Helga ja tere algab 22. märtsi helikaja. Mina olen toimetaja Kersti Inno. Saate teemad Märt-Matis Lille kriitika, Bachi Matteuse passioon ettekande kohta Tartu Jaani kirikus 15. märtsil. Tallinna filharmoonia lihavõttekontserti, Haydni ja Kubaid uulina teostest seitse sõna ristil tutvustab, hiilib aus tamm. Niguliste kirikus esinevad esimesel ülestõusmispühal tütarlastekoor Ellerhein. Jaapani naiskoor Angeelika kontserdist räägib dirigent Tiia-Ester Loitme. Eesti muusika teatriakadeemia Sümfooniaorkestriga kontserdist räägib dirigent Paul Mägi. Möödunud nädalavahetusel toimus Tartus Elleri muusikakoolis vabariiklik puhk. Löökpilliõpilaste konkurss kokkuvõta konkursist teeb peakorraldaja Johannes mitt-Õigeusu. Festivali kreedo. Lähikontserte tutvustab sooja tomaanova. Martti raide tutvustab Eesti muusika ja teatriakadeemia kontserti sarjas jubilaate, mis pühendatud pianist Vilma Mallene 80.-le sünniaastapäevale. 28.-le sil toimub Tiigi seltsimaja ja Tartu akadeemilise meeskoori eestvedamisel Tartu Ülikooli aulas kontsertõhtu tähistamaks tuntud koorijuhi, helilooja ja pedagoog, koogi Tartu aukodaniku Richard Ritsingu 100 viiendat sünniaastapäeva. Intervjuu õhtu kunstilise juhi Alo Ritsingu. Ka. 25. märtsil möödub 80 aastat Eesti džässi suurkuju Uno Naissoo sünnist. Oma isa. Meenutab ja mälestuskontsertidest räägib muusik Tõnu Naissoo ja muusikauudiseid laiast maailmast, vahendab Priit Kuusk. Head kuulamist. Sülgaja. Eelmisel laupäeval oli Tartu Jaani kirik, kus agentuuri Corelli Music ja kammerkooripoolses musikaales koostööna ettekandel Johann Sebastian Bachi Matteuse passioon. Kontserdil käis Märt-Matis Lill, kellelt ootame muljeid, kuidas see ettekanne õnnestus. Noh, minul on väga positiivsed muljed on selles mõttes, et tegu on ju noh, võiks öelda, et Lääne muusikaloo ühe võib-olla kõige olulisema teosega kahtlematult noh, et selles mõttes on see väga suur väljakutse, on nii võrdne oluliste tuntud teos teha ja, ja teisalt siis ütleme, see baroki spetsiifika, mis asetab ka siis tänapäeva tingimustes omad sellised nõudlusid, et kuidas lahendada see olukord, et kas tänavast pillide mitte ja noh, siis antud kontserdil, siis võeti lähtekohaks just see nagu ajastu pillide kõla, nii et mängite ajastu pillidel ja ka laulu osas oli, oli selgelt selline vana muusikalik lähenemine ja see oli üldjoontes oli väga maitsekas ja väga õnnestunud, et instrumentaalpoolelt kohe see oli lausa nagu üllatav, kuivõrd hästi see kõlas. Ega meil Eestis ei ole ju nüüd teab mis suur traditsioon sellise suure koosseisulise vanamuusika mängimisel aga noh, Corelli barokkorkester, et noh, et nemad on seda, seda niimoodi nüüd vaikselt ajanud, mis olid varem kuulnud, olen, et, et ega ma neid nii regulaarsetele kuulnud, aga igal juhul mul oli kohe selline selge äratundmine, et see areng on olnud nagu väga heas suunas nagu väga selged ja head tulemused on nüüd kuulda ja mis oli veel hämmastav, mängiti ju suhteliselt väikese koosseisuga selline suhteliselt kammerlik koosseis, kui nii võib üldse öelda, kuna samas on seal kasutusel kaks orkestrit vaheldumisi mängivad ja peab ütlema, et see nagu üldse ei tundunud nii või, või see ei jätnud üldse sellist muljet, pigem sa just võib-olla andis sellist mõnusat sellist maitsenüanssi asjale juurde, et noh, et iga hääl oli nagu eriti siis peo peale kuidagi omamoodi nauditavam võib-olla isegi siis selle võrra. Ja loomulikult asetab mängijatele väga suured nõudmised, kui nad peavad vastutama niivõrd palju rohkem noh, tõesti, et tegemist on ainult spetsialistidega. Aga, aga nad tulid sellega hiilgavalt toime. Igas mõttes täielik õnnestumine. Mis puudutab reaalosa, siis oli ka noh, samamoodi ma ikka pärast mõtlesin pikalt, et kui hästi nagu on arenenud nagu teatud lauljad eelkõige tooks esile Kädi plaas ja Teele Jõksi, et väga sellised intelligents, maitsekad, ajastu teadlikud lauljad, hiilgavad soolad, et väga-väga nauditav oli kuulda väga täpsed. Eriti seal mingeid eksimusi ei tulnud, kuigi noh, on ju tegemist väga ulatusliku ja nõudliku teosega. Uku Joller muidugi oma tuntud headuses, et väga hea Jeesuse osa. Väga oluline roll on selles teoses evangelistid. Noh, see oli nüüd võib-olla natuke selles mõttes problemaatilisem, et Roland Liiv esindab rohkem sellist pärliku laulmist see natukene eristusse mitte nii heas mõttes ja koor oli muidugi väga kaalukas roll kogu selles teoses ja täiesti fantastiline tulemus, et need kuulsad tutid seal kui ja, ja samamoodi Taali osadelt hiilgavalt teostatud, et väga-väga musikaalselt väga paindlikult ja väga nauditavalt Kooriu jaguneb ka selles teoses kaheks. Jagus kammerkoorilauljaid. Jah, ei, samamoodi noh, võiks öelda nagu orkestri puhul, et see on nagu hämmastav, et, et tegelikult ei ole palju vaja ajada kui, nagu hästi mängida. Eks akustika ka muidugi omalt poolt aitab kaasa ka, kui need asjad on balansis ja kui sellega kaasneb just see piisav annuse intensiivsust, mis on jah, pigem nagu selline musikaalsuse küsimus, puhtalt kvantiteet, tundub, et ei olegi vajalik või see mass ütleme, Risto Joosti tõlgendus oli, oli ka selline väga meeldiv ja väga võiks öelda arvamuste vaba, et ma kujutan ette, et ega noh, noorele dirigendile ei ole kõige lihtsam asi ju ette võtta, noh tegemist on praktiliselt kolm tundi puhast muusikat ja nagu ma ütlesin, et noh, et niivõrd palju mängitada, nii tuntud teosed aga väga peen, väga delikaatne tõlgendus. Õhuline Mulle meenutas natuke sellist, võib-olla sellist inglise baroki tõlgendust. Platsiooneljad, kaardinari, Bachi tõlgendused tulid mehele nagu et võib-olla mitte mingitesse fraasi nüanssides ornamentide nautimise nagu laskuv, aga samas nagu väga väga selge fraseerimisega selge, hea rütmikaga ja väga tõesti musikaalne. Et kõik need asjad koos siis andsid väga fantastilise tulemuseni ja ma ausalt öeldes olin väga meeldivalt üllatunud, et Eesti oludes on võimalik nii heas esituses kuulda Matteuse passioon Eesti oma jõududega. Ma kujutan ette, et Tartu Jaani kiriku akustika ehk on paremgi selle teose esitamiseks kui Tallinna Jaani kirik, mis on väiksem. Tähendab mingite teoste puhul nagu võib-olla päris problemaatiline, aga vaat just selle teose puhul võib-olla sellised koosseisule sellise massi puhul ta oli kuidagi väga-väga hea koht. Tartu Jaani kirik oli seda ettekannet toetav jah, just nimelt seda, nagu pärast veel rääkisid distavastiga ta ise ka nagu ütles, et väga hea oli seal nagu mängida. Kuulsime Märt-Matis Lille muljeid Bachi Matteuse passioon ettekandes Tartu Jaani kirikus. Ülestõusmispüha kontserte toimub mitmel pool Eestis, näiteks Jõhvi Mihkli kirikus saab täna kell 16 kuulata Bergolecis tabat mootorit ETV noortekoorid kammeransambli Pirjo Püvi, Teele Jõksi ja Piret Aidu esituses. Tartu Jaani kirikus on täna õhtul kell seitse Ta kandel Bachi muusikaline ohver esitavad Hortus Musicus ja Andres Uibo. Pärn. Eliisabeti kirikus on täna õhtul kell seitse ülestõusmispüha kontsert, kus Johann Sebastian Bachi loomingut esitavad Eesti filharmoonia kammer, kammerkoor ja Eesti riiklik sümfooniaorkester ning solistid Maarja Kukk, Iris Oja, Mati Turi ja Uku Joller. Dirigeerib Daniel Ross. Ettekandel on Bachi üks silmapaistvamaid noorpõlve teoseid, kantaat mul oli palju hingevalu ja ülestõusmisoratoorium. Sama kava tuleb ettekandele homme õhtul kell 18 Estonia kontserdisaalis. Sellest kontserdist teeb klassikaraadioülekande, nüüd aga mõnest kontserdist lähemalt. Täna hilisõhtul algusega kell 10 toimub Tallinna Jaani kirikus lihavõttekontsert, kus kavas vaiksele laupäevale kohane muusika. Palusin stuudiosse produtsent Heili paus tamme, et rääkida sellest kavast. Tallinna kammerorkester, dirigent Andres Mustonen ja solistid Ramon jahve ning Migaweurunen toovad kannatusaja lõpu viimastel tundidel publiku ette huvitava kontserti, mida saab veel enam huvitavalt ja ja erakordselt ette kantud nimelt Joosep, Haydni ja Sophia kuvaid uulina. Sama nimega teosid seitse sõna ristil. Niisiis kaks erinevat maailma, mis kujutavad Jeesuse viimast seitset sõna, oma stilistika, oma religioonitunnetuse, oma maailmakäsitluse, oma harmoonia, meloodia ja kõigi nende aastasadade konflikti läbi, mis neid kaht teost teineteisest eraldavad. Tuuline on enda kohta öelnud, et tema on usklik inimene ja religioon tähendab tema jaoks Re liigio nagu legaatogaare tekitamine elus. Et elu oma raskustega. Ta lõhub inimese paljudeks tükkideks. Ja tema kui helilooja kutsumus on ühendada ja neid tükke nii oma vaimsuse kui oma helilooja ande kaudu ja anda sellist terviklikku, sulanduvad ja harmoonilist maailmapilti inimeste juurde, kui see on, on temas kaduma läinud. 982. aastal kirjutatud teos seitse sõna ristil kammerorkestrile kallale ja pajaanile on äärmiselt omapärane teos juba oma ülesehituselt. Osi on, on nagu ikka seitse kõik need viimased olulised laused, mis ütles Jeesus ristil olles ka erineva helikeelega, siis sellesse teosesse sisse kirjutatud. Aga kõige põnevam on vastse risti kujund, mis siis sooloinstrumentide ja orkestri niisuguses vastanduses esile tuleb, et, et isegi on, on põnev vaadata seda partituuri, näha, kuidas näiteks bajaan tuleb risti üle kestri, tähendab temal on oma kindel liin, mis siis on täiesti välja kuuldav sellest niisuguse ristipuu ühe osana. Andres Mustonen hommikul just ütles selle teose kohta, et see on äärmiselt inimlike kannatuste kaudu antud. Ta on ekstreemne, ta on avatud, väga valuline teos. Ja selle tõttu on ta äärmiselt kontrasteeruv Haydni nimetatud orkestriteosega mis on isegi Haydni kohtna erakordselt range, klassikaline, aga samas helge sõnumiga, nii et kõik, mis vähegi olla saab neis Randliku, see vastandus on olemas neis kahes teoses. Ja kahtlemata on siin on vaja siis seda erinevust väga tugevalt välja tuua ja selle tõttu just on võetud kasutusele selline harv, et võtte, et mängitakse ühest teosest üks osa, haignigalati alustatakse, mängitakse sama osa kuvaid uulinast ja nii läbi terve kontserdi. Andres Mustoneni intensiivsust ja karismaatilisust teab Eesti kontserdipublik hästi, aga Nonii Ramoni ahve kui Migaweuronen on ka siin Eestis korduvalt esinenud. Jaa. Ta oli päritolu tšellomängija Ramoni ahve on üks äärmiselt sädelev ja ekstravertne interpreet. Tema erakordsus, tema intensiivsus, tema niisugune publiku kõnetamine on üle keskmise tugev Migaweuroneni kohta ja öelda, et ta on oma pilli erakordne valda ja, ja ta on toonud bajaani, mis on muidu meelelahutuspill või saatepill on toonud selle tõsise muusika kontsertidele temaga tehakse programme üle kogu maailma, just selle pilli harulduse, tema erakordse kõlavärvingu. Too on sellele pillile kirjutatud palju uusi teoseid, et võib nimetada teda nagu selle pilli pioneeriks klassikalises muusikas. Ja kõik see kokku peaks tekitama väga erilise atmosfääri sellel kannatusnädala viimastel tundidel. Niisiis ilmingut Joseph Haydni, Sophia Kubaid uulina teostes seitse sõna ristil saab kuulata täna õhtul Tallinna Jaani kirikus esitab Tallinna kammerorkester Andres Mustoneni juhatusel. Homme keskpäeval on Niguliste muuseum-kontserdisaalis üks kontsert, mis on samuti ülestõusmispühadele suunatud ja seal esineb meie esitütarlastekoor Ellerhein koos oma kauge maa sõpruskollektiiviga naiskoor Angeelika on tulemas siia Jaapanis, Tiia-Ester laitmatu, võib-olla paar sõna sellest Jaapani naiskoorist, kellega meil tegu on. Jaapani naiskoor kuulub niiskuse dirigendile, nagu ma ütlesin, siis kes on 10 koori dirigent? Väga hea dirigent. Ja 10 koori on väga head koorid. Tema sega, PUR jättis unustamatu mulje siis, kui jälle seitse, 50 aastat vanaks. Ta kaunistas kogu seda meie juubelikontserti. See ei olnud päris esimene kohtumine, sest meie tutvus sai alguse võib-olla Tõnu Kaljuste kaudu. Chiformad Subara osutus olevaks Sõver kelle nimi oli tikku, oh jaa. Tutvustas teda meile justkui heliloojat. Pärast seda ilmus meie raamaturiiuli nii palju noote, et see riiuli kandnud seda välja ja vajus looka lastekooride segakooridele lõputult. Teosed on sellel kool kirjutatud jaapani rahvalauludele rahvamuusikale ja nad on hästi keerulised, väga ilusad ja taga orelimoodi kõlavad, sest nad olid sellise orkistraalselt kirjutatud. Ja praegusel juhul huvitub ta ise Ungari muusikast ja eesti muusikast. Eesti muusika vist ei ole ühtki nooti, mis tema riiuli looka ei paneks. Niisamamoodi, nagu Chiformatsubara on nad kogunud kogu selle koorimuusika enda juurde kokku ja laulavad neid usinasti. Veljo Tormis on nüüd liitunud Sisask ja ise ma ütlen, selle mõtlesin sisse kohtad ta ongi nagu, nagu jaapani tormis oma helikeele tõttu ja oma oma meeletu uskumuse tõttu sellesse niukse jõulisse ürgses muusikasse. Te laulate koos mõningaid asju ja suurem osa kontserdist on sisust jaapanlaste pärusmaa ja kavas on siis seesama koomadjusid muusika Urmas Sisask ja veel ülestõus, mis muusikat on teil ka seal mitut? Sealt nüüd seda, mis Anona, mida ma otsisin ühest või teisest kohal, tava, leidsime ka Jaapanist, sest ootamatult ungari helilooja on seotud jaapanlasega, on tema sõber. Ja praegu sinuga me laulsime seal, sellepärast koostasin saama uuriga, tuleb, et saaks meile edasi öelda, et mida, tema sõber, kuidas ta on soovinud interpreteerida neid teoseid, nii et mis on Nono ja mõned osad sellest. Me laulame jaapanlastega koos. Ilus on see, et nemad laulavad sügismaastikud, terviklikud, millele meie otsa lisame kohe talvemustrid. Nii et kontsert homme keskpäeval Nigulistes tulge ja. Kuulake, see on ilus ülestõusmispühadekontsert. Kirik tehakse ekstra meie pärast lahti. Meil on suur au ja tegelikult päike piilub pilve tagant, lumikellukesed õitsevad ja kõik. Pärast seda kontserti läheme oma koju pidulikule lõunale. Aitäh. Täna laupäeval kell 17 esineb Estonia kontserdisaalis Eesti teatri- ja Muusikaakadeemia Sümfooniaorkester ja seekord juhatab kontserti koguni kolm dirigenti. Peadirigent Paul Mägi. Kui palju üldse sümfooniaorkester kontserdisaalis esineda saab? Muusikaakadeemia Sümfooniaorkester esineb tihti ühes hooajas on neli suurt kontserti projekti ja samuti on traditsiooniks saanud, et orkester mängib muusikaakadeemia lõpuaktusel. Milline näeb üldse välja Eesti teatri- ja Muusikaakadeemia Sümfooniaorkestri hooaeg? Hooajad on erinevad, nii nagu on ka selle orkestri koosseis erinev, oleme selle orkestriga mõne aasta jooksul väga edukalt käinud kontserdireisidel Berliinis, rahvusvahelisel sümfooniaorkestrite festivalil oli ka edukas kontsert, samuti esinesime Soomes Helsingis. Igal aastal toimuvad ka ühiskontserdid erzoga. Eelmisel aastal sai etega Mahleri kolmas sümfoonia sellel aastal mõned nädalad tagasi kõlas Bructneri neljas sümfoonia peateosena ja seda jällegi tahaks jätkata järgmistel hooaegadel. Et noored oleks professionaalsete muusikutega kõrvuti ja saaksid nii vahetut kogemust ja impulssi. Kas see tänane kontsert on nüüd hooaja viimane, see kontsert on selle hooaja viimane orkester koguneb veel siis muusika ja teatriakadeemia lõpu aktuseks. Ja mis siis seekord seal kontserdil Estonia kontserdisaalis ettekandele tuleb? Brahmsi viis koraaliprelüüdi keelpilliorkestrile siis mendel soni neljas sümfoonia ja Beethoveni viiulikontsert, aga seekord tšelloversioonis, niiet solistiks on tšello ja väga tuntud professor Londonist. Stefan Popov. Kuidas selline solist siia Eestisse noortega koos musitseerimas? Ma usun, et see on koolidevaheline, selline side, mida me oleme ka püüdnud alati jälgida, on kutsutud siia dirigent kõikjalt maailmast ja eriti nii nagu teada, üliõpilased rändavad paljud, väga paljud üliõpilased on Eestist väljas ja väga paljud üliõpilased on, on siin Eestis muusikat õppimas, ta on üle 30 aasta tegutsenud yld hoolis Inglismaal ja väga tunnustatud tšelloprofessor. Ja sinda annab ka meistriklass, nii et, et see on selline kogemuste ja vilumuste vahetamise nädal. Kuidas te seda tänase kontserdi kava iseloomustate? No väga kaunis klassikaline esimest teost, Brahmsi koraali variatsioone juhatab Lehari kaustel teist, see tähendab mendel soni neljandat sümfooniat. Ta juhatab Claudio Ivan ord Askar siia, kes lõpetab siin õpingut sellel aastal. Ja peale vaheaega kõlab siis Beethoveni tšellokontsert, mida juhatan mina. Lehari taustal on minu õpilane. Jaa, jaa. Ma arvan, et see on selline algav traditsioon, mida me oleme mõned korrad juba teinud, et üliõpilane juhatab vähemalt ühe teose sellel tudengite kontserdil ja see annab esimest ja väga olulist ja vajalikku praktikat. Annab võimaluse esineda Estonia kontserdisaalis. Noh, proovid on läinud kenasti, dirigendid tulevad oma tööga toime, alati saab midagi teha paremini ja selle nimel ju kõik elavad ja töötavad. Ja kindlasti annab palju juurde see, kui publik saalis on ja publik on võimalus siis Eesti muusika ja teatriakadeemia sümfooniaorkestrit kolme dirigendi juhatusel kuulata täna Estonia kontserdisaalis. Kontsert algab kell 17 ja on kõigile kuulajaile tasuta. Aitäh. Dirigent Paul Mägi. Möödunud nädalavahetusel toimus Tartus Elleri muusikakoolis Eesti keskastme muusikakoolide puhkelöökpilliõpilaste konkurss. Kuidas läks ja palju oli osalejaid, sellest räägib konkursi üks korraldaja Johannes Mitt. Konkursist võttis osa nooremas rühmas 21 puhkpillimängijat ja kolm löökpillimängijat, vanemas rühmas 15 puhkpilli ja neli löökpilli. Need jaotasid siis veel nooremas oli 13 puuvill ja kaheksa paskpilli ja vanemas rühmas 10 puupill ja viis vaskpilli. Esindatud oli Tallinna muusikakeskkool Georg Otsa nimeline muusikakool, vanalinna hariduskolleegiumi muusikakool ja Heino Elleri nimeline muusikakool Tartus. Tublisid oli palju. Paremini läks seekord nooremas astmes puupillimängijatel, kus ingeli leivapoel saavutas esikoha ja Gerd kuld pärjal, kes saavutas saksofoni mängides esika. Teise koha saavutas Keiu saksofonil ja Nils Christian koosa poeg flöödil ja kolmas koht läks Signe Sõmerile ja löökpillidest noorimas. Rühmas läks esikoht Tiit Joametsale, teise koha sai valeerijastajakova ja kolmanda koha sai Marija Heilman. Noorema rühma kohta ütleks niipalju, et tase on peaaegu võrdne vanematega löökriistamängijat, teda see on ka väga ühtlane. Mängitakse väga raskeid teoseid ja vanemas rühmas oli tase veel ühtlasem, seal oli žüriil ikka väga palju tööd. Kaks esikohta Marieerinberg vanalinna hariduskolleegiumi muusikakoolist, järgmine esikoht, tartlanna Johanna Tuvi. Teisi kohti anti ka kaks tükki välja. Kaspar Mänd. Poe vanalinna hariduskolleegiumi muusikakoolist. Väga toreda kõlaga ja tore muusik väga suure perspektiiviga temast. Me tahame kuulda konnaga tulevikus lähemal ajal man muusikakeskkoolis kaks esi-kaks teist kohta sai vanemas rühmas puupillide jagu kolmandaid kohti, oli ka kaks ja siis vaskpillidest Mart ause muusikakeskkoolist saavutas esikoha ja tartlane Toomas vana ka esikoht ja kolmandat kohta välja ei antud ja löökpillide vanem rühm siin oli jälle Mart aus, kes mängis ka trompetit ja sai trompetis esikoha. Ta sai löökpillidel esikohal, anti kaks teist kohta välja, Lauri jahune muusikakeskkoolist ja Heigo Rosin Tartu muusikakoolist, nii et jälle üks esimene koht, 12 koht Ta ja üks kolmas koht, Maarja Nuut. Üleüldine tase on hea. See konkurss on juba pika traditsiooniga. See käib alati ringi mööda otsa kool Tartu kolm muusikakeskkooli jälle ringiga. Ma tänan kõiki õpetajaid ja õpilasi, kes sellest asjast osa võtsid. Žürii esimeheks oli Endel Nõgene, Raivo peaske, Aavo Ots, Vello sakos ja mina olin siis Tartu poolt. Järgmine aasta on muusikakeskkooli kordiale korraldada. Klassikaraadio stuudiosse on saabunud soojatumanova kreedo festivali juurest ja meil on nüüd juttu kahest kontserdist, mis siin lähiajal ees seisavad. Esimene neist on siis pühendatud Vene koorikapell-ile ja tema tegevusele. Kui kaua on Vene koorikapell Eestis tegutsenud ja mis ansambliga tegemist on? Vene koorikapell ta on loodud 1000 974. aastal üle 30 aasta tagasi, oli jah, ja see loodus, see on tunduvalt tegelikult ja praegu koos sellega tööde puhul ka, et umbes on tema tütar keskmine vanus, ütleme niimoodi, saab 30 ja seal on ja üliõpilased laulavad juba mõned inimesed, kes juba ka umbes taustad, laulavad selles sammas kabelis. Repertuaaris muidugi klassikaline muusikakooli koorimuusika ja noh, nagu me räägime praegu meie festivalil muidugi kavas tuleb vaimuliku muusika audivus, vaimulik, seal kõlab Rahmaniga võimudega Palacriviga Aleksander Arhangelski laulud koskooliga pelga, laulavad nagu solistid, mõned on üliõpilased ja Teo Maiste laulab nendega ka. Ja kontsert toimub muidugi ka kiirgus, see on väga hea akustika ja no kuidagi juba mitu mitu aastat nagu koostöö. 30. märtsil võiks kuulata ka hoopis teistsugust muusikat, mida võib-olla siin väga tihti ei ole kuulnud. Võib-olla ei ole üldse kuulnud, et Vene sarvekapell, millega võib siis paralleele tuua käsikellade ansambliga, et siis igal sarvele on oma heli, et mis traditsiooniga üldse tegemist on, et see on vist selline üsnagi pikk traditsioon tegelikult? Et see muusika sündis Sankt-Peterburis ja see on 18 sajandis ja kila ühel sarvel, et on olemas üks toon praegu nad toovad gaasiga muusikat ja mängivad ja Sebastian Bachi, Jacatzynierassini ja aga Jüri Muttika nagu nagu via, Albinuni ja. Marielgi teatris kaks solistid, trombetiselt metsasarv tromboon ja. Ja kokku, need on 19 inimesed ja see on päris päris, ütleme noor kollektiiv, Nad ütlevad, sa oled kuskil kolm aastat ja suremusega kliprosid muidugi, ja sellega praegu Peterburis kaks saare kabel. Kas vanad sarved on säilinud või on need praegu need uued siis meisterdatud? Ja muidugi suremas, aga iga uuendus, et nendel on olemas spetsiaalsed meistrilt kis vanamoodi teevad need päris suur kunst teha ja need igasugused väiksed ja suured. Ja see kontsert siis toimub 30. märtsil kell 19 juba mainitud Kaarli kirikus. Tuleval neljapäeval, 27. märtsil algusega kell kuus on Eesti muusika ja teatriakadeemias järjekordne kontsertsarjas ju piloote ja see on pühendatud pianist Wilma Mallese 80.-le sünniaastapäevale. Palusin stuudiosse Martiroide. Räägime kõigepealt, kes oli Vilma Mallene. Ma tean, et paljudel muusikutel on tema suhtes väga soojad tunded. Ja mina olen üks nendest, ma olen ka ilma õpilane ise ja ilmselt enamusele Vilma Mallene seondub tema pedagoogitööga ühes, mis ta tegi 44 aasta vältel praeguses muusika ja teatriakadeemias, noh algusaegadel see kool kandis muidugi teist nime. Ta alustas laulu osakonnakontsertmeistrina ja hiljem varem töötas aastakümneid 30 kammermuusika osakonnas saateklassi õppejõuna. Kui püüda paari sõnaga kokku võtta seda tähendust, miks Vilma Mallene on meie jaoks oluline ja mis oli tema panus Eesti muusikakultuuri, siis need on võib-olla kaks nüanssi, eelkõige ühest küljest oli ta väga kiindunud kammermuusikasse kammerlaulu, see žanr oli talle väga südamelähedane ja selle žanri kuidas öelda, siis areng laulu ja eelkõige liidi tõlgendus, kunsti arendamine pole, mis sai tema juures kõrgema tähenduse kõrgemad vormid, kui, kui seda varem oli ja sellega kaasas käis üks teine nüanss, mis on minu meelest väga oluline ja võib-olla isegi sisuliselt kaalukam Ki veel. Et tema pidev hoiak, see ei olnud aktiivne tegevus, aga see oli niisugune tema hoiak kogu tema muusikuga karjääri vältel. See, et klaveripartner on tõeliselt partner ja, ja võrdne partner lauljale. Kui mõelda tagasi aegade peale, millal ta oma tööd alustas, siis need meile praegu iseenesestmõistetavana näivad sellised võrdsetel alustel tuginevad partnerlussuhted ei olnud sugugi iseenesestmõistetavad. Et siis ikkagi solist oli, oli suur ja klaverimängija pidi olema valmis igat soovi täitma ja kontserdiolukorras loomulikult laveerima seal, kui vaja, siis püüdma misiganes laval tegema. Aga minu jaoks oli see nagu ääretult oluline, et see, mis toimub klaveripartiis, et see on võrdselt väärtustatud. Ta oma pedagoogitöös nimelt ka näiteks juhatas lauljaid jälgima, mis toimub kõigil kolmel real ja loomulikult peab pianist jälgima seda, mis toimub laulja rea peal. Aga just nimelt laulja peab olema ka kursis, mis toimub klaveripartiis tihtipeale eriti väärt muusika puhul, heliloojad viivad oma arenduse lõpule või, või oma selles, kas järelsõnas või vahemängus võib, et vaatelt saabudagi see emotsioon, anne, kulminatsioon, mis on just antud pianisti kätte. Nii et nende nüansside niisugune järjekindel esiletoomine ja kultiveerima, et see nagu paljuski tema teene tuleb muidugi öelda, et ta oli selles suhtes väga moderne inimene, et seesama suundumus ju ka ütleme mujal maailmas toimus aga ta mitte juhindunud sellest seal toimus, aga see tuli tema niisugusest sisemisest veendumusest sisemisest tahtest, nii et aga see käis kuidagi ajaga ühte sammu kaasased. Praegu on täiesti elementaarne, et kui vaadata ka seda arengut, mis toimub näiteks diskograafias, kuidas on plaadikujundused tehtud, siis kui kaks 30 aastat tagasi me ikkagi leida kõige suuremate tähtedega on küsitletud laulja, siis on seal kusagil helilooja ja pianist, see võib-olla ei satu üldse esikaane peale sealt tagant lugeda siis praegu on väga selgelt just mulle tundub ka see hierarhia paigas, et ikkagi helilooja on nagu esiplaanil ja need esitajad on sarnases kirjase sarnases suuruses seal all, nii et ja muidugi arenenud selles suunas. Jaa, professor Marlene on koolitanud Eestis terve hulga toredaid kammermuusikuid ja neid saabki siis kuulata neljapäeva õhtul. See on tõsi, peab ütlema, et ta muidugi see põhirõhk oli töös lauljatega, aga temaga seal käisid ka läbi paljude instrumentalistina meil nimelt saateklassi programmi sisse kuulus ka pilliga koostöö ja seal käidi ja, ja nii palju, kui ma tagantjärgi olen kuulnud on, on paljud inimesed tänulikult tema just nimelt nende muusikaliste nõuannete ja näpunäidete üle mida nad võib-olla erialal tunnist nii palju ei saanudki, seal õpetati rohkem pillimängu, aga sellesse muusikasse süvenemist ja seda küll tuli tema poolt. Neljapäeval me kuuleme tema õpilasi ka erinevatest aegadest, kõige varasemad on, on sealt kusagilt 70.-te aastate lõpuosast pärit ja tema viimased õpilased, kellede haridusse Teie tema juures lihtsalt katkes meile kõigile väga kurvalt, 10 aastat tagasi, kui, kui Vilma ootamatult lahkus. Nii et, et neid on väga erinevas vanuses ja, ja kaasa löövad ka lauljad. Siin päris ütleme teatris juba tuntud nimed nagu Riina Aire enne siis tuntud ka muusikateadlasena laulja Allan Vurma, Liina Saari agaga praegune tudeng, kes siis veel Vilma viimase õpilasega teeb koostööd, kuuleme ühte instrumentalistina, et ettekandele tulevad teine, kolmas osa Tubina saksofoni sonaadist. Aga kõlab ikkagi eelkõige Wilma lemmikmuusika, need on saksa liidimeistrid ja ka võib öelda eesti kammerlaulu klassikameistrit. Saaroja, Tubin. Aga Schubert, Brahms, Richard Strauss. Ja sellel õhtul esitletega Helib lahti ilma Mallese salvestustega. Ja see on võib-olla paljudele kaasaegsetele teadmata, et ta ju oli eriti kuuekümnendatel aastatel ka väga aktiivne tegevmuusik, aga muidugi ka hiljem, sellel ajal, kui ta töötas seal isekontsertmeistrina konservatooriumis käis ta mitmete lauljatega näiteks üleliidulistel konkurssidel ja sai mitmel korral seal ka parima kontsertmeistripreemia. Nendest varasematest aegadest ja hilisematest aegadest on päris toredaid salvestusi säilinud ja nüüd me oleme sinna plaadi peale kokku kogunud, andmaks seda pilti sellest inimesest ka tegevmuusikuna ja, ja võin kinnitada, et tema muusikaline kreedo väljendub Üht viisiliselt, nii tema pedagoogilist tegevust kui ka siis intervjuu oli tegevuses, et see, mida ta oma õpilastele tunnis rääkis, see on väga selgesti tema poolt sisse mängitud teostes ka kuulda. Vilma Malle, see 80.-le sünniaastapäevale pühendatud mälestusõhtu algab Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis neljapäeva õhtul kell kuus ja oodatud on kõik huvilised ja sissepääs on tasuta. Järgmisel nädalal, reedel, 28. märtsil tähistatakse Tartu Ülikooli aulas tuntud koorijuhi helilooja üldlaulupidude üldjuhi Tartu aukodaniku ja õpetaja Richard Ritsingu 100 viiendat sünniaastapäeva. Kontsertõhtul on mitmeid esinejaid, aga täpsemalt, räägib ürituse üks peakorraldaja Liidia Konsa. Sellel kontsertõhtul saavad kokku Richard Ritsingu käe all töötanud kuurid. Need on Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoor, Tartu Ülikooli akadeemilise naiskoori veestlas, koor, akadeemiline meeskoor, Eesti Meestelaulu Seltsi Tartu meeskoor ja Vanemuise seltsi segakoor. Eriti tähelepanu väärne on Richard Ritsingu töö. Tartu Ülikooli kooridega on ka Richard Ritsing olnud see inimene, kelle idee oli üliõpilaslaulupidu Gaudeamus. Väga tähtis on ka tema töö eesti koorimuusika alal, olid ülikooli koorid ja on ka edasi ühed koorikultuuri edasi kandjad ja ülikoolikooride lauljad, minnes edasi üle Eesti viivad seda koorikultuuri. Edasi oli Richard Ritsing ka Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis. Sellel õhtul saab kuulata ka mitmeid Richard pitsingu loodud heliteoseid. Rõõmustav on ka see, et Richard Ritsingu tööd jätkab tema poeg Alo Ritsing ja Alo Ritsingu tütar Ritsing. Muusikaga on seotud ka teised Alo Ritsingu perekonnaliikmed ja sellel õhtul astuvad kooride ette nii Alo Ritsing kui Made Ritsing. Sellel kontserdil antakse üle Tartu Kultuurkapitali koorimuusikast pendiumid ja siin võiks ära siis öelda, et komisjon otsustas anda need stipendiumid kolmanda kursuse õpilasele Maarja Helsteile ja Kristiina kodasele ning teise kursuse õpilasele Liisi kampsile. Jagada oli seekord 18000 krooni, nii et igast stipendiaat saab 6000 krooni. Eriti rõõmustab see stipendium selle poolest, et linn, et ostab seda koorimuusikat, aga tegelemist koorijuhtimise õpilaste näol. Kontserdi muusikalist osa täiendab ülevaatega Richard Ritsingu elust ja tegevusest hiivi Pullerits Tartu linnamuuseumist. Kontsertõhtul saab näha ka Tartu linnamuuseumi poolt koostatud näit. Tus Richard Ritsing ja laulupidu. Kuna Richard Ritsing oli seotud nii üldlaulupidudega ka Tallinnas kui ka laulupidudega Tartu linnas ja mujalgi Eestis. Näitust saab näha siis peahoones ja hiljem ka laulupeomuuseumis ja tahaks tänada siin ka Tartu linna, kes toetab ürituse korraldamist, nii et see kontsert on kõigile tasuta, nii et oled kõik oodatud 28. märtsil kell 19 Tartu Ülikooli aulas, et siis tähistada Tartu linna aukodaniku, helilooja ja muusikapedagoogi Richard Ritsingu 100 viiendat sünniaasta. 25. märtsil möödub 80 aastat Eesti džässi suurkuju Uno Naissoo sünnist. Seda sündmust tähistatakse mitme kontserdiga 27. märtsil Tartus Ateena keskuses kell kaheksa õhtul ja 30. märtsil kell 17 Tallinnas kumu auditooriumis esineb Tõnu Naissoo kvartett ja lauljanna Anna Põldvee. Meil on stuudios Tõnu Naissoo ja isa oli väga mitmekülgne inimene, aga millised olid need tegevused või saavutused, mille tõttu tema nimi on kirjutatud Eesti džässimuusika? Aga kui nüüd jah, just sellesse Eesti Tšassist rääkida, siis tema oli üks, kes pani siis aluse neile festivalidele, mis nüüdseks on välja kasvanud teadskaareks nagu palju neid muidugi neid inimesi teab, et tema vist oli seal sünni juures siis, aga seal ju nimesid juures ei ole. Ma arvan, üks läbi aja kandub ikkagi see helilooming, et kui loomulikult oli ka pedagoog, aga ka kuni praeguse ajani on ikka teda väga meeldivalt ju meenutatud Georg Otsa nimelises muusikakoolis, kust on siis temanimelised loomingu võistlused? Võib-olla jah, need kaks asja temas helilooming ja, ja siis pedagoogilisest tegevusest tulenev loominguvõistlus on, mis meenutab teda tänapäevalgi. Milline oli teie isa inimesena? Eks üheline, sõbralik, heatahtlik ja ta selline riidleja tüüp vehib kõvaga käega, inimene ei olnud rohkem selline pehme loomuga. Eks ta sellega tegi võib-olla endale liiga ka, et eks tal neid tegevus oli natuke liiga palju. See mõjus ta tervisele, ütleme tal jätkus ikka aega ka pere jaoks, kuigi oli väga hõivatud muidugi algul ta, no ütleme tema tegevusest veel, et ta oli ansambli juht ja ise multiinstrumentalist. Ja siis eks ole džässifestivalide organisaator, nii et sellist hakkamist oli tal muidugi 1000 korda rohkem kui minul. Kas teie elu kodus oli väga selline muusikale? Kuidas seda võtta selles mõttes, ega selliseid kodumusitseerimisi nüüd nii palju, et ei tulnud, aga tänu temale ma sattusin ise muusika peale laste muusikakooli ja ja ta üht-teist näitas ka seal klaveri peal mulle vahel mängisime ka kahekesi need klaveri taga, kus istuva mängis bassipartiid ja saatis ja siis mina siis nagu improviseerin ajana puhkad. Uno Naissoo looming on väga suur ja mitmekesine aga millised palad või lood on teile kõige südamelähedasemad? Eks ikka need, mis on üldiselt ka laiemalt tuntud, et ega ma siin ei oska nii midagi rohkem isegi esile tuua ja ütleme ikkagi eelkõige selline laululooming. Kindlasti sellised lood, laulud nagu neil päevil, palun talgust eelkõige selline 60.-te aastate looming 70.-test kindlasti ka ma ei, võib-olla ei hakkaks neid ükshaaval siin üles lugema, et mõni hetki nimetamata, aga no neid on ikka palju ja eriti meelde jõudu pole, sest aeglasemad lood Aga milline on teie kontsertide kava? No seal on, ütleme, selle tunni ja kuskil veerandi sisse, nii palju, kui neid seal mahub. Kas seal on nii kuuldud lugusid ja mõned on ka, mida võib-olla vähem kuulnud või üldse pole kuuldud? Ütleme, et need on natukene rohkem, ikkagi peaks olema need lood Chessiliku kallakuga, kuna ta on Jazzkaare raames, et sellised meeleolu orkestriga tehtud lood, et need jäävad kõrvale mängima instrumentaalmuusikat ka loomulikult. Ma ei oska öelda, kui tuttavateks noorematele generatsioonile ei ole sealt võib-olla midagi tuttavat, et see sõltub, mida keegi teab tema muusikast. Kuidas sattus teie ansamblisse, noor lauljatar Anna Põldre? Eelmise aasta muusikakooli või siis Georg Otsa kooli lõpetamisel sai teda kuuldud ja ma olin seal lõpueksamitel kui riigieksamikomisjoni esimees ja ja siis lihtsalt hakkas ta mulle silma. Mõtlesin, et võib-olla on ka võimalus kunagi temaga musitseerida. Ja see võimalus tuligi, kui Anne Erm pakkus sügisel siis jazzkaarele kontserte ja mõtlesin, et võib-olla prooviks sellist lauljat, keda ei ole laiemalt nii kuuldud, et teise hääletämbriga ja ta oli nõus tulema. Kas aprillis on kontsertidele ka järge oodata? Jah, et siin on ka teised linnad Eestis nagu kevadepealinn, Türi siis Keila, mis on anna põld või kodulinn. Ja Pärnu neis kohtades me oleme erinevate koosseisudega. Eks neil kontserditel võib tulla ka kava muutus, et need on natukene varieeritud kavadega, kõik kontserdid. Aitäh tulemast stuudiosse Tõnu Naissoo niisiis Uno Naissoo kaheksakümnendat sünniaastapäeva tähistatakse Tartus ja Tallinnas 27. ning 30. märtsil kontsertidega no kus esineb ansambel koosseisus Anna Põldveed, Tõnu Naissoo, Meelis wind, Taavo Remmel ja Marko Naissoo. Helju Taugi fond annab teada, et 29. märtsil tähistatakse Pirita kloostris Helju Taugi sünniaastapäeva. Kell kaks räägivad mälestusi Ines Rannap, Tiina Mattiisen, Rein Einasto, Lagle Parek ja Tunne Kelam. Kell neli annab Helju Taugi fond välja stipendiumid, pool viis algab kammerkontsert. Täna aga kutsun teid kuulama otseülekannet Metropolitan operast, kus ettekandel Wagneri Tristan ja Isolde peaosades Robert Insmist ja Debora bot. Etenduse vaheaegadel avab ooperi olemust ja taustamuusikateadlane Kristel Pappel. Kohtumiseni pool seitse õhtul. Sülgaja. Tipporkestritele on uhkeid juubeleid ja muudki põnevat, ka kontserdireise latsingi kevand House orkestrile on 265. hooaeg. Orkester asutati 1743 ja see on vanim avalik kodanike orkester maailmas. Peadirigent Kardoshaigigi eestvõtmisel orkester, eriti sel hooajal ka palju reisib. Kui tavaliselt on aastas umbes 30 külalist kontserti, siis sel hooajal aastal rohkemgi. Septembris käidi Londonis Torino septembrifestivalil ja lutserni festivalil. Oli ka nädalane reis Saksamaal jaanuaris jaapanis teinegi reisi Jaapanisse koostama. Oma kiriku poistekooriga lõppes üheksandal märtsil. Tulevad kevadsuvised festivalisõidud Firenzes Jaanus Viini Londonisse. Ja kui teist korda Londonisse minnakse, on Paabikani keskuses kaasas ka Arvo Pärdi kantus Benjamin Britteni mälestuseks mis on põhikavas ka teistes linnades ja Leonidas. Kaevakos mängib Brahmsi viiulikontserti ning siis Tšaikovski neljas sümfoonia on ja ja uuel hooajal saab kevand House orkestrist, Marbikani keskuse resideeruv orkester kolme tuumaga kavaga. BBC filharmoonia orkester. Manchesteris on mul aga kaks nädalat ülehomseni Jaapanis ja Lõuna-Koreas peadirigent Andrea nosseedo juhatamas kõiki õhtuid Jaapanis Sibeliuse viiulikontserdiga Hilary Haan koreast solistideks ka mujal maailmas tuntud korea muusikud enne käidiga Torino teatroredios. Seda dirigeeris siin Straussi Salome kontsertkorrast solistidest märkasin Johanani osas läti tenorit peeteris klipist. BBC Filharmoonikute annavad raadio kolmele aastas 80 kontserti, neist 20 otse nende väga esinduslikkust bridžibooterhoolist. Dirigentide poolelt veel Philadelphia Orchestra otsib juba praegu peadirigendi kandidaate Charles tütoa järel aastaks 2012 reklaamituhinas tõmmatud dirigendid Antonio Apano. Vladimiri urovski Osmovenska. Kas aiman Lia Valeri kergijad kergeeb, lõpetab sel kevadel peadirigendi ameti Rotterdami filharmoonia. Mõni aasta järglaseks on valitud vaid 32 aastane Montraalis sündinud ja see, see queen. Ta alustab tööd Rotterdamis sügisel, olles samas valitud ka Londoni filharmooniaorkestri esimeseks külalisdirigendiks. Ja suvel juhatab ta debitandina naer. Salzburgi festivalil Kuno Romeo ja Juliat teeb debüüdi moodsate orkestriga. Ta esinemisgraafik on erakordselt tihe. Sel kuul Berliinist tuluusis Montraalis pööning elamis ja just eile oli ta kolmas, viimane kontsert Rotterdami Filharmoonikute ja Madalmaade kammerkooriga Bachi Matteuse passioonist. Eesti muusikutest maailma lavadel. Alustame tänavaga lauljatest enne bariton Lauri vasarast ja siis bass Ain Anger-ist. Mõlemad väga tuntud ooperimajades. Kolmapäeval tegi oma debüüdi Hispaania kuulsaimas ooperimajas Barcelonat Grand Theatre tellis jõus Lauri vasar. Wagneri tan hoidleri Peter Wolf osas. See on moodsa stiili lavastaja, Robercarsseni TÖÖ teatri peadirigent Sebastian Vaigla. Juhatamas Lauri vasar teeb kaasa uuslavastuse kõik 13 etendust kuni 22. aprillini. Järgmine tan hoitšer diaatridel lisse jõus 25. märtsil Lauri Vasara, partneriteks Peeter Saifert, Robert kämbil, Voskohus, Johann tilli vis kombuena, Stefan märgita, Petra Maria snitser. Viini riigiooperisolist Ain Anger laulab üleeilsest taas Wagneri Parsikalist titurelli. Kristiine miilitsi lavastust dirigeerib Kristjan Tiidemann tänagi etendus ja 26. märtsil. Angeri partneriteks on Falk Struckmann ja Toomas Moser. Aprilli algul Angeril Viini music raini klaas Stahlis soola. Õhtu. Halfiaga Marlowe laulab homme Don Giovanni, tser Liinat Kiissoni Teatris Carlos piireri käe all. Tõnu Kaljuste juhatas teisipäeval Oslo Frorneri kirikus Mozarti reekviemi. Norra kammerorkester koor, Norra solistid. Sellele eelnes kaks kontserti samade muusikutega, kus kavas see, mis meil on, ja kolm Arvo Pärdi teost. Ja Pärdi Johannese passioon on neil päevil kõlanud Saksamaalt soon Torsti Püha Risti kirikus, Zwolle kirikus, Hollandis, Hollandist, talantid pühajumalana kirikus ka Berliini missa Belgias Laues. Aga koorilt, akvaariuscanoon, pokaajanen. Täna esietenduvas balletina USAs Paulderis Pärdil lamentaate ja fraatress. Erkki-Sven Tüüri muusikast on olnud toredaid esitusi, eksootilisi Tassoni ettekanne Malaisia filharmoonia orkestrit Kuala Lumpuris kaheksandal üheksandal märtsil. Alu Dali juhatas 12. ja 13. sait Raumi Tuisburgile Filharmoonikute kontserdil Merkaator Halles ning lõunas Ameerika juurtega noor tšello täht Berliinist. Claudio pohorkes mängis 13. märtsil tüüri tšellokontserti Ingolstati festivali saalis koos seal resideeri gruusia kammerorkestriga. Andres Mustonen juhatas kolmapäeval Riia toomkirikus Bachi Johannese passioon. Läti Raadio koori sümfonietta Riiga ees, kaasas ka eesti solistid Kädi taas Helen Lokuta ja Mati Turi. Eri Klas juhatab teisipäeval Moskva Novaja Opera Wagneri lohingriini uuslavastust Olari Elts alates kolmapäevast nelja kontserdiga šoti kammerorkestri ees Schuberti portreed kuulsa orkestri peakülalisdirigent. Elts dirigeerib seda Saint tändriuusis Aixis Glasgow's ja 29. märtsil veel Edim peres. Väga kaunis kava. Sümfoonia number kolm, Schuberti laulud ja saksa tantsud Donvernjortestratsioonis ning sümfoonia number viis solist on saksa bassbariton Stephan loogias. Teisipäeval, 25. märtsil on Uno Naissoo 80. sünniaastapäev erilise tähendusega päev meile kõigile, kuigi heliloojad pole juba 28 aastat meiega. Suuresti rõõmustav, et ta looming on hästi ajahambale vastu pidanud. Et see kõlab mitte ainult võistluskontserdil Georg Otsa nimelises muusikakoolis vaid pidevalt kogu meie muusikaelu panoraamis, meie džäss, tippmuusikute välisesinemistel, Euroopas ja kaugemalgi ka vabariigi juubelisarjas möödunud kuul Tõnu Naissoo kvarteti USA-s Tõnuga Bush mängimas meelis wind Taavo Remmel ja Toomas Rull, solistiks Anna Põldvee, näiteks otse vabariigi ja aastapäeval Chicago Eesti majas ja Etka Naissoo võluvaid lastelaule, nagu metsatelegramm ja koolikell laulavad Ameerikagi lastekoorid. Tõnu Naissoo kvarteti turnee oli tõeliselt tähelepandav Uno Naissoo loominguga. Kõigepealt Toronto Eesti Majas Chicago järel Washingtonis sisurrzyinja George Masoni ülikoolis ning lõpuks New Yorgi Skandinaavia Majas. Eesti vabariik 90 juubelikontserdid jätkuvad tuleval neljapäeval Kopenhaagenis, kuninglikus raamatukogus, Musta teemanti saalis ja reedel Orfussi. Muusikamajas annab kontserdi Eesti rahvusmeeskoor Mihhail Kertsi juhatusel. Ilus esinduslik Eesti kava, kus teise osa algul ka kolm Taani koorilaulu, sealhulgas Karl Mihkelsonilt. Meilt on esindatud Gustav Ernesaks kolme lauluga Veljo Tormis elt kuller, läkitus ning muistse mere laulud Mart Saar, Eduard Tubin, Arvo Pärt, Ester Mägi, Tarmo Lepik, Artur Kapp, Kuldar Sink ning Urmas Sisask oma uue esiettekandel looga loits Taanile, kus kasutatud Anne Kahro ja rahvaluuletekste Urmas Sisask ka ise kohal oma teoses šamaanitrummiga. Kogu reis on suurepäraselt ette valmistatud koos vastavate kauniste trükistega. On ilus kingitus Taanile meie juubeli ajal ning kujuneb kindlasti muusikasündmuseks. Sülgaja tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Priit Kuusk Märt-Matis Lill, Hedvig Lätt, Marge-Ly Rookäär, Tiina kuningas, Merje Mänd, lahja Karin Cupra. Saate seadsid kokku helioperaator Helle Paas ja toimetaja Kersti Inno. Aitäh kuulamast ja häid küsimusi.