Vikerraadio. Ja tere päevast alles nüüd on siis üle Eesti toomingas õide puhkenud ka sirelid saavad neil päevil oma võimaluse. Endiselt võib märgata nurmenukk ja kraaviservades tekitavad mesimagusat lõhna. Kullerkupud on linnupoegade koorimis koorumisaeg ja ühiskonnas koorunud. Tibusid hakkavad nüüd tuvastama ja lugema Aivar Hundimägi äripäevast ja Martins Muutav õhtulehest. Tere, Aivar. Tere, Martin. Tervist. Jõudu ja mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost. Aga alustame nädala kõige suuremast teemast. Kui vaadata kulutatud leheruumi ja kuluta, satud eetriaega, selleks on erakondade rahastamise üle järelevalve teostamine. Küsimus on demokraatias kui lühidalt kokku võtta ja 2011.-st aastast on see siis korraldatud nii, et riigikogus esindatud erakonnad ja et põhiseaduslikud institutsioonid nimetavad oma esindajad erakondade rahastamiseks järelevalve komisjoni ja siis tegeletakse järjepidevalt erakondade rahaasjade seiramisega, jälgitakse sissetulekuid, kulusid menetletakse neid kaasusi, kus on näha, kui mõni erakond või poliitik on saanud kasu, ent kulud on jäänud näiteks omavalitsusele või pole väga selgelt aru saada, kus kasu või tulu on tulnud. Aga nüüd on siis tekkinud koalitsioonis, et kuna erakondade rahastamise järelevalve komisjon on kujunenud, siis nende arvates või mõne erakonna, kas sealt koalitsioonist poliitiliseks, siis tuleks anda järelevalve riigikontrollile. Aga mulle tundub, et selle vaidluse sisu ei peaks ju esimeses otsas olema see, et kes on objektiivsem, vaid pigem see keskne küsimus, mille üle ka võiks kohe siin saates viskleda, on ju küsimus selles, kas praegu Kert Kingo poolt esmaspäeval riigikogus üle antud eelnõu võib lahjendada järelevalvet, kas me saame selle eelnõu tulemusel halvema Eesti või parema Eesti, et kuidas teile tundub, et kas midagi läheb paremaks või vastupidi kellelegi jaoks läheb ainult midagi paremaks? Ma isegi noh, ütleme seda küsimust, et enne kui see vastata, ma ise olen nagu selle teema puhul küsinud, et miks see asi nagu päevakorda tõusis, et kas see on nagu tõsine soov midagi muuta või võib-olla on siin hoopis soov poliitikutele, et sellest räägitakse ja, ja lõpuks midagi ei muutu, et see areng, kus isamaa tegelikult pidurit tõmbas, siis näitab, et väga kiirelt seda muudatust ei tule, et võib-olla ka osadel oli soov või lootused, saame enne jaaniasjad ära muudetud, et siis unustatakse suve jooksul ära ja teine, et kes selle taga on. Et, et siis mõelda sinu vastusele edasi, et mina olen kuulnud või meil äripäeva toimetuse ajakirjanikud, kui on suhelnud erinevate allikatega, on, on kuulnud sellist versiooni, et et sügisel juba peaminister Jüri Ratas siis Keskerakonna esimees tundis huvi, et kas sellisel ideel, mis nüüd on selleks eelnõuks saanud, et oleks laiemat toetust Riigikogus, kas saaks selle muudatuse ära teha? Et tundub, kuigi selle esitamisest see välja ei paista, selle eelnõu esitamist nii hästi. Aga tundub, et, et see on ikkagi Keskerakonna nagu algatus või soov ja, ja tegelikult ka päris kõrgel tasemel, et et Keskerakonna esimees on, on, on sellise idee mingil põhjusel välja pakkunud, et siit juba siis edasi, et kellele see kasulik on, et tõenäoliselt saab väga hästi saaks vastata, et eks see muudatus oleks kasulik keskerakonnale, kes on ise olnud väga palju selle komisjoni hambus, sellepärast et Keskerakond on lihtsalt võtnud aga palju kahtlast raha vastu ja ja on olnud selline valemängija siin aastaid Eesti poliitikas ja, ja lõpuks on ta vahele jäänud ja siin viimane teema on ka, on üks keegi salapärane naisterahvas andnud keskerakonnale päris suure summa raha, et on selge, et see ei ole selle naisterahva raha ja Keskerakond Jüri Ratase eestvõttel ei ole muutnud oma oma nagu sellist käitumist, rahastab ennast ikka nii, nagu nagu Edgar Savisaare puhul. Jah, no keskne küsimus on, ma arvan, tõesti see, et kes saab kasu ja kui ka siin teisipäeval viker Raadios kunagist õiguskantslerit Allar Jõksi intervjueerisin, siis ka tema ütles, et oluline pole ju see, et kes menetleb, küsimus on see, et miks ja kellele see eelnõu sellisel kujul kasulik on, et Pealt näha, tõesti, Keskerakonnal võiks ju olla huvi, kui vaadata neid mitmeid küsimusi, mis on ka ju nädala jooksul tekkinud, on see, et kui menetleja muutub ehk siis kui RJK likvideeritakse, siis mis saab olemasolevatest menetlustes, et teadupärast ju sügisel peaks Keskerakonnal algama üle miljoni euro suuruses vaidluses sellesama ERJK-s ka siis kohtus kohtulik vaidlused, et kui üks osapool likvideerib, et siis mis sellest saab, et poliitikud mõned väidavad, et ei kao see asi kuhugi teised ütlevad, et see oht võib tekkida, et ma arvan, et kui ainuüksi on olemas võimalus, et Keskerakond kohtus saaks kasutada ka siis oma esindajat, et suu läbi seda argumenti, et aga meil on siin vahepeal seadusandja ju oma tahet muutnud, siis see tõenäoliselt ei ole demo demokraatia huvides ega ka selle läbipaistva õigusruumi huvides. Et noh, siin ongi, et Isamaa peasekretär Priit Sibul, et kes on siis ühe selle üks selle eelnõuga tegelenud inimene ütles ka intervjuus Postimehele, et tema pole ühtegi vorsti nii-öelda keskerakonnalt saanud. Et selle sibula nii-öelda sellele, sellele intervjuusid kandvaid mõtteid oli see, et etteheide on see, et erakonnad esitavad komisjoni esindajad ja see ei ole mõistlik, sest ei ole välistatud poliitiline mõju komisjoni liikmete üle. Et esiteks muidugi ma nüüd kohe tervitan sind Mirko ja tegelikult ka vikerraadio ERR, sest nii sibul, Need, samad inimesed, keda ta siis nagu viitab tegelikult valisid teile äsja esindajad ehk nõukogu liikmed. Et võttes arvesse teatud erakonnad ei saa sibula arvata des korralikult esindajate valikuga hakkama, ilma et seal oleks, kas siis ma ei tea poliitilise mõjutuse või korruptsiooni või saamatuse hõng juures, et siis on teie kuidas on, aga jumal hoia Eestit kui lähedal näiteks presidendi valimiseks on needsamad inimesed pead hakkama veel mingeid valikuid tegema. Aga sibulaviide on ju see, et nad ei saa sellega hakkama. Aga noh, ütleme sedasama mõtet, minu arust on veel nagu sihukene rajum või? Uskumatu, ma saan tegelikult nagu laiemas tekstis, et ongi, et kui meil on sellised asutused, on ta siis ERR või on ta siis r JK. Et poliitikud ja teatud erakonnad ei suuda valida inimesi, kes poleks mõjutatavad või kes need OK või siis kes mängiks nendega, mitte ei suuda valida, vaid valivadki neid, kes mängis ainult nende pilli järgi. Et oleks nende esindajad sihukeses erapooletus kogudes. Et kui nüüd mõelda nagu korraks sellele, et mida sa Eesti poliitika või vähemalt Isamaa poliitika kohta ütleb, noh sibul on, sest siis mul on see, kes ta välja ütles, et ei tahakski nagu tunnust väga pikemalt mõelda, sest see on väga-väga hirmutav. Sa lähed ikka sellesse valesse ratta selles mõttes, et sa hakkad arutama selle üle, et mis värvi on kass, kes hiiri püüab, küsimus on ju selles, kas hiir saadakse kätte või mitte, et seal kui siin nii-öelda sellist tavapärast väitlust läbi viia, mis võiks ka ju olla ühe raadiosaadet, et eesmärk siis noh, siin on olemas ka tegelikult argument teadusmaailmast professor Ülle madise, kes juhuslikult on õiguskantsler, on juhendanud ka hiljuti ühte siis magistritööd, Jekaterina Agu on selle kaitsja ja seal on analüüsitud siis magistritöö tasemel erakondade rahastamise kontrollorgani sõltumatust ja selle analüüsi, ma tsiteerin nüüd siis seda tööd, selle analüüsi tulemuse kohaselt ei vasta erakondade rahastamise järelevalve komisjon rahvusvahelistele standarditele, selle järgimata on OSCE ja VTA Veneetsia komisjoni juhis, mille kohaselt on tugevalt soovituslik, et järelevalveorgani liikme ametisse nimetamine oleks õigusloomes kujundatud selliselt, et oleks välistatud poliitiline mõju järelevalveorgani liikmed üle erakondade rahastamise järelevalve komisjoni kuulub aga suuremas enamuses erakondade liikmeid, keda on siis erakonnad iseennast valima siis valinud. Et rahvusvahelised soovitused, aga seal ka Toomas Mattson eile, kes tegelikult kunagi oli ju esimene erakondade rahastamise järelevalve komisjoni koosseisu liige, siis tema soovitas ka, et erakonnad siis võiks lähtuda põhimõttest, et ei nimeta oma erakonna liiget vaid mõne konkureeriva erakonna liiget, et ma ei tea, kas juriidilises mõttes lahendaks seda olukorda, aga nüüd ka mina jäin sellesse lõksu kinni, kus ma analüüsin ikka seda, et mis värvi see kas on, küsimus on ju selles, et, et kui riigikontrollile panna funktsioonid ja lahendada ära need probleemid, mis tänases järelevalves on, et ei saa kaasata kolmandaid osapooli sisemine pluss praegu ju, kui me mõtleme, kus erakondadel kõige suuremad kulud tekivad, siis need valimiskampaaniate käigus erakonnad ise oma valimiskampaaniaid väga paljuski enam ei korralda, need on antud kampaania meeskondadele, palju teenuseid ostetakse sisse reklaamiagentuurides, kampaaniabüroodest kulud ja arved jäävad sinna ja praegu sellel samal leerivaid kaal on see häda, et sa võid ju seda keskerakonda või Reformierakonda või sotsiaaldemokraatia ja kõiki teisi erakondi menetleda, aga ühel hetkel, kui otsad lähevad kuhugi kolmanda juriidilise isiku juurde, siis sealt midagi enam kätte ei saa. Ja noh, lõppkokkuvõttes me võime ju hakata vaidlema, et kas ka teoreetiliselt oleks võimalik saada, et kui asi puudutab näiteks ma ei tea ärisaladust või või siis miks mõni agentuur on asju ajanud niimoodi ja mitte teistmoodi, siis ma ei tea, kas see on Eesti õigusruumis lõpuni tuvastatav, võiks olla, aga kas on, ei tea. No see, mida sa kirjeldad, siis ma tean veel ühte väga usaldusväärset ametkonda, et see on vist politsei ja piirivalveamet, et noh, miks me üldse nagu riigikontrollist räägime, kui on vaja teha jälitustoimetusi, uurida MTÜsid, erafirmasid või mida iganes, eks ju siis selleks on olemas, et kui sellise usaldusväärsuse jutuga nagu teha, et noh, siis palun Politsei-Piirivalveamet, et kes seda valdkonda haldab, on vist siseminister, on Mart Helme, et võtta endale ja löö kord majja, eks ju, kõige lihtsam öelda, et küsimus on, aga kui sa ütled, et tav või noh, kui sa ütled, et mis on nagu probleem, mida me lahendame, siis seda probleemi ei ole, et kõik asjad, mis eerijaid kaastan kuhugi edasi liikunud, on lõppenud nende võiduga nad on oma tööd teinud hästi. Kui midagi puudu, eks ju, et nad saaksid tööd veel paremini teha, siis tasuks seda neile võimaldada, mitte öelda, et kogu see struktuur tuleks viia kuhugi mujale, sellepärast et me ei saa ühte mingit lisa asja neile juurde anda. Ja küsimus on ju selles, kas praegu on parem kui varem kindlasti. ERJK-ga on ju asjad palju paremini, kui olid varem, kui siis erakondade rahaasju siis seirasid ja järele valvasid seal teatud kampaaniaperioodil, siis vabariigi valimiskomisjon perioodil ja siis lõpuks riigikogu korruptsioonivastane komisjon. Tõsi, noka tollesse perioodi tegelikult kui ERJK-d ei olnud, jäid seal Keskerakonna ühe võlakirjaemissiooni paljastamine R hoolduse teemadega tegelemine, seal olid kuulsad Lõuna-Eesti inimesed, kes keskerakonnale tegid kunagi seal 2000.-te keskpaigas annet dusi omamata ise mingisuguseid sissetulekuid ja seal on tegeletud ka siis sidus organisatsioonides toimunu paljastamise ja tuvastamisega ja ühel hetkel siis ka keelati nagu selline tegevus, aga, aga ERJK kuulsusrikkas ajaloos tegelikult jääb ju väga palju väga edukaid menetlusi, sest sisuliselt siiamaani ju Ühtegi kohtukaasust ei ole kaotatud, et kõik on edukalt võidetud. Ja mis siin on veel need näited, mis sa tõid, tegelikult paljuski on need olnud ka tänu meedia läks, et ajakirjanikud on neid uurinud, on need kahtlused esile toonud ja siis on olnud see erakondade rahastamise järelevalve komisjon, see, kes on siis seda teemat hoidnud nagu üleval või viinud seda edasi, eks ajakirjanikel ei ole kõigil või kogu aeg nagu neid sellist tööriistakasti, et minna võib-olla lõpuni, siis RMK on olnud selline vahe vahelüli aidanud lihtsalt veel nagu selgust tuua nendesse kahtlustesse, mis on, on esile toodud, et selles mõttes noh, selle praeguse süsteemi lõhkumine, pakkumata asele asemele midagi nagu tõhusamat, ei ole hea seal riigikontrolli viide. Esiteks, riigikontroll ise oli ka üllatunud sellest, et neile tahetakse selline kohustus anda minu teada. Sellesse samasse sellesse samasse sügisesse perioodi, millele sa ka viitasid, kus siis peaminister Ratas justkui käis siis tutvustamas või otsimas seda mõtet, et ma saan aru, et see sinna perioodi jäid ka tegelikult kohtumised opositsiooniga ja kohtumised ka siis riigi kond kontrolliga. Tõsi, seda eelnõud. Ma saan aru, et kuulates ka Andres Metsoja, kes on Isamaa saadik intervjuud siin samas Vikerraadios, ta ütles, et ka tema lõplikul kujul seda ei olnud näinud, et see lõplik eelnõu tekst. Et seal ei ole rakendussätteid ja keegi ei tea, et kuidas see hakkab siis õigusruumi kujundama. Et see tuli paljudele ikkagi selge pauguna sellest. Aga see riigikontrolli mängutoomine on ka selline väga noh, selline demagoogiline võte ja seda me oleme juba näinud. Siin koalitsioonipoliitikute väljaütlemised, kui keegi hakkab seda ideed nüüd kritiseerima, et see on halb mõte, muutus siis öeldakse vastu, et ei usalda riigikontrollile. Kuulge, kuidas niimoodi teie usalda riigikontroll ja mis me ja see on nagu selline noh, nagu millega üritatakse nagu inimesi, kes ei ole võib-olla asjadega kursis, mõjutada, et riigikontroll nagu nimi ütleb, ta on nagu selline asutus, mis nagu jälgib ja teeb kõike, vaatab, et kõik oleks akuratneriks. Tegelikult ta jälgib riigi rahakasutust, aga erakondade puhul on probleem mitte riigi raha kasutamine, vaid erakondade puhul on probleem see, et nad võtavad varjatult vastu erinevate äri, ärigruppide raha ja, ja tahavad, siis nad ärigrupil tahab vastu saada siis erinevaid teeneid, eks. Ja see on see probleemi koht. Ja kui me nüüd anname selle asja riigikontrollile, siis ma ei ole kindel, et me nagu seda probleemi suudame, suudame lahendada või muuta selles osas asjad läbipaistvamaks. Ehk et juba see näitab sellist noh, ütleme, et ma annan, siis on selline jah, poliitiline mäng, eesmärk on, et me sellest räägime. Kui on, võib-olla võib-olla on seal tegelikult kompliment see eelnõu sellele Komisjonitööle, et nad on hästi hakkama saanud ja tõesti toonud toonud mõningad sellised skeemid, skeemid välja neile tähelepanu juhitud ja nüüd siis üritati kasutada võimalust ja see asi ära lõpetada kuidagi. Tähele pannud siis juba mõnda aega riigikogus tegutsevast korruptsioonivastasest erikomisjonist, ei ole kuulda kõikvõimalikke kahtlusi ja teateid korruptsiooni paljastamisest muudeti seal praktikat ja ma saan aru, et, et ennekõike just poliitikute enda initsiatiivil seal ka siis kõikvõimalikke põhiseaduslike institutsioonide abil tuge tehes, et süütuse presumptsiooni rikutakse, kui need protokollid seal, mis kunagise komisjoni esimehe Artur Talviku ajal rääkisid ajakirjanikele, olid need tänuväärne materjal, sealt sai teada, kus on asjad halvasti, aga mis nende infokildude häda oli, selles tihtipeale kohtusse nendega minna ei saanud ja kuhugi need siis kaasused nagu siis ühtlase kihina maha määriti, aga mingisugust noh, ütleme õiguslikku tagajärge ei olnud ja ma saan aru, et nüüd tulles sidudes ära selle teema sellesama ERJK-ga, siis mulle tundub, et poliitikud ka tunnetavad ikkagi, et liiga palju ebaõiglust nende seisukohast on seal, kus poliitilised oponendid võtavad mingisuguse teema, mingi kaasuse räägivad, kuidas seal on probleem, aga sa ei suuda tõestada, et seda probleemi ei ole ja kusjuures noh, püüdes ka nüüd mõista neid samu poliitikuid, lihtne on hukka mõista, vahel tuleb üritada mõista. Häda ongi selles, et, et kui sa kogu aeg pead sellise jamaga tegelema, siis ma arvan, et ühel hetkel inimlikult on arusaadav, aga see ei ole demokraatia huvides, ma arvan. No lihtsam oleks öelda, et ära tegele jamaga, siis, eks ju, et siis ei teki ka jamasi, mida sa pead nagu pärast nagu kuidagi klattima. Et nagu sinul mõtet nagu natuke nagu edasi viies on, ta on tavaliselt seal Aivaril nagu punn Bondi juurde, mis oli nagu väga õige on see, et et meil on väga, räägitakse seda, mida me saame usaldada, kuidas me saame usaldada, aga noh, näiteks võiks öelda ka koalitsioonilepingut koalitsioonilepingus on kirjas, et kõik kolm partnerid on tuuma ja siis vähemate saladustega riigivalitsemise suunas, nüüd kui sa ütled, eks, et et mingeid asju üha rohkem salvestatakse, siis on jällegi, et nad, mida ma usaldan või keda ma saan usaldada, et tundub, et poliitiku sõna ei ole, noh. Kas siis on riigikontroll, politsei, et me suudame tõenäoselt kolmekesi välja mõelda väga usaldusväärseid selliseid või siis on kohti, kus seda teemat saaks nagu hallata, aga jällegi mis on selle mõte, kui mis on toimunud, on normaalselt? On see selle teema kokkuvõtteks, kõige olulisem on see, et kui sellega muutuks erakondade rahastamise järelevalve tõhusamaks veel läbipaistvamaks seire tulemuslikumaks, siis tõenäoliselt. Me võiksime vaielda, et mis värvise, kas peab olema, et kas hall või must kass, valge kass püüab paremini hiiri. See kõik on maitse küsimus. Aga praegu on pigem rohkem küsimusi, eriti ka vaadates seda eelnõud siis et see kolme aasta reegel, et ma ei tea paljude maksuasjade puhul need tähtajad on palju pikemad, et kolme aastaga väga paljud vitsad lähevad vette ja võib-olla me saame kunagi alles mai tea, neljandal või viiendal, kui valimistsükkel on isegi neli aastat, et kui ühte valimistsüklit ka ei kannata, erakondade rahaasjad oodata, siis see on küll halvasti, ma pakun lahendus. Kuidas sõda ja tegelikult see kolm aastat ei ole probleem, et erakondade kõik raamatupidamine peaks olema avalik korra kuus, võiks olla need andmed internetis üleval, me näeme, kellel on raha üle kantud, kust need rahad tulnud ja, ja siis saab avalikus kahtluse korral nagu tõstatada küsimus, et kas siin on midagi kahtlast ja saab kohe hakata uurima, et ei pea ootama nagu pikalt, eks neid aruandeid, mis mis esitatakse, et seal on üks võimalus ja teine, et tegelikult see praegune süsteem on selles mõttes hea, et soovitatakse ka nagu ajakirjanikele, et kui sa midagi uurid, siis otsi inimene, kes neid skeeme on teinud ja las ta seletab, kuidas need asjad käivad, et kui, kui seal komisjonis poliitikud on ise, siis tegelikult nad teavad või, või nende kolleegid teavad, kuidas neid varjatud rahastamise skeeme tehakse, nad oskavad õigeid küsimusi küsida, kõiki dokumente välja nõuda, nii et see võib tegelikult väga hästi toimida, et võib-olla riigikontroll ei olegi kõige parem selleks, sest nemad ei ole seda varjatud rahastamist ise teinud. Jah, ja lõppkokkuvõttes ma arvan ikkagi, teeme asja korda ja siis saame vaielda selle üle, et mis värvise kas ikkagi peaks olema või võiks olla. Nii teemadega edasi minna tuleks rääkida ka teisipäeval Tartus Toomemäelt. Saabunud kohtuotsusest nimelt tühistati siis riigikohtus osaliselt Pärnu maakonnaplaneering ja praegusel kujul. Rail Balticu valmimine on ohus. Seda siis puhul, kui looduse kaitseks kehtestatud Natura alahindamise käigus mis siis mida hakatakse siis läbi viima, nagu ka eile vikerraadios rääkis riigihalduse minister Jaak Aab, et peaks selguma, et raudtee tekitab korvamatut kahju seal luik tema ja teiste Pärnu ning Häädemeeste vahele jäävate kaitset vajavate aladel paiknevate objektide osas. Seal on siis juttu nii must-toonekurepesast metsiste mängualadest, et põhimõtteliselt on nüüd kaks võimalustest, kas raudtee tuleb nendest aladest mööda viia või siis peaks valitsus otsustama ja Euroopa komisjonilt luba küsima, et need loodusele tekitatavad kahjud on teadlikud, vält timatud ja ühiskond saab sellega rohkem kasu, kui kahju, et valitsus aga teadupärast otsustab meil asju konsensusega ja piisab vaid ühest ministrist, kes ütleb, et tema jääb looduse poolele ja valib rail Balticu asemel metsiste mängupaigad ja must-toonekure pesa. Et näete te mõnda lahendust, et kas juba praegu tuleks hakata raudteelt viimaselt Natura aladelt nii kaugelt mööda kui võimalik Et noh, sul on õigus ja valitsus otsustab asju konsensus, aga, aga noh, see ei ole päris selline konsensuse, et alati peab nõus olema, et täna Tanel Kiik õhtulehes ütles ka, et tema alkoholiaktsiisi langetamise otsust ei toetanud, aga noh, enda otsus tehti ju ära, et sa võid jääda selles hinges millegi vastu ka. Et samamoodi on Toas Rail Balticuga, et ma arvan, et ta on nii mõnigi inimene, kes on hinges selle vastu valitsuses, aga lõppkokkuvõttes on koalitsioonilepingu avamist, nagu ma aru saan, ei tule, et järelikult see otsus tuleb ka neil vastavalt niimoodi ära teha. Et ja mul ei ole ühtegi kahtlust, et siis kas kesid seda veavad Jaak Aab ja Taavi Aas vist tõenäoliselt, et üks, kes on tarninud välismaalt kiirkorras varustust ja teine, kes on vist äripäevast saanud nime, korruptsiooni, pimelinnapea, et nemad selle projekti vedamisega saavad niimoodi hakkama. Kahetse. Raudtee ehitamisel algab. Ja võib-olla Merko veel siia juurde sulle, et et Jüri, Jüri Ratase kahjuks tuleb öelda seda, et, et omavalitsus ei ole ju igavene, eks, et kui Rail Balticuga võivad juhtuda, võib minna nii, et osa hakkab seda pidurdama praeguses koalitsioonis, siis siis tõena on üpris suur tõenäosus minu arvates. Et võib ka see koalitsioon muutuda ja kasvõi sedasama Isamaa liikme Andres Metsoja selline kriitika selles suunas just EKRE tegevuse suunas, kes on väitnud või noh, välja öelnud, et tema nagu eesmärk on see projekt nurjatud, siis noh, see ka sellele viitab, et et selles mõttes jah, on, ongi küsimus ongi poliitilist valikutes, aga mulle tundub, et, et et riigikogu enamus on see, kes seda trassi tahab ja, ja eks siis otsitaksegi nüüd sellele konkreetsele probleemile nagu lahendus. Jah, nojah, vabandust, trassi küsimus, tegelikult on ju noh, nagu läbi vaieldud, trass tuleb sealt, et noh, kas ta nüüd läheb, eks, üks kilomeetri ühele poole, teisele poole või on see 10 kilomeetrit selle selleks ju küsimust, et noh, läbi Tartu ei vii, see tähendab mitte keegi, kuigi mina, kes ma olen, eksju Tartust pärit tegelikult minu kolleeg Postimehest peale Mart Raudsaar kirjutas ka see nädal kolumnis, et tema tahaks, samamoodi läks trass sealt, et noh, me võime tahta, aga eks ju, ja seda rääkida, et see oleks nagu tõenäoliselt mõistlikum, aga seda ei tehtud. Trass on nagu läbi vaieldud, et küsimus on see, kas hakatakse ehitama või hakata ehitama, et mingit muud, ma arvan nagu vaidlust ei saa olla, et lihtsalt vaidlus olla võib-olla sellepärast, et kas me peame ehitama ja miks me peame ehitama ja ma usun, et see koroonakriis võib-olla natukene näitab nagu sellise raudteeühenduse vajadust ka nagu reisimise mõttes, et võib-olla lennukitest me räägime natukene hiljem mingi lennukeeldudest. Aga et kui ma tahaks ikkagi jõuda praegu noh, on ta siis ma ei tea, kõnni Brüsselis Amsterdami, siis noh, autoga väga ei lähe kaks või kolm last peal, nemad. Autoga ei saa ka, aga, aga ma arvan, et see, kas sa ei saaks ka rongiga, sest kui sa oled tähele pannud, siis Leedu ja Saksamaa vahele jääb üks suurepärane riik. Nendel presidendivalimised lükkusid edasi ja see riik praegu küll ei tee mitte ühtegi leevendust, et sealt keegi ka läbi saaks, et ma arvan, rekkajuhte lasevad nad ka sealt ikka väga pika hambaga läbi. Ja noh, küll need leevendused tulevad ka, et ma lugesin poliitikast, mis paari päeva eest oli üks lugu, kus, mis on nagu Rootsi väljakutsed seal Rootsi taristuminister ütles ka, et tema nii-öelda põhitöö on praegu tegelikult rongiühendus oligi Kölni ja Brüsseliga, aga ta kartis ka, et sa enne 2020 teist aastat ei juhtu ega Rail Baltic meil ka, et ei hakata homme ehitama, et ülehomme on nagu valmis, et seal ikka mässamist on kõvasti, aga noh, kui me räägime nagu tuleviku mõttes, et kus me tahame, ma ei tea, 22 23 24 25 või 30, eks, ja kuidas me tahame Eestist välja pääseda, kui lennukid äkki ei lenda, siis need võimalused võiksid olemas olla. Aga jah, selle riigikohtu otsuse kõige suurem pool oli tegelikult ka selles, et hinnatud oli seda planeerimisprotsessi, et kui siiamaani tõesti leidub kriitikuid või leidus kriitikuid, kes ütlesid, et pole piisavalt alternatiive hinnata ole selgitatud ja põhjendatud, et miks siis uus koridor tekitatakse, et riigikohus oli võtnud vaevaks ka neid argumente hinnata ja tõesti, et seal need õiguslikud apsakad tekkinud, aga kui proovida sellises suurel skaalal seda ära selgitada, siis noh, kui Rail Baltic on üks maasikatort, siis probleem oli ühe maasikaga, et see maasikas tuleb välja vahetada ja, ja see asi tuleb korda ajada, ehk siis tuleb hinnata ja, ja ka seesama riigikohtu lahend ütleb seda, et kui valitsus siis ühel hetkel ütleb, et see on teadlik valik ja midagi pole teha, siis põhimõtteliselt on võimalik ka niipidi siis see raudtee olemasoleval planeeritaval trassil ehitada. Minu arust ütles Jaak Aab selle kohta suurepärase tsitaadi, mis selliseid tegelikult riigikogus on otsustanud, et nii jääb ja nii tehakse. Et noh, ma arvan, et sellele ei ole nagu väga palju rohkem midagi lisada, kui keegi teist ei taha koalitsioonilepingut hakata avama. Nii räägime veidi koroonaviirusest kah, uued leevendused saabuvad siis praeguse informatsiooni kohaselt peamiselt esimesest juunist, siis saab kella 22-st ka järgnevatel tundidel baaris või restoranis viibida ja alkoholi tarbida, kinod tehakse lahti, tõsi, pooled kohad peavad jääma tühjaks ja üle 50 inimese ei tohi aga saalis viibida. Ka teatritele peaks siis sarnased reeglid kehtima kaks pluss kaks reegel siis selle peale, et kasiinosse saab taas minna. Ja nüüd ma laatade puhul päris täpselt aru ei saanud, kas saab hakata pidama, kuna see, need on vabas õhus, kas siis saab esimesest juunist esimese juulini pidada 100 osale osalejaga laata või on seal ka suuremad laadad, teoreetiliselt võimalikud ühesõnaga palju muutusi. Aga tekib küsimus, et kas seda kõike saab ka päriselus täita ta nendest reeglitest kinnipidamist või juhtub nii, et paberil on piirangud kaotatud, aga päriselus on neid raske täita ja siis on kaks võimalust kas põhimõtteliselt soovitustele või või soovile vilistada kas või siis näiteks teatrite puhul, need jäävad ikkagi kinni. Mina olen saanud aru, et teatrid ikkagi jäävad kinni, et seal see kaks pluss kaks reegel on, on noh, pole nagu majanduslikult praegusel hetkel mõistlik seda, seda yushlides, eks seda järgida. Ja noh, teatrihooaeg, eks saab ju ka nüüd läbi, et tulevad suvelavastused ja need, need vist saavad toimuda. Ja kui ma vaatan värsket statistikat, siis viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 650 haigust Covid 19 põhjustava SARS kov kaks viiruse esmast testi, millest 14 ehk 2,2 protsenti osutus postid aktiivseks ja need värsked koroona positiivsed lähevad siis Tallinna neli. Pärnumaale kolm ja kaks Läänemaale ja uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud. Kokku on koroonaviirus tänaseks nõudnud 64 inimese, elu aga aga taas üle 10. Ma ei tea, kas me saame juba selle esialgse statistika pealt järeldada, et need esimese nädala Ja eelmise nädala lõpu positiivsed meeleolud on meile siis toonud mõned koroona positiivsed juurde, et kas meil on. Trent saabumas midagi sellist järeldada ei saa, et noh, see kõik oleneb sellest, noh, seal sinu lõpparv oleneb sellest, kui palju teste tehakse, et kui me ei teeks, oleks arv null ja probleemi oleks üldse, nagu mõnes riigis tõenäoliselt tehakse, et noh, see 10 ma nüüd peast ütlen, et oli vist mingi 2,2 protsenti testidest, et noh, tõenäoliselt ei ole nagu midagi ülikriitilist. Ta on selline ikkagi enam-vähem nagu samas samas jutis, et kui siin No meil oli alla ühe vahepeal juba ikkagi Võis olla jah, aga, aga laias plaanis tegelikult noh, mis on nagu pigem sõnum on olnud, et see viiruse nagu ei kao ju kuhugi ära ja noh, sellega tuleb nagu aru saada, inimesed peavad ise käituma mõistlikult, mida seni on ka tehtud, et seda öelnud, et teha, mis tahan öelda siin saates minu arust nagu iga nädal viimased kolm või neli nädalat, inimesed on käitunud ikkagi mõistlikult. Et tõenäoliselt mingisugused tõusud tulevad, tõenäosuse tekitab jälle mingisuguse hirmu, aga noh, ma ei näe mingeid meeletuid sulgemisi, hakkab toimuma, et noh, pigem on ikkagi küsimus see, et kuna seal võivad laadad toimuda, kuidas on see, et jalgpalli võistlusele või olla pealtvaatajaid lilleküla staadionil, mis mahutab 10000 inimest, et me ei suuda nüüd need 100 inimest sinna ära paigutada. Kahemeetriste vahedega? Esimesest juulist tohib juba 1000 olla, nojah, aga esimene taoline on veel kergelt nagu spordis. Kuulge, aega natuke natukene vähem, ütleme kuu on aega, et, et mis see nagu vahe on, ütleme siis nagu paaride ja spordivõistlustega näiteks või noh, ta on täna hommikul lugesin ka, vabandust, ma ei oska öelda, mis lehest, ma arvan, tekki mingit Tartu postimehest äkki võimelnud sinnapoole, sest Tartu tööklubi omanikult pahandused, et nad mõlemad oleme meelelahutusasutused nagu paaritki, serveerime alkohoolseid jooke äriregistris olema samasuguse nii-öelda nimetuse all, aga, ja meie peame olema kinni, nemad on lahti mõned muudavadki ennast nüüd nagu lokaalideks paarideks, et et. Et aktuaalsest kaamerast sai seda näha jah, kuidas inimesed on väga leidlikud ja ütlevad, et võtame diskopuldi maha ja seda diskokera ei pane seal pöörlema ja siis põhimõtteliselt koroonaviiruse levik on niimoodi peatunud. Noh, kui vaadatakse nüüd ettevõtjad, vaata ka nagu tänaval, et see sõnum on see, et eks see kriis on inimeste peas nagu mõnes mõttes nagu läbi ja eks ta võib tagasi tulla sedasama mingi järgmise tõusuga, on ta siis Tallinnas, on ta kuskil mujal, et Ester Öpik õhtulehes ütles, et tõenäoselt võib-olla, eks ju, Tallinn, pigem Tallinn, kui on, eksju, Saaremaa, Saaremaal on see kõik üle käinud sisse, kes hirmu tekitab, aga ma ei usu, et keegi enam kuhugi nagu kodu väga varjule läheb. Et pigem see läheb niimoodi sisinal sosinal edasi. Vaatame, kuhu me siis nagu tegelikult välja jõuame. Ma jätkaks selle sinu mõttega, et inimesed käituvad mõistlikult, aga siia käib poliitilises diskursuses alati juurde, teine lause ka, et aga valitsus eksib alati. Eesti valitsus on lõppeval nädalal saanud siseriiklikult palju kriitikat, et miks keelatakse sisuliselt üleöö lennureise, mõnda konkreetsesse sihtriiki. Nii on küll probleemi keskmes siis balti riikide omavaheline kokkulepe kus siis põhimõtteliselt lepiti kokku need tingimused, et meil peab olema see viiruse levik umbes sarnasel skaalal ja siis on teatud kokkulepped, et kui seda mini Schengeni Baltimini, Schengen'it kutsutavat piirkonda laiendatakse, siis ka teised osapooled peavad olema nõus ja ma saan aru kokale. Üks osa oli ka see, et otse lennureisid nendesse riikidesse, kus viirusetase on praegu kõrgem jutt käib seal, ma ei tea Suurbritanniast ja Rootsist, et sinna otsereise ei tohiks teha. Ja nii nagu Lätis, nii ka Eestis siis riik seirab kogu aeg, et millised on siis noh, enam-vähem turvalisemad riigid, millised ja, ja siis nädala algus kulus siin meil vaidlemisele selle üle, et kas see on nüüd tervemõistuslik loogika või mitte. No see ei ole sa tervemõistuslik loogika, et see on selgelt nagu üks nendest piirangutest, millel ei ole mitte mingisugust põhjendust, mitte mingisugust normaalset argumentatsioon ja noh, mida saaks nagu toetada, et see on täpselt üks niisugune koht, kus keegi on ta siis ametnik või poliitik on mõeldud, noh, nüüd ma siis teen mingisuguse piirangud, need piirangud ikka võiks nagu olla, et nad näitama, et teeme tööd ka. Et minu teada välisministeerium aastaid on oma koduleheküljel pannud kirja iga riigi kohta, mis on selles riigis probleemid, kas sinna tasub reisida, on ta siis terrorism on seal, ma ei tea, malaaria on see nüüd koroonaviiruse midagi muud ja inimesed on aastaid suutnud välisministeeriumi koduleheküljel vajadusel minna lugeda ja siis teha otsus, kas ma ostan selle pileti või ei osta seda piletit. Ja ma ei näe ühtegi põhjust, miks praegu Eesti inimene oleks. Noh, ma ei tea, kolme kuuga, kuidas juhmistunud, et Mul on, ma ei saa enam aru nendest tekstidest, ma ei saa aru sellest riskist, et absoluutselt ma arvan, vastupidi, et inimesed mõtlevad ja võtavad neid riske ise ja nii-öelda mõtestavaid neid riske ka enda jaoks täiesti ise. Aga Martin, mängime korraks seda mängu, et sina, kui sa oleksid nüüd poliitik, et kuidas sa käituksid ja mis sa teeksid, kui sul oleks valida, Sa oled Eesti vaba vabariigi peaminister sul oleks valida siis kahe asja vahel, kas sünnib mini Schengen ja Eesti inimesed saavad minna täiesti vabalt, ilma igasuguse kontrollita Lätti ja Leetu. Või siis sa ei lähe selle ettepanekuga kaasa, et otseliinid Bergamo ost või, või siis Londonist, et need peavad mõneks ajaks jääma keelatud, kumma sa valiks? Kas ma saan mingeid seadusi veel muutuge sellist lõbusat mängu mängima, et sa saad ainult piiratud tingimustel otsustada, et ma saan aru, et see on võta või jäta pakkumine. Nüüd on, nagu ma ütlesin, ma arvan, et inimesed suudavad otsustada, kas tahad Bergamos lennata, kas nad tahavad Liibüasse lennata, eks ju, et nad teaks miks ma ei saa läti no selles mõttes, et ma võin lennata Eestis praegu Frankfurdi, eks see nagu ma saan aru ja Frankfurdist ükskõik kuhu ja kui me sealt pärast tagasi tulen, ei tea mitte keegi, kust ma olen tulnud, mis haigused mul on kuskilt saadud ja mitte kedagi ei huvita, et noh, et selles mõttes, et see piirang on nagu lõbus, aga sellel ei ole mitte mingisugust nagu ratsionaalset põhjendust, sest ma saan nendes kohtades nagunii käia. Et kui see oleks nagu piirang, et Eestis üldse väljuda noh, siis ma võiks, ei osanud, me räägime seal on võib-olla et on mõistlik, äkki ei ole mõistlik, et lähed Eestist välja, kohe kukud pikali, aga noh, kus on piirang selline, et lenda mingisse keskusesse, kus sa saad lennata igale poole edasi, siis mis piirang see selline on? Ei, ma olen selles mõttes sinuga täiesti nõus, et jah, et kui nüüd otstarbekust ja eesmärk eesmärgipärasust Ta, millele võiks iga otsus siis ka vastata, siis see on see nõrk koht tõesti, et isegi kui Londonisse otselendu ei ole, aga, aga tõenäoliselt Londonist Frankfurti kuidagi ikka saab Frankfurdist juba Tallinna lennujaama või Riia lennujaama saab ka. Nii aga keerulisse olukorda on sattumas muuseas Rootsi, Rootsi tuga, siis Norra ja Soomet Rootsis kardetud kaks ja Rootsi saab aru, et nende isoleerimine pikas plaanis selline rahvusvaheline isoleerimine võib tähendada neile suurt rahalist kahju. Rootsi inimesi ei. Ta lubada siis teistesse liikmesriikidesse. Ent ma ei tea, kuivõrd seal on ka see oht, et kas rootslased ühel hetkel võivad ka selle tagajärje pärast omavalitsuse valitud tee pärast siis pahaseks saada, aga, aga viimastel nädalatel on tõesti Rootsis miljoni elaniku kohta uute surmajuhtumite arv kõrgem kui mujal Euroopa liidus ja see teeb teisi liikmesriike murelikuks. Ja kui see teema nüüd meile väga lähedaseks muuta, siis esmalt Rootsi ja Eesti vaheline parvlaevaliin liiklus on katkenud. Ja teine häda on see, et ka soomlased ei kipu oma riiki avama täielikult enne, kui nad saavad saata ka avalikkusele sõnumi, et ka rootslastega kõikvõimalikud ühendused siis sellisel kujul avatakse. Mis sellest Rootsist nüüd siis arvata, et kas neid kiusatakse liigselt nende valikute pärast? Jah, raske küsimus, et sulle, eks rootslastele tundub, et neid kiusatakse, aga mis minule nagu meeldib, on just see, et Rootsi valis selle teistsuguse teed. Meil on, on ka selline teine näide kõrval, kui tulevikus peaksime tegema mingeid kokkuvõtted, et, et kas see ühiskonna sulgemine sellisel moel nagu meie ja paljud teised riigid tegid, oli, oli see mõistlik või mitte, aga aga teisalt on ju arusaadav ka ka see seesama, see haakub selle natuke selle eelmise teemaga, eks reisimisega, et et on olemas mingid hirmud. Tänu sellele, kui on, on see nakatunute hulk, hulk suured. Noh ma arvan, et siin lihtsalt on küsimus ajas, eks, et et reisimine on raske ja tõenäoliselt suvel väga. Ma ei kujuta üldse ette, kui palju tahaksid teised riigid, teiste riikide kodanikud praegu nagu Rootsi minna, eks, et tõenäoliselt puhkusereisile võib olla väga, mitte sõltuvalt sellest, kas see ühendus oleks või mitte. Jah, aga mulle tundub, et vaadates kellale, siis meil on tegelikult tarvis tulla ühe pika ja lõputu teema juurde. Ja selleks teemaks on võõrtööjõud. Et räägiks jah, siis veidi tormist veeklaasis, et kusagil on probleem, keegi võimendab selle üle, paneb kõlava pealkirja, leiab värvikad tsitaadid ja siis arutletakse selle üle, et kõlavad taas vastu selliseid võimsaid tsitaadist, tonnidest ja rahvusriigist. Et kus see probleem siis on, kui me võõrtööjõust räägime, et tõenäoliselt see ei ole maasikakasvatajate probleem, see ei ole see probleem, et kusagile põllule jääb maasikaid ja probleeme ei ole ka selles, et mis selle maasika kilohind on, sest ma arvan, et see on lihtsalt üks näide paljudest, et ühel hetkel maasikatest saavad kapsad ja kartulid, sest sügis tuleb ka sügisel on vaja põllutöid teha, aga nüüd, kui vaadata teistesse sektoritesse, siis meil on ehitussektor, meil on laevaehitus. Meil on palju veel sektoreid, mis on nende viimaste aastate jooksul sattunud. Võõrtööjõust sõltub ja nüüd on küsimus selles, miks see juhtunud on, et kas on tööjõupuudus, kas on oskustööjõupuudus või siis lihtsalt, et ärimudeleid on muutunud selliseks, et kui sa odava tööjõuga ei toimeta ja asju ei aja, siis tegelikult sa pead oma äri kinni panema. Ja selles debatis on kuidagi see pool kaduma läinud, et Aivar, kuidas debatt reele aidata. Et siin, mis mind nagu häirib selle juures või kus on see probleem, ma arvan, et see on väga suur probleem, maasikakasvatajad ei saa nagu öelda, et seal on maasikakasvatajate probleem või, või see ei ole mingi konkreetse tööstuse probleem. Aga kui laiemalt öelda, et kus see probleem on, siis ma arvan, et probleem on selles, et et poliitikud tahavad liigselt reguleerida ja, ja teiste inimeste eest otsustada ja ajend on ikkagi see ebaajend, on see kampaania ehk sedasama EKRE kamp, Haanja valimiskampaania, kus nad vastandasid ennast välismaalastele. Ja täna me oleme jõudnud siia, et kui EKRE võimule tuli, siis Jüri Ratas vabandas seal naistearstide ja kelle veel ees nende väljaütlemiste pärast siis täna oleme olukorras, kus tegelikult EKRE, kes on rahvaliidu nii-öelda rahvaliidu vundamendil tegelikult püsti seisev erakond on, on ikkagi väga suures plindris nende väljaütlemiste pärast, sest sest nad enda valijate kohta ütlevad väga, väga halvasti nende valijate kohta, kes tegutsevad põllumajanduses ja, ja ei saa olla nii, nagu ka meil siin riigikogu esimeseks ütleb, et maksta korralikku palka või pange uksed kinni, eks, et noh, sellise selliste avaldustega noh, see ei ole nagu lahenduse, ega kas me kujutame ette, et me nüüd paneme võõrtööjõule, keelame võõrtöö ära ja siis me kõik, et need madalama palgatöökohad kaovad kuidagi ära või kõik saavad kolmekordset Eesti keskmist palka ei ole ju niimoodi. Oot, aga kas ma, kas ma saan sust õigesti aivar aru selle mündi teine pool või siis, kui nüüd see EKRE poliitika päriselt ellu viia, et hooajatöölisi Eestisse kolmandatest riikidest ei lasta, siis inimesed peaksid hakkama kodumaise toidu eest rohkem maksma ja kui seda kaupa ei osteta, siis kas järgmisel või ülejärgmisel aastal seesama põllumees lihtsalt enam ei tooda ja niimoodi hävitatakse maaelu, et kas ma saan õigesti aru, et kui Mart Laaril õnnestus hävitada sotsialistlik põllumajandus Eestis, siis paljud rahvaliitlased nutavad seda muuseas siiani taga, siis rahvaliitlaste loodud erakond soovib hävitada nüüd maaelu meil lõplikult. Küsimus ei ole nagu maaelu hävitamises, noh ma arvan, see ongi selline, selles debatis on, on see häda, et kasutatakse väga nagu selliseid kõlavaid väljendeid ja, ja tehakse hästi suuri üldistusi, eks. Et seesama ei saa niimoodi ega ei saa ju olla niimoodi, et ega ettevõte maksab palka ütleme nii palju, kui tal on, eks võimalik seda teha. Ehk me ei saa, hing jah, anda välja riigi poolt nagu määrus või noh, me saame seda teha, aga see ole tulemuslik, et nüüd pead kõigile maasikakasvatajatele maksma kahekordset Eesti ütleme Eesti keskmist palka või kahekordset, Eesti keskmist palka ei toimi, eks, et, et, et see on, see on lihtsalt Me EKRE tahtis valimistel olla edukas, hakkas ennast vastandama välismaalastega pidanud silmas tõenäoliselt toona otseselt ukrainlasi, vaid ta pidas silmas, eks, Süüria põgenike ja teisi sealtpoolt Euroopasse tulijaid. Ja nüüd ollakse nagu plindris. Need kadusid ära, see probleem, see rändesurve kadus ära, aga ukrainlased jäid ja siis ma saan aru, avastati need, et probleem on ju tegelikult selles, et inimesed ostavad hinda selles mõttes, et tomat võib sul olla üsna maitsev. Aga kui selle väikese karbi eest sul talvel tuleb maksta viis eur, vaat seal 250 grammi Intsu talu tomat, pakun umbes peast siis poole suurema karbi poole odavamad Hispaania tomatit saad kätte siis seal kahe poole euroga, et aga kui hakata mõtlema ega ju sellel hispaania tomatil, kui seal ikkagi see raha maitse juurde tekib. Nii suurt häda midagi pole. Ei, nad täpselt ja, ja teine asi ju. Kuidas EKRE võib-olla saaks selle probleemi lahendada keelaku ära väljaränne. Soome Needsamad kalevipojad, las nad siis lähevad põllutöödele, eks, et, et kui niimoodi käskude ja keeldudega üritada nagu asju asju lahendada. Riiklikke Hiina kontroll tuleb ka luua, kui hakata mõtlema ikkagi seda, et, et siis kui hakkavad hinnad tõusma ja soov valijale pakkuda sellist odavamat maasikat, sest midagi teha ei ole ju kallimad maasikat inimesed, nii palju ei jõua osta kurgi tomatikartuliga. Sama lugu. Ja mis on veel oluline, et miks meil nagu noh, et need inimesed tegelikult, kes on valmis tulema, tegema seda tööd, kas siis ajutiselt mida eestlased, kas ei oska teha, kui me räägime tööstusettevõtetest, ma ei tea, keevitamist meil ei ole lihtsalt nii palju seda tööd ja kus me ei saa üldse rääkida, et palgatase on madal või siis põllumajandushooajatööd see on, tõenäoliselt saab palgatase madalamale. Oleks ma seda räägitakse ka mingi 1000 1500 eurot kätte, et no ma nüüd ei ütleks küljes madalam. Aga eestlased, noh me ei leia seda tööjõud, eks meil endal oli ka üks reportos äripäevas eelmisel reedel, kus, kus ettevõtjad, põllumehed ütlevad, et nad ei tule siia. Needsamad eestlased ja, ja nüüd nagu öelda, et, et ettevõte on kuidagi nagu rumal või ei oska nagu oma asjadega korda saada, on, on ülekohtune ja teiseks, kui need põllumehed uued üldiselt siin on, pakuvad tööd ka teistele inimestele, pakuvad tööd, loovad teisi töökohti, mida ei tasuks nagu ära unustada, et et see, kui üks maasikakasvataja nüüd sunnitud näiteks oma pillid kokku pakkima või selle äri lõpetama, siis see ei tähenda ainult seda, et osa ukrainlasi jääb, jääb siin Eestis töötavaid, tegelikult jääb tööta ka osa eestlasi. Ja noh, sellele nagu ei pöörata tähelepanu. Nende hooaja tööliste pluss tõenäoliselt on see tullakse ja ka minnakse, see mure poliitilises mõttes. Ma saan aru, on see, kui tullakse, jäädakse, tekivad suured kogukonnad, kui rasketel aegadel nendele suurtele kogukondadele pole pakkuda tööd, nad hakkavad hallil pinnasel tegutsema, pakuvad musta tööjõudu, et mida Mil, mille küüsis siis on paljud arenenud riigid. Et see on see probleem, aga seda nüüd ei ole ja see oli nüüd ka üks õige tähelepanek. Lisaks hooajatöödele meil on rida sektoreid, kus see oskustööjõupuudus pärsib tootmist, majanduse arenemist, ka riigi võimalust saada maksutulu, et kui siin eelmisest nädalast võtta tsitaate, siis Saaremaa ettevõte Baltic Beer ots, nende, nendel võõrtööjõuta pole võimalik uusi laevu ehitada. Tree on p l r-d on samamoodi öelnud, et krooniline keevitajate puudustelist, sellel teisi spetsialiste on ka tarvis tuua, et aga jällegi teisest küljest ma saan aru, hirmus lihtne küsida, võin öelda, et see vastuargument on see, et, et võetakse selline odav tööjõud Ukrainast meie omadele peab rohkem maksma, et rihitakse seda siis käibepõhist, äri, kus, mida rohkem suudad toota, seda rohkem ka teenid. Et, et väga keeruline nagu selles mõttes vaielda, aga nüüd ongi see, et kas me peame inimeksperimendiga näitama selle, et ära, et mis on lõpptulemus. Ei, no sellest tuleb kahtlemata üks lähikuude kõige põnevam teema, ma arvan Eestis kas valitsuse selgroogu siis paremini pingesse vanem tõenäoliselt võimsamasse pingesse paneb, nagu küsimus sellepärast et mingit lahendust on vaja ja ega ei maksa unustada, et aasta pärast on juba kohalike omavalitsuste valimised ja need inimesed, kes nüüd pihta saavad, ükskõik siis kuidas, ega Nende mälu tõenäoliselt järgmise aasta on ikka veel kestab, et noh, mingid asjad unustatakse mingi aja jooksul ära, aga nagu järgmine aasta tuleb kohalike valimised, siis noh, mine sa sinna, ma ei tea, Põlvamaale või Tartumaal või Valgamaale ja seleta, et ah, ma ei tahtnud sulle siin tööjõudu saata, sellepärast maksa eestlastele paremat palka, saad orjapidaja. Aga. Aga see tibi, aga printsiibis on see siiski õige, tööturgu tuleb kaitsta, sest kui minna nagu ikkagi seda vabam regulatsiooni teed, et tuleb, kes tahab, läheb, kes tahab, siis lõpuks sul pikas plaanis kohalik töö juurde saab pihta, aga ma ei tea. Ei ole, Mirko ei ole printsiibis, see õiget turgu tuleb kaitsta, miks see, miks see õige on ja teine asi, et miks me, miks me nüüd tahame öelda seda, et mis EKRE meile ütleb praegu helmed või Põlluaas ütleb, ta ütleb, et eestlased, teie peate tegema seda madalamalt tasustatud tööd, eks, et tema nende koalitsiooni või valimislubadusele. Meie lubame siia need välismaalased, kellele makstakse kolm korda eesti keskmist palka. Need Me lubame siia. Aga kui sa neid teenindada tahad, siis eestlane, sina pead olema see, kes selle kotleti nende hamburgeri vahele paneb. Ja sina ei saa rohkem teenida, eks, et see on ju see sõnum, mis praegu edasi antakse. Et selles mõttes see me ise oleme teinud selle läbi 90.-te alguses käinud Soomes maasikaid korjamas, sellepärast et meile oli seal makstav tasu suur, eks soomlastele oli see väike. Ja sellest ei olnud midagi halba, et see oli väga hea, et me saime seal käia, eks. Ja nüüd me võiksime sama suhtuda ka Ukrainlastesse ja teistesse. Et sedasama mõttega tegelikult jätkata, sest mulle tundub, et vahepeal vaata, tuli, tuli käibele selline väljend nagu härrassotsid. Et nüüd on tegelikult ka sellised härraskonservatiivid, kelle meelest põllumees on orjapidaja, kelle meelest ma tea, Zenjeer sobib ministriks, aga endine müüja. Et senine konservatismi sädet konservatismi praegu selles mõttes liiga räägi natuke nagu sihuke. Eks see selline mulje tegelikult tuleb, noh, kuidas saab öelda, et müüja pidaja ei sobi ministriks nad tegelikult müüa pidaja võiks olla selliste konservatiivide nagu tuumvalija aga nendele nagu selja keeramine kõige paremas mõttes tegelikult lihtsalt inimeste halvustamine, et ma ei kujuta ette, kuidas sellise taktikaga saab kaugele sõita. Aga noh, president Lennart Meri on kunagi öelnud minu arust väga põhjapanevaid ja head sõnad, et valitsus ei ole probleem ja valitsus ei ole lahendus. Meie ise Eesti vabariigi kodanikud, oleme lahendus, et seda võib nüüd mõelda, mitmeteks üks lahendused tormavad põldudele, aga noh, teine lahendus on see, mida ma enne viitasin. Kohalike omavalitsuste valimised 22021 ja riigikogu valimised 2023 üks tuleb teha paremaid valikuid. Eesti inimesed. Nojah, kui seda Maalehe artiklit ka nüüd lugeda, siis ühe artikli piires ma viitaks kahele vastuolule, et artikli ees ütleb Eesti maasikakasvatajate liidu juht Elke Lillemetsa, et 70 protsenti maasikatest jääb põllule. Ja siis artikli lõpus ütleb oma vilja ja maasikakasvataja Margus Klais, et ei jää midagi põllule, sest tuleb ära korjata. Kõik, kes natukene maasikakasvatusest teavad, teavad seda, et ega sa ei saagi jätta maasikat põllule, sest see jääb sinna mädanema hallitama ja ühel hetkel sa oled oma maasikataimedest ehk investeeringust ilma. Nii, aga lõpuks koroona võlakirjadest ka, sest midagi ei ole teha nädala majandusuudis. Eestist võis küll olla see, et palgatoetust saab karmimatel tingimustel ka juunikuus taotleda, aga nädalast pühapäeval saabus uudis, kuidas Prantsusmaa ja Saksamaa on jõudnud siis liidrite tasemel põhimõttelise kokkuleppeni, et 500 miljardi euro suurune fond moodustatakse, millega saab rahastada siis Euroopa Liidu majanduse taastamist koroonaviiruse kriisist ja fondi rahastatakse Euroopa liidu nimel võetud laenudega turgudelt ning selle vahendid suunatakse kriisist enim mõjutatud sektoritele ja regioonidele. Niimoodi teadsid siis Saksamaa ja Prantsusmaa liidrid ühisavalduses novot pool triljonit 500 miljardit hoomamatu suurus. Tegelikult need summad on veel suuremad, seal on veel teisi meetmeid, aga jah, konkreetselt seda puudutab, on see see 500 miljardit, aga märgiline seetõttu, et Saksamaa on oma sellist positsiooni muutnud ja noh, mis see tähendab, võib-olla kui kujundlikult praegu tuua välja, siis arve on avatud selle koroona viiruse vastu võitlemisel, aga kes selle arve tasub ja kui suureks arve lõpuks kujuneb, et seda me ei tea, kindlasti eestlastel ja teistel Euroopa Liidu riikidel sinu väga suur roll on tulevikus, et et kulud kuidagi ära katta, et kas need on täiendavat täiendav maksukoormus või mis, et, et see on nagu iseküsimus ja teine pool on see, et kuidas seda raha hakatakse jagama, et need kriteeriumid vist ei ole praegu ikkagi veel paigas, et mida siis arvestatakse, et võib-olla Eestist vaadates on oluline see, et kas meie oleme nii-öelda netokasusaaja või või võimaksjat, et see debatt tõenäoliselt alles läheb käima. Ehk siis arven lahtine ja kasvab jagamise põhimõtted veel selguvad kõiges kõhu täis saab või ei ole veel ka päris täpselt ja see on väga ohtlik, sest kui teaks, et läheb Rammusamate palade jagamiseks, siis lihtne selline endine Nõukogude Liidust tulnud inimene mõtleb, et sööks, niiet ei jaksaks. Aga kui jah, maksta tuleb see arve kinni ja midagi ei ole ka saanud, siis tõenäoliselt on keeruline. Aga mulle tundub, et see teema tuleb meie sisepoliitikasse ühel hetkel. Nii ehk naa, sest Eesti positsioon siiamaani on olnud koroonavõlakirjade suhtes tõrjuv, aga kõikjale lähtub sellest, et mis selle asja sisu ja hind on, et kui teisel kaalukausil on Euroopa Liidu lagunemine, siis vaadates Itaalia peaministri välja ütlemisi, siis need asjad võivad olla kõik ühel hetkel muutumises. Aga Martin smuuto, Aivar Hundimägi, Mirko ojakivi tänavad, selline sai rahvateenrite saade täna taas rahva teenrid Tris juba nädala pärast, nii et olge terved ja kena nädalavahetust. Vikerraadio.