Ööülikool. Mida ebastabiilsem on ühiskond, mida ebaturvalisem ühiskond, seda tugevam on olnud tegelikult läbi ajalooperekond. Et see perekonna ebastabiilsuse süvendamine ja selle perekonna lõhkumine praegu minu arvates on väga tõsine probleem. Ei koole. Meestearst ja Tartu Ülikooli Androloogia keskuse juhataja Taia Margus Punab kõneleb teemal meeste tervis. Räägin meeste tervisest, aga tegelikult ikkagi kokkuvõttes mingisugusest üldisemast mitte ainult meeste, vaid ka naiste ja tegelikult võib-olla ka ühiskonna tervisest veidikene. Aga alustan hoopis kaugemalt. Alustan sellest, et me kõik näeme, kuidas praegu ühiskond on noh, nii-öelda minu arust ühiskonna marrastunud. Et ühiskond on katki ja ta marraskil, et kõik on kõigi suhtes tigedad ja üks minu jaoks valusamaid tigedusi on meeste ja naiste suhete rikkiajamine. Seda nii meedias kui ka võib-olla sellises pool meedias, Facebookis me näeme neid üsna valusaid, ma siinjuures oma sissekandes just väitsin siin, et et kui me räägime agressiivsuses teise soo vastu, siis minu arust on see täiesti balansist väljas võib-olla ilus öelda, aga ma lugesin kokku ühel hetkel ühel päeval. Ja ma leidsin umbes 100 versus üks suhtes ühe soo nii-öelda hinnanguid teise soo kohta. Ma ei ütle, mis soost, kus, missugune see tasakaal on, ma arvan, et te saate ise aru, missugune see tasakaal on, aga ma arvan, et see on üks suuremaid probleeme Eesti ühiskonnas. Mina räägin teile natukene, miks asi sündinud on? Ma ei tea, kas te leiate selle seose ülesse, aga ma räägin niisugune laiemalt meeste tervise, globaalsetest, trendidest, mis maailmas praegu on sündinud. Meestel on teatud niisugused väga spetsiifilised mõõdikud, mille alusel me meeste tervist saame mõõta. Repruktiivne tervis, viljakusnäitajad, hilisemad uuringud, õigemini noh, need on nüüd viimase 10 aasta uuringud on näidanud tegelikult, et see viljakus on päris tihedasti seotud ka mehe üldtervisega. Aga millest ma tahan kõneleda, on see, et Euroopa maailma mehed, Põhja-Ameerika mehed nende tervis oli väga pikka aega suhteliselt stabiilne, alates kuskil 1850.-st aastast, kui neil seda reproduktiivset tervist viljakust on meestel mõõdetud kuni aastani kuskil 1930 suuri muutusi, et midagi olnud, kõik oli hästi, kõik oli ilus. Meeste spermatosoidide arv oli ilus ja hea, noh ütleme niiviisi keskmise mõõdikuna 100 miljonit ühes milliliitris 300 400 500 miljonit ühes seemnepursked, kõik oli ilus ja hea siis järsku, eks ole, hakkasid tulema, armeerivad näited, need tulid, esmaselt tulid nad Põhja-Ameerikast, aga kõige esimesena Taanist ja Norrast. Ja aasta siis 1992 minu suure õpetaja. Kas minu teadustööd on ka juhendanud, kauda, juhendanud, mitte otsa, eks ole, miliseeriks katkebecki Kruktaanis näitas seda meeste viljakuse langus on toimunud 1940 kuni 1992. See viljakus on langenud rohkem kui kaks kord. See tähendas seda, et sellest 100-st miljonist 1990.-ks aastaks umbes oli järgi jäänud 45. Kui ma sellest ka oma kolleegidele rääkisin, showatt, et noh, mis see siis on, eks ole, et meil on vaja juhte spermatosoide, selleks, et lapsed ei ole päris nii lihtne see asi sellepärast et selleks, et lapsi saada, toimub naise organism, et meil meeletu filter, kes siis selekteerib välja kõik need paremad, kõige õigemad, see filter on nii mitmekihiline sinna lõpuks kohale, võib-olla sellest 100-st miljonist jõuab 100 tükki. Tänu sellele nii-öelda naised on meil valivad. Ja kui meil on spermide arv langenud sellisele määrale, kuhu ta praegusel hetkel langenud hun, on reaalsus see, et umbes 40 protsenti 40 kuni 50 protsenti Taani meestest jõuab täiskasvanu ikka sellises viljakuse näitajatega mis neil nii-öelda vabalt lapsi saada praktiliselt ei võimalda. Selleks, et nad lapsi saavad, on kaks tingimust, et kas peab olema üliviljakas üliterve naine või siis kasutatakse kunstlikku viljastamist. Ja täna ongi situatsioon selline, taunis näiteks sünnib kunstliku villase mitte voodis läbi naudingu, vaid läbi laboris vaeva ja, ja valu ja väga radikaalsete meditsiiniliste protseduuride sünnib üle 10 protsendi lastest tegelikult täna võib-olla isegi juba 12 protsenti. Eestis on see protsent kuskil kolme-nelja vahel. Nii et see meeste muutus on väga suur ja see ei ole nüüd ainult, eks ole siin seotud nüüd nende spermatus huvidega, vaid tegelikult sellega kaasas käivad, mõned teised muutused sellega kaasas käib, on niukene eripära nagu munandite laskumine. Need peavad olema laskunud kehast välja selleks et spermatosoidide ossid küpseda üldse sünnimomendiks. Umbes Eestis me praegu on uuring käigus, meil on sellise sünniprobleemiga lapsi umbes 1,5, Soomes on neid kaks protsenti, Taanis üheksa protsent. Ja mis on häda, et need probleemid kõik kasvavad teine väiksem, eks ole, harvem probleem on see, et meestel kusiti, ots avaneb peenise tipus on niisugune eripära, nagu on kusiti hüpospaadi kusse, kusiti, otsa areneb või noh, ütleme avaneb natukene kuskil vale koha peal allpool, alumisel pinnal. Selle esinemissagedus ei ole väga suur, aga ta hakkab jõudma ühe protsendini ja see on samuti, see on kahe-kolmekordistunud, eks ole, 50.-test, kui seda hakati esimest korda mõõtma tänase päevani. Kolmas eks ole, haigus, mis siia on seotud, on munandivähk. Munandivähi esinemissagedus Eestis on õnnelik situatsioon, meil on ta täna veel madal, aga kasvab väga kiiresti. Aga jälle, kuskohas on ta kõige sagedasem Taani, Norra, seal, kus on viljakusnäitajaid kõige madalamad, nii et tegelikult meil on üks trend. Mis siin veel haakub, on see, et kui me vaatame globaalseid trende, siis kui ma alustasin oma teadustöid sellel suunal, see oli umbes 15 aastat tagasi, siis said soomlased veel kiidelda, et kõik asjad, et Soome on see viimane viljakuse kants, eks ole Euroopas, et olgu seal, mis seal lõuna pool on, meil on kõik hästi. Mitu artiklit oli, eks ole. Täna me võime öelda, et soomlased on enam-vähem jõudnud samale tasandile, täna, kui olid taanlased aastal 1995 väga ilusti on näidata, eks ole, kuidas levimus hakkas, pea oleks seal, kus need probleemid hakkasid Helsingist järk-järgult tõusid ülespoole, kuni sinna siiamaani välja. See arengukulg oli umbes 30 aastat, kus me nägime, eks ole, nende probleemide liikumist mööda Soome nihukest suhteliselt pikka telgi ülespoole. Nii et see on üks suur kompleks teemasid. Me võime nii-öelda kokkuvõtvalt siin öelda, eks ole, et meistriga on midagi toimunud viimase noh, mis ta nüüd siis on, umbes 70 aasta jooksul, varem oli asi suhteliselt stabiilne, oli ilus ja hea ja kui me nüüd tuleme veel lähemal, eks ole selle ühiskonna ja võib-olla nende konfliktide ja nende probleemide juurde siis üks parameeter võib-olla on veel olulisem, mis on muutunud, mis on muutunud meie sisemeessuguhormoonide tase, testosterooni tase muutunud drastiliselt. Kui me võtame põlvkondade vahe kuskil 60.-test, kuni ütleme siia nullindateni on seda uuritud, siis testosterooni tase samavanustel meestel Ameerika Ühendriikides on kukkunud iga põlvkonna 20 kuni 30 protsenti. Ühiskond on läbi selle täiesti totaalselt muutunud. Mina nimetan seda testosteroonipõhine, ühiskond on lõppenud, üks ajajärk minu arvates meie arengus on otsa saanud. Testosteroon on seotud lihase on seotud agressiivsuse jõuga. Suure tõenäosusega üks ajastu, selline ajastu on tänaseks lõppemas, mis on asemele tulnud? Seda tegelikult ega väga head andmestikku ei ole, aga mida ma olen leidnud, et samad riigid, eks ole, kus on viljakusega suuri probleeme, on samal ajajärgul mõõtnud väga huvitavat teist parameetrit, see on Aik ju, seda on tehtud nii Taani kui ikka Norra sõjaväekohuslaste täpselt samal grupil, kellel on need viljakusnäitajad tehtud ja seal on hästi huvitavad trendid, täpselt samamoodi aastast 1905 keeldaka Saik q, suhteliselt kiire kasv. Ja mis seal veel huvitavam, 95, kus siis kõige halvemas situatsioonis olnud Taani ja Norra, eks ole, nende viljakus enam ei ole kukkunud. Toobiale laskus ära siis samal hetkel samal ajajärgul samal perioodil stabiliseerus ka vaike hulgas ei ole enam kasvanud viimased 15 aastat. Nii et siin on niuksed natukene mõtlemiseks on sügava spekulatsioon, siin ei ole tehtud ühtegi head uuringut, aga võib-olla minu isiklik spekulatsioon on see, et võib-olla loodus on targem, kui meie looduses on öelnud, ei ole vaja, ei ole mõtet panustada sinna selle testosterooni suurele hulgale, panustame kuhugi mujale. Mehel on kaks organit, kus on kõige suurem energiakulugrammi kohta, mis need on, mis te arvate? Aju on kindlasti nii meestel kui naistel aga meestel veel teine, teine kude ongi munand. Sellepärast et spermatosoidide tootmine on äärmiselt energia mahuks ja selle tõttu ongi, et iga grammi kohta, eks ole, verevarustus ajus ja, ja munades enam-vähem võrdne. Ja siis võibki olla niukene balanss, eks ole, et jagame selle vere siis ümber natukene, eks ole, et laseme sinna vähem ja paneme teise kohta veidikene rohkem juurde. Nii et see on üks niukene võimalik spekulatsioon, kas te nüüd saite aru sellest seosest? Mõtelge kodus edasi. Nii räägime, mis on tervis? Et seda ma ei tea, kas ma siin isegi peangi väga rõhutama kolleegidele, peame kogu aeg seda rõhutama, et mis asi on tervis, sellepärast et inimesed ei saa aru, arstid on harjunud tegelema füüsilise tervisega, on, sul on haigus, see on tervis. Tegelikult, kui me nüüd vaatame ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni definitsiooni, siis tervise hästi defineeritud on füüsilise vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund mitte haiguse puudumine. See on heaolu seisund ja mina isegi kui me vaatame ühe testi lugu Eesti ajalugu, Eesti kujunemisütleme, tänaste inimeste kujunemise lugusid, mina pööraks selle täiesti risti pea peale, mina ütleks, et see on sotsiaalse vaimse ja füüsilise heaolu seisund just nimelt täpselt sellises järjekorras. Nii, nüüd on mul järgmine küsimus teile, kuidas on võimalik tervist mõõta? Tegelikult on ainukene tervise mõõdik, on oodatav eluiga, keskmine eluiga, mitte miski muu ei tööta. Ma võin teile öelda seda, et aasta 94 oli meil täiskasvanud elanikkonna terviseuuring, seal küsiti, eks ole, meeste ja naiste hinnangut oma tervisele ja naised hindasid oma tervist keskeltläbi 20 protsenti halvemaks kui mehed. Aga mis oli reaalses Eesti mehed aastal 1994 surid 13 aastat varem kui Eesti naised. Et see tähendab seda, et see on täielik jama, unustame ära, eks ole, seina, see ei kehti, seda ma nägin väga hästi, kui me tegime Euroopa meeste vananemise uuringut Eestis. Et sama küsimus ameeriklase reisitakse, et kuidas sa hindad oma tervist, eks ole, mis vastastele bluufaim Lanjonees, mis eestlane ütleb, et ah käib kah rahuldav, siis mul on see tüüpiline vastus, eks ole, vastuvõtus küsin, et aga mille peale te kaebate? Aga mille üle ma siin ikka niiviisi rõõmustada saan, eks ole? Et, et noh, see on see Eesti elu, nii et selles mõttes, et niuksed küsimused tegelikult üldse ei tööta, meil on vaja objektiivseid mõõdik. Aga okei, tuleme veel tagasi veel mõningate asjade juurde, et kui me juba nii-öelda ühiskondlikke protsesse puudutasime, siis mina ütleks, et tervisele on kolm head mõõdik. Üks on siis seesama, eks ole, oodatav eluiga sünnil. Teine on sündide arv, õigemini loomulik iive. Ja kolmas on nii vastik parameeter, nagu see on, aga see on enesetapud minu arust meil ei ole rohkem mõõdikuid. Ja kui me nüüd räägime sellest, et mida räägib loomulik iive, siis loomulik iive räägib meile populatsiooni tervisest, selle rahva tervisest konkreetsel antud ajaperioodil ja miks ta räägib sellest, et see on, kui me tuleme tagasi selle definitsiooni juurde, et sotsiaalne, vaimne ja füüsiline heaolu seisund siis seesama populatsiooni tervis on seal väga hästi kajastanud. Miks lapsed ei sünni midagi, on meil viga? Ja seda tuleb analüüsida, mis on viga tegelikult, et sellest võiks kunagi eraldi täiesti rääkida. Kui tavapäraselt arvatakse, et kui on majanduskriis, siis tervis käib alla, vastupidi meil on kõikide buumide tipus on meil meeste hulgas, mitte naiste hulgas meeste hulgas toimunud nõks oodatava elueas alla. Mis on probleem? Probleem on selles, et kui raha vedeleb maas, siis ega naised ei luba nendel meestel rahulikult peesitada ja telekat vaadata, raha tuleb üles korjata. Ega seal meeste loomuses ka, eks ole tegelikult jahimees olla. Kui sul on võimalik raha teenida, siis teeniti ja täiesti hullumööda. Te mäletate kõik, eks ole, kuidas ehitused töötasid, meil sisuliselt ehitati 24 tundi ööpäevas ja keegi töötunde ei lugenud, eks ole, mis seal tagajärg oli, see, et inimesed väänasid tegelikult iseennast välja. Energeetiline ressurss jäi väga väikeseks, kui probleem tekkis, eks ole, kukkus inimene kiiresti ära, suremus kasvas. Nii, kui tuli kriis kiiresti hakkas oodatav eluiga kasvab, väga kasulik ülekoormus normaliseerub ära ja tegelikult sama asi protsess käib ka mingil määral sündivusega. Loenguga jätkab meestearst Margus Punab. Väga palju räägitakse, et meie sündivus on madal ja et seal on suur probleem. Euroopas on sündivus olnud alla taastoota tasandi 30 40 aastat. Mis te arvate, kas Euroopa rahvastik kasvab või kahaneb? Kasvab isegi siis kasvab, kui me jätame välja immigrandid isegi sellisel juhul ta kasvab ikka mitu protsenti aastas. Mis selle taga on, selle taga on oodatav elu ja kas meil on olemas päris hea teadusuuringud, mis ulatuvad välja kuskil aastasse 1840, noh, ta ei ole kõikide riikide kohta, aga me võime üsna julgelt öelda tänaseni kestab Euroopas lineaarne, keskmise oodatava elueakasv. Eesti on omaette nagu tšempion siin selles mõttes, et meie, kui me käisime ära meeletus augus, sisuliselt kõik balti riigid käisid ära, 93 94 95 meeletus augus, tohutu langus oodatava elu eest, sealt edasi, nii kiiret keskmise eluea kasvu mitte kuskil mujal ei ole. Ja seejuures on eriline heameel on sellest, et kui me nüüd vaatame näiteks sealt, kust me tulime kuni aastani 2002 oli Balti riikidest kõige kõrgem oodatav eluiga Leedus, Läti ja Eesti tulid sealt järgi siis sealt edasi, eks ole, kui me vaatame tänaseni edasi, siis on Eesti totaalse spurdi teinud. Aasta 2002 olime veel kaks või noh, ütleme 1,5 aastat Leedust maas, täna me oleme kaugel, kaugel ees ja, ja mis on eriti hea, et noh, kui me vaatame 2002 2013 12 aastat, eks ole, siis kui me räägime näiteks et Eesti naised on oodatav eluiga, on kasvanud 4,5, Lätis 3,1, Leedus 2,2 aastat. Selle ajaperioodi meeste puhul on see number Eestis 7,2 Lätis 4,9 ja Leedus 2,4. Näete, missugune muutus, et me võime olla, eks ole, oma riigi suhtes mõneti väga kriitilised ja ilmselt on põhjust olla kriitilised, aga kui me vaatame, eks ole tegelikult neid asju, mis on tähtsad siis seal meil on tegelikult tohutu edulugu, midagi me oleme teinud uskumatult hästi võrreldes nendega, kellega meil on olnud täpselt samasugune lähtepunkt. Et see on ka, et me kipume vaatama seda negatiivselt, aga vahel tasuks otsida, ega neid positiivseid trende siinjuures. Ja tooksin võib-olla vahele ka ühe niukse vaheloo meeste arengukõverast. Kui mina alustasin, siis umbes oli öelda arstiõpinguid, siis oli umbes vana iga, millal kätte tuli 50, et enamasti sepandi naiste järgi, et kui on menopaus, eks ole, et siis on elu läbi, siis on juba niukene, et siis on inimene vana. Aga ma vaatan seda elu ja kiiret muutust siis minu arvates on meil vaja, eks ole, filosoofiliselt ennast ümber hinnata. Mina võin täiesti julgelt üheksa, mina 48-ni ei saanud üldse aru, kas ma olen nüüd täna olen 38 46 või, või 42, eks, eks ole, see oli täpselt niisugune sellest meeleseisundist natukene sõltuseks. Nüüd, kus ma olen jõudnud mingisugusesse, vaata sellesse järgmisse vahesse, eks ole, siis ma ei saa öelda, et ma läksin täna 38 ei tule enam välja, natukene olen vanemaks saanud, eks ole, tsipakene ja nüüd ma võin öelda, siis ma olen nüüd uue graafiku teinud, eks ole, et siis meil on 49 kuni 72, on meil nüüd täismeheiga. Ja, ja siis meil tuleb 73 kuni 96 on meil elukogenud mees ja siis üle 90 kuuene on vanemaealine, nii et tegelikult on äärmiselt oluline see, et kuidas me ise mõtleme, eks ole, kui me mõtleme, et me oleme kolmekümneselt vanad, siis me olemegi kolmekümnesed vanad, kui me mõtleme seitsmekümneselt, et me oleme elukogenud, siis me olemegi elukogenud. Täpselt see, mida me ise endast mõtleme, seda me ka oleme. Lihtsad asjad, väga lihtsad asjad on tegelikult. Ma olen kuulnud, et indiaanikultuuris, naised, kui nad jõuavad menopausi, siis nad nagu lõpetavad ühe elu naisena, panevad pikad püksid jalga, panevad piibu ette ja hakkavad meheks ja mees võtab siis noore naise uuesti. Ja kui seda nüüd edasi laiendada, siis millega mina kokkupuute? Ta on oma töös seesama menopaus, kus tegelikult väga paljudel naistel ikkagi assotsieerub. Sellise elu lõppemisega. Nad enam ei ei ole partnerid, nad ei viitsi, nad ei ole väga motiveeritud ja väga palju probleeme. See on see, kuidas, nagu näen See indiaanikultuuris traditsionaalsete kultuuride tüüp, tegevus olnud, küsimus on uue elu sisu andmisest. Aga ma vastaks tegelikult hoopis Vigala Sassi sõnadega et Vigala Sass ütles, et mis kuramuse hormoonravi noort meest on vaja siis ei ole mingeid hormoonravi vaja. Võtke üliõpilane win-win, täielik. Me ise loome oma reaalsuse, eks ole, oma mõtted ja, ja oma suhtumised ja tegelikult me väga suures osas loomega oma oma tervise täpselt sellesama läbi selle suhtumise, kui me ütleme, et me oleme vana, kõik on möödas, ma olen haige, kõik on sitasti, nagu meil on tavaks, siis ongi kõik seesama s-tähega asi, eks ole, ja siis me vananemegija kukume kop. Aga kui me mõtleme teistmoodi, eks ole, kui meie vaim on värskem, hoiame oma keha värske, siis tegelikult me võime sinna kenasti välja jõuda sinna 96 pluss, eks ole, kus me tõesti võime öelda, et vot siis enam vist enam ei pääse sellest, et me oleme vist vanavõitu natukene jub. Me jätsime täiesti vahele ühe sellise mõõdiku. See on enesetapud. Miks? See on oluline, mida näitab enesetapu? Enesetapp näitab sotsiaalset heaolu. Väga üheselt. Tegelikult jälle, eks ole, kui me vaatame, sotsiaalne, vaimne, füüsiline, kõik need komponendid on enesetapust sees olemas, aga ma arvan, sotsiaalne number üks, eks ole, teised asjad tulevad sinna järg. Te kõik teate, eks ole, meil on tohutud juba vene ajal sisse, et enamik on ka seal, selles vanuses on seal elanud, eks ole, sellel perioodil, et Eesti oli maailma tipus enesetappude reas, vene ajal täiesti selgelt. Täna me võime öelda, et see situatsioon on totaalselt muutunud. Eesti on sellest tipust jäänud väga, väga kaugele, ma arvan, et me oleme kuskil seal paarikümne juures aga jälle võtame selle kriisiaja 1994 100000 elaniku kohta, eks ole, kriisis kuidas reageeritakse, kriis on kriis. Aga kes reageerivad, kriisile reageerivad mehed kõige rohkem ja noh, ütleme seesama enesetapud Eestis 94 73,2 100000 kohta meestel 15,1, naistel. Mitmekordne vahe meil on, eks. Mis on oluline, eks ole, et see on tänaseks umbes kolm korda langenud, et meeste puhul 2015 27,6 naiste puhul 4,7, et jälle, eks ole, kui me nüüd võtame Euroopa Eurostati andmestikud, siis Eesti liider enesetappude vähenemise osas täiesti raudselt kõige suurem muutus Euroopa riikides. Räägime siis meeste tervisest edasi, et ühtepidi meil on selge, et on, meeste tervis on tundlikum reageerib igasugustele muutustele. Ahah, veel üks nüanss on see, et loodus on väga tark moodus, teadjad mehed kaovad kiiremini, loodust jääb isegi seda, et mehed kaovad erinevates riikides erinevalt. Ja Eestis sünnib meil kuskil 100 tütarlapse kohta 105 poisslast 105 106, isegi halvematel aegadel on olnud Islandil, mis te arvate, mis see vahe? 100 kohta 100 203 sellepärast, et seal on, nad teavad, et need mehed on, need ei sure ära. Et neid võibki natukene vähem olla, eks ole, et see on veel huvitav, et kuidas loodus tegelikult reguleerib, kuidas reguleeriti elanikkonda peale suuri sõdu, täiesti uskumatu, väga täpselt on teada, kes on kadunud, keda on vaja sünnitada, kes meil seda reguleerib? See on üks huvitavamaid teemasid. Nii kaugele me ei saa minna täna. Kas see, eks ole, mees sureb enesetapuautoavarii uppumise või või lämbub oma oksesse, kas see on põhjus? Ametlikud läheb ju surma põhjusena kirjakse, sama õnnetus juhtunud, aga minu arvates ei ole põhjus väga kaugele põhjusest. Põhjus on kaugel, kaugel, kaugel, põhjus on tegelikult sealsamas, mida ma teile ütlesin, põhjus on sotsiaalne. Ja füüsiline heaoluhäire seal, mis meil on, kaugel, me peame minema, eks ole, miks see inimene nii ebaadekvaatselt käitub, eks ole, miks ta sõidab ennast laupkokkupõrkesse, miks ta sõidab, eks ole kolmandas reas kiirusega 160 kilomeetrit tunnis? Selle peab olema mingi põhjus on haige inimene tegelikult, tal on probleem, mida peaks lahendama, teda peaks aitama keegi, eks ole, meil selleni, võib-olla me oleme natukene ka jõudnud, et minu arvates ei ole vägivaldne surm, ei ole kunagi põhjus, vägivaldne surm on sümptom nii-öelda meditsiinilises keeles. Kuskil on põhjus, et kuskil on probleemid, mis seal lahendamata jäänud tähele panema jäänud et minu peal toodi õudselt tigedalt selle peale, et kui meil oli üks tuntud juhus oli Tallinna linnas, kus üks noormees kõndis paljajalu ja, ja noaga läbi linna minu jaoks oli vastuvõetamatu see, et ta kõndis kilomeetri läbi linna, mina ei oleks teda lasknud ka 20 meetrit kõndida. Et see näitab ka, eks ole, sedasama, mida me alguses sissejuhatuseks ütlesin, et ühiskonna testosterooni tase ja täiesti kardinaalselt kukkunud seesama jõud ja, ja otsustusvõime on kukkunud. Meie näeme, eks ole neid probleeme ja meie roll on astuda vahele, aidata inimest, rääkida inimesega, toetada inimest. Kui meil on kriisis, siis kõnni kasvõi selle inimese kõrval, kui sa ei suudetud ohjata lõpuni. Et tegelikult see meie roll, eks ole, aidata lähikondseid, näha lähikondseid, näha nende probleeme, aidata neid probleeme lahendada. Et see on nagu üks tõsine teema, mis meil minu arvates on täna, eks ole paigast ära läinud. See on meeste enneaegne füüsiline ja psühholoogiline kulumine mis viib noorte destruktiivse käitumiseni või hoolimatuse nii ka iseenda ja kaaskodanike suhtes. See on üks pool. Ja tegelikult on siin veel teine poolust, vananedes Piipze, tegelikult endotelliaalse patoloogia tekkele. See on ilus, keeruline sõna, aga mida see tähendab veresoonte kahjustust? Me kõik sureme verevarustuse lakkamise tagajärjel, teil on meeletult, te kõik teate, mis on kolesterool, on kõigile mõõdetud seda. Aga mina võin öelda, et kolesterool täiesti sekundaarne kolesterooli ei ole mitte mingit rolli, niikaua kui ei ole meil veresoonte seinakahjustust ta ei saa mitte midagi halba teha. Ta muutub ohuks alles siis, kui meil veresoone seina kahjustus, mis põhjustab seinakahjustust. Krooniline põletik, krooniline stress, kaks kõige klassikalisemalt kahjustust. Nii et need on primaarsed tegurid tegelikult, mis meil viivad ja miks meestearstid räägivad meeste tervisest täna? Sellepärast, et meie näeme meeste terviseprobleeme viis kuni 10 aastat, enne kui näevad teised, enne kui näevad kardioloogid. Sellepärast et need mehed, eks ole, kes meile jõuavad. Näiteks seksuaalhäiretega erektsioonihäireid ja selle põhjuseks on enamasti veresoonte muutused ja, ja uuringud näitavad väga hästi, eks ole, et kuskil need tõsisemad nii-öelda infarktid insuldid, need järgnevad viis seitse, 10 aastat peale seda, kui mees hakkab impotendiks jääma. Esimesed nähud on see, mul on üks väga karismaatiline itaalia professor, kes kõigil loengutel räägib, kuidas ta õnnitleb oma impotentset patsienti, näe, fantastiline, et sa minu juurde, et sul see probleem on, nüüd me saame sinu riske lahendada, riske maandada ja nüüd sai, sai infarkti. Väga äge, tulid arsti juurde, lahendame su probleeme, rootsime põhjusega, et see on tegelikult see põhjus, miks, eks ole, meestearstid, sellest räägime. Et meil on klassikaliselt arvatud, eks ole, süda nüüd väga niukene, keskne organ, et seal me näeme, eks ole, verevarustuse muutusid, kui me vaatame, eks ole, südant tegelikult anatoomilise süda suhteliselt loll lihas pumpab, eks ole. Südame sees on mitmed kriitilised veresooned, et mis selle pumbafunktsiooni võivad häirida. Kui me räägime veresoonte kahjustused, siis me peame vaatama siin allapoole, vaatame seda peenist, mis tegelikult sees ongi ainult veresoon. Seal ei olegi sisuliselt mitte midagi Kendoteelse sama, eks ole, kõige tundlikum kahjustusele kõige altim veresoone seinaosa see ongi ja miks me näeme seda, see ongi seesama viis, seitse 10 aastat varem. Prantsuse reality shows tõstatati küsimus, et millal meestel väikemees pinsile jääb? Ei jäägi mingeid printsile, ma, ma vist isegi jõudis Postimehel välja, kuidas ma 90 kolmeaastasele mehele niukene natukene aitasin kaasa. Et ta naine talla jälle kooki pannkooke hommikul teeks. Mina arvan, et seksuaalelu on täiesti loomulik protsess, mis käib tegelikult elu lõpuni. Hea kolleeg Olev Poolamets on sellega väga kihvt, et ta on aidanud ka terminaalses seisundis vähihaigeid. Et tal on üks niisugune grupp olnud ja nende inimeste elukvaliteet on kardinaalselt teine. See on üks elukvaliteedi väga olulise osast ja selle äralõikamine määra lõpetamine, see on tegelikult kuritegu iseenda ja oma partneri ja kõige muu Ast ühiskonna vastu, eks ole, lõppkokkuvõttes kui me räägime sellest sotsiaalsest ja vaimsest ja füüsilisest heaolust tegelikult noh, me peame leppima teatud paratamatult muutustega, ei seisa enam niiviisi, nagu 25 aastasel mehel, rektsiooninurk muutub kõik loomulikud protsessid. Me peame aktsepteerima oma keha muutused. Kui need muutused on natuke liiga suured, siis tuleb leida, et miks nad on liiga suured. Ja siis, kui nad on liiga suured, siis saab alati aidata. Ühtepidi saab neid riskitegureid minimaliseerida, teistpidi saab ravimitega meile säravat head ravimit praegusel hetkel, nii et tegelikult kõik sõltub ainult mehest, tema partnerist ja julgusest võib-olla siis. Aga mis on meie nagu probleemid, et minu arvates on meil kõige olulisem kohanemisvõime. Naised on stressile oluliselt vähem reageerivad, me nägime kõik need kiired reaktsiooni kriisi buumi puhul naiste puhul mitte mingit muutust sisuliselt ei ole. Aga mehed reageerivad väga tormakalt reaktiivsuse tüüp, eks ole, kohanemisvõime tegelikult, et need inimesed, kes täna meie ühiskonda nagu seda oodatavat eluiga määravad Nende inimeste ajalugu. Me võtame Eesti ajalugu lahti, et noh, lähme alates, ma arvan, et 1905.-st aastast alates on meil iga mingisse 10 aasta tagant toimunud totaalsed katagrismid. See traumade hulk, mis meil on olnud läbi selle 20. sajandi, see on tegelikult kohutav olnud. Ja mina arvan, et seal tegelikult on kõige suurem probleem. Ja sellega kohe läheb paigast ära, lähevad väärtust. Et kui mitte mingid väärtused ei ole, püsivad täna on homme ei ole homme sopis viitsinud Siberisse 10 aastat tagasi või 20 või 30 aastateks olnud väärtused. Siis ongi püsitus. Et meil ei ole enam mingisuguseid väärtused, mis meid kinni hoiaksid, stabiliseeriksid hoiaks majanduslik ebastabiilsus, mis on, mida ma praegu ikkagi, miks ma alustasin selle meeste ja naistesõjast, eks ole, mis meil on perekonna ebastabiilses, mis meil on, mida ebastabiilsem on ühiskond, mida ebaturvalisem ühiskond, seda tugevam on olnud tegelikult läbi ajalooperekond. Ja mina olen sügavalt veendunud meie arengut käivad spiraali mööda, et noh, mingil hetkel peab see spiraal hakkama, pöördub et on perekond. Väga selge, et ühiskonna kõige väiksem, eks ole, niukene struktuur aga üks kõige olulisemaid, nagu ma teil alustasin koha, et kui me räägime sellisest terviseriskiteguritest õigemini või positiivset mõju vaata siis sotsiaalse side, aga eelkõige lähisuhted. Et need on, et see perekonna ebastabiilsuse süvendamine ja selle perekonna lõhkumine praegu vaata, see on väga tõsine probleem ja mis on väga selgelt, eks ole, oluline tegur on haridusaasta oli 94, kus ma esimest korda minu haridus on väga palju Skandinaaviapõhine, et esimene oli ta Lundi ülikoolis, läksin Lundi ülikooli uroloogiaosakonda hästi, kole novembrikuu oli selline hästi kole ilm oli ja siis ma üks asi, mida ma vaatasin, on see, et aeg-ajalt lippab uksest välja mingid naisterahvad lähevad üle tee ja lähevad veel mõned sammud edasi, tõmbuvad ruttu ära oma suitsu jooksevad sisse tagasi, kui see oli umbes kolmas, neljas kord juba siis ma küsisin oma juhendaja käest, et mis värk seal. Ah, need on harimatud inimesed. Seal oli haritud inimesteks, loeti arstid ja õed, sanitarid ja niukene, kellel ei olnud kõrgemat haridust, need olid siis harimatud, nemad võisid suitsetada. Haritud inimene ei suitseta. Mina tulin, eks ole, Ülikooli kliinikumis, kus sisuliselt iga teine arst suitsetas, sel ajal jõudsin, eks ole, haiglasse, kus öeldakse, et need on harimatud, kes suitsetavad ja mis tuli välja, siis me läksime ekskursioonile samal õhtul ja siis kahe koha peal tundsin suitsu lõhna, mis värk on? Kuuled, saab ikka päris tõde ei rääkinud? Ei okei. Meil on haigla nõukogus antud 11 personaalselt luba emeriitprofessoritele, kes on suitsetanud üle 50 aasta ja kellel on erakordsed teened haigla arengus. Nendele nad siis lubasid, eks ole suitsetada, et vot niisugune on see ja miks ma seda praegu rääkida tahtsin, oli see, et kui me vaatame suitsetajaid aastal 1994 siis mitte mingit vahet ja haritud või harimatud vahel kõik tõmbasid suits 40 protsenti ja pluss eks ole meestest kõik sõltumata algharidus või kõrgharidus, kõik suitsetasid täna, mis te arvate, mitu protsenti kõrgharidusega inimesi suitsetad? 10 10 protsenti? Nüüd me võime tõesti öelda, et kõrgharidus toimib. Mis on veel, eks ole, eristab tegelikult meest ja naist on probleemide lahendamise viisid. Meeste tervishoiuteenuse kasutamine on kuni vanuseni 50 aastat kordades madalam, kui on naistel. Kui me vaatame 60 pluss siis on 20 protsenti kõrgem ja 40 protsenti kallim. Naised ennetavad, mehed ravivad, mehed jõuavad arsti juurde siis, kui midagi kardinaalset paigast ära on. Minu rekordmees on selline. Tal oli probleem umbes 10 aastat, seitsme aasta jooksul oli ta viis korda mulle aja pannud vastuvõtule. Mitte kordagi ei julgenud ta kohale tulla, alati jäise täitmata, see koht jõudis lõpuks kohale. Meie probleemi lahendamine võttis aega täpselt neli minutit. 10 aastat probleemi, neli minutit lahendust. Ja mees oli vaevelnud, see oli vaeva, tekitab, see oli tõsiselt vaeva tekitav probleem, ta oli vaevelnud 10 aastat tema seksuaalelu oli olematu, seotud väga suure vaevaga ja probleemi lahendamine täpselt neli minutit. Et noh, niisugused on eesti mehed, õnneks on asi situatsioon paranenud. Et ma väga hästi mäletan, üheksakümnendatel, kui ma alustasin, kuidas siis suured vene naised tõstsid mulle kaks korda tõsteti mulle meestele ukse. Et kui ma alustasin, siis meil oli, nädalas oli võib-olla seitse kuni 10 patsienti, täna on meil ülikooli meestekliinikus peaaegu 50000 visiiti aastas. Aga siis ma olen mõelnud seda, et mida meil tegelikult on võimalik teha selleks, et meie tervis parem oleks. Minu arvates kõige-kõige-kõige tähtsam on, eks ole, ühiskonna stabiilsus ja tasakaalustatud areng, kus mina selle mõistmise sain, ma olen otsapidi Saaremaalt pärit ja, ja ma sattusin siis jama ja surnuaial jama ja Sõrve säärel. Ja täiesti tüüpiliselt nii-öelda uued need vene aja lõpus ja uued matused, mehed 60, naised 70 surnud. Siis ma järsku sattusin vanemasse ossa ja tegelikult jäi suu lahti, et ei olnud enam 60 aastased surnud praktiliselt kõik olid surnud. Kas 80 90, nii mehed kui naised, suurt vahet. Aga miks selle tõttu, et kui me mõtleme, et kus on jama seal Sõrve, seal see oli, sisuliselt oli ta vanajumala selja taga, ma arvan, et seal nelja-viie sajandi jooksul mitte midagi ei muutunud. Heal juhul tuldi sinna võib-olla paar korda negrud teid võtma, et ma ei tea, kas nad oma mõisniku üldse nägid, nad elasid stabiilset elu. Et ma isegi kasutan sama kartulikonksu, mida mu vanavanavanaisa sepistas. Ega see maailm eriti palju muutunud ei ole, sellest paremat ei ole keegi suutnud teha sellest kartulikonksust. Et stabiilsus tegelikult märg Need, inimesed, nende maailm oli väga-väga paigas. Ja selle tõttu inimesed elasid harmoonilist elu, eks ole, nii-öelda see hiina, taeva ja maa vahel oli harmoonia ja, ja elatigi õnnelikult ja pikka iga ja siis hakkasid need mullistused tulema ja järsku hakkas, lõigati oodatavas Eluias maha paarkümmend aastat. Et stabiilsus, stabiilsus, stabiilsus minu arvates järgmine, eks ole, väärtushinnangud, rollimudelid, haridus. Et noh, mis on tõsine probleem, kui te vaatate, et kes meil gümnaasiumisse jõuab, kes ülikooli jõuab, minu totaalne sooline tasakaalustamatus. Täiesti kohutav. See paratamatult mõjutab, eks ole, meie, meie rahva püsimajäämist, meie inimeste tervist väga, väga, väga väga suures osas ehk tervisekäitumise riiklik mõjustamine, mis on riigi roll. Minu nägemuses on riigi roll anda signaale, mida me tahame, mis on hea. Me võime tuua väga eduka näite riigi sekkumisest. See on suitsetamine, mäletate, missugune hala käis selle ümber suitsetamine avalikus kohas, eks ole, ära lõpetada meeletu kisa, mitte midagi juhtunud. Kõrtsid on samamoodi täis, eks ole, nemad olid kõige suuremad alajad ja, ja mis on toimunud tohutu kiire suitsetamisest langus suitsetamine, edulugu, miks alkoholiga edulugu ei ole? Sellepärast et suitsetamise meile või mitte ühtegi vabrikati? Meil on alkoholitootjad, on nii võimas lobigrupp, et nendega ei ole võimalik, keegi ei ole suutnud siiamaale, eks ole, sammu pidada. Ei ole võimalik olnud, kui sponsorid nii palju raha annavad, siis poliitikud otsustada ei suuda ja ei taha. Ja tegelikult, mis on veel, eks ole, mis meil täiesti puudu on, kui te nüüd vaatate, et kuhu panustab riik, profülaktika, raha, naiste projeks, naiste projeks, naiste projekt, vähi skriining, kui palju meil naistel, kas meestel on, ei ole vähi skriining, mida tähendab mida tähendab varsti kontakt, on väga palju mehi, eks ole, kellel mina olen esimene kontakt üldse meditsiinisüsteemis? On isegi 82 aastane mees olnud, kes ei ole kordagi hambaarsti juures käinud, kordagi perearsti juures käinud, mina olin esimene 82 aastane mees. See oli ka rinnaümbermõõduga 110, eks ole, ja ütles, et noh, mulgu erektsioon vähe nõrgemaks jäänud ja korra nädalas on asi hästi. Kas seal midagi halvasti? Et noh, selliseid mehi on meil ka, aga tegelikult täna ma võin küll öelda, et perearstid on oluliselt tublimad, oluliselt paremaks süsteem töötab paremini, eks ole, aga sellegipoolest liga arsti kontakt ei tähenda mitte ainult seda, et me teeme tal PSA testi ja mingit pisikest lõiku, vaid see on tegelikult nõustamine tervisest. Millest tervist tegelikult sõltub. Ma võin teile öelda, eks ole, millest ta sõltub, millest teile ei räägita, eks ole, see võtab, meil on mingisugune raamat, millest arstid teile ei räägi. Või see ajakiri, ma võin öelda, eks ole, millest tervis sõltub. Et need on esiteks sünnipärased sünnipärane ei ole päris võrdne geneetiliste eeldustega sünnipärased eeldused, elukeskkond, mis on nüüd väga olu ja mis ei ole õpikusse, sotsiaalne staatus kontrollis enda oma elu, ülejärgmine on seesama sotsiaalne sidusus, mis on juba eks ole korra läbi käinud, siis on inimese eluviisid ja tervishoiuteenuse tase, nii et seal on kaks uut komponenti, mida meil tavapäraselt sinna sisse ei pannud. Ta on seesama sotsiaalne staatus ja sotsiaalne side. Sotsiaalse staatuse kohta on olemas Euroopas ainult üks riik, mille kohta me saame midagi rääkida. Kes on statistikat teinud ja väga korrektselt, kus siiamaale eks ole, tunnistatakse sotsiaalse klassis, on Inglismaa ja seal väga selgelt see klassivahe tuleb väga selgelt välja, mis mul jäi siin ka, rääkimata ka Eestist tuleb see tegelikult Eestis ei ole klassikalises mõttes sotsiaalseid klasse võimalik eristada. Haridustase. Aga meil on alghariduse ja kõrgharidusega meeste oodatava eluea vahe kuskil 12 13, isegi rohkem aastat. Ja mis tegelikult intelligentsete, mitte intelligentset inimest eristab, on see, et kas ta selle teadmisi realiseerib või ei, realiseeri. See erisus on kõige suurem. Et Hendrik tänu, minu nimi ja küsimus on see, et kuidas siis elada, hea teha stressivaba elu. Mina arvan, et kõige tähtsam on see, et tegeleda sellega, mis sulle meeldib number üks luua endale hormoonile lähisuhe ja mitte lõhkuda seda igal võimalikul hetkel. Luua omale sotsiaalne võrgustik ja kuulata oma keha ja toimida kehaga harmoonias. Mis on meil veel üks suur häda, eks ole, et ega meil ei osata kuulata oma keha et minu üks suur osa nõustamisest täna mul oli üks 20 patsienti ja ma arvan, et vähemalt 12 13-ga nendest oli see üks kõige suuremaid osas, et inimene peab õppima oma keha kuulama keha tegelikult räägib meile haigus on meile ka haigus, on meile sõnum. Küsimus ongi, et kas me oskame seda sõnumit kuulata ja sellele reageerida. Ma tean, et sa oled ise kõva spordimees, harrastussportlane ja ka natuke võistlev sportlane, et võib-olla mõni julgustav sõna meestele ka liikumise osas. Jah, ainukene negatiivne pool, mis meil Eestis praegu on, meil on tervise, väga head dünaamikat, suitsetamisest, rääkisime alkoholi tarvitamisest, rääkisime toitumisharjumused, paranevad, liikumisaktiivsus kasvab, ainukene asi, mis kasvab selle kõrval ka, eks ole, on ka kehakaal. Ja huvitav on see, et kehakaal kasvab ka kõrgharidusega inimestel, kus mujal on terviseteadlikkus väga hea, aga kaal kasvab. Ja siin on see häda, et noh, tegelikult kõik komponendid paranevad, aga üks komponent kogu aeg halveneb. Järelikult me ikkagi teeme midagi liiga vähe. Ja, ja ma arvan, et lihtsalt meil on teatud harjumused sees, eks ole, kasvõi see, et me istume, et kui ma oleks 100 noh, okei, mitte 100, ütleme Eestis umbes 150 aastat tagasi kogunenud samasuguses seltskonnas siia ruumi, siis keegi oleks istunud, tükitanud traditsionaalse skulptuuris istumine on täiesti totaalselt kuradist nii-öelda ajalooliselt täiesti inimesele kohatu asend meestele ei sobida selle tõttu me istume sisuliselt oma mune laiaks siin, eks ole, et miks meil see viljakus langeb, eks ole, see on üks komponent sellest. Me tekitame vaagna vere paisume, tekitame seal närvisurvet, see on täielik jama. Ja noh, me peame aru saama, et me tegeleme ebanormaalse asjaga. Et me peame seda kuidagi kompenseerima, et noh, ma arvan, et üks Messits võiks olla see, et ostke omale, minul on nüüd ära, ma olen lihtsalt oma need muutused ära teinud, aga pange omale aktiivsusmonitor peale pange omale eesmärgiks, et mehed, kellel on kehamassiindeks üle 30 6000 sammu, eks ole, alguses, esimestel kuudel ja poole aasta pärast 10000 sammu unustage ära, autod, mina näiteks autot ei kasuta, siia ma sõitsin, et erandkorras väljaspool linna ma kasutan Tartu linnas ma autot ei kasuta, põhimõtteliselt ma ei kasuta juba peaaegu kaks aastat kuus, kaheksa kuud miinus 12 kilogrammi võin teile otse öelda, toitumine ei muutunud. Inimene valetab väga ilusti, eks ole, kõik arvavad. Me oleme jube aktis, mina arvasin ka aktiivne mees, kogu aeg liigun ja toimetan siis panin omale aktiivsusmonitori käe peal, eks ole, mis tuli välja. Kolm pool kuni viis pool 1000 sammu päeva peale. Kui ma tõstsin selle ära keskeltläbi 14000 peale, miinus 12 kilo, nagu ma ütlesin, teile vist kaheksa kuuga, kõik on lihtne, tegelikult on kõik väga lihtne, väga, väga, väga lihtne, meil ei ole ühtegi keerulistes, kõik sõltub meil siit, eks ole, et kas me saame aru, eks ole, et kas me üldse loeme, kas me lugeda oskame, kas me selle teadmise suudame sünteesida tegevuseks intelligentsus testil? Mina väidan seda, et loodus on alati targem kui meie ja meie oleme üks pisikene looduse tööriist, igaüks meist, eks ole, üksikuna. Me ei tea, mis on, aga ma arvan, teatud trendid igal juhul. Jah, sellise soo kadumisel me ei tea, kuidas üldse lapsi sünnitatakse, 20 aasta pärast. Me ei tea isegi seda ei tea. Et kuidas see protsess käima hakkab, et võib-olla me olemegi viimased teatud tüüpi reprodutseeruvad? Jah, nii et vaatame, aga seda huvitavam mõtelge huvitaval ajal me elame kui palju, eks ole, huvitavaid asju sünnib meie ümber. Jube igav tegelikult, aga küsimus on see, et kas me oskame seda positiivselt vaadelda. Võime heidame meelt selle peale, kui me arvame, et kõik, eks ole, muutused on negatiivsed, väidame meelt on inimesel meeletult raske elada. Varsti depressioonis kõik tema ümber, eks ole, kukub kokku. Aga kui me vaatame seda, et meel on elevil, fantastiline, et, et mis, mis võib siin juhtuda ja kui kihvt see elu on, eks ole siis see on minu arust hoopis teistmoodi, siis me. Meeste tervisest kõneles meestearst ja Tartu Ülikooli kliinikumi onkoloogiakeskuse direktor Margus Punab. Raadio ööülikool tänab koostöö eest Kehtna valla külaülikooli ja Vahur Tõnissoo sood. Muusika ansamblilt operatsioonil. Saate panid kokku Külli tüli. Jaan Tootsen raadioteater 2018.