Vikerraadio. Tere nädalataguse emadepäeva kuumalaine on toonud selleks nädalaks lund, rahet, vihma ja külma tempera tuuri, mille tõttu poti aednikud saanud muret tunda, kas maha pandud külmale vastu peab. Kuid selge on, et rabarber peenras on võimas ja tugev ning kirsside õitsemise aeg saab kohe-kohe täitsa mööda. Vikerraadio eetris on järgneva 55 minuti jooksul saade Rahva teenrid, kus arutleme kolme ajakirjanikuna ajakirjanikuga kolme või viimaste viimase nädala olulistel uudisteemadel ja olgu kohe alustuseks ka öeldud, et pikemalt mesikäppade püüdmisel Eesti pealinnas me ei keskendu. Rahvas teenivad täna, Urmet Kook, Eesti rahvusringhäälingust. Tervist. Neeme Korv Äripäevast. Tere ja mina olen Taavi Eilat, samuti Eesti rahvusringhäälingust. Pikema sissejuhatuseta. Alustame sellest, et täna on eriolukorra eelviimane päev 12. märtsil Eestis kehtestatud eriolukord koroona pandeemia tõttu on kõrvale jäämas ja selle peamine põhjus on tervisenäitajate suur paranemine. Et just tuli siis ka teade, et eile tehti 752 koroonatesti, neist neli olid positiivsed, haiglaravil on hetkel 41, kellest juhitaval hingamisel viis ja kui neid nakatunute arv vaadata natukene pikemas plaanis, siis viimastel päevadel ka seitse, kaheksa, viis ja nii edasi, et see on Eesti mastaabis ikkagi nagu muljetavalt muljetavaldavalt väike hulk õnneks et neid positiivseid teste nii vähe on ja, ja selles mõttes kolleegid, enne kui me võib-olla lähme nende leevenduste temaatika juurde, et et võib-olla peaks ühe korra veel eestimaalasi kiitma ja tänama selle eest, et nad on olnud nii tublid. Nojah, et võrreldes siin mitmete teiste riikidega on meil tegelikult ju suhteliselt hästi läinud, et et see ongi andnud võimaluse need piiranguid leevendada, et et et jah, mis ma ikka oskan öelda, et minu meelest on üks positiivne asi veel see, et et eile valitsuse pressikonverentsil Tanel Kiik sõnastas selgelt ära. Et mis on siis need näitajad, mille puhul siis piirangut võiksid taas karmistada, et minu meelest kui ma midagi natukene selles kogu selles kriisis ja riigipoolses käitumises puudust tundnud on, siis see, et et saaks nagu aru, et mis on siis need konkreetsed mõõdikud või näitaja, mille põhjal mingeid otsuseid nagu langetatakse ja ja kiik siis eile ütles, et edaspidi siis jälgitakse olukorra monitooriumiselt peamiselt kahte näitajat, et üks on nakkuskordaja ja, ja teine on siis uute nakatunute arv kahe nädala jooksul. Et, et praegu on siis uute nakatunute arv 100000 elaniku kohta Eestis umbes seitse ning Euroopa haiguste ennetamise tõrje siis Euroopa keskus või haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskus on öelnud, et ohtlikuks läheb asi siis, kui on kui on 50 pealse näitleja, nii et noh, minu meelest see on väga hea, et nüüd eriolukorra lõppedes meil on ees väga konkreetsed mingid arvud, näitajad, mille põhjal me siis teame, et mis võib-olla siis nagu ajendiks, kui mingid piirangud karmistuvad. Mina kiidaks Eesti avalikkust ka selle eest, et me oleme olnud ka lisaks sellele, et me oleme olnud seaduskuulekad. Me oleme olnud ka esitanud ka palju küsimusi ja ehkki ajakirjanikud on saanud siin noh, eriti ekre ministrite käest vastu pead, et teiegi peate, kuidas riiki juhtida, aga, aga põhimõtteliselt on see, et et minu meelest on väga oluline, et, et ka sellises keerulises olukorras on toodud seda avalik, kus meelsust ja see on näidanud ka Eesti ajakirjandus tegelikult sellise just sellisena sellisena nagu ta on meil siin tabelites olnud, et sõna on vaba ja ja see, kuidas ühiskond ennast tunneb, see paistab ka välja. Ehk ka on see, et kui, kui on mingisugustes kohtades need piirangud on hakanud pitsitama, siis neid, et nendel on ka teemadele tähelepanu juhitud ja ma arvan, et see on kindlasti Sellest kommunikatsiooni ja ajakirjanduse tööst võiksime saate lõpu poole natukene pikemalt rääkida selle kahe kuu jooksul, aga räägime praegu natukene nendest leevendustes, mis meid siis ees ootavad, et sel nädalal on infot tulnud hulgikaupa ja tegelikult tuleb täna veel juurde, sest valitsus peaks siis kehtestama sellise olukorra, kus eriolukorra lõpuga jääks ikkagi mingisugused piirangud alles. Noh, selge on see, et näiteks see kaks pluss kaks jääb kehtima, seda leevendus praegu ei tule ja see kehtib ka kõikide nende siis leevenduste puhul, mis siis praegu justkui tehakse, et siis ikkagi seal tuleks seda distantsi nõuet järgida, aga neljapäevase otsusega võib siis esmaspäevast avada spordiklubid, jõusaalid, ujulad, aga mitte spaasid. Ja samast ajast on lubatud avalikult siis koosolek, kud sisetingimustes maksimaalselt siis 50 inimest ja väljas 100 inimest ja inimesed tohivad külastada vanglaid. Juuni esimesest päevast saab külastada hooldekodusid ja, ja kui veel ajas edasi minna, siis esimesest juulist kinode etendused, konverentsid taaskord siis inimeste hulk peab olema piiratud ja koolid on ju põhimõtteliselt eilsest avatud, reaalsuses küll ilmselt siis esmaspäevast need mõned õpilased, kes siis sellistes väikestes rühmades ja ma saan aru, et need on peamiselt siis õpilased, kes lähevad sinna sellisesse järeleaitamistundi, mitte ei hakka toimuma tavapäraseid tunde loenguid, vaid ikkagi need, kes vajavad nagu kuidagi erilist nõu ja tuge, et aga ajakava on põhimõtteliselt nagu nüüd konkreetsemalt, et väljahõigatud ja ja öeldud, et kuidas need leevendused hakkavad tulema, et ma ei tea, kas need on proportsionaalsed leevendused või või noh, et kas need piirangud üldse olid proportsionaalsed, aga, aga jah, et kas on proportsionaalsed. No see juba juba sinu praeguses loetelus oli päris palju erinevaid detaile ja erinevaid kuupäevi ja ma arvan seda, et kas, et, et siin on tõe kriteerium ilmselt praktika, et me hakkame seda nägema, et kus mingid asjad toimivad ja kust nad nii hästi ei toiminud. Siin on ju püstitatud ka igasuguseid avalikke küsimusi, et kuidas ikka täpselt seal ujulas peaks olukord olema ja nii edasi ja nii edasi. No ma arvan, et, et inimesed on üldiselt ka harjunud, et sellise nii-öelda see, see füüsiline ruum, mis muidu eestlastel on nii või naa tahes-tahtmata rahvusliku omapära tõttu on, on suurem, et see on ka kriisi kriisi tingimustes. Me oleme ju näinud ise tänaval, kuidas inimesed tõmbuvad üksteisest eemale. Liiguvad, aga, aga ma, ma arvan, et selles osas ja et kuidas, kuidas need meetmed täpselt on siis nii-öelda kooskõlas seda siis siis me näeme, kui me hakkame erinevates kohtades ja asutustes käima. Käisin muide eile esimest korda sellises söögikohas üle üle pika aja õhtul ja täitsa täitsa mitu inimest oli ja täitsa tore oli. No kindlasti üks valdkond, millega väga paljud Eestimaa inimesed kokku puutusid, oli siis laste distantsõpe, on ju, et et paljud riigid ju võtsid vastu otsuse, kelle olukord oli meiega võrreldav või isegi natukene võib-olla halvem, et nemad avasid koolid päriselt nagu koolid, et olgem ausad, et meil see osaline avamine tegelikult ikkagi tähendab seda, et ikkagi õppeaasta lõpuni tegelikult jätkub ju distantsõpe. Et. Just et ainult üksikud õpilased nagu mina ja. Ja, ja, ja kindlasti siin on mitmed poliitikud või ütleme, omavalitsusjuhi tunnisest tunnust tunnistanud omavahelistest vestlustest, et oli väga tugev nagu surve, eriti õpetajate ja koolide poolt sest mõned vist nagu eakamad õpetajad väga, väga selgelt nagu kartsid seda, et kui, kui kui õpilased kooli tulevad, et aga jah, et osad riigid on valinud siin hoopis teise tee ja lubanud lapsed lapsed koolidesse ja seda enam, et et et eksperdid on öelnud, et ega, ega, ega lapsed ei kanaleid edasi. Et noh, ja see meie nagu valik ja, ja tegelikult ju terviseametist. Martin Kadai ma ise küsisin tema käest selle küsimuse, et et ta tunnistas, et oleks selline olukord kus meil, ütleme mingi kaks nädalat tagasi oli olnud näiteks kuskil kaks, kolm kuud varem. Siis oleks koolid avatud lihtsalt nüüd vaadatakse, et kooliaasta lõpp on käes ja ja lihtsam, on see siis selline kuu või, või kolm, kolm-neli nädalat nagu senist olukorda nagu jätkata. Just et see, et koolid üldse kinni pandi, noh see tundub loogiline, sest tol hetkel ka neid noh, et olukord oli nii Te arvamatu kõigi jaoks ja see otsus teha, et paneme kõik praegu kinni ja siis hakkame leevendama. Võib-olla tõesti oleks seal võinud selle sammu. Ja esialgu ma saan aru ju oli, kuna eriolukord oli üldse planeeritud esimese mai ka lõppema, et võib-olla seal oleks selle leevenduse juba saanud või, või pidanud tegema, sest noh, nii palju kui mina aru saan, ega koolilapsed on sellest ka ikkagi tüdinud, tüdinud ja kaasa arvatud lapsevanemad, on tugevasti tüdinud sellest, et nad peavad seda õpetaja tööd nii aktiivselt tegema ja ega ülikoolis isegi ühte kursust lugedes, et et see ei ole nagu sugugi mitte mugav tegevust läbi nende veebirakenduste. Palju enam tahaks olla auditooriumis, et see diskussioon seal oleks meeldinud. Et kui me räägime nüüd sügisel sellest teisest lainest, siis, siis kindlasti noh, nagu tasuks sellistele asjadele nagu mõelda, et et võib-olla neid asju kuidagi nagu mahlokaalsemalt lahendada küsimusi ja loodetavasti koolika ka ise valmis varem paremini selleks distantsõppeks, onju, et sind tegelikult koolide vahel väga suuri erinevusi olnudki, praktikaid, kuidas distantsõpet rakendatakse, mõnes koolis toimuvad ruumid olid iga päev mõnes mõni õpetaja kohta võib-olla kord nädalas veelgi harvemini ja see on ka koolide enda sees väga erinev juba, kuidas mingid õpetajad nagu käituvad. Et, et selles mõttes võiks nagu sügisel, kui me räägime sellest võimalikust teisest lainest, on ju, et ma tahaks loota, et siis need on nii koolid kui haridussüsteem natuke rohkem nagu valmis selleks. No kindlasti on rohkem valmis kasvõi seeläbi, et sa rääkisid, et noh, kui siin eakamad õpetajad kartsid reaalselt ka selle viiruse levikut, siis ega siis ka õpetajad, et selline noh, nii-öelda digivalmidus on, on äärmiselt erinev Eestis olnud ja nüüd ollakse ikkagi harjunud teatud, et nii-öelda programme või jätta või kuidas iganes kellelgi see korraldatud on ka kasutama ja ja võib-olla võib-olla isegi tulevikus tänu sellele me jõuame natukene mingi mingi ühtsemate süsteemideni, aga jah, ma saan oma oma erinevates klassides teismeliste pealt kinnitada kinnitada seda, et tõesti erinevates koolides on asjad erinevad ja ja kuidas, kuidas see nii-öelda laste peal väljendub, see on ka väga erinev, sellepärast et on olnud siukseid mitu sellist, mitu sellist lainet, et alguses oli, alguses oli ärevus ja siis oli, oli selline tüdimus, siis oli mingisugune vahepeal oli niimoodi, et tegelikult on päris äge niimoodi kodus olla ja asja teha, aga noh, ma, ma arvan seda, et üldiselt minnakse päris rõõmsalt jälle nii-öelda kontaktõppesse, nagu öeldakse, kui see võimalus avaneb. Aga huvitav on ka see, et kuidas need harjumused on siis tõesti muutunud, et ma ei tea, nüüd spordiklubid avatakse, et kas inimesed ikkagi julgevad ja lähevad sinna, et noh, ma ei tea, videotreeningud on nüüd aktiivselt olemas, isegi võimlen seal teleka ees selle videotreeningu ees mitte siis teha noh, et rühmatrenni minna ei saa ja kas ma nüüd oleksin valmis näiteks jõusaali minema selleks, et ma ei ole päris kindel eriti siin vastu suve, pigem lähen õue jooksma ja. Ja sellised need, sellised uued põnevad terminid on siin noh, see jälle kasutatakse seda uus normaalsus ka peaminister vist nüüd, kui ta nüüd selle eriolukorra lõpust rääkis, ka kasutas seda seda sõnapaari ja sellest on maailmas päris paljut, et me tegelikult ei tea ju seda, et, et mida te selle all mõeldakse, et kas see normaalsus on pigem see, et, et, et taastub nii-öelda see endine olukord või, või kuidas, kuidas need asjad lähevad, ma arvan, kindlasti. Ja mõnda aega, kus endine olukord ei taastuvad niisama, kui sa tood näiteks selle jõusaalide näite, et et noh, tegelikult näiteks. Ma ei tea, ma ei ole küll, ei ole väga paljudes jõusaalides nagu käinud, aga noh, näiteks spordiklubides, aga noh, näiteks My Fitness siis seal on alati olnud juba ennem seda kriis olid need desinfitseerimisvahendid olemas. Et osad inimesed neid kasutasid, enne kui nad läksid mingi mingi instrumendi juurde ja pärast seda, kui nad olid lõpetanud, kasutasid teised ei kasutanud seda, et et noh, nüüd ma saan aru, et see uus normaalsus on see, et sa pead sind kasutama. Aga noh, et ma arvan, et kindlasti on väga paljud inimesed, kes seal mõnda aega noh, suhtuvad ettevaatlikult ja ei lähe neid teenuseid kasutama. Ma ei räägi siin ainult mingitest jõusalee spordisaalidest, vaid mis nüüd avanevad, et et inimesed on siiski pelglikud ja vaatavad, kuidas asjad nagu areneb. Samas seda kindlasti, aga samas on ka nii, et, et turul, kui ta vähegi toimib, on olemas alati nõudlus ja pakkumine, ehk siis need on praegu, me näeme näiteks Tallinna vanalinnas, mis on valdavalt, et ju ikkagi turistide meelevallas olnud kogu aeg, siis seal me näeme väga palju eestlasi, sellepärast et vanalinna söögikohad, mis on oma uksed lahti teinud, on täiesti arvestatavaid hinnaalandusi teinud menüüdes. Praegu on, praegu on täitsa täitsa huvitav käia, näha, et 20 protsenti ja 30 protsenti mõned siis kaasa ostes mõned koha pealt nii-öelda oma nii-öelda tegelikult turg tuleb, tuleb sellega kaasa ja, ja tõenäoliselt jälle omakorda tõmbab selle asja asja käima. Ja ma selles mõttes ei ole nagu väga-väga seda meelt, et noh näiteks, et mingisugused, et asjad nagu päriselt ära kaovad, sest et kujutage ette sedasama konverentsiäri. Et kui tulevad noh, ütleme nii, et see ettevõtete arv ilmselt väheneb, kes sellega tegeleb. Aga need, kes selle jälle jälle käima veavad, on olnud piisavalt käega kullas mingisugusel hetkel, et, et tulevad ka teised järgi. Ilmselt see käivitamine võtab aega, aga, aga mingil moel ta ikkagi ikkagi taastub. Ardo Hansson, minu meelest ka ETV esimeses stuudios seda seda ütles, et et nii need arengud võiksid minna, ma pigem kaldun nagu seda seda uskuma. Aga inimeste liikumine nüüd ka naaberriikides Läti Leeduga on piirid avatud. Eile siin oli reportaaž aktuaalses kaameras, kus siis ikkagi poodi inimesed tunglesid. Et Soomega on see olukord natukene teistmoodi, et sinna nüüd saab tööle minna ja isiklikel tungivatel põhjustel, aga seal sellist sellist ma ei tea, nemad siia tulla, alkoholi ostma või, või vastupidi, kes tahaks sinna minna? Et seda ei saa toimuda, et noh, miks riigitiga nii erinevalt meil ikkagi läheb, et, et. Põhjus on noh, nagu ikkagi see, et riikide selline olukord on, on nagu erinev, et Eesti, Läti, Leedu näitajad on laias laastus ju samad, et Lätis võib-olla natukene paremad eesti leedu on enam-vähem võrdsed, et seetõttu on seetõttu on see üsna loogiline, et see nii-öelda läks, aga, aga see, et meil see, millal meil selline Soomega selline tavaturism nagu taastuks, on iseenesest nagu päris. Huvitav, et siin on. Et kas see oli üles, oli üks lugu siin paar õhtut tagasi, kus, kus nagu tuli selline hinnang, et nagu Eesti ei ole nagu kuidagi huvitatud sellest, et et see on iseenesest päris huvitavat. Et seda oleks nagu kontrollima, et kas sellel on ka mingi tõepõhi all või mingi ajakirjaniku väide, oli see, et niipidi, et Eesti ei ole huvitatud mitte Soome, jah. Et. Sest praegu ikkagi ju neid reegleid kehtestab Soome-Eesti oleks leevendusteks justkui nagu avalikus vähemalt selles kommunikatsioonis avatud ja ka nagu ütles ka siseminister Maria Ohisalo siis nüüd täna hommikul, nagu ma aru saan, siis, et et noh, neid otsuseid nüüd kaalutakse eraldi võttes Rootsi ja Eestiga, sest olukord nendes riikides on ka erinev ja jääd, siis on tõenäoline, on see eestiga, avatakse nende poolt, nagu oldaks valmis seda varem tegema. No just jah, kuigi kuigi, kui me seda poliitilist argumenti vaatame, siis alati ju põhjamaadel on see lähedus nagu ajalooliselt nagu selline veel tihedam, eks ju. Aga muidu, mis puutub sellesse, siis ma tulen korra veel selle selle teema juurde tagasi, et kuidas inimesed käituvad, et sel nädalal rääkisin ühe suure jaekaubandusettevõte siis tegevjuhi ja tema ütles seda, et kui seesama esimene nädalavahetus, kui olid kaubanduskeskused taas avatud, siis nende suurtes toidupoodides paaris kohas oli ikkagi käibed juba täiesti ligilähedase tavaolukorraga. Nii et nii et mingites samal ajal on see, et mingeid väikseid poode on nad sunnitud ka kinni panema nendes kohtades, kus käivad, käivad turistid. Et neid lihtsalt pole ju nende, ma ise mõtlesin, et ju nende käivitamis kulutad taaskäivitamiskulud, siis on ka piisavalt piisavalt väiksed. Aga selles mõttes jah, et siin kaubanduskeskused on öelnud, et kui saaks nagu umbes 50 protsendi peale käibest, noh, et see oleks juba täitsa täitsa okei ja ma sain aru, et meie lõunanaabrite juures umbes umbes nii need protsendid olid, aga meil oli siis tõesti natuke rohkemat, eks see sõltub ka inimeste noh, tavapärastest harjunud. Aga liikumise temaatika juurest veel see lendamised, teema, mis on sel nädalal siin oli aktiivselt kampaaniat, kuidas Air Baltic taastab Eestist uuesti, lennud hakkas reklaamima erinevaid lennusihtriike või sihtkohtasid ja eile teatas Taavi Aas majandusminister, siis et ei, et nii see sugugi ei ole, et näiteks Amsterdami minna üldsegi ei saa, et airBaltic rutas justkui asjadest ette, et et ma ei tea, kas seal on möödarääkimine või, või on see ettevõte on lihtsalt liiga rutakas. Ja et jutt käib siis Amsterdamist Kopenhaagenist tööd, mida, mida Air Baltic müüsin juba aktiivselt juba järgmisest nädalast, aga aga mille kohta siis Eesti majandus-kommunikatsiooniministeerium ei ole andnud veel luba, et kummaline ongi see, et kaustasin väidab, et nendel on ametlik luba lendamiseks olemas. Aga, aga ta ei kausson siis Air Balticu juht, et aga ta ei ta ei, ta ei täpsustanud, mis loast nagu silmas pead, aga, aga Eesti riik on siin nagu väljendanud seda, mis ma saate algul ka tõin välja selle, selle, mis on need näitajad mille puhul räägime siin piirangutest kirjand leevendamisest, karmistamisest, et et sihtriigis ei tohiks olla viimase kahe nädala haigestumus 100000 elaniku kohta ka suurem kui 25. Et sellisel juhul on võimalik, et need riigid lendamiseks avada siitpoolt see nagu Eesti seisukohtadelt, tuletan meelde, et Eestis on see näitaja 100000 elaniku kohta seitse praegu. Et et jah, et siin on jah, praegu nagu käib nagu vastastikune süüdistamine. Et ehk siis ei ole nagu näha, et kuhu see nagu lähevad, mina ei oska siin praegu poolt valida, aga võib-olla ühe asja pärast ära selgitama. Et kogu sellest eriolukorrast hädaolukorrast, et et on jäänud mulje, et, et pildid esmaspäeval õppe eriolukord ära ja hakkab kehtima hädaolukord, et hädaolukord ei ole selline selline asi, mida kehtestatakse, et hädaolukord on meil ka siis kui on Lõuna-Eestis suur torm on ju, et hädaolukorra lahendamiseks võib valitsus kehtestada eriolukorra aga hädaolukord on selline, kuidas ma ütlen selline seisund, kus või, või, või kus, kus, kui riigis on mingi mingi mingi häda kuskil osas on ju et meil kindlasti mingit sellist meil esmaspäeval ikkagi taastub tavaolukord, aga teatud piirangutega? Jaa, jaa. Kuna me eriolukorrast lahkmepiirangut soovitakse nagu kehtestada mingitki, siis täna vist keskpäeval peaks valitsus uuesti ilmselt siis telefoni teel kogunema ja need piirangud siis ära otsustama, et mis siis nagu jäävad, et, et jah, et tahaks selgeks puust ja punaseks, et et ei kehtestada uut olukorda riigis, et, et meil on nüüd riis hädaolukord, et ei, tavaolukord. Ja et kui me veel räägime nendest mõistetest, mis on tulnud käibele, siis jah, ma olen siin kohanud nüüd ka mõistetav turismikoridor, mida siis Schengeni ruumis räägitakse ja see, kuidas neid Schengeni reegleid nüüd antud koroonakriisi tingimustes on tõlgendatud. No ma arvan, et siin on, on tegelikult juristidel omajagu jagu peamurdmist, et ütleme ausalt, et, et mulle tundub, et see päriselt vist ei vasta tegelikult sellele niisugust olukorda ei osanud nagu keegi ette näha. Ja võib-olla, et siin tuleb ka mingisuguseid selliseid ümberkorraldusi või muutmisega, jah, see mõiste turismikoridor on nüüd, et et siis ma saan aru, et, et turismikoridori võib teoreetiliselt avada, aga noh, näiteks niimoodi noh, nii-öelda ühest riigist teise, eksju, näiteks ma ei tea, umbes Soomest Kreekasse vist oli juttu selle sellest ka näiteks, et et kui, kuna Kreeka on suhteliselt hästi hakkama saanud ja Hendrik Hololei siin Euroopa Komisjoni poolt rääkis ju ka üks päev juhtusin aktuaalses kaameras vist oli see intervjuu, kus ta rääkis sellest, et, et ka Kreekat või noh, ka Eestile võiks nagu, kui inimesed tahavad, tahavad käia, käia ja puhata ja, ja keskkonnavaheldust ja nii edasi. Nii et eks me siin tõepoolest, eks me, eks me saame näha, kuidas avanemine käib, aga, aga ma usun, et, et, et me näeme siin noh, järjest aktiivsemalt ka Brüsselit ütleme nii. Rahva teenreid Neeme Korv, Urmet Kook ja Taavi Eilat jätkavad, et selleks, et me siis sellest eriolukorrast väljuda saaks ja tavaolukorda minna või või milles siis ühtlasi lahendame jätkuvalt hädaolukorda, et oleks juriidiline, selline tugi olemas, siis selleks nägi sel nädalal vaeva riigikogu ja me räägime nüüd hädaolukorra ja nakkushaiguste ennetamise ning seireseadusest mille siis riigikogu võttis vastu ja eile ka president kuulutas välja, kuid noh, Tõele au andes siis küllalt pika hambaga. Ja ma tsiteerin, kui, kuigi see ei ole põhiseaduse vastane, ei kuulu see arusaadav ja mõistliku seadusloome juurde. Nii põhimõtteliste ja pikaajalist mõju omavate otsuste tegemine ilma sisulise aruteluta, mida peegeldas ka menetluse käik Riigikogus, ei ole põhjendatud tsitaadile ja president viitab siin siis kahele asjale, et esiteks, et taas tegeleb parlament siis kobarseaduse vorpimisega ja teisest siis sellest, et, et seaduse teisel lugemisel läksid jõujooned Riigikogus paigast ära. Ehk et üks Reformierakonna muudatusettepanek, mis oli, siis ma saan aru mõeldud nagu mitmed muudatusettepaneku koosmõjuna, et üks nendest läks Reformierakonna toetusel, aga sinna juurde tulid siis ka koalitsioonisaadikuid kokku 11, kui ma õigesti mäletan. Ja, ja see läks läbi, mis justkui viiks selle nii-öelda juhtimistasandi konkreetsemalt näiteks selles koroonakriisis terviseametiga, et ja, ja et terviseamet oleks siis nagu justkui ütleme, et lihtsalt öeldes võimsamal positsioonil, kui valitsus seda seda on, et see on see, mille üle siis see diskussioon siin sellel nädalal tugevalt on käinud, hiljem proovisid EKRE juhid mängida selle peale, et nende saadikud lihtsalt ei saanud aru, mille poolt nad mäletavad või mille vastu, kas nad peavad hääletama poolt või vastu, et see muudatus nagu siis läbi ei läheks, et no ma ei tea, see, see argumentatsioon muidugi tundub selline, et ka EKRE ministrid ise arvavad, et nende saadikud ei ole kuigi, ütleme nutikad. Jah, et see oli üks suur segasegaduse mis seal toimus, et võib-olla tegelikult ja asja tuum ongi see, et tegu oli nagu kobarseadusega kus siis nagu oli, ühelt poolt muudeti hädaolukorra seadust meditsiini, tead saladust, nakkushaiguste ennetamise tõrje seadust ehk mitu asja oli seal koos ja, ja probleeme, milles, millest sa rääkisid või see konflikti tuli siis selle hädaolukorra seaduse muutmisel kus siis koalitsioon tahtis panna ja sisse siis sellise klausli, et et noh, olles nad on olnud suhteliselt kriitilised ikkagi päris mitut koalitsioonierakonnad terviseametit tegevusele, et vabariigi valitsusel on õigus jagada korraldusi ja siis sisse läks siis Reformierakonna muudatus Enamjaolt siis EKRE saadikute toel et siis selle valitsuse korralduse asemel tuli sinna siis hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus, ehk noh, mis, mis võiks siis olla Neil puhkudel veterinaaramet, mingitel juhtudel siis terviseamet ja nõnda edasi ja see oli siis see konflikti koht, mis läks sisse. Ja, ja see tekitas siis selle tormi veeklaasis, et on räägitud sellest, et mingit mingil hetkel hakati siin nagu ajakirjanikel lükkama nagu etta siukest nagu informatsiooni, et see oli teadlikult kellegi poolt registreeritud mäng. Aga ütles üks poliitikat. Et Eesti poliitikus poliitikas ei ole päris nii, nii, nii, nii suuri mängureid, kes suudaks selliseid asju välja mõtlevad, et see oli ikkagi ilmselt siis nagu tööõnnetus kuskilt poolt, et see nii läks. Aga, aga, aga see selleks, et see oli siis see hädaolukorra seadusega, mis nagu siis, nagu olulisemad asjad olid missis sinna teise poole sellest kobarseadusest ehk nakkushaiguste ennetamise ja tõrjeseadusesse läks siis siis varasemalt oli seal olemas seaduses siis selline loetelu. Eriti ohtlikest nakkushaigustest, kus olid siis sees konkreetselt ära määratletud need haigused, et katk, koolera, kollapalavik, viiruslikud, hemoraagilised, palavikud ja tuberkuloos aga siis seaduse muutmisega pandi siis sinna sisse, et uudne, ohtlik nakkushaigus, mis siis nagu natuke sisustati ära ka, et mis see siis nagu olla võib ja millele me nagu tingimused on, ehk et sisuliselt siis uudne, ohtlik nakkushaigus, siis see Covid 19 on, läks siis sinna sisse. Ja see nagu annab nagu tulevikus võimaluse, kui mingi mingi teine mingi haigus peaks tulema, sarnane on ju, et siis ei pea hakkama seadus selle pärast nagu muutma. Ja teine asi, mis, mis läks siis sinna nakkushaiguste tõrje seaduse muutmise sisse oluline punkt oli see, et et. Ma võin ette lugeda, kui käesoleva paragrahvi lõikes viis sätestatud meetmete piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku majandusliku mõju kehtestatud vabariigi valitsuse korraldusega. Et sisuliselt ikkagi, et no liiklus on näitaja, et kui praegu oli selle eriolukorra ajal, mil peaminister tegema otsused Raatuse tänava ühiselamu kinni panna siis edaspidi teeb selle otsuse siiski terviseamet. Aga kui näiteks sellele ühi suurema ühiskondliku või majandusliku mõjuga asi näiteks pannakse kinni üks suur saar näiteks Saaremaa või ma ei tea Tallinna lennujaam või mingi edasi, siis seen valitsuse pädevuses, et see pandi nagu selgemalt nagu paikesele. Et jah, et et iseenesest laias laastus need põhimuudatusele kindlasti väga mõistlikud ja, ja õigustatud. Aga siis jah, see torm veeklaasis oli siis selle hädaolukorra seaduse poolega, aga ma arvan, et parlament selle muudab ära hiljemalt sügisel. Nüüd on hea valitsuse liikmetel vaadata, et kuidas noh, mingisugune seadus noh, nii-öelda kuidas seda suudetakse seletada, et kui selline tippajakirjanik nagu Urmetasin seletab seda asja lahti ja kui ta nüüd kuskil kuskil libastus, siis on järelikult midagi valitsuse poolt seletamata jäänud, et et see on selline nagu tore kuulata. Aga ma tahtsin seda öelda, et et nii nagu ajakirjanikult on selles selles rollis kindlasti tähtsad, siis presidendi institutsioon on, on tegelikult meil siin selline õigusriigi tasakaalustus võll ja minu arust see nagu töötab selles mõttes väga hästi ja need sõnumid, mis kadriorust on tulnud, on, on, on selles mõttes väga olulised ja üks nendest oligi seesama, et üleskutse, et eriolukorrast kiirustades astutud sammud, et vajaksid või vajavad põhjalikku ja sisulist revisjoni noh ilmselgelt on, vajab ka see asi nagu parandamist. Kobarseadus tehaksegi sellepärast, et saaks nagu paljud asjad kiiresti vastu võtta korraga aga samal ajal on see, et, et kuna seal on nii erinevad õigusaktid pannakse sellesse Brežnevi paki kokku, siis on ta lihtsalt hästi, noh, see õigusloome Detail selgelt kangas, also küsin sult vastu ja see, sa kiidad presidenti, aga samas tunnistab, painab Brin kuldsele välja. Ta tunnistab, et tema põhiseaduslikku riivet ei leidnud. Ta tunnistab seda kobarseadus, ei ole tingimata halb tunnistada seda, et arusaadavalt on kriisi ajal alati aega vähe. Et ma küsin, et aga, aga samas need ülejäänud tema põhjendused ja ka sinu kriitika on siis see tuli kuidagi midagi väga halb, et et mis siis nagu, mis siis nagu valesti on, et kui ta vastab põhiseadusele, kui tunnistatakse, et on kiire, aega on vähe, tuleb ära muuta seda, et mis siis nagu kallastel, mis seal halba, mis, mis siis nagu valesti ei valesti selles mõttes otseselt valesti tehtud midagi, aga kui sa, kui sa mingi asjaga niimoodi kiirustad, siis, Hinnangut ei saa nagu korralikult teha, lihtsalt lihtsalt said, sa ei suuda seda mõju nagu tajuda, teine asi on puhtalt selline see niuke õigusaktidega, busserdamine seal riigikogus, mida noh, võib-olla küll nagu intellektuaalselt huvitav jälgida, aga ühel hetkel muutub see ka nagu väga väsitavaks, eks ju. Et ega me tegelikult täpselt ei tea, kuidas, kuidas see asi tööle hakkab ja noh, olgem ausad, tegelikult kui nagunii-öelda nagu suures pildis, nagu öeldakse, vaadata siis Eesti tervishoiusüsteemi näiteks siis on see, et terviseamet on olnud tegelikult suhteliselt siiamaani suhteliselt nõrgal positsioonil, et Eestis ikkagi tervishoiusüsteemi kontrollivad suurhaiglad ja suurhaiglate mõjukad mõjukad tipparstid ja juhid ja see, see siin võib, siin võib tekkida igasuguseid selliseid noh, niukseid käit kogu selles kogu selles protsessis oleneb, kuidas nad seda nagu rakendama hakkavad. Kogu seda asja Ja tõsiasi on see, et kui seal oleks nüüd ikkagi vastuolu põhiseadusega president ei oleks seda ka välja kuulutanud ja teine aspekt sellest, et vastuolu jõust otsene vastuolu, et seal praegu on selline et noh, tunnetuslikult midagi seal tundub, et on olemas, aga rohkem kaasa käigus tekkida teisi pisi ei oleks saanud eriolukord sellisel juhul ka lõppeda praegu, et et kui mina õigesti aru saan, siis on see ju nii, et kui me seda seadust vastu ei oleks, et ei oleks eriolukord lõppenud, sellepärast et muidu ei oleks saanud neid piiranguid jätkuvalt kehtestada või poleks alust, kes ja kuidas peaks neid piiranguid kehtestama. Et selles mõttes oligi kiire ja tuligi kiiresti teha, kui taheti eriolukorda lõpetada. Ma saan aru, et president ja ja peaminister kohtusid enne, kui president selle välja kuulutas. Arusaadavalt ilmselt andis oma signaali, et ta, et ta ei ole sellega rahul, aga aga tuleb teha, tuleb tegutseda praeguses olukorras ja kui ma tulen tagasi korra selle juurde, et kas see on siis selline Parlamendi praak, mida tehti, et noh, siis teisest küljest ütlevad näiteks ma ei tea, Leo Kunnas Ruuben, Kaalep, et, et nemad toetasid selle seaduse siis või Reformierakonna aspekti selles seaduses seepärast, et see annab veel selgema sellise käsuahela, kuidas asjad peaksid toimima. Sa ei saa riigikaitse komisjonis tundud see asi, aga samal ajal Henn Põlluaas ütles, et see oli, et nii nad hääletasid, et see oli suur Teeennetes. No just, ja no ma tsiteeriks ka Tõnis Mölder, et siin, kes sotsiaalkomisjoni juhina ütles, et paraku suur paraku suur saal ja selles mõttes demokraatia said võidu ja päris suur hulk koalitsioonisaadikutel otsustas opositsiooni ettepanekut toetada, mis keerab tegelikult eelnõu sisu pahupidi. Siin tekib muidugi küsimus, et mida sotsiaalkomisjoni juht tahab, et ei tahaks, et demokraatia saab võitu või, aga selline retooriline küsimus, laskumata sellesse võib-olla seal tasuks veel küsida seda, et kas nüüd terviseamet, et ütleme, saab selle vastutusega hakkama praeguses hädaolukorra lahendamises? Vaata kui me oleme näinud seda, et siis pigem ei ole terviseamet tahtnud seda vastutust võtta mingites küsimustes, et pigem on nad jätnud otsustamata seal, kus oleks võib-olla pidanud tegema kiireid otsuseid või, või näitab oma seisukohta, et neil on see küsimus see, et kas, kui amet saab seda õigust juurde. Et kas nad hakkavad seda õigusega nagu rakendama või kasutama, et see nagu võib olla seotud ka selle ameti nagu juhtide ja nende käitumisega noh ja ei maksa. Unustada, et lõppude lõpuks seal olemas poliitikud, kes jälgivad oma reitingupunkte ja, ja kui hakkavad mingisugused sellised ametnike otsused minema sellises suunas, kus need need punktid on ohus, siis ma arvan, et noh, me näeme nii üht kui teist. Kolmanda Eesti on õigusriik ja tegelikult alati saab, kui see terviseamet saab mingid õigused mingeid piiranguid kehtestada, Atsakanud halduskohtus vaidlustada, et selles mõttes, et meil kohtusüsteem toimib selles osas nagu suhteliselt kiiresti, et et selles mõttes on ka siin mingisugune tagavarauks olemas. Kuulge, aga selle seaduse Helle hääletamise eelnes veel üks väga kummaline episood Riigikogus, kus opositsioonisaadikud siis tõlgendavad tänaseks ma saan aru, Henn Põlluaasa tegevust õigusriigivastase tegevusena ja ja no mis siis tegelikult juhtus istungi rakendamisel tahtis juhatuse liige, Riigikogu aseesimees Siim Kallas muuta päevakorras järjekorda seal kuidas hääletama hakatakse ja Põlluaas kukutas selle ettepaneku läbi, sest et EKRE fraktsioon tegi seda, seda ettepanekut ei toetanud, vaieldi selle üle, et kas sedasi saab vetostada või mitte. Et aga no asi päädis sellega, poolteist tundi vaieldi teema üle, et et põlluaas andis sõna väidetavalt siis video ja andiski tegelikult Reformierakonna saadikud olid seal käed püsti, tahtsid küsida protseduurilisi küsimusi, milleks neil on täielik õigus. Ja Henn Põlluaas ei võtnud seda kuulda, vaid andis hoopis sõna protseduuri teiseks küsimuseks. Urmas Reitelmanni-le, kes siis on tema enda riigikogu fraktsioonikaaslane ja, ja noh, et Reformierakond ja siis hiljem Enn Põlvas väitis seda, et Reformierakonna juttu kõikides küsimustes kordus ja et mõttetu on samal teemal uuesti uuesti arutleda. Ehkki olen pikka aega jälginud seda, mis, mis parlamendis toimub ja noh, ütleme nii, et midagi võib olla ülimalt enneolematut ikkagi selles asjas. Kokkuvõttes ei olnud aga selline Ajal, mil teatrid on suletud, et mulle tundus üks selline selle etenduse poodi asi, pigem sihuke poliitilise poliitilise etenduse mina ei näeks seal, et keegi oleks sooritanud midagi põhiseadusliku korra või õigusriigi vastu. Ütles, et jah, et ennem sellest eriolukorra aastal üks suhteliselt sarnane juhtum oli, kus, kus oli ka opositsioon versus Henn Põlluaas. Ma mäletan seda kaaslast enam, vabandust, aga, aga siis ma mäletan, võttis riigikogu juhatus, võttis mõtte aja ja aja ja mõtiskles koos mõnda aega ja siis mindi siiski sedasi, et need opositsiooni toona sai siis opositsioonisaadikud oma need küsimused või probleemi ära lahendatud. Et jah, et ilmselt siis riigi esimees nagu noh, ma ei, ma ei tea, ma ei oska öelda, kas nüüd kuidagi nagu ta teeb seda tahtlikult või, või, või ta alles õpib seda ametit veel, et ma arvan, et pigem on see teine asi, et et, et siin ei ole mingit sellist tahtlikku kuidagi opositsiooni nagu allasurumist, vaid, vaid vaid see võib-olla tuleneb mingitest noh, nagu mingitest muudest asjaoludest. No just, et kui vaadata ka neid riigikogu ülekandeid, siis see, kui palju abi peab Henn Põlluaas oma vasakul käel istuvalt siis ametnikult sealt küsima, et, et kuidas neid asju läbi viia ja, ja et, et noh, see on selge, et et tabel kohaneb, kuigi ta on juba tegelikult ju üle aasta aja nüüd ametis olnud, aga ja teisest küljest mulle tundub, et ta nagu on häiritud sellest, et Reformierakond ja üldse opositsioon kasutab tegelikult täpselt sedasama taktikat, mida on ju EKRE ise opositsioonis olles kasutanud sellist noh, lihtsalt jantimist ja lihtsalt protseduuriliste küsimuste võtmist ja see ongi kohutavalt tüütu. Ei saa salata, aga noh, see on üks osa sellest, poliitik. Kes on kohutavalt tüütu ja ei maksa ka unustada, milline on riigikogus kohtade jaotus, et see praegune opositsioon kas või kvantitatiivselt vaadates on suhteliselt tugev, et neil on päris palju sellist jõudu, näiteks siin erinevate protseduuriliste küsimuste korduvaks üleküsimiseks erinevatele paragrahvidele, tähelepanu juhtimiseks ja selliseid noh, võimalus tekitada selliseid keerdsõlmi ja see noh, see ilmselt on suhteliselt paratamatu Rahva teenrid Neeme Korv, Urmet Kook, Taavi Eilat jätkavad, Kredexi nõukogu otsustas reedel, ehk siis eile toetab valitsust juba heaks valitsuselt juba heakskiidu saanud laenu andmist allinkile ning saatis ettevõttele ka laenupakkumise, et 100 miljonit eurot laenu tähtaeg kolm aastat ja laen tuleb siis tagastada ühes osas laenu tähtaja lõpus ja intress on siis kaks teis 12, kuu euribor pluss kaks protsenti aastased. Et noh, vaadates Tallinki siin majandusnäitajaid, mis siin, kui ma õigesti mäletan, oli möödunud nädalal, siis noh, selgelt on see olnud kohutav, mis on toimunud ja ja see riigilaen nüüd siis mille üle palju vaieldud ja mis on kuidagi nagu kõige rohkem ka kõla kõla saanud, sest see on ka kõige suurem laen. Et, et nüüd on see nagu siis justkui ametlikuks Laen on, laen on tõepoolest, laen on tõepoolest justkui kinnitatud jah, ja selle üle on käinud ka päris selline korralik vaidlus ju selle üle, et, et millised need laenutingimused täpselt siis on ja kas need on õiged ja kas üldse üldse on õige riigi selline sekkumine ühte sellisesse ühte suurde ettevõttesse, samas ajalugu tunneb läbi kriiside, riikide sellist käitumist, kus nad loevad teatud ettevõtteid strateegiliseks ja noh, kui vaadata seda, et Soome on Eesti tähtsaim väliskaubanduspartner mõlemat pidi, eks ju, siis siis siis see kindlasti kindlasti ongi väga-väga tähtis ette võtta ja kui me, kui me siin saate alguses rääkisime nagu, nagu piiride avamisest ja või siis kuidas see välisminister ütles, Balti mull on nüüd, eks ju noh, nagu see ühine mull. Et Soome kaasamisest sellesse siis siis tõepoolest, ega siis ju Eesti eriti k est kogu Eesti majandusega, aga eriti nagu väiksemate piirkondade turismimajandus väga paljuski ju ikkagi sõltub sellest, et kas soomlane siin siin käib ja, ja kuidas, kuidas ta käib ja kui palju ta kulutab. Aga noh, näiteks juba näiteks juba esimene näide tuli ju kohe börsilt, et kui see Töörände avamise teema Soomega oli, siis Tallinki aktsia sel päeval kohe tõusis seal mingi viie protsendi pealt, eks ole, ülespoole. Aga see on, see on jah, et, et ma arvan, et nende tingimuste üle saab veel päris palju arutleda ja üleüldse nagu siin. Ega siin ökonomistid, et on, on öelnud, et see riigi roll majanduses saab olema tõenäoliselt üks, üks väga tähtis teema alati noh, mis, mis selle kriisi järgselt on ja ma arvan, et see on niisugune globaalselt üsna üsna oluline teema on meil siin ka. Jah, et raske on midagi nagu lisada, väga palju, et võib-olla siis seda, et et, et me teame selle laenu nagu põhitingimusi on ju, et me teame seda, et see on kolm aastat alates laenulepingu sõlmimisest intressimääraga 12 kuu euribor pluss kaks protsenti aastas. Et see on see, mida me teame, millest nad nüüd KredExi nõukogu kordas siis eile siis sedasama neid asju, aga ühtlasi küsida riigi käest, et mis on siis need täpsemalt tagatise teed ja siis öeldakse, et seda kommunikeerib nagu Tallinn. Aga Tallink ei ole veel veel veel niiden tallides seda kommenteerinud ja ma ei tea, kas ta ka seda teeb. Et see on nagu üks asi, miks sellest teemast võib-olla nii palju räägitakse nagu kaks asja, üks on siis see, et siin see eelnev, see suur konflikt Tallinki ja LHV vahele LHV-s kus oli üks neist, kelle poole Tallinn pöördus siis kommertspoole pealt on ja kelle käest laenu saada ja, ja ja tooda Tallinki juht ütles, et Paavo Nõgene LHV pakutud laenutingimused olid röövellikult ja see tekitas sellise suure nagu ühiskondliku noh, nagu asjad on vaidluse ja, ja noh, mis on nagu praegu nagu selle asja puhul on küsimus see, et millest me sellest räägime, on, on see, et et see peaks olema niimoodi, et kui riik annab üle 10 miljoni laenu siis, siis peab selle otsuse tegema valitsus. Ja praegu on siis sisuliselt tehtud ainult ühe ühe osas otsuse jaotavate saab, et Tallink saab seda 100 miljonit. Et otsuse teeb, valitsus, aga vormistab Kredexi just, aga noh, otsu sisuliselt ikkagi otsustab valitsus tingimus läbimine. Aga me ei tea seda, kui palju veel on olnud selliseid taotlusi ja kes on pöördunud valitsuse poole, et Taavi ausalt sa ise viitasid sellest neljapäevasel pressikonverentsil, seda küsiti, Taavi Aas ütles, et ta ei tea, mis on nagu mõnes mõttes üllatav, et, et siin on olnud juttu sellest, et võib-olla Porto Franco kinnisvara sisse arendussadamasse, et nemad võib-olla küsivad seda, aga on öeldud, et siis nemad ei saa, pooltistandeid räägiti vahepeal, siis öeldi, et niimoodi ka ei saa, onju. Et tegelikult oleks nagu hea teada, et kes, kes on veel pöördunud ja miks nendele siis nagu ei öeldi, sest noh, nagu üle rohkem ja otsuseid ju kuulda pole olnud kui selliste kellele siis nagu eraettevõtete poolt on küsitud, seda. Just et kui Taavi Aas ütleb täiesti valitsuse pressikonverentsil, siis küsimusele, et kas sellist laenu on ka teised küsinud, siis just see, et see nii suure mahuga, et valitsus peab otsustama, siis see peaks olema tema laual ikkagi läbi käinud juba, et noh, siis ma ei tea, mina julgen sellest eeldada, et sellest vastusest peaks tõlgendama, et, et ei ole küsitud nii suures mahus laenu valitsuselt. Aga noh, see on see, see nii-öelda strateegiline strateegiliste ettevõtete nii-öelda portfell on ju, milles siis kust seda raha antakse ja et, et noh praegusel juhul siis Tallinki 100 miljonit eurot, aga see selle maht vist oli 300. Ja nüüd, kui ma õigesti praegu peast meenutab ja lihtsalt nii-öelda ka, et noh, näiteks Nordica see ka niimoodi olnud, aga nemad ei ole nagu riigile kuuluv Samas paljud suured ettevõtted on kasutanud ka neid teisi abimeetmeid näiteks palgatoetust ja, ja nii edasi. Lehel on suured töötukassa lehel on see päris huvitav Excel tabel olemas, seal alla laadida, vaadata. Et siis kuude kaupa ja summa summaarum, et kui palju mingeid ettevõtted on seal palgatoetust küsinud, et minu meelest stopi eesotsas oli Hansaliinid ja ja tegelikult olid ka meediaväljaanded väga kõrges või meediakontsernid seal väga kõrges tipus. Meil on selline analüüsi üksus nagu äripäeva infopanka ja seal on kriisiblogi, kus saab ka jälgida siis graafiliselt seda, et ja siis sellele toetuste dünaamikat, aga ma tuleks korra veel selle juurde tagasi, mis Urmet ütles Tallinki Tallinkiga kommentaaride kohta nii-öelda lepingu detailidest, et et eks ta ikka peab teatama, stan börsiettevõtte. Tal ei ole väga palju nagu või noh, ütleme selle lepingu detailid peaksid ikkagi üsna üsna selgeks saama ja vot mis minu jaoks on olnud natukene selline nagu hämar või segane mäng, on see, et meil on tegelikult börsil ju ka Tallinna sadam, eks, ja siin kui me meenutame siin seda linnahalliarendust ja neid neid erinevaid otsuseid pluss, pluss see, et mingi tingimustingimustele Tallinki laenu juures oli see, et linnahalli sellisel moel arendata, et siin vaatasin tulemegi selle riigi rolli juurde majanduses, eks ju, et et justkui ja samal ajal on börsiettevõte, kus on väga paljude investorite väikeinvestorite raha. Võib isegi öelda, et, et need on olnud nagu rahvaaktsiad. Nii et ma arvan, et, et siin on, on seda, seda segadust nagu üsna üksjagu. Aga saate viimased kümmekond minutit võiks tulla tagasi selle juurde, millest me tegelikult ka otsapidi alustasime, ehk siis sellest, et et kaks kuud kestnud eriolukord saab läbi ja räägiksime võib-olla sellest kommunikatsioonivaatest, et seda, mida on teinud niisiis ütleme riigi kommunikatsioon, aga teisest küljest ka ajakirjandustegevusest, noh, siin ka ma ei tea, ajakirjandusväljaannetel on see suhtumine juskui erinev olnud, et kui kui me meenutame, siis ühel hetkel Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar näiteks ütles üldsegi ja ma tsiteerin, praegu oleme otsustanud pisut kärpida oma ajakirjanduslikku kriitil kriitilisust, mis ei tähenda, et me ei osutaks probleemidele ning üritame otsida ja näidata suurt pilti. Ja siis ühes hilisemas artiklis ütles ta veel ka seda, et et tsiteerin Postimehes, peatoimetaja Mart Raudsaar ei välista, et üks üks põhjus, miks Eesti valitsus on võrreldes palju paljude Euroopa riikide valitsustega jäänud ajakirjanduse toetamisel leigeks või võib tuleneda ajakirjanduse enda käitumisest viimasel ajal ja viidates siis eelkõige Delfile ja Eesti Päevalehele. Et ma ei tea, kas, kas see taktika, mida justkui nagu siis Mart Raudsaare sõnutsi Postimees tegi, ehk siis tõmbas sellist kriitilisust vähemaks valitsuse osas, et kas, kas teised meediaväljaanded seda esiteks järgisid ja kas see on üldse õige lähenemine, et kas pole mitte nii, et selles kriisis peab keegi ja ka ajakirjandusse ehk siis jälgima seda, mida otsustajad teevad ja sellele just vastupidi tähelepanu viima ja juhtima. Kui sa küsid, kas küsimused, et kas Eesti ajakirjandus tervikuna kuidagi nii-öelda nagu tõmbas tagasi, siis noh, minu arust nagu ebamõistlikku mingit tagasitõmbamist ma tegelikult küll ei näinud, sellel ei ole näinud selle kriisi jooksul ma ütlesin enne ka, et et noh, päris hästi on, on kandunud edasi see, see inimeste inimeste meelsus ja, ja seetõttu on ma usun, et ju valitsusel normaalne langetada otsuseid. See, see ei tähenda seda, et mingeid poliitilisi punkte ilmtingimata püüdma, aga, aga, aga ka muus mõttes, et tajuda, mida, kuidas, kuidas inimestel. Kust king pigistab näiteks minu jaoks natukene sügavamalt arusaamatuks jäänud see, et miks seda kahe erameediakontserni vahel sellist väikest meediasõda praegusel ajal vaja oli, et noh, võib-olla jah, et kriisid on see hetk, kus jagatakse mingis mõttes turgu ümber, et et see on üheks põhjuseks. Aga laias laastus sellistest Priit Hõbemägi on tegelikult selle päris täpselt täpselt väljendatud tabavalt välja toonud, et ei ole ühelgi kontserdil sellest võita, vaid ka kannatab ajakirjanduse kui terviku maine. Et et sellised meediasõjad võiksid olla tegelikult olematu, et olles ise olnud aastast 97 ajakirjanduses tegev, siis olen näinud ka päris mitut korda seda, kus kus kus on käinud. Ennekõike siis Ekspress Grupi ja Postimehe kontserni vahel, siis nagu sellise meelsena, kus, kus, kus Eesti Päevalehes peatoimetaja ütles, tuleb kirjutada iga kord Postimehest, kirjutades ette Tartu ajaleht Postimees sel perioodil, kui ta Postimees ekspansiivsel tainasse ja nõnda edasi lõpus, et noh, tegelikult on sellised asjad nagu naeruväärselt lõppkokkuvõttes on ju, et, et see seal, selliseid selliseid nahistamised tegelikult ajakirjanduse endale tervikuna meedial tervikuna ei tule nagu kasuks, et seal võiks olla, olemata minu minu hinnangul. Et jah, et ma arvan, et selles kriisis ajakirjandus, kui me räägime aeglasemalt tegelikult kajastus nagu selles kriisiga, siis ajakirjandus on nagu noh, nagu alustas samuti rabedalt, võib-olla mingid asjad said üle võimendatud, mingid reaktsioonid olid valed, aga ma arvan, et ajakirjandus nagu arenes kooskriisiga ja, ja muidugi väga suur väga suur töömaht on olnud selle kriisi ajal uudistetoimetusest ajakirjanikel kõikides väljaannetes, et et see töökoormus ja intensiivsus on ikkagi ikkagi väga suur olnud, et selles mõttes on. On olnud sellega nagu keeruline, aga samas ka huvitav aeg. Just et see selline kommunikatsioonitöötajate, valitsuskommunikatsioonitöötajate ja ajakirjanike vaheliselt selliseid rabedaid hetki alguses olin, ma mäletan isegi neid vikerraadioülekandeid, mida siis pressikonverentsidelt, aga noh, kogu aeg oli heliga mingid probleemid, mis tulenes sellest, et et siis need otsustajad olid otsustanud iga kord erinevas kohas seda konverentsi korraldada, mis tekitas selle heli, ei suudetud tagada. See oli muidugi seoses see, et oli kokku lepitud üks kohta ka siis keegi tipp-poliitikutest otsustasin, et ma tahan kuskil mujal seda anda ja siis tuli teha mobiiltelefoniga ülekanne ja ja siis oligi tausta mikrofoni nii-öelda või selle, selle mobiiltelefoni heli läks sinna ülekandes ei olnud mitte midagi kuulda ja nõnda edasi. Aga selles suhteliselt ruttu nagu õpiti, et jah, et alguses oli rabe kõikidel poole pealt, aga ma arvan, et et üsnagi nagu mõistlikult asjad jooksid paika, et võib-olla see, mis mind nagu lõpuna jäänud nagu häirima selles eriolukorras selles riigipoolsest kommunikatsioonist on see, et mingit kummaliselt põhjustel pannakse põhisõnumid algul nagu Facebook. Et diisliga ilusasti kujundatud, ei Facebooki ja siis tulevad alles mingeid mingeid nii-öelda meediale suunatud sõnumeid, et noh, nagu see, see, et eelistatakse ühte suurkorporatsiooni platvormi oma oma ajakirjandusel on nagu, nagu mõneti kummalised ja tihti on need sõnumid, mis tulevad pärast mingite otsuste tegemisel, et hästi erineva informatsiooni sisalduse tasemega, et et paneb peaminister oma Facebooki mingi sõnumi, siis tuleb sinna Stenbocki maja Facebooki lehele mingit punkti, teil on täiesti nagu erineva informatsiooni tihedusastmega ja siis saadetakse veel ka pressiteade, mis on kolmanda omaga sellesse ühtsesse asjast, nagu mul on tunne nagu lihtsalt tihti nagu puudust pange siis ühel ajal ühe korraga ja üks ja sama sõnum kõikidele platvormil. Aga see sõnumi ebaselgus mulle meenub endale nagu algusaegadest noh, see terviseameti vaatest justkui oli see, et Eestis ahvatustati esimesi Neid koroonajuhtumeid otsustati siis muuta seda strateegiat ja siis rääkis ja terviseamet hoopiski seda teste ei tulekski teha, et või, või et need pole nii olulised, ei mängi rolli. Ja, ja ma ei mäleta, kui pikk see periood oli, aga see see nii-öelda sõnum, mis oli siis väljahõigatud, keerati kibekiiresti pahupidi ja öeldi, et tegelikult me hakkame testima niipalju kui võimalus on. Ma saan aru, et alguses oli probleem ka selles, et noh, et ei olnud testimisvõimekust lihtsalt nii suures mahus, aga siis ütlegi seda. Ja veel kord, et me ei saa hinnata oma praeguste teadmiste juures toonast olukorda ja praegu me saame öelda seda, tegelikult. Tuleb ausalt öelda, et terviseamet Eesti tervishoiusüsteemis ei ole olnud suur ja mõjukas ja võimas ametkond. Ma veel kord ütlen, et Eesti tervishoiusüsteemikorralduses on selgelt nagu suurhaiglate tipparstide tippjuhtide käes olnud, see olla. Miks need segased sõnumid tulid, oli ka üks põhjus oli see, et terviseameti algul lähtus aga selgest WHO soovitustest ja midagi teha, WHO on väga selge suurriikide, eriti selle ühe suurriigi, kus viiruse alguse sai nagu mõju all ja kus üritatakse pisendada seda algus, et nii et noh, siit on ka meil õppetund, et võib-olla ei pea nagu sellistest kõikidest organisatsioonides nagunii üheselt nagu lähtuma. Aga sellega rahva teenrid täna eriolukord ras lõpetavad selleks, et nädala pärast saaksin sind siin stuudios olla Mirko ojakivi, Martins Muutav ja Aivar Hundimägi ja siis juba hädaolukorra ajal või hädaolukorra lahendamise ajal, aga võib rahustavalt öelda, et tegemist on siis tavaolukorraga. Ja tänased rahva teenrid. Neeme Korv, Urmet Kook, Taavi Eilat tänavad teid soovime kaunist laupäeva jätku kuulmiseni.