Kahe orkaan ja Kristjan Port. Tere. Eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Euroopa majandusühendusse kuuluvates riikides on keskmiselt igas kolmandas neljandas pidamises koer. 2018. aasta analüüsi põhjal müüdi maailmas aastas erakätesse üle 35 miljoni roboti. Enamus neist imevad tubadest tolmu või lõikavad muru. 2016. aastal hindas populaarse rumba robottolmuimeja valmistaja, et iga viies müüdavate tolmuimeja ann robot. Järelikult kohtuvad juba täna paljud koerad koduste robotitega. Enamus koeri ignoreerivad robotist tolmuimejaid. Samas inimeste puhul võib suure summa peale kihla vedada, et nad on rohkem või vähem teadlikult püüdnud koduse robottolmuimejaga rääkida mõnikord tõrreledes, teinekord kuhugi prügisema koha peale suunates. Võimalik, et siin tulevad esile inimeste ja koerte arengu erinevused. Täpsema vahe olemus ja kui praegu veel lahtiseks. Sest me ju ei tea, mida koerad mõtlevad naised ühes omaette põrandal tegutsevatest robottolmuimedest. Tänaseks on teada, et koerad ei suhtu robotkoera aimu teise koerana vaid imeliku inimeste asjana, mida võib ignoreerida. Samas inimesed seevastu korraldavad aibudele kokkusaamisi. Ja isegi matuseid. Kahtlused inimese peas toimuva osas on seega põhjendatud. Ühel hetkel on ametimöödapääsmatu, et koer kohtub teda kontrollida püüdva robotiga. Tolmuimemise muruniitmise järel on koduste kohustuste nimekirjas kõrgel kohal koera toitmine, mängimine, koolitamine ning õue laskmine või jalutama viimine. Isegi kui lapse eest hoolitsemine kuulub samasse kohustuste nimistusse, on inimesi erinevad juba olemasolevate kaugtöövahendite abil lihtsam mõjutada kuuletama. Mõistetu koertest hoolitsevale robotile eraldatakse koduse sama pistik varem lapsehoidja robotitest. Üleilmset elektroonikainsenere koondava organisatsiooni I kolmeeed korraldatud inimese ja roboti läbimise konverentsil tutvustati hiljuti uurimistööd koerte suhtlemisest robotist käskiasse. USA Jeili Ülikooli sotsiaalsete robotite laboris läbi viidud uuringusse kaasati 34 karvaguna. Oskasid käsku täita ja nendega oli kaasas koera algupärane juht. Eksperiment toimus ruumis, kus olid koer, koerajuht ja lapse kasvu humanoidid, meenutab robot näo, või siis asendas robotid, valjuhääldajad, robot või palju hääldaja kutselist juhendaja häälega koera nimepidi. Seda tehti, et hinnata, kas koer reageerib ruumis viibivale mitte inimesest objektile. Seejärel sotsiaalse usalduse märgiks. Koerajuht tegi nagu vestleks nii roboti kui palju hääldajaga. Eksperimendi käigus pakkus robot või valjuhääldi inimese nelja algsele sõbrale maiuspala ja siis esitas talle käsu istuda. Varemalt oli juhendaja koerale õpetanud sama harjutust. Selgus, et koerad kuuletusid robotile umbes 60-le protsendile. Ohtudest samas kui palju hääldusest tulevale käsule kuuledati vaid umbes 20-l protsendil. Sõltumata käsuallikast väljendasid koerad üldiselt segaduse ja kõhkluse märke. Varasemates uuringutes oli demonstreeritud, et kui koerajuht ei olnud robotiga vestelnud, kuuletasid koerad robotiga sule halvemini. Toonaste testide tulemusel sotsiaalse usalduse saanud robotile kuuletumine oli aga enam-vähem 50 50 ehk koera reaktsioon kuuletuda või mitte kuuletuda sarnanes mündiliskamisele. Samas aga leiti ka varasemas uuringus, et pelgalt valjuhääldajad tulevale peremehe häälele koerad kuuletusid robotiga võrreldes veelgi harvemini. Järelikult. Sisaldab robotkoera jaoks midagi enamat põledes pelga hääleallikaga. Antud uuringu eesmärk ei olnud siiski robotiga koeri juhtida, vaid testida. Reaktsiooni eksperimentaalse le robotist käsu andjale. Edaspidi tahetakse teada, mis asjaolud võivad kuuletumist mõjutada. Kas seda suurendada või vähendada. Näiteks kas rohkem inimese välimusega, sealhulgas inimese näoga robot mõjuks koertele veenvamad? Kas inimese moodi lõhnaval ja rohkemal moel suhtlevad ning liikuval robotil oleks samuti rohkem usutavust ja nii edasi? Järjest ootuseks on masina ja loomasuhtlemise teguritest arusaamise kaudu õppida. Millised robotiomadused on suhtlusele olulised. Et selle kaudu aga seda, millele rajaneb ja millest tulenevalt kujuneb roboti ning inimese vaheline suhe. Noh, võib ka öelda, et tahaksime teada, mis meil viga on, sest inimene suhtleb vesteldes koertega, kuigi koerad ei oska rääkida, püüame saada kontakti ja rääkida robottolmuimejad muruniitudega, kuigi teame, et need pole neist teadlikud ja nii edasi. Või siis suhtleme inimestega nagu Nemad polekski elus. Igatahes paistab, et vajame kas või midagi, millega rääkida. Kuula varasemaid portaale. L2.