Kallid kuulajad, mul on hea meel teile teatada, et ma olen stuudiosse vedanud, palja Reinu ei ole siis tegemist tegelikult poisiga, kelle ma leidsin kuskilt tänavalt ja ma käskisin tal paljaks võtta, sealt tuli välja, et oli Rein. Asjad on hoopis teisiti. Rääkige, kes on paljas Rein. Paljas Rein on selline bänd, mis asutati 1,5 aastat tagasi kevadel ja seal mängib neli noormeest, üks noorem, teine vanem. Nimelt tegelikult meil peaks olema üks niisugune tüüp ka bändis, kes on, ongi paljas Rein. Aga ta pole kunagi meie bändiproovides käinud. Nimelt ta peaks pesitsema praegu Londonis paljalt tegelikult peaks tekstis olema viis, jah, aga ta ei ole kunagi ilmunud kohale. Ka meie kontserditel. Muusikaga tegeleb siis aktiivselt neli liiget, nagu ma aru saan, üks noormees ei saanud tulla. Ja üks noormees kahjuks ei satud. Tegelikult ma tahtsin kutsuda ühe teise bändi üldse siia ja siis ma sattusin rock Café kodulehele ja seal hakkas mulle silma selline nimi nagu paljas Rein, ma mõtlesin alguses ütles, et see on mingi nali. Esmalt sisestasin neti otsingusse ja vaatasin, et ongi selline bänd nagu paljas Rein. Et mul tuli meelde üks mu sõber, kes mängib bändis, oli mulle kunagi maininud, et selline bänd on olemas. Sõber oli, pärast ütlen. Ja siis ma mõtlesin, et aga ma kutsun hoopis palle Reinusest tõotab olla midagi lahedat, miks siis selline nimi ikkagi. No tundub, et meile see nimi on juba edu toonud, kui me suutsime ennast vahele pressida, mingi teise bändi ees ja intervjuud on aga nimelt jah, meie trummarile ja lauljale eriti see nimi meeldib. Sellepärast on selline labane nimi. Ma ütleks, nilbe, nilbe jah. No kes meist ei oleks nii ülbed. Aga see nimi tekkis tegelikult niimoodi, et mina kitarrimees, kes mängib kitarri ja siis bassimees Martin. Nimelt tulime öösel linnast koju, Von Krahlis, ma arvan, mingi kontserd värk, olime mingi paar proovi teinud, juba lood olid. Mingi kolm lugu oli võib-olla valmis akustilistega tegime proove. Sest mõtlesime, bändil võiks nimigi olla. Põhimõtteliselt tegelikult see oli praktiline vajadus ka sellepärast, et kui ennast kuhugile registreerida prooviks, siis on vaja öelda bändi nimi. Midagi tuli öelda. Et siis me mõtlesime, mida me ütleme hakkama. Nimelt siis mõtlesime, ei tahaks eriti mingit hevi metal bändi nime nagu mingi plaadruein või mingi niuke mingi verega või mingi niisugune asi. Ja siis me olime natukene svipsis, olime. Ja siis plaadwayn Rein, mis meikeryndruein, paljas Rein. Ja siis me naersime mingi 10 minutit. Mõtlesin, et niisugune nimi tülli läheb, mingi rõve. Ma arvan, et Me lööme lihtsalt nilbuse. Pole, pole ju vaja mingit väga ägedat nime või noh, see ongi äge nimi oli seal teistmoodi äge. Aga kas see nimi oli pigem selline, et mida öeldagi, et kui prooviaega kinni panna, et paljas Rein on küll pärast midagi normaalset välja mõtlema või oligi algusest peale ta paljas Reinat jätamegi? Ei, no alguses oli ikka niimoodi, et helistasime prooviruumi ja siis tüüp võtab vasta, ütleb, et mis tantsis, on need palju aega, tahate siis järgmiseks prooviks siis ütlesime paljas Rein, see sai ka kõvasti naerda. Kõigil oli lõbus. Aga lõpus harjus tema ära selle nimega ja siis ta juba teadis paljas Rinjaaja. Ütleme jah, et see vaikselt kleeps külge, aga noh, nüüd me oleme, mina lahutan ära harjuma ja midagi, ma olen väga rahul, midagi muud targemat ka pole nagu välja suutnud mõelda, et niimoodi on ta jäänud praegu. Aga selles suhtes on hea, et ei peagi nimi ju kõike ütlema, sante saab muusikal nagu rääkida lasta. Mis muusikat te teete? Seda ka võib-olla pole ju väga lihtne liigitada, aga ütleme, mina ütleks poprock näiteks. Kuskilt ma lugesin, et indie indie poprock, punk ja ma ei tea, mingi selline pop, disko siis ka tema on muide tantsumuusikamees nimelt Martin meie meie bändi tantsumuusikamees, mina olen meie bändi punkrokkari esindaja siis ja meie trummar on nimelt ütleme trummi atmosfääris, trummibassi on mingi siukse nuu džässimees rohkem kõik kokku ja siis tulebki sihuke mäng. Nii, või sellepärast, et me ei saa lasta trummari eriti mängida ka kõiges loos, noh nimelt üks lugu tuleb esitusse, siin muinasjutt, seal ei ole, trummar üldse ei mängi. Ta tahtis hakata mingit trumme meisse sinna panema või midagi sellises ajad. Kas Eestis on üldse selliseid bände, mis teevad samasugust muusikat nagu teie? Ma arvan, et sarnasesse auku seda tehakse, sellepärast et noh, nüüd on ometi kutsutud mingitele üritustele esinema ja sealt ma järeldan, et peab olema veel siukseid bände ja peab olema inimesi, keda huvitab sihuke muusika. Milliste laulud räägivad? Raske öelda, võib-olla polegi kõik väga ühte auku, aga rohkem kurvema poolseid, võib-olla veidi melanhoolselt. Mõni mõtlikult, melanhoolselt on nii sügisest tonni kevadest tonni talve, looduse teemadeni. Meie Me armastame loodust, meie hüüdlause on loodus olla ahe. Laulud sünnivad, kuna meist peale trummari keegi väga muusika koha pealt kooliharidusega ei ole, et oleme ikka rohkem isehakanud mehed, siis päris nooti ma ei kirjuta, laua taga ei kirjutajaid lugusid üles. Pigem ikka niimoodi, et keegi hakkab kuskilt otsast nokitsema põlve peale ja tuleb mingi idee, siis teiste abiga arendame edasi. Ega ükski lugu pole nüüd päriselt niisugune, nagu ta alguses kellelegi visioonis on olnud, eks ta muutub niimoodi. Aga nüüd kuulaja saaks aru, millest me siin jahume ja mis paljas Rein endast õigupoolest siis kujutab, me kuulame sellist laulu nagu muinasjutt mis kas on üks esimesi lugusid või vastupidi, viimane. Esimene lugu, mis tekkis terve bändiga koos bändiruumis, tavaliselt on olnud nii, et üks vend teeb loo valmis ja teised täiendavad. Aga noh, see tekkis niimoodi, et ei olnud midagi teha enam ja siis tuli äkki. Ja miks me selles ühte teemat tegema teineteist ja siis lõpuks laulja võttis ka, ei tea kust sõnad ja ja kokkuvõttes võib isegi rahule jääda. Tere taas versuse saade läheb siinkohal edasi versus saates on külas ansambel paljas Rein ja me jätkame siin kohal eelmile, laul, mida me kuulsime, oligi nende sulest ja laulu nimi oli muinasjutt. Tal on kindlasti olnud esinemise, eks ole, ja kindlasti on midagi naljakat juhtunud esinemistel või seoses nimega, äkki on mingeid naljakaid lugusid, me siin enne rääkisime ka, et selline naljakas nimi nagu paljas Rein No nimega, ma arvan, on juhtunud täpselt siukseid asju, nagu täna juhtus, et siia saatesse sattus ja nii edasi, et eks ta jääb kõrva ikka inimestele või noh, mingi mingi ettekujutus tekib, kellel perverssed, kellel vähem iga igalühel omad ette kujutasid selle teema palja Reinuga nimelt meil on üks sõber, kes tuli meie esimesele kontserdile ka mis oli diletantide avangardi raames selline üritus siis. Ja tema nimi on Reino. Kui bänd hakkas lõppema ja oli mingi haripunkt, viimane lugu, staa tiris särgi seljast ära, siis kõik karjusid, paljas Reino. Muidugi, võib-olla veidi külge jäänud, nüüd aga ta pole sellest tegelikult väga suurt traumat saanud, käib ikka kontserditel edasi ja talle täitsa meeldib see nimi. Võib olla selline tavalisem asi, mis kontserditel kipub, juhtum on see, et need samused, sindrid, kitarrikeeled ei, ei pea vastu. Kui hannes rokkima, kipub Nathan Karene kord puruks läinud. Et mis siis saab, kui trummipulgad lähevad, siis ma võtan tagavaratrummipulga läheb edasi. Päris loogiline. Või mis? Aga kui lähevad kitarrikeeled, mis siis sellega ühel keelel? Ja sellega on vähem ägedam lugu jah. Et üks kontsert oli selline, kus läks keel katki, aga meil oli aega seal rohkem. Ja siis ma hakkasin parandama. Aga minu bändi vennad, geniaalsed tüübid alustasid mingisuguste räpilugu tegemist nimelt mingi Lasnamägi või? Hakkasin improviseerima ja selleks rahvale veel rohkem peale keegi sealt tagant kuskil karjusataarnevat mängi trumme. Siis peekoniga vahe, seal improviseeritud rock Cafe ees läks nimelt kaks keelt katki, aga seal oli ajapiirang taga ja siis tuli lõpetada lihtsalt nelja keelega, nii bossil kui soolokitarrile oli siis neli keelt või kes see, kes see kuulus viiuldaja oli? Aga kuidas siis kokkuvõttes läks, andis nagu tunda ka, et oli neli keelt. Tunda küll, jah, ma usun, et mängimisel annab rohkem tunda kui võib-olla publikule, kes seda meie muusikat nüüd nii täpselt ei tea. Kust te üldse esinenud olete? Väga palju kohti ei ole olnud, et siis esimene kontsert tuli meil diletantide avangardi raames Polumeri kultuuri teha, siis, siis oleme esinenud tankeris kaks korda ja siis diletantide laulame kolm korda esinenud. Et suvelelise kultuuritehasefestival ja selle raames esinesime ja siis nüüd see rock Café värk. Kas Eestis on üldse võimalik muusikaga või siis sellise muusikaga, nagu teie teete, on võimalik nagu rikkaks ja kuulsaks ja kõige kõige ägedamaks saada. Ägedaks on võimalik saada, ma tean. Ma tunnen ennast väga ägedale. Aga kuulsusega rikkuse kuulsusega, no nii, et ma arvan, et, et sellega on veits keerulisemad lood, et kui rikkaks saada, siis jah, ma ei usu väga, et sellise muusikaga nüüd rikkaks saab. Et see on popmuusika, on see, millega vist brikaks võib saada, teemegi popi no aga media nii popim, noh, me teeme oma sõnu, Me teeme popmuusikat, aga see ei ole nii populaarne, lihtsalt. Jah, me oleme oma ajast ees umbes kaks 10.-ks. Nagu ma aru saan, sina oled bändi pesamuna ja kuidas siis on, kas sul on mingisugune plaan, kuidas rikastuda või? Tema mõtleb kogu aeg rahast, ma tahaks ka teada, kuidas ta bändiga plaaninud, kõige hullem ärimeest ei ole mõelnud selle peale küll. Kuidas võiks rikkaks saada, rahvusvahelised ärisuhted? Pandiga vist esialgu kindlasti mitte, pole plaanis. Bänd on pigem asi, kuhu raha matta. Et te teete seda siis üldse. Lõbus ja edevad oleme ka ikka, jah, ma arvan, see põhipõhjus. Öelge nüüd ausalt, kas see, mida te teete, kas te teete seda sellepärast, et te tõesti mõtlete nii, nagu te nüüd lood nagu kuidas välja kukuvad või, või on tegelikult niisugune väike sarkasmi või sihuke, mõnitas nootlejaid? Ei ole, see nimi on rohkem selline mõnitus noodiga aga need põhi, lood, mida me esitame, see on ikka mõttega tehtud enda arvates. Sõnum on tegelikult mingi põhiasi, mida me üritame edasi anda sellega probleeme esinemistel kipub olema, et keegi sõnu jälle ei kuule ja kõik vaatavad, et laulja paigutab suud, et siis silmad kinni. Siis ei tea, kuidas selle sõnumi edasiandmisega on, aga liigume selles suunas. Igatahes. Kas kunagi alasti ka lavale lähete, nagu bling 180, katsetanud kitarride ees, noh, ma tean muidugi, et kuidas trummimehel ja lauljal. Harry no ma arvan, mingi Aadama kostüümid Vahtrale. Ei tea, selles suhtes võiks ju minna küll, et see iseenesest probleem ei ole, häbeneda ei ole, midagi, on ja kõik on inimesed ja loodus on lahe lahealastel hea olla. Aga võib-olla selles on pigem küsimus, et see on nii ära kulunud. Reeder Chilli Peters bling 182, et kõik on juba ennast alasti võtnud, mis Mika enam koorile siis ei ole keegi kindel või mina olen näinud näiteks. Etle ühe ürituse raames ma nägin niisuguseid asju, aga rohkem pikemalt ei peatu sellel ühesõnaga selli mingitele bänd võttis ennast alasti ütleme nii, Nonii siis tõesti ei ole mõtet seda, et tegelikult see Rein, kes meil on, see kaotatud liige ei taha meiega kuidagi ühendust võtta. No siinkohal kutsukski teda üles, et ta helistaks Hannesele näiteks näiteks Hannesele või siis peekunile, kui ta kuulab praegu raadio kohta, meil oleks võõrutada. Noh, tema on kindlasti see mees, kes tuleks paljalt lavale. Ja mina kutsun siinkohal üles kõiki kuulajaid paljaks võtma paljaks võtma, Reinuga ühendust võtab palja Reinuga ansambel, siis et kui teil on soov selle bändi ees ja tagatantsija olla alast, siis, Kirjutage meie foorumisse ja te kindlasti saate valituks, onju ja mõistagi ja nüüd me kuulame ansambel palja Reinu laulu, november. On nii, just nimel küll jah, justament november on täitsa sügisene lugu, sobib praegusesse olustikku. Homme oleks muidugi parem seda kuulata, siis on juba veel ei ole oma 31 ülal Alexis esimene, aga, aga noh, siis saate ettekujutuse vähemalt milline. Aga me elasime järgmine pühapäev versus vaatas seda lugu jälle, siis on juba november, väga hea, oleks tiptop. Aga armsad kuulajad, siin oli siis ansambel paljas Rein, Hannes, Daniel, Martin.