Kaua aega oli David Otto Virkhouci nimi meil vaid sümbol ja sellega kaasnes teadmine, et tema oli esimese üldlaulupeo juht. Teist korda ka dirigeeris David orter Virkhausi. Koraalioht tõuseb. Kellele see teos Liikide siin nüüd on? Dirigendipuldi juurde on kutsutud ka elupõline puhkpillidirigent Voldemar Lemmik, kellele antakse üle tänukirjad ja medali. Samuti ka haaralt Uibole meestele. Kes aastakümneid on meie üldjuhtide dirigendipuldis seisnud? Kalev. Tuleb und. Ilmselt kostab meie ülekande mikrofoniga mõningaid käsklusi, mis juba ütlevad, et nüüd oodatakse lavale segakoor. Segakoorid on ja kaheväraval siin laulukaare laululava kõrval galerii peal juba oma esimese otsaga valmis juba oodanud. Ja meeskooride tuumik, kes esimesena moodustas värvika ristküliku keset lava hõlmas lavast küllalt suure osa. Nendest meestest jäi suurem osa lavale. Nad on lava ülemises servas, osalarkusid nüüd puhkpilliorkestrid, lahkuvad lavalt lava keskelt kahele poole, sest siin on nii nutikalt ehitatud, et ära minna laval ja peale tulla. Lavale on võimalusi oioi kui palju külgedelt, alt ja keskelt ja tagant hõlbustab muidugi suurte kollektiivide paigutust. Viib selle aja, mis suurtel laulupidudel vahel kipub pikale venima, kui ühed laudad lahkuvad ja teised tulevad lühemaks. Publikule see kindlasti meeldib ja ega lauljatelgi selle vastu midagi ei ole. Kui laul põues pakitseb ja tahad kiiremini oma suu lahti laulda. Niisiis segakoorid. Rongkäigu reportaaži ajal nimetasime korra. Kambja segakoori Tartumaal tema kauge sünniaasta pärast. Nüüd lisaksime paar lauset juurde. Kambja segakoori dirigendid on neli ruuge ja Marika Lehiste. Marika on ka praeguse Kambja kultuurielu juht. Ja temalt on kirja pandud järgmised mõtted ja Reod spetsiaalselt meie tarbeks meie palvel lauluoskus sulgaason antud laulu helinsu keelele pandud laul ei tee vahet, kas vana või noorlauljatest kokku saab. Heliseb koor. Laulge siis eestlased Kambja maalt laulustas kajada. Meri Mets jama. Kambjas on mitmehäälsed laulud kõlanud juba 1790 Et tegemist oli kolmehäälse kooriga, kus laudid tütarlapsed ja häälemurde läbi teinud poisid võime me veidi uhkustades nimetada Ülar märgitud koori oma eelkäijaks ja praegust koori 200 aastaseks. Kohaliku kultuurilugu uurides võime väita, et Kambjas esineb tõepoolest muusikaline järjepidevus. Nii on aastail 1810 20 õpetanud koori eru Huutlasest raamatuköitjana Georg bet. Märgijaid vooriolemasolu kohta on ka aastaid 43 46 ikka eelmisel sajandil, kus koori juhatas Johann Darrast. Koor on osalenud kõikidel laulupidudel. Koorilauljate vanus liigub noorenevast suunas ja see annab tunnistust sellest, et laul Unistame Kambja kirik avaks oma uksed praegu, taastamistööd käivad. Unistame ka omaette kooriruumist. See oli vatusse osa küsimusele, millel tunnistamine. Ja lõpetuseks, Eestimaa on küll väike, kuid kui rikas oma kultuuri poolest. Me võime tunda uhkust rahvarõivaste, oma vanade laulude ja tantsude üle oma keele üle. Ja me teadvustame maailmale, et oleme olemas. Iga laulu ja tantsupidu, on teada andmine. Torupill kutsub ja. Nüüd on galerii ka värvi juurde tulnud sest koos segakooride tulekuga ajaloos Nad tulid neljandal üldlaulupeol esimest korda publiku ette. Viiendal kuuendal ja sellepärast ka neljanda, viienda ja kuuenda laulupeomärgid on pandud kõigile nähtava Need märgid on hästi värvikad. Nad on värskelt maalitud. Laulupeo peakunstniku veti Egiptuse juhtimisel koos abilistega Vanemuise maalisaali. Seal on kõige rõhutatud ilusti ja toonitatud antud pisut nüüd nendele suurendatud embleemidele, kui varju juurde paremini paistaks. Ja ma annaksin küll nõu kutselistele. Fotograafidele, kellel filmilinti rohkem kaasas, pildistage neid tegelaste märkidel tehtud suuri embleeme. Sest nad on väga värvikad, samal ajal soliidsed. Ja eks meil ikka lähe ajakirjandusse. Kirjade töö, jaga arhiivide jaoks raamatute jaoks neid vaja keht pöidlaotsa suurusest märgist ise hakata kõige suuremaks joonistama. Kuskil kiiresti on peaaegu võimatu. Kasutame võimalust. Ja praegu, kui nüüd vaadata kõike korraga seda suurt publiku, ma ei peagi mitme Realis kaart. Siis üks pool lauluväljakust tarab. On hele, see pool, kus tuli, loidab, sinna paistab, päike, paistab õhtupäike. Ja õhtune päikesevalgus on löönud Kased eriti roheliseks. Mõni pilv on pea kohal. Värvib taevas jälle pildi tegemise juures, väga hea. On nagu laevavõlga rohkem täidetud. Ja teine pool publikust on jäänud vilu poole peal. See on siis praegu kella üheksa jalgu. Kell on üheksa, mõni minut läbi. Hästi haarab tulijaid laulukaar või tema katus. Või nagu avatud laulu su ülapool. Ta on Tallinna laululavale analoog, kuid mitte päriselt. Loojad arhitekti spetsialistid kinnitavad, et siin on siiski originaalse maid, lahendusi. Ma ei ole selle ala mees, ma ei hakka täpsemalt rääkima, aga see suur terastoru, mis on painutatud pisut eespoolt ülespoole ja tagantpoolt ka natukene selle vahel ehitamise ajal oli tohutu rida keras Vanvate drossel. Ja need plaadid pealt puidu, sed, plaadid, või on see materjal veel midagi paremat, natukene pruunikas see katab neid trosse altpoolt ja pealpool on siis päris katus. Ja see trosside rida koos plaatidega ja kattematerjali sobivusega pididki andma. Kellele laululavale äärmiselt ja akustika. Tallinna labast on erinevus ka see, et katus ei ole kokku ehitatud tagaseinaga. Sinna taha parasjagu vahe kuumade suviste ilmadega jääl õhkkaare all seisma, et see on ka väga ta kooridele palju laulavad. Ja üldse on see katusse osa kuidagi kinnitatud maapinna suunas väga suuruselt kahes küljes ainult suuremat. Terastoru, mis kummaski küljes on omavahel veel pisut ühendatud, natuke risti-rästi, aga kõik paistab valgus. Ma kujutan ette, kui suur võib-olla see vastastikune rõõm, mis seob praegu dirigenti ja heliloojad on ju Urmas Sisask. Selle Eesti missa pühendanud just nimelt Ene Üleojale ja tema koorile paraku küll nooruse segakoorile mida ene enam külajuhata, aga nüüd on selle missa kuulsaks laulnud Ene Üleoja uus koor. Tallinna toomkoguduse Kaarli kammerkoor. Segakoorid peavad ruumi tegema endast väiksematele ja noorematele lauljatele, lastekooridele. Aga segakooride lahkumine võtab veel aega. Ja patt oleks, kui me ainult jõuaksime ühest koorist rääkida, mida me alguses tegime. Läheksime nüüd mandrilt saartele ja paar sõna ka Kuressaare kultuurikeskuse segakoorist, lüüra. Luuremoto kirjutanud organist, helilooja, kauaaegne koori dirigent ning muidu muhe Saaremaa mees Joosep Aavik. See kõlab Debora Vaarandi sõnul. On midagi nimetu, kallist, mida seletada kuidagi saa. Sõnas karedas, hallitud. Hea on lausuda Saaremaa. Juubelilaulupeol ja kogu selle niinimetatud stagna aja on koorilt naislauljat kannud Kuressaarega külgneva Kaarma kihelkonna rahvariided. Rikkaks rahvariietega on kooriga eraldi esinemiskostüüm. Oleme küll kultuurikeskuse koor, aga see sõna kultuur ütleb juba kõik ära, kui on tegemist rahaga. Mida pole, seda pole. Dirigent ikka pisikese palga saatuseda võib palgaks nimetada. Suuremad ettevõtmised tulevad tasuda lauljate rahakotist, sponsoreid leiab harva. Nendelt raha palumisega võib enne põlvenaa pealt ära kulutada, kui nende rahakotirauad avanevad. Ega me ei süüdista Saaremaal Väike-tahtjaid, paljuandjad on ikka alati ühed ja samad firmad. On meiegi puuri jaoks olnud lahke käega onusid, aitäh. Lüüra pika tegutsemisaja jooksul on olnud palju meeldejäävaid esinemisi, kohtumisi tõite üks viimaseid eredalt, meeles oli 90. aastal sõit kalalaevaga üle Läänemere Gotlandile. Sõit algas Roomassaare sadamast mitme laevaga, sest kõik lauljad ei ruuminud ühe laeva peale ära. Ühe laeva meeskonnal ei olnud välisviisat, siis tuli mere peal lauljatel ronida teise laeva peale, mis võib edasi sõita ja gotlandi sadamas ootavad kinnitada. Kooril on aastakümnete pikkune sõprus lätifreesiga segakooriga. Vastastikku käiakse üksteisel kord aastas külas, esinetakse kontsertidega, tutvutakse kohalike vaatamisväärsustega. Jäneda ühised peod, peod, senini oleme suutnud ära meelitada ühe noorikud reeglise koor. Unistame lüürast, kus meeslauljaid oleks praegusega võrreldes rohkem. Et oleks kooril natukene natukenegi raha. Ja sellega seoses lahedamad tingimused korraldada kontsertmatku nii uute kui vanade laulusõprade juurde. Üldiselt on kõik hästi viriseda ei ole midagi, elame vee, laulame ikka jalad. Ja nüüd sulgudes ma loen ka selle lause, et nii võib jälle kergemini hingata, üks ülesanne jälle täidetud kirjanikud, me ei ole. Püüdke meie vastustega rahule jääda. Selle pisukese romaani panid kokku lauljad Urve koitma. Siia tasand. Praegu, mil lavale kogunevad lastekoorid, tahaksin ma Toivo sinu käest küsida, kas sa tead, mis asi on Riinim anda? Igasugustes mälumängudest osa võtnud, aga pähe ei löö ja tagurpidi lugedes ka midagi head vastust ei plaani, et annan alla. Hando Runnel on niimodi kirjutanud, mandariin viieriini manda tuleks laste kätte anda. Mandariin on magusam. Riivi manda nägusa. Ja sellesama riivi manda, ongi Rapla lastekoor. Rapla esimese keskkooli lastekoor võtnud endale koori nimeks õpetaja Urve Uusberg, on seal üks väga tubli ja hakkaja naine. Kuus aastat tagasi asutas lasime koori mudilaskoorid. Ja siis võetakse sinna ikka iga aastaga vanemaid ja vanemaid õdesid-vendi juurde ja nüüd ongi siis mudilaskoorid saanud. See koor, kus on peresid, kus laulab kolm last ja on ka õige mitu pere, kus kõige noorem liige on Seitsmeaastane vanimaga 14 aastane. Ja kui ma küsisin Urve Uusbergi käest, kuidas tal on suutnud halastuse koor nii heatujuliselt hoida. Ta ütles, et ma lähen uurijate ja ütleb nendesse nendele. Olge mõnusad ja vaadake, milline on, võib igasuguseid ideid tulla. Ma heidan kõrvalt pilgu lavale ja nüüd on nii, et need read, mis on ehitatud, need on lauljaid täis, need, kes jäänud lava, ülaotsa ja need, kes juurde tulnud juurdetulijaid noorust on nõnda palju, et alt üles, kuni noh, seal kahe kolmandiku peal on see käigurada kuni sinnamaale välja. Hästi palju on valgeid pluuse, seda Noortele omad. Kribinal-krabinal kostab kõvasti. Ja ma ei tea, kui tulevad veel uued koorid, kuidas nad Kokku siia mahuvad. Aga ju mahuvad proovil mahtusid mahuvad õhtul ka. Kui ma nende Riinimanda lauljate käest, kes muide on väga paljud ka rahvatantsijaid, ükskord küsisin, et milles seisneb siis nende jaoks näiteks meie rahvatantsupidude tähtsust siis vastasid narrid. Selle tantsu tähtsus seisneb Ilus kehas ühes taktis, küllap on siis ka meeles ühes taktis ja soovitasid, et riigikogu ja Isamaa peaksid sedasama harrastama. See on kummaline, aga selles inimmassis silm haarab ka ikkagi tuttavaid kujusid. Ja elupõline Tartu 10. keskkooli muusikaõpetaja Heli Tiiu Tamm jäi mulle praegu silma. Ja kui rääkida Tartu kümnendas keskkoolis, siis peabki rääkima just selli Tiiu tammest ja tema õpilastest. Nad on ise kirjutanud niimoodi Tartus Vanemuise tänaval üsna raudteejaama lähedal asub vana telliskivist maja, mida lastele nii väga vaja. See on meie 10. kool. Päris linnas. Ühel pool ilus, alati on muusika ja spordipidu, milles osavõtjaid ridu 1000. Nii. Eestima. Lennart Jõela. Raivo pillimehi neile laulumehi. Kummaline oli selle laulu ka see, et kui sellel laulul oli vana seade koori pidanud seda laulda, see ei ole ju üldsegi uus laul ja siis telliti sellele uus seade Raivo kõrgemaid ise tegi selle. Ja hoopis teine lugu saab teha, mis juhtus Raymond värske leiva lõhnalisega, mis on ka vana laul. Raimond laste tegi selleks peoks uue seade, näis, kuidas ene ahvenal see õnnestub. Nüüd on niisugune lugu, et meil siin tehnilises aparatuuris mõni valgusdiood enam ei vilgu, aga loodame, et jutt läheb siiski traati pidi edasi. Tablookenemis näitab, kas mikrofonid jõuavad eetrisse. On tummaks jäänud. Aga loodame kõige paremat ja lastekoorid olid nii. Särtsakad olid nii tähelepanelikud ja austus aldid oma dirigentide ja laulude loojate vastu on nüüdki lahkunud ja asemele tulevad naiskoorid. Ühest väikesest lastekoorist tahaks siiski veel nii-öelda saateks lahkujatele tagantjärele rääkida. See on Luunja keskkooli lastekoor koorijuhi Aile Parmsoo käe all. Nagu koolikooridega paratamatult juhtub, on ka selle koori koosseis muutunud mitu korda. Osan võetud kahest viimasest koolinoorte laulupeost eelmisest üldlaulupeost. Sel aastal osaletakse peale Tartuga Tallinna peol. Ehkki koor on veel üsna noor, ollakse rõõmsad selle üle, et on juba midagi korda saadetud. Eelmisel suvel käidi Norras lategoorida, festivalil ollakse veendunud, et ka väikese maakooli väikene koor võib näidata suurele maailmale eesti koorilaulu võlu ja elujõulisust. Kõik teavad, et Eesti laulupeo traditsioon sai alguse tatart just 1869. aastal. Aga kui paljud teavad seda, et Eesti esimene laste laulupidu toimus järgmisel aastal Luunja lähedal kabinas sealsamas kõrval? Ega maakohas polegi nii kerge lauluharjutusteks kokku saada, mitte ei taha tunniplaan ja plussi plaan kokku sobida. Sellepärast korraldatakse aeg-ajalt kokku käimiseks laululaagreid. Laulupeole tuldi rõõmsas ootuses, et tunda end osana sellest hiigel noori keda seob ühislaulmise seletamatu võlu ja harv võimalus nii suurde laulu merre sattuda. Naiskooride lavaletulek pole veel lõppenud. Tullakse kahelt poolt lava ei külgedelt. Proovid sai selge, kus keegi peab olema. Nii et rada on natukene tuttav. Võib-olla on ka pikk päev natuke väsitanud, võrreldes lastega ei ole muidugi see tulek nii Kärkuja kyla täis, tullakse peale sobiva soliitusega. Aga järjest rohkem saab neid ridu lauljaid täis. Ja eks väike hingetõmbeaeg kuluka kuulajal ärase minna ühelt kooriliigist teise ajalooliste laulude juures tänaste laulude juurde, uue peade saanud laulude juurde. Ega see ei olegi niisama, see vajab natuke vahepeal õhku, et ühest välja elada ja teise sisse. Lastekooride viimast lauluringmängulaulu juhatas Tiia Loitme kes päras Heino Kaljuste lahkumist ongi võtnud südameasjaks just seda laulu laulda. Teame, et lastekoorid tulid laulupidudele üldlaulupidudel esimest korda 1910. aastal Tallinnas. Ja Heino Kaljuste 40 aastat hiljem. Jälle Tallinnas oli koos lasteaia selle lauluga publiku ees. Nii et lillad on jäänud. Ei ole unustatud head vana laulu. Lastelaulu kui vaadata tabelit, mis on küllalt kuiv, siis tekib üks küsimus, et ei tea, miks oli lastekooridel üldlaulupeokavadest nii pikk vahe. Jõudis olid omad põhjused ja laste omad biootilised täit ütelda. Vahemiku tühimik. Näib, et õhtusse jõudev päev on natukene natukene ka vähendanud pealtvaatajate ridu. Pingiridade kohal ei saa seda öelda, aga need, kes on püsti seisnud ja just meie raadiomaja nii-öelda selle maja ees, kus asub Tartu raadio. Meie ülekannet teevad mitmed meie kolleegid, siin on ka muruplats. Vahepeal oli ta esinejatest ja ootajatestki ei saanud veel lavale üsna tihkelt täis tikitud nooremaid ja vanemaid, peolisi ja ka pealtvaatajaid. Nüüd aga on siin lastel näid ruumi joosta. Ja tegu on rahvariietes lastega. Need võivad olla ka publiku hulgast, kes ei ole peole pääsenud kuid võivad olla ka juba need, kes esinesid lastel seda jooksusamm ja suurel peol. Saginat ja olemiselt jätkub. Nüüd on kuulda meestelaulu saavad aru, et paus läheb pikaks ja kuna nad on laval olema. Ei need laulud polnud neid sellepärast. Sooja saada uue laululavavoolu kil on hakanud vigurdama. Ja kuna meie, Eesti raadioülekanne on tagavarakiibi peal, siis oleme meie õnnelikumas olukorras kogu aeg olnud. Aga nüüd paistab jälle, et need nupud on põhja vajutatud, mis vajalikud. Tavaliselt Indrek Toome oleme harjunud sendiku intervjueerima Tallinnas Tallinna laululaval. Seal täiesti ajalooline hetk, et sinuga need mõlemad selle lavaavaldusel. Seda sõit. No ma arvan, et ma ütlen, et mul on hea meel, et nii ilusat vaenlane, kelle juures mida varem ei olnud ja teiseks Liikvel olles jällegi hea meel, et üks idee, mis sündis juba sel perioodil kui venelasi tarkamaid ja siis 70 884. Ja kui me unistasime vana pisikese kitsukese Pihku reppis pikku asemel tuleks ehitada Tartusse ka uus laululava Tartu vääriline. Linna, kus sündis Eesti laulupeo traditsioon, siis mul on meeles, kuidas sellele vastu vaielda, milleks meil on juba Tallinnas üks selline suur laululava, miks siia on vaja suurt ja noh, ei võiks siis öelda, et meil on üks suur suur unistus on täitunud sai võideldud, mis võideldud, aga, aga idee arenes idee leidis läbi aegade linnas toetust linnavõimude poolt ja mitte ainult ka väljastpoolt seda Tartu linna. Sest ma arvan, et Tartu laululava laulukompleksi laulu diaatri üha rohkem tuletab mulle nagu lauluteadlik nendest Tallinnas laululava ja laulu välja hinnas nagu laululava estraad ja tean, et see ei ole ju ainult tartu vähendusega Tartu tähenduslik Eesti tähenduslik ja ma isegi arvan, et laiemad, veel näiteks suurune Sega rääkisid seal muidugi kui Eesti üldlaulupeo peakomisjoni esimees. Aga kui sa nüüd siit meie stuudio aknast välja vaatad, siis ütle, mis sind kõige rohkem. Rahvas, keda lauluväljaku tulvil ja mitte ainult väljakul, vaid ka moira arutlusel prantsuse taustaga Trumpi sooja ilm on ju küll ja ka tööilus pargialune rahvast täis. Kõigil on selline kena ühtekuuluvuse tunne, nii et kas ta oskaks võib-olla sellest, et lauluväljak on? Kuidagi paneb siin ühte selle rahva, kes siin on ja kui sa ikka näed, et ka see vaata ja laud ja need on, mul oli niivõrd ilusti loogilised teod edasi. Ja jällegi tuleb silme ette Vaatamisvalgus ja vaata missugune kuidas tulealu sätestab, kuidas ta mängib pöörlemistähendustes kaskede vaheltpaistvalt punetav selle vabriku korstna lahti. Poolik, aga see valgus, mis sinna kaskede latvades on langenud murdnud selle rohelise värvi, muutud natukene kuld? Fantastiline. Ja eriti just siis, kui foorid kogunesid oma esimesele laulu ja lavale ja siis järsku nagu rezis oleks saanud käsu nüüd lükkate päevalu puhtaks ja siis tuli ere päike välja. See oli midagi tohutut sümboolset minu jaoks, et ma jõudsin natuke varem siia kohale ja juba isegi nagu tilgutavad natukene taevas seda vihmakest. Ja siis jah, kõik ääretult ilusti maalidega põle, kulla koolivend, mõlemad ilusti juba selliseid trikke, et ei lähe laulukooris olla. Terav ei ole, et panen, vabaneb mõeldav sugugi ei saa seda välistada, sest ma olen lõppude lõpuks ikkagi laulnud väga mitmetes koorides isegi isegi ja ellerheinas, isegi Ernesaksa 100 grammi raadikugejal, kui ta juhtumisi kuuleb meid, saadame mõlemad südamlikud tervitused temale nii ninale kui alkoholile. Ja, ja ma usun, et isegi võib-olla pool pidurdavaks vastu Ma natukene räägime nüüd sellest, miks just kõlavad need laulud, mis ei ole laulupeo kavas selle koha peal ja miks poisid hirmsa hooga lavale tulid. Näib nii, et täna kahjuks elektrivooluga tekib tõrge, käidud ja tantsijad ilmselt ei saa oma saadet kätte. Nad ei saa näidata, milleks tartu lava veel sobib. Kuidas siia üks sõlg joonistatakse või tantsitakse ring ja, ja nõel välja. Poisid, aga ilmselt laulda saavad? Laul ikka kostab, kui poisse palju on ja lauljad palju on. Nii et siin on nüüd tekkinud olukord, kus päris nii nagu pidi ei saa. Aga tühja neid minuteid ei lasta ka minna. Sellepärast pisut teisiti, kui seal kirjas, kes on kava ostnud. Aga teil on hea võimalus nüüd juttu jätkata, sest selleks on nagu ruumi andnud. Ruumi on antud ja antagu mulle andeks, aga tõesti mulle viiv ehk vahepeal niisugune ketserlik mõte. Et kui on Tartu ja on, sünnib laulupidude häll ja me tähistama nüüd siin selle esimese hetke, 120 viiendat aastat. Ei võikski jääda Tartusse. Liks esivasallile. Sellega on. Sul on väga ilus küsimus. Sama ilus vastus. Tähendab, ma olen põhimõtteliselt sellise mõtteviisi vastu või kui kuskil on midagi kaks, kolm või viis, et siis ülejäänud, mis on peale ühe, et need tuleks elimineerida või ära kaotada, seda laiali löödud, aga miks, miks ei võiks olla? Tartus oma pidu, kena, nimetame seda ka üldlaulupeost, mul ei ole midagi nimetatud vastu nimetatud vastu ja olgu Tallinnas teine ja võib-olla Toilas tulles kolmas pea, tähendab, kui rahvas vaat, on nõus tulema kokku laulma, tantsima ja teine osa on nõus tulema seda vaatama ja nautima, siis ma arvan, et selles ei ole mitte midagi halba. Ja tee peale või kui sa ütlesid, et miks ei võiks ta Toilas olla oma laulu kui. Esmaspäeval arvetega kohe sinu juures ja palvetega iga asi endale uut laululava. Sellepärast, et ma tahan veel kord öelda, et mina ei võrdleks üleüldse näiteks ka seda lauluteatrit või kuidas need Tähtvere laulukompleksi ja Tallinna laululava lauluväljakut siis nad on? Nad on erinevad minu jaoks. Üks on. Üks on tunduvalt suurem. Sinna mahub tõesti tunduvalt rohkem rahvast laulma. Siia ka loomulikult, sest et minu teada see laululava kannatab. Te olete sellest rääkinud üle 5000 laulja, viis pool 1000 lauljat ja 15000 vaatajat, ma arvan millegi pärast, et siin on kindlasti täna vaatajaid. Kui palju rohkem? Ja istekohti on nii-öelda rahulikult 15000, aga kui võtta küljed ja peasissekäigu kõrval olevat platvormid, siis tuleb julgelt 5000 juurde, see on siis lahedalt parajate vahedega. Aga kui rahvas tahab, jaan, soovija huvi ja põhjus, siis mahuks ja muidugi tunduvalt rohkem. Ja see on juba juhtunud, seda näitab see, et piletid trükitud piletid on otsas ja rahvast ikka tuleb juurde ja ega keelata ei saa, sellepärast et rahvas tuleb oma peole. Nii et siin on arvestustes ja planeerimistes juba omad noh, nii-öelda vitsad saadud. Eelnõu ei ole, lased, laulud ei lõpe. Kuid kõik ei lähe nii, nagu laulupeo kavas. Mis oli ammu ette valmistatud, kenasti trükitud, kõik on valmis. Tantsijad on juba pool tundi valmis olnud, kuid mis sa teed, kui löök tuleb sealt, kus keegi tea oodata. Elektrikilpi oli raske varem ju proovida, sest kohale tulid kinomehed, Eestit, televisioon, Tartu televisioon, Eesti Raadio ja kes teab veel, kes kõik nõudsid voolu. Samuti need võimendid ja valjuhääldit, mis olid küll lauljate poole, küll rahva poole. Ja siin hakkas asi paigast ära minema. Meie olime oma ülekandega kõige paremas olukorras, sest meie ülekandebussil on tagavara toitesüsteem suured rasked akud ja nende pealt me töötasime, aga kui vool käis jälle tagasi ja uuesti välja, siis hakkas ka meie automaatika ennast ümberlülitama ja tekkisid kahjuks jõnksud pausid, arusaamatused mikrofon oli suletud, äkki hüppas lahti? Indrek Toomega valmistusime intervjuuks, läks mitu lauset eetrisse, mis ei olnud veel sinna määratud, kuigi need polnud pahad laused, need olid kõik seotud laulupeoga. Päris ja, ja siis jälle ükski tulesilm enam ei põlenud. Me kolisime ümber oma ülekandebussi. Ja siin me siis nüüd oleme sunnitud lõpetama ülekande, enne kui Tartu üldlaulupidu see ajalooline kava siin lõpeb. Aga ütleks publiku poole pealt katki pole midagi, aplausi jätkub ja laulu jätkub ja me oleme ikka laulurahvas igas olukorras oskame lauluga olukorrast välja tulla. Midagi sina ütleksid nüüd. Ma küsiksin helirežissöör Mati Proveril, kas meil ikkagi nii palju voolu, et kõik, mis laululaval toimub, salvestub helilindile ja suve jooksul saavad kuulajad seda kuulata? Kurb on see pearaputus, midagi ei ole parata, head kuulajad. Aitäh, et olite meiega. Ma loodan, et teil oli kena ja ilus õhtu. Ilus laulupidu Tartus jätkub meie kahjuks, aga lõpetame. Enne aga kui lõpetame, ütleks veel seda. Hillar Peets, meie peatoimetaja, siin abimees igas mõttes kord hoidis vihmavarjukord mikrofoni, kord jooksis edasi-tagasi, tema toimetab hommikust maarahvasaadet ja me seal katsume midagi öelda, kuidas täna kõik lõppes ja homme päevaga ja ajaks me teeme ikkagi kontserdi päevast kokkuvõtte, arvestame kõik olusid ja saame siiski ikkagi tartu ilusale suurele peole. On nüüd kuidagi venima läinud põhjusega punkti panna, nii et ikkagi kuulmiseni.