et minna peaministri büroosse, võta kalendri ette ja vaadata, mis on need kohtumised olnud, on julgeoleku teema, siis need lihtsalt kaetakse kinni. Et, et see on nagu üks asi, kuidas seda asja avalikumaks muuta, aga siin veel võib-olla Isamaa, üks näide lihtsalt sellisest varjatud lobitööst, mis mulle tundub varjata lobi teha, päris täpselt ka ei tea, on eile oli koos ju kohtunike selline iga-aastane täiskogu seal riigikohtu esimees Villu Kõve juhtis tähelepanu sellele, et et see kohtuprotsess, salastamine nii-öelda, et ajakirjandus ei tohi kajastada mingeid asja nagu Tallinna Sadama korruptsiooniprotsesse maffiaprotsessi. Et seda tuleks nagu muuta seda praegu kehtivat siis korda ja panna täpsemad tähtajad ja nii edasi. Aga kuidas võimalused, kes see tekkis niimoodi, et justiitsministeeriumis ühe seaduse menetluse ajal, mis saadeti Riigikokku, siis seal teise ja kolmanda lugemise vahel tuli üks väike täpsustus. Ja nii see läks läbi, et riigikogu liikmed ise ka ei saanud aru, et mis muutuse nad teevad ja seal ka, aga näiteks kahtlustatakse, et selle taga on üks konkreetne advokaadibüroo, kes selle nii-öelda eelnõukokku kirjutas ja selle siis läbi lobistus. Aga, aga me keegi ei tea, ma isegi ei tea seda. Neid eelnõusid, mis kuskil valmivad nii-öelda advokaadibüroodes. Et me ei näe seda, neid seoseid ja neid huvigrupp, et see on minu arvates probleem. Ja siis oli, oli minister Isamaast Reinsalu, kes kelle nii-öelda vastutusalasse läbi lasti või kelle teadmised on selline väike niuke tehti. Just üks asi on siis reegleid ehk ma ei tea, register näiteks, et olgu siis tegu e-sigaret, ravimite Huaweiga. Me teame, milliste PR büroode lobibüroode kaudu kliendisuhteid esindatakse. Mujal maailmas on riike, kus Lovistidele register on loodud, ehk siis dokumenteerimine, aga teine küsimus sellel teemal on ju see, et need inglise keeles siis kuulingtoun võib mahajahtumisajad. Et me oleme ju küllalt näinud seda, et inimene on riigikogus ühel hetkel teatab, et ma lahkun siis eraettevõttesse minnakse siis, kas luuakse mõni uus ettevõte, aga mida siis hakatakse pakkuma, hakatakse pakkuma neid kontakte oma endiste kolleegidega ja kuidas sa siis vanale fraktsioonikaaslasele ütled, et ei, mul ei ole aega, ma ei taha, põhimõtted on sellised, et noh, me oleme näinud, kus näiteks kui ravimite teemast näide tuua siis sotsiaaldemokraatide tänane peasekretär oli sotsiaalministeeriumis ministriks, siis liikus Logistics, siis sai sotsiaaldemokraatide peasekretäriks, siin mõned viitavad, et näiteks Ameerika Ühendriikides selline asi oleks mõeldamatu. Kui tuvastatakse selline tegevus, siis oleks kriminaalkorras karistatav, et noh, kui pikad need ajad on, et mis need mahajahtumisajad on, kuidas tõesti tagada see, et kui sa vahepeal käid erasektoris ära, siis sa sellesama magnumi ärihuve ei esinda seal ja kui sa ühel hetkel teisele poole rindejoont naased, siis et kelle asja siis ajada, on see avalik asi või on see endiselt kliendi asi? Kui sulle pannakse keeld, siis sa pead selle keelu eest ka maksma, eraettevõtetes eriti juhtkondadele on selline asi täiesti nagu normaalne, et kui sa kaotad töö, siis tuleb seal konkurentsikeeld, sa ei tohi samal alal konkurendi juures töötada ja siis makstakse sageli aasta või kaks palka, mõnigak täis Balkanil kord selline väiksem summa. Nüüd kui me läheme seda teed pidi, et mingi poliitikule peaks maksma pärast tema tööd palka, siis see on äärmiselt ebapopulaarne eesti rahva seas, seepärast et nende meelest saab poliitikud isegi liialt palju palka. Erasektoris on muidugi selles ei tohi nagu meile konkurenti juurde, et kaitsta nagu ärisaladuse leket, aga siin see näide on see, et sa lähed nagu teisele poole nii-öelda rindejoont, eks, et et hakkad tegema uut tööd. Aga sisuliselt jätkas ikkagi sama tööd. Aga aga mis need mahajahtumisaeg, et kui me võtame sellesama Marko Pomerantsi Andres Anvelt ja mulle tundub, et seal on väga pikk arvestades nende kogemus nagu poliitikas nende suhteid, sidemeid noh, siis sa ei saa nagu ühe-kahe aastaga ei kahuned nagu kuhugi ära või jahtu maha, eks, et et ma arvan, et Marko Pomerants, seal on ka viie, viie või 10 aasta pärast väga hea läbisaamine erinevate tipp-poliitikutega. Noh, ta on nii kaua selles selles poliitikas olnud, et siin ma ei tea, et selliseid piiranguid, noh ma printsiibis oleksin selle vastu, et pigem on hea, et me neid asju teame, et tal on sellised huvid ja need, kes otsustavad siis needsamad riigikogu liikmed või valitsus või kes iganes, et nad peaksid sellega lihtsalt arvestama, et kas on mõistlik kohtuda, näiteks kui pomerants helistab, ütleb, et Huawei esindajatega, et kui nad teavad, et Sleb avalikuks, nad peavad hakkama selgitama kohtumise tausta, siis siis võib-olla nad ei tahagi kokku saada, nagu ma saan aru, Sven Sester ei tahtnud kokku saada või Jüri Ratas ei ole tahtnud, kukkus, aga see on äikeseühiskonna viga. Et juhul, kui sa lõpetad mingi poliitilise karjääri, et kuhu edasi minna noh, presidendid, peaministrid, et kõik ei pääse Brüsselisse, Vice pääse kuhugi NATOt juhtima. Et neil tekibki probleem ja, ja see on halb, halb oleks ka see, kui ei olegi kuhugi nagu minna, et nad nagu ei olegi muud teha vägisi seal seal poliitikas, mida nad võib-olla teha ei taha või ei saa hakkama või ükskõik, mis on see põhjus, miks nad tahavad ära minna, aga kui neil ei ole nagu plaani B võimalik teha, et siis see on halb. Just Eesti on liiga väike, et sundida neid inimesi täis töö eas koju puhkama, et või siis tegema tööd, mis selgelt, et ei vasta nende inimeste oskustele ja teadmistele. Aga selles osas ma olen jällegi ka jah, Aivar, sa või Sulev, sina mainisid seda, et reguleeri, kuidas tahad, aga aga kui me võtame õigusbürood, bürood, advokaadibürood, siis neid on väga raske selle regulatsiooni alla panna, sest kui võtta tõesti näiteks Ellex, Raidla või Sorainen, siis kust jookseb juriidilise nõustamise õigusnõustamise piir ja lobism, et kui võtta täname, saates oleme ilma pensionireformita hakkama saanud, et Soraineni tegevus näiteks pensionireformist, siis finantsEstonia on olnud nende klient, aga nüüd jällegi, et, et on siis tegemist lobisuhtega või on tegemist õigusnõustamisega. Aga kas siin on jällegi see Eesti väiksus, et me tegelikult teame neid üpris hästi, neid suhteliselt konkurendid teavad ja kui on mingid sellised probleemsed kohad tulevad välja, ütleme, et ajakirjandus on meil vaba ja ma arvan, et siin on ka nagu ajakirjanduse roll, et et avalikkus saaks teada erinevatest suhetest ja taustadest, et selles mõttes noh, me ei saa nagu seda vältida. Aga me saame arvestada ja olla teadlikud, et sellised sidemed ja suhted on ja sellest ei ole midagi nagu ka halba, kui erinevad huvigrupid oma seisukohti tahavad selgitada, otsustajatele tahavad need argumendid välja tuua, et, et selline iseenesest normaalne. Sa tahad tõenäoliselt öelda seda, et ETV-s oli sellel nädalal, eks debatiga, kus olid kaks vandeadvokaat omavahel rääkisid väga tark ära ja jutt oli väga nauditav saade ühel põllul siis Carri Ginter tema juurde oleks tõesti võinud öelda, et tal tal seos pensionireformiga selline ja teisel pool Paul Keres, kellel kohta oleks võinud samamoodi olla tema seos pensionireformiga, selline olekski lihtsalt, kõik on muidugi kõik said aru ka, et nad on erinevatel pooltel mõlemal olid ka kunded seal lihtsalt olemas. Huaweid pudrust siin on huvitav dilemma ju, et nüüd seda eelnõu osas, mida vist riigikogu, kas hakkab järgmisel nädalal arutama, et kui, kui vaadata seda Huawei positsiooni või mida nende selle ettevõtte nõustajad Eestis ütlevad, sest nad rõhuvad sellele, et riik ei peaks sekkuma, et oleks põhiõigused, peaksid tagatud olema ja nii edasi samu asju, eks, mida me Hiinas ei kuule, et kui me nagu hiina lähme äri ajama, siis seal keegi ei nõua nagu selliseid põhiõiguste kaitsjaid ja ettevõtlusvabadust ja riigi vähest sekkumist, et et siin on, see on nagu selles mõttes huvitav dilemma, et teeme siis vastastikku. Jah, eks ole vahepeal tarvis tõesti hiinlastele selgitada, kuidas Eesti riik toimib ja kahtlemata Eesti ettevõtjad Hiinas vajavad abi, et neile selgitaks keegi, kuidas Hiina riik toimib. Hiina teemaga kaudselt võiks ju selles mõttes jätkata, sest koroonaviirusest, et ei ole siin saates pikka aega rääkinud, et see teema paraku on tulnud mõneks ajaks, et jääda ainult me ei tea, et kas me räägime sellest teemast välisuudiste majandusuudiste või siseuudiste rubriigis. Hea meel on, need siseuudistest saab siiani rääkida vaid sellest, kas me oleme teoreetiliselt valmis ja kas Eesti riik suudaks kiiresti tegutseda. Välisuudistes on paraku see häda, et me ei taju mastaapi ja probleemi ulatust sest Hiina on selle viiruse leviku tõkestamiseks rakendanud. Aga info leviku piiranguid ja fakte on rahvusvahelistel ajakirjandusväljaannetel raske kontrollida. Samas majandusuudistes me kuuleme veel koroonaviirusest. Ja mida nädal edasi, seda rohkem see on globaniseerinud globaliseerunud majanduse tagajärg, et Me sõltume väga palju Hiina turistidest. Me sõltume tarbimisega, kuidas väga palju Hiinast ja ka meie tootmised on seotud väga otseselt Hiinaga, et see, mida me, mida nädal edasi näeme seda valusamaks. See teema läheb. Ma arvan, et sellel nädalal tuli uudis, et Finnair vist Väätmist lennu pausiin, et see võiks ka olla Eestis siseuudis, sest linna ära Soome lennujaam jaam on meile oluline oluline koht, kust kust edasi lennata ja staasiaga suhelda. Aga majanduse osas Tiinat öeldakse, et on maailmatehas ja nüüd, kui seal tekivad probleemid tänu sellele viirusele tehased, seal asuvad tootmisüksused on kinni. Et siis see kindlasti mõjutab ka Eesti ettevõtete käekäiku, aga võib mõõtudega positiivselt, et võib-olla siis tuleb osa tootmist, näiteks kasiiet. Jaanuari lõpupoole võtsin mina lahti lennupiletite ostmise portaali. Mul oli nimelt ideed minna Hiinasse vaatama, et kuidas siis elab Sveitsis lav Leedo ettevõtte seal tabas eelmisel aastal pidulikult ühe puidutööd puitmajade tegemise tehased samas provintsis ja et see pidi minema isegi Hongkongi börsile. Väga vägev asi, et ma tahtsin teada saada, kas see päriselt ka ikka olemas on. Mingeid fotosid olen näinud ühest hallistest kutsel nagu midagi on, aga kui suur ta siis tegelikult on? Otsin siis kaardilt lahti ja vaatasin, et ohoo, ma pean puhanni lendale toksisin sisse. Selgus, et et lennukipiletid maksid 1100 eurot siis edasi tulid juba need koroonauudised. Kadus nagu isu sinna lendamiseks ära tulid mõned päevad hiljem lihtsalt, et seal on see vohama hakanud. Nädal hiljem vaatasin pulli pärast uuesti, et palju siis lennukipiletid maksid, hakkasid 11000, mõtlesin, et kes sinna tahab minna, aga ma sain kohe aru, et tegelikult asi oli selles, et kõik tahtsid sealt ära minna. Ja siis edasi kadus lendamise võimalused sootuks ära. Et on selge muidugi, et nad Leedu ettevõtete praegusel ilmselt nagu midagi ei tooda, et aga kui me vaatame nagu teisi ettevõtteid, siis nemad on ka ikka pihta saanud, et nafta hind kukub. Järelikult meie õliväljadel on alla need tootjad, kes siis meil põlevkivist õli teevad. Nendele ei tule nii suurt tulu, nagu nad võisid siin mõni aeg tagasi loota, ehk pihta saad. Viru Keemia Grupp, Eesti Energia, Kiviõli keemiatööstus, sellel nädalal kuulsamalt isegi Jordaanias uue elektrijaama ehitamisel tekkis mingi viivitus, sellepärast et seda ehitavad Hiina firmalt, siis Hiina ehitajad ei saanud Jordaaniasse sissesõiduluba. Noh, Eesti puhul veel näiteks Tallink noh, väga selgelt, kui turismiga tekib mingi tõrge, et Hiinas ei tule siia enam nii palju, et siis see mõjutab Eestit ka teiste ettevõtete nõelgelt ja temaga seotud, eks teisi neid majutusasutusi ja siukest teenindussektoris. Hotellid, restoranid, mina käin, tulen siia saatesse läbi vanalinna, täna ma nägin ainult kolm asiaat turisti selgelt turisti välimusega tegelastelt muidu neid on tavaliselt olnud Lokko ameti hommikuti tunduvalt rohkem. Aga näiteks Serbias pandi eile kinni esimene autotehast, sellepärast et juppe ei ole sellises fäti oma. Et vaikselt hakkab see nagu kohale jõudma, Barcelonas jääb ära hästi suur nutividinatega Ungarist San Francisco s need ei toimu turunduskonverentsi. Et mingid muutused toimuvad ja kõige hullem on, et ega me ei tea täpselt, et mis edasi saama hakkab, et ühest küljest mõtled, et noh, et kas me peaksime siin nagu inimesi hirmutama, kas see on põhjendatud? Sest tegelikult, kui öeldakse, et suremus ei ole väga suur gripp on hulga hullem. Teistpidi jällegi mõtled, et gripi puhul ei ole kunagi pandud kümneid miljoneid inimesi, sisuliselt lukku ta, et see oht peab olema ikka meeletult suurt kardetakse väga, kui Hiinas on sellised drastilised meetmed ette võtta. Gripi puhul me tavaliselt teame paremini, mis on selle mõju, praegu ongi see probleem, et seda teadmatust on nii palju ja see võib hakata mõjutama, kui erinevaid ettevõtteid erinevaid sektoreid või juba on mõjutanud, eks. Aga et kaua see mõju kestab, milline see mõju on, et see on nagu teadmata ja et selles mõttes jah, et tundmatus ongi kõige hullem hirmu allikas tegelikult. See annab jah, võimaluse spekulantidel möllata, see annab võimaluse vandenõuteoreetikutele igasuguseid hirmujutte levitada ja, ja ma arvan, inimesed hirmu ajendil teevad ebaloogilisi ja ebapraktilisi otsuseid, nii et. Aga võib ka teha praktilisi otsuseid, küll saate tulumaksu tagasi riigi käest, siis ärge seda ära kulutage, vaid säästke igaks juhuks, et võib-olla täna on küll tööpuudus Eestis üli ülimadal üle nelja protsendi, natuke oli eelmisel aastal, aga kui majanduses läheb asi halvemini, lõbus hakata kasvama ja siis oleks vaja mingeid reserve, eks peab juhtuma, et teie töökoht ära koondatakse, nii et selleks tasub valmis olla, et see ei ole ebaratsionaalne. Ja Jüri Ratas õpetas, et Hiina ei tasu niisama tükid, et seda võiks, kas siis arvestades? Nii järgmiste teemade juurde lähme otsapidi aastasse 1994. Septembri lõpp, kui hukkus parvlaev Estonia. Paljud meest käisid veel sellel ajal koolis. Ajakirjanik, kuna ma olen aidanud kirjutada lugusid 10. huku aastapäeva paiku 15. aastapäeva paiku 20. aastapäeva paiku kajastanud riigikogu erikomisjoni pingutad, tõsi, ja ma pean tunnistama, et ega et mingil hetkel aktuaalsetel asjaoludel taastuleb parvlaev Estoniast rääkima hakata ma väga ei oleks ette kujutanud, aga kui eelmisest sügisest tänase päevani mõelda, siis üha rohkem sellest räägitakse ja ka lõppeval nädalal isegi aktuaalses kaameras üpriski esinduslikul kohal ma ei mäleta, kas oli esimene või teine uudis, räägitakse täiesti tõsimeeli sellest, et Estonia vraki tuleks tasu uurima hakata. Et tuleks kokku leppida hauarahu Sis kehtestanud riikidega, et sinna peaks võib-olla sukelduma. Võib-olla peaks vraki üles tõstma, et see on väga keeruline, tundlik sensitiivne teema ja ma ei tea, kas teame tõde, kas me arvame, tõde, on mingi midagi muud, mis oleks need uued asjaolud, mis puhul üldse peaks seda, mida siis hukkunute omaksed soovivad, et sellega peaks kaasa minema ja mis siis, kui tõde ongi selline, nagu me tegelikult täna teame? Aga minu meelest see annab meile lihtsalt vastuse sellele, et võib-olla saab üks suur mõistatus lahendatud. Et ega see ongi kõik, et inimesi enam tagasi ei too. Laevandus on ka muutunud vahepeal ohutumaks. Estonia hukk tõi laevanduse lõikusel laevanduse ohutusele palju palju head kaasa. Nii nii kurb kui seda öelda ei ole, aga igasugused ministeeriumid on jäänud alles ja need ei kao nii kaua ära, kui, kui seal ta seda uut uurimist nii kaua käivad. Oletused, kas paranoia, teooriad on nii, et ma olen ka sama meelt, et see omal ajal noh, kuidas seda tehti, võib-olla seal tehti vigu peab lihtsalt mõtlema, et, et kas neid kuidagi saab parandada, et võeti võttagi need spekulatsioonid maha, aga, aga noh, see on nii keeruline, tõesti keeruline küsimus. Et siin nagu selli otsustaja nahas on, on väga raske olla, aga jah, üks asi on, eks ju, see, et kas me tõstame ta üles ja teine asi on see, et kas seal käia uurimas, et noh, need on täiesti erinevas hinnakategoorias, et uurimine ei ole tänapäeval väga-väga kallis, eriti kui seda saab teha väga palju robotseadmetega, mida tollal ei olnud lihtsalt olemas. Sellega ma olen nõus, aga. See vrakk lebab ühel küljel, et nüüd on küsimus selles, et ega sa ju altpoolt, kui midagi on vastu maad, siis sai uurida, ei saa, et. Kui seal on auk sees, siis seda võiks nagu ulatub mõlemale poole on läbi, eks ju. Aga kas me saame kindlad olla, et ikkagi 360 kraadi igalt poolt on see vrakk vaadeldav või siis ikkagi mingisugune kas või üks ruutmeeter jääb teoreetiliselt kaardistamata, kas me siis saame olla kindlad, et me saime need vastused, kas siis lepime selle teadmisega või ikkagi siis, kui alguses robotid uurivad ja, ja me ei saa neid kinnitusi auku ei leita, siis tuleb see üles tõsta, võib-olla siis praktilisem oleks kohe kohese üles tõsta, et aga mis me siis teada saame? Nii palju küsimusi? Ja noh, kindlasti on ükskõik, mis edasi tehakse, jääb inimesi, et sa võid selgitada, näidata, kontrollida, aga nad ei usu, noh, neil on oma usk, selliseid inimesi on erinevatel teemadel, et varastamine, see on isegi siis, kui ta üles tõstetakse, ka siis tõenäoliselt mäng, süvariik ja kõik muud asjad, eks. Aga, aga praegu noh, pigem on nagu häda võib-olla selles olnud, et, et ikkagi ei ole saadud nendele kahtlustele nagu sellist seid häid vastuseid. On jäänud mulje sellest protsessist, midagi tahetakse varjata. Et see on nagu see probleem. No kõik me mäletame seda, et kohe hakkasid jutud, katame betooniga lilleks ja siis olid ka kohe tulid, ütlevad välja, seal veeti midagi sõjalist ja eiei, selliseid asju ei ole olemas. Ja nüüd aasta aastaid hiljem on tulnud välja, et veetigi mingeid kahtlaseid veoseid. Kui sellised paranoia asjad osutuvad tõeks, siis sul tekib küsimus, aga võib-olla veel midagi ja need mõistatused vajavad lahendamist või vennaku isal tehtaks mingi täiendav uurimine, siis võib-olla nad saavad vastatud. Jah, kahtlemata on ju väga lihtne siin raadioeetris küsida, et kas lihtsam on leppida paratamatusega või siis on nüüd inimloomusele omane loota, uskuda ja kahelda, et et arvestades selle sündmuse suurus, seda, et väga paljud meist kellelegi oma tutvusringkonnast kaotasid, see oli kahtlemata mitmele rahvale rahvuslik tragöödia, siis need haavad on aktuaalsed ka väga-väga palju aastaid hiljem. Vaatan kellale, et eelmisel nädalal ma jõudnud sellel teemal rääkida, aga nüüd kuue minutiga seda probleemi taas ära ei lahenda, aga võiks ju korra sisse vaadata, et üks püsiteema või Meie igapäevases uudisruumi tungida ja tegelikult on tunginud. Sest kui vaadata seda intensiivsust, kui palju on meil renditööjõu ja lühiajalise tööjõuteemadel viimasel ajal kirjutatud, siis sellest ühel hetkel saab meie uus apteegireform või pensioniteema, sest siin on küll palju erinevaid fookuseid. Aga kas või kui uskuda nüüd ametiühingute keskliidu juht Peep Petersoni, siis hinnanguliselt Eestis igal ajahetkel on tööl kusagil 30000 inimese ringis, kes on pärit kusagilt kolmandast riigist, viibib siin lühiajalise töötamise regulatsiooni alusel Eesti riik paljude nende puhul makse ei saa, sest kasutatakse Poola renditööskeeme lihtsalt nii pidi saab Euroopa liitu kõige lihtsamalt sisse, et taaskord, et kui fookus püüda sõnastada, siis milles on probleem, kui me räägime lühiajalisest renditööjõust? Probleem on selles, et poliitikud ei taha tunnistada endale, et on vaja tööjõudu ja selle kvoodiga, mis on paika pandud välismaalaste kvoot, et selle, sellega sa ei reguleeri mitte midagi ja see on lihtsalt poliitiliselt Isamaa ja EKREga ausalt tunnistada. Ja nii ongi meil tegelikult siin 30000 40000 võõrtöölist, aga kvoot on nagu 1000 või 1000 kolmesajane kvoot on nagu täidetud ja nagu rohkem ei ole, et see on sihuke enesepettus. Tegelikult tuleks siin olla palju liberaalsem, saada ülevaade, palju meil on siis seda võõrtööjõudu ja sellest ei ole midagi halba, et nad siin on sellepärast et et nad aitavad nii maksutulule kaasanud aitavat majanduskasvule kaasa. Tegelikult nad aitavad tõsta Eesti jaoks lihtsalt, kui nad oleksid siin kõik legaalsed, siis oleks see maksutuluga suurem kasu nendest jälgi. Suur nojah, aga nad on siin illegaalselt ja see maksutulu noh, nad ei maksa mitte kuskile maksja ja selles mõttes ta moonutab konkurentsiosaga neile kaasatud renditööjõu puhul on maksavad siis Poola riigile või nad ei maksa midagi. Poola riigil sellepärast et Poola riistad tööd ei tee, Nate tööd Eestis. Ja siis, kui nad Ukrainale näiteks maksavad midagi, siis noh, see on hea, kui maksavad, aga milleks makstakse, et inimesed oskavad kokku hoida igalt poolt. Ma panin selle lause, mida Aivar Hundimägi ütles, sellest pole midagi, et nad siin on kirja siis, kui kriis saabub siis Aivar, ma tsiteerin, sest tegelikult sellel mündil on teine pool, et praegu tähist Tööhõivetingimustes, tõesti, see on abi meie majandusele, aga mis on kõige keerulisem ja vastuseta küsimus on see, et kuidas tööturg käitub siis, kui saabub järgmine majanduskriis, kui töökohad hakkavad kaduma, kes siis töökohad kaotavad, kas need lühiajalised trendid keele puhul saab madalamalt neile palka maksta või siis löögi alla satuvad Eesti inimeste töökohad ja nüüd ongi see, et, et me ei tea seda, et kumba pidi hakkab toimima, sest kui eelmine kriis oli siis Soomes Eesti inimesed väga töökohti kaotanud, kaotasid soomlased. Sest meil ei ole ülevaadet, ega kui meil tuleb kriis, siis ikkagi eestlased jäävad oma töökohtadest ilma, sest kasulikum on hoida tööl neid illegaalseid võõrtööle ehk et see ei tähenda ju, et Kriisal oleksime teises olukorras. Kui meil on täpsem ülevaade, palju siin on võõrtööjõud, siis me saame ka teha õigemaid otsuseid ja seda protsessi ise otsustajatena suunata. Täna on olukord selles, kus ettevõtted kolivad ära näiteks Läti just sellised Iidee või idufirma, sellepärast et nad ei saa, ei leia siit nagu tööjõudu ja neil on need bürokraatlikud. Reeglid lihtsalt teevad ebamugavaks, Lätis ei ole sellist piirangut. Ja siis me võib-olla ise kutsume esile selle, selle kriisi tänu nendele rangetele reeglitele, mis tegelikult ei tööta, eks noh, probleem on ju selles, et need inimesed on siin olemas, töötavad meie poliitikutena, teeme näod. Et, et kuidagi kontrollima. Selle teleosa sellega sellega ma olen nõus jah, sest isegi see suurusjärk, et kui politsei ja piirivalveamet opereerib seal numbriga 20000, siis on ka riigiasutusi, kes ütlevad, et hinnanguliselt see võib olla ka 30000 ringis ja siis kardetakse, et kuni 40 50000. Aga ega mulle tundub, et renditööjõuteema juurde ja võõraste töökäte juurde selles saates saab tagasi tulla, vaadates kellale, siis tuleb nentida, et rahva teenrid tänaseks lõpetavad Sulev Vedler, Aivar Hundimägi, Mirko ojakivi tänavad. Järgmisel nädalal on siin juba uus trio Neeme Korv, Merilin Pärli ja Taavi Eilat, nii et jõudu, jaksu ja kuulmiseni.