Vikerraadio. Rahva teenrid Tere. Maikuu lõpus nägime mitmekülgset ilma nii vihma kui ka sillerdavad kuldset päikest. Ja tänavu seda juttu siin räägime, on juuni esimene päev ja vikerraadio akna taga on näha mõnusat suvist ilma. Käes on aeg, kui pojeng rajab õisi lahti, muruniitjad põrisevad regulaarselt ja täna on lastekaitsepäev saade, mida te kuulate, on rahva teenrid ja täna oleme siin koosseisus Sulev ekspressist. Tervist. Krister Paris, Eesti päevalehest. Tere ja mina olen Taavi Eilat Eesti rahvusringhäälingust. Tänases saates tuleb juttu nii europarlamendi valimistulemustest, riigi ja riigieelarve strateegiast, mis toob kaasa odavama viinaga, paneb kärpima mitmelt poolt mujalt ja näiteks teadlastele ei pakku oodatud lahendust. Räägime ka ministrist, kellel on leeme välismaal käimisega, aga ka sellest Ekrest näib saavat tavaline partei, kus on olemas sellised tavalised sisetülid. Ja viimaks küsime, mis hinnaga on valmis Tallinn sulgema tänavaid, et siin teha ühte filmi ja filmi ja luban, et saate ajal tuleb ka väike vahepala kõigile raadiokuulajatele, aga aga alustame algusest ja läheme tagasi selle nädala esimestesse minutites, kui selgusid Euroopa Parlamendi valimiste tulemused puhtalt faktiliselt olgu siis öeldud, et nendel valimistel oli kaks võitjat. Reformierakond kogus erakonnana kõige suurema toetuse, 87000 häält ja seega kaks mandaati, mille võtsid Andrus Ansipi, Urmas Paet. Teine võitja oli riigikogu valimiste suurim kaotaja sotsiaaldemokraatlik erakond, kes kogus 77000 häält millest küll lõviosa moodustas ühe kandidaadi tulemus Marina kaljuranna toetus, kus oli 65000 häält ja tõi erakonnale siis ka teise mandaadi, mille sai Indrek Tarandi ees napilt Sven Mikser. Ja võitjaks võrreldes viie aasta taguse ajaga võib pidada ka ekretkel varem esindatust. Europarlamendis ei olnud nende tulemus 42000 häält ja üks mandaat, Jaak Madisson tegi isiklikud, päris hea tulemuse, üle 20000 hääle. Suurim kaotaja on aga selgelt, et Keskerakond, kes valijate silmis on vist oma näo minetanud ja kelle toetus langes peaaegu 10 protsenti võrreldes viie aasta tagusega, et kogu peaministri erakond sai siis 47000 häält ja sellega saadi üks mandaat, Yana Toomile. Protsentide ja häälte mõistes suur pettumus erakonnale, aga tulemus tehti ära ja koht saadi juskui kätte. Et nukram on olukord aga isamaaga erakonnaga, kes sai 34000 häält ja esinumber Riho Terras oma esimestel sellistel valimistel poliitikuna 21000 häält, aga parlamendist jäi seekord välja. Tõsi, kui Suurbritannia jõuab kunagi selleni, et nad Brexiti ellu viivad siis siis Riho Terras on see mees, kes sinna liikumas on, aga aga kui seda nimekirja siin vaadata Ansip, Paet, Kaljurand, Mikser, Toom ja Madisson, et ma ei tea, küllaltki esinduslik seltskond, et kolm endist välisministrit, endine peaminister, et noh, mida veel tahta. Ta on jah selline, aga mõni üksik ka üksikult hakkame võtma, siis. Eks see ole selline päris huvitav pilt, et näiteks Riho Terras, et mina sain küll aru, et ta oli täiesti rõõmus talle vist tuli ka esimestel minutitel teistsugune signaal, et ta on parkuuena sisse pääsenud, mitte number seitsme miinus kohe, kuna ma armastan lihtsalt võidusõitu, Jon Carlovici kella esimene ja ainus Grand Prix võitmist toimuses vihmaga peetud sõidus sõit katkestati, kuna vihmaks nii tugevalt sadama, seal oli palju avariisid ja siis võisid sela tundis ennast võitjana, aga korraldajad ütlesid teatud, milleks ringide lugemine natukene sassi tegelikult võitis Kimi Räikköneni käiku läks siis pjedestaalile ka, pritsis seal šampanjat ja kõik oli tore, välja arvatud, esid kellale. Aja siis mõned päevad hiljem öeldi, et tegelikult ikkagi olles ringide arvestamine nagu teistsugune ja sina oled võitja, aga, aga see karikas anti üle seal keskel garaažide juures, et nad ei olnud midagi sellist pidulikku. Riho Terras ega läks samamoodi iseenesest tegelikult oligi ju noh, uustulnukana väga tulemusel. Viimasel ajal väga huvitav oli see, kuidas valijad näitasid, et nimekirjad veaparpeedio koostada missuguseid tahavad, aga tegelikult ikkagi loeb valijate eelistused, kes, kes kuhu saab konkreetselt reformierakonnas, kus Urmas Paet Taavi Rõivasele ette ilusti platseerus ja Karis korraliku häältesaagiga täitsa, aga minu minu jaoks natuke üllatav, et Urmas Paet nii palju nii palju hääli sai. See on hästi üllata, kuidas üks, üks selline mees saab niivõrd palju hääli, et mis on see, mis teeb temast sellise publikumagneti või häälemagneti loonud endale ikkagi kuvandi sellisest Euroopa Parlamendi tugevast esindajast, ma ma saan aru, et ega kohalikel valimistel ta läheb ka hästi, aga see, just see Euroopa nii-öelda nägu, et et Ta on tõesti tihti pildis ka, tuleb tunnistada, saadab pressiteateid siin sagedasti ajakirjanike postkastil nädalal. Pressiteadete sisu ja kõik on selline hästi korrektne, hästi tsentrit hoida. Küllaps meeldib inimestele selline. Öeldakse, et kui tal on halb päev, siis tuleb ainult üks pressiteade selles mõttes endise ajakirjanikuna ta teab, kuidas peab rahvaga suhtlema ja ta teab, kui oluline on olla pildised on tegelikult muidugi olnud kogu aeg hästi ettevaatlik, et me mäletame seda, et temast oleks võinud saada ka Reformierakonna uus juht, aga ta ikkagi oli väga-väga ettevaatlik, siis läks teistele meestele saaliga tükk aega mõtles sellele järgi, kas minna sinna Brüsselisse või mitte. Ma mõtlen selle peale täpselt, et ta on iseenesest enda karjääri mõttes langetanud, võib-olla isegi siis järelikult õige valiku, et tal oli küsimus, et kas ta jääb välisministriks edasi ja mitte ja viimasel hetkel. Igor Gräzin oli juba kohvreid pakkimas, kui, kui ta läks Brüsselisse nüütajate valiti tagasi ja aga välisminister ta suure tõenäosusega enam kindlasti ei oleks. Seda mastaapset kampaaniat vaadates, mida Taavi Rõivas vähemalt sotsiaalmeedia põhja all ja selle ringsõitude põhjal tegi, on küll nagu hämmastav, et ta siiski nii vähe hääli sai, aga enne, kui me siit jätkame, kell saab kohe 11 11 ja kuna täna on lastekaitsepäev, siis ma Ma võtan meie poliitilise analüüsi korraks katkestada, et vikerraadio kuulajaid kutsuda, osa võtma üle-eestilisest aktsioonist. Nimelt kutsun kõiki raadiokuulajaid just nüüd kell 11 11 tee lapsele pai, võtke ja tehke oma lastele Paiust. Nüüd selle aktsiooni eesmärk on inimestele meelde tuletada, et lapsevanema pai on oluline. On ju by üks võimsamaid turvatunde loojaid. Oma vanema poolt tehtud pai on alati eriline. Meie Tristan Robin, kui te kuulate, siis üks pai on teile soolas. Aga meie jätkame Bay tegemist siis poliitikutele, kuigi Taavi Rõivase juures jutt pooleli jäi, talle justkui ei saa. Teha või saras jällegi laate, Mike, kujutage ette, mida ta võis veel valetama nädal aega enne valimisi väga loota, et ükski küsitlust alla küll ei pakkunud seda šansse sisse saada, Urmas Paet oli alates alles selle kohal, et selle koha pealt nagu erinevalt võib-olla riigikogu valimistest, kus nad tagantjärele võib öelda, et olid ka küsitlused õiged, aga ikkagi tuli üllatusena see tulemus paljudele siis noh, riik, need europarlamendi valimised läksid täpselt nii nagu peaaegu kõik, kõik ennustasid, et ainukene võib olla. Huvitav koht oligi, et Sven Mikser ja mitte mitte Indrek Tarand, aga ma mäletan, et enne öeldi, et need ülejäänud peale Marina Kaljurand ja kõik niivõrd väikeste protsentidega, et seal on võimalik ükskõik mis. Ja enne, kui ma alustasin sellest, kuidas seal kohad partei nimekirjas ei loe, siis ikkagi Jaak Madisson. Ta oli viimane, aga talle tehti kampaania. Ühesõnaga, see oli täpselt see suurepärane tõestus, et et ikkagi avatud nimekirjad annavad valijatele siiski oma võimaluse enda seisukohti välja öelda. Mitte nagu Europarlamendi valimiste, millal sa olid suletud nimekirjad kaks korra tagasi kolm korda tagasi, kus olid. Kaks korda tagasi, kui ma ei eksi, kui Indrek Tarand esimest korda. Aga Jaak Madisson 23000 häält, et et ma teisalt peaks tunnustama valijaid, et nad läksid ja valisid ikkagi sedagi, et kes tõenäoliselt europarlamenti siis minemas on, et nad tõsi küll, Antiga, Mart Helmele või Urmas Reinsalule, kes olid ministritena ja kes tõenäoliselt parlamenti poleks läinud ja kes ka seda ütlesid. Vähemalt Mart Helme näeb, et valijad läksid ja andsid ikkagi oma hääle nendele kandidaatidele, kes reaalselt olid need, kes oleks läinud, olgu see Riho Terras siis Isamaa poolt või Jaak Madisson viimase nimena EKRE kandidaati. Ja seal päevalehed ära vali parti, siis ma ei usu meie pärast, aga valija põhimõtteliselt seda põhimõtet järgisid. Nojah, eks seal oli ka mingit segadust, et näiteks ilmselt Igor Gräzini andsid hääle vanad EKRE toetajad, sellepärast EKRE toetajad peavad Gräzini ikkagi selliseks omainimeseks, kuigi tegelikult ta kandideeris hoopis Keskerakonna ridades. Taavi Rõivas on tegelikult ei ole šansid täiesti ära kadunud, et juhul kui näiteks Andrus Ansip saaks mõne väga väärika koha kuskile ta loobuks oma mandaadist, siis ta võiks saada Brüsselisse santsiplegi. Täitsa normaalse tulemused tegi üle 40000 hääle, eelmine kord seal 45000 häält. Täiesti tema tase, eks ju. Mis oli üllatav, oli see ütleme oma viimastes reklaamides tuli välja sellise protestikandidaadina ekrelaste seltsi natukene nagu hämmastav, et seda ei oleks minu meelest isegi vaja oleks saanud oma häälesaagiga täiesti positiivse sõnumiga kätte. Kaljuranna edu minu meelest tõi just see positiivne kuvand, mis temaga kaasas käis. Et ei olnud ju temaga seotud ühtegi mingit skandaalide kogu aeg käis ringi ja säras teda ei sisuliselt ega rünnatud. Trindamised toimusid kõik sellel ajal ära, kui ta tahtis saada Eesti presidendiks, praegu ei ole seda nagu enam mõtet uuesti teha. Ja tegelikult Ta tegi teataval määral ka sellist Indrek tarandi-efekt efektivad, see kordus tema kuulata sai kindlasti ka suure osa sõjalistest protestihäältest nendest, kellele siis ei meeldi praegune valitsus. Ja, ja teatavas mõttes võis seal olla ka selliseid halastushääli. Ja kindlasti tasa jätame mena hääliga nendelt, kes tahtsid anda protesti ja kes mingil moraalse põhjusel ei taha näiteks Reformierakonna poolt hääletada. Tuletan meelde, et Marina kaljurand oli Reformierakonna presidendikandidaat ehk siis ta läheb ikka kena olemuselt samas samasse samasse paati. Vaevalt et väga paljud, just sellepärast, et nad tahaksid, kindlasti sotsidel on ja vaevalt et väga paljud, sellepärast et tahaks kindlasti, et oleks Eestile esindatus Euroopa sotsialistide ridadesse. Ralf Taali ka Reformierakonna minister on täpselt samamoodi, saab öelda, aga no kui, kui sotsidesse, Indrek Tarand, tema oli kunagi ju ka ka presidendikandidaat, aga tema oli Keskerakonna oma. Sellist ühest leerist teise hüppamist ikka näeb. Ja Marina kaljuranna kiituseks ma isiklikult peaks ütlema, et võrreldes presidendikandidaadi debattidega ta oli läinud ka palju paremaks, palju konkreetsemad seisukohad väga hästi kuulas vastast ja argumenteeriks talle vastu. Ja just see, mida praeguses poliitilises olukorras on vaja, et argumentidega argumenteeriks vastu, et ei läinud lihtsalt lahmima. Kõik mäletavad seda ERR-i telesaadet, kus ta Mart Helmega vastamisi, kus üks väga rahulik argumenteerida naisterahvas ja siis emotsionaalselt ülesköetud mees, tema vastas. Ka Keskerakonna positsioon, kus Yana toom sai küll ka kõva häältesaagi, aga ilmselgelt ei ole see see, mida keskerakonnalt oleks võinud oodata, teisalt võib-olla enne neid valimisi juba võis vaikselt seda oodata, et tulemus on langemas ja aga noh, samas ma ei tahaks nagu siduda, aga seda Europarlamendi valimised on nüüd tingimata selline umbusaldus siis koalitsioonile või, või midagi sellist. Et noh, mingid seosed siin ilmselt on aga europarlamendi valimised ka varasemalt tõesti see Indrek Tarandit näide või Toomas Hendrik Ilvese varasemad näited, et, et need natukene jooksevad mingeid teisi liine või rööpaid pidi, kui kui on need riigikogu või kohalikud valimised, et seal mängivad mingid teised jõujooned ja Keskerakonnal oli ka täiesti selline B-kategooria nimekiri ikkagi välja pandud ja pigem isegi läks hästi, et nad said oma koha kätte. No mina ikkagi seostaksin seda puhtakujuliselt sisepoliitikaga, et europarlamendi valimised üldiselt kipuvad kõikides riikides mitte ainult Eestis olema ikkagi sisemise elu peegeldus väga sageli just nimelt koht, kus näidata oma protesti nii-öelda ohutul moel. Oma praegust praeguste võimude vastu, mis on europarlamendi valimistel, on teistsugune. Ilmselge on esiteks väga vähe inimesi, ehk siis seal oli ju küsimus selles, et natukenegi teistsugused häälte proportsioonid oleks võinud saata hoopis teistsuguse koosseisu sinna Brüsselisse ja teiseks ikkagi madala valimisaktiivsusega suus, mis tähendabki, et kõiksugused frukthatsioonilt mängivad hoopis tugevamini kätte. No näiteks näidata, jättes Andre Hanimägi, kes on Keskerakonna pressiesindaja, kirjutas meile päevalehel Delfile arvamusloo, kus ta puhkas. Ta tõi põhjenduseks, et aga vaadake, vihma 100., et Reformierakond ja teised, kes ei hääletavad, neid ju ei seganud, aga neid, kes oleksid nad mõtlesid, et äkki tulevad Keskerakonna poolt häält andma. Koju jah, aga tegelikult saavad kõikide parteide pooldajad anda e-hääli, et et see ei ole üldse probleem. Ja saad ka varem valimas käia, et see ei ole selles mõttes üldse probleem. Raimond Kaljulaid oli üks selline inimene, kes mingil hetkel täitsa hellitas lootust, et ta saab Brüsselisse ja tal oli väga kõrge toetusprotsent üheksa protsendi juurde jõudis välja. Aga need olid kõik seotud selle ajaga, kui hakati valitsust moodustama. Kui ta protestiks siis selle vastu, et EKRE kampa võetakse, astus välja Keskerakonnast need uudise laine, see uudistelaine nagu maha käinud, praeguseks enam ei ole ta nii kõrgena kaldasse jõudnud laine. Ja ta ei olnud enam uudispildis. Üks tema meeskonna liige ütles mulle ka sellises eravestluses, et me siin tegime nalja, et peaks minema loomaaeda ja karu maha lasknud. See oli muidugi nali. Et noh, et siis võib-olla pääseks uudispilti, aga, aga see oli ka lõpuks tulemas. Ta tegelikult oli ju kogus ka üle 20000 tähendab väga-väga hästi, aga oleks pidanud ikkagi 30 Tulatvat laenama. Ehk siis, kui me räägime täpselt nii-öelda protestihäältest, siis me ei saa kuidagi jätta kõrvale Kaljulaidile, kes oli ilmselgelt ta sai oma hääle just nimelt tänu sellele, et ta oli Keskerakonna praeguse poliitika poliitika vastu. Ja osa nendest häältest läksid jällegi Marina kaljurannale, et kui oleks tema üksi olles, oleks ilmselt tema seal olnud või, või kui Kaljulaidi ei oleks olnud, siis oleks, võiks vabalt olnuks ka näiteks Marina kaljurannahäältesaak, veelgi suurem. Aga põhimõtteliselt, kui panna kokku sotsid Reformierakond ja Raimond Kaljulaid, siis oli häälte suhe võrreldes koalitsioonile antud häältega 30 protsenti oli vahet, siis noh, see oli ikka väga-väga selge ja tugev hinnang selle lühikese pooleteise kuu jooksul, mis valitsus on olnud ametis. Aga see Raimond Kaljulaidi 21000 häält, et tõesti, et see ilmselt oleks olnud suurem, kui valimised oleks olnud varem aprillikuus juba siin toimunud, et et aga noh, iseasi muidugi on huvitav see, et mis Kaljulaidi edasi saab, et praegu riigikogu koosseisust alustas. Hetkel on ta juba siis ilma fraktsiooni ja et milline see tema edasine plaan on, kavatseb ta liituda, ma ei tea Reformierakonna Sotsiaaldemokraatliku erakonnaga, kuigi ma pean tunnistama, et mulle tundub, et kaljulaid tegi, võib olla sellise oma poliitilise kabe käigu natukene võib-olla ennatlikult, et Keskerakonnast lahkumist silmas pidades just selles valguses keskerakonnas oleks olnud tema ilmselgelt järgmine selline uue põlvkonna tegija Jüri Ratas ühel hetkel oma ameti maha paneb, niikuinii juhtub see varem või hiljem. Ja siis ei ole enam Keskerakonna järgmine juht Mailis Reps, Yana Toom või Mihhail Kõlvart, vaid siis vaadatakse ikkagi sellise uue generatsiooni tegijat tegijate poole ja kestasime seal kaks nägume tõenäosust, sest keda rahvas natukenegi tunneb. Üks on siis Tanel Kiik, praegune sotsiaalminister ja teine siis Raimond Kaljulaid. Kui Tanel Kiige kiigel puudub toetus rahva seas siis Raimond Kaljulaidil, vastupidi, see on ju täielikult olemas, samas aga nüüd, kus ta erakonnast lahkus, selle võimaluse ta sisuliselt käest andis. No mul on inimesena väga hea meel, et keegi suudab vaba vaadata sellistes poliittehnoloogilistest kaalutlustest kõrgemale ja igal juhul personaalset kapitali taas kogus märgatavalt rohkem, kui oleks saanud siis kui ta oleks keskerakonda tiksuma jäänud, eks seal saab Keskerakond omakapitali saab pärast, kui sa oled kuskil juhi positsioonil uuesti kasvatada, aga antud hetkel ta kuidagi paljude jaoks selgelt moraalselt õige valiku ja kusjuures, kui ma mõtlesin ka Raimond Kaljulaidi võimalikele toetajatele, siis ei saa jätta kõrvale ka ühte pisiasja paljude jaoks võib-olla üldse ei ole, kes teda toetavad hinges ja oleksid saanud hea mõtlejatele saata Brüsselisse, et praegusel hetkel on ikkagi koalitsioonil üks hääl vähem, aga oleks tulnud tema asemele asendusliige mõne truu keskerakonna parteisõduri näol. Teine asi on see, et kus sa ära lähed, et kui sa lahkud uppuvalt paadilt siis öeldakse, rotid põgenevad, aga tema läks ju minema. Sellel hetkel, kui Jüri Ratas hakkas EKREga valitsus tegema täielikust tipust Just et oleks talle pakutud kindlasti erakonnas, kas ministri kohta, aga europarlamendi nimekirjas oleks ta võinud kandideerida, oleks praegu saanud tõenäoliselt ka sisse sinna europarlamenti, sedasama häältesaagiga? Noh, muidugi Yana Toomiga oleks pidanud konkureerima, aga las see praegu jääb, vaatame natukene Eestist väljapoole ka seda Euroopa vaadet. Nimelt Euroopa Parlamendi valimised ei toimunud ju mitte sugugi ainult Eestis, vaid Euroopa ja senised. Noh, mis see trend on, see, et senised suured tegijad kaotasid kohti, Euroopa Rahvapartei kaotas 38 kohta, sotsid 39 kohta, Euroopa konservatiivid ja reformistid miinus 16. Mis tähendab, et parlamendis enamuse saavutamiseks ehk siis sellise suure koalitsiooni moodustamisega, kas ei piisa enam nendest suurtest parteidest, et ja tuleb, tuleb ilmselt siin erinevaid kombinatsioone hakata koostama ja kõige rohkem sai nendel valimistel üle-euroopaliselt siis kohti juurde ALDE fraktsioon 39, koht, rohelised kasvatasid numbrilist 19 kohta. Aga Rohelistel muidugi, teemade mõistes on nende Se, roheliste maailmavaade kui selline esindatud ka teistes fraktsioonides võib-olla veel tugevamalt kui varasematel aegadel ja näiteks fraktsioon oma rahvast Euroopa vabaduse eest sai 21 kohta juurde, et, et see laiem nägu Europarlamendi valimistel puhul on, et, et kogu Euroopa soovis praeguse, siis ikkagi kursimuutust või, või tähendab küll enamuse või, või suuresiis häältesaagi, said need vanad parteid ka, aga selge mingi märk siin on, et muutus standard. Vaatame taustsüsteemi, et kui enne enne räägiti, et ikkagi ei tähenda populistlikud euroskeptilised jõud, kõik saavad suure, tugeva võidu, siis noh, selle taustal võib tõesti öelda, et disaini senise kursi jätkumise poolt, aga tegelikult ikkagi need, see kui hästi tihti tuuakse Euroopa Liidust rääkides esile demokraatia defitsiiti, siis praegune parlament märgatavalt fragementeeritusena kindlasti palju raskem jõuda mingitele kokkulepete otsusteni, aga samas ta kindlasti mõjutanu sellele tekivad kariaalsemad Pariaalsema diskussioonid märksa märksa nii-öelda lähedasemana inimestele, Halder asjadega seda näitas, on puhtalt tingitud sellest. Emmanuel Macron otsustas haldaga ühineda ka täiesti noh, nii-öelda liberaalsed jõud said juurde, rohelised ka, ennustati iseenesest mingi aeg varem märksa suuremat rohelist lainet ta enne valimisi muidugi oli selge, et seda, seda ei tule just nimelt tänu sellele hääle tihti konverteerida üldsegi saadikukohtadest, aga ennekõike Põhja-Saksamaalt, kus on tõesti roheline part, rohelised on minu meelest isegi hetkel saiviste teise kohasel valimistel, ehk nad on väga-väga tugev tugev jõud, mille, millega arvestada ei saa ilmselgelt ka nii-öelda tulevikutrend niisamamoodi, kui on ikkagi tulevikutrend, ka populistid, kes küll said vähem jällegi kui, kui kardeti, lollustati ja kes on ka lõhestunud, aga hääl on parlamendist selgelt esindatud ja võib arvata, et seal saab olema ka üsna kõvasele. Noh, siis tekib küsimus, et kes saab siis Euroopa komisjoni uueks juhiks pealikuks, et olukorras, kus neid osapooli on nii palju on ka see kokkuleppimine tunduvalt raskemad. Laias laastus, onju, annavad tooni kaks riiki, kes on Saksamaa üks, Angela Merkeli, kes tahab ikka sellist, et rahu rahulas kõik olla nii nagu on ja teine siis seal Prantsusmaal. Jõuline president Emmanuel Macron, kes tahaks Euroopat muuta, neile on siis toimuvas teatav kokkupõrge. Merkel pakub välja, et pealikuks võiks saada. Manfred Weber, kes on siis tema kodupartei kristlike demokraatide liitlane, on ka siis Euroopa Rahvapartei kandidaat ja makroon, siis surub Michel Barnier, kes on Euroopa Liidu esindaja Brexiti läbirääkimistel, kes on muuseas ka EPP ehk siis selle rahvapartei juht, et selles mõttes võiks nagu sakslastele sobida, aga ta prantslane ja märg Merkel see üldse ei istu. Ja makrooni teine selline soosik on siis Margrethe Vestager, demon, taanlane, taanlanna, Euroopa konkurentsivolinik, meilegi teadusin kahest asjast, eelkõige Estonian Airi kinnipanekul oli, oli ka selle konkurentsiameti roll vägagi oluline ja teine siis on üks telesarja võimu kants, mida Eesti Televisioon palju-palju aastaid näitus ja kus tema oli, siis ütlen aseks prototüübiks tema eluseigad. Et kes seal lõpuks saab. Väga võimalik, et siia tuuakse sisse hoopis keegi kompromisskandidaat. Seda hakkab siis tulevik näitavatele. Täitsa keeruliseks lähevad venelased. Mis te arvate, Vestager isenesest võikski olla selline kompromiss kandidaate. Ja, aga noh, see ei pruugi nagu lõpuni minna omaette veel küsimusena ka, mis koha seal komisjonis saaks näiteks Eesti, eksju. Et Eesti puhul jälle tuleb mängu see, et me teame juba, et volinikukandidaadid volinikukandidaadi kohtade eraldatud, Kadri Simsonile. Tark kena naine, peaks igati sobima, aga kas talle antakse ka väärikas koht, see sõltub jällegi sellest, et kes sinna komisjoni eesotsa saavad, kes sinna komisjoni kuuluvad, aga ka tegelikult Eesti mainest, mis viimasel ajal kuidagi natukene hapraks muutunud. Sellelgi nädalal, kes vähegi viitsis lugeda näiteks Maalehes Hannes Rumgi kirjutas meile ühe USA aseministri külaskäigust Eestisse. Ta kohtus nii presidendiga kui ka peaministriga, kuigi peaministriga kohtumise puhul see oleks peaaegu ära jäänud, et seal tekkis mingi arusaamatuse. Et kas, kas ikkagi peaministril on aega temaga kohtuda või mitte. Aga lõpuks siis ameeriklane edastas sõnumeid külge, et meil ei salli sellist rassismi, mis teil seal on hakanud lõikumat, asjad peaksid natuke teistmoodi käima. Ja sellised sõnumid võivad lõpuks välja viia ka selleni, et nad ka Euroopa tasemel, kui väärikaid kohti jagatakse, siis pannakse seda tähele. Jah, et ilmselt väärikate kohtade jaotamisel muuhulgas ikkagi inimesega eelmine positsioonilt on selge, kas sa tuled nii-öelda endise peaministrina on sul märgatavalt suuremad šansid midagigi muud saada, noh nii kummaline kui see ka ei ole, meid täiesti mitteametlik, aga samas ma olen aru saanud, et väga tungiv soovitus Eesti vähemalt täidab ühe lahtri, me saadame sinna naisterahvad väga, oodatakse politseinikeks naisterahvaid, liitlasriikidest. Aga sellega tõmbame Euroopa Parlamendi valimiste teemale joone alla ja raadiokuulajatele on siin ka teada ja selle koha pealt järgmised valimised ja ka rahvateenrid siis kindlasti neil teemadel räägivad, on kohalikud valimised aastal 2021. Mis muidugi ei tähenda, et me selle järgnevate aastate jooksul siin ei räägiks, poliitikast räägime otse loomulikult jätkame seda kohe ka siin. Nüüd ja praegu. Räägime edasi siis riigieelarve strateegiast, et sel nädalal siis võttis valitsus vastu selle 177 leheküljelise dokumin mendi, millega Keskerakond, EKRE ja Isamaa valitsus. Siis määratlesid ära, sellised eelarved, terve järgneva nelja aasta sammud ja käigud. Riigieelarvestrateegia lühidalt kasutatakse siis sellist terminit nagu ress raadiokuulaja ei eksiks teelt, kui me sellist lühendit kasutama hakkame, et et olles nüüd nädala jooksul tilk tilga haaval saanud erinevat infot ja lugenud uudiseid, et kuidagi hirmus tume tundub see tulevik, et ma ei tea. Alustuseks ehk kannate vähemalt teie head kolleegid siin sellise mõnusa, särava ja positiivse vaated, mis sealt meile vastu vaatab ikkagi, mida riigieelarvestrateegias positiivset leida. Kas sa tahad nüüd öelda, et ma hakkaksin rääkima sellest, et Eesti riigis on absoluutselt kõik hästi? Martin ja Mart, Helme ja ka Jüri Ratase juhtimisel saabub täielik õitseng. Eks Eesti vabariiki mõningaid möödalaskmisi küll on, aga need on ajutised Mac seda rääkinud. Ei, ma ootan seda, et sa leiaksid sealt midagi, mis sulle nagu korda läheb, sa tahaksid esile tõsta, aga ma arvan, et see seda juttu sellest Ma tooks tooks siia välja, kui sellisega tegelevad mõõtmed üldse aru saaksime, millest me räägime teed olukorras, kus sel nädalal nägime läbi ka teadlaste väga valjuhäälse protestiga kuidas peaministri poolt antud allkiri ning sõnade umbes et allkiri tähendab siduvat lubadust ei loe mitte midagi. Me ei pea väga palju tähelepanu pöörama sellistele mitte tagasi tuvatele dokumentidele, nagu on riigieelarvestrateegia. Aga vaatame konkreetselt, siis vaatame noh, esimene uudis, millega siin lagedale tuldi, oli see alkoholiaktsiisi langetamine 25 protsendi võrra, et mis peaks tooma kaasa siis poes pooleliitrise viinapudeli hinnalangusest dist, see oli 1,5 eurot, et ja õlle puhul siis 12,7 senti tee siis pudeli kohta, et et no ma ei tea, kui palju veinil langeb. Null null just et siin on mitu tahku, et see, miks valitsus selle üldse tööle töösse võttis, et enne riigikogu valimisi nii EKRE kui ka Isamaa ütlesid, et nemad hakkavad alkoholiaktsiisi langetama, Keskerakond ütles, et seda kindlasti ei tõstetava langetamisest oma programmis juttu ei teinud. Tõsi ka Reformierakond teeks, opositsioonis olev erakond on öelnud, et alkoholiaktsiisi peaks langetama ja ja noh, selles mõttes viiakse juustu lubaduste ellu, et ei midagi üllatusliku. Ja mina vaatasin ka sellel puhul, et millised on Jüri Ratase teise valitsuse Prioriteedid ja kuhu sinna sobib siis alkoholiaktsiisi langetamine. Neid prioriteete on viis tükki. Esimene on peresõbralik, Eesti. Võib-olla ta sobib sinna. Ta võib sobida sellepärast, et pereisa äkki jääb siis rohkem või pireemal rohkem rahakadu tühjaks. Sidus ühiskond, inimesed kindlasti sumisevad alkoholi tarvitades, võib-olla sa võid ka sinnale teadmistepõhine, majandus mingid teadmised kindlasti alkoholi tarvitades, nagu tulevad juurde tõhus valitsemine. Valitsemisse vist ikkagi headide kaitstud riik. Olla täpselt see prioriteet läks sellepärast et see oli selline esimene märgiline samm. Aga küllap ta seal mõne alla läks. Kui David tahtsid, et toodaks välja midagi positiivset, siis vähemalt on eesti siinses Läänemere piirkonnas taas suunamas ka teiste reiki riikide poliitik ehk siis ka meie naabrid on võtnud Eestist eeskuju ja arutavad enda vastavaid samme, nii et me saame öelda, meie mõju ulatub Eesti piiridest kaugemale. See ei ole esimene kord. Tuletaksin meelde, et kui kui Eesti ühines Euroopa Liiduga siis Soome alandas oma alkoholiaktsiis, sellepärast et soomlased said aru, et muidu on meil ikkagi ühe alkoholiaktsiisi laekumine, kukkub drastiliselt viinarallile taga pööraselt käima. Muidugi läkski. Mida lätlased teevad, seda me ei tea, tegelikult on alati mõistlik sellistes olukordades teha selliseid riiklikke riikidevahelised kokkulepped, anda signaale ja küsida, et küll ta ka meie teeme seda siis mida teie teete? Ma ei tea, kas seda hetkel tehti näiteks. Rahandusminister Martin Helme, küll ma nüüd ei tea, kas ta on rääkinud läbi kolleegiga Lätist või, või mitte, aga igatahes arvas, et Läti ikkagi tõenäoliselt seda ei tee, et see piirikaubandus on ikkagi nende poolt vaadates siis Põhja-Lätis nii väike ja sissetuleku allikas ja et pigem ikkagi seal nad langetamisele ei lähe. On see Martin Helme arvamus või, või on see teadmine, on nüüd iseküsimus, aga aga noh, sellise tee on igatahes meie valitsus valinud, et alkoholiaktsiisi langetada. Küsimus on, kui mõistlik see ikkagi selles mõttes on, et et noh, kui eelmise valitsuse puhul me nägime seda, kuidas seesama alkoholiteema sai Ossinovskile ikkagi väga tugevalt otsatjad tembeldatud ja laias laastus kaotas ta oma ministrikoha ja hiljem ka erakonna juhi koha. Paljuski ikkagi sellesama teema pärast. Nüüd kus see otsus oli tehtud eeldades, et see on rahvatervise seisukohast ikkagi ju mõistlik otsus. Et inimesed jooksid alkoholi vähem ja siis siis tuues ise sellise kõneainena tagasi, et Me taganeme sellest varem tehtust ja kes iganes järgneval hetkel tahab selle Ossinovski endise poliitika juurde tagasi tulla, satub sama reha otsa, kus Ossinovski juba tammus korduvalt. No see on üks laiem teema ongi see, et, et et ilmselt Ossinovski oma nii-öelda rapsimisega tekitas olukorra, kus ka mõistlike meetmetega ei julge enam keegi vägagi tükk aega välja tulla, ehk siis ta tegi üsna suure karuteene, kui vaatame ka näiteks noh, tarbimist siis nüüd sel aastal täiesti uuesti langes, aga seal nii-öelda varasema trendi jätkumine eelmisel aastal just vahetult pärast need kõik aktsiisitõuse tegelikult ja tarbimine natukene korraks tõusis, ehk siis see trend pöördus. Eks ta natukene nagu võitles juba iseenesest laheneva propola probleemiga ja pigem tegi asja hullemaks. Aga noh, selge see, et kui küsida, mis oli eelmise valitsuse suurimaid vigu, siis piirikaubanduse tekke oma, see, mida ta tuuakse peaaegu alati välja, et nagu midagi nagu pidi tegema, kus, kus viga näed laita, siis peaks nagu midagi ette võtta. Piirikaubandus oli kogu aeg olemas, triviaalsed, soomlased käisid siit viimasega alkoholi viimases, see sobis meile siis, kui lihtsalt eestlased hakkasid mujal käima, siis seisab ja täitsa selgelt see rahva tervisele ei ole see hea, see piirikaubandus Lätiga aga jällegi noh, teistpidi ta suretas, ütleme seda elu Lõuna-Eestis, et aga ikkagi, kui külapood paneb uksed kinni, siis see on väga-väga oluline märk, mida ta meel veel meile näitas. Ta näitas seda, et majandusteoorias tuntakse sellist asja nagu Lafeeri kõveralt, see seostub ära maksumäära ja maksutulu. Et kui sul on maksumäär null, siis on ka maksutulu null kui sa tõstad maksumäärasid, hakkab ka tulu vaikselt tulema ja ühel hetkel ta jõuab siis sellisesse punkti, kus, kus edasi, tõstad maksumäära sisse, maksutulu hakkab kahanema, jõudis välja selleni, et kui maksumäär on 100, siis mitte keegi muidugi ei maksa mitte midagi. Täitsa selgelt siis. Eesti jõudis siis sellesse kohta rahvusvahelisele konkurentsile, kus maksumäära tõsteti, aga maksutulu hakkas kahanema. No näitab meile, et me oleme siis riikidevahelises maksukonkurentsis ja tegelikult see on alati olemasolevad. Lihtsalt eestlased ei ole varem nagu sellel piirikaubandus seal tähelepanu pööranud, küll aga on ettevõtjad seda kogu aeg ära kasutanud, et nad on registreerivad fondide, ütleme Luksemburgis Eestisse investeerivad eestlased ise näiteks Hollandi kaudu, sellepärast et maksutehniliselt tunduvalt kasulikum. Neil on ju advokaadibüroodes ja audiitorfirmades töötavad väga kallid konsultandid, kes õpetavad, kuidas makse optimeerida. Ja siis, kui väike inimene mõtleb, et aga mina hoiaks kuskilt maksude najalt kokku ja üks võimalus näiteks apsu arvelt siis ta lähebki Lätti. Nüüd, miks lätlased võiksid siin reageerida, on see, et et kui eestlased sealt viimaga kõike muid kaupu kaasa, et kui sa lähed ikka Lätit üsna seal ainult kärakat osta, mina käin küll näiteks Lätis hoopis teiste kaupade järel minestasid tavalist toitu, lihtsalt natuke teistsugune, aga eestlased ostavad sealt ka ehitusmaterjal, taimi, kõiki muid siis tegelikult noh, seal on analüüsi koht, et kas alandada või mitte, aga muidugi jällegi ega seda ei saa nagu narroseni minna, et üks alandab siis teine alandab selle, esimene jälle teine. Just et noh, kütuseaktsiis, onju palju rohkem inimesi puudutav teema, kui, kui seda on alkoholiaktsiis, aga, aga noh, võib-olla see alkoholiteema lõpetuseks, et ehk see ongi see riigieelarvestrateegia selline positiivne sõnum, et ma ei tea, ma tsiteeriks, et joo, sõber, joo ennast täis, kui siga ja viimased kopikad Võrtsmikul viia, küsi, mis siis elul viga on ju, et, et põhimõtteliselt see on see meie valitsuse sõnum selle eelarvekäiguga. Et huvitav selle juures minu jaoks ikkagi see moment, et, et enda lubadused riigieelarve strateegiasse sisse täpselt EKRE EKRE sai ketama punktivõidu Isamaa oma teise pensionisamba natuke veel, selline arusaamatu saatusega on ka just nagu saamas. Mida, mida Keskerakonna valijatel, millised lubadused ei, see neile anti, täidetakse tasuta ühistranspordist jääb, see on nagu kõik enam-vähem. Täna oli Postimehes sotsiaalminister Tanel Kiigega intervjuud, ka tema ei suutnud tegelikult tuua välja ühte sellist Keskerakonna asja, mis seal riigieelarvestrateegias nüüd selgelt olemas oleks, aga, aga no üldse segadus, mida me siin veel nädala jooksul sellesama strateegia kohta lugesime, et politsei ja päästjate ja sotsiaaltöötajate palgad ei tõuse, riigisektorit tuleb kärpida, idapiiri ehitus tuleb koomale tõmmata ja nii edasi. Et näib, nagu oleks käes mingisugune suur majanduskriis ja valitsus on siis kärp kääridega eelarvet nülgimas ja, ja küsimusele, et miks et miks, et kas ka ministrid saavad üldse aru, et miks kärbitakse, andis siis näiteks Mailis Repsi Ps raadiouudistes Madis Hindrale vastuse ja ma tsiteerin, ma usun, et see on ühiskonnas laiem kui ainult need ministrid, kes on laua taga, see puudutab kantslereid, ministeeriumide tippjuhtkonda, ametiasutusi põhjusi ja selgitusi on praegu natukene keeruline mõista küll, pean ütlema, et isiklikult jään veidi segadus tusse, et mida see majanduse jahtumine reaalselt tähendab, et kuulge, et mis siis tähendab, et mis meil on müstiline jahtumine, mille tõttu Lähme kärpima, et kas te suudate raadiokuulajale lihtsalt ära seletada, miks siis kärbitakse praegu seal käib? Me jõuame jälle sellise. Huvitava teemani nagu struktuurne tasakaal, et struktuurse tasakaalu puhul noh üks asi on nagu riigi ja teine asi on inimeste sissetulek, et kui me püüaks seda inimese tasandile viia, siis noh, inimesel on arusaadav, et ta saab palka, käib tööl, saab palka, palka kuupalk on väga selge. Aga nüüd, kui ta hakkab struktuurset tasakaalu enda eelarves arvestama, siis ta peaks sellised ühekordsed asjad maha võtma. Ühekordne asi on näiteks päranduse, võidad lotoga, müüd korteri maha. Sa ei saa nendega arvestada, et iga kuu juhtub selline asi. Aga nüüd riigi puhul tuleb sinna veel siis arvesse võtta SKP lõhe, siis kas majandus kasvab praeguseks mõistlikus määrast kiiremini või siis kehvemal mina olen seda oma peas võrrelnud sellega, et sa saad preemiat. Nad saavad ühe kuupreemiad teise, kolmanda, neljanda tegelikult sa nagu ei tohi sellega arvestada, et et sa iga kuupreemiad saad, sellepärast võimle viiendal kuul enam ei saa, eks. Et kasulik oleks nagu arvestada kogu aeg oma eelarvet, tehes sellega, et siis saad oma palka, eks, ja, ja need ühekordsed asjad tulutu, kas siis teha kasutada ka sellisteks ühekordseteks väljaminekutest hoopis kõrvale panna. Teine häda, mis siin eelarve puhul on see, et hästi palju Eesti eelarvest on mingite seadustega juba ära lubatud. Aga kas see kolm protsenti? Vaba raha on nagu hästi-hästi vähe. Et sul on seal tasuta transport on pensioni, et sul on vanemahüvitis. Kulud on kõik lukku pandud ja sissepoliitikutel on, ongi see mänguruum väga väike, see on umbes sama nagu noh, nagu Eestis palgavaesuselt saad küll palk, aga kui sul on võetud sa pead maksma oma üürisa pead maksma, kommunaalkulusid, siis on laenu, siis sa oled ostnud veel mingi suvila asja, sa oled kuskil abonoment, on seal, sa pead mingit trenni maksu maksma, ühel hetkel avastasid aga nagu väga seda, seda raha, millega saaks nagu ringi käia, kulutan seda nagu eriti palju ei olegi. Et meil on, see riigieelarve on samas olukorras. Aga kokkuvõttes ju samal ajal majandus õitseb, eks. Eks ta olegi. Selline kummaline, no ühesõnaga kui asja välja üritada lihtsustada, siis riigi tasandil, siis me maksame praegu kinni eelmise valitsuse loe Keskerakonna valimiskampaania kulusid, ehk siis olemuslikult kõik see, mis eelmisel aastal lasti eelarve miinusesse pidi, näit tema, kui, kui hea ja meeldiv on Jüri Ratase valitsuse all elada, et näiteks 2017 muuhulgas muudeti eelarve tasakaalureegleid, et mõte on siis selles, et kui praegu võib-olla on võimalik rohkem kulutada, aga siis järgmistel aastatel ei ma selle tasanonüüdet eelarve reeglite tahetakse uuesti muuta, et enam ei pea ka seda varasemat miinust. Tasa tegemata eppelt Päevalehes oli juhtkirjas ja väga hea. Ütle selle kohta ainult kui lühinägelik peab olema, et mitte taibata ka järgmises valitsuses võid olla sina ise, ehk siis et Jüri Ratasele ei saa tulla praegune miinus üllatusena, kui tuleb, on tegemist millegi väga halvaga, ehk siis tegemist on sellisel juhul tõeliselt sobimatu ametisse sobimatu peaminister, aga ma pigem usun, et tehke sellest asjast üldiselt praegu kulutame, saame hea tulemuse küll, küll pärast vaatame. Vaatame, mis siin veel, et kui palju on valitsusse tulude kulud kasvanud, siis sellel aastal on olnud kuskil seal 10 protsendini, et ikka väga võimas kasvanalad ja kui sellesse strateegiasse siis vaadata, siis hakkab vaikselt kokku tõmbama ja jõuab seal aastaks 2023 pluss valitsus peaks ehk enne uusi valimisi jõuab siis ta tasemel kuskil kolm protsenti aastas. Muuseas samamoodi kukuvad ära ka Euroopa Liidust sissetulevad toetused. Et see on ka, see on tegelikult olnud see raha, mille abil on Eestis on palju investeeringuid teha, mida ma küll ei näinud, aga millest see omal ajal ikkagi päris palju räägiti. On siis miljard dollarit kaitsekuludeks, mida lubas? Lubas küsida Mart Helme, milles ta täitsa tõsimeeli rääkis, et seda ei olnud riigieelarve riigieelarvestrateegia sisse pandud, kas see oli siis jäänud juhuse tõttu välja või seda ei peeta tõsiseks pakkumiseks? Ei oskagi. Jooksvaid muudatusi saab riigieelarve aruteludel septembris siis juba teha, aga selle Jüri Ratase teadlikkuse osas ma ma tahaks meenutada lihtsalt valimiste järgset aega, kus ta kui Kaja Kallas tahtis teha valitsust ja kutsus Jüri Ratas siin osalema, siis põhjus, miks ju Jüri Ratas ja Keskerakond loobusid, oli selles samas, et selles nii-öelda vabas rahas, mida siis millega üldse uus valitsus mängida saab ja ja peamine seisukoht oli ju selles, et et Reformierakonna soov, maksuvabastus 500 eurot kõigile tähendaks ligi 250 miljonit eurot kulu riigieelarvele ja toona siis keskerakonda, siis ütlesid, et see on liiga suur kulu ja sama rahaga saaks palju rohkem teha näiteks pensionäride pensionitõusu ja lastetoetusi ja kõike muud. Esiteks Jüri ratast teadis tol hetkel juba väga hästi meie majandusliku seisu ja teiseks ajastada sisuliselt lihtsalt udujuttu, et mitte Kaja Kallasega liitu teha sellesama 250 miljoni euro osas, et noh, tegelikult oleks Kaja Kallas praegu valitsuses ju samasuguses seisus nagu Jüri Ratase valitsus ehk siis peab kärpima koomale tõmbama ja midagi teha ei saa ja ka see maksuvabastus oleks jäänud tegelikult tegemata. Mitte soovi puudumisel, vaid raha puudumisel. No selles mõttes see, mida praegu tehakse, kõik need asjad jäävad saabumata ühest küljest õige sellepärast et ega noh, peabki, mingi hetk peab, hakkame nüüd täpselt seda koomale tõmbama, iseasi on see, et me nagu näeme, et väga palju prioriteete valitsusel ei ole, ta võetakse maha kõikjalt ja ühtlaselt, erandiks ongi vist vist kaitse kaitse korrutasin. Aga sa tõid välja väga huvitav mõte, mis nagu viib, paneb kokku kõik need arutelud mingisugusesse laiemasse konteksti, milleks on see, et minule jääb järjest rohkem mulje, et Jüri Ratase valitsus teadlikult kultiveerib sellist tõejärgset ühiskonda nagu on mõnedes muudes kohtades, et siis sõnadel ei ole tähtsust ja minu meelest seda täiesti külma kõhuga üritataksegi viia. Arutelud ja otsused erinevatele tasanditele tühete kuidagi teisiti ei mõjutaks. Mul on küll selline mulje jäänud, vaadates üsna selliseid süüdimatut avaldusi, mis nad tulevad. Aga räägime natukene sellest teaduse rahastamisest ka, millest palju juttu on olnud, millega vastu on siin proteste olnud mälestusüritusi juba, et nimelt sõlmisid siis poliitikud enne Parlamendi valimisi kokkulepe presidendi juures, et teaduse rahastamine tõuseb üks protsent SKP-st oleksin siis edaspidi. No selle riigieelarvestrateegia alusel seda ei juhtu, see jääb sinna ma sinna tasemele, mis on 0,7. Mis oli enne ja mis on nüüd, ehk siis summaliselt raha hulk kasvab, aga protsendi mõistesse see ei kasva. President Kersti Kaljulaid võttis selle teema sel nädalal kokku nii, mis maksab poliitiku sõna, aga allkiri mõistan ja jagan meie ettevõtjate ja teadlaskonna, ülikoolide ja teiste pettumust. Kui tõesti läheb nii, et valitsuskoalitsioon loobub ambitsioonist, tõsta teaduse rahastamine ühe protsendini meie SKP-st. Ühelt poolt on see oma üheskoos lausutud sõnadest ja antud allkirjadest taganemine, aga eks sellele annab hinnangu valija. Aga see ei ole küsimus ainult poliitiku ja vali omavahelises suhtes. See on küsimus targemast tööst, see küsimus paremast palgast. Sest targem töö lubab maksta suuremat palka. Ja see tsitaat jätkub. Aga põhimõtteliselt on see sõnum ju ikkagi see, et et noh, see, mis me enne ütlesime, see ei loe enam midagi. No täpselt see, mida ma just ka välja tõin ja jällegi taandub paljuski sellisele laiemale pildile, et mis on üldse riigi roll, et isiklikult väidaksin, et kui üldse riik kuskile raha ümber jaotab, sest peale, et oleks isegi siseturvalisuse ja võib-olla teatava sotsiaalse sidususe sidususe on, on teadus ja haridus, see, mis on üldse tee, annab riigile mingisuguse mõtestatus neid edendada. Antud juhul siis noh, selgelt on see koomale tõmmatud, noh me nägime teadlasega tänavatel, aga paraku paratamatult on tegemist sellise grupiga, kelle taustal tööd sa nii tugevalt ei näe ja keda on seetõttu võimalik üsna kergelt olnud ka kõrvale tõrjuda. Murettekitav nähtus, et, et mida üldse sel hetkel mõeldi peale populistliku valimiskampaania, kus allkiri anti sellepärast et meid ei ole tabanud praegu ootamatu majanduslangust 2009 võis väita, äkki tuli liiga ootamatult selle languse järskus. Aga praegusel hetkel majandus kasvab, meil nagu kõiku seal ei ole, on nii, nagu on prognoositud, et kuskil kas pani täiesti mööda või üldse üldse mõelda, pidada. Isegi liiga hästi laseb aga paar märkust veel, et Kersti Kaljulaid täitsa selgelt toetab teadlasi ja tegemist on ikkagi Tartu Ülikooli nõukogu endise juhiga. Ta on tark naine, teab kuhu, kuhu peaks raha suunama. Ja teine asi, no vaatame õpetajate palkasid. Siis valitsus on andnud naljaga lubadused, sellel aastal tõuseb õpetajate keskmine palk Eesti keskmise palgaga võrreldes ühe koma kahekordseks. Ja kui sa võtad sellesama riigieelarvestrateegia lahti, siis sealt võib iga õpetaja kui ka iga huviline lugeda, et jah, et õpetajate palk tõuseb küll, aga häda on selles, et see keskmine palk tõuseb ka. Ja tänu sellele ikkagi me ei saa niipalju, et oma lubadust täita. Lubaduste murdmisi on siin teisigi. Tavaliselt ühe väikese väikese elulise lubaduse, mis vist üldse kuskil ei kajastu, et minu meelest kõik erakonna peaaegu kõik võib olla vaiksema, mitte lubasin valimiste eel, et kaob ära lasteaia kohatasu. Ma ei ole kuulnud sellest enam. Aga meenub see, et kuidas valitsuse moodustamise ajal, kui ühiskond neis katki minevat ja räägiti siis omavahelistes vestlustes, et et ah alguses ongi selline turbulentne. On aeg ja kui hakkavad positiivset sõnumit tulema, et küll siis nagu kõik saavad aru, kui hea valitsus meil ikkagi on ja ministrid asuvad tööle ja no olukord läheb aina paremaks, nad hakkavad oma tööd tegema päris tööd, et noh, võimegi siin ministri töös natukene rääkida, et noh ma ei tea, väliskaubanduse ja infotehnoloogiaminister, Kert Kingo kavatseb oma aitäh aja jooksul käia välismaal nii vähe kui võimalik ja ja kui tõesti peab minema, siis räägib ta seal ainult eesti keeles, et selle keele koha pealt ma tahaksin kohe öelda, et noh, kui inimene ei oska keeltega peagi seal punnitama, seda rääkida, hakake vaikselt õppima, saab tõlgi abil ka neid asju ajada, see, ma arvan, et iseenesest ei ole nagu suur traagika, aga see, kui väliskaubandusminister ei soovi välismaal käia ja peaminister peab tema eest seisma, et ei, ta ikkagi saab aru, et, et tal tuleb vahepeal käia seal välismaal. Siis noh, see on nüüd küll vist ikkagi murekoht, kus tasuks hetkeks peeglisse vaadata ja küsida, et kas ma seda ministrikohta suudan nagu ja tahan vedada Einas siin tuleb jällegi öelda tema kaitseks. Ta ju läks Kanadasse. Et nad ei ole niimoodi, et ikkagi Kanada Kanada reis toimus. Kanada reis toimus jah tõesti, et siin nädala jooksul on seda infot tulnud igapäevaselt, et kus parasjagu Kert Kingo viibib. No ja siis oli üks endine minister, kes armastas vägagi väliselt Jumal käia, samasugune meister, meie kolleeg Mikk Salu, tema oli ka siin aastaid selles saates kirjutas ühe ministrikohtadel, kuidas ta käis kollidele sisu tühjadel reisidel. Et noh, et meil on igasuguseid ministreid on olemas, et kui sa ka välismaal käid, siis noh, seal peab ka tööd tegema, et ega niisama reisimisel ei ole mõtet. Selles mõttes pigem istugu kodus, kui tal ei ole nagu midagi seal välismaal öelda või ta ei oska midagi. SÕNA teateid irvhambad ka sotsiaalmeedias öelnud, et väga hea, kui ta kuskile käijate ja ei ole vaja saata Eestist välja sellised huvitavad ja segaseid sõnumeid. Nii et kui tegemist on infotehnoloogiaministri, kes siis võib-olla on hoopis mõned IT-lahendused, kuidas ta neid suhtlusi kavatseb edendada? Ju praegu ei tea, et eks ta arendab oma selliste suhtlusstiili alles välja, ta tuli natukene hiljem valitsusse kui teised ministrid. Aga IT-ala nagu selline spetsiifiline keel on siiski seal seda eestikeelset sõnavara on suhteliselt vähe, aga teistpidi jällegi juhtimine see käidukastiga. Ka sotsiaalmeedias juba täitsa levivate teooriad, mida ma arvan, Ta muidugi ei vasta tõele liiga kaugele minema taga lihtsalt ära markeerida. Et tegemist on just nagu ingliskeelset väljendit kasutades Tiighoiga, ehk siis nagu sellise Beta raketiga ehk siis kõik võtaksid vaese ministri kallal ja ei pööraks tähelepanu sellele, millest ta kõigest meiega näiteks varem rääkisime siin eelarvest. Aga EKRE puhul üks parteid puudutav teema veel, et nimelt EKRE Tartu piirkonna juht sai erakonna siselisti kaudu teada, et on erakonnast välja arvatud, et nimelt Indrek Särg enda väljaviskamise põhjuseid ei tea ja seepärast oletab, et see on erakonna, siis juhtfiguuridega ehk siis Helmetega vastuollu minek, et noh, nii-öelda oli liiga palju teisel arvamusel kui erakonna juhid pluss siis see, et ta tegi väidetavalt hea tulemuse, tegigi hea tulemuse riigikogu valimistel kohalikus piirkonnas, mis ei sobinud sealse piirkonna staarpoliitik Ruuben Kaalepile. Ma loodan etama iroonia, monitorid, ta töötas, kui ta avalduse tegijat ei saanud täpselt aru, milles asi on, et kui kellelegi veel arusaamise just nagu EKRE ei oleks enne Helmete perekonnafirma sisse sarinud ilmselge tõestus. Huvitav oli see, et kuivõrd see ikkagi mingisuguse täiendava äraminekuefekti või muud sellist lähenemisefekti suudab vallandada, et näiteks, kas Jaak Madisson ju väljendas pigem toetust, et asjad käivad. Madissonist on ka räägitud, kui siis Helmetega natukene teistmoodi mõtlevast inimesest, kes kellele ka siis tehti justkui sooja kohta sinna europarlamenti just nimelt selleks, et ta ei oleks valitsuses jalus, aga, aga see on jällegi selline natuke pinnu jutu tasandil, kui, kui see Indrek Särg oleks. Saanud riigikokku, küllap oleks asi teistsugune, siis EKRE on suur organisatsioon, kõikides suurtes organisatsioonides on omad tiivad. Ja see ei ole sugugi esimene kord. Mart Saarso näiteks loobus samamoodi EKRE ridades kandideerivast. Võib-olla te mäletate, Siiri Sisask pidi EKREga ühinema, jälle läks nagu nende teed läksid lahku, et ega see ei ole esimene kord ja see ilmselt ei ole ka mitte viimakalt. Just aga selle teemale tõmbame joone alla ja räägime nüüd ühel väga lühikesel ja põgusal teemal ehk siis Laagna tee sulgemisest. Nimelt kuulus filmirežissöör Christopher Nolan on uue filmi Tallinnasse jõudnud ja ta vahel suvel siis need filmivõtted aset leiavad ja, ja suur poleemika on läinud lahti sellest, et kas Laagna tee tuleks sulgeda üheks kuuks ühe filmivõteteks või mitte, et noh Sulev ja Kristjan, mis teie seisukoht on, sulgeme võis, olge. Aga vaatame, kui suhteliselt kergelt on varem pandud tänavaid kinni, et kõige markantsem ikkagi oli Tallinnas Euroopa Liidu eesistumise ajal, kus tehti ära suured teetööd Euroopa Liidu siis tuli natukene varem ja paindlikkus täielikult puudused kuskile mujale lükata. Ehk siis. Pealegi on igasugune taust, mille arvestada, kui, kui neid hinnanguid anda Mina alustasin mootorispordist, jätkan ka siis. Suvel 2007 toimus sealsamas Laagna teel üks autode võidusõit, mis oli tollel aastal muuseas suurim pileti ostnud arvuga spordiüritus Eestis. Kolmeks päevaks pandi Laagna tee kinni ja pärast seda, kui see üritas toimas kutsuti linnavalitsusse siis transpordiameti juhataja liiklusteenistuse direktori festivalile distsiplinaarkaristus selle sulgemise eest, et seda võiks selle filmi puhul kindlasti meeles pidada. Omaette küsimus on see, et nad seal pidi meie mainet parandama. Küsimus on, millist. Milline see maine meil praegu on ja mida ta meile juurde? Ega me ei tea sellest filmi sisustki, midagi, mis mainet parandab. Millise kuvandi ja Eestis Tallinnas? Kõik teavad, millise maine? Lõi film Borat Kasahile, et kasahhid väga õnnelikud ei olnud, või leedulased Hani ballekterile, kes selgus, et on päritolult leedukas. Aga teistpidi jällegi Uus-Meremaa kääbiku, turism ei tea tulevikuks dollareid. Tõele au andes mina filme vaadates ei pane seal küll tähele, kas on filmitud Bukarestis, Turus või Tallinnas, nii et ei, ei torma mina igatahes seda Laagna teed sulgema, aga sellega on meie saatele eraldatud aeg läbi. Rahvateenrid olid täna koosseisus Sulev Vedler, Krister Parise, Taavi Eilat. Nädala pärast on siin stuudios juba Mirko ojakivi, Urmet Kook ja Aivar Hundimägi. Soovime kõigile veel kord ilusat lastekaitsepäeva, nautige saabuvat suve ja kel võimalust, puhake kuulmiseni. Saade on järelkuulatav vikerraadio kodulehel võib mobiiliäpi kaudu.