Ja Margus. Ja need hallitanud meiega, meil tänane külaline ka, tere hommikust, võrratu ana liisa Uusma. Tere hommikust, ma alati pidanud selle nimekiri üles kirjutama paberile. Hanna-Liina ja selge. No seal on mingi elupõline nali, aga Hanna-Liina on ikka taoloogiat ikkagi eeskätt. No just et mul on, ma kardan, et äkki komistan sellega järgi kaks meetrit kõlas raadio kahes lauset kaasa. Nojah, et ma isegi astun sellel albumil põgusalt ülesse, nii et loost diktaator, et album mul selge Kaks meetrit, kuidas Loone tundub, meeldib sulle? Mulle meeldib, et see on kindlasti üks nendest singli potentsiaaliga lugudesse nädal kohe väga hea album, väga meeldib. Mjah tugev singel, ta on meil ka kategoorias ja ja võiks öelda, et üks lahedamaid siin selle koroonaaegseid laule ja koroonateemalisi laulu või koroonateemaliste lauludega ongi ma olen aru saanud, et inimestel on kahetised arusaamad. Genka lubas meile, et tema ei kavatse küll ühtegi koroonalaulu teha. Teisalt aga miks mitte laulda nendest asjadest, mis meid nagu saadavad sinna eluliselt ja võib-olla 20 võib-olla isegi 120 aasta pärast on lahe meenutada ajaloo tunnis, no milline on sinu suhtumine? Ma olen nõus ka selles mõttes, et see on ju muusika või ma ei tea, folklooris ja muusikaajaloos ju alati olnud. Nagu argine, kui me mõtleme, isegi, ma ei tea seto leelo le või regilaulule, et kajastada sellist päevakajalist, et miks ei võiks tänapäeva muusika olla päevakajaline. Rääkides sinu tegemistest, kui me oleme siin koroonas juba kinni, siis ma ei tea, kui palju ja see sinu elu mõjutab. Kindlasti on aga töötööd just eelkõige, ma pean silmas. Minu tööd on see mõjutanud. Keegi helistab stuudiosse sisse, juba tahab küsimusi. Telefon helises. Mina ei kuulnud ma kõrvad juba läbimõttelised. Minu töö, seda valdkonda, millega ma igapäevaselt tegelen, on see mõjutanud küll jah, et ma töötan ohvriabis sotsiaalkindlustusametis ja meie pistame seal rinda sellega, et kui kogu maailma või selline lääne kultuuriruumi statistika näitab seda, et lähisuhteväginumbrid 30 kuni 50 protsenti tihti on tõusnud, siis Eestis nende abi pöördumiste arv on jällegi drastiliselt vähenenud. Et mõtleme igapäevaselt sellele, kuidas nende inimesteni jõuda, kes tõenäoliselt on koduseinte vahel üsna hädas. Et ühesõnaga jah, et see, et kaebused on vähenenud, ei tähenda seda, et probleem on välja juuritud, vaid lihtsalt keeruline. No täpselt, et millegipärast on inimestel keerulisem pöörduda ja abi otsida, et ükskõik, kas selleks ei ole siis lihtsalt võimalust, kuna kõik ollakse kogu aeg koos koduseinte vahel. Hirm, võib-olla ka pole lootust, et või kuidagi psühholoogiliselt. Võib olla selliseid lootusetuse tunnet on võib-olla rohkem ei usuta, et saadakse abi, kuigi abi on olemas, lisaks on ka ju tavaline see, et inimesed nii-öelda kriisiseisu seisunditest võib-olla nii-öelda psühholoogiliselt on justkui nagu tugevamad võtavad ennast kokku ja arvad, et saavad nende olukordadega ise hakkama. Aga nii lihtne see paraku ajale. Koduvägivalla probleemi tõstatas ka president hommik Anuga saates sellel nädalavahetusel, kui siis aasta ema välja anti ja, ja eestlased jooksid kõik viina ostma ühel päeval, mil siis väga usaldusväärsetest allikatest tuli kõlakas, et viinamüük keelatakse ära ning kuuldavasti siis osati seetõttu, et alkoholimüügi piiranguga üritatakse vähendada ka koduvägivalla nii-öelda arvu. Kas, kas seal on ka mingi reaalne korrelatsioon, et kui juuakse palju, siis on ka kodus kurjasti? Jah, et see maailm üle maailma siis uuringud näitavad seda, et alkohol ei ole põhjus, miks inimesed muutuvad vägivaldseks küll see nagu lühendab seda sütikud. Ja kindlasti on siin otse vastastikmõju seos, et siin pole kahtlustki. No mulle meenub, et me oleme siin sellel teemal sinuga rääkinud, ma saangi küsida, mis on update uuendused, mis puudutab sinu kooli lõpetamist ja sinu siis seda valdkonda vaata siis uuringute pluss siis muusikatööstus business, et kuidas nüüd selles vallas on vahepeal arenguid olnud lootusetult katkenud pulsil hoida selle, et kas meil on asi paremaks halvemaks läinud. Mul on seoses ja oma igapäevase tööga ja kui tahaks vahepeal ise musa ka teha, natukene, siis doktoritöö on pisut venima jäänud, ütleme niimoodi, aga et kuidas on soorollidega muusikatööstusesse igikestev küsimus? Ma lihtsalt sattusin vaatama ka manna intervjuud R2 TV-s, kus sedasama moodi räppar manna justkui taaskord seda sellel esile tõi, selle teema, et ma mõtlesingi, et mis on need viimased arengud justkui olnud, et kas mul on läinud kuidagi stabiliseerunud, vastupidi, on seal üha suurenenud. Ma arvan, et see eneseväljendusstiil on kindlasti muutunud kirevamaks, ehk siis võib-olla see, mis on lubatud, vot nii ja niinimetatud lubatud naistele ja meestele on võib-olla avaramaks muutunud, aga öeldakse, et sellist muusikamaailma ja tööstuse mehekesksust või patriarhaalsus, kui me filosoofid on võimatu rikkuda või nihestada lõpuni juba, eeskätt seetõttu, et kõik, mida väärtustatakse, on ajaloos traditsioonilised seotud olnud ikkagi meestemeestega ja mehelikkusega, isegi kui seda esitab naine ehk siis hakkab ebatraditsioonilisi pille mängima tegeleb tööstuse kontekstis nii-öelda naisele ebatraditsiooniliste tegevustega, ehk siis saab iseseisvaks, aga need on kõik nagu justkui maskuliinsus tegevused ajaloo kontekstis, ehk siis kordame ka naistena maskuliinsus tegevusi ja samme nagu tegijaks, mitte läbi naiselike nii-öelda ajalooliselt naiselikke praktikate. Tavaline inimene kuulab raadiot ja kuulab seal väga palju naislauljaid ja mõtleb, et aga kuidas siis välja näeb see muusika business i nii-öelda sooline ebavõrdsus millesse tõlgendus. No see tõlgendubrees kätt jällegi nendes nii-öelda issand, see on nii tohutult suur teema. Eeskätt see, ma ei tea, kui me kõige võib-olla lihtsamalt Mingi kõige esimesed asjad välja tuua, et esiteks nagu sissetulekutes rollides positsioonides et tavaliselt ikkagi nii nagu laiemaltki ühiskonnas naistel on mingisuguste positsioonideni keerulisem jõuda, kasvõi see näiteks, et nad saavad vahepeal lapse, et ägedad asjad juhtuvad tavaliselt peale live suitsuruumis ja nii edasi, et kui pole aega enam sinna jääda, ma ei tea, kas suitsetate tänapäeval suitsetatakse vähem, jällegi, aga et ühesõnaga sellised trollid, positsioonid ja palganumbrid on need, mis ikkagi eristavad. No Eesti näite puhul võiks öelda, et eesti musa businessi kõige suuremad otsustajad ongi naised, tere hommikust. Siin Leen Kadakas näiteks Anu varusk, kes on ikka oligarhid, suisa siin. Noh, ja samamoodi ka Helen Sildna, kes tegelikult suurt festivali juhivad Anne Erm ja nii edasi, et Eestis tõesti on viimaste aastatega, eks ole olnud, see näiteks meil on tõesti nii-öelda nagu muusikaorganite organisaatorite hulgas rohkem naisi, samas ei ole meil popmuusika maastikul endiselt mitte ühtegi naisinstrumentalist. Mis on tõesti kummaline, et või siis väga väga üksikud näited. Meil on täna hommikul külas Khan Alisa Uusma, kes ühes Brigitta David Jantsiga teevad sellist muusikalist kollektiivi nagu hunt ja ka nemad on ühed neist, kes pakuvad sulle meelelahutust õige pea ja veebi vahendusel, no mis siis 15. mail saama hakkab? Hea küsimus, me teeme esimest korda sellist formaati nagu veebi live isenesest, meile tundub see üsna ahvatlev. Sest et ta hunt minu arvates natukene niisugune nagu postkaardimuusika ja siis ma ütlesin, et meil on hästi visuaalipõhine kogu see asi, et me tavaliselt oleme laval kolmekesi meil viitchi. Kristin Pärn ka, et kogu see meie laivi olemine või Kontsert esitas, on tavaliselt hästi visuaali keskne, et ma seaksin nagu siin rõhuasetuse Kristjan ja ma loodan, et ta selleks onlain-kontserdiks ka konstrueerib ja joonistab mingit toredat visuaalid. Ja siis meie teeme Brigitta aga sinna peale ja sisse musa ja mängime, et oma kasseti, mida me ei olegi jõudnud veel ette mängida, meil tuli veebruari alguses äkki ühe väikse Philadelphia leibeli kasseti leibeli tisse Peipsi jäält kassetid välja. Ja siis tuli koroona ja ja nüüd ei olegi nagu väga selle kassetiga midagi ette võtta. Ma korraks ütlen ka vahel, et elu 24, siis 15. seda ülekannet näitame, teeb, aga tulles, kuidas leitakse selline väike Philadelphia kassetivabrik. Meie see oli täiesti, ma ei tea, suht arusaamatu komistus, ei tea, et nad lihtsalt leidsid meid kuskilt, ma ei tea, kust kuskilt mingitest internetiavarustest ja kirjutasid, et neil on selline väike nishi leibel, et nad annavad väljasõite, kus alati on ühel pool usa mingi muusikaline nähtus ja teiselt poolt keegi Euroopast ja et selle leibeli omanikule ja tema pruudile oli väga meie muusika meeldinud. Et kas meil poleks midagi selle vastu, kui ta selle meie kasseti välja annab. Meie esialgu arvasime, et tegemist on pärmiga. Ei vastanud isegi vist, ja siis ta kirjutas uuesti ja siis lumepall läks keerlema või noh, mis lumepall ühesõnaga Me salvestasime mingi portsu uusi lugusi valmis, panime pea telkima poole teele ja naksti oligi see kassett valmis ja päriselt nägigi ilmavalgust kõigi üllatuseks. Kassetid on taas väga moes, kõik realiisivad oma asju kassettidel, mõned suisa terveid albumeid VHS idel, näiteks nagu ansamblist tõuner, aga anna-liisa Uusma, mis sa arvad, mis selle taga on? Ma tean, et vinüülimeestel on alati eeskätt see, et nad vinüül kõlab nii hästi nagu melomaan ja nii-öelda visiitkaart, aga kassett ei kõla kõige paremini. Miks. Ilmselt ma arvan ka, et see on ikkagi melomaan ja mingisugune üks nagu kummaline avaldusvorm, nagu anda kas ette välja ja pidada isegi sellist väikest levelit, ma tean, et see tüüp nagu ise veel käsitsi salvestab või ühesõnaga lindistab kassetid, valmis sadu kassetid ehk siis iga iga bändiga seoses, et tegemist on kindlasti nagu sihukese veidrikust melomaaniga heas mõttes. Kasseti puhul on see, et ma ise üllatu, ma suutsin üles leida mingisuguse kassetimängija, õigemini vanematekodus oli vana muusikakeskus. Kassetimängijaga ja üllatusin, kui hea kvaliteediga tegelikult kas sõita ei läinud? Ma ei kujuta ette muidugi, kuidas oleks võimalik, kuidas kõlaks kassett. Tantsusaalis ilmselt diskosid pidusi kassettidega niivõrd palju ei tehta, aga koduses konteksti kõiki kõla super hästi väga toredad. Kahinat krabinad positiivses mõttes. Mulle väga meeldis, sest eetilises mõttes. Ma kujutan ette, et meil siin kolmel on kõigil kassettidega mingisugune mälestused, kuna me oleme selle ühel või teisel viisil Berdil võib-olla vähem, siis mina praegu kuulan, kassette tolmab, aga meie oleme kuidagi läbi läbi selle kasseti justkui saanud mingi muusika kätter, sest see oli lihtsalt meie tol hetkel seal mingil hetkel selline ainukene vahend, kus, kuidas muusikat siis tarbida. Ja mulle meenub üks paari aasta tagune, sattusin ühele pulmapeole, kus oligi üks tüüpkohad lintidega suurte lintidega, kes möllaski kogu aeg see nägigi nii kihvt välja, puhtalt visuaalselt. Pean ma mõtlen, et kuidas. Tead sa, kes oleks, kõlas väga hästi ja et seal ei olnud mingisuguseid kvaliteedi, selliseid nihkeid sees, et mingi asi oleks kuidagi kehvemini kehvemini nagu Sauninud. Ei, vastupidi, et ma olin ka üllatunud, et, et tundub, et selline kerge tagasitulek miks mitte? Ja võib-olla ongi see muusika ettemängimine jõudnud uude tasandisse, kus on oluline see esteetika, mida AnnaLiisaga siin esile tõi ja ja mina olen, kuid kui me ennem rääkisime sellest, et Eesti või üldse maailma musa business'is on teatud soolised ebavõrdsed, siis olen kuuldet. Eestis läheb väga hästi just naistiitšeidel, kes käivad pidudel vinüüle keerutama, sest see on ka omaette vaatepilt. Novot jaaberg, võimud siin kõlas sisse selline kursus. Kõrge siis üks väga hea näide sellest, kui sellest kõigest aga oled sa ise mängitakse plaate näiteks. Mina aeg-ajalt mängin oma või kanna ette oma valikuid, jah, aga ma minu puhul pole kindlasti tegemist professionaalse Yitžeiga mängiga vinüüle. Mul on kodus küll omajagu suurkogu, aga ma ei mängi pidudel vinüüle. Ma mängin lihtsalt enda lemmikmuusikat. MP3. Tulles kassettide juurde tagasi veel selline korraks, nostalgiline küsimus, et kui sa selle vanemate muusikakeskuse välja kraapisid, et sa said aru, et see töötab. Kas sul meenus, kas sul leidsid 10-st kapinurgast mõne vana kasseti veel? Jah, ma olen juba juba mõni aeg tagasi need üles leidnud. Nii räägi mulle, mis sul seal. Omajagu ikkagi neid Panasonicu lindistatud ümber lindistatud kassette, mis paraku on ikkagi nagu ajahammas on seal nagu oma töö teinud, et seal seda esteetiline võlu oli ka nendes, aga, aga üldiselt seda kvaliteeti ja kohati nagu ei saanudki aru, mis sinna salvestatud. Mulle meenub üks selline legend, ma ei tea, kas see tõsi on tõsiseltvõetav, aga kunagi otset hästi palju kokku karavenna karavani jõulukassette. Mitte seetõttu, et mitte nüüd laulude lauda tõttu ka kindlasti, aga väga paljud asjad seetõttu koletisele pidi väga kvaliteetne lint peal olema ja seda on hea ümber selle. Ja et see oli ka suvel umbes niimoodi, et too number üks kassett, keegi ei saanud aru, mis toimub pärast hammustada läbi kvaliteetne lint. Ja viimane küsimus. Kus kassetile salvestamine kuidagi paneb mingisugused muud piirangud ka või teeb kuidagi selle protsessi nagu teistsuguse maski võib olla, füüsilise plaadile salvestada või? Jah, ja tegelikult mitte, et seal ilmse masteri kontekstis on nagu teatavad spetsiifilised eripärad, mida ma ei oska praegu siin kirjeldada, võib-olla pole oluline ka, aga muus osas eriti mitte. Meil oli külas anna-liisa Uusma ja hea kuulaja teha, siis 15. mail on sinu jaoks veebikontsert, mida näevad Postimees Elu24. Ja hundialbumit saab muidugi ka alla laadida kasseti materjali, bänd kämbist ja meie, vaata. Meil on ka AIDS-i, siis on minu arvates üleval jah. Kellel vähegi kellel vähegi võimalik, on, siis füüsiline kassett kuju ikkagi. Need on läbi müüdud, minu arvates need osteti mingil imekombel Eestis vähemalt kõik ära, USAs saab veel tellida ja võib-olla äkki mõnes biitmees on minu arvates otsas. Aga meil on paar väikest musa poodi vanalinnas veel. Seal võib olla üks, kaks kassette. Siis on vana, hea, tuleb ümber lindistada. Aitäh R2.