Tere hea klassikaraadio kuulajad algamas on seitsmeteistkümnenda novembri helikaja ja tänases saates tulevad kõne alla järgmised teemad. 22. novembril esineb Ivari Ilja, Lauri väinmaa kommenteerib Kersti hinnale. Vanemuise teatri on uus peadirigent Mihkel Kütson. Sel teemal ei loo Hedvig Lätt. 22. novembril esineb Riia toomkiriku poistekoor ja teemat vahendab Marge-Ly Rookäär. Hortus Musicus tähistab 30 viiendat tegevusaastat ja ansambli sünnipäeva kontserdist, kõneleb Peeter Kraas. Tutvustame ka festivali Ariel nädalavahetuse kontsertsarja diplomaatilised noodid. Projekte. Libahunt KUMUs tutvustab Heili vaos Tamm intervjuus Kadri-Ann sumerale. Tubina ühing tähistab Eduard Tubina 20 viiendat surma-aastapäeva ja teemat valgustab Toomas Velmet. Saate lõpus aga muusika uudised mujalt maailmast Priit Kuuse vahendusel. Head kuulamist. Helgaja. Tuleval neljapäeval esineb Estonia kontserdisaalis pianist Ivari Ilja. Palusin stuudiosse pianisti ja klaverifestivalide kunstilise juhi Lauri väinmaa. Teie olete hästi kursis klaverimaastikuga, millisena paistab seal pianist Ivari Ilja. Ivor Ilja paistab Eesti tasasel maastikul hästi kõrge mõela. Ja ma arvan, et ka rahvusvahelisel pinismi maastikul ei ole ta sugugi väike küükake. Pealegi ta on ju ansamblipartnerina maailmas väga tuntud just klaverisaatja. Üks Ivari ongi väljaspool Eestit tuntud ja võib öelda kuuluski just koostööpartnerina lauljatega alustades Irina Arhipova, kellega teda sidus aastatepikkune koostöö. Aga see koostöö jätkub teiste maailmaklassi lauljatega, kui nimetada vaid Varozdovskit näiteks ja mitmeidki teisi Eestis, tõsi küll, ei olegi teda olnud võimalust kuulda just nende suurte lauljatega koostööd tegemas. Küll aga meie, Eesti interpreetide ka nii lauljate kui ka pillimängijatega. Ivari Ilja soolokontsert on suhteliselt haruldane nähtus ja kui nüüd vaadata seda kava, mida ta esitab, siin on Beethoveni šotaan. Ivari tõepoolest ei esine ju palju just solistina, ta ei ole ilmselt selline muusikunatuur, kes käib ennast nii-öelda pakkumas ja peale surumas ta mängib siis, kui tal on sisemine vajadus selle järele, kui ta tunneb, et, et ta soovib just sellisel moel oma publikuga suhelda. Ja see on väga tore, et ikka iga vähemalt paari aasta tagant eesti publik kuulab teda solistina. Nüüd selle kontserdikava Beethoven ja šopäen, noh, see on nii-öelda klaverimuusika kuldrepertuaar samuti need teosed, mis on valitud, kuuluvad veel selle kuldrepertuaari niivõrd kõige kuldsemasse osasse Beethoveni sonaadi don üldse vast klaverimuusikas veel väga erilisel kohal samuti nagu Beethoven on üldse musikaalsus erilisel kohal ja ma arvan, et nendes sonaatides on võib-olla Beethoveni kõige isiklikum mat intiimsemadki mõtted, kuidas ümfooniates väljendab universaalse maid, üldinimlikke maid, ideesid siis Sanaadid olid talle nägu, päevik, ütleks ta kirjutas neid kogu elu jooksul pani sinna oma oma kõigi isiklikud tunded ja mõtted. Ivarile kontserdil kõlavad esimeses pooles kaks sonaati väga tuntud ja armastatud Kuupaiste sonaat alguseks ja teiseks 31. sonaat hobust 110. No üks kõige isiklikum mat sügavamas südamepõhjast sõnumit kandev sonaat. Sonaatidele ei ole ju programmi, see on absoluutne muusika, kuid ometigi on selles kuuldud selles aeglases osas inimese südame tukseid, mis järjest nõrgenevad, kaovad, kuni lõpuks kuskilt leiab. Jällegi see inimene, see kangelane, mingi sisemise jõu, et lõpuks jõuda tagasi elu jaatusesse kui võib nii sõnadesse panna üldse muusik. Ja teises pooles on kavas show, pani muusika? Jah, üks. Paani kuulsamaid tähtsamaid klaveriteoseid v-moll sonaat, tuntud leinamarsi poolest, mida mängitakse tihtipeale eraldigi. Ma arvan, et ei ole vast inimest, kes natukenegi klassikalise muusikaga kursis, kes ei tunneks jopeni leinamarssi. Liina Martson, aga sonaadi, kolmas osa ja kas sa sonaat, see sonaat ka seda võib mingil määral võrrelda inimese eluga. Tõsi, selle elu lõpp, selle sonaadi lõpp on traagiline. Lõpeb finaali süngetes tuule keeristes ja selles mõttes ongi väga huvitav Ivaril kontserdi teise poole siis refrääni poole ülesehitus. Kui tavaliselt valitakse just kontserdi lõppu üks suurteos, nagu see šopäenib emonsonaat siis Ivarile kontserdil kõlab lõpunumbriks hoopis eksprompt Phystuur, mis sonaadi traagilise lõpu järel mõjub nagu lohutus nägu, sõnum, et kõik ilus ei ole maailmast kadunud, vaid. Jätkub aina edasi. Niisiis ootab neljapäeval meie kontserdipublikut väga ilus ja väga sügav klaverimuusika erilise kõlakultuuriga pianisti esituses. Kahtlemata, ja mitte ainult kõlakultuuri rooika loomulikult oma isikliku nägemusega repertuaari suhtes, mida ta mängib. Klassikaraadio salvestab selle kontserdi ja annab hiljem eetrisse aitäh, Lauri väin. Helga ja Vanemuise teatri peadirigendina asub järgmise aasta esimesest augustist ametisse Mihkel Kütson, kes praegu töötab Saksamaal. Vanemuise teatrijuhi Paavo Nõgene sõnul ei kujunenud läbirääkimised keeruliseks. Telefonil on Paavo Nõgene. See otsus tuli üsna kergelt sellepärast et kui vaadata ringi Eestis, et kes on need noored dirigendid või need dirigendid, kes sobiksid Vanemuise teatri ehk siis kolmezhanri teatri peadirigendi kohale, kus koormus annab, et teatavatiirid neil ei ole niivõrd pakkuda täna 365 päeva majas viibivale muusikajuhile peadirigendile piisavalt rakendustele, et ta saaks ennast ka piisavalt loominguliselt teostada. Need toome iga hooaeg välja kindla arvu muusikalavastusi, mille kõrval on meil ka ballett draama, siis tegelikult ma otsisin suhteliselt orkestrikeskset peadirigenti, kellest oleks rohkem kasu meie sümfooniaorkestrile, selleks, et sümfooniaorkestri tase oleks jätkuvalt väga kõrge ja kestri areng läheks õiges suunas edasi ja kui eestlasi vaadata, kes eesti dirigentidest sobiksid, siis pean ütlema, et minul oli esimene Mihkel kütusena. Mul on ääretult hea meel, et Mihkel sõna on valmis tagasi Vanemuisesse tulema ja selleks ka neile nõusoleku andnud ning esimesest augustist 2800 ka tööle asub. Kas Mihkel kutse, mille tuli selline ettepanek ootamatult? Mina tegin talle isiklikult selle ettepaneku esimest korda, kuid ma tean, et talle on tehtud seda ka varem. Ehk siis Vanemuises on peale 2000 neljandat aastat olnud veel muusikajuhtideks Henrik vest, Toomas Vavilov ja ma tean, et minu ettepanek mihklile tulla tagasi ei olnud talle nii-öelda omakorda selle kolme aasta jooksul, kui ta on Eestist ära esimene kord. Kes tegi selle otsuse, et just mihkel Kütson kutsuda ja ta valida peadirigendiks? See otsus sündis selles mõttes konsensuslikult, et meil käib koos selline kaks sellist koosolekut, siis üks, üks on orkestrinõukogu ja teine on loomenõu kogunenud orkestri, nagu ka sai teemat arutatud, siis nad aktsepteerisid minu ettepanekut. Esimene valik võiks olla Mihkel Kütson, kellele ettepanek teha ja selle heakskiidu andis ka loomenõukogu, nii et sealt algasid läbirääkimised ning pean ütlema, et need ei olnud väga pikad läbirääkimised. Õnneks meie õnneks sellepärast et Toomas Vavilovi tegelikult lahkus vähem kui kuu aega tagasi 18. oktoobril Vanemuise teatrisse suhteliselt kiiresti on see on see olukord lahendatud ja teatri leitud uus peadirigent ja ma arvan, et põhiline põhjus, miks see nii kergelt ja mõnes mõttes ladusalt läks, on see, et mihkel pits on, hindab väga kõrgelt teatrit, kus ta viis aastat muusikaga ametit pidas ja talle on Vanemuise teater südamelähedane ja ta soovib, et selle teatrile käske ja ta leidis oma teise teatria teise orkestri kõrvalt. Selle piisava aja, mida Vanemuise teater temalt soovis, on paika pandud kindel koormus. Millisega ta neil tööle hakkab oma teise töö kõrvalt ja, ja ta võttis selle koha vastu. Vanemuine käis novembri alguses andmas külalisetendusi Soomes, Helsingis ja samuti ooperit oska juhatas Mihkel Kütson ja ooper oli väga edukas Soomes. Jah, täpselt nii on, et peale muusikajuhi lahkumist Vanemuise muusikajuhi siis me alustasime kiirelt ennekõike seda protsessi, et garanteerida kõikide plaanis olevate etenduste vägagi toimimine. Meil on tulnud väga palju erinevaid külalisdirigent Vanemuise orkestri ette peale toda päevaga orkestrit juhatama ning Mihkel Kütsari juhatas Soomes mõlemad need oska etendused, mis me seal andsime ja need läksid väga hästi. Mis see kütuse nagu on ka räägitud sellest, et millistel põhimõtetel Vanemuise teatri muusika poole edasi peaks arenema ja põhimõtted langevad kokku ka minu põhimõtetega, nii et selles mõttes on, on kindlasti oodata head ja tulemuslikku koostööd. Kindlasti on meie sooviks see vanusesümfooniaorkestri ees käiks võimalikult palju häid külalisdirigente nii Eestist kui välismaalt. Rea etendusi meie esimese dirigendi Lauri Sirp kõrval juhatavad käesoleval hooajal nii Paul Mägi, Vello, Ka dirigendid, kellega saab koostööd teha, orkester, dirigendid, kellega saab koostööd teha, kindlasti väga head ja see lisab kindlasti väärtust meie etendustele ja ta saab veelgi nende kvaliteeti. Ja kui vaadata tulevikku, siis eesmärk on tuua tarkus väga häid soliste meie Tartu publiku, Eesti publiku ette hobiks on teha ainult parimat kvaliteeti, pakkuda oma publikule parimat kvaliteeti, nii et ma ootan tegelikult sellelt kahelt aastalt 2008. aasta sügisest kuni 2010. aasta kevadeni, mil Mihkelson esimene lepinguperiood kehtib, mida on võimalik omakorda pikendada ühe aasta võrra väga palju ja huvitavaid loomingulise väljakutse tiimi loomingulistele kollektiividele kui häid teatrielamusi meie publikule. Kahjuks sellel hooajal reaetenduse juhatama tulla ei saa, kuigi me tegime selleks talle ka ettepaneku, aga taigas on see, et esimest korda võtta, siis nii-öelda uues ametis läheb Mihkel kütuse need Vanemuise sümfooniaorkestri ees 31. augustil 2008, kui toimub traditsiooniline publikupäev ja tasuta kontsert linnarahvale ja peale seda juba ka hooaja avakontserdil, mille kuupäev hetkel on natukene veel lahtine, kuid esimest korda 31. augustil 2008 andis Mihkelson taas kord peadirigendina publiku ja Vanemuise sümfooniaorkestri ees. Aitäh Paavo Nõgene selle intervjuu eest. Järgmisel nädalal on koorimuusikasõpradel üks väga uhke võimalus osa saada muusikaelamusest mille tingimata pakub Riia toomkiriku poistekoor nimetanud siia tulemas ja järgmisel nädalal siis Eestimaa pinnal kolmes erinevas kohas annavad kontserte Tuuli metsoja, mis kollektiiviga meil tegu on? Jah, nagu juba siit läbi käis, tegemist on Riia toomkiriku poistekooriga vana väärika kollektiivid ja kellel meie mõistes siin ütleme, Baltikumi mõistes on ikkagi väga pika ajalugu. Loomulikult ei ole tegemist nii pika ajalooga inglise poistekooridega näiteks, aga noh, mida meil pole, seda meil lihtsalt pole. Sees aga on Riia toomkirik, mis ise on juba üle 800 aasta ja nüüd enda müüride vahel ja enda võlvide all kuulnud poistekoorimuusikat juba 57 aastat. Ja siis tongeri Kauks võitis poiste oma nime 90. aastal. Ja seekord siis jah, annad tulemas jälle Eestisse, ongi kuidagi veider. Oma naabrite juurde pole eriti tihti jõudnud, et Euroopas ja ka Ameerikas, Jaapanis on nad esinemas olnud igal aastal suurte kontsertturnee tega. Kava on selline täiesti ilus klassikaline koorimuusikakava mis huvilistele kindlasti kõige suuremat naudingut ja äratundmisrõõmu pakub. Vaimulik muusika, no millest kindlasti kõige olulisemad Bachi motetid. Sellel aastal on neil ilmunud plaat pahimatettidega ja siis kolm hoteti tulevad ettekandele ka Eestis kontserditel selle üle mul aga hea meel ja klassikaline muusika Schubert Rainberger, see, see on saanud. Nii, et selline poistekoori kuldrepertuaar, neil on ka organist kaasas ja nende organist Aivars kallis on muuseas Riia toomkirikukontsertorganist ja selle kooriorganist sammunud. Ei ta on ka ise helilooja, kantakse ette ka üks tema teos. Nii palju on tema kohta võib olla põnev teada, et ta on olnud Läti kirikute orelite taasavastaja, nende kaardistaja ja nende restaureerimise tulihingeline organiseerija, nii et selles mõttes on väga huvitava inimesega tegemist. Ta ise, muuseas, on poistekoorist välja kasvanud nagu ka nende dirigent. Nii et eks ta üks koorimuusikamaffiale ja kontserdid toimuvad meil neljapäeval Tartu Jaani kirikus, reedel Pärnu Eliisabeti kirikus ja laupäeval, siis on Tallinna inimestel võimalik osa saada nende kontserdist Jaani kirikus. Ja Tartu Jaani kirikus teeb klassikaraadio otseülekande. Neljapäeva õhtul kell seitse. Tunnetusüksus Hortus muusikas tähistab siis praegu oma 30 viiendat tegevusaastat ja võiks öelda vist. Sellise ansambli näol on tegemist ühe kõige vanema ja erakordse nähtusega vanamuusikasfääris. Vähemalt siin Ida-Euroopa kandis, aga võib olla ka natuke laiemalt. Ja üks vanemaid tan kindlasti kui mitte kõige vanem naermas pidevalt tegutsev vanamuusika ansambel. Kujutan ette sellepärast, et selliseid vanu, meie korruses tuttavaid ansambleid on siin-seal näha aga ma olen päris veendunud, et nad tegutsenud pidevalt, et nad tulevad kokku ainult projektide jaoks ja, ja nad ei ole kindlasti ka mitte riiklikul subsiidiumide tegutsevad ansamblid, nii et selles mõttes on Ortusel küll täiesti unikaalne positsioon. Ja milliseid kontserte te siis nüüd siin novembrikuus läbi viited siin Eestis tuleb loomulikult paar kontserti, aga kas teil on plaanis ka natukene ringi reisida? Ja sünnipäevasid, tähistame meeleldi ja võimalikult suurtes ja tähtsates ja meile väga armsates kohtades, idapoolsetes, kultuuri, metropolides. Moskvas, Peterburis, Helsingis ja nüüd meil algab reis, siis artus esineb Moskva konservatooriumi väikses saalis, järgmisel päeval Peterburi filharmoonia väikses saalis Glinka nimekirjas. Ja järgmisel päeval juba Helsingis Ridari hoones, mis on väga auväärt ja armastatud kontserdikoht. Ja muidugi meile on väga erutav ja väga hea kohtuda alati Venemaa, eriti Moskva ja Peterburi publikuga, sest neil on sealpool saali on juba tuttavad inimesed, nad mõistavad neid meid, nad saavad aru meie arengutest ja seismajäämistest ja. Ta on väga tihedad ja, ja südamlikud suhted ja soomlaste juurde. Loomulikult on meil ka väga hea meel minna, sest et läbi lumealgas õieti Hortuse pääs vabasse maailma, tema siiamaani kestvad tuuritamised mööda maailma ja see reis lõpeb väga huvitava ja meie jaoks väga põneva kohaga, kus me ei ole käinud juba 20 aastat. Samal ajal käisime igal aastal vahest isegi mitu korda. See on maailma esimene kristlik riik. Armeenia. Ja pärast Helsingi kontserti on meil kontsert Ramose Doriani kontsertsaalis. Jerevanis. Ja nagu siin juba mainitud sai siis, et siin Eestis toimuvad ka kontserdid, mille pealkirjaks olete valinud, siis valgus tuleb idast päev loojub läände. Tegelikult me ei valinud pealkiri, vaid Pealkiri valis meid ja valis selle muusika ja see seletab ise kõik ära, siis ei ole tegemist mingisuguse poeetilise liialdusega, nimelt programm hakkab siis idast ehk Indiast mängime India, aga ja siis tuleme ajas ja ka mööda maad natukene siiapoole edasi mängimisel ja laulmisele hulk Isar eliitide muusikat nimetame seda nii, sest et see on juutide suguharude muusika väga mitmelt poolt. Väike-Aasiast nii Põhja-Aafrikast, Tuneesiast, Kuige Jeemeni aladelt kui ka isegi Türgi aladelt, samuti sealtsamast lähedalt Araabia aladelt Araabia Macamid ja paar laulu. Ja mitte kaugele, sealt ei jää ka Armeenia oma üheksandast kuni 15. sajandini pärit liturgilise muusikaga, mida on seadnud armeenlaste uhkus ja rahvuskangelane komitas ja samuti üks teine mitte vähem tuntud härra nimega Jekmelian, kes on siis selle kirjutanud üles seadnud niimoodi, et seda saab tänapäeval esitada. Aga seal vahepeal on ja natukene ka Pärti, Kondžerid. Jah, muidugi, seda on raske, võib olla niimoodi siin lühikese ajaga analüüsida, aga on olemas üks väga tugev sisuline telg, mis neid asju kõiki ühendab, võimalik, et see ei olegi niivõrd muusikas, vaid selles, kuidas me seda mängime. Ja Hartusele üldse. Ta oli pikka aega püsinud, et kuna me mängime, me ei mängi tegelikult juba ammu mitte enam vanamuusikat, vaid uut muusikat, vaid meie jaoks muusika on kahesugune, kas ta on võõras või oma oma, siis ta jääb meile programmi ja kui mingil põhjusel ta omaks ei saa, siis ta kahjuks jääb ootama paremaid aegu. Ja nii oleme ka mänginud uut muusikat ikka ja ainult selle läbi ja selle kaudu, kas me tunneme ära kõik need väärtused, kõik need kohad, mis hakkab meie mängijatega ja meiega. Kogu ansambliga hakkab selles resoneerima ja see selline eriline, eriline oleku, eriline tunne, mida ei saa ära petta, see kas on või ei ole. Seesama resonantse sama tuttav tunne, mida me hindame idamuusikas saadab meid ka kaasaja muusikas, mis on tihtipeale Ortusele kas siis otseselt pühendatud või on sündinud väga tihedas kontaktis heliloojaga ja vahetus läbikäimises meedet nende kaasaegsete teose esitamisel. Ortusel ei ole peaaegu heliloojaga mitte mingisuguseid põhimõttelisi vastuolusid ja ta on alati sündinud pika ja tundliku protsessi läbi, see on nagu orkestratsiooni koha pealt on see kindlasti nagu koostöö heliloojale ja oma 30 viiendat sünnipäeva tähistab Hortus eestis kontserditsükliga, milles kõlab programm Hortus musicus 35 aastat teel. Valgus tuleb idast, päev loojub läände ja see tuleb ettekandele 24. novembril jõhvi kontserdimajas kell 17 25. novembril Estonia kontserdisaalis Tallinnas kell 17 28. novembril Tartu Vanemuise kontserdimajas kell 19 ja 29. novembril Pärnu kontserdimajas. Samuti kell 19 olete teretulnud. Kõneles Peeter Klaas ansamblist Hortus Musicus ja selle kontserdi salvestab ka klassikaraadio ning kontserdi jõuab klassikaraadio eetrisse detsembris. Juudi kultuurifestival Ariel ja Tallinna filharmoonia esitlevad seitsmeteistkümnendal novembril Estonia kontserdisaalis maailmakuulus gambavirtuoos sordisabal ja tema ansambel 18. novembril Tallinna sünagoogis Sofia Rubina, ansambel, loengud ja arhitektuurialased, filmid Rotermanni soolalaos festival Ariel 14.-st 18. novembrini. Esimesel kontserdil seitsmeteistkümnendal novembril kell seitse Estonia kontserdisaalis esinevad shordis val emonservad Figueras tütar Marianna, saval Pedro Esteban kogu ansambel, sperian 21, võib tõesti öelda, et tegemist on tänapäeva muusikamaailma absoluutsete tippudega shordis valliamonservad keeras. Ta on oma isikutes vanamuusika kehastus. Nemad on alustanud kuuekümnendatel aastatel vana muusik mõtestamist vana muusikaga tegelemist, vanadele instrumentidele, töötanud läbi tohutuid raamatuid, kogusid uurinud ka palju käsikirju, et leida vastust küsimusele, kuidas üldse mängida neid läbi sajandeid loodud muusikat, mida, mida sinnamaani praktiliselt ei tuntud või mis oli peaaegu et ära unustatud oma mõtted. Seega on nad läinud nüüd konkreetselt sellisest vanamuusikast ka palju kaugemale ja need puudutavad väga palju erinevaid kultuure, mis on seotud meie Euroopa keskaegse kultuuriga. Ja eriti muidugi, kuna nad ise on pärit Rumeeniast, Hispaaniast, siis väga palju huvitab neid see, mis on toimunud sajandite vältel nende enda kodumaal. Kas oli kava nimi, on eesti keele tõlgituna kadunud paradiis, et nad esitavad Kastiilia kuninga Alfonso 10. aegset muusikat. Teine kontsert on 18. novembril kell kuus õhtul ja seal esineb eesti, mõeldakse Nix šarmakamaid noori. Lauljatar Sofia Rubina koos oma ansambliga ja tema esitad Ida-Euroopa juudi folkloori koori kergelt Tšassilikus väljenduses ja see kontsert toimub Tallinna uues sünagoogis, nii et kes pole jõudnud selle hoonega veel tutvuda, see hoone valmis käesoleva aasta kevadel, avamine toimus maikuus, nii et hea jah, võimalus majaga endaga tutvuda, nii et tere tulemast kõigile. Nüüd juttu Heili Tammega, jututeemaks on 18. novembril kumu auditooriumis etenduvad soome helilooja Tauno pilkeneni lühiooperid. Tervist, tere. Mis seal siis need lühiooperid ja mis puhul nad siia Eestisse jõudsid? Ooperite nimed on hundimõrsja ja patseeba Saaremaal. Nad jõudsid siia just seetõttu, et Aino Kallase, meie väga emotsioonirikka ja poeetilise naiskirjaniku Eesti ihalus on pakkunud talle nagu seda ainest just luua oma olulisemad teosed Eestist. Ja nii on ka huvitav vaadata, et lausa selline piibliteemaline nagu kuningast ometi ja patseeba armulugu on toodud siis Saaremaale oma tegevusega. Soomlased pakkusid seda väga huvitava pealkirjaga Sudele lääni hundihääl festivali projekti välja Eestile, et vaadake, meie helilooja, meil sündinud Libretist on kirjutanud eestiainelised ooperid, et kas te ei tahaks neid kuulata ja oma publikut ole pakkuda ja kuna just oli tehtud ning jääda gaasi siin kontsertettekanne tähendab bülkaneni ooperist Mare ja tema poeg. Mulle see helikeel väga meeldis, ta oli suhteliselt haruldane oma aja kohta, nii nagu teda nimetatakse Põhjamaade putšiiniks. Kui teised tema kaasaegsed läksid avangard stardi ja hakkasid keerulisemaid otsitumaid inetuse kultusest kantud harmooniaid kirja panema, siis tema jätma kas justkui natukene nagu varasemast isegi peaaegu sajand tagasi hinnatud meeleoludest ja ega tegelikult oma 100. suurt tunnustust ei leidnud, ma arvan, et teda on põnev avastada ja huvitav näha ka seda, et kuidas üks soomlane Eestist on ooperi kirjutanud? Tõepoolest, see torkab lausa silma, et Tauno tõlkeneni ooperitest lausa kolm teeteemalised, kuidas see siis siiski juhtus ja miks ta pöördus nõnda palju just Aino Kallase loomingu poole? Ma arvan, et neid ühendas inimsuhete teema ja selline süvapsühholoogiline käsitlus sellest, sest Aino Kallase ballaadid, mille ainetel on ju ka Eduard Tubin kirjutanud oma ooperid Reigi õpetaja ja ja Barbara von Tiesenhausen. Need ballaadid on naise ja keelatud armastuse ja naise rolli niisugused sügavad lahti kirjutajad teeks ütlema, et tema teosed on suhteliselt nagu ühte väravasse just see, et kui naise ambitsioonid ei mahu ühiskonna poolt ja ka perekonna poolt talle antud rolli, mis siis naisel üle jääb? No Põhjamaade mütoloogias ka siin Eestis ju väga oluline libahundi teema, see on ka esimese ooperi hundimõrsja otseseks teemaks. Naine otsib välja pääsu, aga paraku see väljapääs, mida leiavad Aino Kallase naispeategelased, see viib nad kas siis jääauku nagu Barbara von Tiesenhausen il või siis metsa huntide keskele. Nii et need on niisugused valusad otsingud, kumu auditoorium ei ole ju mitte kõige tavapärasem koht, kus lavastada üks ooper, kuidas on see seal lahendatud? Suvetrupp käis vaatamas ja jäi ruumidega rahule, seal on black box saal olemas, milles saab ideaalselt projekteerida niisugust pilti metsale kujundust. Nii et videol on äärmiselt suur roll selles ooperis. Pidin kokku laenama siit Eestimaalt ka püsse ja püstoleid, sellepärast et üle piiri neid tuua oleks olnud päris keeruline. Ja kuna siin tegemist jahimeestega, siis need teevad ka pauku, nii et selline kummaline fakt minu jaoks, et löökpillimängija laseb maha peategelase. Jah, oluline roll on videol ja ka üks huvitav moment on see, et ütleme, naise hinge sügavamaid kihte, avab tantsija. Kui sõnad otsa lõppevad, on keha see, kes räägib edasi keha ei oska valetada. Ja kui nüüd veel mainida, kes seda siis õieti esitavad. Esitajad, eks on projekt koosseis festivalilt suverääni, lavastaja Ville Saukunen on äärmiselt palju maailmas ringi rännanud, no ja erinevaid produktsioone teinud ja Eesti muusikaakadeemias loenguid pidada jäänud dirigent on Nils Shekendik, kunstnik, taina relander, lauljad, orkester, kõik soomlased ja ka oluline. Maimu Berg on teinud sellele ka eestikeelse tõlke, nii et kõik saavad soovi korral ka jälgida väga heas tõlkes tekstid. Tõstsarjast diplomaatilised noodid, Soome nimelt siis helilooja Tauno Külkeneni, Aino Kallase libreto kirjutatud ooperit, hundimõrsja ja patseba Saaremaa tulevad ettekandele 18. novembril kell viis kumu auditooriumis. Klassikaraadio stuudiosse on saabunud Toomas Velmet ja meil tuleb juttu ühest kontserdist, mis toimub siis seitsmeteistkümnendal novembril Kadrioru lossisaalis ja seda kontserti korraldab Eesti Tubina ühing ja selle kontserdiga te märgite siisTubina 20 viiendat surma-aastapäeva. Seitsmeteistkümnendal novembril siis täna möödub täpselt 25 aastat Eduard Tubina sünnist. Olen Eduard Tubina ühing on üks nendest kes tähistab seda mälestuspäeva kammerkontserdiga Kadrioru lossi saalis. Eduard teine sümfoonia teevad kõik ilma kahtluseta vähemalt kümmet, mida mängiti kaks aastat tagasi, kui oli tema 100. sünniaastapäev. Me mängime kammermuusikat. Kammermuusika on alati natukene sümfoonilise muusikaga varjus. See ei tähenda seda, et oleks sugugi kehvem. Ja seda tasub nautida. Meil on hea meel, et Eduard Tubina muusika kammermuusika laieneb üle piiride, järjest rohkem tuntakse selle vastu huvi. Kontserdi alustab leedu eesti viiuldaja Ruut lipinaatid kes on, nagu me teame. Kremerata Baltica üks juhtviiuldajaid ja Eesti muusika ja teatriakadeemia doktorant. Ta esitab koos Marje Lohuaruga Eduard Tubina sonaadi viiulile ja klaverile number kaks Freigi laadis mis on kirjutatud 1941. aastal. Eduard Tubina kolm laulu Marie Underi sõnadele, mis on kirjutatud 1943. aastal esitab Pille Lill meile hästi tuntud. Need laulu on ootel tulease ja ingel lindudega. Ja siis esineb Rudolf Tobiase nimeline keelpillikvartett. Ja mida neilt kui vaadata, kui Rudolf Tobiase kvarteti number kaks see sobib sellesse? Eduard Tubina mälestuskontsert oli väga hästi. Esiteks, me teame paljudest kirja sõnadest, milline oli Eduard Tubina suhe Tobiase loomingusse, see oli vaata et kõrgeim eesti klassikalise muusika heliloojate hulgast ja me teame, mis on teise kvarteti tsemal kvarteti kolmas osa ehk ööpala, see tähendab, sobib siia, aga lõpetab kontserte Eduard Tubina eleegia, mis on kirjutatud 1946. aastal samuti tabese kvarteti esituses. Alustame Eduard Tubina, Eesti Kontsert muide, tähistab ka seda päeva ja meile saabub 27. siis 10 päeva pärast Rootsist selja, kus trio ja hästi põneva kavaga seal kantakse ette Nad Viollale klaverile. Ettekandeks on Johanna Persson ja Vardo Rumessen siis druga tori laul, 13.-st aedeks ettekandeks Kadi Redinenud, sellist ja hästi Narva ette kantud rätsitatiiv, lõpetamata tšello kontserdist. Tahad viiulile, klaverile, sessile, Siljakuselt ja klaverikvartett. Same kontsert on päeva ennem Tartu Ülikooli aulas. Kõige tähtsam päev saabub 30. sel päeval kolm päeval toimub Eesti muusika- ja teatriakadeemia kammersaalis suur esitlus. Ja lõpuks ometigi on ilmunud trükist ja on seal näha kõigile Tubina kogutud teoste esimene köide. Seal avalöök ja löök kestab vähemalt 30 aastat siis on köik ilmunud võib-olla natukene kiiremini, ehk ajad lähevad paremaks, finantsid rohkemaks, siis saab ka kiiremini. Vähe sellest sel päeval esitlemega ühingo aastaraamatut 2007 seekord ingliskeelsed. Kuna seal on avaldatud 2005. aastal toimunud teaduslikku konverentsi Inglise keelsed ettekanded veel vähe sellest, seal esitletakse ka uut CDd, mis ühingu poolt välja antud klaveri muusika, kaasa arvatud seesama klaverikvartett siis mõel seekordsesse Peterburi kvarteti esituses. Nii et tegemist on hästi palju ja ma usun, et leiabki teatavat vastukaja publikul. Aga räägime siis oli juttu sellest, mis tulemas, kuid ütlemata jäi, et täna algasid ja kestavad ööseks laastavat Jörbergi süles. Loodus imeline vaade. Muinasjutust välja võetud sülgaja. Täna pikemalt kahest üleeuroopalisi muusika ja kultuuri pidustusest seepärast, et seal nüüd ka eesti muusikud kaasas need Papa musikaalne Saksamaal peamiselt Münchenis, Berliinis ning festival euroopalija Belgias, Brüsselis ja regioonis. Euroopa muusikaale toimub alles neljandat korda, aga esmakordselt aastal 1993. Pisut lõpetuseks Münchenisse sõitsid kordamööda kõigi Euroopa riikide rahvusorkestrid. Mäletame, et kolme Erimaa orkestrid juhatasid Eesti peadirigendi Arvo Volmer, Eesti kavas Tubin, solist Arvo Leibur, Neeme Järvi Rootsi jätte põrgi ja Paul Mägi Läti rahvusorkestrit. Eesti õhtul pidas kõne president Lennart Meri. Aastal 2000 juhatas Tõnu Kaljuste nii Eesti filharmoonia kui Madalmaade kammerkoori kavas Arvo Pärdikaanoolbokayanen ning Erkki-Sven Tüüri tšellopala David keeringaselt. Aastal 2004 esindasid meid nüüd ansambel ja Olari Elts, kavas neljas suurlinnas. Pärt, Tüür, Helena Tulve, Toivo Tulev, Tõnu Kõrvits. Seekordne festival alustas juba aasta tagasi eelkontsertidega, kus orkester Nurdenit juhatas Eri Klas. Põhisarja ettevõtmised nüüd kolmandast 26. novembrini. Festivali teema veegedes Orleans niisiis esinemas ka Põhjamaade sümfooniaorkester Anu Tali juhatusel. Askavas Erkki-Sven Tüür, kuues sümfoonia Saksa esiettekandes. Eestit esindasid kuu algul kolme kontserdiga ka Hedvig Hanson ja Andre haaker. Neil tähtsaim kontsert ehk Berliini bastion skyrhes. Euroopa musikaalne, väga mahukas programmis on sel nädalal üles astunud veel Rootsi löökpilliansambel vaata Charly joonise kvartett Leedust, täna-homme ka Rootsi kammerkoor vokaal, härmanin ühes kammerkavas kõlas Arvo Pärdi klaveripalu ning peegel peeglis. Aga ees on veel 11 kontserti, põhiliselt küll esinejatega Saksamaalt. Euroopa musikaalne formaat muutub, vahetuvad ka kunstilised juhid, korraldajad ja rahastajad. Festivali südameks jääb aga ikka München, kust eelmise sajandi lõppu tõelise muusikalise vapustusena Kõikvõimsa orkestrite paraadiga algas brüsseli europalli ja püüab olla sama mõõtu. Nende festival on pikemale venitatud samast juurest teisi kunste erinevaid näitusi, loenguid, filme, näidendeid koos näitustega või festivali igal päeval näiteks täna-hommegi Brüsselis pakkuda kuni 25 võimalust. Vaid mõned neist pealinnast väljaspool. Muusikas on esindatud seekord 16 külalismaad. Just lõppeval nädalal olid sealmail Tallinna kammerorkestri ja segakoori Latvija ühiskontserdid Andres Mustoneni dirigeerimisel Brüsseli kuninglikus konservatooriumis teisipäeval ja marssen Famenny Markli kirikus kolmapäeval. Oma kava andis Läti koor veel eraldi neljapäeval maris siirdnaisi käe all Antwerpeni saalis dessingel. Seal kõlasid Läti teoste kõrval ka Veljo Tormise Raua needmine ja Arvo Pärdi teedeeuum. Ja ühe eraldi kontserdi andis orkester enne esmaspäeval veel silt röövidenis. Mustoneni kavades olid Rudolf Tobiase kaks vaimulikuna laulu Arvo Pärdi Sylvanuse laul, füür Lennart Meri, kin Memorial, Ain Valphards, Liidia tabatsen toomine Brüsseli Euroopal ja seekord kolmandast oktoobrist uue aasta kolmanda veebruarini. Kas oli muusikapäevi, on veel kümmekond päeva, eile Beethoveni sarjas Toomas kvartett Saksamaalt Beethoveni kahe varajase kvarteti kõrval, festivali uus teosena noore Hamburgis sündinud Marc Gaabriel Florosse kvartetti oposkverenscenger Flores sai mõni aeg tagasi tuntuks oma koomilise kammerooperiga primadonnad Carlo koldooni aineid ja veel hilisem läinud aastast on pärit tema kammerooper vallagala Salvador Dali elust. Homme jätkab Beethoveni sarja auringkvartett samuti Saksamaalt. Huvitav Bachi festival käib Šveitsis Lausanne'is juba üheteistkümnendat kordi. Viie tuntud ansambli hulgast nimetaksin akadeemia Pislantiinat avastades puks uudet on festivali märksõna ja tiitrich Buxte Huudet palju kavadest, samas Bach, Corelli, Süts, Bachelet, Prantsusmaal, sendid, niiskus, ka kuulsa disainibiennaalil toimub muusikabiennaal nüüd üheksandat korda ja on pühendatud sülmas loomingule, kes ju siin sündinud sündmuseks on tema ooperi Ariane uuslavastus koos rahvusvahelise mas neegolokiumiga ja nüüd Ameerikasse. New Yorki tarniti Hollis saalides toimub teisest novembrist festival Berliin In Laits diskussioonide, näituste ja muu kõrval ka kena muusika pool Berliini Filharmoonikute kolme kontserdiga Berliinis Sharon ansambel filharmoonia kvartett, suur ansambel Heinz Karl Gruberi juhatusel, kes esitasid kurdwilia Hans iisleri loomingut. Seda kava alustaski vallipala Berliin implist. Esmaspäeval mängis siin ka Simon Poliveri noorteorkester Venetsueelast. Noorukese Gustavo Duda Melli endine koduorkester Helle muusikadirektor ta praegugi on. See oli suures Isaacs Sterni auditooriumis loba, mida dirigeeris kõrvuti Duda Melliga ka saiman rättel kõlamas Spartaki orkestri kontsert ja Šostakovitši 10. Berliini Filharmoonikute avakavas, teisipäeval avanumbriks aga Magnus linn. See on USA esita, kandes Mahleri üheksas sümfoonia teisel õhtul tellimusteost. Toomas said essilt maalri Laul maast ja viimases kavas eilegi kurtagi Steele Jaagustamaleri 10. sümfoonia. Toomas-s oli New Yorgis ka ise kohal, esinedes neljapäeval koos ruun ansambliga omad klaverikvintett dist pianistina. Ja homme lõpeb suur Berliini festival kogunisti ju näidid Pälistiaateris, kus tehakse Stravinski kevadpühitsuse projekt New Yorgi noorte tantsijate ja lauljatega aga koos Berliini Filharmoonikute muusikutega. Ja saime arvati juhatuse. USA-s on praegu Paavo Järvi juhatades. Eile tänas Cincinnatis sedakorda viimast kolmandat kava. Mozart Mahleri Seitsmenda sümfoonia kõrval. Neeme Järvi juhatab nelja õhtut Beethoveni avamängudega New Yorkis ja ümbruskonnas Sümfooniaorkestriga kuni homseni. Aga Paavo sai tunnustusena Sindsinatist ka novelli, ühingum medali, Ameerikast aga veel uudismuusikamaailmale Veljo Tormise kohta. Firmarkaleerijanrikoots andis värskelt välja esmakordse plaadi Veljo Tormise lauludega inglisekeelses tõlkes. Plaadi nimi all Veljo Tormis on American soos laulab portlandi riiklik kammerkoor Priuus Browni juhatusel Tormis käiste poolest kohal portlandi mail vähemalt kahel korral, kus samas ka avalikke kontserte, proove ja tema loenguid korraldada. Tutvust portlandi kooriga algas nende külaskäigust Eestisse 2003. aastal. Plaadil on kokku 25 laulu, alates jaanilauludest kuni lauliku lepetest sõnadeni. Tormise kodulehelt saab sellele plaadile kal lähemale. Oma juubelit tähistav Soome keskib ohjend, Kammerorkester on tuleval nädalal kontserdireisile Austrias ja Saksamaal dirigent ikka Juha kangas. Teisipäeval kontserdi vini Victerainis. Seal on Aulis sallineni kriigi Tšaikovski kõrval kavas ka Erkki-Sven tüüri laithous. Neljapäeval teine kava Fraiburgis. Selle nädala kolmapäeval, koos Erkki-Sven Tüüri teosega mängisid nad esimese kavaga kodupublikule Coca-Cola kontserdi tooriusalis. Tüür ise on aga pikal kontserdimatkal Austraalias koos Austraalia kammerorkestri karitsejatonieti juhatusel kaasas tal uus teos viled ja sosinad Uluru kaljul. Alustanud kontserdisarja Kanyerres ja Melbourne'is novembri esimesel nädalal oldi üleeile New kaslis täna taas Sydneys ja ülehomme lõpetuseks Brisbane'is kokku 12 kontserdiga. Samal ajal on Olari Elts tüüriteosega oksimoron šoti kammerorkestri ees, eile Glasgow's ja täna Edinburghis, küünhoolis. Aga juba viiendal, kuuendal detsembril on Erkki-Sven Tüürile uue teose question s maailma esiettekanne Frankfurdis ja Münchenis. Küsimused on kirjutatud hiljarda ansamblile ja Müncheni kammerorkestrile. Nende tellimusel. Tänasele heligajale tegid kaastööd Hedvig Lätt, Kersti hinna Marge-Ly Rookäär, Annika Kuuda, Kadri-Ann Sumera ja Priit Kuusk ja saate mängisid kokku Anna Marie korrel ja Katrin mõõdik ning Saadet. Toimetas Mirje Mändla.