Vikerraadio. Rahva teenrid Ja tere päikesega olla Lõuna-Eestis Kased juba mahlandnud, homme on naistepäev, ülehomme peavad setod sirgu päeva muuseas setud teavad rääkida, et kui ülehomme on ilm külm siis on ilm külm, järgmised 40 päeva. Kuna Eestis on viimasel ajal kehv lumevaba suusailm nii ehk naa, siis tegelikult ega sellel informatsioonil suurt vahet pole. Samas sooja päikeselist kevadet, mis viirused viirushaigused meie laiuskraadidel peletaks, oleks hädasti vaja. Et kuule, naiste rõõmuks ja paljude naiste kurvastuseks oleme täna Mehises seltskonnas. Hea meel on tervitada. Sulev Vedler Eesti ekspressist, Urmet Kook rahvusringhäälingust. Tere, Urmet ja Sulev. Tervist, tervist. Ja mina olen samuti rahvusringhäälingu ajakirjanik Mirko Ojakivi. Alustuseks, kuidas teie oma elu ja harjumusi olete viimase paari nädala jooksul toimuvat arvestades pidanud muutma, et kas te olete loobunud näiteks ühistranspordi kasutamisest mõnest reisist teete midagi teisiti kui varem? Mina olen Sulev. Ma tõesti ei käinud ühel välisreisil ja ma olen saatnud paar töötajat koju ekspressist, olen seal praegu ajutiselt ülemuse rollis. Ma ei sõida ühistranspordis, aga see ei ole seotud sellega, et koroonaviirus kardaksin mõnda muud viirust, ma lihtsalt käin tavaliselt jala tööle ja tagasi. Mul ei ole seda väga vajadust. Käsi pesen tõesti tihedamini uudiseid, loen rohkem, meediatarbimine on kassa tugevalt. Aga muidu on nagu elu ikka. Mina kasutan ühistransporti ja noh, ei ole kartnud seda mitte kasutada. Et mis puudutab reisimist, siis järgmisel nädalal pidi mul olema üks Euroopa Ringhäälingute liidu üritus Milanos umbes kaks nädalat tagasi, Euroopa Ringhäälingute Liit teatas, et see üritus jäetakse ära, kuna kohapealne partner itaalia rahvusringil Ringhääling rai peab seda vajalikuks, et kahe nädala eest tundus jäämine natukene paanika külvamisena. Aga tänasel päeval võib-olla tundub, et see oli täiesti nagu mõistlik, et, et see ära jääb, et et jah, et sarnaselt Suleviga ka võib-olla pesen natuke rohkem käsi, et et näiteks kohe pärast ühistranspordi kasutamist olen, olen, olen käsi pesnud ja noh, tegelikult võib-olla tahaks seda üldse kogu aeg tegema rohkem, et et mitte ainult sellest koroonast tulenevalt nagu naljaga pooleks öeldes võib ju öelda, et baltisakslased üritasid ja mitusada aastat, et eestlastele hügieeni õpetada, aga ega see just kõige tulemuslikum ei olnud, aga näete, nüüd on koroona selle paari-kolme nädalaga eestlased kõik hügieeni tarbima õpetanud, nii et see on ülemaailmne, tegelikult igal pool hügieenitähtsustatakse rohkem ja sellest tuleb kasu selles mõttes, et ka ülejäänud viirushaigused üldse nakkushaigused levivad vähem, et kõigile tuleb sellest ainult kasu juurde. Ja ma nägin täna sotsiaalmeedias ühte väga vaimukaid pilte, kuidas WC uksele on paigaldatud, siis kas eraldi linki, üks on neile, kes pesid käsi ja teine neile, kes ei pesnud käsi, et ma arvan, et see on väga praktiline, oleks, kui selline asi suudetaks nagu päriselt ellu viia, et aga kuidas siis tagada muidugi, et need, kes ei pesnud, ei haara sellest lingist, mis on mõeldud neile, kes pesid. Ka siis eileõhtuse seisuga oli Eestis 10 registreeritud koroonaviirusekandjad, maailmas täitus 100000. haigestunu pole teada küll Eestis ühtegi juhtumit, kus patsient oleks raskes seisus. Oluline on ka see, et nakatumised on toimunud Eestis väljas viibides. Ühel puhul siis Iraanis teistel puhkudel Itaalias, et naeran. Noh, Eesti puhul ongi oluline just see, et need eilse õhtuse seisuga oli siis 185 proovi võetud või tähendab eilse seisuga mingi päevase seisuga. Ja ilmselt võeti siis eile juurde, sest täna hommikul just vahetult enne meie saadet saatis terviseamet teate, et viimased 58 proovi, mis võeti, osutusid kõik negatiivseks, mis tähendab seda, et tõenäoliselt mul ei ole küll jõudnud küll terviseametisse üle küsida seda, sest tuli just vahetult enne saadet, et tõenäoliselt võisid need olla seotud siis nende laste ja nende laste lähedastega, kes olid seal Kristiine gümnaasiumis, ma eeldan seda, et jah, et oluline ongi see, et see viirus ei ole, ei olda Eestis siiamaani levima pääsenud, et need nakatunud on olnud kõik need, kes on toonud ta siis väljast sisse, et üks siis Iraanist ja, ja teine siis Itaaliast ja et suur osa nendest tulid ka ju ühe, ühe lennuga ja olid üks, üks ja sama seltskond, kes oli omavahel seotud. Aga jah, et nad ei haigestunud, ma olen aru saanud seal lennukis, nad olid juba nakatunud ja haigestuma siis varem näinud seda vaid seal, Itaalias kohapeal. Aga meil on tõenäoliselt selle koroonateema juures kõige asjalikum nentida, et kõik, mis puudutab seda meditsiini poolt, siis jälgige uudiseid, kuulake terviseametit, teiste tervishoiuasutuste ekspert, nende soovitusi, et kõik, kes ütlevad, et kuidagi on üle reageeritud, nemad võivad eksida, kõik, kes ütlevad, et on ala reageeritud, ka nemad võivad eksida, ühesõnaga isegi kui veidi hilja või näiliselt hilja on sel teemal riiki toimetamas märgata, siis uskuge, et praeguseks tegelikult ka kõige apaatsemad valitsused maailmas on aru saanud, valmisolek tuleb üle vaadata, sellega tegeletakse, lihtsalt. Küsimus on see, et kommunikatsiooniprotsessis on mõistlik hoida sellist vaoshoitust, mitte asjata tult paanikat tekitada, et siin ka Vikerhommikust kuulsin, kuidas käis vandeadvokaat Allar Jõks ja vestlesin ka temaga isiklikult sai ka eile mitmeid kirju, kus soovitad talle, et Eestis peaks kiiresti üle vaatama siis selle seadusliku poole, et koroonaviiruse puhul võiks ka ikkagi reguleerida niimoodi, et saab kehtestada kiire mahulisi, täieulatuslikke isoleerimise karantiine, et noh, Meil ei ole ju see probleem niivõrd suur, et valitseks kaos. Et tuleks hakata terveid linnaosasid või linnu karantiini panema, et üksikud juhtumid, need on kontrolli all. Inimesed tegutsevad. Ei, no mina vaatasin statistikat, vaatasin kõigepealt Hiinat, mis on selle, ütleme siis haiguse algallikas, Hiinas elab 1,42 miljardit inimest, umbes haigestunud oli seal tänahommikuse seisuga 80651. See tähendab, et haigestunud ei ole mitte üks protsent mitte 0,1 protsenti, Mihkel 0,01 protsenti. 0,06 protsenti inimestest. Eestis elab 1,3 miljonit inimest natukene peale. See oli siis statistikaameti andmetel aasta alguse seisuga. Kui meil oleks sama suur haigestunute suhe, siis oleks see 75 inimest, aga see on siis selline riik, kus on see kõige suurem probleem olnud. Tegelikult ta ei pea Eestis nii suureks üldse minema. Nojah, Norras, siin ma vaatan lihtsalt uudised uudiste pealkirju Norras pandi karantiini 1300 sõdurit, kui avastati nende seast üks nakatunu Hitrow saabastelt tee viirus kahelt pagasi käitlejalt võeti tarvitusele meetmed, inimesed saadeti ära koju ja seal kokku puutunud samamoodi Eestis, siis on esialgu koduõppele suunatud Kristiine gümnaasiumi õpilased üks halbade asjaolude kokkulangemine, aga võib-olla sellest kommunikatsiooni poolest rääkida, siis ma ise nendesse noorte sotsiaalmeedia vormides väga tugev ei ole, aga eile nooremal põlvkonnal palusin natukene näidata, et mis seal toimub, et väga palju selliseid postitusi Kristiine gümnaasiumi õpilastest õpilastelt noh, kogenud meediainimesena ma näen, et lapsed on segaduses. Lapsed tegelikult ei saa aru, mis toimub, kuid kardavad, et nüüd järgmisena nakatuvad nemad ja siis võib nendega igasuguseid halbu asju juhtuda, et käies ka ise sellel nädalal mitu korda koolis puutudes lastega, kus siis väga suur selline hirmu või kartuse foon valitseb, et räägivad kogu aeg koroonast ja sellest, et mis meist saab, et noh, ega väga midagi ei saa, et kui jälgida seda, et mis toimub siis, ega nüüd siis sellist viimsepäeva meeleolu ka nüüd ei maksa nagu ette võtta, et lastele on kodus räägitud, et kui teie klassikaaslased tulid kusagilt koolivahereisilt, mitte isegi nendelt kriisipiirkondadesse, ärge nendega kokku puutuge, ärge nendega mängige. Et noh, päris ütleme halvad soovitused. Kindlasti paanikaks ei ole põhjust, aga seesama asi, millest me rääkisime siin saate algul, et selline mõistlik ettevaatlikkus on ju, tuleb alati kasuks on, ja et et noh, võtame kasvõi sedasama kristiine kooli juhtumi, siis noh Need vanemad käitusid natuke vastutustundetult, et kui sul on juba, sa tead, et sa tuled sellisest piirkonnast, mis oli riski piirkond. Su laps on juba tagasi tulles haigusnähtustega. Sa hoiad lapse ühe päeva kodus, siis tundub, et läheb natuke paremaks, sa saadad juba järgmisel päeval kooli, et see ei ole väga vastutustundetu käitumine, ei Eisele lapsega ka teiste õpilaste ja kogu kooli viib personali suhtes, et et selles mõttes need vanemad ei, ei käitunud tegelikult ju adekvaatselt, et et siin saab küll ette heita, et oleks pidanud teistmoodi käituma. Lasin veelgi kummalisem, olin mina, lugesin Delfist ühe ema reaktsiooni, kes hakkas pihta, et ma ei tea, mida ma tegema pean ja kui minu laps koju jääb, kas ta võib trennis käia või, või, ja nii edasi. Tegelikult karantiini mõte ongi see et ei või käia noh, et inimesel võiks siiski olla nii palju aru peas, et ta saab sellest aru ja kui ta ei saa sellest aru, siis ma soovitan kõikidel inimestel minna terviseameti koduküljele, seal on lahter nakkushaigused ja selle alt tuleb välja ka õpetused, mida võid teha koduses karantiinis ja mida, mida ei tohi teha. Et sa oled haige inimene, siis sul ei soovitata käia poes ja haiglas, näiteks sa pead endale tugiisiku selleks leidma. Ehk siis, kui te saate koolist või töö juurest või ka terviseametist, näiteks kõned viibisid mõnes sellises bussis või lennukis, kus oli probleem, kus oli siis koroonaviiruse haige ja terviseamet soovitab teil jääda kodusele tervislikule jälgimisele, võtke palun seda terviseametikõnet väga tõsiselt, et see ei tähenda seda, et tööl ütlete, et maa nüüd kaks nädalat tööl ei tule ja siis lähete kinno poodi ja igale poole, et elate sellist, noh, ütleme siis puhkusel oleva inimese elu, et ärge nii, palun. Teisipidi, siin on ka küsimus tööandjates, et et kas nad võimaldavad inimestel kaks nädalat teha näiteks kaotatud koduste, noh igal igas töökohas ei olegi ju võimalik, et noh, näiteks ma ei tea, sa töötad, onju töötad teenindusasutuses, siis sa ei saa teenindada oma kodust, onju, aga, aga kui näiteks on töö seotud paljuski arvutiga arvuti tagant töötamisega, siis see kindlasti see võimalus on ju kodus ka töötada, et ise isegi kui sa haige ei ole, onju siis kaugtööd on võimalik ka teha, et ma arvan, keelatud teatud aja pida. Eile tegi minister rips, haridusministeerium saatis laiali õhtul teate, et tegelikult ka peaksid ülejäänud koolid olema valmis või välja, et oma kava juhuks, kui peab kuidagi tööd ümber tegema, et tegelikult on Eesti ju ikkagi IT-riik. Me peaksime olema valmis ka selleks, et lapsed mõnda aega ei ole koolis ja, ja kui näiteks ka mõni laps ütleme praegu ta valskused kas või tahab puududa, no mis seal siis hullu, las ta siis puudub. Kui. Sellest on lihtsalt vähem jama. Aga ma küsin teie käest, et kas oleks pidanud käituma nii, nagu Itaalia on ja me ei saa nagu võrrelda muidugi istet Itaaliat sellepärast et et Itaalia on seal olnud juhtumeid võrratult palju rohkem on ju, et oleks pidanud kõik koolid korraga sulgema nendeks kaheks nädalaks või oleks see olnud ülereageerimine. See ei ole sellest, küsin ülereageerimine jah, sest meil ei ole nagu praegu ju need, kui see järgmine faas käivituks, ehk siis Eesti-siseselt hakkaks viirus levima, et siis nakatumised toimuks juba siis Eestis haiget haigestunud inimeste pinnalt, ma arvan, siis saab kõiki neid meetmeid ju kaaluda, et tõesti, et kui Itaalias on koolid märtsikuuni terve märtsikuu suletud ning koolivaheaegadel pikendatud, siis näiteks 900 Hollandi õpilaste nende jaoks lõppes koolivaheaeg sel korral erakordselt vara, sest Hollandi tervishoiuamet teatas, et nemad, kõik need õpilased, kes Itaaliasse sõitsid, suusatad tama, tuuakse kodumaale tagasi ja nemad paigalt paigaldatakse ka siis jälgimisele. Aga siis jah, et. Seal on veel üks asi on Kristiine puhul näiteks see kool pannakse kaheks nädalaks kinni, selles mõttes ükski viirus ei ela seal kahte nädalat, ta peaks nagunii ära surema, kui ta seal veel puhastus üle tehakse, mis nagu antakse veel teine teinekord ka nagu peale, et sa peaks nagu üli üliturvaline kool olema kahe nädala pärast. Ses mõttes. Jah, et seal leviga gripiviiruse ja teised viirused. Et küsimus on tegelikult, kas see ongi üldse mõtet puhastada ta nagunii peaks viirus seller surema kui seal kedagi ei ole, aga mis puudutas seda, et kuidas tööandjad võiks käituda, et ma olen ikka oma peas mõelnud, et noh, mina ei ole tööandja positsioonis, ma saan aru, et iga töölt eemalolev kätepaar on rahaliselt mõõdetav. Kahju sul on, kas tellimused või kliendid, keda on vaja siis teenindatava tellimused, et täita, et tekib probleem, aga tuleks mõelda ka nagu teistpidi, et kui sa ühel hetkel õigeaegselt neid meetmeid ei astu, siis tagajärjed võivad sul olla hoopis halvemad, et lihtsalt sinu pood või puhvet pannakse ühel hetkel lihtsalt kinni, et et kui seal peaks selguma, et, et on toimunud siis koroonaviiruse haige poolt mingisugused teenindust protseduurid, siis uskuge mind, et see kahju on teil märksa suurem, et tuleks nagu vaadata perspektiivi. Niisiis, ma ei tea, ma olen endale paberi peale kirja pannud, mida te Hoodeki Loonega, et selle kaasusega olete kursis, et Riigikogus pidi minema delegatsioon Itaaliasse ainus delegatsiooni liige, kes otsustas selle riski siis endale võtta, tõsi, Rooma tollel hetkel veel ei olnud kriisipiirkonnaks ohutsooniks kuulutatud. Ta oli oodeki Loone, kes siis tegi ka sotsiaalmeedias postitusi, et solidaarsuse näitamiseks sõitis ta sinna, et et kui nüüd mõelda tegelikult selle teoreetilise probleemi peal, et järgmine nädal riigikogu taas koguneb esmaspäeva hommikul kell üheksa on Keskerakonna fraktsiooni koosolek, et mida nad seal oodeki Loonega peaks tegema? Itaalia on lihtsalt selline riskipiirkond ja ta võiks siis koju jääda. Et meie saate sundida seda ei saa ju sundida, ei saagi. Loone koju jääks ka sellest Eesti poliitikale midagi halba ei juhtuks ja Itaaliasse jääks, ei juhtuks ka mitte midagi, aga meie saate üks eks külalisi Heidit, Heidit Kaio on ka Itaalias, veel oli Itaalias ja meie töö juures, ta sai küll endale selliseid soovitusi, et ära kaks nädalat tööle tulla. Jah, aga nüüd küsimus ongi see, et sundida ei saa, teine asi on ja kuna tegemist on ju veel parlamendiliikmega, kellel seadus tegelikult on veel andnud, eristavad, et, et. Küsimus on ju selles, et mandaadi teostamist ei saa tal takistada, et riigikogu juhatus ei saa keelata tal istungitel osalemise, see oleks ju saadik mandaadi vabaduse piiramine, et mitte, et küsimus ei ole üldse praegu oodeki Loones, et küsimus on, ma arvan, laiem, et kasvõi tegelikult täna hommikul vaatasin rahvusringhäälingu portaali tuli uudised selle nädala alguses Washingtonis peetud konverentsil, millel esines ka president Kersti Kaljulaid ja võtsid teiste hulgas osa ka Ameerika Ühendriikide asepresident Mike Pence, välisminister Mike Pompeo ning mitukümmend kongressi liiget. Seal tuvastati kahel osalisel koroonaviirused. Ma ei tea, võib presidendi residentsiks kiust. Ega see ei ole üldse, Iraanis on sellised asjad, eks seal on ka parlamendiliikmeid, on haigeid ja siis on kõrgetel kohtadel. Ta on surnud, et, et selles mõttes see oht on tõesti olemas, aga, aga jällegi soovitaksin minna terviseametiküljele ja lugeda läbi neid juhendeid, seal on paar tükki eksameid. Kuidas käituda sellel puhul. Iga inimene teab, et kui tal on haigusnähe, siis ta ei tohiks minna töö juurde, sa pead mõtlema, kas sul vähegi natuke empaatiat on, siis sa ei mõtle selle peale, et samamoodi on tehtud praegu ka soovitused, et palun ärge käige näiteks vanadekodus hooldekodus sellepärast et nemad on riskirühm, vanad inimesed, just haiglad on pandud sisuliselt karantiini, sellepärast et haiged on teine riski. Ärge sinna minge. Vanglatesse ei lasta praegu külalisi. Et see on normaalne lähenemine. Üks teema, mis on tegelikult nende soovituste järelmõju, siis, et ärge põhjuseta reisige ja nii edasi, selle tagajärg on majanduslikult mõõdetav lennufirmad, lennundussektor on juba esimesi kahjusid siin teatanud. Reisifirmad loevad ärajäänud reisi. See kõik on rahaline dimensioon kinode külastada, vaata kus on vähenenud, välditakse kontsert, spordivõistlused, mujal maailmas toimuvad osaliselt tühjadele, saalidele, kokkuvõttes see kõik ei ole ju pikalt jätkusuutlik, majandusmudelid peavad kohanema ja muutuma. Noh, positiivne pool on muidugi see, et panustatakse rohkem kaugtöösse, et näiteks personali värbamisfirmad on asunud tööintervjuusid tegema Vaidi infotehnoloogiliste seadmete abil. Inimesed on kulutama rohkem raha püsikaupades kaubad, kus siis realiseerimistähtaeg on aasta-kahe pärast isegi kaugemas tulevikus. Et see majanduslik dimensioon see tõenäoliselt annab meile märkimisväärselt tunda, et siin riigid kärbivad oma majanduskasvu ootusi globaalselt kärbitakse majanduskasvu ootusi, et veel ei räägi Ta majanduskriisist ja majanduslangusest. Räägitakse küll, aga tahtsin öelda, et ühel hetkel on ka see käes. Väga tugevalt räägitakse, esmaspäeval koguneb komisjon ka Eestis kus on siis erinevate ministeeriumite esindajad ka peaministri büroo, Eesti panga esindaja, et selles mõttes valitsus täitsa tõsiselt mõtleb selle peale, et mis siis teha, kui kriis ja mitte see kriis, et inimesed jäävad haigeks, vaid see, kuidas mõjutab see haiguse hirm, meie majandust, sest noh, Misema majandus muu on, ta on ikkagi tunnete juhtimise kunsti, sest seal kui on hirm, siis vajutatakse pidurit. Kui inimestel on hea tuju, siis läheb ka majandus õitseb. Nii üks üks keeruline teema, mis tegelikult on jäänud selle koroonaviiruse varju. Türgi on taas püüdnud kasutada riiki saabunud põgenikke poliitilise relvana, et tuhanded Süüria, Afganistani, Iraani ja veel selle piirkonna riikide kodanikud on saadetud Kreeka piirile. Praegu siin saate ajal otsesaate ajal tuli ka tuli ka teade, vaatasin, et Türgi president andis rannavalvele käsumigrandid pead, ehk siis Erdogan on natukene siis oma strateegiat muutnud. Noh, kui seal, nagu see kombinatsioon tuleks, et veel kannavad ka viirust edasi, siis läks asi väga hulluks, aga see jääb natukene selle viiruse varju, aga ma tuleksin selle majandusasja juurde tagasi, et et tegelikult siin on praegu juhtumas selline huvitav olukord, kus kas valitsus on arutanud, juhul kui majanduses peaks asi hapuks minema. Ja, ja kõige hullemad variandid räägivad siin, et see hapuses võib olla sama suur nagu 2008. 2009. aasta asju ajada. Et mida siis teha. Mäletatavasti siis riik hakkas väga tõsiselt kärpima oma kulusid, praegu on ideed, võiks olla hoopis teistpidine, suhtumine, et riik ei kärbiks oma kulusid, vaid püüaks isegi kulusid tõsta ja minu arusaamist pidi ka näiteks keskpank oleks tegelikult selle ideega päri vaja, vajadusel võtku riik kasvõi laenu juurde. Eesti riigil on selles mõttes hästi hea positsioon, oleme nüüd eurotsooni liige. Meil on väga väikelaenukoormus raha muuseas, turgudel jätkuvalt hästi palju. Keskpangad on valmis raha muudkui muudkui juurde trükkima ja on kõikvõimalike leevendus variante. Muuseas üks variant, mis on ka arutluse all, on näiteks see et riik maksaks kinni, haiguspäevad need esimesed, mida praegu siis inimesed peaksid ise kandma. Ettevõtjad, see aitaks ka muuseas väga palju leevendust. Ja neid meetmeid on veel igasuguseid, et noh, siin on võimalik maksudega ühtteist mängida teatud toetustega küsimus on lihtsalt selles, et kui kaua see kõik mõjutab. Üks asi on see, et haiguseks ju toimub, aga teine asi on see majanduslik mõõde võib-olla hoopis kauem ja ta hakkab hiljem hiljem mõju alla. Nii aga vahetame siis. Nii räägiks natukene töötukassast, ega kaudselt me kõik on jällegi seotud omavahel, et mulle tundub, majandus on selles mõttes saamas ühte indikaatorit juurde, et iga kord, kui poliitikud asuvad laiendama töötukassast töötu ehitise saajate ringi, on olemas reaalne oht, et saabuda võib majanduskriis, et nii läks 2008. aastal mäletatavasti siis töölepinguseaduse muudatused said võimalikuks tööturu osapoolte poolt vaid nii poliitilise kompromissi tulemusel ka, et saabuma pidid ka hüvitised vabatahtlikult töölt lahkujatele, lisaks olid seal ka kõrgemad hüvitise määrad, aga siis saabus masu ja esimese hooga lükati jõustumistähtajad 2013.-sse aastasse. Eks need tühistati üldse ja sõnamurdlikkus riigist, siis ei rääkinud keegi, nüüd on aga töötukassa reservid paisunud pealtnäha üüratuks, seal on juba miljard eurot ja on tekkinud mõte siis tööturu osapoolte poolt ennekõike siis amet, ühingud ja seda ideed toetab kas ametis olev sotsiaalminister, et võiks seda hüvitise saajate ringi laiendada, et ka need, kes vabatahtlikult töölt ära lähevad võiksid töötukassast mingi perioodi jooksul saada siis hüvitist, et mis te arvate? No selle puhul on muidugi küsimus, kui suur see kulu riigieelarvele on ja seda ei oska praegu täpselt keegi öelda, et et siin on täiesti müstiliselt käärid olud nende summade vahel, et kui, kui algselt öeldi, et see summa võiks olla kuskil 100 miljonit siis Tanel Kiik vist ütles, et see on 2,4 miljonit. Pärast seda Martin Helme ütles, et see võib-olla hoopis 200 miljonit, et kui, kui käärid on kahe koma neljast miljonist 200 miljonini, siis näitab, et ega, ega, ega väga-väga põhjalikult see see mõte läbi mõeldud ju nii-öelda riigieelarvelise kuluna ei ole. Et ja samamoodi ei ole ju praegu ju täpselt ju ju teada, et mis ulatuses hüvitis määratakse, mis ajast, mis ajani et sel teemal ju ju tegelikult, et ju mingit täpset selgust ei ole. Et noh, ma ei tea, minule isiklikult tunduks, kui seda, kui seda raha on kogunenud palju. Siis võib-olla oleks mõistlikum hoopis töötuskindlustuse määra langetada, mis praegu. Mul on vist 2,4 protsenti sellest 1,6 protsenti tasuvad töötajad ja 0,8 protsenti tööandjad, et et see määr on ju jäänud ju sisuliselt ju kriisiajast saati kõrgele, kõrgele tasemele, seda pole langetatud, see on olnud selline nagu hea nagu rahakogumise vahend, et tegelikult olekski mõistlik, kui see, kui see, kui see määr oleks ju madalama, et kui need reservid on lihtsalt nii suureks kasvanud, et noh, mina, mina toetaks pigem mitte selle raha nagu kogunenud raha laiali jagama hakkamist, vaid selle maksumäära langetamist. Jah, sellest töötukassast on paljuski saanud juba sotsiaalpoliitika eraldi meede, et kogu see tööturu ümber täiendõpe, see on kõik sinna viidud, mis mõnes mõttes ei ole paha, aga nüüd on küsimus selles, et varem tehti seda nii, Euroopa Liidu raha eest tehti riigi raha eest ja kui kunagise töötuskindlustuse meede ju ellu kutsuti, siis seep pidi olema selline üks väike kitsas teemade ring, mis pidi siis olema selline täiendav kaitse seal koondamise eest ja pankrotistunud firmade töötajatele, kes ei saa siis pankrotti läinud ettevõtjalt oma viimaseid töötasusid kätte, et see oli kõik see, mis pidi seda lahendama, aga nüüd sellest on saanud meeletu eelarvega ja üsna palju lisafunktsioone saanud ettevõtmine ja, ja, ja sinna tahetakse, ma saan aru veel igasuguseid sotsiaalprobleeme lahendada. Natuke debati koht. Jah, vot siin on küsimus selles, et kui kaua sa oled töötu, et sealt sealt seda raha saama hakata, et on olnud ideed, et sa peaksid olema vähemalt 60 päeva või vähemalt 90 päeva, et kui sa hakkad varem saama, siis see on nagu selline lisamotivaator, et sa ütled väga kergesti oma teel kohast lahti. Milles küsimus, ma saan vähemalt mingigi raha sealt töötukassast ja sellepärast, et praegu omal soovil lahkujad raha ei saa. Aga, aga seda nagu kihku maha võtta, et inimesed hakkavad sinna-tänna viskleva. Et selle jaoks peab seal olema selline piisavalt pikk ooteaeg. Samas ma mõistan, et nendele inimestele, kes on omal soovil töölt ära läinud ja uut tööd ei leia, et nendele see ongi nagu hästi suur probleem ja neile oleks sealt tõsiselt leevendust. Omaette küsimus jällegi, et kui suur siis summa peaks elamise hüvitised? Praegu need hüvitise määrad kõiguvad ka, et sellel aastal on maksimaalne, mis sa võid sealt saada, töötuskindlustushüvitisele on 1656 eurot ja minimaalne on 279, et need käärid on tegelikult väga, väga suured. Aga jällegi ütleksin siinkohal, et kõik siin on, siin on üks faktor, et me ei tea, mida teeb see koroonaviiruse paanika. Kui, kui majanduses juhtub see, mis praegu on juhtunud viimase pooleteist nädala jooksul, kus on hästi tugevalt pidurit vajutatud siis see idee pannakse lihtsalt jälle vaikselt sahtlisse tagasi. Otse loomulikult, et siis pigem tuleb lauale ikkagi plaan tõsta töötuskindlustusmakse härra ja ka seda teemat ette valmistades, ma saan aru, et ikkagi see reserv on praegu arvestusega, et seda raha ikkagi mingil hetkel kõige halvema stsenaariumi puhul võib reaalselt vaja olla ja öeldakse. See miljard isegi ei kata seda kõige halvemat stsenaariumit. Ja aga, aga see on, see on kõige halvem stsenaarium ei pea arvestama kõige halvemas stsenaariumiga praegu, tegelikult ei ole siin Eestis mitte midagi hullu ja ei peagi tulema seda hullust. Aga aga selge on see, et lahendamist Eestis vajaks tervisega seotud töölepingu lõpetamised. Täna on näiteks nii, et kui töötaja südameprobleemide tõttu töötervishoiuarstilt sellise reservatsiooni saab, siis tööandja saab temaga ühepoolselt lepingu lõpetada, viidates siis terviseprobleemidele. See inimene siiski tõenäoliselt vääriks suuremat sotsiaalset kaitset. Näiteks võiks võiks siis tema puhul rakendada koondamise põhimõtet ja täiendavaid garantiisid. Praegu saab ta vaid töötutoetust, mitte aga töötuskindlustushüvitist, et seal on selge rahaline vahe ja, ja kutsehaiged. Ega ma arvan, et see süsteem kui, kui, kui, kui nagu mõelda, et kuhu suunas võiks süsteemi arendada, et aga need teemad, ma saan aru, praegu debatis laual ei ole, kuna tööandjad selgelt, nagu neid probleeme sellisel viisil ei lahendaks. Nii, aga siis jah, tõesti, et kui ka praegu peaks nii minema, et, et plaan oli laiendada Ta ja ühel hetkel siis majanduslik keskkond seda ei soosi, siis mõtlen küll, et Eesti on saanud uue majandusliku indikaator, et iga kord, kui poliitikud hakkavad rääkima töötuskindlustushüvitise laiendamise soovidest ja ringist, tuleb olla valmis majanduskriisis. Nii on, Tallinn on saamas sügisest täiendavaid alkoholi müügi piiranguid. Kui varasem pealinnaplaan nägi ette, et alkoholimüügiöised piirangud hakkavad kehtima vaid baarides ja ööklubides, siis uue eelnõu järgi hakkab alkoholi müümise keeld öötundidel kehtima ka linnas asuvatele kasiinodes. Tallinna linnavalitsus kiitis siis sellel nädalal heaks eelnõu, millega kehtestatakse öötundidel alkoholimüügi piirangud linna baarides, ööklubides, pubides ja teistes meelelahutusasutustes. Ja eraldi on siis välja toodud ka kasiinod. Ja need kellaajad siis on siis niimoodi, et tööpäevadel kahest kuni kella kuueni hommikul ei tohiks mitte kusagil linnas alkoholi müüa ja laupäeval pühapäeval-pühapäevale eelneval ööl siis on kolmest kuni seitsmeni, et ühed ütlevad, et liig mis liig teised peavad õigeks, kolmandatel on suva, mida siis arvata? No tegelikult see diskussioon oli juba siin mõne aja sügisel juba korra ühe ringi ära ja siis oli kriitika mitte ainult see, et noh, osad olid sellele vastu maid kriitika oli ka sellepärast, et miks siis tol hetkel kasiinod ju täielikult pidid pääsema sellest keelust. Ja siis pandi see mõneks ajaks kalevi alla, öeldi, et me ootame veel ettepanekuid ja, ja siis analüüsime seda ja nüüd sel nädalal mõneti üsna ootamatult tuli linnavalitsus sellega muudatusega välja uuesti ja, ja, ja vahepeal oli siis jah, nagu viidud siis et kasiinod ei pääse sellest keelustada, kuid nendele see, see keeluaeg siis erinevalt Kesklinna pubides debaaridest rakendab siis tund aega hiljem, et noh, mina ei oska selle kohta nagu ütelda, sest minul nagu eriti kesklinna pubid baaridega mingit kokkupuudet ei ole, et eile Suleviga mõlemad käisime Eesti erameedia aasta meediaauhindade jagamisel Õpetajate majas kell kuus algas see üritus ja ma jõudsin sinna küll natukene hiljem, mingi 15 pool pool tundi hiljem, aga, aga siis oli üks naljakas vahejuhtum oli seal maja ees, mis kogu raekoja platsi tähelepanu pälvis, oli see, et tulid kuuene briti poissmeeste kamp kes olid ennast siis üsna mõnusasse olekusse joonud ja kahel neist oli omavahel tüli tekkinud. Mida nad siis üsna intensiivselt asusid seal lahendama. Nii võib öelda, et nagu, nagu kurioosumina öeldakse, kõik kohad olid verd täis, et siis ühel hetkel saabus sinna politsei. See kõik toimus kuskil kella kuue ja poole seitsme vahel, et et noh, et ütleme nii, et, et kes tahab, see saab selle alkoholi kätte igal ajal, et ja seda, seda kampa seal nii-öelda tülitsemast poleks päästnud ka see hilisem või see, need, need kellaajad, onju et eks ta nagu ennekõike puudutab siis kesklinna piirkonna neid meelelahutusasutuste omanike, nende sissetulekuid ja, ja, ja siis sellist noh välisklientuuri, et, et ma ei oska öelda, kui suur, kui suur see majanduslik mõju või, või, või kahju sellest tuleb, et ma arvan, et see väga suur ööklubides on, see peopanemise aeg on ikkagi väga-väga hiljaks-le hiliseks läinud, et tegelikult artistid oleksid õnnelikud, kui nad saaksid varem esinema hakata, sellepärast et nad, miks peab olema artist väga hilja üleval. Mina isiklikult olen selles teemas erapooletud olla. Mulle meeldib vabadus. Ma pean ju riike, kus alkoholi osta nagu ööpäev läbi ja nendes riikides ei ole joomisega probleeme ja siis on ka vastupidi, et piiratakse ja inimesed joovad nagu loomad. Aga üldiselt peaksid piirangud siiski seda alkoholi kuritarvitamist piirama ja selles mõttes tuleksid ühiskonnale kasuks, sest noh, Eestis siiski on alkoholi tarvitamine probleem. Seda tehakse liialt palju, jaa jaa. Terve mõistusega inimene võiks alati küsida, et miks peaks keegi, aga hommikupoole öösel saama alkoholi juua, et nad, keegi tõuseb üles öösel kell üks minna paarini kasiinosse, kuule võtaks väikese topsi, et sa ikkagi oled nagu terve õhtu üleval olnud ja siis siis hommikuks aga täitsa läbi ja siis veel võtad natuke peale, et nad järgmine päev on sul täiesti rikutud. Selles mõttes tundub nagu täiesti mõistlik, et selliseid piirangute tehakse, pealegi ma küll ei tea ühtegi inimest, kes kes läheks valiks, mis riiki minna, et selle järgi, et kas seal saab varahommikul alkoholi tarbida või ei saa lihtsalt ma ei tea, noh, aga ega minul on ka piiratud tutvusringkond ja kõik tuttavad võib-olla räägi oma harjumustest olla aga aga noh, nii ta on. Jah, ma ei ole ise ka kohale täheldanud sellist printsiip, et reisile minna riiki, kus siis võimalikult, et palju ja võimalikult odavat alkoholi saaks, aga ju ei ole ka sihtrühmaga vaadates numbreid, siis praegu on Tallinnas 182 kohta, kus müüakse alkoholi kohapeal tarbimiseks pärast südaööd, neist 131 Tallinna kesklinnas pärast kella kolme öösel saab alkoholi kohapeal tarbimiseks osta Tallinnas 85-st kohast. Neis 65 on kesklinnas ja 24 tundi ööpäevas on võimalik alkoholi kohapeal tarbimiseks osta. Tallinnas kaheksast kohast, neist neli on kesklinnas. Noh jah, et mida nüüd siis öeldakse, pubi klubi omanikud ennustavad 20 protsendist käibelangust ja siis ennustatakse ka seda, et näiteks kasiinodes, mis jääksid siis ka ikkagi 24 tundi haavata, lõpuks, et lihtsalt enne õige või selle keeluaja saabumist ostetakse laud alkoholi täis. Et siis üle elada see keeluaeg, et kolm-neli tundi, et noh, see kainelt muidugi mõistlik ei ole, et noh, õlut sa tõenäoliselt muidugi ei osta endale niipalju, et lahtub ära ja läheb soojaks, aga kangemate jookidega tõenäoliselt. Mäletad seda Mirko 100, kui oli see diskussioon, kui Tallinnas kehtestati alkoholipiirangud ajaliselt, et kella 10-st saadik enam alkoholi osta ei saa, et siis ka täpselt samamoodi arutati sellest, et oi, et inimesed lähevad pool 10 poodi, ostavad sealt meeletutes kogustes alkoholi kokku, alkoholi hakatakse rohkem üldse sellepärast jooma, igaks juhuks ostetakse alkoholi ja nädalase võib-olla algul sealt niimoodi toimisega. Aga ma, Külli, olen väga tihti just nagu õhtusel ajal kuskil kella kella üheksa ja 10 vahel Tallinnas erinevates poodides ostmas käinud ja ma küll ei ole tähele pannud, et seal nüüd meeletul hulgal inimesi on, kes, kes viimasel hetkel tahavad veel veel igaks juhuks alkoholi osta, et sellised asjad nagu ajaga jooksul loksuvad nagu paika päris purjus inimesele siiski ei tohi alkoholi müüa ja neelab jah, jah, ja noh, mis, milline inimesi on, kes ostab endale terve lauasõnaga seda alkoholi täis, et ta nagu kaine kindlasti ei ela, mida me nagu poliitilisel tasandil näeme, et meil on Tallinnas, sina tegid ka täna sel nädalal oma teledebüüdi esimeses stuudios intervjuu Mirko, et väga tore oli sind näha televisioonis. Et Mihhail Kõlvart on noh, see Tallinna linnapeade nimistus selline inimene, kes julgeb otsustada, julgelt teha otsuseid julgeb teha ka selliseid otsuseid, kus on näha et talle tuleb mingilt survegrupilt terav vastuseis. Et selles mõttes me oleme saanud endale siin sellise otsustava linnapea, et, et jah, et kas tema otsused nagu meeldivad kõigile või mitte. Aga ta ei karda teha otsuseid, mis, mis mingites sihtgruppides. Ja täitsa selgelt see ju talle hääli ei too ja ta muutub ebapopulaarseks vanalinna baaripidajate kasiinopidajate seas. Aga teistpidi jällegi, kui need baaripidajad oleksid suutnud rahvas ka, kes, kes neid külalisi kuidagi vaos hoida, ega siis ei ollakse probleemi. Probleeme on tekkinud sellest, et seal on meeletu lärmamine, kaklemine, kaklused, see tekitab probleemi, kui nad püsiksid seal oma ruumides, siis ei oleks, siis ei oleks sellist teemat üleüldse. Jah, noh, paraku peab nentima, et stuudios on kolm keskealist pereisa, kes Ella kolme kella kolme paiku öösel on kodus ja magavad. Aga kui meid kuulavad nooremad inimesed, siis nad ütlevad ikkagi, et aga meie tahame. Kui sa oled vikerraadio peatoimetaja Janek Lutsu-le, et vikerraadio nii-öelda rahvateenrite ringi võiks laiendada ka nooremate alkoholi Entusiastidega jah, ei, ei soovi, ei soovi selles mõttes, et ma arvan, et see on selline väga nišiteema ja, ja selle pealt nagu kogu, et alkoholiteema läbi siis kogu ühiskonda analüüsida, ma arvan, ei ole jätkusuutlik. Üldiselt mina olen selle poolt, et mida vähem inimesed alkoholi tarbivad, sellepärast et ennast purju juua, seda parem. Aga jällegi, et öelda seda, et alkoholi ei tohiks üldse inimestele nii-öelda kättesaadavaks muuta, Ta siis sellest ei ole keegi hääligi just ei muidugi muidugi, et ma arvan, selles mõttes, et kuna jutt käib ikkagi väga piiratud kellaaegadest sellistel aegadel, kus tõesti tegemist pigem on ikkagi hälbelise tegevusega mitte nagu normiga siis selle reguleerimine ma arvan, et pigem need mõjud on ikkagi postid, inimesed, et negatiivseid mõjusid masinine. Et see, kui baari omanik teenib natukene vähem inimeste pealt, kes öösel kolme ja kuue vahel ei joo, siis ausalt öeldes võib-olla ongi kehva äri ja tuleks mõelda mingisugusele tulusamale tegevusele. Aga jah, vaadates veel teemade ringi, siis eelmisel nädalal. Ma proovisin otsa lahti teha, aga, aga minu vestlus partnerid ei võtnud seda palli vastu, et Rally Estoniast ei Martins Muutav ega Evelyn Kaldoja ei tahtnud rääkida, smutab, esines hoopis selle asemel selle asemel poliitilise avaldusega, et tema rallis suurt ei arva, aga Sulev, mulle tundub, et oled vana rallispordisõber, et korduvalt. Me oleme sinuga rääkinud vormel ühest ennekõike, aga siin nädala jooksul on püütud siin ja seal ikkagi seletada, et miks see Rally Estonia sellel suvel ära jääb. Et aga ma kolmapäeval pean tunnistama, et vikerraadios käis külas peaminister Jüri Ratas ja tema üldse polnud kindel, et see Rally Estonia ära jääb, et kas sina oskad raadiokuulajatele selgitada, et millele peaminister Ratas loodab ja millist Rally Estoniat korraldada Eestis veel loodetakse? Sellel suvel. Sellist ägedat rallid, kus kõik ässad kohal on ja rahvas on, on raja ääres ja elab mõnuga kaasa, et seal see ei ole veel täiesti kustunud lootus, et seal siiski on võimalik seda teha. Et ma olen rääkinud mitme inimesega olen aru saanud, et siin on kaks leeri. Yks leer on siis no ütleme, võib tinglikult jagada ühe poole, moodustavad Eesti autospordiliit ja teise poole siis Rally Estonia korraldajad. Ja siis üks versioon ütleb, vaata et seal autospordi liidus istuvad mingid vanakesed, kes siis isakesed, kes siis üllatusega märkasid, et Rally Estonia korraldajad eesotsas surmahaavaga on nad valitsejalt välja kaubelnud miljon eurot toetust ja neile see pähe ei istu ja ja siis selle leeri kritiseerijad ütlevad, et nad autospordi liidu praegune juhtkond on kuidagi seal Tänakkuja Rally Estonia aupaistelisel mõnusasti soojendanud, samal ajal on meie autosport oska alla käimas, et meil on küll Ott Tänak, kes on maailmameistri, on mõned väga kõvad tipud veel. Aga teistpidi jällegi rallivõistlustel ei ole kunagi nii vähe autosid olnud, kui noh, ütleme üheksakümnendatel oli viimati nii vähe ja ringrajasõidus samamoodi, Jüri Vips on seal tipus, aga, aga võistlusspordina neid vormelisõitja sellisel kujul ei ole ja siis on teine seltskond, keda siis ütleme, esindab see autospordiliit, kes ütleb, et Rally Estonia tegelikult meile kõigile selline üleriiklik ja ühiskondlik asi seal on ikkagi Lõuna-Eesti suvine suur üritus, tegelikult on Eesti üks suurimaid spordiüritusi ja siis Urmo Aava ja kompanii peaks aru andma, kuhu nad seda raha kulutavad. Aga neid ei lasta maksumaksja infole ligi või maksumaksja raha küll vaidleks vastu infole lasta ligi, selles mõttes Oleg Gross, kes on seal autospordi liidus, tema Ta ütles väga ilusasti, et et see on ikkagi maksumaksjate raha, et me kulutame kokkuvõttes miljon eurot ralli võistluse korraldamiseks ja siis mingigi avalik kontroll peaks selle raha tarvitamisele olemad ikkagi riigi ja ja ka kohalike omavalitsuste raha moodustab seal 48 protsenti peaaegu poole selle ralli eelarvest ja selles mõttes on nagu mõlemal poolel on mingi õigus. Ja arvestades seda tegelikult ju, et sponsorraha on piiratud. Eriti piiratud on see sponsorraha, mis on mõeldud spordile, eriti rallispordile ja mõneti võib ju mõista seda autospordi liidu pahameelt, et Rally Estonia kahtlemata on selline kroonijuveel, mis, millel on väga lihtne saada seda sponsorraha mis on just mõeldud rallisporti, et tõenäoliselt, kui sa lähed Viru rallit või Saaremaa rallit sponsorite abiga korraldama, siis sponsoritel on lihtne öelda, et aga mõjub, andsin haavale ja hõbele selle raha ära. Nemad korraldavad seal ühe vahva võistluse ja see on ju arusaadav, et siis autospordiliit proovis seda tervikut laiemana vaadata, et aga mis siis autospordiliit sellest saab või mis Rallysport tervikuna Eestis saab ja mulle tundub, et see vastuolu mõneti hakkas ka nagu sealt, aga kus on kaks eesti inimest, seal on hunnik probleeme alati reaalselt õhus ja siin siin oli see ring oli isegi suurem. Kui sa tõid välja selle, et, et on ette heidetud, et nad ei taha avalikustada seda raha, mille, mille nagu riik on andnud ja millele see kulub, et et mina ei ole ka väga suur rallientusiast, aga ma aktsepteerin, et inimesi huvitab või et mind huvitavad teised spordialad. Aga mille alusel siis riik otsustas üldse selle, et see summa miljon, et miks see, miks see summa pidi olemast miljon, mitte pool minutit, mitte kaks miljonit seal vilju mingi kalkulatsioon taga olema, et miks riik nii palju raha annab. Ja teisipidi, kui riik raha annab mingi asja jaoks, siis, siis oleks loogiline ju ka see, et riik ju siis hiljem ise teostab kontrolli selle üle, kui sihipäraselt seda raha kulutati, et ma saan aru, et autospordiliit Oleg Gross ütleb, et nemad ei saanud seda kätte, seda noh, nagu eelarvet, milleks lai, aga, aga nagu riigivaatest, kui sa ju annad raha sisse Arnold millegi jaoks konkretsiana lihtsalt niimoodi lihtsalt täpselt nii, sealtpoolt on ka mingi selgitus olnud, ma ei ole ise nagu väga selles teemas sees olnud, et noh, väga-väga palju ei ole olnud selles mõttes, et esimest korda anti seda alles eelmisel aastal. Teist korda oleks seal nad siis sellel aastal ja kolmas kord ka järgmisel aastal ja nüüd point miks seda, miks seda rallit saaks ka korraldada veel praegu on ju see, et kõige suurem sponsor ehk riik on öelnud, et selle miljoni siiski saaks, saaks, eks ju ka sellel aastal. Järelikult sul on nagu kõige tugevam toetaja olemas. Kõlakad siin räägivad, et nad, aga võib-olla teine sponsor näiteks, kes seal shell peasponsor. Et võib-olla tema on öelnud, et ma ei tahakski teie rallit enam toetada. Ja nüüd on jällegi selline vastus, mida ütles Urmo Aava Delfi Delfi otsestuudios esmaspäeval, et ei, et meil on kolmeaastased lepingud, meil seda probleemi ei ole. Samas ta jällegi ütles, et Rally Estonia korraldajafirma pankrotieelses seisus, et et väga vastuolulised sõnumid on. Ja üks kahtlemata väga keskne probleem on seotud sellega, et mis on ka ju välja tulnud, et nii noh, kokku on ju praegu WRC sarjas kolm tehasemeeskonda üks see, kus sõidab Ott Tänak, Hyundai eelmine Tänaku meeskond Toyota ja siis üleeelmine Tänaku meeskond M-Sport-Aga. Et nii Toyota kui M-Sport on ju öelnud, et nad ei plaaninudki Rally Estoniale tulla ta mõtlema sedapidi, et mida sa seda rallit korraldad, kui Ott Tänak sõidab oma ühe või kahe meeskonnakaaslasega ja võib-olla siis kusagilt Leedust, tuleb ka keskealine tärkav rallilootus seda rallit sõitma, et see publik justkui ei saa ju seda, mida tegelikult Ta on oodatud, et Rally Estonia puhul on see latt ju pandud nii kõrgele, et sellest sellest üle hüpata on juba päris raske. Katset korrata on ka väga raske. Riik eraldas raha selleks, et siia toodaks maailmameistrivõistluste etapp. Et see hakkaks edaspidi siin toimuma. Just kuidas Tarmo Hõbe ütles, väike Euroopa riik, see võtab nagu kõik need probleemid oma täiuslikkuses kokku, ehk siis seni kuni toimub, ma saan aru soome ralli, seni on Eestil väga raske ralli appi maailmameistrivõistluste sarjas korraldada. Aga näha seda perspektiivi, et ühel hetkel Soome rallit ei peaks toimuma, mis on väga suurte traditsioonidega legendaarne ralli. Ma ei ole küll rallis väga asjatundlik, aga ma saan aru, et see lootus siiski Jah, no aga see on siiski võimalik selles mõttes, et alati saab panna asju rateerima mingite aastate tagant ja on veel üks väiksem riik Euroopasse on Monakaks, korraldab rallit siiski, mis on ka muuseas MM etapp, aga, aga mis siin on võimalik, on see, et praegu on alles märtsi algus. Et siiski on võimalik kokku leppida nendel meestel maha rahuneda, Sarolli ära korraldada, tegelikult rahvas vajab seda, see on kõige olulisem asi, et nad on võimalik asju paremini teha ei pea tülitsema. Ja ühe teema juurde jõuame veel tulla. Ja nagu ikka, nii on, et USA sisepoliitika jaoks meil aega väga ei jagu. USA endine asepresident Joe Biden on demokraatide presidendikandidaadi eelvalimistel niinimetatud superteisipäeval edestanud kindlalt Vermonti senaatorit Bernie Sanders'it ja analüütikud ütlevad, et nüüd see heitlus demokraatlikumaks partei presidendikandidaadi koha pärast on muutunud siis sisuliselt kahevõitluseks Biden Sandersi vahel, et tänaseks on siis loobunud nii Bloomberg Elizabeth Warren ja kõik need eelnevad hoo kumb siis trambile suudaks mingisugustki konkurentsi pakkuda? Ma arvan, et pigem selles valikus pigem Biden Sanderson võib-olla natukene liiga sellist. Kuidas ma ütlen, no ütleme niimoodi, et vaided on rohkem nagu keskpõrandale koondav kandidaat kui Sanders. Ja, ja selles mõttes on tema võimalused, on, on suuremad. Aga noh, kui suured, kas sellest piisab? Donald Trumpi edestamiseks? No mina olen küll nagu, pigem nagu skeptiline. Ma loodan, et meil angerjad mingi feik Newsi ohvriks, aga kui ma lugesin, et Sandersi meeles võiks meelest võiks NATO-sse kuuluda ka Venemaa, siis minu meelest nagu eestlaste lootus peaks kuuluma Bidenile. Aga jällegi, see on ameeriklaste siseasi. Üks on selge, et mida päev edasi, seda rohkem kogu see presidendivalimiste temaatika Ameerika Ühendriikides. Hakkab ikkagi keskenduma teemale number üks, täna, mis oli ka meil tänases saates koroonaviirus. Seal peab tunnistama. President trump on valinud sellise kommunikatsiooni, kus väga selged sõnumid töö käib. Raha antakse siin kiirtestimise välja töötamiseks vaktsiini väljatöötamiseks. Need panused tõusevad Ameerika Ühendriikides iga päevaga ja loomulikult seda kõike soodustab see, et ka Ameerika Ühendriikides nakatumiste ja surmade arv päev-päevalt tõuseb. Aga ei pea vist olema eriti suur välispoliitika analüütik, et nentida Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste vähemasti seda praegust faasi, kus siis valitakse demokraatide presidendikandidaati ikkagi hakkab ka üha rohkem see koroonaviiruse temaatika varjutama. No seda kindlasti, aga mis on kulunud nende eelvalimistega veel välja, on see, et et väga palju on ülehinnatud teledebattide rolli. Et kasvõi sedasama, et. Et Biden ei ole kordagi olnud ühegi teledebati puhul öeldud, et tema olid olnud parim või võitja ja nõnda edasi. Et, et teledebattide nagu roll poliitiliste valikute tegemistel on vähemalt Ameerika näitel muutunud noh, vähem oluliseks mainimata ei meedia tarbimine lihtsalt muutunud. Palju põnevamad teemad on jah, kusagil meediaruumis ripakil ja teine asi on ju see, et ega need päris debatid, kus siis president Trump siis kas Sandersi või Bideniga hakkab debateerima, need ju seisavad ees ja nendel on juba hoopis teine kaal. Seal on ikkagi Kree krõsused kohtuvad omavahel, aga ega jah, paljude teemade puhul siin rahvateenrite son ikka kombeks öelda teemakäsitluse lõpp. Lõpetuseks, et me tuleme selle juurde veel tagasi, muideks kuidas lõpetas. Eile selle pressikonverentsilt ERR-i veebiülekandis terviseameti pressikonverentsi terviseameti pressiesindaja Simmo Saar sõnadega. Järgmise korrani. Ja ega rahvateenreid on ka põhjust hakata kokku võtma nende sõnadega, aga tõesti, et ma saan aru, Urmet saate eel otse-saate eel, siis tuli teade, et terviseametil põhjust ajakirjanikega täna kohtuda ei ole, mingisuguseid halbu uudiseid ei ole tulnud, et nüüd siis hommikuti, kui need testide tulemused tulevad, siis statistikat väljastatakse, on siis korraks selline tähtis hetk, et jääb loota, et see number püsib kas võimalikult väiksena või pigem see uute haigestumiste number võiks püsida seal. Null et see, see loosung võiks olla küll, et Eesti nii-öelda soov, null, aga selge, Sulev Vedler, Urmet Kook, Mirko ojakivi olid tänased rahva teenrid ja järgmisel nädalal on siin saates juba Taavi Eilat, Martin Schmuutav ja Aivar Hundimägi. Suur tänu kuulamast ja uute kohtumisteni.