Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Nädalavahetuse Los Angeles Times osutab tärkaval info demokraatia probleemile. Seda võiks isegi nimetada igameheõiguse probleemiks, see tähendab õigust õngega kalastamisele või niisama jalutamisele eravaldustesse jääva jõe või metsaservas. Antud juhul on siis jutt igameheõigusest küberruumis mõttelisi piire ületada. See tähendab, et kellelegi võõra arvutisse ei tohi uksi lahti murdes sisse trügida. Aga kui kübertalunik on oma informatsiooni internetti põllule laiali levitanud, võivad seda möödakäijad kaeda ja isegi meelde jätta. Umbes nii juhtus astronoomiaprofessor Michael Browniga California tehnoloogiainstituudist tema viimase seitsme aasta peaaegu et igapäevane tegevus oli seotud Päikesesüsteemi serva peale jääva sädelus uurimisega. Ta on avastanud inimkonna jaoks juurde 60 taevakeha, mistõttu Michael Browni peetakse mitte ainult pühendunud eksperdiks, vaid ka õnnelikuks tähekütiks. Tema viimase aja tähelepanu oli kontsentreeritud vaid ühele täpikesele, mis ennast tähistaevatähemeres vargsi ilmutas. Tegemist on avaliku tähistaevaga ja keegi ei saa seal midagi enda omaks nimetada. Aga mitte keegi senistest astronoomidel polnud tulnud ka mõttele, et väikese, umbes 1500 kilomeetrise läbimõõduga Loperguse taevakeha puhul võiks olla tegemist Päikesesüsteemi planeediga täpsemini planeedikesega ehk Planet hoidiga. Aga mida rohkem ta seda kaduvväikest kosmilist tulukest uuris, seda veendunud professor Braun oli, et peagi kuulutab ta inimkonnale tõelise kõmu-uudise, et päikesesüsteem on taevakeha võrra suurem kui seni arvatud. Enamus raadiokuulajaid kogevad nüüd deja vu tunnet, sest nimetatud uudisest oli just nagu juba suve lõpus meedias juttu. Õigusjutt käibki samas tähekesest, ainult et selle esmakuulutajateks olid vähetuntud astronoomid Hispaaniast eesotsas hose Louis Ortisega. Maicel Braun oli esimene, kes mehi õnnitles, tundes vaid rõõmu, et kuigi tema enda pingutused ei kulmineerunud esmaavastaja tiitlina, tegeles ta ikkagi õige asjaga. Ainult et täna on professor plaan palju mürgisem. Nimelt selgub, et pose Louis Ortiz oli interneti vahendusel uurinud novembris toimuva Ameerika astronoomiaühingu konverentsi materjale. Särk kleidis, taprauni planeeritud ettekande, kus uuest planeedist polnud sõnagi. Küll aga pidavat jutud olema taevakaardil tähistatud objektist nimega haka neli null viis null kuus. A. Selle peale sisestas Ortiz koodika neli null viis null Kuusa Google'i otsingumootorisse ja sai vastuseks mõned teleskoopide logid, kuid mitte midagi olulist, mis oleks võinud mainitud taevakeha olemust reeta. Google käib läbi kõikidest avalikest arvutitest ja seega näiteks Brauni teleskoobi juhtimisel parameetreid. Logifailid polnud kellelegi keelatud materjal. Kuid sisuliselt sai Ortiz teada, kuhu Browni kasutuses olnud tserlotoloolo teleskoop tšilli mägedes oli suunatud. Jootis koos kolleegidega vaatas kah sinna suunda ning nüüd on küsimuseks, kas nad leidsid ise või said aru, millist jänest professor Braun tähelepanelikult seal kaemas käis. Emotsionaalne Ortiz ei oodanud, kuni professor Braun julgust kogub uudisega rahva ette astuda vaid kuulutas uue planeedi välja. Ortiz isegi ei varjanud, et planeedi tegelik esmaleida Braun, aga see enam palju ei aita. Tänaseks on lahvatanud etteheidetes, olgu meeste infomüra täis sõda Euroopa ja Ameerika teadlaste vahel. Ning nüüd järgneb lihtne küsimus. Kas avaliku otsingumootorisse sattunud informatsioonile on kõigil võrdne kasutusõigus. Ja see küsimus muutub iga päevaga aina olulisemaks.