Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Infotehnoloogia liigutab andmeid kiiresti ja tavasilmale nähtamatult. See on kõik väga tore. Teisalt loob infotehnoloogia jälitust kontrollija võimu idealiseerivatele inimestele perfektse keskkonna oma kire realiseerimiseks. Mõtelge ise, kas sellisele mõttekonstruktsioonile on alust või on tegemist järjekordse konspiratsiooniteooriaga. Kui teil on kasutada värviline laserprinter või leiate töölaualt lehe, mis on sellise printeriga välja trükitud, siis kujutage ennast korra kuulsa TV-seriaalis Siieszai stseeni. Teate küll, olete hämaras ruumis, kus kaadri alumisest servast paistab vaid kingapaar, ninad taeva poole. Teie võtate ultraviolettlambi ja avastate seinalt pisikesi musti täpikesi, mille paigutuses on kirjas, kuidas õnnetu ohver oma lõpu leidis. Tulles nüüd tagasi reaalsusesse, siis enamus kvaliteetset värvitrükki tegevad printerid jätavad paberile samasuguseid pritsmeid, mida tavasilmaga on pea võimatu märgata. Neid ei näe hõlpsalt isegi mikroskoobiga. Aga nad on seal olemas. Ka siin tuleb appi ultraviolettvalgus misele kollased täpid valgel pinnal nähtavale toob. Ning nagu raporteerib viimased 15 aastat küberruumis inimeste personaalse vabaduse eest võitlev elektroonilise rindalgatuse nimeline organisatsioon sisaldavat tindipritsmed, informatsiooni, printeri mudeli, selle seerianumbri, tehnilise konfiguratsiooni trükkimise kuupäeva ning lõpuks kat trükitud dokumendid päritolu kohta. Elektroonilise rinde vabatahtlikult kogusid kokku üle 1000 erinevate printerite poolt produtseeritud välja trükija deko terisid lahti esialgu ühe mudeli salasõnu, mis on Xeroxi doku, kolor, laserprinteri oma ega teiste printerite poolt paberile kaasa pannud. Salasosinad polegi vaja lahti muukida. Aitab, kui me teame nende sõnumi sisu. Kuid lisaks valgele pinnale jäetud täpikeste olemast Steganograafia tehnoloogia, kus informatsioon kirjutatakse pildi sisse. Ja kuna printeri tarkvara kuulub mõttelis arvuti siseelu poolele võib pildi sisse kirjutada pika loo teie toimetamistest. Aga see stsenaarium läheks juba liiga pööraseks kapiirdugembaid täpikestega, mis on pealegi fakt. Paljudel ei ole taoline informatsioon uudiseks, sest värviprinterite laiema kasutuselevõtuga kasvas hüppeliselt valerahaprobleem. Seetõttu on printeri tootjatega neljasilmal vestelnud nii riikliku julgeolekupolitseiorganisatsioonid, pangad ja poliitikud ning nende vestluse sisu näemegi. Need kulmineerunud on ammu hulgast dokumendile trükitud salakoodina. Valeraha tegemine on kuritegu ja sellega võitlemine pole patt. Küll aga on pat valida lühinägelik ja ebaefektiivsed ning kaasuvad kahju põhjustavaid lahendusi. Enamus kuritegelikest valerahategijatest on salajasest jälitustegevusest teadlik. Praktiliselt ükski aus inimene aga mitte. Nii tekibki olukord, kus jälitust kontrollija võimu idealiseerivatele tüüpidele on antud võimalus jälgida, kes, mida, kus ja millal välja trükib poliitikuid joonel hoidvate rahvusvaheliste vabaduste ja inimõigustega tegelevate lendlehti, postreid ja muud trükimaterjali levitavate organisatsioonide vastu suunatud jälitustegevus on praktiliselt paratamatu tagajärg. Laiem point on selles, et nende vastu elektrooniline identifitseerimine polnud mõeldud, küll aga leiab edukat kasutamist. Ja tänase jutu point on selles, et mida rohkem me aitame kaasa kas mugavusest või teadmatusest elektrooniliste identifikaator ite levikule seda kiiremini kogema omal nahal nende väärkasutamist. Küsimus on vaid selles, kumb omab suuremat väärtust, kas isiklik mugavus või kurjuse ohvriks olemine. Kes sellest küsimusest kohe aru ei saa. Mõtelge, kas tahate, et paber sosistas teie ime.