Head kuulajad, südamearst südame rütmihäireid raviv kardioloog doktor Hasso Uuetoa on meil täna külas palju tänu, et te võtsite vastu küllakutse meile siia stuudiosse tulla. Kutsumast, mitmendat päeva te nüüd jälle mandril olete? Reedel saab nädal täis, et viiendat päevases Kuulaja peaks teadma, et doktor Uuetoa läks Saaremaale Kuressaare haiglasse appi siis kui seal olid kõige kõige raskemad päevad ehk märtsi lõpus. Kas teil on Saaremaal juured? Naisel on väga lähedalt, minul on isa vanaema kaudu peaks ka olema. Aga ma päris saarlasena siiamaani ennast ei ole tulnud. Nii et see oli ikkagi natuke nagu veresidemete kutse, mis teid sinna viis või mitte. Pigem. Ka meditsiiniline kutse või selles mõttes, et nemad olid hädas nendega personal haigeks jäänud. Carste ja Edward Laane, et ma tundsin isiklikult, ei ole küll mingid sõbrad, aga, aga ma tundsime teine testile. Mul oli võimalus siin appi minna. Kirjeldage meile, palun oma tööpäevi, mida te tegite? Mina pääsesin võib-olla natuke lihtsamas osakonda ühtepidi lihtsamaks, sest et olin jäetud Covid filterosakonda, et sinna tulid siis teadmata Covid seisundiga haiged, et neil oli, oli seal hingamispuudulikkusega, oli köha temperatuuriga, aga oli ka südamehaiged ja seal kukkunud ja teisi, kelle kellel ei olnud siis covid diagnost teada. Kõik pandi omaettepalatites, sest et noh, kuna nad ei tohtinud kokku puutuda, osad võisid neist haiged olla terved olla. Seetõttu meil seda riietumist skafandrit esse niinimetatud oli väga palju, sest et ühest palatist teise iga kord pidime riided täiesti ära vahetama. Tähendab, meil ei olnud seda, panime hommikusele kostüümi selga ja selle kohtuni välja, käisime vaid iga kord, kui ühest palatist välja tulime, vahetasime kõik ära jälle ja teise palatisse. Aga õnneks ütleme see esimene kaos oli selleks ajaks, kui mina Saaremaale jõudsin mööda läinud, et juba enam-vähem olid sihuksed toimimisliinid ja käsuliinid ja kõik nagu paika loksunud. Selles osakonnas, kusjuures covid filtris sel hetkel kuni minu tulekuni ei olnud nagu eraldi arsti, et seda siis EMO ehk erakorralise meditsiiniosakonna arst käis aeg-ajalt siis nagu vaatamas ja, aga mina sain siis selle nagu põhiarstiks. Tööpäevad kestsid vastavalt vajadusele, et kuna Saaremaa on mul pere, ei olnud vaja nagu kiiresti koju minna siis olid ka. Ma ei saa öelda, et need tööpäevad kestsid niimoodi kella kaheksani või 10-ni ja oli õhtuid, kus ma läksin nagu südaööl ära, aga enamasti sellepärast, et ma midagi arvutist lugesime, midagi midagi. Uurisin, et kuna see internetiühendus arvutis seal haiglas oli väga hea, et, et siis sa lihtsalt seal istutud. Aga te ei teinud kardioloogi tööd, te tegite seda, mida parajasti oli vaja, mida oli vaja? Üldarsti sisa arsti tööd, et just, et oli vaja seda hingamispuudulikkust leevendada, aga oli ka kardioloogi ja et tegelikult ka erinevad infektsioonhaigused provotseerivad või rütmihäirete tekitajate kodade virvendusega patsient oli seal noh, nii mõnedki, kes läbi käisid, kellel oli vaja kardioversiooni teha, võivad siis rütmi paika tagasi panna selle elektrišoki aparaadiga kellel oli vaja rohtusid ja ma tegin üldarstitöödest, valdavalt, aga katkeoloogi, kui kellelgi oli vaja, siis küsiti minu käest ka. Kuidas need mandriõed ja mandriarstid Kuressaare oma haigla personaliga kokku sulasid? Minu osakonnas mandri õdesid ei olnud ta ikkagi Saaremaa õed ja saime nendega väga lähedasteks hädaks kolleegid, eks, ja ma olen kuulnud, et osade õdedega oldi väga rahul, et, et inimesed on erinevad, et kõikide kohta ei saa midagi öelda. Ma tean, et kaks õde oli seal samast Confido meditsiinikeskusest, kus minagi Eestis töötan, et nende kohta kuulsin ainult häid sõnu. Äsja ilmus trükist Eesti televisiooni režissööri Elo Seliranna niisugune raamat, mis on päevik sellest kuidas ta läks vabatahtlikuna Kuressaare haiglasse koristajaks tööle ja lihtsalt mõned laused sellest siis ka kuulajale. Kogu sajandeid kujunenud ja aste-astmelt üles ehitatud meditsiinisüsteem oli lagunenud, kõike leiutatakse, muudetakse, ülemhaiglast tulevad iga päev. Uued korraldused. Ei ole ühte ja õiget ravimeetodit. Ma töötan haigete ärav kutsumise eesruumis. Ravi ei ole. Me anname haigetele kohakus oodata, kummale poole joont astuda. Kaitseväe välihaigla õuel seisab tühjana. Aga tuleb korraldused. 20 protsenti haigetest tuleb mandrile haiglasse saata. Esimene infektsiooni õde saabus 12. aprillil. Need olid lihtsalt niisugused suvalised nopped. Elo Selirannaraamatust, ma soovitan kõikidel seda lugeda on väga silmiavav lugemine. Kas teie, doktor Uuetoa märkasite sedasama? Paraku küll, et, Olukord ootus, teadmised haigusest, haiguse ravist, uuenesid tuli jälle mingisugused vihjed, et äkki äkki võiks niimoodi proovida või naamoodi proovida. Kahjuks ka korraldusi, nii terviseametil kui ka siis tõesti kriisi staabist tuli erinevaid vasturääkivaid ja alati mitte kohapeal rakendatavaid. Jah, välihaiglast väga suur tänu, et nad selle appi tulid, et tegelikult prognoosid näitasid, et Kuressaares on kuni 1000 haiged vajavad hospitaliseerimist. Õnneks meil selle kriisiga on läbi käinud seal natukene üle üle 200, et selles mõttes, et see prognoos pani suurelt puusse õnneks. Et, et kui seal prognoos oleks täide läinud, siis me ka see sai haiglast ei oleks jätkunud, aga meil oleks vähemalt mingisugunegi manööverpind tagavararuum, lisaks hingamisaparaat olnud. See, et neid Õnneks nii vähe vaja oli, sealt käis läbi haigeid. Nüüd oli vähemaid ja maksimaalselt vist oli korraga neli või viis haiget nendel palatites sees. Aga ma arvan, et see oli ka nendel kasulik kogemus, sain oma välihaigla peale elus ära testida, sinnamaani olid nad seda ainult õppustel teinud, nüüd olid ikkagi päris haiget sees. Ehk nad saavad neid teadmisi rakendada selle keskuse täiendamiseks ja parandamiseks. Üks kui üks organisatsioon või mistahes organisatsioon saab vastukäivaid ja erinevaid juhiseid ja korraldusi, kuidas siis Kuressaare haiglas, mille põhjal siis tegutseti või kuidas need otsused siis seal kohapeal langesid? No kui nüüd haiguse raviotsuseid, siis tegelikult eks viirushaigustele väga vähestel on olemas spetsiifiline ravi, kahjuks ka Covidi vastu või koroonaviiruse vastu mingit spetsiifilist ravi ei ole, on niisugune üldtoetav. Me teame, et näiteks väga palju tilkinfusiooni ei tohi teha, sest need patsiendid on altid kopsuturse tekkeks. Samasse tuleb neerude töös hoida, et piisavalt tuleb vett andaga. Tallinna ongi erinevaid, et tegelikult Covidi ravijuhis või juhend tuli välja alles üheksandal aprillil, et selleks ajaks olid kõik juba pikemat aega haiged ja ravi saanud. Ja üheksanda aprillil välja antud ravijuhised, noh, võib öelda, et vähemalt nädal vanad teadmised, et need teadmised kasvasid tegija kogunesid niivõrd kiiresti, et noh, 20.-ks aprilliks oli see ravijuhis juba vananenud, et tegelikult oleks vaja uuendust, update, kogu aeg, midagi õppisime, lugesime ja proovisime seda rakendada. Kasutada, mida saab rakendada, mida, mida mõistlik rakendada, et tõesti, et kuni kuni selleni, et üks moment öeldi, et näiteks kloorilahust ei tohi seal enam prillide desinfitseerimiskasutada, et igaüks panin kõik need pillid oma sinna, miks papist niru kaussi hoidis neid minu arust, kui ma oleksin pannud nad sinna kloori vanni, mina kusjuures jätkasin selle koorimanni kasutamist, et ma arvan küll, et nad said puhtamaks kui see, et nad on mingi Kaupsises seal küll minu nimega on seal, onju. Aga noh, ma käin ju ka palatitesse, et mitte mina ei saasta seda võitu, äkki siis need patsiendid võivad saastuda nii et neid tõesti neid korraldusi ja soovitusi ja näiteks infektsiooni õde tuli ja pärast ütles, et näiteks ei peagi peakatet kandma, et õed olid väga üllatunud, kui ta seal juuste lehvides mööda palatit ringi tuuseldas, et meil on sellega harjunud, see oli minu jaoks uus. Ja ei võtnud seda üle, et me leidsime, et peakatet kanda nagu ikkagi mõistlikum, läheme patsiendiga rääkima. Kuigi see tuli alles kõrgem korraldus on jalast hilised. Niimoodi need tulid, et me võib-olla kohatu kaitsesime ennast üle, aga, aga see negatiivne kogemus, et personalist osa jäi haigeks, on ju. Oli nagu olemas, et pigem panime mõne hilbu rohkem selga kui vaja. Aga eks see muidugi on rahaline pool, et, et igas kostüüm maksab teatud päris korraliku summa, et ega me pidasime õigemaks. See raha tuli mängu mulle tundub ka sellel hetkel, et seda haigla sisest nakkust põhjustas korraldus, et ei ole vaja testida inimesi haiglas, kui ei ole nähtavaid sümptomeid. Põhjuseks siit test oli vähe ja ei teadnud, kauaks jätkub ja millal järgmine partii tuleb. Kas see oli vale otsus, et oleks pidanud algusest peale kõiki testima? Tõenäoliselt küll, et ka haiglas alimente neetud õendus-hoolduskeskuse lühendiga õhk, et mis tegelikult paljud patsiendid seal nakatusid ja, ja tõenäoliselt need patsiendid said nakkuse just oma hooldajate käest. Sellest tekkis ise Covid, neljas osakond seostatav kogu osakond oli, hoolealused olid nakatunud ja osad pooldajad ka seal. Ja ma arvan, et seal oleks saanud lahendada, aga noh, arstid ja õed on ka inimesed, ega ma usun, et mõned inimesed käisidki seal võrkpallivõistlust vaatamas ja mõned seal mullipeole, kus nakkus levis, et ega kõik ei saanud need haigla töötajad nakkust töö juurest USA kindlasti, aga noh, seda on tagantjärgi väga raske näpuga järge vedada, kes haigestus haiglas tööl olles, kes. Seda tagantjärgi ei ole võimalik inimesi. Teil, doktor Uuetoa on suur rahvusvahelise töökogemus, ehk me jõuame sellest hiljem ka rääkida. Aga kas seal Kuressaare haiglas töötades te võtsite ühendust ka oma kolleegidega Euroopast ja Skandinaaviast, et küsida, kuidas nemad seda viirust tõrjuvad? Ei, et me nagu. Viiruse suhtes sellepärast rahvusvahelise konverentsi pidanud. Tõsi, doktor Edward Laane oli organiseerinud videokonverentsil näiteks kohalike professoritega Ero vasaraga Tartusse ja professor Mihkel Zilmer iga Tartusse ja minu arust nad jagasid häid mõtteid ja, ja arutlusi, mis ravimid võiksid aidata ja kuidas neid kasutada ja nii edasi. Aga otseselt mingi videosildasid või ühendusi teiste riikide kolleegidega ei olnud. Aga nagu ma ütlesin, et need uudised ja need teadusartikleid tuli väga palju. Kõik Covidiga seotud teadusartiklid olid kättesaadavad ka tasuta või kõik surnaalid olid tegelikult selle tasuta juurdepääsu neile võimaldanud. Et lugemist tuli päris palju. Kas see on tõsi, et juhitaval hingamisel olnud patsiendi kopsud on sedavõrd kahjustunud, et mõned vajavad kopsusiirdamist? Võib-olla ei ole mina sellele õige inimene vastama, sest et kõik need patsiendid, kes vajasid meil juhitavat ventilatsiooni, need ära kõrgemasse etappi ehk PERHi enamasti on, ma arvan, juhitaval hingamisel tõeliselt kõik patsiendid jõudsid ikkagi otsapidi persi. Nii palju, kui ma lugenud olen, siis covidi haigete kops on tõesti natukene omapärane või teistsugune, et tavalised ventilatsioonivõtted alati ei pruugi aidata, neil on sellel ka sellel kopsuhaigusele oli mitu erinevat faasi. Ühel korral oli vaja kasutada natuke ühtesid hingamisaparaadi parameetrid ja teisel korral teisi, mis on niisugune omaette teadused. Mina nendega aparaatidega kokku ei puutunud ja tükk aega ei ole ka ühtegi hingamisaparaati, nagu lähedalt. Selle teema ei hakka siin pikalt rääkima, aga niisugune ülev, ehitatud kops ja väga kõrge hapniku protsent mõlemad kahjustavad kudesid, et see on ammu teada, et aga kui sul samas on näha, et organismi hapnikupuuduses need hemoglobiini külastatus hapnikuga muudkui langeb siis proovitakse aina kõrgemat rõhku ja aina kõrgemat hapnik konsultatsiooni kasutada, et, et see on niisugune. Viimane võimalus, mida näha. Aga Covid ründab ju ka veresoonkonda ja kas ka südant? Seda uuritakse südamekahjustuse näitajad, analüüsid, nendeks Dropaniinid on covid haigetel tihtipeale tõusnud. Ta ründab veresooni just üle selle retseptor, millega seondub siis sa ees kaks või ongi bensiini konverteerima ensüümi kaks tüüpi retseptoreid kaudu. Tänu sellele veresooned ahenevad eriti sihukse mikro, mikroveresooned või mikrotsirkulatsioon häirub ning kopsudes halve hoolides, selles mõttes ka gaasivahetus tegelikult häirub. Aga arvatakse, et, et see on nagu niisugune universaalsem protsessi ja võib toimida erinevates organites ja südamest alustavate Saarterites, et et kuskil aprilli keskel tulid kanded väga paljud patsiendid võib-olla vajavad hoopis sihukeste vere hüübimist, mõjutavad ka ravimeid juurde, et kuna need sooned on nii kokku tõmmanud, siis hakkavad seal ööbima, tekivad mikrotrumbid. Me nägime, et need trombide näitajad on samuti nende patsientidel tihtipeale tõusnud, et jah, et Meie seal ühtegi suurt tõsis südamekahjustust ei näinud, aga igasugune põletiku haigus kahjustab südant, et ta on tegelikult on ka andmenäiteks gripi vastu vaktsineerimine vähendab kordus ning partide arvu oluliselt. Et see põletikuprotsess viib organismi nagu tasakaalust välja ja infarktid tekivad kõrgemini. Sama on tõenäoliselt juhtub ka Covidiga Covidile on seda just nii, trombide ohtu tõstvat toimet on juures ja veresooni otseselt mõjutavat toimet on ka kindlasti juures, et selles mõttes covid võib olla südamele oluliselt ohtlikum. Tõenäoliselt see töö seal rohkem kui kuu aega andis teile teadmisi kui kardioloogile või te teadsite kõike seda enne. Ei, no minu põhilised teadmised tõid juurde ikkagi Covidist ja tõesti noh, võib-olla ka hoidiste südame seostest, aga, aga ikkagi põhiliselt, mis ma uuesti pidin meenutama, niisugune üldarsti oskused õliga südamepuudulikkuse patsiente, kellel oli pleuro vedelik, oli vaja projekteerida ja välja lasta, mida ma tükk aega ei ole enam teinud, sest tõesti, et ma lähen sinna nii-öelda tippmeditsiini kinni jäänud rütmihäirete kõige keerulisemate ravimeetodite juurde, mis kateetavatega teha saab, et nüüd oli minu jaoks väga nauditav selgust laiema ampluaaga, vähem spetsiifilisemat tööd teha. Mida te selle aja jooksul iseenda kohta teada saite? Oma stressitaluvuse, oma huumorisoone. Ma ei tea veel, mille koht. Kas te üllatasite ennast? Ma olen kogu aeg endast heal arvamusel selles mõttes ei ületanud, et seal oli niuke kaalutletud risk, et me abikaasa oli nõus, et mina lähen, ütles, et ta teab, et ma ei ole. Sa oled ikka loll inimene, ei võta mõttetuid riske, et nagu selles mõttes ei kartulit saada, kuigi noh, jah, ma kuskil olen ka maininud, et kui me Saaremaal läksin, siis igaks juhuks tegime testamendist. Minu jaoks oli see võimalus, et me ikkagi nakatumine liiklusega fifty-fifty ja nii et, et see, et me oleme kuidagi nende puhtalt sealt läbi tuli, need on minu arust nagu üllatus. Kuna ma edasi juba minema Rootsi ja siis ma ei oskagi öelda, kas meeldiv üllatus või mitte, et oleks võib-olla kui nüüd need antikehad positiivsed olla, et äkki äkki oleks tekkinud mingi immuunsus, et kahjuks ma kolleegid Rootsis mind ees ootavad, et juunikuus ma pean siin edasi suunduma ja seal ei ole see covidi infektsioone. Aga veel on pagas ja koroona karastus olemas niieta. Moraalne valmidus on olemas selleks. Me ei saa selles saates mööda sellest, millest ajaleht saarte hääl kirjutab, pealkirja all alluvad arstid kangutavad ravijuhti. Edward Laanet. Haigla nõukogu on nüüdseks otsustanud, et doktor Laane jätkab Kuressaare haigla ravijuhina ja punkt. No 24 arsti allkirjaga kiri doktor Laane vastu ei ole kahe ega nelja arsti allkiri. Kuidas teie, doktor Uuetoa, seda konflikte näete, mis seal oli, te nägite seda ju lähedalt? Ma ei saa öelda, et ma selles konfliktis sees olin, sest et ütleme, arstid osapool minuga ühendust ei võtnud, minule seda paberit nagu allkirjastamiseks ei pakutud ja kuna tõenäoselt oli teada, et nüüd ma olen ikkagi nagu sihuke Laanega sõbrustan, mõju ütleme niimoodi. Aga ma usun, et kuidagigi loete seda, seda arstide kirja siis Need osad süüdistused on suhteliselt nagu lapsikud ja põhjendamata, et noh sees ma sain aru, et näiteks heideti ette seda, et doktor Laane esineb liiga tihti ja tema nägusam televiisoris ja ajalehtedes liiga sageli, aga tegelikult minule tundus, et see kommunikatsioon, mida doktor Laane Kuressaare haigla kohta tegi, oli briljantne, see oli kõigile selge, et tema sõnum oli, ütlen ka, mitte meedikutele arusaadav. Ma ei oskagi öelda, kas see on kadedus või. Me jõuame ringiga tagasi selleni, et kindlasti nagu lahti kunagi tehtud, minul siiamaani põhjus, arusaamatu, et miks, miks see juhtus, on ju. Doktor Laane on samuti Põhja-Eesti regionaalhaiglast välja söödud. Meil oli seal Kuressaares oli veel kaks arsti, doktor Erve Sõõru, kes on üks juhtivaid kopsuarst samuti persest välja söödud. Doktor Ines Paide ematoloog kaotas samuti persist. Aga, aga noh, nüüd me läksime isa haigla juurde, et samamoodi, et mul ei ole see lõpuni selge, mis seal Kuressaares toimus. Geniaalsetele inimestel, kelle hulka doktor Laane kindlasti kuulub, on probleeme siukse sotsiaalse suhtlusega, et, et tal ei ole suuri sõpru, eriti seal arstide hulgas. Aga kui haiglale valitakse uut ravijuhti, siis vaadataksegi tema nägemust haiglasse, kuidas peab juhtima ja, või mis suunas peaks haigla minna ja kui see nagu meeldib nõukogule või siis tegelikult peavad palluvas selle järgi tulema, ei ole ju võimalik, et ma ei tea, kindral läheb kohvikusse, ütleb poistele, et kuulge, et homme on rünnak plaanis, siis poisid ütlevad. Kuulge, homme ei saa, et petsin, sünnipäev teeme ülehomme. Ei käi niimoodi. Kindlasti on seal võimalusi. Peaks olema võimalusi kompromisse otsida ja leida ja noh, ma ei arva, et see probleem on lahendatud, et selles mõttes, et nõukogu tegi õige otsuse, aga 24 allkiri on tõsi, osad on sellest tagasi võtnud oma oma allkirjad. Aga see on suur jõud, et kuidas konflikt laheneb, et meiega lävel lõpus. Kas see võis olla organisatsiooni kriis, kas võis olla juhtimiskriis, kas võis olla reformi vajaduse kriis ehk mingi analoogia, näiteks sellega, kuidas Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse esimees suure osa kliinikute juhtidega ei saavutanud ühist tulevikunägemust. Kas see on midagi, et, et need, kes on kogu aeg olnud kohapeal ei võta vastu seda, mida mujalt tulija pakub? Ma arvan, et suuresti endale õigused. Doktor Laane on toonud Kuressaare haiglasse ka sellist eriala, mida varem seal ei olnud hematoloogia pakkunud saare elanikele osa hematoloogilist ravi saada kohapeal. See on tekitanud vastuseisu. Ematoloogiline ravi on kallis, inimesed kardavad, et see võtab nende nagu ravirahasid ära. Kui ma juhatusega rääkisin, et mul oli võimalus suhelda nii Edward Laane, aga kui ka siis Märt Kõlli direktoriga nimetati suhteliselt mulle küll väga lihtsalt selgeks teha, et, et see ei ole nagu see, et kulud saavad kõik kaetud ja kellelgilt nagu raha ära võtma ei pea. Aga, aga see tekitas vastuseisu, et seda, et, et doktor Edward Laane teeb kallist ravi seal väikses Haiglased. Sina olen, ma kuulsin juba tükk aega tagasi, enne kui ma Saaremaale läksin sinna appi, et see oli probleem, et aga ma arvan, et see ongi selline organisatsioonisisene kommunikatsiooni. Noh, probleem, et võib-olla keegi on harjunud seal niuksed, sõbra ja sõbrannatamise suhted ja, ja doktor Laane neid ei paku, et siis siis tekib paratamatu trots, see on üks võimalus. Siis noh, ütleme sellest nii-öelda doktor Laanevastasest kirjast ühe nüansi, see on siis malaariaravimi kasutamine covidi raviks ehk sulgudes inimkatsed. Kas sellel mingi põhjendus ei olnud põhjendust? Siiamaani on andmed, et malaariaravim on võib-olla kasulik, et ei ole tal kahjuks tõesti sügavat tõenduspõhisust all. Mina mõtlesin ise seda malaariaravimite profülaktika mõttes, et mitte haigestuda. Ja tegelikult on see põhjakriisikomisjonile antud ravijuhistes sees, mis on ilmselt tõesti üheksandal aprillil, et see, see ravim on seal sees, et selles mõttes, et ei ole keegi kasutanud seda nagu inimkatsete põhimõtet, et me täpselt ei tea, kui kui edukas see ravim on ja mis olukorras see toimib, et kas ta on, pigem on ta niisugune haigus alguse faasi ravime, ta aitab seda viiruse rakku sisenemist ära hoida, õiendab vastupidi, et raske haige ravim, et me ei tea seda, ausalt öeldes. See ravime selle, need kõrvaltoimed on nagu kuidagi üle Afysseeritud, et tegemist on tegelikult ravimiga, mida kasutatakse kalupus, haigetel ja reumatoidartriidihaigetele juba aastaid, samuti on malaaria profülaktika ravimeid lendate piirkonda, kus on malaariaoht, siis te peate seda ravimit. Nüüd pani ravimiamet sellele seoses selle Covidi haigusega piiralt peale ta seda teeb üldse kasutada ainult haiglas ja viis päeva ja keegi ravil uppus haigeid haiglasse viis päeva, ainult et selles mõttes, et need annused on samad, malaaria profülaktika otsekui väiksemat annust on jaga nuppuse reumatoidartriidi raviks on needsamad ammused. See ažiotaaž selle ravimi ümber on minu jaoks nagu arusaamatu, et kasutasime seda ja Ühe haigla ühe arsti kogemus ei saa võtta aluseks, kas ravim on hea või mitte, et, et ta oli inimesi, kes olid pikalt haigeid olnud ja kellele andsime seda malaariaravimit plakmeniili, et kolm päeva hiljem patsiente, kes te ütlesite, on terve, aga see haigus võiks niisama ka mööda minna. Äkki oligi selline faas, kus ta hakkas terveks saama, et, et see oli nüüd poolteist kuud siiamaani nagu vaevelnud selle köha ja palavikuga, ühesõnaga seda ei saa öelda, et see on rohu toime. Ei tea, aga inimkatseteks seda kindlasti nimetada ei tohiks. See on niisugune väga halva kõlaga sõna või sõnapaar, et, et me ei teinud inimkatsed, seal aitasime inimesi kõikide võimalike vahenditega. Siis kasutada oli usul. Teisest vallast küsimus ortopeed doktor Madis Rahu on intervjuus Maalehele öelnud, et väikehaiglates nagu Põlva, Võru, Viljandi, võinuks plaanilist ravi jätkata ja covidi patsienti ravida mandri suuremates haiglates. Tallinn, Tartu, Tartu, Pärnu, Ida-Viru keskhaigla Kohtla-Järvel. Kas te jagate seda arvamust? Kindlasti see ei kehti Saaremaa kohta, sest et noh, esiteks on vaja siis nendel Covid haigetele tekitada siis kõrvale, kuhu nad pääsevad vastuvõtule, nad tulevad ikkagi näost sinised hingeldades, et kuhu me hakkame mandril neid saatma, et kuhu siis triga läheb, kui nad kuskil kolm tundi aeg-ajalt tund aega selle kohale lendamiseks ettevalmistuses ka veel ta tagasi ka teised kolm tundjate see ei tule siukseid Saaremaa olukorras kuidagi alla, kus oli ikkagi kriisikolle, et kui me arvestame neid haigestunute hulka miljoni elaniku kohta, siis see oli üks Euroopa sagedasema haigestumisega koht kahjuks, et oleks vabalt võinud olla vastupidi, väga isoleeritud koht, kus haigus poleks üldse jõudnud, kui seda paganama panime, otsi seal poleks toimunud, onju. Aga, aga juhtus teistpidi. Selles olukorras see kindlasti olekski toiminud. Ja Kuressaare haiglas jätkata plaanilist vastuvõttu samal ajal istub köhib kõrval keegi covidi haige, et ei oleks nagu mõistlik olnud. Et tagantjärgi tarkus on see, et Tallinnas ei oleks pidanud kõiki kolm haiglat kombidiks mandril ringi mandril kehi suurt haiglat ja kuna Eestis on niisugune meditsiinihierarhia süsteem, et, et on, on kõrgema astme haiglad ja covidi haigeid on rasked, siis Põhja-Eesti regionaalhaigla kindlasti oleks pidanud olema covidi haigla. Nagu ma aru saan, et nemad oma ambulatoorsed tööd vist päris lõpuni ei panti kinni, et uudiseid selle kohta liigub, et nad jätkasid seda tööd covidi all. Tublid, aga, aga see, et pandi kah tõesti nii Ida-Tallinna keskhaigla kinni kui ka Lääne-Tallinna läheneda talle saama osalejate arvu, sest seal on nakkushaigla, et väga paljudes Covid haigla sattusid sinna etes, aga, aga õnneks vist on see merimetsal on see nakkushaigla eraldi hoone, et jah, seda peaks käsitlema teistmoodi, ma arvan, siukseid Covid filter osakonda nagu kus minagi Kuressaares töötasin, oleks pidanud olema lausa võib-olla siis tõesti haigla baasil, et kus selguvad ahah, need on need positiivse, negatiivse haiged, need lähevad sinna. Ega ega see analüüs ei olnud ka sajaprotsendise garantiiga, et me kõik teadsime ette, et selle analüüsitundlikkus on umbes 88 protsenti, see tähendab, et 10-l haigeldena testib siis üks haige jääb sellel selle testi käigus testimata, et või noh, tähendab, tuleb negatiivne vastus, kuigi ta on positiivne, et selle analüüsitundlikkus ei ole 100 protsenti ja samuti on ka valepositiivsed, et haigus on juba läbi, aga, aga tõesti ikkagi näitab neid viiruseosakesi. Sinu organismi saab. Nii ja naa, oli nüüd tõesti ei anna sajaprotsendilist garantiid, aga aga loodame, et see teine laine tuleb nõrgem, aga ainult et selle teise lainesse võiks natuke teistmoodi valmista. Ja viimane koroona küsimus tänases saates ma tsiteerin 19. märtsi ajalehte põhjarannik, kus üks ajakirjanik räägib oma koroonatesti tegemisest ja tsitaat, kui keegi arvab, et vereproovi andmine on vastik, siis ta ei tea midagi koroonaproovist kustu ninaauku topitakse uskumatult pikk ora, nii et see tahab peaaegu kõrvast välja tulla ja keerutatakse seal lennutades su silmist sädemeid. Tsitaadi lõpp. Kas 21. sajandil ei ole midagi inimsõbralikumalt leiutatud, et seda proovi võtta? On on ikka, et selline see test oli tõesti, et minagi olen seal mitu korda pidanud läbi tegema ja enam ja oli üks tõesti väga ebameeldiv kogemuseta vere veenist andmine on selle juures hästi, Kukimukijatete. Tegelikult öeldakse isegi, et äkki parem tundlikkust võta see kurgukoristamise vesi, et analüüsid on tegelikult näidanud sõjal isegi rohkem viiruseid või suurema protsendiga, et see võib isegi parem olla. Aga selle testi disaineri tõenäoliselt selline, et, et me ei oleks saanud seda vatitupsu seal selles suuloputusvedelikus keerutada, vaid selleks on teisel pool, aga jälle see on koht, kus maha istuda, mõelda senikaua kui need haiged veel siia juurde tilgub, võib-olla isegi katsetada kuskil targas laboris ja, ja leiutada parem meetod, ma arvan kulgu uuristamine füsioloogilise lahusega ja siis sellega kuhugi topsi säilitamine, et see võiks, see on igal juhul oluliselt meeldivam ja kui ta on tundlikum ka, kuna nagu kirjandusest andmeid on, et miks mitte seda kasutada. Kaja loodimisel on südamearst südame rütmihäireid raviv kardioloog doktor Hasso Uuetoa. Pärast Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetamist te olete töötanud Põhja-Eesti regionaalhaiglas Ida-Tallinna keskhaiglas, Rootsis Trevori Ülikooli haiglas, kus veel? No nüüd Kuressaare haigla tuleb juurde ja siis lisandub siis Confido erameditsiini keskus, aga rohkem ei ole. Teie kitsam eriala on elektrofüsioloogia, mis on Elektrofüsioloogia on üks kardioloogiaharudest, mis siis tegeleb just nende südame rütmihäiretega. Kuna südame rütm on sarnane elektriimpulsid, et siis siis tulebki elektrofüsioloogia, tegelikult elektrofüsioloogia on mitmete erutuvate kudedega seotud. Aju-uuringud võivad ka olla elektrofüsioloogilised uuringud ja siis näiteks lihas, monograafiad on ka elektroaga. Hetkel mõeldakse kitsamalt elektrofüsioloogiat tõesti siis kardioloogia eriala, mis tegeleb rütmihäiretega. Ja üldiselt on elektrofüsioloogia sihukene invasiivne protseduur, et mitteinvasiivselt loetakse tavalist arstitöödelt vererõhu mõõtmist ja EKG kirjutamist, kus organismi terviklikkusest ei sekkuta kirurgiat, me teame, mis on, kus lõigatakse, eks ju, südamekirurgia rindkere lahti ja rinnakorv lahti, võetakse süda käte vahele ja parandatakse seal, mis teha annab. Aga siis on olemas veel võimalused neid südamehaigusi ravida kateedrite kaudu, et ei pea inimest lahti lõikama. Punkteeritaks enamasti siis reieveena või mõnikord ka reiearter, võidakse kasutada ka teisi, veenisid ranglo alust veeni või ka käe veeni ja viiakse südamesse spetsiaalset kateetud, millega siis südant on võimalik stimuleerida, ergutada rütmihäired käima, saada, provotseerida neid. Nende kaudu on võimalik ka sellesama aparaadiga rütmi peatada tihtipeale. Ja kui me oleme välja kaardistanud, kus kohas rütmihäire põhjus on, siis viiakse sinna sotsiaalne kateeder, millega siis seda põhjuse kohta, kas saab kuumutada, nimetatakse raadiosageduslikku sablatsiooniks, aga ongi olemas külmutamise kateeder, et siis saab ka külmutada mõtlemise kateetri kasutatakse nüüdsete ekstreemselt madalaid temperatuure, miinus 70, miinus viitekümmend ja, ja see koht siis külmub, külmub ära, need rakud selle külmaga hukkuvad ja kuna see haiguse või siis selle rütmihäire põhjus ära hävitatakse, siis selle hävitamise kaudu inimene saab terveks. Ja teie teete neid kateetritega. Operatsioon. Mina teen salgnes kasse, siia jätta Boris neid protseduure. Te olete teinud 2011. aasta detsembris Ida-Tallinna keskhaiglas revolutsioonilise operatsiooni, mille laiemal rakendamisel muutuks elu elamisväärseks 15-l kuni 20-l 1000-l Eesti inimesel, kirjutab Eesti Ekspress märtsis 2012. Kas see ongi see, mida te praegu kirjeldasite See protseduur, kahjuks see 2011 oli, oli see, mis sai minu vallandamise põhjuseks. Tegemist oli neeruarterite Tennervatsiooniga ehk et kui need rütmihäirekeskusi Ablatseerime südames rütmihäirete korral siis vererõhu haiguse korral on leitud, et aju ja neerud suhtlevad omavahel liialt intensiivselt sel närvisüsteemi vahendusel ja kui need närviharud, mis neerus, et aju ja ajus neerudes lähevad kas läbi lõigata või ära kõrvetada või, või ära külmutada või mingi keemiliselt ära hävitada siis vererõhk muutub paremini kontrollitavaks. Sel hetkel oli siis esimesed head tulemused selle meetodi kohta olemas. Selle Ida-Tallinna keskhaiglas juurutasime, abikaasa oli selle üle väga uhke, tema kardioloogiakeskuse juhataja Ida-Tallinna keskhaiglas. See sattus siis Aktuaalse kaamera uudistesse, mille peale mind siis vallandati. Praegu ma selle niru artidenevatsiooniga ei tegele, selle niru artide innovatsiooniga on üldse selline kurb lugu, et, et esimesed uuringud olid väga positiivsed, siis tehti veel üks uuring. Siin ei ole seda maski kandmist tega asjadega seoses räägime tõenduspõhisusest ja et on vaja korralikku uuringutate. Sel niru arte generatsiooniga on hea näide, kuidas valesti disainitud uuring suudab hea meetodi tuksi keerata või seisma panna täiesti tegelikult, et võeti kaks korpi haiget mõlemale tehti neeruarteri sondeerimine osadel siis seda platseerus nirvartidenerveerimine, osadele tehti lihtsalt üks manipulatsioon, mille käigus niru artites mingeid Ablatsiooni ei toimunud, aga mingisugune sondia kateeder viidi sinna sisse, patsientidel ei teadnud, keda plasseeriti, keda mitte. Eriti ja siis jälgiti, nii et patsient, aga kahjuks mõlemas raviskeemis oli lubatud medikamentoosselt ravi korrigeerida. Andia tablette juurde võeti vähemaks vastavalt vajadustele ja lõpuks leiti, et tulemused on sarnased. Aga kui see ravi muutubki, et noh, saan enamus haigetel tablettidega lõpuks mida rõhutab peaaegu et paika päris paika, et minu jaoks ei olnud see nagu üllatav, et ravimitega on ka võimalik vererõhku kontrolli alla saada. Et nüüd vaikselt see meetod teeb uuesti taassündi, tulevad uued uuringud näitavad, et sellele on ikkagi oma oma nišš. Võib-olla on vaja haigeid natukene hoolikamalt selekteerida, võib-olla neid kõrvetamisi neeruarteris vaja teha rohkem kui me siis tegime. Aga kindlasti on sellel meetodil oma koht olemas meditsiinis, et ta tuleb tagasi vaikselt, aga ta on vahepeal, ma mõtlesin niimoodi viis aastat lausa neli või kuus aastat varjusurmas. Eestis varjusurmas vaid üle maailma alus ja, ja no siis on teil selle okasroosikese äratamisega isiklik huvi. See on suhteliselt lihtne meetod, et Ida-Tallinna kolleegid võtsid selle juba ammu minu käest nagu üle viimased protseduuri, igatahes tegid nemad sõja ajal, et mina tegin esimese, sest et ma olin seda õppimas käinud, aga ma kiiresti jagasin oma teadmisi ka neile, seda enam, kuna 2012 23 maimal lendasin Jötebori ära, et pärast seda ma pikalt ei olnud, aga nädalalõppudel käisin aeg-ajalt stimulaatorit panemas, et aga lõpuks oli see nagu regulaarsem, kus mõne stimulaatorit tegin. Aga selle niru Artega innovatsiooniks mul enam siis leiate, pari kõrvalt ei jäänud aega, et seda tööd jätkasite Tallinna kolleegid väga edukalt, kusjuures. Ma lugesin kuskilt, et te peate veebiloenguid ööpäev läbi kestvate Holter uuringute kohta ei ole tõsi. Veebiloenguid et ma küll saan Rootsist hinnata, hinnata neid Eestis Confido keskuses tehtud uuringuid, samuti ka Saaremaal sain neid hinnata, et üle üle interneti ja annan nende kohta siis tõesti tagasiside või vastuse ja proovin neid Holtereid tõlgendada natuke laiemalt, et alati mõelda juurde, et mida mina kui ma saaksin sellise Holtari Holtenam tegelikult EKG, mis on, registreeritakse kas 24 tunni jooksul, aga mõnikord ka 48 või ka või ka kolme ööga, vaid 72 tunni jooksul. Ma lähen rütmi, eriti spetsialist. Et siis ma olen. Enamasti saadab perearst haldurile neid patsiente, et siis ma olen perearstidel ei andnud oma kardioloogilisi soovitused, kuidas ravi korrigeerida ja see on leidnud nagu tänuliku tagasisidet, et just oli üks email, kus üks perearst tänased nendest Holtaritest on nendel rohkem abi olnud kui tavalistest olteri vastustest. Et rõõm kuulda. Aga ma loenguid ei ole mingit pidanud. Ja neid rütmihäireid korrigeeritakse tablette. Raviga alustatakse tablettraviga, kui enam tabletid ei aita, siis ongi siis elektrofüsioloogia, eks katet realiseerimine ja see on nagu järgmine aasta. Ja mõnikord päraskataliseerimist jätkatakse ravimitega, et mõningate ravim, mis ennem enne ei olnud enam edukad, muutuvad pärast siis niisuguseid edukat või pool edukat Ablatsiooni protseduuri uuesti toimimatakse, päris ravimitest lahti mõnede patsiendid ei saa, mõned saavad päriselt seda nagu raske ette ennustada, kes kuidas käitub. Teie vastustest on mitu korda läbi käinud erapraksis meditsiinikeskuses Confido Tennustategi seal rütmihäiretega patsiente. Ja ja üldse kardioloogilisi patsiente, aga, aga kindlasti rütmihäiretega. Ida-Tallinna keskhaiglaga teil töösuhet enam ei ole. Mul enam ei ole, sest et ma kuigi pendeldama kahe riigi vahel niimoodi iganädalaselt tavaliselt olema neli päeva, siis esmaspäevast neljapäevani olen Jöteboris tööl neljapäeva õhtul saabun Eestisse reedeti. Varem olin täideti, siis Ida-Tallinnas tegin pika vastuvõtu ja, ja pühapäeviti siis paigaldasime stimulaatoreid, sest need vastuvõtt oli tõesti pikk. Hommikul kella kaheksast õhtul kella neljani, et noh, reedel õhtul enam mina ei tundnud endas enam ei leidnud jõudu, et et siis hakata mingeid operatsioone tegema. Kusjuures nüüd operatsioonide stimulaator Timbluateerimiste arvule. Niisugune maksimum on seitse ühes päevas, mis on ikka väga suur suur koormus. See on keskmine, keskmine, võis seal nende kahe-kolme vahel olla, aga, aga maksimum oli seitse protseduuri lihtsalt väsitas ära, ma tegin seal pühapäeviti ja see tähendab, et ma juba kuus aastat töötasin ühe puhkepäevaga, et laupäev oli see päev, kus siis. Ma sain ennast lõdvaks lasta, aga ka mitte täielikult hädas, sest ma tean, sa tead, ma hommikul pean jälle vormis olema, et skalpell kätte võtta, stimulaatorid panna hakata. See oli nagu kurnavat aastal vist 2018. Alguses ma loobusin sellest tööst ja jätkasin sisse konfiidos ainult vastuvõttudega praegu. Eriti halb oli nagu see, et kui pühapäeval stimulaatorit panna, siis saab hommikul kell neli, kolm keppin tõusma, et jõuda kella 600-le lennule, et kui patsiendil ükskõik, mingi probleem tekkis, siis Ida-Tallinnas sel hetkel ei olnud teisi kolleege, kes tegeleksid kadestimulaatoritega Se haige natukene jäi nagu vaakumisse oli kordi, kus ma pidin, neljapäeva õhtul tulin tagasi ja pidin kohe haiglasse jooksma, et, et oma mingisugust tühistunud protseduuri siis ära kõrvaldada. Et see pühapäevaõhtune paigaldamine ei olnud kõige mõistlikum. Enne kui me läheme teie praksise juurde Rootsis räägime veel ära selle, et te olete kuidagiviisi tööalaselt seotud Tallinna tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonnaga. Kuidas. Enam ei ole, aga, aga ma siis kui mind vallandati, siis ma mõtlesin, et väga-väga palju vaba aega käes, et miks mitte teha ka siis doktorantuuri ja sellega seoses võeti mind siis doktorantidele oma koht jätate oma töökohta, et selles mõttes, et võeti Tallinna tehnikaülikooli nimetatud teaduskonda tööle doktorandid ja meil oli seal projekt. Aga kahe riigi vahel olles ei ole võimalik doktoritööd kaitsta, et et ka Eestis arstid, kes teevad doktoritööd, võtavad aeg-ajalt ennast juurest vabaks, et seal kokku kirjutada, aga noh, see kahe riigi vahel pendeldamine see osutus võimatuks. Kui mul see doktorantuuri standardpikkus sai läbi, siis ma ütlesin, et mina sellise. Ma ise tundsin, et, et ma ei ole nagu saavutanud taset, millega ma julgeksin minna õpetatud inimeste hulka, kaitsma oma tööd ja tegevust, et ma andsin selle projekti nagu vabaks lubasin teistele edasi arendada ja ma saan aru, et, et see projekt vaikselt toimib Ida-Tallinna ka koostöös siiamaani edasi. Millal te nüüd järgmiseks hommikul kell neli, 30 tõusete, et Stockholmi lennuki peale minna? Jah ma pean juunikuuks oma, seal olevat kolleegid välja vahetama puhkusele, lubama on praegu neli, 30 lendu ei lähe, et Finnair ei lenda. Ma ei teagi, kuidas ma sinna Stockholmi saan või ütleme siis Jottleboegi tegelikult saast. Hetkel on see veel keeruline, mulle lennupiletid ei ole ostetud. Ja kui ma sinna Rootsi lähen, siis kahjuks ma jään karantiini, et ega mul siis tagasi Eestisse tuleku võimalust ei ole, et ei lubata mind siin tõenäolist kilekotis koju transportida ja esmasp hommikul kilekotist tagasi lennuki peale panna, et et ma pean siis kuni oma puhkuseni, mis on juuli lõpus Rootsi jääma. Karta on, et ka sel ajal kehtib karantiin, mis tähendab mõistest tulen siis puhtalt ainult kaks nädalat, ma olen siis kodune ja pärast seda saan ma siis edasi liikuda, tõenäoliselt mööda Eestit ka sõpru külastada ja ringi vaadata. Kodus on ka üht-teist teha, et nagu eriti ei muretse selle pärast. Väga paljud Eesti arstid töötavad Rootsis ja samal ajal kohtan ma ikkagi niisuguseid pealkirju. Tipparstid igatsevad väga koju oma perekonna, sugulaste ja, ja endiste kolleegide juurde. Teie olete üks nendest arstidest doktor Uuetoa, kes on öelnud, et palk ei ole see kõige esimene asi, mis eesti arsti sunnib välismaal tööle minema, et see on suhtumine aeg, mis veel. No tegelikult ma ütlen veel kord, et mind valanud ebaseaduslikku pärast seda mul nagu muutuski ei olnudki Eestis töökohta. Et Eestis on niisugune imelikud reeglid, et kompetents on seadusega antud haiglatele hoonetele, seintele, kui näiteks mind Põhja-Eesti regionaalaiast vallandati ja sinna jäänud ühtegi arsti, kes oleksid võimelised tegelikult Euroopas kehtivate reeglite järgi elektrofüsioloogia jätkama ja mina olin nõus jätkama Ida-Tallinnas, siis ministeerium Ida-Tallinnas selle elektrofüsioloogiakeskuse või labori rajamist ei lubanud. Aga Põhja-Eesti võis oma sel hetkel ebakompetentselt arstidega jätkata. Sõda minu arust on siin nagu kohta uurivale ajakirjandusele küll ja küll, et mis seal siis toimus, et vaadata neid haigeid ja eksperimente, et mis seal toimus, et tegelikult mina küll ei täpselt ei tea ja, aga noh, ma kahtlustan, et, et ei saa nii libedalt. Ma olen pakkunud oma teeneid ka teised osa tasuta. Tartu Ülikooli kliinikum oli, et kui teil on keerulised juhtumeid, mida, mida mina saaksin aidata on kurioosne, et näiteks Tartu Ülikooli kardioloogiakeskus on muudetud nimetatud kuts inglisekeelne lühend on ground up con käithaati siis ehk siis on kaasasündinud südameriketega patsiendid, keda on tihtipeale opereeritud, opereerimata jäetud. Et see on Tartu ülikool, on selle kompetentsikeskus. Ma olen väga nõus, et, et kirurgilise poole pealt on ta kompetentsikeskus jeldandris kardioloogilisi käsitluse poole pealt on ta kompetentsikeskus aga kahjuks elektrofüsioloogia poole pealt, mis on nende patsientide väga sagedane probleem. Rütmihäired, see kompetents Tartu Ülikoolis puudub. Aga seaduse kannad kompetentsikeskused, see kompetents antakse nendele seintele ja kividele, mis seal ümberringi on. Aga mitte inimestel. Kas Rootsis ei ole niisugust asja nagu teiegi jutust läbi käis meditsiiniline hierarhia, või kuidas ma seda nüüd ütlen? Et asjad on loogiliselt seletamatud, eto kehtivad, mingid kirjutamata reeglid. Rootsis kombetes käib ikka ikkagi inimestega koos jah, et ta on antud teatud kompetentse teatud keskustele, näiteks hätta kogu Rootsi peale on kaks südant siirdavad keskust, üks on salgenska, Jötebori haigla, teine lund, mõlemad asuvad Läänerannikul. Teen teist paarisaja kilomeetri kaugusel, et võib-olla võiks hoopis hoopis üks olla Stockholmis Karolinska, mis on ka otse kindlasti üks suurimaid haiglaid, aga ei ole. Samamoodi on tegelikult lastekirurge ja just selle kaasasündinud südame rütmihäiretega või operatsioonidega lund ja salgenski. Aga ma arvan, et, et see kompetents on antud ikkagi sellepärast, et seal on inimesed, kes oskavad nendega tegeleda, mitte sellepärast, et lihtsalt, et, et seal on need majad ja hooned, et sellega. Eestisse ametkond ei ole kompetentne hindama arstide kompetentsust ja arstid ise, nagu seda niisugust ringkaitset on kohati eriala sees ikka liiga palju. Karmilt öeldud, aga tõenäoliselt ei ole seal tegelikult on. Kui te mind guugeldada, siis veel näiteks üks kas ta oli kolme ja poole aastane tüdrukuke Saaremaalt, keda on Tartus kaks korda basseeritud 1,7 aastaselt ja natukene hiljem ja mõlemad korralt täiesti edutult. Seda protseduuride kirjeldusi lugedes, ütleme, et see oli hirmutab minu kui spetsialisti jaoks ja Tartu naudis viimase hetkeni, et see tüdruk peab minema veel korra kolmandale protseduurile sinna Tartusse just emale küll siukest soovitust anda ei saanud. Õnneks oli Eestis ka see heategevusorganisatsioon, naerata ometi, kes leidis raha, et see tüdruk saata Jötebori ja me suutsime ühe, ühe esimese kõrvetamisega terveks teha? Ma arvan, see näitab ilmekalt, et teine asi on see, et, et kui ma Eestis veel töötasin Põhja-Eesti regionaalhaiglas ma ei mäleta ühtegi patsienti, keda Tartu oleks saatnud Tallinnas sablatsioonile. Kuigi oli teada, et on väga palju rütmihäired, mida Tartuse Eablatseerita aga mitte ühtegi ei saadetud. Kas neitsi haiged ei ole siis Tartus või või on see siis arstide oma sihuke uhkus, et nad on ülikooli haiglas, nad saavad kõigega hakkama ja kui nemad ei saa hakkama, siis teisi meetodeid unistage üldse. Ma paneku kahtlustan rohkem seda et samuti selle tüdrukuga on seesama ostetud, mina väga kergesti, ütleme, kui ma näen, et patsient ei taha minu juurde tulla. Ma ei hoia teda jõuga kinni, tal on õigus minna kas teise keskuse teise arsti juurde ja tal on alati õigus ka pärast tagasi tulla, et ma võtan teda samamoodi sõbralikult vastu, kui kui ta minu meelest ära läheb siis minu patsientidega niimoodi ei käituta, et see on kurb tõsiasi, et on paljud patsiendid, kes tulevad tagasi, ütlevad, et kuidas neid on saadetud. Sõnaotseses pikalt öeldi, et olete Uueda patsient, mis te siia tulete ja nii edasi, et ma ei saa seda kuidagi kuidagi tähtsaks pidanud. Kas nüüd äikeseühiskonna viga, Biden, mis igasse. Isad jäävad ka arstid, kellega mul ei ole näiteks Põhja-Eesti regionaalhaigla töötas kunagi konflikte olnud, et ma ei tea, mis Igasa pudestid. Te olete mitu korda intervjuus viidanud oma abikaasale, tegemist on siis doktor Tiina Uuetoaga, kes on väga palju avalikkuses sõna võtta nud sel teemal, et kui me muidu arvame, et infarkt on midagi, mis on tavaliselt meestele omane, siis naisi tabavad infarktid jäävad tähelepanuta. Ta kõigepealt patsientide endi poolt. Ja võib-olla ka esmatasandi arstid ei oska alati ära tunda kuidas tema abikaasa tööd hindate. Ma hindan ja austan oma abikaasat väga, et väga tänuväärne on see, mis ta just naiste karioloogiga teeb. Tema lõi konverentsi Eesti naise tervis. Niisugune organisatsioon ilusa MTÜ on praegu, kusjuures omal ajal ta pakkus ka, et eestikaadioloogile seltsi juurde võiks teha naiste kardioloogilised haiguste töögrupi nagu stsenaardi kõva häälega välja. Alles hiljem, paar aastat hiljem tuli Ameerikasse kõu reeded, kus oli selline mul väike punase kleidi märkimispandi Justute rõhutada seda, et kuidas tihtipeale naiste kardioloogilised probleemid jäävad nagu tähelepanuta, et infarkt naistelt võib kulgeda ebatüüpilisemad, kui meestel. Esiteks östrogeenid kaitsevad, et tihtipeale ütleme, naised saavad infarkti vanemas eas. Aga siis nad saavad oluliselt rohkemat, et kuni kuni 50. viienda aasta ütleme, et on mehed, kes oma juhtivalt infarktid, aga siis 55 kuskil 65 vahel tulevad naised nii järgi, et tegu on viiendaks, naisi rohkem. Aga nad jäävad diagnoosimata ja nad ei saa tihtipeale samasugust ravi nagu mehed saavad. Et mu naine ei ole üldse feminist, aga, aga ma arvan, et ta võitleb selles mõttes, aga õige asja eest. Kas tema tunnetab ka niisuguseid klaasist seinu? Võin muidugi. Täiesti ei luba seda tavaliselt rääkida, aga ka tema on omal ajal kandideerinud Põhja-Eesti regionaalosakonna juhatajaks ja tahan öelda, et olen ülekvalifitseeritud selle koha peal. Õnneks ta ei olnud ülekvalifitseeritud ida, Tallinnasse. Ma pean ikka ära küsima selle küsimuse, mida tavaliselt alati välismaal praktiseerivatelt arstidelt küsitakse, et. Kas välismaalt saab palju paremat ravi kui siin Eestis? Ravi sõltub ikkagi väga palju arstist. Põhja-Eesti elektroideoloogiakeskus oli väga heal tasemel keskus, et väga paljud aparaadid, mida mina kasutasin juba enne alandamist on nüüd alles, ütleme viimaste aastate jooksul jõudnud jäteburgi kasutusse näiteks intrakarjane ultraheli, et, et meil on võimalik. Kõik, me teame, kuidas tehakse karjagrahvat sind linna pealt osad ehhokardiograafi protseduurid tehakse söögitoruanduriga, aga on võimalik ka teha esite veini kaudu fondist saada. See võimaldab protseduuride ohutust tõsta. Ta nagu otseselt ei ole diagnostikameetodid, millega me nagu diagnoosi panema, aga ta suurendab protseduuride ohutust. Näiteks kui me siit südame paremalt poolt läheme vasakule poolele, siis me peame septumisel vaheseina selle terava nõelaga monteerima. Ja, ja kui see punkteerite valest kohast, siis veri lekib sinna südame ümberpauna ja, ja siis on sellega probleeme, vererõhk kukub alla ja seda verd sealt eemaldada. Tihtipeale mõningate imendub ka ise õnneks ära. Aga näiteks meie Peterburis saime need Namponaadilt. Näiteks lisaks kõretamisele on võimalik külmutada kopsuveenide külmutamist, tegin mina Tallinnas siin enne siit lahkumist, et me saime selle aparaadi, jätab orgena mingisugune viis aastat tagasi a'la stiilis ma näen seal huvitav moment patsiente ja, ja mul on seal palju kolleege, kellega ma saan nõu pidada, et Eestis ma olin jõudnud sellele tasemele, et, et kui ma hätta jäin, siis ma. Ma olen keset protseduuri helistanud Prahasse küsida Praha professorilt nõu, et kas on tegemist, minu teadmised ei käinud üle, aga Eestis kellelgi käest kinni nagu ka küsida, nagu ei jäänud. Peterburis seda probleemi ei ole, et ma lähen küll seal juhtivspetsialist ütlema erialal. Aga mul on inimesi, kellega arutada ja, ja kui ma pikas protseduurist ära väsinud ja nagu öeldakse, kohati juhtmed kokku jooksevad, siis on sõbralikud käed, kes selle protseduuri üle võtavad ja lõpuni viivad. Mõnikord tuleb patsiendi juurest eemale, siis sa näed seda pilt natuke teise moodi. Saad nagu aru, et mõnikord ma Tallinnas oli sõidetud, protseduuriliselt sai läbi, et või noh, ütleme, jookseks ummikusse, tuli ära lõpetada mingi moment, siis kui sa oled nagu kõik kateedrite sondid veel tõmmanud ja lõpuks rahulikult arvuti taha mahuksid, said aru, mis tegelikult juhtus või mis, mis mis nagu kahe silma vahele jäi või mis, mis nagu jah, tähelepanuta. Aga mitmekesi seda teha, et siis on neid võimalusi vähem, et me teeme keerulisi protseduure. Esiteks, Jötebori on protseduuride arvult, kui ma läksin sinna, 11 keskust, oli, on Rootsis hoida kuskil viienda kuuendat kohta, jaga nüüd me oleme selgelt teine. Kahjuks ei, keegi ei hinda nagu protseduuride keerukust või raskust vastu, et, et ma arvan, et kui keegi korraldaks rootsi maavõistluse dekorsioloogias, siis ma julgeksin sinna küll minna. Esinema. Ühesõnaga, EDP ülikooli haigla on võitnud sellest, et te läksite sinna tööle. Kolleegid arvavad, et on võitnud, nad on väga tänulikud. Vallandati. Mul on teile viimane küsimus, kes on kardioloogi hinnangul huvitav patsient. Te ütlesite, et seal on huvitavamad patsiendid. Mitte igapäevased ongi need sellised rütmihäired, mis vajavad nagu rohkem süvenemist just Kutš kaasasündinud südameriketega, keda on siis ka opereeritud ja ümber ehitatud, et need patsiendid on minu jaoks siiamaani väljakutse, on keerulised, nad on lahendatavad, aga iga kord ma tean, et mul homme on see patsient, istun pikalt internetis uuesti, vaatan üle, kuidas ma pean minema ja mida ma pean tegema, mida ma pean mõtlema ja ja kuidas üldse sinna südamesse juurde pääseb, sest tegelikult tihtipeale on see juurdepääs südames niivõrd ümber ehitatud. Traditsioonilised meetodid ei toimi. Mõningad ei ole ka selle kohta retseptori internetis näha, et ta tuleb ise liigutada. Aga selle leiutamise peale olen, ma tahtsin peakatteta. Siiamaani oleme nagu ka Rootsi mõistes väga keerulisi protseduure teinud, mida keegi teine ei ole, ideed rutiinselt nojah, ka meie isade rutiinselt tehas, neid patsient pannakse niivõrd vähe, aga, aga mul on praktiliselt iga aasta, kui on mingi Põhjamaade rütmerite kongress, võimalik midagi ette astuda, esineda ja öelda, et, et see on see, mida me meie Jöteboris proovime ja teised kuulavad hoolega. Mul on tunne, et teie, doktor, Uuetoa tulete igast asjast läbi ja välja. See on teil geenides või ise loonud. No seda jonni mul on, et selles mõttes, et kui seal nagu sihipäraselt rakendatud, et ju ta siis viib sihile Kõigepealt suur tänu, mida te olete teinud Saaremaal Eestis, teete jätkuvalt ja hästi palju edu selleks, mida te Rootsis teete. Aitäh intervjuu eest. Aitäh kutsumast. Saate tegi täna Kaja Kärner ja uus saatekülaline ootab meid nädala pärast kuulmiseni.