Vikerraadio. Head kuulajad, kui Eesti riigis midagi on täkkesse läinud, siis on see selleaastane tatud suusavaheaeg. Paarist suuremast lumesajust jagus rõõmu paljudele lastele ja noortele. Isegi teehooldajad said aktuaalses kaameras nentida, et sel korral ei saabunud talv ootamatult. Mõnevõrra võivad kahetseda aga need lapsevanemad, kes koolivaheajaks sättisid end Põhja-Itaaliasse Tenerifele. Nüüd on siis kaks nädalat täis ootamist ja lootmist, aga kõigest kordamööda rahva teenrid alustavad ja täna oleme eetris taas kolmekesi postimehest. Evelyn Kaldoja, õhtulehest Martins Muutav ja mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost, Remartiniaader Evelin. Tere. Jõudu. Nii, muuseas, õigus on neil, kes ütlevad, et kunagi varem pole rahva teenrid eetris olnud 29. veebruaril. Seda siis põhjusel, et viimati oli laupäev, 29. veebruar aastal 1992 aga siis rahvateenreid veel ei olnud. Aga nagu mõne nädala eest sai nenditud, et seni, kuni koroonaviirusest saab rääkida välismajandusuudistes, on asjaolud meie seisukohast üsna head. Nüüd aga on see teema jõudnud ka siseuudistesse ja see vist pole nüüd küll kellelegi uudiseks, et Eestis on registreeritud esimene uude koroonaviirusesse nakatunud Tõnu ja kolmekümnendad s eluaastates eesti alal alaline elanik Iraanist. Mees saabus kolmapäeva õhtul tütrega Iraanist tööreisilt ja Riiast teel Tallinna koju otsustas ta endale Tallinna bussijaama vastu kutsuda kiirabi. No selles osas läks vist hästi ja ei läinud ka hästi, et sellel teekonnal tal õnnestus küll tõenäoliselt kokku puutuda sadade inimestega, aga see lõpplahendus, kus ta otsustas ise kiirabisse pöörduda, oli ütleme siis nendest halbadest variantidest kõige parem. Tegu oli absoluutselt, tundub, et korraliku ja vastutustundliku inimesega ta sai info, et on põhjust kahtlustada, et tal oli tõesti kokkupuude olnud inimestega, kellel hiljem diagnoositi koroonaviirus ja ta kohe esimeste sümptomite, ma saan aru, et inimesel polnud isegi palaviku, tundis kibedat kurku ja kohe kutsus kiirabi järele täpselt nii nagu peab, et selles mõttes väga korralik inimene. Aga ma tahaksin võib-olla kohe sulle Merko vastu vaielda selle osas, et kuni tegu on majanduse välisuudisega majandusuudiste kohalt, tundub et see koroonaviiruse paanika osa hakkab põhjustama maailma majandusele korralikku kahju ja see omakorda võib meid siiski ka laiemalt mõjutada, et just see just need igasugused hirmud ja see, et inimesed ei tee võib-olla asju, mida nad tegelikult, kui nad on täiesti terved ja tavalised inimesed võiksid ja peaksid tegema. Jah, selles osas ma olen nõus, et kogu see rahanduslik mõju seisab meil veel ees ja arvestades seda, et maailma majandus, kogu tootmisahelad on väga globaalsed, siis see, mida täna Hiinas ei toodeta. Ta see jääb meil siin Eestis kas siis tarbimises või mõnes tootmisahelas puudu, kui jutt käib näiteks ma ei tea masinaseadmete tootmisest need komponendid, mis peaks hiinast tulema, et neid ühel hetkel lihtsalt ei ole plusse. Aktsiaturud pluss see, et kui inimesed ikkagi ütleme mõnikord ülereageerivat sellega, et nad jäävad koju, kas olukorras, kus nad võib-olla ei peaks seda tegema, jätavad mingisuguse reisi või tööasja tegemata siis ka see mõjutab ikkagi ata aktsiaturgudel. Tundub, et on seis üsna hapu. Ja ikkagi ma nende hoiatusmeetmete osas inimesed peaksid meeles pidama, et need on mõeldud nende kaitsmiseks, kes nõrgemad, kes on ja see on mõeldud siis tõesti viiruse leviku pidurdamiseks, et ta jõuaks võib-olla praeguse seisuga koroona puhul on palju selliseid asju, mida me veel ei tea, mida palavikuliselt ilmselt laborites üle maailma üritatakse aru saada, et isegi selle nakkavuse tõenäosus, et selle kohta on väga erinevaid protsente. Et kui, kui kõrge see on, et ma saan aru, et Hiinas on see pandud kaks korda kõrgemad kui näiteks Briti Briti meditsiin seda hetkel hindab, et et lääne pool ehk siis ka näiteks meil kindlasti praegu loodetakse sellele, et ehk õnnestub see viirusetsükkel. Tundub, et on tegu hooajalise külmetuse, nii raske vormiga õnnestub ära pidurdada või ta pidurdub seni, kuni tuleb peale suvi, kus ta tundub, et ta ikkagi soojades tingimustes nii hästi leviia kaob nagu igasugused need hooaja külmetusviirused koos suve tulekuga. Teine asi, miks loodetakse, pidurdamist, on muidugi see, et jõutakse mingisuguste vaktsiinide ravideni enne, kui see jõuab siis nüüd nii-öelda lääne poole. Nojaa, aga mis te arvate? Tegelikult ju kogu Eesti räägib praegu koroonaviirusest, et põhjusega või põhjuseta ja kui sellest rääkida, siis kuidas rääkida, et selge on ju see, et praegu meel probleemi ei ole, et see, et üks inimene on Tallinnas isoleeritud ja seal suurusjärgus 10 pluss inimest, kes temaga ühes bussis olid, et on siis võetud jälgimise alla, et suures pildis meil ju siseriiklikku probleemi ei ole, aga teisalt ma saan aru, on küsimus, et kui see probleem tekib, kas me tuleme toime ja kuidas vältida seda, et probleem tekib, aga kõik räägivad sellest, et. Mõneti on see isegi hea, aga seni, kuni ta ei lähe täiesti selliseid, ütleme, mentaalseks koroonaviiruseks, et tegelikult me peaksime tegema neid asju, mida inimesed peaksid iga külmetusviirus külmetushaiguste hooajal tegema ja ka väljaspool seda näiteks käsi pesema. Et kui sa oled haige, siis ära mine, või kui sa oled veidike tõbine, äramine võib-olla kõige avalikumatesse kohtadesse ära rügise teistele peale, sellepärast see, mis sinule on võib-olla kerge kurguvalu ja kerge nohu, kuigi nohu pist antud koroonaviirusetüübi puhul ei ole tüüpiline osa see, mis sinul läheb kergelt, ei pruugi minna nii kergelt teisele inimesele, mõnel võib-olla nõrgestatud immuunsüsteem ja ta tõesti see ongi talle kabelimats samuti haiglates, külasid külastamas käia. Tasub olla ettevaatlik, sest seal on nõrgestatud immuunsüsteemiga inimesed, et võib-olla antud juhul siis jäta, jäta visiit tegemata ja pigem helistada sellele lähedasele inimesele, kes seal on ka hooldekodudes kindlasti, kus on samamoodi vanade nõrgemad inimesed. Tundub, et lihtsalt tegelikult on see, et needsamad nõuanded, mida on antud ka varem külmetushaiguste hooajale, võib-olla nüüd jõuavad nad mõnele inimesele paremini kohale, et mingit rääkimine heaga teisipidi jah, et see paanika, et nagu siin Kalle Muuli, sotsiaalmeedia postitus ütles, et on teatud asju, mida inimesed ei saa endale tegelikult väga paljud inimesed ei saa endale lubada, et nad ei saa näiteks juuksur, kelle palk sõltub tulemustasust, ta ei saa lihtsalt hakata kodus istuma, et ta ikkagi tõenäoliselt tahab pigem minna tööle ja mitte teenida märksa vähem. Neil on tegelikult praegu olemegi eetris Ajal, mil koolivaheaeg on lõppemas, mil paljud pered on saabumas siis kas kusagilt Aasiast või Põhja-Itaaliast või Tenerifel. Tegelikult on siin ju rida küsimusi, mis ühiskonnas vajaks läbi suhtumist, et kas need inimesed, kes nüüd haiguspiirkondadest saabuvad tööreisilt või puhkusel et peaks jääma kodusele tööle, aga mis see üldse võimalik on, mis nende peredes saada, et kui pereisa käis tõesti kusagil Aasias reisis läbi mitu lennujaama, viibis tunde pikkadel lennureisidel, et põhimõtteliselt ju võimalused, teema, haigestumine või nakatumine toimus, on suurem, kui sellel inimesel, kes istus kogu aeg kodus. Et kuidas siis käituda, et. Giselle kodus istumise kohta on üks näide Põhja-Californiast üks daam, kellel, kellel koroonaviirus, avastati suhteliselt hilja, sest ta ei olnud reisinud kuhugi. Ta ei olnud kokku puutunud ühegi inimesega, teadaolevalt, kes oleks reisinud kuhugi ohutsooni või kes oleks olnud nakatunud, mistõttu talle ei tehtud õigele neid teste ära ja testid tehti siis, kui ta oli juba vajas hingamise abi. Et nagunii nagu igasugune hooajaline gripp, et selle võid seesamamoodi korjata. Tegelikult ikkagi sa võid selle saada juba, ma arvan, et ka meie keskelt. Martin, mida sina arvad, kas see, kui nüüd tulla puhkusereisilt Tenerifelt, kas automaatselt võiks tähendada seda, et kaks järgmist nädalat inimene istub koos perega kodus, lapsed on koduõppel ema ei saa, põhimõtteliselt tegelevad siis kodu koristamise ja muude vajalike asjadega. Noh, ega ma ei saa väga palju teistmoodi arvata nagu kui teie ja Eveliniga rääkisite, et ideaalmaailmas muidugi võiks öelda kõik inimesed tööta kui kodust, kes arvavad, et mingi risk on olemas, et noh, eks see, selline nii-öelda tervemõistuslik lähenemine alati on mõistlik, aga seda ei saa nõuda. Et on selliseid töökohti, kus inimesed peavad minema ja on ka noh, inimesed, kes lihtsalt ei saa endale haiguspäevi lubada. Isegi kui nad seda väga-väga vajaksid, et me teame, et noh, et Eesti ühiskonnas kõik ei kuidas öeldakse, eks riigikogulase palka nii-öelda. Et nad seal tuleb, seda lihtsalt noh, igaüks peab oma südametunnistuse järgi seda riski hindama, mis nad arvavad, praeguse ütleme, ma arvan, haigestumise risk meeletult kõrge ei ole, aga tuleb endale anda ka aru, eks ju, et nii-öelda selline võimalik suremuse protsent on selgelt kõrgem con rippgripil ja seda tuleb endal meeles pidada ja vastavalt sellele võtta ühendust ka siis kas perearsti, kiirabi või millegi muuga, et et eks ta niimoodi ole, et mida ma tahtsin küll korraks repliigina öeldud, rääkisime siin korraks aktsiaturgudest, siin võib tunduda, et et see on selline teema aktsiaturud, et mis läheb lihtsast inimesest sama kaugelt mööda, kui analüüsi võimekus läheb mööda siseminister Mart Helmest, aga aga tegelikult osutus sellele korraks mõelda, sellepärast et see on nüüd esimene selline test. Kui näiteks oleks pensionireform toimunud inimesed on saanud kohe raha välja võtta ja ise investeerida. Et kuidas siis praegu needsamad inimesed, kes oleks investeerinud praegu börsil nagu tegutseks sellisest täiesti nagu mõnes mõttes, kes kriisiolukorras. Et mida riik siis teeks, tegelikult need on sellised küsimused, millele nõnda ma arvan, valitsuskoalitsioon peaks natukene mõtlema, sellepärast et see ei ole esimene kriis maailma ajaloos ei ole kindlasti viimane. Aga kui nad ütlevad, et inimesed võiksid ise investeerida, siis tuleks mõelda täpselt sedasama, et kuidas seda teadlikkust tõsta, kuidas börsil sellises punases olukorrast siis hakkama saada, et ma olen siin äripäevas, oli päris hea üks lugu, kus siis investeerijad andsid nõuandeid, kuidas nemad tegutsevad ja kuidas nemad vaatavad sellisele ütleme ikkagi kriisiolukorrale ja seal investor Jaak Roosaar ütles minu arust väga hea lause, et inimestel tasub alati meeles pidada, et ma annan parafraseerida natukene, et börsile tasub viia seda raha, mida lähema viie aasta jooksul sul vaja ei ole. Et kõike muud need otsused tuleb teha nagu sellest lähtuvalt, aga nemad üteldakse, et ei tasu nagu rapsida. Tasub nagu võtta seda asja rahulikult, et tõusud ja langused on tavaliselt, aga noh, ma ei usu, et tavaline inimene tegelikult sellises olukorras päris rahulikult vaatab, kuidas ma ei tea, 10-st 1000-st eurost saab järsku 9000 800000 siis juba 4000 mõtleme, noh, eks ta mõne aasta pärast äkki tõuseb, et pigem niimoodi ma arvan, ei mõelda ja see on tegelikult riskikoht, millega peaks ka nii-öelda riiklikul tasemel ikkagi natukene mõtlema, et kuise pensionifondide raha mingil hetkel vabaks muutub. Kuidas inimestele tagada, on täpselt sama turvatunne, et nad lõpus ei ole mitmekordsed kaotajad. Muide, ma makrotasemelt veel vaatan siit just et rahvusvaheline valuutafond on maailma tänu just sellele koroonaviirusele, koroonaviirusega tekkivatele, majandus, tõrgetele, tänavust kasvuprognoosi globaalset kasvu prognoosi alandanud kolme koma, kolmelt protsendilt kolme koma, kahele protsendile, et tegelikult need, kui maailma majandus ei kasva, siis mõjutab laias perspektiivis ka kõiki muid, tahtsin ka veel tagasi tulla sellesama nakkusohu ja koolide ja lasteaedade juurde, et üks positiivne asi, mis praegu paistab, kuigi see ei ole 100 protsenti kindel veel mis on mitmel pool läbi jooksnud, on see, tundub, et antud koroonaviirus ei nakata väga hästi lastele, et just väiksematele lastele tihtipeale nende suurte talviste külmetushaiguste puhangute puhul on koolid ja lasteaiad, et ütleme, sellised superviirusekeskused, kus lapsed tulevad ja vahetavad omavahel nakkusi põhimõtteliselt ja siis nad omakorda siis lähevad vanemate kaudu tagasi töökohtades, et antud juhul tundub, et see väga lastele ei nakka, et ka need inimesed. Teisipidi on ka see, et inimesed, kes muretsevad laste tervise pärast, et siis nad teavad, et võib-olla antud juhul on natukene vähem riski Just ma siin ka praegu otsisin sotsiaalmeedias Tartu Ülikooli mikrobioloogia professor Irja Lutsari postituse üles, kus ka tema meenutab, et siis siin neid erinevaid numbreid, mis on seotud siis selle uue koroona viirusega, siis Wuhani provintsis, kus elab 60 miljonit inimest, mis oli siis veebruari lõpu seisuga täie täielikus korras, intiinis on 80000. Haigestunute arv sisaldab siis nii laboratoorselt tõestatud kui kliinilise kahtlusega haigeid. Sega nakatunute arv on seal siis 0,1 protsenti, et jaa kruiisilaeval toimunud printsess oli 3700 inimest koos meeskonnaga, kes olid laeval karantiinis kaks nädalat nakatumine seal oli väga soodsates tingimustes nakatus 691 inimest, ehk siis see protsent on 18,7 kuhja sure, suremuse osas ka mõned numbrid, et mis on tegelikult, ma arvan, siis üks asi on see nakkab tumise number, aga suremuse protsent, et Hiinas huo Hubei provintsis oli see 4,9, aga mujal on see oluliselt madalam Lõuna-Koreas siis üks jaapanis 1,2, Itaalias 3,4, aga ma saan aru, et väljaspool Hiinat tegelikult alles me näeme neid esimesi suuremaid pandeemilise protsesse. Statistika kohta ka üks asi seal toimunud printsessil, tõenäoliselt on need kõik ära testitud ja neid teste tehakse kogu aeg. Mis tähendab, et ka inimesed, kellel võib-olla ei ole väga tugevaid sümptomeid, need inimesed on ära registreeritud. Noorte puhul on see statistika, läheb ikkagi üks, on siis nii-öelda need ära diagnoositud, teine on kliiniline kahtlustus, ehk siis inimesel on olnud sümptomid, aga ta pole käinud proove tegemas, mis on tihti meie gripi ja igasuguste külmetushaiguste puhul tüüpiline, et inimene on kodus ja keegi ei hakka kunagi neid laboriproove tegemata, on kodus, ta saab terveks, ei satu kuidagi haiglasse või niimoodi, et keegi peaks eraldi ära testima, et statistika on ka selline ja selline, et tihti ma arvan, et suur osa ka gripijuhtumitest aasta jooksul jääb registreerimata, et mul oli ka mingi kolm aastat tagasi, enne kui ma korralikult vaktsineerima hakkasin siis ma olin lihtsalt kodus, ma pereõde ütles, et jah, tundub, et sul on hooaja gripi sümptomid olla kodus. Võtsin terav valud, oli mingi neli, viis päeva haiguslehel, läksin tagasi tööle, keegi ilmselt ei pannud. Ma ei ole kindel, et see üldse kuidagi kirja läks. Et, et seal on ka selles mõttes need näidud on reisidelt sellel toimunud printsessil muidugi on pigem sellised tüüpilised kruiisituristid, kes on pigem vanemad inimesed ja antud juhul on sa see haigus on suuremas suurem risk vanematele inimestele, et ma lugesin, et minu meelest üle 70 aastaste inimeste tõenäosus, kui nad nakatuvad juba sellesse surra 10 protsenti ja üle kaheksakümneaastastel 15 protsenti, et see on väga kõrge, et siis, kui laste puhul on riskid väga madalad, siis tõesti vanemaid inimesi tuleb antud juhul hoida. Just ehk siis, kuigi Eestis on see praegu paratamatu, kodus istumise eest keegi raha ei anna, haigekassa lihtsalt karantiinis istumise eest raha ei anna, enne, kui haiguspilti ei ole enne haiguslehte vormistada. Aga see teine teemade ring on seotud siis sellega, et tõesti järgmisel nädalal, kui nüüd esmaspäeval kool hakkab, siis kas meie koolid, Aiad, ühistransport, kauplused, haiglad suudavad pingutada rohkem selle nimel, et haigus ei leviks, puhastatakse rohkem ronge, busse, tramme, maid, ostukorve aga praegu, no ma ei tea. Probleemi ei ole, et mis sa ju tühja rapsida ka. Ikkagi külmetushaigus on igasuguseid, levib, kuule, ma arvan, et need tegelikult need kõik need ettevaatusabinõud, mida soovitatakse, on asjakohased, sest meil ongi külmetushaiguste hooaeg ja tundub, et ka mitte kõik pole ennast gripi vastu vaktsineerinud või noh, see statistiline fakt, et kõik ei ole ennast vaktsineerinud ja see on ka liikvel. Ja aevastamise võiks ära õppida, köhimise võiks ära õppida, et kui ikkagi istud rongis, siis ei köhi niimoodi, et suud ei kata. Ja ega praegu vist iga köhi ja peale vaadatakse väga karmi pilguga, et mul üks kolleeg rääkis eile, kuidas tal trammis tuli väike köhahoog peale ja kahe meetri kaugusel ühe hetke pärast enam mitte ühtegi lehised ei olnud esimene kahte vaja on siis lihtsalt mine redised. Kahemine no ma arvan, see ei oleks soliidne, et inimesi hirmutada praegu sellisel hooajal vanemaealisi inimesi, et ma ise viibisin sellel hetkel, kui see teade tuli, et esimene kinnitatud juhtum siis Eestis on registreeritud Tartu-Tallinn reisirongis ja ma pean tunnistama. Vanemad kaasreisijad sellel hetkel ei olnud, ütleme siis seda uudist lugedes, nad ei sattunud paanikasse, aga, aga ütleme, nad elavnes silmnähtavalt ja siis üks reisija, kes paar rida tagapool oli ülemiste hingamisteede probleemi küüsis ehk sõna otseses mõttes köhis vahetpidamata ja siis tema personaalküsimus ikkagi seal kolleegiumis tuli kohe arutlusele. Ei nojah, aga samas on see, et köhad kestavad näiteks minul on, ma olen väga halb köhade inimene, mul kestab köha viis, kuus nädalat, et kas ma siis nagu viis-kuus nädalat on päris päris pikk isoleerida ennast, et see seal tuleb ikkagi nagu loomulikult köhi ja ise peaks olema ettevaatlik, näiteks ma arvan, et see maski kandmise komme, juhul kui sa oled ise nakkusohtlik, et see on tegelikult midagi, mille me võiksime üle võtta. Teisipidi rõhutaksin, et see mask igalt poolt tuleb infot, aga millegipärast inimesed olen lennanud viimased kolm nädalat väga paljudes erinevates lennuvälja lennujaamadest läbi käinud mitte üheski riigis, mis on antud juhul ohutsoonina mainitud, aga siiski, et ma nägin tohutult palju erinevaid maske, oli neid väga lihtsaid, oli juba selliseid veidi moetamaid oja oja, et, et noh, see on ilmselgelt äri, aga need ei aita, kui sa, kui sa oled lihtsalt nakkust kartev inimene, et see on korduvalt öeldud, et ei maksa sellesse nagu sellel hetkel investeerida, et maski on ilus kanda, siis kui sa oled ise arvad, et sa oled nakkusohtlik ja ma arvan, et kui see köhi ja nüüd ütleme, seal rongis oleks ka maskiga olnud, siis võib-olla oleks teistel olnud tema ümber veidikene kergem olla, et noh, arusaadav, et inimesed tunnevad muret, et see on ka, aga noh, teisipidi tuleb tuleb ka aru saada sellest, et sa võid samahästi olla see inimene, kes seal köhib. Head kuulajad, ma loodan, et ei pahanda, aga ega me sellest koroonaviiruse teemast järgnevatel nädalatel ei pääse ja mõneti on see paratamatu, et need minutid, mis nendele teemadele pühendatakse, muutuvad üha pikemaks ja pikemaks ja neid intervjuusid sellel teemal tuleb juurde, sest vaadates ka neid vaatajanumbreid, ma ei tea Martin õhtulehel, kuivõrd palju oli siis neljapäeval külastatavust veebis rohkem nendel teemadel, mis olid koroonaviirusega seotud püstitasite Kordeid tähendab tunnistama, et ei ole niimoodi vaadanud veel nädala tulemusi, ma vaatan lihtsalt esmaspäeval, aga ma tean küll, et ERR-il läks väga hästi näiteks ka just sedasama koroonaotseülekanne, mis niidab, privaatne, et siis mulle öeldi, et ei ole nii palju, ei ole siukest suvalist mingis mõttes nagu eksju otseselt kannet mitte kunagi varem vaadatud, et inimestele see läheb kindlasti korda, see muidugi pressikonverents oli selles mõttes ka sobival ajal, et ta oli lõunapausi ajal, et siis kõik kontoris olevad muretsejaid said siis hakata jälgima, et mina selle viiruse kohta räägitakse, aga noh, teema iseenesest pakub loomulikult huvi, et noh, seal on ju selle järgi näha, et kas noh, et ega ralliuudiseid ei ole ees suvaliselt paneme sinna koroonaga samamoodi, eks ju, neilt loetakse siis nad portaalide esimestel kohtadel kindlasti on. Kas seal seda ohtu ühel hetkel ei teki, et kuna ajakirjanduse ärimudeleid selline lugeja huvi ikkagi teenib, et lihtsalt neid koroonauudiseid sellepärast hakkabki väga palju ühel hetkel tekkima, et niimoodi saadakse endale klikke, saadakse reklaamiraha. No küsimus on ju ka, mis seal on, et noh, eile ja Heile ma võin kindlalt öelnud, vähemalt meile Delfi kindlasti nägin, oli mingi osalise, mis lükkas ümber müüte ja vandenõuteooriaid oma teoteooriaid, et ma arvan, et see ei ole nagu rumal uudised, et mis teenib mingit klikki reklaami osa, et kui kunagi mingil hetkel tuleb uudised fotod vaata, Korano, audistsin bensiini, bensiini tankimas kuskil tanklas midagi muud taolist, et noh, siis me saame, räägitakse mingist kliki majandusest, nagu ta räägib nagu sidusat sisulistest asjadest, kuidas ametkonnad on valmis mingiks tegevuseks, noh nagu tegelikult praegu sellesama Lux Expressi bussi, kui tuli välja, et tegelikult ju ei olnud, teatati alles kunagi hommikul, mitte siis, kui on, tegelikult oli kohe teada saanud selle info kohe ärge seda bussi uuesti liinile saatke. Et see on koht, ka kohad, kus eksju ametkonnad õpivad, millest tegelikult tulebki rääkida ja tuleb rääkida avalikult ja selgelt ja ausalt sellepärast et neil on ka kohad, kus saavad kõik õppida. Kusjuures koroonauudiste puhul on oluline asi, on ka libauudised, mis on näiteks olles siis eelmine nädal olnud Iisraelis, kus ollakse väga mures koroona pärast, kuigi sinna vist kaks korda kaelturistile erinevas kohas on diagnoositud ja kus oli Tel Avivi, läksime laupäeval Tel Avivi lennujaama kaudu, see oli väga-väga rahvat hõre sest et nad kardavad väga ja seal on tulemas valimised kohene nädala alguses. Ja kuna Iisraeli ühiskond on väga ärevil koroona pärast, siis peeti tõenäoliseks, et valimistel ilmselt hakkab tekkima libauudiseid sellest, kuidas ühes või teises kohas on jaoskonna lähedal kusagil kellelgil diagnoositud koroonauudis, mis omakorda võib mõjutada valimistulemusi sellepärast et seal on, seal on antud juhul küsimus selles, et tulevad siis aasta jooksva aasta jooksul kolmandad valimised ja see, kes võidab, et tõenäoliselt hakkab sõltuma sellest, et kelle valijad koju jäävad, ehk siis kuna need parteid on teinud väga põhjalik uurimisi, kus elavad mis sorti inimesed, kes keda toetab siis peeti täiesti kohalik politoloog üks väga tõenäoliseks, et siis vastavalt vastaspartei võib lasta libauudise sellest, et näed seal linnas kusagil oli keegi koroonaviirusega, mis mille tulemusel siis nagu tema rivaali valijad võiksid kujuneda. Nojah, ega see selles mõttes jah, naljaasi ei ole, et isegi maailma ühed tuntuimad poliitikud, kui jutt käib näiteks Vladimir Žirinovski ka tema ikkagi kardab väga koroonat ja ma saan aru, et ka Evelin, sina oled selle koroonaviiruse paanika ohvriks langenud, et kui sa nüüd paari nädala pärast Strasbury lähed, ma ei tea, kas sa uue ööbimiskoha oled endale leidnud. Noh, pärast seda, kui nagu tänane Postimees kirjutab, siis mina ja siis kolleeg Jaanus Piirsalu Piirsalu ehmatas ära, siis härra Žirinovski võibki olla küll kõva mees ja populist, aga näed, kui asi on nii lihtsas asjas nagu veidike tundmatu külmetusviirus, siis kupatatakse ajakirjanik kõrvaltuppa. Aga minul siis tühistati, jah, ma püüdsin Airbnb kaudu ööbimise saada. Mul ei ole elu sees seda olnud. Mul tühistatakse ööbimine. See juhtus kaks korda järjest ja see juhtus paar tundi pärast seda, kui oli tulnud teade, et Eestis on tabatud Eestis leitud koroonajuhtum, et ma seostan seda üsna otse, siis selle selle küsimusega, aga ma lõpuks lahendasin selle sellega, et ma broneerisin endale öömaja, hotelli, et hotellid üldiselt ma arvan niisugune ette arvatavamat, kui, siis ütleme, võib-olla inimeselt inimesele majutus. Praegu tõenäoliselt hotelle broneerides tuleb siiski mõelda selle peale, et tuleb valida hea hotell, sest kui karantiini sattuda selles hotellis, siis kaks aega kaks nädalat peaks seal olema ikkagi talutav. Nii aga sellel nädalal selgus ka siis see, et apteegireform tuleb läbi, kusid katsed EKRE ja Jaanus Karilaidi poolt ja siis ka sotsiaaldemokraatide poolt siis muuta veel enne apteegireformi teatud sätest sätete jõustumist veel siis seda mänguruumi või tuua sinna paindlikkust juurde kasvõi maapiirkondades, kus siis on oht apteeke esimese aprillijärgselt ei jää ja ettevõtjad on leidnud siis ka need skeemid, kuidas tagada see, et oma apteek sõbralikele proviisoritele üle anda, kuidas siis tulevase frantsiisi või muu lepinguga tagada, et kaupa tellitakse enamasti sealt, kust varem. Ja millised on selle kõige mõjud apteekide kättesaadavusele, ravimite hinnale ja teenuse kvaliteedile, seda saame tõenäoliselt eelolevat kuude kui isegi mitte aastate jooksul nägema, et aga praegu kõige värskemad numbrid, mida ma ravimiameti kodulehed kätte sain, siis 15. veebruari seisuga vastab proviisoromandinõuetele 187 apteeki nõuetele mittevastavaid apteeke on 308 ja poole veebruari seisuga on siis antud sisse taotlus 12 tegevusloa ümbervormistamiseks ehk siis meil on ikkagi sadu ja sadu apteeke, mis ei vasta praegu veel nõuetele. Jääb loota, et pannakse siis vastama. Äkki tasuks oma koduapteekides teha väikereform ja vaadata, et seal oleks kõik vajalik olemas. Seostub selle koroonaga ka, et kui sul on nagu peavalu ja kerge palavik, siis sa ei pea sellega enam apteeki kooserdama minema, vaid et sul on ikkagi kodus sahtlis või kapis olemas paratsetamool ja terav valu ja muud sellised tüüpilised tooted, mida sul pereõde siis soovitab niikuinii esimese asjana võtta. Missa Martin arvavad, et läheb midagi paremaks ka hinnaga kättesaadavuse või kvaliteedi osas. Kas läheb paremaks, on noh, see on, sellest on minust targemaid inimesi yldiselt nimetatakse, ennustatakse selgeltnägijateks vist, et, et no mida mina saan öelda, on see, et noh, mis me õhtulehes oleme uurinud ja mida me veel uurime, et siin on mitu lugu veel meil tulemas, see näitab, et noh, probleem on sellel turul olemas. Ja noh, see on tegelikult, ma arvan, selle terve reformi lähtealus, et kui probleem on olemas, tuleb seda leida nagu sellele mingisugune lahendus, et kas sa nüüd lahendus on see, et mis muudab midagi paremaks, jätab samaks, muudab tegelikult halvemaks. No seda on üliraske ette ennustada, et ma ise nagu tunnetan. Et need näited, mis meil on, töötame sõltumatult, proviisorapteegid suudavad müüa ravimeid odavamalt, suudavad müüa kammajaa retseptiravimeid odavamalt mingeid muid probleeme, et nad võib-olla nagu võiks ju hinnad alaneda, ütleme turul, aga me ei tea, eks on nagu sa ütled, et me ei tea, millised on need frantsiisilepingud, me ei tea, milliseid frantsiisilepingud veel sõlmitakse, mis seal veel lisatingimused on. Et kuidas sa nagu supp lõpuks kokku tuleb, et noh, eks see selgub mitte isegi eksju esimesel aprillil, noh, seal on selge, mingi apteekide sulgemine, mingi muu osa, aga hinna, kõige muu kättesaadavuse ravimite kättesaadavus, ma mõtlen just mitte lihtsalt kapteni kättesaadavust, et eks see kõik selgub võib-olla aasta lõpuks kõige kõige kõige varem, aga tõenäoliselt veel hiljem Ma saan aru, see kõige kesksem indikaator, millest poliitikud väga palju rääkida ei ole tahtnud, võiks siis olla see, kui kuulata neid debatid ja mis ka siis lõppeval nädalal parlamendis peeti, et siis probleem on hulgitasandil kolm suurt hulgimüügifirmad, kellest kaks siis poliitikute arvates on väga tihedalt omavahel seotud. Et nende hulgimüügifirmade turuosa on ebanormaalselt kõrge, mis tähendab seda, et konkurentsi seal ei ole, et jaetasandil isegi probleemi niivõrd palju ei nähta, et need hulgitasandi probleemid jõuavad lihtsalt siis apteekide ehk jaemüügi tasandil, aga ma ei ole mitte kusagilt mitte ühegi poliitiku käest kuulnud seda indikaatorit, et kuidas siis hinnata, et kui nüüd aasta või kahe pärast ikkagi see kolme suure hulgimüügifirma osakaal on endiselt seal kusagil 75 protsendi ringis, siis mis me siis teeme, et põhimõtteliselt, kas läheme mingisugusesse järgmisesse faasi? Keelame, frantsiisilepingud peabki olema või, või siis nõuame, et ravimiametil või konkurentsiametil oleks siis jälitusõigused, et saaks võetust teha, et minna siis nende suurte ettevõtete Schweifidesse advokaadibüroodesse, et ühesõnaga probleeme on ju väga palju, aga maine lahendusi? Et noh, küsimus ja tegelikult ongi selles, mida sa ise nagu kirjeldad, on see, et noh, kui ma alustan sellest, et lahendatakse mingit probleemi, mis arvatakse, et see probleem on ja noh, tõenäoliselt on see probleem, et ükski uus hulgifirma ei saa noh, turule põhimõtteliselt tulla, sellepärast et ei ole ühtegi apteeki, kes neilt ostaks, eks ju kui on Apteegid on nüüd esimese aprillijärgselt saabuda. Põhimõtteliselt jah, võiks olla siis eeldus, eks ju, saab tulla, eks me siis näe, kas tuleb, siseneksid need sinu edasiküsimused on see, et kas tuleb anda mingeid jälitusõigusi, kas tuleb teha veel mingeid muudatusi, aga no eks need selguvadki natukene hiljem, et seal ei saagi. Väga vähe on tulnud sellised seadused, mis on vastu võetud ideaalselt. Eks meil nüüd pensionireform näitab, et ei võetud seegi seadus vastu ideaalselt, kuigi tegelikult mõjutab võib olla inimesi veelgi rohkem kui nüüd apteegireform, eks ju, et et ka seal on vaja muudatusi ja mingil hetkel on vaja isegi noh, nagu näha, eks ju, praeguse koalitsiooni poolt on väga-väga suurt muudatust. Et mis sa päikseapteegireformi järgmised kuud aastat, seda nagu näitajad, tõenäoliselt seal mingeid muudatusi on veel juurde vaja, millised on täpselt, on jällegi tõenäoselt on kuskil minust targemad inimesed, seda nagu kohe vastata. Nojah, isegi konkurentsiameti peadirektor Märt Ots siin lõppeval nädalal aktuaalses kaameras ütles, et ka tema hinnangul neid eesmärke, mis sellele reformile püstitati, ei saavuta, aga ega siis me varem teada ei saa, kui me oleme ikkagi elus kõik need sündmused ära näinud, siis on faktide pead parem analüüsida, et ega sellel teemal mulle tundub. Ei ole midagi lisada, jäi nii nagu nädala eest arvati, et siin küll vahepeal oli lootus, missioon poliitilises protsessis muutus oli see, et oli siis näha, et reformierakonnas siiski neljal saadikul kannatus katkes ja nad said aru, et see, mida tehakse, ei ole siis ettevõtlusvabaduse ja, ja võib-olla ka siis patsiaid patsientide huvides jäeti hääletamata, aga, aga samas noh, mingit lahendust Aga mis on nagu huvitav selles mõttes jah, et mida need kõik erakonnad muidugi saavad ka teha, et kui kõik läheb halvasti, siis on, põhimõtteliselt on süüdi Tanel Kiik ja kõik ülejäänud noh, ikka proovisime midagi muuta, aga keegi teine ei toetanud, et noh, saab seda rääkida, ekret avastada, rääkida, sotsid saavad seda rääkinud ennast Reformierakonnale, see kõik muud ja näidata näpuga ministri peale ei anna, nagu Monika Helme ütles, et see on ju kõigest üks minister, et ma küll ei tea, kuidas peaminister Jüri Ratas sellist avaldust hiljem analüüsis. Aga kas see on siis selline hea näide sellest, kui poliitikutel tekib kusagil mõte või idee kusagil leiduvad mingisugused huvirühmad, kes müüvad oma plaani maha, öeldakse, et nüüd me lähme teeme midagi paremaks ilma igasuguste analüüsideta. Siiamaani ma ei ole sotsiaalministeeriumist näinud mitte ühtegi analüüsi, mis näitaks seda, et mis on selle reformi eesmärgid, mis on selle reformi ohud, mis on võimalused, millised on leevendumis meetmed ja mis juhtub siis, kui asjad hakkavad halvemaks minema. Et see on siis selline poliitika tegemise viis, mida ma arvan Eesti parlamendis võiks kusagil riigikogu seinale ikkagi kirjutada, et ärge enam nii tehke nagu apteegireformidega. No eks me selle presidendi kõneni jõuame, aga see ütleme siis EKRE eelnõu arutelu, see, mida ma kuulasin ka riigikogu, see tase mõlemalt poolt, mitte siis eksju ainult eelnõu kaitse poolt, aga küsimuste poolt oli ülimasendav, et ma olen apteegireformi teemaga natukene noh, ajakirjanik on eksju tegelenud, et ma arvan, et oleks mõlemalt poolt paremini hakkama saanud ja see on tegelikult täiesti kohutav lause, mida öelda, sellepärast need inimesed seal ruumis ja 101 inimest peaksid seda teemavaldkonda minust teadma kordi ja kordi paremini. Nii aga räägime siis kõnekunstist, võiks ju taas küsida, et kuidas seletada pilte surnud jänesele või kuidas kõnetada poliitikuid või siis hoopis Eesti rahvast, et räägiks presidendi kõnest, mis kõlas siis Ugalas esmaspäeval, Eesti vabariigi 102. aastapäeval, mõnes mõttes oleme me selles osas keerulises seisus, et seda kõnet? Ta on ju väga palju erinevate tahkude poolelt analüüsitud, et originaalselt vaatenurka juba nädal hiljem on raske leida. Aga eks paljuski on ju tegelikult kõne hindamise keskseks rolliks see, et kuidas keegi suhtub kõnelejasse, et see on kesksel kohal ja siis tuleb alles see, mida öeldi ja kuidas öeldi. Olete sellega nõus, et selle kõne kõige lihtsam indikaator ikkagi ühiskonnas jälgides on see kas meeldis või ei meeldinud. Eks mingit pidi kindlasti, see on muidugi üks nendest aasta kõige olulisematest kõnedest üldse, sellepärast et kõik juba teavad, et seda tuleb oodata, et seal midagi tähtsamat president valmistub sellele. Ma arvan, et isegi kindlasti pikemalt ja võib-olla isiklikumalt kui enamikus teisteks kõnedeks, sest me teame, et see trükitakse alati lehtedes ära. Seda inimesed kuulavad samamoodi nagu ütleme, need kleidid kuulatakse seda kõnet, et see kõne on teine, on võib-olla siis see, mida president peab suvel roosiaias ja ma ei oskagi öelda, kas meil on aastaringilt mingisuguseid teisi samaväärseid avalikke etteasteid, et selles mõttes see tähelepanu on alati olemas ja inimesed otsivad sealt sõnumeid endale nagu Sa Mirkko ütlesid, et võib-olla kuna sõnumid on tavaliselt suhteliselt sedasi seal on ikkagi vastuvõtjas on väga palju kinni, siis jah, osaliselt mõjutab ka kindlasti see, et kas riigipea meeldib või ei meeldi konkreetsel juhul. Just et ehk siis vastuvõtja ja sõnumi saatja ja see, mis sõnumi ka vahepeal seal kommunikatsiooniahelas toimub, see on kirjeldatud erinevates kommunikatsiooniteooria võttes, aga, aga ma arvan, et see kõige keerulisem küsimus tuleb ikkagi siited. Kuidas püüda kõnetada kogu rahvast, kas ja kuidas kõnetada kogu riigikogu või nagu Toomas Sildam ka eilses vikerraadio päevakommentaaris ütles, et praegu on siis ju riigikogu tegelikult, et viis erakonda, kes kuuluvad Riigikokku, et pole ühtset sellist monoliitsed seltskonda, kes mõistavad sõnumit ühetaoliselt, et üks lause, mida president ütleb, seda võib tõlgendada. Kui jutt käib riigikogust viiel erineval moel plusse. Tekst on nii pikk, et sealt võib leida alati endale selle sobiva meeldiva, ebameeldiva koha üles või siis selle panna vastavasse sousti, et kuna see on lihtsalt nii pikk, et et paljud inimesed kindlasti ei kuula hoolega, ikkagi paljud inimesed ei loe teksti läbi, kuigi paljud kindlasti teevad rohkemat kui tavaliste kõnede puhul, et ka seda on võimalik kasutada igasugusteks info moonutusteks, aga noh, see on kõne, et see ei peagi olema absoluutne matemaatiline tõde, et see on ikkagi kõne, kus peabki olema riigipea isikut sees. Ja kus ongi inimestel peabki olema võimalust mõtestada seda vastavalt siis iseenda maailmatunnetusele. Martin, mis sa arvad, kas need inimesed, keda president püüdis noomida, kas need said aru sellest? Kindlasti said ära jah. Aga nad toovad, tähendab, saadakse nagu erinevalt aru, et ma seal ma olin seal sündmuskohal ja rääkisin pärast ka poliitikutega. Ja noh, kuidas seda kuulutab, kõik olid nagu solvunud mõnes mõttes, miks president mehid noomis, et meie teeme asja nagu normaalseid üritame teha midagi toredat, ägedat, aga näe, ikka saame pähe ja seal ei olnud vahet, kas oli koalitsioon või opositsioon. Tegelikult ikkagi, et ma, ma ei tea, nagu, kui palju seal nagu solvuma nagu peaks või noh, nagu sellist sort ka meil on ühiskond praegu absoluutselt on jah, et noh, pigem nagu tasuks minu arust presidendi kõnesid nagu vaadata tervikuna mingis mõttes, et see ei ole nagu esimene presidendi kõne esimene kõnely 2017, et see oli juba neljas kõne, et noh, mis on need ühisjooned, mis liiguvad, eks aasta-aastalt mis on võib-olla need teemad, mis tõusevad esile või siis kukuvad ära, et miks need on nagu olulised just selles kontekstis ja mitte niivõrd nagu mõelda nagu selle just selle ühe kõne nagu vaates, et nüüd ta ütles niimoodi, et tegelikult noh aastad ongi erinevad, maailm ka muutub, et president esimest korda minu arust näiteks selles kõnes väga selgelt tõi välja looduse teema ka presidendi kõnevõistluse näiteks ja Kertu Birgit Anton kirjutas kliimapöördest, et võib-olla ka need on eksju natukene omavahel seotud, et tõsta esile sellist noort häält, rääkisid tulevikust, et kuidas noortel oleks nagu parem Eestis elada, mitte eks ju kahe aasta pärast, kolme aasta pärast, aga tegelikult Raimond 20 või 30 aasta pärast ka selline noh, kuna ma lugesin ka eelmised kõned nagu läbi, et vaadata sedasama vaatepunkte, mis võib olla nii palju varem ei saanud nagu sellist häält, et tegelikult see kliima ja nagu noorte teema oli väga jõuliselt sisse tulnud, minul helde. Jah, palun ei. Minul oli, võib olla erinevaid teisse. Ma lugesin seda ainult teksti kujul, kuna ma olin tollel õhtul Tel Avivis, siis minule tundus, et seal on väga palju ikkagi nagu sellist presidendi enda isikut, see selles mõttes, et mulle jäi kõlama hästi palju see säästlikkuse alalhoidlikkuse motiivse sama sipelgas ja rohutirts, et see on, kuna meie president ise on ka üldiselt oma stiilis väga sellist, ütleme kasinust rõhutav tegelikult, et tema enda klassikaliselt konservatiivne tegelikult taust või olemus minu meelest külastajate hästi palju välja pluss siis muidugi see võitlus populistlik populismiga, et see, et sul on kaks poliitikut, kes teevad põhimõtteliselt stand-up show'd ja seejärel, kui on nagu avalikkuse ees väitlemisega rahvas ära lõbustatud lähevad, istuvad koos maha ja nende vahel ei ole mingit probleemi, sest nad on lihtsalt ütleme sama eluala esinejad, siis minu jaoks on see hästi tugevalt kõlama. Ma tahaks korraks selle Andrese ja Pearu nagu teema juurde ka tulla, et seda on nagu väga võetud niisugune pluss-miinus positiivne negatiivne vaates tegelikult nagu noh, ma ei ole mingit kirjandusanalüütik, kes oskavad kindlasti paremini teha, aga minu nagu tunnetus sellest võrdlusest on ka see, et tegelikult Pearu võis olla riukalik jal riukalik algusest peale kuni lõpuni välja. Aga andres muutus. Et see mees, kes jõudis, ütleme vargamäel ei olnud see mees, kes sealt lõpuks oma poja teele saatis või seal elas, et tegelikult tasuks nagu mõelda ka nagu võib-olla natuke sellises kontekstis, kuidas nagu selline ma tea, riukalik naabrimees mõnikord huumoriga mõnikord mitte, muudab sind ennast, eks ju, ükskõik kui kõrged ideaalid sul on ja kuidas ka mingisugused kuidas, nagu peenelt öelda, et inimesed ei solvuks, kes võib-olla kuulavad, et peened materjalid, millega sa töötad, sellepärast et mäletame ju, mis oli nii-öelda selliseks kas mari või kes ütles, et piibel on sind kurjaks muutnud, eks ju, et kuidas need sind muudavad selles keskkonnas, eksju, kus sa oled, et ma korraks mõtlesin ka sellesama piibli ja sellesse kurjaks muutumise peale rükkeliku naabrimehe peale, et Eestis on ka üks minister, kellel töölaual, kui ma ei eksi, on iga päev piibel. Ja kellel on riukalik naabrimees, et tegemist on eksi peaministriga, et ma ei tea, kas see on ka selline kaudne viibutus sinnapoole või mitte, aga no tegelikult seesama tekst, mis sa ütled, et sellel, kes tahab, leiab sealt üles ükskõik millise teooria, on ta siis tõsine teooria, vandenõuteooria või nagu naljakas teooria ja see tegelikult muudabki selle kõne nagu huvitavaks, aga, aga, aga just ütleme ma arvan, et tasku ja rõhutaks seda ajaperspektiivi, et tegelikult tuleb ikka vaadata nagu kõiki kõnesid ja vaadata, mis seal nagu ühised teemad on. Selles osas ma olen nõus, et kõnes oli, noomimist, oli visiooni, oli kriitikat, aga samas väga palju ka selliseid lahtiseid otsi, et tõenäoliselt väga palju ei ole arutletud teemal, mida siis president ütles või mõtles meile, kui ta rääkis varustuskindlusest. Ma tsiteeriks presidendi kõnest mõne lause ka, et meie lähemad partnerid, kellega toimetame ühisele energiaturul Põhjamaad on otsustanud, et nendest saab piisavalt puhas, energiat tootev, isegi eksportiv regioon. Eestil on piisavalt energiaühendusi põhja ja lõunasse, et muutuda passiivselt kliimaneutraalseks, aga miks me peaksime selles muutuses leiduvad võimalused kasutamata jätma, et ja siis paar lõiku hiljem on jutukriisidega toimetulekust ja seal kõlas siis küsimus, et riigina suhtume oma tuleviku katsumustesse ikka nagu rohutirts, kes talvevarukogumise asemel muretult siristab. Võib-olla on meie läheduses mõni abivalmis sipelgas, mine tea, aga suurema ulatusega looduskatastroofi puhul on oht, et sipelgatele meie piirkonnas täpselt samal ajal täpselt sama varustust. Ehk siis põhimõtteliselt siin on see diskussiooni koht, et kas me saame loota varustuskindluse osas põhjamaadele. Olgu, seal on puhas hüdroelektri ja elekter. Praegusest põlevkivienergiast puhtam tuumaenergia. Et kui Vene energiavõimsused elektrivõimsused välja arvata, siis kas Eesti saab külmal tuulevaiksel talvepäeval tulevikus hakkama, kui mõni Est linkidest rivist välja langeb, et põhimõtteliselt nagu kõnes selles osas ma nägin teatud vastuolu, et ühest küljest me võiksime varustuskindluse osas loota põhjamaadele ja teisalt siis siis seesama küsimus, et aga kuidas me tuleme toime, kui sipelgatele endale on seda kõike vaja. Seda võib ka muidugi tõlgendada juba lisaks tavalises tsiviilkerksusest edasi sõjaliseks küsimuseks, et kas sa saad appi tulla siis, kui kui on järsku midagi laiaulatuslikumad, et üks on üks, on see nii-öelda rahuolukord, kus on kõik hästi ja kus me saame minna passiivselt rohelisemaks. Teine olukord on see, et kui meil puhkeb mingi kriis, kus me võime tagasi minna koroona juurde, kuhu me, ma arvan, täna enam rohkem ei lähe. Et, et aga see ongi minu meelest hea, et riigipea paneb meid mõtlemata ei, ei mõtle meie eest kõiki mõtteid lõpuni, vaid lihtsalt ärgitab ja natukene võib-olla torgib. Oot siin kohas ma vaidleks vastu, et üks detail veel, et nüüd tsiteeriks siis, et meil oleks tegelikult tarvis oma turvatunde jaoks senisest enam säästa. Muidugi vajame me hoolduskindlustust, mis tagaks meile, tagaks mitte ainult patsiendi, aga ka teda aitavate inimeste inimväärse toimetuleku, et mulle mõneti tundub, et president siin poliitilisest debatist ikkagi on tema ülesanne on ja mitte aga, aga, aga nüüd on küsimus selles, et, et kas see on selline ainuõige lahendus, et see on väga põhimõtteline otsus, et praegu väga aktuaalne päevapoliitikadebatt minu meelest selles osas ikkagi võib-olla natuke niukene rutati ajas ette petel analüüsimata läbi vaidlemata on ju see, et luua selline toimiv hoolduskindlustuse süsteem, et kui vaadata ette siin 20 30 aastat, et noh, ma ei tea, me räägime praegu alles siin, Martin tõi ka sisse selle pensionisammaste teema, et, et me nägime pensionisüsteemi loomisel, me tegime väga mitmeid vigu. Ja kui presidendi argumente võtta, siis pensionisüsteemi me enam muuta ei saa. See on selline põlvkondadeülene side, et sõnamurdlikkus ei saa riik käituda, et aga kui luua tormakalt hoolduskindlustuse süsteem taas kord sisse võtta palgast ära kaks protsenti või kolm protsenti, et aga kui me jälle eksime, kui me vigu teeme, siis me ei saa ju seda enam ära võtta. Siiski. Kuigi president ikkagi kui meie piiratud meie riigi peole Türkmenbashi ta ei saa, tal võib tekkida mõte, ta võib-olla ise sügavalt veendunud, vajame hoolduskindlustust, aga kuna ta ei ole Türkmenbashi, siis ta ikkagi saab ainult visata idee õhku ja selle üle ülejäänud ühiskond ennekõike siis ütleme, parlament ja valitsus peavad selle omavahel läbi vaidlema ja otsustama. See on väga põhimõtteline valikute küsimus, et kui palju nagu veel, saab selles mõttes palgast ära võtta, et meil on sotsiaalmaks, meil on tulumaks, meil on käibemaks tarbimismaksud ja siis meil on nüüd uus trend, on siis mõelda kogu aeg välja selliseid makseid, et meil on töötuskindlustusmakse kaks protsenti kunagi, kui lood ja öeldi, et see on seal vahemikus üks kuni kaks protsenti vastavalt siis vajadustele, aga nüüd on vajadus kogu aeg kaks protsenti, mida isegi ei saa. Ei saa arutleda sellel teemal, et äkki tööd kindlustusmakse võiks olla madalam, sest seda raha ei ole vaja, aga on ühes teises kohas vaja, see on riigieelarve tasakaalu arvestus, kus on seda vaja. Samamoodi haigekassa reserve, haigekassa seda raha ei saa kasutada, aga nüüd ühel hetkel tekibki küsimus, et kui pensioni teine sammas oma olemuselt on kõrgendatud sotsiaalkindlustusmakse, et palju veel, et see debati küsimus, mina ei ütle, et see on nüüd mingi vale lahendus, aga tuleks mõelda nagu suure pildi. Aga sa ütledki väga õigesti, et see on debati küsimus, et president võib öelda, et tema vastus ette tema läheb, sellist asja läheb vaja, aga kus, eks see protsent on või mingi muu määr on, et see ongi debati küsimus ja see on see koht, kus president ütles, et riigikogu, tee oma tööd. Neid küsimusi arutaks ju. Ütles selle jõuliselt välja, mis tähendab, et nüüd oleks palutud, et meie poliitikud hakkaks seda jõuliselt ka vaidlema, et ta ei ole, ta ei saa neid asju ise teha, aga ta saab torgata mingites kohtades ühiskonda tugevamini, kui võib-olla meie siin saame. Ja ma võtan üks repliik veel, et kui ka Eesti laulu, mis enam ei jõua analüüsida kui sina, kuigi sina õhtul lähed seda vaatama, aga eks ju seal debattide küsimus võib olla ka see, et mitte midagi ei muutu, et tegelikult on korras, muudetakse midagi muud, et alati ei tähenda see, et hakkama midagi arutama, et see kohe ka tuleb. Just sest sellega ma olen nõus, probleem. Hooldusküsimustes on tõsine ja, ja sellega tuleb tegeleda, aga millisest pajanurgas raha leida, see on nüüd küsimus. Aga kokku kas kuigi siin koht kostus ka sellest, ütleme siis konstruktiivset kriitikat, et kõne oli hulgaliselt mõtlemist soodustav see kõne ei läinud ühest kõrvast sisse ja teisest välja ei tekitanud tunnet, et ah, kõik said oma meelde ei jäänud mitte midagi. Üks märgiline sündmus toimus lõppenud nädalal, veel kolmapäeval sõlmisid Tallinna linn, aktsiaseltsi Infortar ja aktsiaseltsi Tallink Grupp Ühiste kavatsuste protokolli, mille eesmärk on siis renoveerida, ümber ehitada linnahall, rajada sinna kaasaegne konverentsikeskus ja veel hulk ruumi, mis oleks kasutatav siis tsiteerides seda ühiste kavatsuste protokolli otstarbeka, majanduslikult otstarbeka viisil. Aga nagu ühes korralikus teleturu reklaamis, siis ega see pole veel kõik. Lisaks rajatakse ka sadamaala ühes Acatooriumiga ning Roo-tüüpi reisiparvlaevade teenindamiseks sobiv reisisadam ja terminal. Et siit tekib see suur küsimus, mis saab Tallinna sadama reisija reisijateveoärist? Praegu on seal kusagil siis 8,8 miljonit reisijat Tallinna sadamal, millest 5,1 miljonit reisijat. Tallinn Helsingi liinidel, et ja see Helsingi liinide äri Tallinki poole pealt oleks plaanis siis viia linnahalli see pool, kus meil tõenäoliselt ühisosa, kus meil mingid debatid ei teki, on see, et linna 100 linnahall tuleks korda teha Tallinna linnapilt sellest võidaks aga nüüd kas siin üldse on arutleda millegi või öelda, et väga hea uudis? Mina ei oska küll midagi, ei tahaks öelda, ma arvan, väga hea. Ise elan seal võrdlemisi lähedal, et ei ole kunagi rääma soones käinud peale ka sees, et vajatakse korda. Äkki siis lähen? Jah, et siin ma vaatasin täna hommikul sotsiaaldemokraadid olid teinud ühe pressiteate, kus nad siiski Tallinna linnavolikogus soovivad vastuseid. Seal on üks keskne küsimus, et milline on see linnavalitsuse nägemus kui see linnahall korda saab ligipääsust merele kalasadama ja vanasadama vahelisel alal. Ja siis lisaks ka seal oli küsimus selles, et miks just nagu seep pakkumine, et ega vist väga palju ma ei tea, kas oleks pidanud nagu laia pintsamalt sellele linnahallile ja selle arendusele lähenema või tegelikult kõik need aastad on seda näidanud, et ega seal väga häid lahendusi ei ole, et riik siin soovis linnale appi tulla, aga papa bürokraadid sellel teemal nagu mõtlesid ja mõtlesid, aga lõpuks välja ei mõelnud midagi. No kõik see täpselt ütledki, et aastaid pole lahendust olnud, et me näeme, kuidas noh, varsti oleks niimoodi, et me võime sinna nagu teha juba mingisuguse varemete vaatamise punkti, et ikkagi midagi hakatakse tegema, ma arvan, et see on parem kui see, mitte midagi, et seal ikkagi Linnahalli ümbruses on ka omajagu jätkuvalt mingisugust sellist tühermaalaadset asja, et ma ei tea, kas see nüüd see ideaalne, ideaalne ligipääs merele. Et ma arvan, et pigem on hea, kui hakatakse ikkagi seal midagi arendama, et sa võidki jääda vaidlema ja mingeid väikseid nüansse otsima ja lõpmatuseni protsessida ja siis kõik lihtsalt laguneb ja laguneb ja laguneb ja meil on selline geto keset linna. Ja tegelikult on see ainult hea, sellepärast et noh, sealt muide 100 200 meetrit oleneb, kuidas vaadata, vasakule on jõudnud, Urmas Sõõrumaa hakkab tegema Patarei kindlus korda, et kõik ütleme, eks ei ole aasta projekt, aga no ütleme siis 10 aasta vaates võib seal päris äge olla, kogu see mereäärne ala Linnahalli puhul, jah, ma saan aru, see ajaline perspektiiv, mida siis Tallinki juhatuse liige Paavo Nõgene on ette andnud, et see lootus on see, et kolm aastat ehitamiseks kaks-kolm aastat ettevalmistuseks nüüd on küsimus, tegemist on muinsuskaitsealase objektiga, et millised seal tingimused on ja kuidas siis lahendatakse see liiklusvoogude küsimus, räägitakse siis tunneli vajalikkusest. Et need on siis need teemad. No vähemalt rannajoon saab korda Tallinna südalinnas, mis on olnud tükk aega niisugune raamas ja kole asi. Nagu ühes heas saates ikka öeldakse, et lõpetuseks spordist ja siis ilmast ilmastena ei jõua rääkida, alguses kaks sõna oli aga spordist nii palju, et sellel suvel ei toimu Rally Estonia't. Et piirkond Lõuna-Eesti nimeline jääb siis mõnest miljonist turismirahast ilma riigile jääb teenimata ka samuti maksuraha, mida, mis on mõõdetav miljonites, et see on selles mõttes kirglik etendus olnud, et tüli on, ma saan aru. Tüli on siis raha pärast võimu pärast, et millised olid need varasemad kokkulepped, kas ja kuidas Rally Estonia edust pidi osa saama ka autosport ja autospordiliit lähemalt ega seda, Ma arvan, teavadki asjaosalised isikud, aga täna võib vist selle teema lühidalt kokku võtta, ainult et nüüd ei saa keegi enam edust osa, sest Rally Estoniat ei toimu ja, ja võib-olla ei toimu kunagi. No ma tahaks ikkagi loota, toimub, et siukseid suurüritused üldiselt noh, väga nagu ära ei ka või midagi, tuleb sinna nagu asemele ei tule kohe asemele, aga tahaksin loota, et ka nii-öelda sellel aastal, et, et mind ralli absoluutselt ei huvita, ei tunne auto märkige ära, väga hästi, aga, aga see, kuidas inimestele tegelikult korda läheb, et noh, sellega ei anna vaielda ja kui selline ürituse ära kaoks, oleks väga-väga suur kaotus. Head kuulajad, selline sai tänane rahvateenrite saade. Martins Muutav Evelyn Kaldoja. Mirko ojakivi olid sellel nädalal stuudios Rahva teenrit taas eetris nädala pärast. Kuulmiseni. Vikerraadio.