Te teate küll, talu mängitakse tihti kohvikutes, tuletab sulle meelde Talgaberg, Aedkoplikutu. Saatejuhid Rein ja ei olegi, on sisse seadnud, et Tartu kohvikus maailmasaadet Vaat mis, mis saadet. Tervist, teadagi mis saadet ikka sedasama saadet, mille nimi on kohvik-klubi, mille mille selles kutsungis alati kõlab sõna kohvikutund, aga see läinud riimi kohvik-klubi kasaka, veenen kriimsuste, kasutasime kohvikut tund. Tere kõigile, mina olen Rein ja mina olen Jarek. Ja vaat siis me nüüd istume ja mõtlesime, et täna ei kutsugi kedagi endale külla, et räägime omavahel, sest viimasel ajal Ta on olnud meedias nii palju raadio- ja telesaateid, kus on nii palju külalisi olnud ja kõik need külalised on olnud erinevate poliitiliste parteide Liikmed tülis liikmed ja neil kõigil programm, probleemid, probleemid, meil on kõigil midagi ja sõda öelda. Ja me teine põhjus on see, et me Reinuga tükk aega saanud rääkida omavahel just ja siis me mõtlesime, et meie oleme selle pärast väga head saatekülalised iseendale, et et meil on ju see pluss, et me mõlemad oleme haapoliit, millised meele ühegi partei liikmed oled, Särak? Ei ole, aga mind on muidugi kutsutud nagu igat sind jälle Rein kutsutud või on, mind on Res Publicasse kutsutud omal ajal oma aeg oli siis, kui nad alles tulid mind reformi kutsutud ja mind on Isamaaliitu kutsutud. Aga ma ei ole jah läinud selle õnge. Arvad, et lõnga? No see on ikkagi. See on vibuvibu vibulaskmisest rääkida? Ei tea, mina olen, ma olen tegelikult mõelnud, et aga võib-olla peaks poliitikaga kuidagiviisi aktiivsemalt tegelema, tantsin, vahest võtnud mõnes asjas sõna ja nii, aga aga see selleks selleks ja siis on meil saates täna ka muusikat. Valis muusika Reinsest tavaliselt alati mina valin, mõtlesin, et valisin, aga ükskord valisid Rein. Ja miks ma siin mainisin, erinevaid laule? 40 milliseid laule, kas mingi stiili järgi või? I vot üht siili järgima ei valinudki, maalisin nii nagu nii nagu süda lustis. Ühesõnaga mingi stiilitu muusika siis ja aga esimene pala on kohe mille vahendas mulle hea sõber, hea sõber Taavi Eelma. Mis on praegu tõusva tähe esitluses, kelle nimi on Antoni Ante, nende Johnson, sellise, eks ole, ja Anthony on selleni Anthony koos Johnsonitega ja tema on mees, kes on füüsiliselt teel teel mehest naiseni lehest naiseks, alustab, ohtlik ja ta alustas. Alustas kunagi mehena ja nüüd on teel ja sihtpunkt on naine tegelikult ei tea, kas on, sest ta vist olevat juba üsna kaua aega sellel teel, äkki talle meeldibki see teel olemine? Vaata ideaalsed inimesed ongi ju tegelikult nihukesed universaalsed poliitikutest naistel näiteks on siht, sihtpunkt, mees on, ma arvan küll, on siuksed mehelikult, kõik siuksed, jõulised ja naine nõrguke. Mina olen seal küll väga õrnu inimesi kohanud ja neid nende koge vajab, nende kohta ei ole ikkagi poliitikas poliitika, palun tugev. Mitte midagi. Savisaar oli ka väga tugev mees, võib-olla ainult tugev naine. Võib-olla antimaaž on meil selline õrn, tegelikult olnud, seest terasnaised. Elastik, naised, nüüd jäime lobisema, jäime lobisema, nüüd muusikat, muusikapala räägib, see räägib tegelikult siis sellest, mis selle Antoni südames toimub, et ta räägib sellest, kuidas ta asus otsima enda südamesse headust ja rahu ja kõike ja ja leidis eest hoopiski Hitler ja see on väga põnev, kuulake seda kullake sõnu. Nonii, laseme käia. No vot, see oli niisugune tõusev täht nagu Antony and Johnson, siis. See on juba sihuke. Varsti tuleb muide Helsingisse aga jumala välja müüdud jumala välja müüdud siis Eestisse tuua sellise bändi või sellise mehe Antna tõsine püksi, sa ei tea, kas tõsine püksi või bändiga nime järgi võiks. Taavi ütles, et see täpselt, aga. Mingi masin, mehe põlve lõpp. Palju altareid tuli veel välja Tartu Tartu villaste kampsunite maa ja kui mõnda villaste kampsunitega tartlast näed siis alati hakkab nüüd viimasel ajal rääkima kaubamajast, onju, mis seal täis muide, puuvillaseid täis puuvillaseid kampsuneid, isegi mina soetasin endale ühe ilusa rohelise triipudega kampsuni sealt eile öösel. Aga Rein, ma ei ole sinuga sellest räägigi. Sinu emotsioonid, palun. Ma ei tea, kas ma üldse suudan rääkida inimesega, kes ütleb oma ruudulise kampsuni kohta triibuline, et. Sa oled vist rohkem rohkem niisugune muusikainimene, visuaali visuaali asjatundja. Noh ja mida sa tahad minuga rääkima, tahtsin emotsioone, kuidas, kuidas, kuidas kõike seda vastu võtsid, endase tartlased kiruvad seda vat vat vat vat tähtsus on jah kombeks uut kaubamaja, mis on kerkinud kesklinna kiruda, tõepoolest tartlastel on, on iga päev niisugune kohustuslik kaubamaja vihkamistund nagu George Orwelli 1980 raamatus. Ega ta ei ole jah, ilus Tigaetud ta nagu üks suur peldik, ta näeb välja nats on jah, aga iseenesest on ju väga hea, et selleks, et endale midagi osta, ei pea sõitma. Linnaserva võiks olla ikkagi ilus koht, kus kus sooritada oma oste, mina käisin seal eile ja minu meelest ei olnud seal see noh, seal on muidugi kaubamaja, siis on vist pigem nende, kes seal sisse on kolinud igasuguste poodide asjaga, seal ei olnud eriti valikut ja ma ei leidnudki endale mitte midagi meelepärast. Pääle selle triibulise kampsuni, mis selgus, et miks tekkis see ei olnud õige ega niuksed, mehed tundubki olevat kerge kuskilt midagi leida. Et sulle meeldib või ei meeldi. Sa ütlesid, et minu meelest on kole, aga, aga noh, teda on vaja ju tegelikult artiin, majal ei ole ju viga kaetud on natukene niukseid imelikke leevendavate plaatidega. Jah, aga ma ei saa üldse aru, miks peaks väga palju emotsioon olemas, ta on ju vaja. Valik on hea ja just lõpetasin, et ei ole valik, valik selles mõttes palju poode oleks, see on ju tore, kui palju seal oli üks niisugune firma, Vootki, Solid, armaanid ja Dolce kobanades niukseid ja siis käisin seal eile vaatasin, et oh vot ongi tohoh tonti, et mis, mis, mis need Tartusse toodud, sihuksed firma, igasugused brändid, täidis ise, mingi 10 aasta vanused vist vanakooli sihukesed? La tantsijaga koristasid oma seda ateljeed, leidsid mingit rämpsu ja sa oled täiesti kole oli, midagi meelepärast sealt küll ei leidnud, aga me käisime ennem saadet, käisime Reinuga. Sõitsime McDonaldsist juhuslikult läbi, võtsime väikse kehakinnituse noreeni võtnud? Jah, mina, mina võtsin, mul on veel minu keha lahtiseks, täiesti kinnitamata. Minu keha on küll koos ja siis nägime, et seal see Emajõe ärikeskuse peale selle suure pläsku peale on tekkinud tekkinud huvitav seeder, nii et sinna tuleb nüüd sellel kirjas põhiliselt kõik, mis Tartus vaja. Täpselt sinna tulebki kõik Tartus vaja on kõige suurem hotell viie saaliga kobarkino see oli ja siis tuleb sinna bussijaam ja siis tuleb suurem ja avaram, mis sa, Rein arvad, kas, kas see oligi nii mõeldud konverentsikeskust ning kas oligi nii mõeldud, et, et kui seda Läskut ja bussijaama ehted igaks juhuks Tõnni ehitati üks teistest 100 meetri kaugusele, et mis sa arvad, et kas oligi plaan, et nüüd ehitame sinna tegelikult tegelikult on meil plaanis ka sinna kobarkino j Dell ehitada või, või oli see niisugune kogemata juhtunud asi, et me peame nüüd kuidagi siduma kobarkino ja hotelliga ja ma ei tea, ma arvan, et need on kõik. Kõik need plaanid olid, olid peidus ja on jätkuvalt ikkagi peidus. Neinar Seli-nimelise mehe väikeses kergejõustikuga aastaid treenitud peas nende lasteni väikegi on, aga no kael on kergejõustikuga ikka läinud tugevaks, mis ta pead kanna paksuks tugevaks, paksu ja pärast seda on väga-väga sitke sell omal ajal viskas vasarat ja värki, ta toetab sporti praegu hoolega. Ja ma ei tea, kuidas see oli planeeritud. Ma arvan, et need asjad juhtuvad spontaanselt. Kas see on ju väga teretulnud nähtus vaiksele Tartule jälle onu Tartu ningist linn, aga selle kaubamäe kohta tahtsin ma veel öelda, et Tartu on ju üliõpilaste linn, siin on igas teises majas, on, on second hand riidekauplus ja vot näis, kuidas on võimalik neidsamu ja kus on kõik need Armani Dolce ja Gabbana asjad olemas. Suurem valik, mul üks, mul üks tuttav sai endale armaani püksid, mõtle juba, jube uhked, Armani püksid? Sekund händist, ma ei suuda, sellest mõeldes on liiga keeruline on, minu meelest on see loogiline. Aga see muusikapala, mis sa järgmiseks valisid, räägi sellest ka. Mis ta on, tema nimi on automaniakk. Automaniakk jah, ja tema niukene vanem muusikapala, et oleks nagu vanemat ja vanemat muusikapalasid ka, kus, kus ei oleks enam tõusvad tähed vaid juba juba niimoodi ennast ajalukku sisse kirjutatud, on praegu üle Eesti või noh, ütleme räägime siis Tartus, Tartu teedel ei ole mitte automaaniakaalsus, vaid on asfaldi mainet kaalsus asfaldi võtnud maniakaalses. Maniakaalses mahutab autosid sisse ja jalakäijaid, Tartu teedel tegutsevad jah, need lõkse seavad, kes panevad mingid torud sinna, siis ei jäta seda asfaldi kinnisseal siukest augud, oranžid tee, koletised, mina kutsun neid velje velje purustajaterrdee parandajatest välja, purjetajate koolkond aga kuulame lugu automaniakk. See lugu muudkui ka kestis ja kestis, ei rääkinud millestki muust kui sellest, et et see kõik on väga automaatne, kuidas muusika haarab sind endasse ja, ja sa ei saa seda peatada ja mitte midagi teha ja muud ka oled, oled. Muide, ma olen vaadanud ja eksinud selle pilguga, et teinekord muusika haarab sinuga endasse, vot see muusikapala mind ei haaranud, ei no see, selleks tahtsin küsida, et see ongi sinu muusika maitse siis, vot see ei ole minu muusikamaitse, sest mul ei ole mingit muusikamaitset, ei ole. Kas sa oled millegi fänn ja millegi konkreetse, mis mingi muusikavaldkonna näiteks ja mingi stiili fänn, mina olen ikkagi, ma olen võrra, mis on ja, ja siis ma olen, kuulan ja ja siis ma olen ikkagi elektrofänn ja Monica fänn ja ei kuule radiksilandi seekord ei kuule ja seekord seekord ja selles elus võib-olla eelmises elus olin suur Dixilandi mees. Minul on küll selle Fenlasega niimoodi, et see haarab mind väga hetkeks, mingi hea asi, kuskil tuleb välja, siis ma võin ikkagi paar nädalat fänn olla, aga aga üle selle mitte ja mitte üle selle mingi viie jälle kõik ja kuulata rikk läbi elada. Mul on paljude bändidega nii olnud, et, et kuulad. Näiteks siis, kui see näiteks selline nagu Ausof vein. Kui see tuli, see, ma ei tea, mis seal albumi nimi oli, ei mäleta, nagu seda Champarounduse kuulus lugu peal oli. Justin paar kuud tagasi kuulasin teda jalaluuga ja kõik, kõik need emotsioonid, mis poisikesepõlvest läbi elasid, noh kõik need mõtted ja kõik tulid meelde, et muusika on nagu niisugune ta nagu ta nagu tühi ajalooraamatuid selles mõttes, et mis sa sellel ajal läbi elad, et see koguneb sinna selle muusika peale kõik, et täidab need lehed ja sa suutsid seda uuesti läbi läbi elada, meenutada kõike, mis oli seal nagu paned, dialoogides tegigi emotsionaalsus kõik, mis sel ajal oli seal hullult kihvt siukseid vanu palu mõnikord kuulata või peaks ükskord laskma mingeid vanu vanu sihukesi ära nii-öelda ära unusta. Palun, ma arvan, et paljud paljudel kuulajatel tuleb meelde igasugused huvitavad sündmused, mida tahaks meenutada, kui sul endal on, noh, haaraksin, tahtmine midagi öelda, et kas alati kasutad selleks muusikat, et kas, kas muusika nagu esimene esimene vahend, mis sulle pähe tuleb, mille kaudu sa ütled, kui sul midagi öelda on, ütleme seal ma ei mõtle mitte ainult sõnu, vaid ka emotsioon ja ideid. Loomulikult on mul seal mul selle ütlemisega on nagu on, et et alati, kui nagu jutu käigus tahad midagi öelda, et siis ei ole nagu aega mõelda ja siis sa lihtsalt pead kohe ütlema. Tegelikult ja, aga sa ikkagi ütled kohe tihti tagantjärgi ma olen sihuke perfektsionist, et ma tahan, et ma ütlen, kui ma ütlen, siis mõtlen täiuslikult seda sõna ja seda asja, et muusikas on selle üle aega mul mõelda ja ennast, seda emotsiooni nagu kuidagi kuidagi kuidagi rohkem näiteks sümboolikat kasutada ja, ja muusikas on mulle ennast lihtsam väljendada jah, kui jutuajamistes, aga noh eks muidugi kare näha. Aga sinu jaoks see, mida sa öelda tahad, ongi just see tekst ja see muusikaline fraas koos. Ja eraldi ei ole, käige eraldi lahkuma. Ei, mul on koos, mõlemad väljendavad ennast üles toetavad 11 ja ja käivad paralleelselt. Vahel Londonis, vahel mitte, vahel Ghananis, vahel mitte. Aga jah, eurotsoonis ja mina ei ole üldse muusikainimene mitte üldse, aga ma olen nii palju muusikainimene, et ma tantsin, mina näiteks aeg-ajalt tunnen vajadust mingisuguseid emotsioone või mingeid tundeid teid väljendada hoopiski tantsu või liikumise läbi. Sa käid klubis tantsimas või? Meeldib seal klubis? Üks tükk aega käinud, kuna sa viimati käisid? Ma käisin nüüd mingi, ütleme eks üks kuu aega tagasi, kas selleks peab olema mingi eriline mingi muusikasündmus, mingi ansambel tuleb Eestisse või, või lihtsalt mingi suvaline mingi anti Haaver mängib kuskilt täiesti selles mõttes suvaline, et selleks ei ole vaja mingit sündmust, mis mind ajaliselt nagu liikuma seal, selles mõttes toimuvad pigem minu. Vaata, ma olen selle. Ma olen selle niukse, mida, mida omal ajal see üheksakümnete algul nimetati reivikultuuriks, et ma olen nagu pigem sellise tantsimisi. Ütleme siis produkt, sellise kultuuri produkt, mitte mitte selle paaris tantsimise noh, et ma ei, ma ei vaja partnerit, et ma pigem tantsin nagu iseendaga, see on niisugune rituaalne tants. Nagu esitan seda. Loomulikult ma tahan, et seal seal on nagu edevust ka, et ma tahan, et seda nähakse või vaadatakse. Aga noh, kui ma viimati kuu aega tagasi käisin, siis ma kaalusin ligi 150 kilo ja siis ma ei suutnud eriti kaua tantsida, ilmal higiseks muutunud. Aga see, et kas sulle meeldivad, kui on üritusel, on näiteks mingisugused? Ongi nagu kindla stiilimuusikapeol või, või ongi, meeldib sulle mingi retro kruu, kus saab lihtsalt lihtsalt üllatad, noh, on üllatus, mis, mis muusikapala see tuleb, mis stiilist ja ega mul vist ikka päris ükskõik ei ole, aga mingit retro Groovima küll ei vaja selleks, või meeldivad sulle hoopis käima tõmbuda stiilipeod, kus saad endast stiilselt riidesse panna ja need on minu meelest komsomoli maleva maleva päritolu üritused, need mulle küll ei meeldi näiteks ägenesest maskiball või karneval oleks tore asi, kui ta oleks kihvtilt läbi viidud. Aga seda vist ma ei teagi, kus on Eestis maskiballi toimunud, nüüd hakkame korraldama. Hakkame korraldama. Kuulame muusikat, kuulame muusikat ja. Samal ajal korraldame maskiballi loo ajal ära. Teeme ära. Praegu käivad Tartu tudengite sügispäevad 2005. Sellest me rääkima väga pikalt ei hakka, sest minu arust on selle, sellest räägivad raadio kahes juba teised saated, küllalt. Aga Rein. Ja sina oled ka tudeng, olnd oled, olen lõpetanud midagi ja ma ei ole küll kunagi kasutanud seda sõnana, tudeng oled ka nooruk on. Oled ka üliõpilane olnud, olen tudengile üliõpilasel ja see on ainult sõna vahetudeng on minu meelest selline nagu sihukene, nagu redutseerinud tudeerinud tudeng on sihuke retro, Kruuv on ka üliõpilane on niisugune noh, universaalne üliõpilane ikka midagi kaasaegset ette kujutada, tudengielu on selline spetsiifiline elus, üliõpilaselu on minu arust spetsiifilise tudengisõnaga tulevad mulle meelde kõiksugused korporatsioonid ja üliõpilasseltside rebaseks lössalide, kus olid üldse tudeng linnas Tallinnas, aga sa ise elasid ka enne seda Tallinnas. Lasin ma läksingi Tallinna ühte kooli ja siis pärast läksin teise kooli ja selles suhtes elasid ennem kui Tallinnasse, enne kui sa õppima läksid, elasid koos oma vanematega või? Ei kunagi praegu juba mitte. Ma olin tegelikult üsna kõrges eas, kui sa vanemakiiruseline, kuna sa olid siis kuna ma olin aasta, kui vana sa olid, ma olin vist mingi 25. Ah nii, siis läksid alles ja ei, ma käisin mõnes koolis, pea ikka võttis veel, või, või siis just hakkas Ma mul pea tegelikult võtab enam-vähem olla, sest nüüd alles nüüd praegu sa minu pea oleksid, sa suudaks õppida peale, läks tohutu kaua aega, et võtma hakata. Võttis muidugi noh. Lapsena ja igatepidi, aga, aga sellest ma hakkasin aru saama, et milleks ühte või teist asja võiks vaja olla mulle, mulle keegi rääkis, et, et, et kui see 21 aastased tahaksid ülikooli juba minna või 22 aastased, jah, mina olen 22, praegu tahaksid ülikooli minna, siis on juba hilja, lootusetult hilja. Et siis enam pea ei võta ja, ja sul ei ole mõtet enam, kui pole näiteks mingi vahe on viis aastat pole õppinud. No mina pole umbes viis-kuus aastat mitte midagi õppinud, noh välja arvatud nüüd see jahikool, kus ma üldse hakkama ei saanud ja kuidas seal läheb, jahikoolis ma ei saanud hakkama. Mul ei jää meelde need asjad ja ongi siukene. Siin on nagu põhiline, haridus ongi jahiharidus omandada ja minu põhiharidus on ikkagi see muusika, mida ma iga päev õpin. Neid kõiki neid viise, kuidas, kuidas seda huvitavamalt lahendada enda jaoks, aga mis ma tahtsin küsida, Me kaldusime teemast kõrvale, et et kas, kas, kas üliõpilased õpivad ka või, või ongi üks suur läbu ja pidu, ainult? Ei mina olen, mina olen näinud, mina ei ole ühtegi tudengit. Kul vabandust väljendi tudeng jällegi, et ma ei ole kuulnud neid rääkimas kooli asjadest, võib-olla ma ei ole niisugust tudengitega ühe laua taga istunud nii väga lihtsalt ei taha ka õlleklaasi kõrval on ta mehelt morjendada, aga on prii. Ei, ma arvan, et need on need sellised üldiselt, kes kes palju räägivad, on need, kes ei räägi mitte õppimisest epis õppimisest räägiksid, need räägivad väga vähe, et need on, vaid ma arvan, et enamus tegelikult ikkagi õpivad ja enamus aega kulub. Aga mina ei võta, mis enne. Ütlesite, et peale 20 esimest eluaastat ei ole mõtet minna, mina nagu sellega päris nõus ei ole minu meelest nagu kõrghariduse omandamise hetk, õige hetk ongi siis kui sa hakkad taipama, kuidas asjad on omavahel seotud, tavalises koolis õpid kõike läbisegi. Noh, minu meelest on see üsna skisofreeniline niisugune situatsioon, kus sul on mingi laulmine grammatika ja võimele laulupeole võimlemisläheb matemaatika ja see on ikka täitsa rõve, et seal ei olegi, noh, seal on võimalik nagu endale mingisuguseid erinevaid distsipliine nad tuimalt sisse võtta ja, ja lasta endale pähe tampida, aga et sa ei saa aru, kuidas võiks olla laulmine ja matemaatika seotud, aga tegelikult on, on ju muusika ja matemaatika väga seotud. Madis Kõiv, suur mõtleja, on öelnud, et, et see, et matemaatikute on konverentsid ja muusikutel on kontserdid, on puhas juhus, et oleks võinud vabalt ka vastupidi minna. No Bachi oli ju tegelikult väga süstematiseeritud ja väga matemaatilises mõttes kõik mõned lood välja, et räägitakse, et seal, tema lugudes pidi üldse mingi kood olema, et, et siin on midagi kodeeritud sisse mingisugune mõte, elu või mingi asi, mis juhtus mingi salasõnum, just nagu ta vintsi piltidelgi seal osa, mingid seal seal jälle raamat, aga aga vot nendel samadel põhjustel arvangi mina, et tasub minna ja ikka peale 20 esimest eluaastat just nimelt õppijad vähemalt kolm aastat aega ennast koguda, igal juhul minu meelest. Minu meelest on ka, sinul on see kindlasti veel ka ees, kus sa, kus sa hakkad nägema, on omavahel seotud ja siis ongi just huvitav see arisinud, kui loed, hullud draama tulid, ikka harib ikka harida. No ja siis, eks ta natukene oleneb raamatutest ka maid. Pilt, pildiraamatuid, koomiks, vanniraamatut võib-olla ka ei hari, oleneb east. Teisel eluaastal kindlasti vot või Neeme raamatu pidanud närida, saad väikestele lastele hambad teravaks. Nii et need ülikoolis tasub käia siis, kui, kui sa tunned, et sa hakkad aru saama, kuidas maailm oleneb kuidagi omavahel seotud muidugi on, kes, Marju Länik, Kristel Lõpetas, Send vanad on 60, ei julge mõeldagi, ei julge öelda solvatel. Et oleks veel ülikooli, Aned käib hoolega ja lõpetas vist juba ära ja. Et see on tore, on. Aga kuulame nüüd mõne Marju Läniku kolleegi esitust. No niimoodi Raadio kaks ja ja laupäev ja Jarek istuvad Eesti suuruselt teises linnas korrekt Tartus. Valimistulemused olid väga vaiksed. Kelle valimistulemused meie ses mõttes, et meid ei valinud keegi või? Ei, kõik, kes neid kuulavad, on teinud minu arust väga valiku. Aga see, see Marju Läniku kolleeg, kes praegu laulis, ohoo, mille nimel on mul mulle tundub, et tema on meie saates küll laulan sama palju kui Marju Länik. Vaata kui me kogu Eesti mehi ka, kui me saate alguses rääkisime. Me ei ole nagu ühegi stiilifännid, siis kõigil võib mulje jääda, et me oleme Margeli fänni. Jah, aga vot siin tulebki tingimata rõhutada, et me ei ole mitte kunagi valinud seda aher Kelly lugu vaid pigem on valinud, teeme alati meid ja ütleme umbes nagu umbes nagu Savisaar kohalikel valimistel, keda ei valinud rahvas, vaid kes tundub, jätab mulje, et, et tema vallid jõuliselt rahvast. Savisaar, ma ei tea poliitikast eriti midagi, kas Savisaar sai ka valida ise kedagi? Taloy Savisaar, karjusid narvalased kunagi? 87, aga kas te ise sai ka valida Savisaar või kas ta ise sai valida? Ta sai valida ja arvere, kellele langes valik vilja või iseennast. Ma kardan ka, et kaks, kaks võimalust on, aga noh, tema on nüüd küll üle ekspordi, väga lahe mees, teeb mis tahab, see on nii lahe mees, et ta valis Res Publicat isegi nalja pärast. Võib-olla läks asi tõesti nii kaugele, et mul tuli siin vahepeal meelde sirvi, sirvisin Eesti Ekspressi ja siis tuli mul meelde niisugune asi, et kaheksakümnendatel vot siis ma olin muide fänn ja ma olin kohe aastaid mannil ansambli doking fänn, see on niisugune New Yorgi teame, teame Smardasside point. Ja siis vot meil oli üks tore plaat, üks, millest oli ka kontsertfilm nimega Stop Making Sense ja seal oli ja seal oli igasuguseid nihukesi vahvaid lauseid kirjas nende nihukesi mõtteid, väiteid ja üks, üks teadlik nendest lausetest ja väidetest, rääkis teistest tüüpidest nagu SpaceX kosmoseinimesed ja seal on ikka lause kosmoseinimesed, no seal oli igast asju nende kohta kosmoseinimesed loevad meie posti, et kosmoseinimesed arvavad, et vabrikud on muusikainstrumendiga laule kaheksast hommikul viieni, õhtul nädalavahetusel muusikat ei ole. Ja siis oli seal, oli seal ka niisugune lause, et kosmoseinimesed arvavad, et et reklaamid on uudised ja uudised, reklaamid vaatavad. Neil, neil jäi niisugune mulje, et nagu reklaame esitatakse nii hoogsalt intensiivselt, need jooned peavad olema uudised. Ja kui soovitatakse inimestele midagi osta, siis tehakse kindlasti siukse tuima näoga, nagu ikka. Ja siis ma vaatasingi Ekspressis oli üks tore reklaam. Siin on Elke auto, reklaamib Lexust. Siin on Lexuse näide, on väga auto. Härrase sai nõuo. Et siin on slõugan, on loosung, on usaldus, on kõige tähtsam nii äris kui igapäevaelu, siis on siin kaks niisukesed, natukene. Ebausaldusväärset noormeest, kaks meest, kes vaatavad teineteisele Sa nihukese näoga, et nad madin või päris kindlad olla, et nad ikkagi 11 usaldavad, aga tegelikult Lexus, keeran sulle näoga otsa, et Lexus on nii kallis, kaupelt, seda saabki ainult usaldusega müüa. Mis sa arvad, kas, kas selle reklaami peale üldse hakatakse seda Lexust ostma? Ma arvan, nende hullult, pension, pensionärid, velgi auto ukse veel rivis, prillidega peksavad, praegu on kampaania liisingu peale ei anna seda Lexust, ei, ei, nad poole. Nad ütlevad, nad nägid Ekspressis reklaami, et praegu on kampaania, saab odavalt jana, rämpslevad seal ukse juures juba mitu tundi enne ava võiksime hankida, eks ju. Aga, aga tegelikult on see natuke nagu uudis ka, sest vaata, Lexus on meil niisugune, naersin, iga lehekülje peal on Lexus siin ekspressist teise lehekülje peal ka teine mudel ja, ja see on ju meil niisugune hübriid, öko, öko, hübriidpriid. Ja mis siis, nagu võtab vähe kütust ja ja tagaistme all on tal niisugune väikene alajaam, mis tohutult särtsadest toodab elektrit. Ja seda sellega on väga kasulik sõita. Kahju muidugi, minule ei meeldi see, et keskkonnasäästlikkus on niisugune kallis asi või kallis asi. Ei, no aga see peabki olema kallis, rikas inimene, surivoodil võib öelda, et mina sõitsin Lexus RX 300, mina seda paska kokku ei keeranud, mille sisse ma praegu upun, aga, aga nii ma. Ma tahtsin usalduse kohta küsida Jarek, millest on ka selles huvitavas reklaam uudises juttu. Kas sina usaldad mind? Jah, ma olen, ma olen sulle võlgu kord, ma vist usaldan sind nii praegugi vist ma ei räägigi. Aga sa usaldades mind, läheksid sa minuga koos luurele vot sellest kunagi aru, mis kuradi luureluurel käia, lähise luure on, et sa lähed jahile või mingit luurejahti tegema, mingi hirve tapma? Ma ei tea, ka mina olen ka selle välja sellele mõelnud, et kus see, kus üldse tuleb, et luurele minek, see nii naljakas. Sa luurad, et ma usaldan seal mingi niisugune nagu KGB-aegne väljend, et me oleme koos luurele. Et ma usaldan sind sedavõrd, et ma oleksin valmis sinuga koos kellegi kolmanda inimese järgi nuhkima ja luure usaldusväärne või meid ei usalda meid muidugi ei usalda ja õieti teeb, sest me luu ja öeldi, et see on selline veider väljend. Sulle siis ei meeldi luurata ja vot ma olen mulle väga meeldib luurata, oleneb, oleneb, mida sa tõesti nuhid kellelegi järgi, mulle meeldib nuhkida kellelegi järgi, näiteks ma ei ole ka on kunagi olnud oma tüdruksõpradele nii armukade, et ma nüüd pean nuhkima. Kuigi on juhtunud Reinuga, lähevad nad Reinuga, lähevad aga võlgu antud raha. Aga kui sa mind usaldab ja ei soovi minuga kellegi kolmanda inimese järgi luurata, siis kuhugi minuga läheksid. Kas minuga luurele läheks, kuhu sa läheksid minuga? Kuhu ma läheksin, ma ei tea, kuhu sa läheksid selle suure usaldusega, mis on su südames minu vastu, kuhu sa minuga koos oleksid valmis minema oma naise juurde näiteks? Kumus oleks, aga sa oled nõus seda vaata omaenda naisega näiteks Reil, minu naine ja mina lähme puhkusele siis boksaldaks selleks usalduse ärke, siis teaksite, kui ise lähed näiteks vahepeal korra joogi järgist teadet seal toas midagi ei toimu, mis mulle ei meeldi, aga tead, meeskonnatöö koolitustel on niisugune füüsiline number, kus usaldusnumber usaldas number kus üks inimene seisab seljaga ja teine tema siis tiimikaaslane on tema selja taga siis see, kes seljaga seltsi, siis koolitaja märguande peale laseb ennast niimoodi sellili kukkuda ja ta laseb ennast täiesti lõdvaks ja ta peab eeldama, et tema meeskonna Kukalt veriseks vastu maad, vaid, et tema tiimikaaslane püüab ta kinni. Kas sa seda oled nõus minuga tegema, et sina seisad nagu seljaga minu poole ja siis minu arust see ei ole nagu usaldusega, muidugi siis on, kas teisel on käkikeeramist? Heidy Purga ütleb, läks, ja Jarek laseb ennast tao kukkuda. Usud sa, et ma püüan su kinni või ma hüppan eest ära ja naeran, kui sa oled verise kukla maas? Tujus võib-olla on seal mingi mingi niisugune ongi niisugune keeramise tuju ja siis sa lased pärast korjama minu ajutükikesi kahekesi usaldusväärselt põranda pealt ülesse. Väga kahju sa mind, aga nüüd tuli välja, et siiski mitte, ütlen, oleneb tujust, muidugi ma usaldan sind, Rein, me teeme koos seda saadet, ma ei saaks mingi Mäkuga, keda ma ei usalda saadet, kus ta, kus kurat seda teab, mida ta hea küll vaidlema laulu, laulu ajal. Klubi ärgaks eetris Tartust ja kohvikust, maailm muidugi, pulli pärast võiks seda mõnikord teha näiteks kuskil mujal linnas. Me tegime pulli pärast seda Vanemuise kontserdimajas. Jõle pull oli. Loeb ju ikkagi need mehed, kes seda saadet teevad, mis me täna teada saime, kas tänaseks on minu arust teada seda, et sõprus on lahe asi, kui 11 usaldada, siis saab raadiosaateid, teha seda. Ja siis saime veel täna saates teada seda, et järekist kahjuks ei saagi jahimeest, jahikool jääb pooleli. Minust saab jahimees, aga. Salakäik, aga kogu rahvas lootis, et sinust saab jahimees. Minust saab jahimees, kes hakkab meid kaitsma marutõbiste taksikoerte eest. Ja ebakindel mees kogu aeg mingeid asju, mis on nagu viir huvid. Lõpetaja neid asju ära, nii, räägi edasi. Räim. Viirusel rändlindu taksikoerte eest rääkisime, et sa jääd hoopis muusika juurde, et ei hakka marutaudi hävitama, jah, ja hakata meid hoopiski jätkuvalt kaitsma. Kuuldi tõuda jäägi üledoosi ees mõttes natukene, nende nende müügiruumi juba keegi peab sedagi tegema. Jah, eks see on ka omamoodi taud. Hiphop ja sina arvatavasti lähevad veel mõnda ülikooli. Vanus on sul ju selleks? Vanus on sul selleks parasjagu enne enne igale poole minekut sina neid loomi tapma ja, ja hiphopi tegema. Ma lõpetan, tuleb teha üks söök, päris niisama lihtne, see on üksteise mõistmine meestel, aga järgmine kord. Me kindlasti kutsume kellelegi külla, sest et huvitavad inimesed, nagu me oleme, on huvitavad ka teised inimesed on ja järgmine kord on meil arvata tõesti külaskaks kunstniku. Aga sellest järgmine saade, kunstnikud on Polar kunstnikud, nimesid veel ei nimeta, aga, aga järgmine saade tõotab väga huvitav tulla. Mitte et see oleks ebahuvitav olnud, aga nüüd head isu ja eestlane ei ütle seda muidugi nagu me oleme ikka öeldud. Eestlane jätku leivale, sest nisu on meil alati hea olnud. Aga seda leiba napib. Mina ei olegi võib-olla eestlane. Poolakas, nägemist.