Ööülikool. Mis on funktsioonid, kust nad on tulnud? Ma ütleks, et Eesti hümn on, ma räägin antsematikast, mõnes mõttes üks täiuslikumad üldse, mis võiksid olla. Siin on hästi lühidalt kõik tähtsad asjad ära öeldud. Kuule. Mihhail Lotman kõneleb Eesti kümnist. Samal teemal improviseering saksofonil. Roland Karu. Austatud kuulajad, täna me räägime eesti sünnist, tal on väga sobiv päev sellest rääkida ja on sobiv aeg sellest rääkida, kuna ootamatult tuli eesti hümn jälle selliseks päevakajaliseks probleemiks. Paljud ennekõike muusikud arvavad, et praegune hümn tuleks asendada ja mingisugust portaalid ja ajalehed korraldavad küsitlused missugustele hümni me tahame, seal tuleb valida, lõpetas selle õllepruuli, aga siis kõik rõõmsalt hääletavad erinevates portaalides sai erinevaid tulemusi. Noh, iseenesest see on kõik hea ja õigustatud ja see tähendab, et inimestel on huvi hümni vastu. Üldiselt ma sellelt teemal kas hümni vahetada või mitte, edasi ei tahaks rääkida, aga lihtsalt, et, et sellele juurde mitte tagasi. Ütleme oma seisukohta, et et minu meelest muidugi hümni vahetada ei saa ja ei tohi. Pealegi ma ei näe mingisugust seaduslikku mehhanismi, kuidas protseduur saaks välja näha ja ma ei näe mingit sisulist põhjendust. No mida heidetakse praegusele hümni-le ette? Esiteks ja see võib olla peamine, on see, et muusika on sama, mis Soome klindil. Päris sama ei ole, lauldakse natuke teisest ämbrist, teises isegi teise rütmiga, aga helilooja, tee, mis tahad, on ikka soomlane. Somp nii, vot see hümniga tuleb see pidev probleem, et kust ta tuleb ja veel korduvalt puutume sellega kokku, et enne seda, kui hümn on loodud, ta oli juba kuidagi loodud. Ja see on nii eesti hümniga kui Soome hümniga ja kõikide teistega, nii vähemalt kõigi teistega, mida ma tunnen. Niisiis esimene et soome helilooja, teine on see, et muusika kehvavõitu, igav. Ernesaksal hon, Opsma jooksen ette, aga no las me teame, et mis seal põhiline alternatiiv Annet Ernesaksa muusika on rikkalikumalt orkestreerida üldse värvikam. Nii jaa. Kolmas on selline nostalgiline, kogu okupatsiooniaeg, 100 lauldi ja pisar oli silmis. No tõesti oli minul kaardanud, isegi mitte mitte, ütleme eesti soost eesti rahvuslaste ütleme, vene juudi soost eesti rahvuslaste nagu mina oli ka seal väga tugevad emotsioonid alati eriti kui on, näidati dokfilmi, kuidas Ernesaksa ta reageerib, see oli võimas. Aga samas. Ma alustaks siis lõpuks sõdade konstrueerimise, et samas me kõik saime aru, et see on eestikümnega sans rongad. Et see on eesti hümni asendaja. Sellepärast et see on päris eesti hümn, oli nõukogude ajal keelatud. Sellepärast ma seda esimest põhjust nostalgilist põhjust ma kohe kategooriliselt tahaks kõrvale heita, et see on nagu paha nostalgia. Ma arvan, et nüüd, kui me oleme vabad, võime kasutada päris ei ole mingit põhjust ja see, et omal ajal õige oli keelatud. Ma arvan, et see on väga tugev argument sellele, et seda mingil moel ei saa vahetada. Miks, mis on hümni funktsioonid, kust nad on tulnud ja me näeme, et nad on tulnud kahest allikast? Üks põhiline on hümnid religioossed. Mis see religioosne traditsioon on palju vanem kui isegi vana testament, rääkimata siis uuest testamendist apsaltrist, mida Lutheri kirikus lauldakse kõige võimsam hümnina komandöri, kümneda sanskriti hümnid, Nende, teine on kuskil 40000 aastat 40, seal on võib-olla natuke liialdatud, aga kõvasti üle 10000 aastane. Tähendab, miks on see oluline esimene komponent, sest igas hümni sõnades on mingisugune vihje või vahel otseselt öeldud mingisugusesse osale mingisugune suurele asjale eestikeelne sõna otseselt jumala öeldud, sa ei pruugi olla Hiiumaal, aga see hümn on laul, mida mina, väike inimene, suunan kellegile või millegile, mis on minu arust palju suur. Nii, aga teine allikas on sõjalaulud. See traditsioon on väga hästi säilinud näiteks spordivõistlustel spordivõistlused nagu surrogaatsõjad, siis kui me tegime neile ära, siis seda kroonib meie. Nii, ja mis puudutab teise argumente, et see on Soomest pärit siis võib-olla on huvitav teada, et soomlastel oli ka see argument omal ajal üsna akuutne. Kui selgus, et Soome hümni laulavad ka eestlased siis Soomes tekkis poleemika, et äkki vahetaks ära ja pealegi on muusika ka kehvapoolne, et paneksite Sibeliuse finilende igati rahvuslikum ja paremat ja siin nii Eestis kui Soomes selgus muuseas, selline huvitav asi, et hümn ei ole kuidagi seadusega kaitstud. Ma ütlesin, et ei ole mingit seaduslikku mehhanismi, kuidas seda vahetada, just nimelt sellepärast, et sünnile ei olegi seaduslikku staatust. Kuskil on märgitud, see hümn, on Eestis on see aga isegi mingisugust protseduuri, kuidas seal midagi muuta. Ta ei ole nii ka Soomes, Soome hümniga on täpselt sama asi, ta ei ole seadusega kaitstud, et muidu võetakse vastu, aga ei saa, sest ei ole mingit mehhanismi, kuidas see asi käib. Vot siin paratamatult tuleb siis enne seda, kui räägime Eesti filmist, rääkida natuke Soome unist. Soome ka teatud probleemid peale seda, et ka eestlased laulavad seda meloodiat Soome rahvushümn muusika on loodud paatiasse poolt 1848 aga sõnad kirjutas soome kirjanduse klassik ja ütleme üks soome kirjanduse rajaja Johan Ludvig ruuneber. Aga Runneli kirjutas, Soome Kirjanduse raja kirjutas rootsi keeles, soome kirjandus algas nagu rootsikirjandusena. Et kusjuures Soome, Rootsi kirjandus, poleemilised soo, rootsi kirjanduse vastu, et ta on soome kirjanik ja miks ta soome kirjanik sellepärast et tal on soome hingega, mitte soome keel. Ei jää see Soome hümn, mida soomlast nimetavat mamme runudeks, seda kirjutas loomulikult rootsi keeles ja selle nimi on portland meie maa, sõnad Runeberilt, muusika patselt. Kui me kuuleme, kuidas soomlased laulavad, vahel nad laulavad, siis nad ei laulad rootsi keeles laulvat soome keeles. Nii et soome hümn tõlgitud, kelle poolt tõlgitud sage hea küsimus. Vaatame seal Vikipeedias, siis kohe näeme, tõlkis Paavo kajander 1889. See tähendab muuseas eestist sõnad olid varem nii äge, paraku on nii, et see informatsioon õige aga mitte päris õige, sest kajandarmit ei tõlkinud, aga redigeeri stanged külge väga kõvasti muutis ja seda tõlget lõi 67. aastal Julius kroon. Kuid siin on veel üks huvitav aspekt. Vot ma ei koletisena, et alati enne seda, kui mingisugused hümni sõnad tihti ka muusika on loodud, nad olid juba mingil teisel moel juba olemas. Praegu tundub, et nii Eesti kui Soome hümn kõik algavat Runneli sõnades. Mingil määral see on õige, aga tegelikult ei ole ka. Sest kui me hakkame seda asja uurima, siis me näeme, et runo sõnad on parafrazpsalmist. Salmist tähendab luterlikus palveraamatust. Niisiis seal väikesed muudatused jumalas või meie mõõga ja me saame Soome hümni. Runneli luuletus on väga pikk 11 troofi, tavaliselt lauldakse ainult esimene viimane nendest troofilise, mingisugust religioosset teemat me üldse ei näe. Sellegipoolest pastori pojaks avast ei olnud Asterbeutroone märk. Igatahes ta oli kirikuga seotud, tema jaoks ei ole mingit probleemi, tema sai suurepäraselt aru ja kõik ta kuulajad said aru, et see on seotud palvega. Hümn ja psalm on ennekõike religioossed. Nüüd vaatame üldse, millal hümnid praeguses mõttes on tulnud ja me näeme, et on tulnud väga hilja. Esimene Euroopast dateeritud hümn on 16. sajandi teine pool ja valdav enamus viimine on loodud 19. sajandil. Nii, siin teeme ühe märkuse. Üldiselt kõige vanemad hümni sõnad on jaapani kümnil, Nad pärinevad üheksandast sajandist, aga siis ei olnud mingi hümn soli luuletus hümniks ta sai 1880, kui loodi muusika. Nii selles mõttes jaapani hümn lähtub samast loogikast, mis euroopalikud mütoloogias on kaks asja. Esiteks see on sekularism. Hümn, ilmalik tekst. Riigi hõmm ei ole suunatud jumalale. Jumal võiks olla mainitud seal võib-olla isegi pöördutamale, kuid tema põhiline teema ei ole jumal, vaid maa või rahvas. Siin on kaks erinevat traditsioonilt, kui vaatame seal Lõuna-Ameerikasse, pigem rahvas. Kui me vaatame Euroopa, siis on pigem ma. Niisiis esimene sekularism, tähendab, kui me vaatame hümni rahvushümni religioosses kontekstis, me peame ütlema, et see religioon on paganlus. Aga ta ei ole. Ta lihtsalt ei ole kristlus. Nii, see ei tähenda, et seal ei näe mingisugust, väga huvitavat vanad paganlikud motiivid. Teine aspekt ei ole vähem tähtis, see on natsionalism rahvuslus, rahvusliikumiste ja rahvusriikide tekkinud Pole, juhuslik, nagu ma ütlesin, et esimene rahvushümn on loodud Hollandis. See on seotud võitlusega hispaanlaste vastu ja selle hümni nimi on het Wilhelmus. See on pühendatud Wilhelm Nassau läkesoli Prince pärast Hollandi kuningas. Sellega olid seotud hästi palju asju Hollandi ajaloos. Prints Wilhelm oli Ranya prints ja see oranž värv mis on Hollandi näiteks rahvuskoondisel jalgpallis see on seotud selle vabadusvõitlusega, hispaanlaste ja katoliiklaste vastu. Seal olid need ühelt poolt saanud protestantlik, teiselt poolt see on rahvuslik. Kuid seesama oranž värv näiteks Põhja-Iirimaal tähendab vastupidi, protestantide vallutajaid. Ja need žestid marsid seal Põhja-Iirimaal. Viimasel ajal seal õpetajaid on vähe, aga headel aastatel saak on päris hea, kuid Hollandi dialoogid väidavad huvitadesse. Porgandi värv on tulnud säält. Et. Mitte see oranž nagu porgand, aga porgand nagu ära, eks ju, et see oli niisugune nagu rahvusköögivili, mida hakati kasvatama enne seda, porgand oli pigem siuke kollakasvalge. Igatahes kahvatu ja kas siis Hollandis sellektsionäär maailma kõige parimat juba tol ajal arendasid välja sellised oranžid porgandeid. Niisiis ühelt poolt nagu köögilauas alustada, see oranž värv lõpetataks mingisuguse oranži revolutsiooniga Ukrainasse, kus seal Juštšenko pooldajad, ma olen kindel, et ots absoluutselt ei mäletanud seda Wilhelmina soust, et nad on tulnud, mingid hollandlased? Absoluutselt mitte nii, vaata, see, see ongi selline huvitav asi, kuidas märgid elavad oma elu. Nad elavad oma elu ja tihtipeale nad märgid mäletavad seda, mida nende kasutajad ei mäleta. Aga alati me võime meelde tuletada, sest me praegu teemegi sele Wilhelm Nassauga oli see probleem, et ta ei olnud päris hollandlane, nii siis seal mingi hollandi spetsiifika, valitsev dünastia mujalt. See on õige õige monarh ei ole meie rahvusest niukses meie rahvas, Me teame, eks. Olid muidugi erandid, seal Rootsis oli selline traditsioon, kuni praegune dünastia loomulikult ei ole rootslased. Aga need Vaasa tulid, nende kohta räägiti ühelt poolt aupaklikult, teisel Pad natu põlastavalt talupoegadest, kuningad, aga see õige kuningas on helesinist, verd ja loomulikult tuleb ka talupoegade seda, kust ta tuleb, sealt, kus kuningad tulevad mujalt välismaalt. Nii jäävad selles, et see raie Wilhelm või Wilhelm Nassau tuli sealt, kus valdav osa euroopama narhitest on tulnud, tuli Saksamaalt. Saksamaa oli suurepärane koht, kus monarh sai eksportida, seal seal oli oma riik, ei ole selle vastu olla õudsalt palju väikseid riike, igal pool hakkab ta eesti keeles inistvert. Monarhia, kõika, Ramanamid, puhtad sakslased, no alates ka terinast, seal oli isegi veneliin, Trinud katkeb alati olin natuke sealt verd, aga sündis mingisugune prints Venemaal siis tal on vaja naist, kust võtta naist loomulikult Saksamaalt. Loomulikult Saksamaad ja loomulikult ta tuleb ja siis ta kõigepealt konverteerub õigeusus ja siis ta õpib vene keelt, ärani Katariina, teine kes, kui sai kuningana seas ühtegi sõna vene keelt. Mõne aastaga sai Vene kirjanikuks mitteks, alguses kirjutas väga kihvtilt vene keeles, aga nagu õppis. Aga üldiselt selline rahvuslus hakkab Katariina, teisest feno rahvuslust, suurel määral ongi saksa rahvuslus ületatud. Nõuad nii sisse veel Helmuli sakslane ja selles Fernis kohe esimestes ridades me loeme, et see sina, Wilhelm Nassau saksa verd konteinerit, sa oled saksa verd. Nii endiselt sakslastele hollandlaste vahelised suhted pärast seda, kui hispaanlastega saime hakkama, ei olnud kõige paremad. No sakslased alati olid nagu suur bändiga. Kes need hollandlased on, veel pole problemaatika selline ja igatahes eriti hollandlaste hulgas sakslased ei ole sugugi populaarsed sellegipoolest rahvuslaulus, nad laulavad, sealsel Helm, saksa verd, muidugi seal on olemas rahvuslikus interpretatsioonis, saksa veri ei ole päris saksa veri, et see tegelikult on see hollandi veri. Aga no see on selgelt hiline ja ütlevad inglased naistrai. Niisiis väga huvitav asi, et ühelt poolt sekulaarne, aga peaaegu alati on seal mingisugune viide jumalale, teiselt poolt on rahvuslik, aga alati on selle rahvuslusega mingi jama. Nii et rahvuslus tuleb kuskilt mujalt. Hollandisse tuli Saksamaal. Aga no kus sa praegu olla? Miks me praegu peame laulma mingisugusegi sõlmile, kes pealegi kiidame, on saksa verd? Niisiis kõige võib-olla kuulsam film on inglise. Ta ei ole sugugi kõige vanem, aga siiski päris valada on 18.-st sajandist. Ja sellega on see probleem, et see on ainuke hümn, milles sõnade, mitte kõik sõnad, tavaliselt saad igast luuletustega konstantsed sealt laulatuse puhul. Aga vaata selles inglise keeles üks sõna muutuja. Mitte kantsler, nii-öelda see sõltub, kes praegu on troonil ja juhul kui on kuningas, siis jumal, kaitse kuningat, juhul kui kuninganna, siis jumal, kaitse kuningannat, need, ma ei kujuta ette seal riiklikus sümbolit. Jumal kaitse yks jah, ja see viide seal yks meessoost siis kindu kojal naissoost, siis kui vähem jäätmeid. Tavaliselt nad kirjutavad teistmoodi, nad kirjutavad king kaldkriips kui ka hea, et nagu see ülearune maha tõmmata sest ei saa korraga kaitsta nii kuningad kui kuningannad. Nii selles inglise keel, mis me väga selgelt näeme, sõna, millest me räägime, on see, et, et see on nagu palve. Nii, kuid see on eriti huvitav vaadata. Ka inglise hümni sünd on seotud rahvuslusega. Kui inglise revolutsiooni ajal kaks sõdivat armeed läksid, on nad ka laulsid. Aga ühelgi Royalistil ei tulnud pähe lauldagi jumal, kaitse kuningat. Ei, nad laulsid päris psalm. Nagu ka protestantide lauseid, ka päris psalm teistsuguseid ja see oli tolle ajad kõige tavalisem asi, siis hollandlased ründavad hispaanlasi, laulavad Helmus. Aga mida laulavad hispaanlased? Nad laulavad hümni Püha Jakobi. Santiago hispaania keeles või lihtsalt karjuvad Santiago sest see on nende taevaliku kaitsja, aga mitte seal mingisugune luuser Ferdinand. Kes seal parasjagu on? Ka muidugi hea, aga meil on tugevamad argumendid, meil on tugevam kaitse. Vot see hümni teke, nagu ma ütlesin, on seotud kahesiaga, esiteks sekulaarsusega ja teiselt rahvuslusega see hümn, rahvushümn on maine, teksti on orienteeritud maale. Nüüd tulekski Johann Voldemar Janseni teksti juurde. Ma ei ole pädev rääkima hümni muusikast omanalüüsin, aga lühidalt sa tekst ei hakka, ma ei hakka rääkima sellest eetilistest väärtustest. Nad on küsitavad nagu ka Lydia Koidula tekst ei ole võib-olla luuletusena kõige parem. Aga ma räägin ainult teksti sisust. Paluks nüüd lugeda ette. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled, sa ei leia mina iial deal see suure laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa. Sa oled mind sünnitanud ja üles kasvatanud. Sind tänan, mina alati ja jään sull truuiks surmani. Mul kõige armsam oled sa mu kallis isamaa. Su üle jumal valvaku, mu armas isamaa. Ta olgu sinu kaitse ja, ja võtku rohkest, õnnista mis iial ette võtad, sa, mu kallis isamaa. Aitäh, nii et ma loodan, et te kuulsite tähelepanu tavaliselt automaatselt autopiloodil seda laulame ja ei pane tähele seda, kui huvitavad sõnad sinul. Niisiis ma ütleks, et Eesti hümn on, ma räägin ainult temaatikast, mõnes mõttes üks täiuslikumalt hümne üldse, mis võiksid olla. Siin on hästi lühidalt kõik tähtsad asjad ära öeldud, mis tähtsad asjad siin on ennekõike koordinaadistikku, mina keskel, mina väikse ja sina suur isamaa. Teiseks, siin on sünd, siin on surm ja siin on Hiiumaal vot seotardinaadist, mina, sina, Isama jumal, kolmandas isikus. See on põhimõtteline erinevus, religioossus, seal on jumala alati teises isikus ja see on säilinud selle jumal päästa või kaitsekuningad. Kuningas, ole sa nii hea, jumal sind katku ei ole, vaat seal me näeme veel otsest seost. Nii kui me seda võrdleme nii ruunendari tekstiga kui Koidula tekstiga, siis me näeme, et siin on palju rohkem ja palju selgemini need tähtsad asjad välja öeldud. Nii, muidugi seal, Koidula Roone üks motiiv on selge, see on väiksus. See hümni seal tavaliselt see on tulnud religioossest kümnisse vastandus, väike, suur. Mina ja meie oleme väiksed, Soome on meie jaoks nagu ei ole eriti väike maa aga seal olema neid seal väike armetu, seal vaene aga mõnes mõttes niisugune suur ja nii armas. Vaata seksiskandaalist, et mida väiksem, seda tähtsam. See on religioosne motiiv, mida väiksemaks sa oled jumala ees, seda suurem saared ja saad seda suurem jumal kui sa patsutavad jumala kõlada alles võib-olla Seiloni tegija jumal. See motiiv on täiesti Rone Peril ja Koidula tugevamini. Samas aga Koidula sõlminud nad kõik saadud, suurem osa surma saanud. Miks sa oled minu meelest sellepärast, et otseselt tahaksin surra, tahaksin olla maetud. See on väga oluline motiiv, mitte ainult hümnides ütleme Isamaalisus luulesse üldse üle maailma. Ma räägime silmad vene hünnist, mis on väga huvitav asi, aga see, mis sellele vastan, anna Maatova luuletused, miks me nimetame seda maad oma maaks? Mitte sellepärast, et sõjaläheb, et meie teeme mingisuguseid efektseid žest, ei kanna seda maad mingisugust medal joonidesse siin aga ainult sellepärast meie maa, et me lähme sinna ja muud Toomas, selleks et see annab meile õigust nimetatutele, meie maks, sekka mitteametlik. Aga kui ma ütlesin, et maa on tavaliselt väike, siis muidugi CO2 väljapaistvad erandid see on, kaks suuremat impeeriumi, üldiselt impeeriumile hümni ei olnud mitte kunagi hümnid, nagu ma ütlesin, on seotud ennekõike rahvusriikluse või vähemalt rahvusriigi idee tekkimisega. Selles mõttes on Ma iseloomulik see, et inglise hümn on teistmoodi. Sest ta oli nagu inglise hümn, aga teiselt poolt ta oli briti impeeriumi seal, Inglismaale, konstitutsiooni ei ole ametlikku hümni. Aga sellegipoolest on nii olnud. Ja seal me ei saa öelda, et meie maa, kust on meie maal igal pool päike, ei loojunud. Vabandus on briti impeeriumi kohal. Mis on meie masin Indias, see on meie kõige väärtuslikum briti impeeriumi osa Indiast, mõisale, Kanadas või Austraalias. Ja et see on ainult üks instants, kellele me võime apelleerida, son jumal. No vot selle nagu rahvushümni kontrastiks on impeeriumi hümnid, mis tekivad siis Kotekesid rahvusriigid Venemaa ja Ameerika Ühendriikide. Mõlemal juhul me ei saa apelleerida mingisugusele väiksele maale ja siis vastupidiselt kontrast, kui suur Ameerikat ääretuma mäed, ookeanid ühest ookeanist teise ookeani ja nii edasi Venemaa hümni on veel huvitav kui Eesti ma ei räägi vene impeeriumi kümnist, mis oli tõlge inglise Brittinbermimist, world sarja frani, lootsentiin, king tol ajal, aga see sõnum, mis loodi nõukogude liidus, aga see oli seotud ka ennekõike sõjaga, Sester, Nõukogude liidu esimesed hümnid esimese alguses ei olnudki hümn, Tsaari-Venemaal on 10.-ga melon internatsionaal. Et ülemaailmne revolutsioon ja siis kõik tulevad internatsionaal. Aga vot sõjaliselt nagu see, kus selgus, et ikkagi rahvusriik ja siis mis rahvus on siis rahvusnõukogude rahvas. Ja kaks inimest? Nendest üks oli Sergei Mihhailov. Ellergistani keegi ei mäleta enam ehk et tema oli nagu põhiline autor aga ta ei olnud luuleta tandis nagu ideed. Michalkofoni ruttu riimid. Ö läbina dieedi ajal kirjutasid seda hümni kahe peale, mis on täiesti märkimisväärne saavutus ja ma arvan, et seda võiks kindlasti raamatusse ära märkida. Need sõnad väikeste modifikatsioonidega said kolme hümni sõnadeks. Patsias ainult 20 meloodiad, aga niisiis kolme sisuliselt sama riigi. Kas praegune Venemaa on päris nõukogude liit või ei ole, aga noh, selge, et nad on seotud. Niisiis, mis seal on? Teisteks õudselt suur. Ja kõik rahvad ja igaveseks ajaks vot see on nagu täiesti ateistlik tekst. Et igaveseks ajaks eesti keeles selles tõlgite, et suur Venemaa hõim jäävad, aga seal ei olnud Venemaa sõimused suur Venemaa igaveseks ajaks liituseks rahvaste pereks, kõik teised rahvad. Nii paraku seal olid väga selgelt ajamärgid ja mainitud oli Stalin mis pärast 1956. aastal ei olnud suukese sugu plussiks. Ja siis rohkem kui 10 aastat. See oli unikaalne hümn, tal oli muusikaga tallenz õlu, sa mõmmisid hümni, tavaliselt nimetatakse rahvuslauluks seltskonnalaul ilma sõnadeta. Oli ise siis preester käel, Hruštšovi ajal ei olnudki mingeid sõnu. Brežnevi teda ikka peaks mingeid sõnu sinna. Hästi ruttu tuli uued sõnad otsad, mis väga meenutas vanasõnaga, sama suur sõnade honorar oli kuue teksti. Niisiis Venemaal juhtus Perestroika, Nõukogude Liit lagunes, kes rõõmustas, kes nagu praegune president arvas, et see on 20. sajandi suurim õnnetus. Ei jõua ära nutta, seda nii ja siis eestlase vana nõukogude impeeriumi ei sobi. Mida panna seal variandid? Jumal, kaitse kuningat, hammas, tsaari, Mararhistid loomulik see, et kui see Venemaa tsaari, Venemaa õigusjärglane, siis ta peab olema, segasin. No ei sobi ikka, me ehitame demokraatlikku riiki ja siis seda ei saa. Nii. Ja siis oli järjekordne film ilma sõnadeta. Ta võeti Glinka patriootliku laulu. Teine laul, see jumal kaitse tsaari Glinka muusika võeti sihukest nagu teistsugune, see ei läinud kellelegi peale ja siis Putini ajal loodi täiesti uus ups, uus muusika, vana nad kõhus orkestreerinud sõnad ma enam ei salase, mis sarjas, kes sai osal Nõukogude Liit ei saa olla, keda kutsuda. Autoriks teeme avaliku konkursi. Üllatus võitis Sergei mehaakov. Võitis kohvi ja seal ei ole enam Nõukogude liidus Alonsot Vene kotkas, kes väga lajatab tiivad ja õudselt suurt territoorium, kotkalend. Sellel asjal on veel üks väga huvitav aspekt. Kõikides nendes Nõukogude ja või postsovjetliku Venemaa hümni ides on senine refrään, mis meloodiad väga meenutab, jumal, kaitse tsaari, eks seal oli varjatud. See on, on väga olulised rütmid, tõsised, tavaliselt hümne andmekas lühikesed read või keskmised. Aga vaat see vene hümni, aga Ameerikas on nagu pikemad read. Aga refrään läheb lühemaks või ütleme, seal tähendab varjatult graafilist tähendab sama palju, aga tegemist on hakitud jäävad seal, kus praegu, et ole kiidetud Isamaa, meie vaba Soashadistunašobotne matiivil võrdselefoni, nii et seal sellest Nõukogude künnisel varjatud tsaarihümn sees. Ja seda me näeme ka teistes filmides, kuidas pidevalt läbi ühe teksti, vot see on nimetatud Zapalimsestiks. Teksti teine tekst. Me võtame karnaras, vaatame, seal on veel teine teeks ja nii edasi. Kui me räägime rõhtsale Eesti hümni sõnad on mingid probleemid siis võrreldes prantsuse hümni sõnadega, siis need ei ole mingid probleemid seal prantsuse võrdlemisi verine. Ja siis no mida me teeme? Me võtame neid sõnu, aga mitte kui üles kutsuda tegudeks. Prantsusel kodanlik vabariik, kus inimesed on Euroopas kõige mugavamad ja muidu väga vähe seotud selle marsiljeesiga, mis oli prantsuse revolutsiooni laul ja seda näitavad ka nats, kui 1968. aastal Prantsusmaal sisuliselt revolutsioon, siis kes laulsid revolutsioonilist lausuma neid, kes olid korrakaitsjad, aga mitte need, kes olid revolutsionäärid, neil olid omad laulud ja täiesti teised. Vot ma unustasin veel ühte asja öelda, mis saab kõige ilmalikumalt hümni palvega ja ta on teistmoodi tekst kui ilmalik, eks, aga mitte ei ole päris. Vaata, kui me esitame ümisen, tõuseme püsti, võtame spetsiaalse poosi enamustes Põhja-Euroopa maades, seal lihtsalt seerum Fess teha. Kas seal Lõuna-Euroopas Ladina-Ameerikas parem käsi südamel? Mitte me ei palveta ja hakkavad kogusse, kus on Isama? Näitlejatest ennetavas südames. Kõik see suur kollaaž formaalsustest, mis üha hümni sisse peab käima, et Eesti võiks olla küll esimene riik, kes vahetab välja sellise formaalsustele vastava laulu, et võiksopis näiteks Viimse reliikvia selle tunnusmeloodia, et iga mees on oma saatuse sepp, mis nagu kõige südamelähedasem laul ka olnud ja tähendab, mis on kõige südamelähedasem film. Ja siis, et, et see laul on nagu ka päris sihuke anarhiale kalduv, võib-olla seal põletatakse need saksad ära, et. Aga samas on see iga mees oma õnne sepp. Oma õnne vale, jah, vot see siin on see probleem, et sai, ei ühenda rahvast. Vaata siis, kui taastati Eesti riiki, siis see põhimotiiv oli, et Eesti riik on nagu teised riigid. Et me ei ole teistest kehvemad. Aga mida te teete, te? Ei, Me oleme teistest paremad meel, on see, mis asi, iga mees. Oma õllepruuli jah. Ma esitan siin vähemus, kes on väga rahul Eesti riigiga. Ehkki noh, ma ei ole rahul paljude lollustega sigadustele, mis siin toimuma, aga sellegipoolest nagu ütles helide koidule midagi paremat ei ole. Kuid vaatame natuke siis seda tähelepanelikumalt eesti hümni, mis esimeses stroofis on, eks planeeritud, mina ja sina. Kes oled sina, kõik, mis mul on minu õnn, minul rõõm. Sa oled kõige ilusam maa peal, ei ole midagi, mis võiks sinuga võrrelda. Suurim vajadus, nii teises stroofis me näeme seal mingid probleemid hakkavad tekkima teestrofesson minust sündi ja minu surma. Ja siin on väga huvitav, et mis asi on Isamaa. Kui me vaatame teistes keeltes, siis see hümni adressaat või see, millest ta räägib, on kolm varianti. Üks variant ütleme kodumaa see on see koht, kus ma elan ja kus on minu kodu ja võib-olla kus ma olen sündinud. Teine variant on see, et see maakond, see, mis on mind sünnitanud see on emamaa. Ja kolmas variant on see maa, kus elasid minu Esiisad. See on siis Isamaa kolm erinevat varianti ja noh, saad aru, et see, kes on sünnitanud, ei saa olla see esiisa, kes on surnud. Kusjuures see viimane variant, kõige levinum father, lamp, patria, mis on see meie maa, see maa, kus on maetud minu esiisad. Aga vot selles mõttes on paha, mitte paha, aga väga huvitav, vastupidi, on see, et sa oled mind sünnitanud. Niisiis eesti keeles ei ole grammatilist sugu erinevalt indoeuroopa keeltes, kus on väga selgelt seal, kus on kirjas rodina sünnimaa ja ongi naissoost. Aga kui Vene keeles räägitakse isamaast, siis sõna eriti huvitav, ta on kesksoost. Ta ei ole meessoost niisiis vota Isamaa siis tema sugu on ebamäärane, sest no vabandused, surnud esivanemad, esiisad, nad ei ole eriti nagu seksikatena. Need, seal see grammatiline sugu suurt rolli ei mängi, aga siis, kui me räägime sündimas, siis loomulikult olema. Ja vot selle vene kultuuris on nagu, ütleme kaks põhilist suunda, ütleme nagu emamaa suund. Et Venemaa on kui suur ema, kus nagu hoolitseb või võõrasemas variandid, kas hoolitseb oma lastest või põlgab neid ära või kiusab neid taga revolutsioonilisemalt või demokraatlikumad suurde vene kirjanduses. Aga igal juhul, see on selline pehme substants ja väga naiselik. Aga teiselt poolt ütlevad, et ei ole seal, me oleme suured sõdalased ja siin on see ja see on eriti huvitav. Militaarset peaks ju niimoodi, et kaitseme emasid aga jääb mulje, et andke andeks, on alati on see. Isamaa kaitsja, mitte mama, mitte sünima novot, kui me vaatame nüüd seda Jenseni teksti, siis me näeme, et siin kõik kolm koos see minu maal, sellepärast et masinana sellepärast et sina oled mind sünnitanud ja sellepärast, et siin on esivanemate. Ja siis viimases troofist annab uue dimensiooni. Et sellise igaviku, mis siin praegu mina ja sina, aga igavik tinatsioonet igaveseks ajaks. No see venemis igaveseks ajaks lõi söövene hõim. Aga siin igavese garandiks võib kasutada sellist mitte eriti head sõna on jumal, mis on väga selgelt seob traditsiooniliste religioossete tekstide. Noh, ma ei tea, kuidas rääkida igavikust, ma arvan, et kõige parem on vaikida. Kõneles Mihhail Lotman eesti hümni teemadel improviseerin saksofonist Roland Karu. Hümni teksti luges Andres Noormets. Saate valmistasid ette Külli tüli ja Jaan Tootsen. Raadioteater 2008.