Vikerraadio. Rahva teenrid Tere. Lõikuskuu esimene nädalavahetus on käes ja kui selle nädala esimestel päevadel tundus, et ilm võrreldes möödunud nädalaga OK keerivalt jahe, siis tegelikult on see andnud hõlpu paljudeks tegemisteks ja toimetamiseks, mis tarvis augustiga korda saata. Olgu selleks siis Peipsi kaldal peenardelt hiiglaslike sibulate ülesvõtmine ja kuivatamine või hoopis mõne pakilise kontoritöö tegemine. Aga kõigile, kel puhkus tänaseks läbi, siis ärge muretsege, suvi veel kestab ja küllap on ka teil võimalus nädalavahetustel natukene suvemõnusid nautida. Ja üks mis kindel, laupäeva hommikuti saab nautida ka rahvateenrite kuulamist sest just rahva teenrid on saade, mida te hetkel kuulate. Arutleme selles saates läinud nädala oluliste teemade üle kolmekesi, täna oleme koosseisus Evelyn Kaldoja, Postimehest Heidit Kaio eesti naisest ja mina olen Taavi Eilat Eesti rahvusringhäälingust. Tere Evelin ja tere Heidit. Tere. Tere. Tere. Enne veel, kui sukeldume teemadesse, annan kiirelt ülevaate, millest täna juttu tuleb. Räägime pikalt hautud riigireformi kavast, mille riigi haldusminister Jaak Aab sel nädalal avalikkuse ette tõi. Kõneleme riikidevahelise alkoholiralli esimesest esimestest tulemustest. Räägime ala kajastatud teemal nagu kukkumisõnnetused. Ja taas kord on põhjust kõnelda EKRE poliitikute sõnakasutusest kasutusest ja seda laulva revolutsiooni kontekstis. Ning välisteemadest võtame vaatluse alla eelmise nädala sündmused Venemaal ning lisaks Venemaa ja USA suhted eilse otsuse valguses, et USA lahkub keskmaa tuumajõudude leppest INF. Aga alustame selliste asjadega ja sellest, et valitsuskabinet kinnitas neljapäeval riigihalduse minister Jaak Aabi esitatud esialgse kava mille kohaselt plaanitakse siis luua senise 20 riigiasutuse ja ministeeriumi osakonna asemel kuus uut ühendametit. Et kui kuskilt otsast, siis nagu alata, siis seda plaani on nimetatud siin riigireformiks, aga mulle tundub, et et selle nimetamine riigireformiks arvestades asja sisu on isegi võib-olla liiga suurejooneline, et pigem on see lihtsalt peale vaadates asutuste liitmine või kuidas teile tundub Eks reforme saab teha suuremaid ja väiksemaid, eks väikereform on ka reform ja loomulikult jah, ei saa öelda, et kogu riik korraga läheb kapitaalremonti ja ma kardan, et võib-olla kogu riiki korraga ei maksaks ka kunagi kapitaalremonti panna, et ikkagi ükshaaval tuleb neid asju proovida, et et eks näis, nagu ma saan aruga lehtedest lugenud, olen ja ERR-ist kuulnud, et ega nende ametite töötajad veel ei tea, mis saama hakkab, mõned neist on väga positiivsed, mõned neist on pisut skeptilisemad, et et eks see plaan on päris algusjärgus ja see on selline suur abstraktne asi ja mingid väiksed detailid, mida meie siin võime võib-olla lihtsalt nagu niimoodi laia kaarega arvustada ja öelda, et tegelikult me ei pruugi teada kõiki neid asjaolusid, et loomulikult on hea, kui süsteemi korrastatakse kindlasti igas süsteemis tekib mingil hetkel selliseid kitsaskohti või ülejääke, mis vajaksid ülevaatamist, et see on normaalne. No ja tegelikult see plaan on üsna ambitsioonikas, et see puudutab 18 tuhandet, et inimest ja, ja plaan on siis selle, selle reformi käigus vähendada töökohti 900 kuni 1800 inimese võrra. Ma isegi ütlen, et ütleksin, et see plaan võiks olla ambitsioonikam. Et tegelikult Mulle tundub meie riigi rikkust ja võimekust vaadates, et need 900800 kohta ollakse võimelised suhteliselt kiiresti mõne aastaga jälle tagasi tagasi looma, et mulle tunduks, et ambitsiooni võiks seada, võiks jääda veelgi kõrgemale ning 3000 kanti, nii nagu on pakkunud 27 ettevõtjad, kes riigireformi sihtasutuse on asutanud ja kes on selle riigireformi nagu ideoloogiat kandnud, mis need ei ole päris üks ja see sama asi, aga, aga jah, sealt tõesti nende programmis oli pakkumine 3000 töökoha peal, mida võiks kasutada. Ma tahtsin ka tulla selle sihtasutuse juurde, kes riigireformi sihtasutus siis nimelt, et et no nende ambitsiooni tase oli ikkagi hoopis midagi muud ja see on vast see, millega seda praegust Jaak Aabi reformi siis ka saab võrrelda, et noh, ma võtan siit välja, et mida taheti siis seal teha, oli mis seal kirjas on näiteks näiteks täitevvõim võimu siis peatükis, et jätaks praegustest riigiametnikest tööle vaid pooled kärbiks valitsuse suurust, liidaks ministeeriumid üheks tervikuks ning muudaks peaministri riigipea strateegiks, et see, see, see, millega praegu tegeleb valitsus, on ikkagi selline asutuste liitmine ja, ja kindlasti mitte noh, minul on raske seda ütleme, riigireformiks isegi nimetada, aga tõesti reform võib olla mis tahes suurusega. Ma ütleks siiski, et kuigi Kuigi riigireformi sihtasutus on avaliku halduse spetsialistid, on siiski ka nemad kohati mõned asjad võib-olla liiga laia pintsliga maalinud, et see on võib-olla inspiratsioone, kõik sealt tuleb ükshaaval vaatama hakata, ütleme teile sama samamoodi nagu riigiasutuste liitmise ja odavamaks muutmise efektiivsemaks muutmisega. Hea näide. Tallinlaste olete käinud kindlasti passi tooma, sära, ID-kaarti taotlemas. Kas te arvate, et tegelikult see on sääst, et nii palju ametnikke PPA-s seal passi passilauast lahti lastud ja seal viidud kuhugi linna serva, kuhu ligi pääse? Kindlasti odavam kinnisvara kindlasti maksab nendele inimestele vähem palka aga need kulud tulevad tegelikult kaude ikkagi tagasi nende inimeste kuludest, kes peavad sinna tööpäeval reisima peavad seal istuma, tama ja nii edasi, et justkui on sääst tehtud, aga see sääst, et alati, kui seda naguniimoodi kirvega tegema hakata, ei pruugi olla efektiivne ja teine asi on see, et sedasama reformiga ju räägitakse ka sellest, et osa töökohti kolitakse Tallinnast välja, mis mingit osa regionaalpoliitikast hoopiski, et see pole säästmine, regionaalpoliitika tavaliselt, mida tuleb teha kindlasti me ei saa lasta väljaspool Tallinnat testid metsa kasvada jääkarudel ringi jalutada ainult karudel. Aga aga see, see ei pruugi alati säästu tuua, et või noh, pigem ei too säästu toob lihtsalt regionaalpoliitikat, kusjuures reform, mis puudutab 18 tuhandet inimest, selle käigus moodustatakse uusi struktuure, see tähendab seda, et hakatakse looma uut, et uut ülesehitust asutustele, mis tegelikult ei pruugitud, põrmugi odavamaks kujuneda, sest et võib tekkida väga suured sellised juhtide seltskonnad, keda sest, et on mingisugused rühmad, keda on ikkagi vaja juhtida. Tavaliselt öeldakse, et kui on viis inimest, siis juba võiks keegi keegi neist juht olla, mis on ka suhteliselt optimaalne. Nii et. Ma ma ei noh, nagu ütleme, et see on väga-väga ambitsioonikas projekt, nii et sellest tõesti sünniks ka kokkuhoid, mitte lihtsalt uued struktuurid. Enne seda tuleb mõlgutamise osa, kus need inimesed, kes muidu on ka mingi valdkonna spetsialistid käivad, siis istuvad koos mõlgatavaid tunde ja sellest tulevad aastad. See mõlgutamise osa praegu ma saan aru just jaka abi suur soov ongi, et need ametkonnad siis ise pakuksid välja, et kuidas need liitmised saavad olema, no üks mida siin on nüüd avalikkuses räägitud, on see haridusameti loomine, et erinevad siis haridusasutused sihtasutuse Innove, Archimedes, Eesti Teadusagent, kultuur ja nii edasi, et need panna siis ühe sellise katus asutuse alla haridus ametiks või võiks seda siis ilmselt et nimetada, et et aga noh, sealjuures on see, et eeldus ikkagi, et sealt ilmselt mingite koondamiste hulk tuleb ka, aga noh, selle suhtes on näiteks Mailis Repski öelnud, et et noh, et koondamistest ei taha samas keegi rääkida, et noh, see on see halb uudis, mida, mis paratamatult selle tekigi kaasa tuleb. Eriti on ju päris keeruline panna tegema inimesed sellist nii-öelda isenda koondamistööd, et palun istuge siia laua taha maha ja siis vaadake nüüd üle, kus on teil selline kattuvad ühisosad ja siis tõmbame siin nagu ristid nagu inimestele peale, et et see on päris päris keeruline ülesanne. Kindlasti leidub selle kohta kirjakohti mitmeid raamatutes, jah, härra minister ja jah, härra peaminister, kuidas sellel Humphrey või siis tema aatekaaslased liidavad-lahutavad ja lõpuks saavutavad endale alati parima tulemused, mis ei tähenda muidugi, et reformi võiks üritada. Nojah, loodame, et sellega päris nii ei lähe, aga just et mainisite ka siin, seda siis pealinnast väljakolimise ideed, et kui Jaak Aab oli ju eelmist korda riigihalduse minister, siis oli ju töös sisuliselt sama projekt, lubati 1000, siis amet tippametniku välja viia, lõpuks saavutati siin üle 800, oli see vist, et töökohta, mis siis pealinnast välja kolisid ja noh, nüüd on nelja aasta peale samad seatud ju samasugune eesmärk, et 1000 töökohta, aga, aga kuidas see täpselt toimuma hakkab või mis asutused nüüd ikkagi siis Tallinnast ära peaksid kolima, on iseküsimus ja see sellega on ju täpselt seesama probleemi kuniks abstraktselt kuskil, et me peaksime pealinnast asju ära kolima. Me teeme valimist just just et me kõik kõik ilmselt nõustume sellega, et me üldiselt see eesmärk on nagu õige, aga kui see tuleb ühel hetkel konkreetse ameti konkreetse töökoha juurde, et kas sa oled valmis kolima nüüd? Noh, ma ei tea, olgu see Kohtla-Järve või olgu see Pärnu linnas, siis on see muidugi nagu iseasi, et, et siis see puudutab konkreetselt seda isikut ja, ja võib-olla ta peab oma ametist loobuma ja loodetakse leida siis kohapealt uus spetsialist sellel alal. Kusjuures mul on teooria, ma arvan, et need inimesed, et enamik neist inimestest tegelikult ei koli, kus selle ametiga et pigem tekib seal uus töötajaskond ja test tuleb suurem sellisel juhul, kui tegu on mingi asutusega, kus on väga spetsiifiline kutse inimestel, kui inimestel ei ole spetsiifilist kutset. Tallinn on suur, Tallinnas töökohti tegelikult leidub, inimene leiab lihtsalt teises kohas endale töö, suurt jonni ei tule. Tuleb pigem juhtumitel, kus on siis väga spetsiifiline kutse, kus inimene tõesti saab aru, et tema valdkonnas ei oleks Tallinnas võib-olla teist, et töökohta leida, siis võib tekkida rohkem, ma arvan, protesti sisekaitseakadeemia puhul oligi see, ma arvan ka, et kuna tegu on siiski nagu spetsiifilise haridusasutusega ja need inimesed ei tahtnud kolida ilmselt keegi tegelikult väga ei taha kolida. Aga ja sellest tekkis protest, kui on mingisugune selline üldistavam inimesed on lihtsalt ametnikud, Nad võivad leida järgmises kohas töö, siis nad ilmselt lihtsalt löövad käega ja otsivad teise koha ja selles teises kohas siis omakorda loodetavasti saavad mingid inimesed uue töö, kusjuures ma ei alahindaks ka pendelrändevõimalused, et kas inimesed jätkavad elamisTallinnas ja lihtsalt hakkavad siis sõitma mööda mööda teed ühte või teise kohta. Ma olen ise elanud Tallinnas ja töötanud paides ja see on täiesti täiesti tehtav, et et ütleme, Paide Haapsalu on täiesti väga reaalsed kohad, kus, kus inimesed võtavadki endale, et ma mõtlesin, et hakkan seal käima autoga igapäevaselt ja see on noh, mis saastab keskkonda ja tekitab ebaefektiivsust, aga on, on teoorias võimalik. Haridusministeeriumil, ma ei tea, palju, mis see protsent on, palju sellest ministeeriumist jätkuvalt Tartus on, need sealt siiski voolas vist, et suhteliselt suur osa tagasi Tallinna ja seal on see jama kogu aeg, et, et kui sa korraldad konkursi mingisugusele kohale ja siis ei leia sellest sellest ühest kohast, seda näiteks Tartus spetsialisti, Tallinnast leiad, siis on väga lihtne luua see töökoht uuesti Tallinnasse. Nii et seal võib tõesti tekkida nagu ajapikku selline tagasivool, et sa leiad lihtsad Tallinnas seda suurema tõenäosusega selliseid spetsialiste, keda sul parasjagu vaja on. Ja selle ameti töötaja kindlasti peab niikuinii arvestama sellega, et ta liigub edasi muide näiteks Saksamaal jätkuvalt mingi osariigiasutustest, näiteks isegi kaitseministeeriumist, Bonnis, ja need inimesed liiguvadki kahe linna vahel, et selles suhtes ei olegi väga nagu originaalsed. Just meie mastaabid on hoopis midagi muud, aga, aga ilmselt. Kiiremat kiirrongiga. Aga meil on juba peaaegu neli rida peaaegu paideni välja, nii et maanteed, et on täiesti tehtav tõesti, rongiliiklus sinnapoole ei ole. Peaaegu ei ole ikkagi päris piisav, aga, aga tuues siin välja neid kitsaskohti, mis sellega kaasa võivad tulla, siis aga aga, aga tegelikult me vist nõustume sellega, et üldiselt sellist riigi koondamiste koomale tõmbamist, see on ju hea asi ja bürokraatia vähendamine iseenesest, mis on selle asja eesmärk, on hea, kas see õnnestub, on nüüd iseküsimus, aga aga, aga jah, ja, ja noh, kusjuures seda, mida üritas minu meelest peaminister Jüri Ratas teha ehk siis siduda seda ka sellenädalasel valitsuse pressikonverentsil just sellesama Jüri Raidla ja selle riigireformi sihtasutus tuse ideega ehk siis noh, tuues välja, et me lubasime ju neile, et me hakkame seda tegema, siis noh, tasuks ikkagi lugeda, mida ütles sihtasutuse tekst ja mida ütleb praegune riigireformi kava, et noh, neid päris siduda nii nagu Jüri Ratas seda tahtis, minu meelest küll ei saa. Kusjuures mina ütleks, et ma ei, ametnikele meeldib ka teinekord mõelda, et nad on hästi erilised ja siis keegi läheb kuskile nagu erasektoris, issand, tuleks erastada ja see on nagu neile mingi nagu Saaremaa inimestele kõik mandril, et see kõik on üks ja seesama Tartu või Võru või Narva, et et tegelikult iga organisatsiooni puhul aeg-ajalt on väike raputamine kasulik ja natukene on hea põhjus näiteks lasta mõni inimene lahti, kellest võib-olla tahetigi vabandada, vabaneda põhjust enne ei olnud ja nii edasi, et selline selline pisut raputamine on tegelikult igale organisatsioonile võib-olla suuremat raputamist vaja, sest me võime ju öelda, et riigisektor on juba läinud nii suureks ja tegelikult riigist sektori töötajate palgad on sedavõrd normaalsed või selle sedavõrd head, et kohati isegi väga kõrge, kohati isegi väga kõrged, et erasektorist vaatad kadedusega sinnapoole, et mis tähendab seda, et et riigisektor veab palgatõusu, mis ei ole nagu riigi majandusele. Absoluutselt. Tervislike. Ja samas me näeme ka seda, et Eesti, olles muutunud juba üsnagi rikkaks riigiks, on saanud endale lubada ametkonna ametkondade laienemist, millest ma saan aru Ta pidi, see on ka ju mõistlik, sellega on vähenenud näiteks inimestel mingisuguse tooteajad, et nende probleeme lahendatakse. Ühelt poolt on seateiselt poolt, kui on palju ametnikke, ressurss ja palju regulatsioone, mida peab jälgima, tekib tegelikult inimestel vastast vastaspoolel, tunned neid, kotid, tehakse, et ametnikel on vastupidi aega tegeleda mingisuguste väga pisikeste-pisikeste detailidega, mis, mis nagu kõrvalseisjana kõrvalseisjale võivad tunduda absurdne, et milleks, milleks selleks nagu kellelegi palgaaega raisata, aga, aga selliseid juhtumeid siiski on võimalus järjest rohkem tekkima ja ma olen ka kuulnud, et on tekkinud just nimelt tänu sellele, et, et ametkondadel on olnud võimalust kasvada õgvendamise küsimus, et mõnes kohas on puudu, mõnes on ülejäänud, ma arvan, et kui me pärast hakkame sotsiaalteemadest rääkima, sest seal me võime olla juurde tagasi teema juurde, et mõnes kohas on väga-väga puudu ka, et ongi vaja raputada. Aga siin riigireformi teemadel siis esimesed ettepanekud, ma sain aru, tulevad sügisel ja märts järgmine aasta on siis konkreetsemalt juba peaks olema pilt klaarim, et kuidas need asjad olema hakkavad, aga võiksime rääkida nüüd ühest teisest selle valitsuse suurprojektist, kui seda võib nii nimetada, milleks on siis alkoholipoliitika revideerimine, et see ei puuduta küll ainult Eestit, et sellest nädalast hakkas kehtima Lätis kangele alkoholi odavam aktsiis, mis peaks siis poes viina hinna alla viima ja mäletatavasti langetas Eesti aktsiisi nii lahjale kui ka Angela alkoholile juulikuust. See nädal tulid ka esimesed siis väidetavad tulemused, et Eesti poegi brittide sõnul kasvas kange alkoholi müük 20 protsenti, nii et ta ei saa ilmselt täielikult pane aktsiisid teeneks vaid noh, siin võib tulla tegurina mängu näiteks see, et eelmise aasta juuli oli palju soojem ja see aasta palju jahedam, et jahedamaga juuakse kanget alkoholi ka rohkem, aga, aga veel suurem on tõus näiteks lahja alkoholi müügil, mis siis eilse ERR-i uudiste kohaselt Ta oli lausa 43 protsenti kasvanud, võrreldes siis eelmise aasta juulikuuga, et ja teiselt poolt öeldakse meile, Lätist, et seal pole alkohol, oli turist ära kadunud ja, ja siis nüüd ei tea, keda uskuda, siis et kuidas seda etendust vaadata? Igal juhul on see põnev etendus selles mõttes, et, et sellega avati selline pandora laegas, millest me saime aru, et alkoholiturism ei käi ainult Eesti ja Soome vahet, vaid võib käia ka Eesti ja Läti vahet ja kuidas nüüd see vaim sinna laekasse tagasi ajada, ega seda keegi ju täpselt ei teagi, aga alkoholitootjad ise on ka öelnud, et, et nad tegelikult loodavad sellele inimeste nagu sellise psühholoogilisele reaktsioonile, et alkoholiaktsiis on langetatud ja sellepärast inimesed ostavad Eestist nagu rohkem alkoholi. Kuigi noh, tegelikkuses siis tänu sellele, et, et Eesti ja Läti hetkel on aktsiisisõjast, siis siis juba neljapäevast ehk esimesest augustist on tegelikult kange alkohol jälle Lätis ning euro euro odavam pooleliitrise pudeli puhul. Mina kordaks üle seda, mida ma olen siin saates hästi mitu korda öelnud. Alkoholiturism, sigaretti, turism, kütuseturism, see kõik on täiesti tavaline asi erinevatel Euroopa piiridel, kus on erinevad maksutasemed. See on see hästi tavaline. Teiseks alkohol ei ole esmatarbekaup, et see ei ole tegelikult nagu mingi selline nagu noh. Inimesed, kes alkoholi valimas ei ole inimõigus, et see on ikkagi, läheb inimestele korda, see läheb korda, aga ta tegelikult ikkagi seda piiratakse, aktsiis on ikkagi suunav käitumine, su käitumist suunatakse aktsi, ideaalis ta peaks olema okei, olgem ausad, seda kasutatakse meil ka lihtsalt maksuraha kogumiseks. Nii on see läinud ka mitmel pool maailmas. Väga aktsiis on mõeldud selleks, et sind pehmelt pehmelt veenda, et sa ikkagi võib-olla nii palju ei jooks, sest maksatsirroos ei ole tegelikult sulle hea ega ole, vähk sulle hea, mis on väga paljude vähiliigid on seotud alkoholi tarbimise, iga kukkumis, õnnetus, mida sa võid selle, selle tulemusel võib juhtuda iga koduvägivald ja nii edasi ja nii edasi, et noh, tegelikult need näitajad, need tõusevad ka koos alkoholi tarbimise tõusuga, et see ikkagi aktsiisile on ikkagi hea põhjus ka. Ma saan aru, et sa kaitsete aktsiise ja see on täiesti õigustatud, aga noh, seal on samasse maksutulu, mis, mida me peame arvestama. Et mida me siis kas kingime Lätile või siis ei kingi, et et kui lätlased on siin praegu kiitlevad, et nendele on, ütleme, et selle perioodil, kus Eestis oli kõrgem aktsiis, tõusis aktsiisi laekumine 50 protsenti, siis on see tegelikult ikkagi nagu see number, mille üle tasub, tasub mõelda, et kas me peaksime selle raha kindlasti lätlastele kinkima, teine variant oleks, oleks võinud lätlastega läbi rääkida, lätlased järk-järgult oma aktsiis olin enne tõstmas, et lihtsalt rääkida lätlastega läbi. Et aga võtame natukene ühesõnaga rääkida see lihtsalt niimoodi läbi inimeste, see korilase instinkt, samal mehel on veel teine piir veel, mis on põhjapiir, kus toimub ka päris suur nagu ajalehti laekul Soome Soome minemiseni veel asi, et Soome alkoholi, kuigi ma ütleksin, et, et kui inimestel meeldivad väga head veinid, siis head veinid on nende valik ja hind on soodsam. Tallinna, Helsingi ja Tallinna Stockholmi erinevate firmade laevadelt päriselt. Me juba otsapidi hakkame jõudma siis et noh, väga palju see Eesti müük nüüd selle juulikuu sees, ma saan aru, ongi tõusnud Soomest tulevate inimeste arv vähemalt. Ütlesin just, et kas need inimesed ja seda ütlesid ka tegelikult eilses aktuaalses kaameras ütlesid siis müüjad ise seal kes müüvad vist sadamas, kui ma ei eksi need hulgimüüjad, et ühesõnaga, et, et hulk, mida ostetakse kokku inimeste poolt, kes Soomest on tulnud on palju suurem, kas nad spetsiaalselt siia sõidavad, on iseasi ja noh, siin on nüüd jällegi see, see, mida meie valitsus teeb, et, et noh, kas see on hea või et kas saab öelda võidukalt pressikonverentsil, nagu Martin Helmega see nädal ütles ja ma tsiteerin igal juhul võtab siit kaasa rohkem alkoholi kui varem, see oli üks eesmärk. Me muidugi saame aru, et see on väga küüniline, et Soome rahvatervisemured me jätame Soome riigile ja Soome turisti raha võtame rõõmsalt kätte. Aga noh, maailm on ebatäiuslik, tsitaadi lõpp, et et see ongi selline natukene küünilisus, ma tea spiraal või et rahva, tervise ja eelarve täitmise osas ja siis veel tuleb teistest riikidest täpselt samasugune rahva tervise ja eelarve täitmise probleemid. Nagu näeksin ainult küünilisuse probleeme, tegelikult on selle põhja piiria alkoturismi taga olnud tohutu suur erinevate teenindusharude nagu teenindus või, või nende tarbimine soomlaste poolt, mis, mis alkoturismi kadumisega tegelikult ka soiku jäi. Et olgu need siis juuksurid või ma ei tea, kas või silmalaserkirurgia või, või hotellid, et, et seda, see soomlaste turismi turism tõi väga paljudesse muudesse sektoritesse olulise panuse, et see ei ole ainult et asi ei ole ainult alkoholis, ma arvan, et võib-olla need sektorid pidanuks ennast siis, eks nende sektorite puhul on ka see, et hinnad hakkavad ühtlustama, et tegelikult Eesti on läinud kallimaks järjest järjest kallimaks ka meile endale. Et soomlastel lihtsalt pole motivatsiooni võib-olla siia enam nii väga tulla, sest nad saavad sama asja kodus kätte. Olgem ausad, kui sul on valida, kas sa lähed oma keelt rääkiva juuksuri juurde või sa lähed välismaalasest juuksuri juurde, kes võib-olla päriselt alati ei saa sellest aru, mida sa tahad, siis, siis sa tegelikult eelistada ikkagi kodu lähedale omakeelset, et kui sa pead tulema seal on tihti need ei olnud Helsingi inimesed, vaid pigem inimesed kuskilt kaugemalt. Et juuksurite lood mõnikord on nendest Ta on päris koomilised nendest sellistest soome naistest, kes tulevad oma sokid juuksurisalongis Rahikele kuivama, panevad. Et eks seal on ikkagi see, et meie elatusseal on mitmed faktorid koos ja me ikkagi peaksime, minu meelest see ei ole nii ilus, on öeldud, et see on küüniline, aga tegelikult keegi saab reaalselt kodus peksa. Keegi reaalselt saab mingisuguse väga traagilise diagnoosi. Tegelikult peaksime sellele ikkagi mõtlema. Aga kui nüüd seda teemat kokku võtta, siis ma ei tea, minule tundub, et selle valitsuse eesmärk või kui, kui me räägime eelmisest valitsusest, siis nemad olid võitlemas ja tegema seda, mida Ossinovski tegi ja mille eest ta lõpuks ka siis oma ametit kaotas. Ikkagi rahvatervise seisukohast siis noh, see valitsus on praegu sotsiaalministrit igatahes mitte kuulanud ka Tanel Kiik kuuldavasti seisis ju ikkagi selle aktsiisitõusu vastu ja on selle selle käigu teinud, et rahva tervise siis toonud ohvriks maksulaekumisele ja just ka nendest teistest sektoritest turistide arvelt. Eks see no okei, et osade puhul ütleme, et see läheb nüüd Soome maksumaksja taskusse, aga eks osa nüüd sellest me maksame kinni, maksame selle sotsiaalkuludega kinni, mis, mis toimub sellest, et inimesed joovad rohkem, samas jälle see eksperiment, milles me olime selle aktsiisi tõstmise käigus me ei näinud ja mingisugust, väga silmapaistvate alkoholi käitumise paranemist, et midagi toimus ja samas ei suutnud keegi tõestada, et, et kas see lihtsalt üldine teadlikkuse paranemine või on see just nimelt see aktsiisi mõju, et ma tunnistan, et ma ise kahtlustan, et aktsiisi mõju seal tegelikult väga ei olnud, et, et kes ikka joob, joob ja kes ei joo, et eks see kuidagi nii ole. Aga ma ei tea, kas te ise olete üldse täheldanud poes nüüd siin kuu jooksul või restoranides hoopiski, et, et noh Pole küll infot praegu poes hindade kohta täpselt, ise, aga, aga restoranides näiteks jooki valides mulle tundub küll, et ega see neljaeurone jooke kolme 50 peale küll langenud ei ole, et pigem ikkagi ülespoole. Tunnistajatele pannud tähele sama siin, et see vist nõuab natukene suuremaid koguseid tarbimist. Tekib niisugune tunnetus alkoholi hinnale. Aga räägime ühel teisel teemal, mis juba otsapidi te mõlemad ka viitasite sellele. See puudutab statistikat ja puudutab reaalseid juhtumeid, millele me ilmselt et selles kategoorias nagu nüüd väga sageli ei mõtle ja ei ole mõelnud ja see ongi võib-olla probleem, et sellest ei ole niimoodi mõeldud, mõeldud ehk siis keskeltläbi kukub Eestis ennast surnuks 100 inimest aastas, enamasti on tegemist siis vanem olete inimestega. Ja kui juba surmasid on rohkem, kui siis on kukkumisi muidugi iseenesest veel rohkem. Iga aasta kukub 75000 inimest Eestis ja see 100, mida me mainisime, ehk siis kukkumise teel hukkunuid on rohkem või samas suurusjärgus kui liiklusõnnetustes näiteks hukkunud, et ja noh, nende ravimiseks siis nende kukkumist käigus kannatada saanud inimeste ravimiseks kulub maksumaksja raha aastas 23 miljonit eurot, et see üllatab statistika ja, ja need mõned lood seal jõudsid sel nädalal avalikkuse ette Postimehes ele Mihkelsoni poolt kirjutatud Sis artiklis klist ja selle peamine tuum on lõpuks see, et kui riik tege tegeleb pidevalt siin, ma ei tea, tuleohutuse uppumissurmade ennetamisega, suunab sinna raha ja kampaaniates kontrollidesse, siis kukkumise eest ei proovi justkui keegi inimest kaitsta ja selle ennetusega tegeleda. Tänu sellele, et teavitust puudub ja ja ilmselt tänu sellele, et vanemad inimesed tihti üksi elavad vanema, aga ka lastega vanemad inimesed, et nad on muutunud märkamatuks, et ma arvan, et ma kardan, et see osa sellest, et me lihtsalt ei märka vanemaid inimesi, kes vaikselt elavad, kukub seal kodus oma kaltsuvaiba peale Kiirovi viita haiglasse. Seal tal diagnoositakse puusaluumurd, mõni saab kõndima, paljud väga hästi ei saa, tal võib tekkida sealt lamatised kopsupõletik ja ta vaikselt hääbub. See ei ole selline dramaatiline surmet, läheb noormees või siis nooremas keskeas mees purjuspäi mingi rannapeol liiga kaugele vette, upub ära ja siis on seal kohe noh, see kiire põhjus-tagajärg mõju pluss sellel inimesel on rohkem tuttavaid, ta, selles on rohkem draamat või midagi, läheb põlema täpselt samamoodi, selles on rohkem draamatki inimene vaikselt hääbub, selles ei ole nii palju sellist silmaga nähtavat draamat ja ja seetõttu on väga lihtne seda mitte teada, kui sa ise ei ole vanem inimene, kui sa ise oled trauma, trauma, meedik, kui sa ei tea, mis selles toimub selles valdkonnas, aga nagu nagu sa ütlesid, et me maksame selle kõik kinni, et need inimesed ei ole just nimelt tulles selle maksmise poole peale, siis siis läänemaailmas on need kukkumised tegelikult hästi suur teema. Me kõik teame seda, et inimene võib jääda voodihaigeks maid, insuliin diabeedi lõppu või noh, mingisuguste väga raskete haiguste tulemusel ja vajadus selle tõttu hooldamist läänemaailmas on tõesti suureks teemaks tekkinud see, et et inimesed vajavad hooldust ja hooldekodukohtasid tegelikult hoopis lihtsamatel põhjustel, nendest kaks suuremat ongi üks, on in kontinent ehk siis põie ja muu süsteemipidamatus, kus on vaja pidevalt mähkmeid vahetada ja inimene on mingil hetkel ei saa sellega iseseisvalt hakkama. On väga suur põhjus, miks pannakse neid vanemaid inimesi siis hooldekodudesse ja teine suur põhjus on tegelikult just kukkumised, kus mingisugustel asjaoludel saadakse trauma, millest enam päris hästi ei toibunud ikkagi, mistõttu võimalik, et jäädakse voodihaigeks. Võimalik, et sellega hakkavad kaasnema muud muud haigused või muud asjaolud, mis jällegi suurendavad siis hoolduskoormust või riigihoolduskoormust, ehk siis kaks tegelikult üsna kui mitte rasket haigust või rasket põhjust, mis, mis tegelikult statistiliselt täidavad väga-väga suure hulga hooldekodude kohtlesid ja sellel inimesel tal ei pruugi, nagu ta võiks elada rahulikult, et oma elu mingi viimased 10 15 aastat ilma, et tal oleks seda puusaluumurd või ta ei vajaks väga kallist operatsiooni, see vajab väga kallist operatsiooni, seepärast seda tuleb hooldushaigla paratamatult või hooldusravi taastusravi. Ja võite tulla hooldekodu kui tal, kui ta ikkagi piisavalt hästi tagasi liikuma, et see on kulukas protsess, mida ilmselt ikkagi päris paljudel juhtudel oleks võimalik ära hoida, seesama, et kui meil oli lehes ilusti ära loetleda, et vaip peab olema kinnitatud vannitoas võiks olla näiteks vanni põhjas mingisugune kare materjal. Vanjees võiks olla mingisugune kare materjale, siukseid, lihtsaid asju, et kui sa hoiaksid sellega ära ka näiteks iga 10. kukkumise või iga viienda kukkumise sa päästaksid inimeste elusid ja samal ajal sega, hoiaksid raha kokku ilmselt odavamalt kui see, kui sa hakkad seda inimest nagu seal siis tervishoiusüsteemis menetlema. Mina kukkusin märtsi alguses Praeguseni, saan taastusravid käele ja see on kõigest käsi, kuigi noh, see on parem, sina oled noor inimene. Et, et need on ta ka need vanemad daamid, saad ise käia taastusravis ja nii edasi paneb kuulmiseni vaja vedada ja kui sul on Puusalu katkiks kõik vanas oled sa ikkagi vajad vedamist ja ma nägin ka seal haiglas tõesti inimene, inimene, vanem daam, kes oli kohusetundlikult väljas liikunud kogu aeg selleks, et olla heas vormis, elada kauem, olla tervem ja nii edasi. Kuskil libedaga Tartus Dali tundis ise süümepiinu, et miks ta kohe ei läinud sinna lehtede peale, tegelikult inimene oli teinud kõik korrald korralikult tänavali liivatamate. Kusjuures noh, see teema on ka seotud sellega, et kogu lääne ühiskonnas üksi elavate vanainimeste arv kasvab, me ise tegelikult soodustame seda, et inimesed saaksid kodus võimalikult pikalt hakkama, aga samas on sellega seotud lihtsalt elu ja elu ja suurenemisele, eluea kasvuga. Et kui siin aastal 2000 elas Eestis üksi 73000 inimest, siis aastal 2018 elab neid 708780 500. Ehk siis see vahe on 35000 päris mitme linna jagu üksi elavaid vanainimesi, nii et ilmselt see, see trend on tegelikult suurenemas. No mis te sealtsamast mulje ja seal Postimehe artiklis oli ka väga hästi neid soovitusi loetletud ja ja seal ma nüüd täpselt ei mäleta, kes seda ütles, aga aga põhimõtteliselt ka see, et noh, needsamad eakamad inimesed sageli neid ei ole teavitatud ja nad ei ole mõelnud sellest nii näiteks kepi kasutamine, see ei ole häbiasi, vaid see on elementaarne ja, ja väga vajalik asi, kui, kui sul on tasakaaluprobleeme juba mina olen näinud, ei ole nagu häbiasi, just et see, see on see peamine sõnum, mida sealt ka välja võtta, et neid, neid nii-öelda lihtsaid lahendusi, mis aitavad inimest, ongi tegelikult mitmeid mitmeid. Ja et ma olen näiteks näinud nii USA kui ka inglise ajakirjanduses, siis vanematele inimestele mõeldud võimlemisprogramme, mis on just nimelt tasakaalu tasakaalu harjutused, et inimestel väga lihtsate harjutustega on võimalik, mida regulaarselt teha ja vanematel inimestel aega on, et pigem on see kättevõtmise asi võimalik endale tasakaalu tunnetust nagu parandada ja oluline vaenlane on ka kaltsuvaip ikkagi seesama, et mis on nagu alati tundunud nunnu, aga tänapäeva korteris tavaliselt põrandad ei ole nii külmad, et seda kaltsuvaipa vaja, see on tegelikult väga ohtlik sinu enda voodi ees. See on lisaks sellele, mida ma olen ka lugenud briti ajakirja, sest need koguvad tegelikult selliseid igasugust tolmuosasid ja nii edasi, et põhimõtteliselt on ta ka natukene nagu sihuke kantserogeenid asi, et viisake vaid kaltsuvaip välja, kui teil ei ole külma muldpõrandat. Tänan, ka no siin on nüüd küsimus muidugi selles, et kuhu selle ennetusega ka minna saab. Et noh, ma tean, et päästeamet siis oli valmis seda juba varasemalt enda õlule võtma, tegeleda selle kukkumiste ennetamisega, kaanon, mis tähendakski seda, et vaadatakse üle, kas vaip on maa küljes kinni, noh nii nagu me siin ennist rääkisime, aga et see ei läheks ka teise äärmusesse, kus hakatakse sunniviisiliselt vaipa Põrandaid tegema, eks ole, teadlikkuse küsimus, et, et noh, nii naeruväärseks vast ei lähe ja tõesti üritada riigireform käima, sääste, ametnik kriipsu vaiba. Mine läks, päris julm. Aga ma arvan, et kui inimesele lihtsalt teadvus teadvustad seda ohtu või ka seda, Ta on olemas needsamad vanni põhjapandavad matid. Et need ei maksa väga palju, nagu, nagu tuleanduritega praegu käib, sest ma sain aru, et seda ongi mõeldud. Et seda ennetustööd tehakse koos tuleanduritega, see ei tähenda, et nagu inimesele kohe väänatakse tohutud trahvid talle talle öeldakse, et ta teab, et on võimalused, tullakse koju kontrollima, aga tegelikult see on ju tema enda hüvanguks, et ta maja ära ei põleks. Ta ise. Põld on ka ju kohalike omavalitsuste hooldustöötajatel, kes käivad vanainimeste juures kodus, et Nende käes on väga palju võimalusi juhtida tähelepanu toibanes ja see võttasid see ära ja anna voldik, poisik, vanemal inimesel on aega tutvuda, vaatab, ütleb võib-olla siis vaatab sealt kodutarvete poe nagu kataloogist, et näed, siin ongi see vanimaid müügil on ju, et see on selliseid, selliseid asju võiks teha. Just, ja noh, nagu me siin ka ütlesime juba, et, et see positiivne mõju on ju see, et me lõpuks suudame säästa raha, noh näiteks hooldushaiglate siis pidamise pealt, mis tuleb ju suuresti maksumaksja rahast või siis ka inimese enda taskust tuleb kinni maksta, et, et see, see kõik on ju loodetavasti vähemalt mingil määral rahaline sääst. Nojah, hooldekodudes veel muidugi maksumaksja raha praegu väga ei kasuta, et, et pigem on ütleme, sotsiaalmaksust läheb, et ikka ikka haigus, haiguste ravi, et hooldekodud on inimese inimeste enda enda rahakoti peal, mis on omakorda vana julm teema, mis on ka väga julm teema. Jah, sest me tahame me sellesse minna sellesse julma teema võib-olla võib-olla tasuks selles suhtes, et päike küll paistab, aga tegelikult elus on ka aspekte, mis, mis ei ole nii roosilised, mis võivad tabada inimesi igaühte ja mis võivad, mis enamasti tabavad inimesi ootamatult, et see ei ole nii, et inimene arvestab oma elus ka sellega, et tal tuleb, kus ta läheb hooldushaiglasse või tema lähedane läheb kuuldes haiglasse, nii et, et see on teema, mis mind praegu hästi puudutab, et mul on ema, Keila hooldushaiglas, kus igakuine makse on 900 eurot kuus, mis tundub täiesti kosmilise summana, et seda enamasti majandatakse, nii et mingi osa siiski inimese pensionist laekub, sinna alles jääv osa on väga suur ja ja, ja praegu siis on olnud ka sellel nädalal uudised, et seoses nõuete suurenemisega hooldustöötajatele on tõenäoliselt siis nende hooldekodude kohatasud kimas ja, ja, ja noh, tõesti siin on mul küsimus, et kuhu siit veel kerkida on, et mida, mida siin veel on kergitada ja olles lugenud neid samu artikleid siis nõuete kohtamishooldust töötajatele nagu esitatakse siis see mulle tundub, on see riigireformi küsimus, et, et kas meil on vaja neid nõudeid, et kas, kas ma kujutan ette, et sa pead olema kontrollijad, kes tulevad kohale ja siis vaatama kvalifikatsiooni ja siis toimuvad mingid tohutud, sellised hindamistsüklid, et, et tegelikult hooldushaiglas põhiline, mida inimesed on vaja, on hea süda. Sellega saab väga-väga-väga palju ära teha, et ilma igasuguste paberiteta samas muidugi sellele hooldajale, kellel on psühholoogiliselt hästi raske töötajale isa maksta koera palka päris, et ka see on tegelikult oluline. Tänases tänases lehes on meil Kadri Kuulpaki lugu sellest, kuidas ta käib kaasas siis inimesega, kes käib vanemaid inimesi, kes kodus elavad hooldamas ja tegelikult need teisipidi on ka see, et need palganumbrid ei saa olla väga väiksed, aga küsimus on, kust see tuleb ja mida rohkem meil on vanemaid inimesi, keda me Peame või ka nooremaid inimesi, kellel taimehooldushaiglasse saatma seda rohkem on neid töötajaid vaja seda kulukamaks see kõik läheb meie süsteemile, seda väiksem on tõenäoliselt me suudame seda sotsiaalkuludest üleval pidada, jälle tuleb see tagasi. Inimese rahakott. Just mina nagu ei vaidlustaks kuidagi seda, et need inimesed peaksid saama head töötasu, aga ma tahan öelda, et, et seda neid kvalifikatsioone, mida seal vaja on, tegelikult ei paberitega, ei anna. Et tõesti, et need on hoopis hoopis teistsugused kvaliteedid kui, kui see, mis, mille, mille paber garanteerib. Aga me võiksime siin vahetada nüüd teemat ja räägime taas ühe valitsuserakonna ministri sõnakasutusest ja nagu juba viimasel ajal tavaks, on selleks Mart Helme ja kelle sõnad siis pahameelt tekitavad ja mis siin salata ka meis, meie saateosalistest siin vastakaid tundeid tekitavad selles osas, et kas me peaksime üldse siis siseministri ja mõnede-le ja, ja siis mõnedel andmetel Eesti suuruselt teise või toetusel teise erakonna esimehe sõnu eirama ja neil mitte peatuma või siis ikkagi kulutama selle viis minutit sellele teemale ka ja et, et noh, siis saavutab jälle seesama minister oma tähelepanu, mida ta ilmselt teadlikult taotleb. Ja teisalt, et kui me selle nagu siis kõrvale heidame, et siis justkui see ongi see normaalsus, et siseminister nimetab Eesti Päevalehe intervjuus laulvat revolutsiooni massihüsteeriaks, et noh Kui mina olen selle koolkonna poolt, et kui ta, kui ta, kui see ei saaks, koguvad nii tohutut tähelepanu siis ta ei ajaks suus seda jama välja, aga praegu teab ju, et see on nagu ta on kogu aeg pildis sisemõnele mulje, kes väga süveneb hoida vaenekeneta, nüüd rünnak kolme, saame natsi pahad liberastid, need ründavad jälle. Ja siis ta ja tsükkel läheb iga nädal jälle tuleb mingisugune asi, mis nagu geisüld tõi sel korral suhu sellise asja. Evelin on teist nädalat saates saab sel teemal rääkida Heidit, kas sellise teema käsitlemine on üldse tarvilik, ma võib-olla loen siia selle tsitaadi Vahur Koorits intervjuust, mida, mida Mart Helmega siis ka tehti ja tsitaat kõlab, see oli selline massihüsteeria, kõik läksid, kõik olid hirm kõik olid hirmunõukogude korra eest kaotanud, minul polnud seda hirmuga varem ja mina massipsühhoosid ega kaasa ei lähe. Tsitaadi lõpp siis, et noh, siin on esiteks minu jaoks nagu justkui kaks tahku, et üks on see, et, et noh, võib-olla selle intervjuu toon või selline läbikuva selline toon või hoiak oli ka see, et justkui Mart Helme oleks midagi paha teinud või valesti teinud, kui ta laulva revolutsiooni ajal poliitika tegemises osalenud tegeles põllumajandusega, et et ta, et ta ei olnud nendel siis sündmustega kaasas, ei osalenud konkreetselt nendega. Noh minu meelest ei saa seda justkui poliitikule ikkagi pahaks panna, et ta toona ei olnud või ei teinud poliitikat. See on minu meelest on väga hea, kui inimesi tuleb väljastpoolt poliitikat ka hiljem poliitikasse ja et see ei ole kuidagi ette heidetakse. Etteheide on siis ikkagi selle sõnastuse osas, mille ta siis kuidagi nagu libastudes tegelikult ikkagi andis, et, et ja, ja siis nimetas massihüsteeriaks laulvat revolutsiooni. Minu jaoks on seesama asi huvitav et tegelikult ma arvan, et see ei ole, see on täiesti okei, et inimene ei osalenud laulva revolutsioonile, samal ajal tegeles põllumajandustöö ka. Et jumal hoidku, kõik inimesed, kes praegu poliitikas on, ei pidanud olema lauluväljakul lippe lehvitamas, et et see ei ole mingisugune mingisugune norm. Pigem on nagu huvitav see, et et Mart Helme suutis niimoodi endast väljuda selle intervjuu käigus, et, et see nagunii kõrgel positsioonil oleva inimese kohta tundub üllatav, et, et ta siiski suudab ennast niimoodi üles kruttida, et, et selle käigus tuleb välja mingisugune purtsatus, millest pärast on põhjust nagu õlgu kehitama, et kas Helme on kindel, et, et tema enda toetajatele Ekress selle selline avaldus nagu istub, et kas, kas ei võiks olla EKRE toetajate, neid, kelle seas neid, kelle jaoks laulev revolutsioon siiski oli midagi suurt ja tegelikult tegelikult paneb mõtlema ka seda, et kas me oleme praegu selles seisus, et meil on üleüldse vaja laulvat revolutsiooni ümber hinnata, et me peame mingisuguse teise seisukoha selles suhtes kujundama, et EKRE on siin nagu väga teerajaja olnud igasuguste seisukohtade ümberkujundamises, et kas nüüd on siis järg nagu laulva revolutsiooni käes? Minu meelest see on ikkagi osa sellisest laiemast, mitte üldse ainult Eestile omasest tendentsist. Emotsioonide poliitikat aetakse ja vähe räägitakse asjadest. USA-s sel nädalal vaatasin, oli, käis Washington Post. Mulle väga meeldib see leht, soliidne USA niukene, täiesti tsentristlik poliitika. Ajaleht analüüsis siis seda, et üks Kamala Harris, üks demokraatide presidendikandidaat tedest debati vältel minu meelest Twitterisse postitas üks Foxniusti, Fox News'i, seal on sellised hästi ühte nägu plandiinidest, saatejuhid postitas siukse õela märkused, tan ennast tippu maganud. Ja siis siis mingil hetkel hakkasid teised Fox News'i samasugused saatejuhid teda arvustama, et ära niimoodi ütled, sa ikka ei sobi ja siis võttis nagu Washington Posti kajastust. Ja siis lõpuks lõpuks siis esimene saatejuht vabandas selles, et ta niimoodi ütles, Washington Pustakse edasi, vaagis seda, et aga tegelikult tal oligi suhe selle, selle inimesega, selle sel perioodil läks muudkui keris, keris päris edasi, et see, see on niisugune, ma ütlen, see emotsioonide poliitika, kus mingisugust selliseid suvalisi taie, millel sisuga ei ole palju pistmist, lahatakse lõpmatuseni. Olgem ausad jah, eks selline emotsiooniasi on, aga mis minu meelest ka äramärkimist väärib, on see, kuidas ka peaminister siis taaskord pidi seda asja muidugi kommenteerima ja kuidas tema seda seekord tegi, oli? Ma ütleks, et see ei olnud enam vabandav stiil, vaid see oli selline. Manitseb ja sõnu peale lugev, et tsitaat selline järjepidev Eestimaa inimeste tunnete ja meile kõigile oluliste väärtuste haabumine peab lõppema. Ja see, Ma justkui saan aru, et ka Jüri Ratas ja Mart Helme sel teemal vestlesid ja ka Mart Helme hiljem oma sõnad, mis sinna intervjuusse sisse said, võttis tagasi küll mööndusega ja viitega sellele, et ajakirjanik kuidagi käitus ebaviisakalt ja et mitte ajakirjanikule kohaselt, mis, mida on küll ausalt öeldes raske uskuda või noh, lugedes seda intervjuud, et siis oli ju kõik arusaadav ja tõesti siis siseminister on ikkagi siseminister, et tema, see avaliku siis reaktsiooni või, või vastus, et noh, need on teisel tasemel, võidab tema valmisolek peab olema teisel tasemel kui tavakodanikul, kes võibki kogemadel kogemata libastuda. Ma ei olnud, esiteks on näha seal kuidagi saagirjanikolast kohatult käitunud teine asi, mis asi on kohatu. Ütleme, kui sa küsid terava küsimus, et kui me hakkame selle peale, ütleme, et ajakirjanik käitub kohatult, küsime teravavõimelisi, meil lõpuks ongi intervjuud sellised, kuidas sulle siin ilm meeldib. Vabandust teile siis, kuidas teril meeldib küll te olete ikka tubli ja nii edasi, et noh, et see on loomulik, et ajakirjanik peabki teravat küsimust küsima, ta peabki küsima jätkuküsimuse torkima, kui ta saab, kui minister endast väljub, see on ikkagi tema probleem, ta peab ennast kontrollida, suutma. Kuulge, aga, mis meil valitsuses üldse praegu toimub, et Isamaa erakonda me üldse ei näe, Mart Helme ja EKRE on pildis, ratas on vabandanud. Vabandab, et see on see seis praegu augusti alguses 2019. Riigireform on ka laua peal veel mingisugune suur teema, aga siiski, aga tõesti, varsti saab 100 päeva valitsusel täis ja põhiliselt Me oleme vabandamist kuulnud emotsioone, igasugused ega isamaa niisamaväärseid asju teinud oma immigratsioonihoiatus poolakatega. Et seal nagu nad võib-olla hetkel on see, et osad inimesed puhkavad ennusega, suvine rahulikum rütme pole võib-olla asju, mille kohta ka näiteks väljast ei tule asju, mille kohta teha järjekordseid värvikaid avaldusi, aga sihuke puntratants käib. Aga viime tähelepanu mujale ja saate lõpuosa pühendame välisteemadele ja esmalt läheme siis ajas tagasi eelmise nädalavahetusse, kus Venemaal Moskvas toimunud meeleavalduse käigus peeti kinni üle 1000 ehk siis 1300 inimest. Kui ma õigesti mäletan, kes nõudsid siis meeleavaldusel õiglasse, õiglasi, kohalikke valimisi ja võimude sõnul oli protest ebaseaduslik ja sarnaseid meeleavaldusi on viimasel ajal seal varemgi toimunud. Aga nii suur hulk inimesi peeti siis kinni, mida vist ei ole pärast 2012. aasta meeleaval teate kinnipidamist, kus nad siis Vladimir Putini peaministri ametist taas presidendiks saamise vastu vastu. Ja, ja toona oli ka need inimhulgad väga suured, kes kinni peeti, aga nüüd käib jutt siis kohalikest valimistest ja sellest, et saaks üles seada sõltumatuid kandidaate, mida siis justkui ei lubata ja, ja teiselt poolt näib, et kaheksanda septembri valimiste eel soovib siis Putini riigiaparaati juskui kruvisid koomale tõmmata või kinni keerata, aga väga lihtsalt ja naiivselt küsides, et on siis praegu üldse miski ohustamas Putinit ja, ja ta neid kruvisid peaks kinni keerama. Nojah, seda, seda on nagu mitmed analüütikud ka imestanud, et tegemist on üsnagi ütleme teisejärguliste valimistega, mis, mis suures plaanis nüüd väga palju ei otsusta, et, et ütleme, et see jõukasutus tundub ebaproportsionaalne ja see on see, mis põhiliselt paneb, paneb analüütikuid imestama, et, et kas, kas on hirm nii suur või mis see, mis see põhjus siis peaks olema, et, et tõesti see jõukasutus sedavõrd suureks on läinud? Kardan, et selles, mis Taavi alguses ütlesid, et oli ka presidendivalimiste ajal kas noh, põhimõtteliselt läks üle, et ma kardan, et see on sama lugu, et ja, ja Venemaa paraku see lõppes Krimmi annekteerimisega. Jah, et aga noh, seal ei ole tegelikult noh, Venemaa puhul ma arvan, et praegu nagu mingit sellist suurt korraks jälle lahvatab uudistes. Ja siis ta paraku ei sealt nagu muutus, praegu ma küll ei näe, tähendaks seda, et, et kas, kas need protestid võiksid viia mingisuguse võimaluse nii, et süsteem muutub seestpoolt, et antakse võimalus demokraatlikuks demokraatlikeks valimisteks ja sealtkaudu saaksid opositsioonipoliitikud poliitikasse siseneda, siis Evelin raputab mul siinide nägu krimpsu vastast, et, et seda ei paista tulevat ja siis tegelikult ainuke variant ongi mingi maid ann või selline suur rahvarevolutsioon, aga noh, Venemaa on nii suured, et seal selliste konsolideerumist ja selliste ühtehoidmist nii laial pinnal tundub hästi keeruline ette kujutada. See ei tundu ka nende poliitilises kultuuris kuidagi sees olevat. Ukrainlastel seal maid ongi, kipub ikka mingi aja tagant tulema ja sina lasevad samas vaimus edasi, et valgevenelastel ukraina kõrval ei ole sellist asja, meil on kogu aeg üks Lukašenka olnud, et see praeguse seisuga paistab, et eks veerevad samas vaimus edasi aedalt rahulolematust, putin surub need maha vahenditega, mida, millega ta tahab maha suruda, korra tõstetakse häält, midagi tegelikult juhtunud, et kahjuks see nii on. Siin me oleme ka näinud, et, et tegelikult on Moskva just selline nagu Moskval on, võimekus olla opositsioonis, aga tegelikult kõik, mis väljaspool Moskvat jääb, elab siis rahulik, oma rahulikku elu võib olla rahulolematu, võib olla rahul, aga see ei väljendu kuidagi nagu mingisuguses aktiivses põli seal pole, tegevusi, seal pole ka tegelikult võib olla ka see, et nagu, ega Venemaal tegelikult ka välisajakirjanduse tegevus on suhteliselt piiratud, parasjagu ahistatakse, jah, nad teevad, aga suur riik enamik on Moskvas, isegi kui seal kuskil võib-olla mingis teises suures linnas väga paljud asjad võivad minna suhteliselt märkama, enne kui sellele väga palju, väga palju inimesi tänaval väga-väga midagi tegemas, et ja ma ei nagu see, see, see, võib-olla kõige märkimisväärsem asi, on ikkagi see Navalnõi nii-öelda allergiahoog, et mis selle taga oli. Minu arust siin taustaks lihtsalt, et Aleksei Navalnõi, kes on siis meil opositsiooniliider ikkagi olnud viimastel aegadel, vähemalt siis ta istus arestimajas, ma saan aru varasemate meeleavalduste pärast ja saadeti see nädal sealt haiglasse ja avastati selline kummaline lööve. Ja paljude hinnangul on teda teda mürgitatud, tänaseks ta vist on arestimajas tagasi, aga aga sealt, et oma meediasõnumeid läkitas ja, ja mis, mis selle taga on, jälle? Diab tuul väljal, ütleme. Et Venemaa puhul on ennegi olnud juhtumeid, kus nad inimesi mürgitavad või lausa isikuvastase tuumarünnaku korraldavad, väga ei nagu ei üllata selle peale selle võimaluse peale, et see ei ole see, see ei oleks nagu midagi erakordset, et Navalnõi puhul, et kas te tahate nüüd pärise Räkistitada või siis nagu oleks kõrvale tõmmata või anda väike hoiatus, et siin selline ootamatu allergia võib sind tabada ja võib olla sügavam allergia tulla, et et see tegelikult see näitab ka nende midagi nende sellest asjaajamisest praegusel ja nende meeleavalduste kohta analüütikud samas ikkagi möönavad, et nende taga ei ole ideoloogiat, et seal ei ole nagu sellist tugevat poliitilist liikumist nad eelkõige siiski on vabade valimiste nõudmised, et mis annab ka, mis on ka siis märk sellest nagu võimalustest muutustele, et, et tegelikult neid seal võib-olla jah, et seal ei ole sellist poliitiliste tugevat tõmmet või, või sellist koondavat jõudu, et pigem jah, need, need meeleavaldused on siis nõuetega vabale vabadele valimistele. Ja kuigi muu maailm sellele meeleavalduste mahasurumisele sellisel jõulisel moel ka ikkagi reageeris, siis noh, ega laias laastus teha pole siin midagi ja, ja noh, vaadatakse seda asja kõrvalt. Just nii, Hongkong samamoodi Hongkong samamoodi seal on, ütleme seal seal asi, seal võib asi veel teravamaks minna, et aga need asjad koguvad tuure ja seda kajastatakse, sellest kirjutatakse mingit pidi, on see Hiina nii-öelda siseasi? Jah, aga siit on hea üle minna teema juurde, mis on tegelikult ka ikkagi otseselt seotud Venemaaga konkreetselt siis see, et USA lahkus eile ametlikult keskmaa tuumajõudude leppest INF, mis kirjutati alla 1987. aastal Nõukogude Liidu ja USA vahel Kahepoolse leppega lihtsalt taustaks, et kahepoolse leppega keelas siis maal baseeruvad 500 kuni 5500 kilomeetrise tegevusraadiusega tiib ja ballistiliste raketti. Samuti nende stardiseadeldiste tugivarustuse, tootmise, katsetamise ja paigutamised. Lepingust lahkumine USA poolt tuleb siis sellest või noh, väide on see, et Venemaa lihtsalt ei täida seda lepingut, mis juba pikema aja jooksul arendades tootes, testides ja nüüd kasutusele võttes rakette, mis siis leppe kohaselt on keelatud, et et kuigi Venemaa eitab igasugust rikkumist, siis on selge, et selle leppe aeg on ümber ja iseküsimus, mis see siis kaasatoobiate, Evelin, sina tänases Postimehes sky tegelikult avatseda seda pilti eriti natukene laiemalt just tuues mängu teisi riike, kes võib-olla selles mängus on vaata et olulisemad, miks seda, seda lepet praegu siis kehtetuks tunnistatakse? Jah, põhimõtteliselt tegu oli kahepoolse lepinguga USA ja Nõukogude Liidu ning hiljem siis Venemaa, kes võttis selle kohustuse ise üle täiesti, mitte niimoodi täiesti vabatahtlikult võttis kohustuse üle, kuni ta viimastel aastatel hakkas seda rikkuma, et aga nüüd on paraku tekkinud teisi jõude, jah, kes ei ole Lepinguosalised ennekõike siis Hiina, kelle puhul ka Müncheni julgeoleku konverentsil Hiina esindaja ütles, sellest lepingust tuleb kindlasti, jätkake sellega ja nemad ei ole osaliselt, mis tähendab, et nemad ei ole kunagi pidanud seda järgima ja nad on ikkagi vaikse loomuga ja nii see väljakutse, mida nad on Ameerika Ühendriikidele esitanud ja muidugi teistele selle piirkonna riikidele läheb järjest siukseks agressiivsemaks, et ameeriklastel nende taga tasagi tasakaalustamine seal on paras peavalu ja võtab kindlasti väga palju sõjalisi ressursse, mida siis omakorda ilmselt eks mingil hetkel see tähelepanu Euroopale hakkab järjest vähenema, et Euroopa peab siis oma jalad alla saama. Lootma, et võib-olla Venemaal Venemaa jällegi ei oma sellistes igasugustes raskustes, ei lähe veel agressiivsemaks, et et nii ta on ja mis on huvitav minu meelest Lääne-Euroopa riikides kui Lääne-Euroopa riigid, kõik on läbi NATO olnud kogu aeg USA taga, sest USA on hästi põhjalikult hoiatanud. Iva enne Donald Trumpi Barack Obama ajal nurisetud selle üle, ameeriklased hästi konkreetselt hästi korrektselt käinud läbi kõik need eelhoiatussammud, et me nüüd ta hakake, hakake seda lepingut täitma, muidu me lahkume, hakake seda lepingut täitma, muidu me lahkuma. Me lahkume, nüüd on kuus kuud, ootame, see anti siis veebruari esimesel veebruaril, teisel augustil sai kuus kuud täis, selle vahepeal oli korduvalt nii USA kui NATO öelnud, et hakake ikka täituma. Tulge. Ühesõnaga, ma arvan, et Venemaa oleks saanud seda pidurdada kas või sellega, et oleks korra tulnud kõnelusi pidama mingi konkreetsema, suurema formaadiga teinud seda nad lihtsalt panid külma ja nii see nüüd läks, et relvastuskontrolli paraku maailmas hetkel jääb vähemaks ja kui me toome külma sõja paralleele, siis me tavaliselt mõtleme aegadele, mida rohkem inimesi mäletan, ehk siis kaheksakümnendatel. Aga külm sõda algas veidi varem ja tulisemalt või siis pinge. 80.-te lõpuks, kui Nõukogude Liit hakkas nagu sussi püsti viskama, siis oli, siis jõuti relvastuskontrolli, nagu enne seda oli igasuguseid aegu. See 1987. aasta leping, mille pidulikult Reagan ja Gorbatšov alla kirjutasid, ilmselt paljud neist, kes seda lapsepõlvest mäletavad, on sümboolne, selline külma sõja lõpp ja see, mis nüüd praegu on ka analüütikute meelest nagu murettekitav on see, et see võimalus uuesti, et võidurelvastumine pihta algab, sest et tookord, kui see leping sõlmiti, selle mõte oli ju see, et Venemaa just nimelt nende keskmaa rakettidega on võimeline sihtima kogu Euroopat täies ulatuses, et tegelikult ohustab kogu Euroopa julgeolekut. Ja nüüd, kui Venemaa on hakanud uuesti oma keskmaarakett arendama ja selle kohta musa korduvalt märkusi teinud, nagu evelin ütles, siis siis tegelikult see oht Euroopale on ka kasvanud, et selles mõttes saab see olema noh, nagu huvitav ka, kuidas Euroopa Euroopa riigid ise reageerivad, et siin näiteks algatuseks on mõned riigid öelnud, et nemad nagu ei kiida seda heaks ja et, et peame ikkagi püüdma nagu siis mingisugustele kokkulepetele tulla, aga Evelin juhtis ka tähelepanu, et tegelikult USA fookus on hoopis Hiina poole peale hoopis teistes kohtades. Siin Euroopa pigem on ilmselt lihtsalt fakti ees ja, ja juba teatanud sellest, et nad kavatsevad hakata arendama siis keskmaaraketti ja juba järgmisel nädalal on mingite ühe prototüübi siis katsetamine, miks neil olid varuosad juba valmis. Aga selline arutelu meil sel teemal saigi olla, sest aeg nüüd on nii kaugele, et meie saade tänaseks on ja otsa saanud. Täna olime koosseisus Evelyn Kaldoja, Heidit Kaio ja Taavi Eilat. Nädala pärast on arvamusfestivaliaeg ja nagu juba tavaks saanud, siis läheb meie saade eetrisse otse paidest. Siis on rahvast teenimas erandkorras Õhtulehe peatoimetaja Martins toob Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald ja meie meeskonna poolt hoiab saatejuhi, ohjasid peos Mirko ojakivi. Loodame, et tuleb arvamusküllane saade ja soovime täna kõigile kaunist laupäeva kuulmiseni.