Vikerraadio. Mobiilimril. Tere. Käes on augustikuu, teine pool taevas, Tallinnas on helesinine, üksikute pilvedega ploomid, puu otsas on valmis tomat kasvuhoones punane ja kaugel pole enam ka see aeg, kui tuleb hakata õunu korjama, et need siis mahlaks pressida. Eesti poliitikas ja riigis on huvitavad ajad ning nagu juba tavaks saanud selle nädala olulisi sündmusi analüüsima rahvateenrite saade, kus tavapäraselt oleme kolmekesi ja täna oleme koosseisus. Urmet Kook, Eesti rahvusringhäälingust. Sulev Vedler Eesti ekspressist. Tere ja mina olen Taavi Eilat, samuti Eesti rahvusringhäälingust. Enne teemadesse pikemalt sukeldumist annan kiire ülevaate, mis jutuks tuleb, me kõneleme täna saates palju poliitilisest seisust Eestis, mis eelmisel nädalal juskui kõikuma lõi. Aga räägime ka arusaadavama või selgemad piirid, saanud siis pensionireformist, mis sel nädalal valitsuse kabineti nõupidamisel heaks kiideti, Tallinna tehnikaülikooli on tabanud suuremat sorti Euroopa rahadega skeemitamine, skandaal ja mille üksikasju veel selgitatakse, aga aga sellest saame ka oma saates kõnelda ning välismaa teemadest arutleme võimaluse üle siis, et kuidas ja mismoodi on tänapäeval võimalik ühel riigil teisalt maad osta, ehk siis USA ja Gröönimaa juhtumi siis valguses, aga alustame natukene kaugemast ajast, et nimelt on sel nädalal peetud mitmeid olulisi tähtpäevasid näiteks eilsel päeval balti keti kolmekümnendat aastapäeva ja et ajaloomeenutus oleks täpsem, siis tegemist oli 1989. aastal Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühise poliitilise sellise meelsus näit tamisega, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahe vahel poole sajandi eest sõlmitud MRP paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimise nii Nõukogude liidu poolt. Ja kui praegu tundub selles balti ketist rääkimine noh, natuke see, et see oli väga lihtne formaat või, või noh, et tuleme kokku ja võtame kätest kinni, et noh, mis seal ikka, aga aga arvestades toonast het seisu riigis ja seda hirmu, mis valitses nii nagu ka mitmetest intervjuudest mitmetest telesaadetest siis toonased peakorraldajad räägivad, ega see sugugi mitte lihtne ja ohutu asi ei olnud, aga head kolleegid, et mitte tava rikkuda nii nagu sa saad, eelmine nädal lõppes siis nii ka jätkame, et mismoodi teie balti ketti siis veetsite? Mina ei käinud seal. Aga ma ei mäletagi, et oleks mingit erilist hirmu olnud. Et lihtsalt tollel ajal oli suur logistiline operatsioon, sellepärast et nad Tallinnas ei ole ju raske suurt hulka inimesi hankida või suuremate asulate juures, aga aga tee on pikk ja siis sa pead ju vedama need inimesed kuhugi ka sellistesse lõikudesse, kus lihtsalt rahvaste ela metsade vahele ja põldude vahel, et selles mõttes toda aega arvestades oli tegemist väga suure logistilise operatsiooniga. Ma pean ka tunnistama, et olin kolmeteistaastane tol ajal ja mina Balti ketis ei olnud, et tõenäoliselt olin ma tol tol ajal ka spordilaagris või sarnaselt Mart helmele tegelesin põllumajandusega kardin kartulipõllul. Aga jah, et kellel ei olnud võimalik vaadata näiteks eile õhtul Eesti televisioonist saadet, kus neid balti keti just korralduslikke kogemusi meenutasid Marju Lauristini ja Heinz Valk-Falk, siis tasub seda saadet kindlasti järgi vaadata, et et jaa, nii Lauristini kui valgu pikemad meenutused on täismahus ka ERR-i veebis üleval, et et see oli päris päris huvitav ja põnev, et mida nad seal meenutasid, et näiteks valk tõi välja, et et korraks oli ka idee, et äkki teha inimkett ümber Eestis paiknevate Nõukogude sõjaväeosadel on terase, et noh tõenäoliselt oleks see olnud märksa nagu suurem nagu risk mingiks kokkupõrkeks või konfliktiks, et võib-olla oleks siiski olnud ka mingit võimustruktuurid ja jõustruktuurid midagi vastu teinud. Aga jah, et see oli selline põnevad mälestused, just nagu nende inimeste poolt, kes seda asja nagu seestpoolt tol hetkel korraldasid. Minu jaoks oli huvitav näiteks aktuaalsest kaamerast kuulata ühe lätlase juttu, et algne idee oli ka teha kett Helsingis Bukaresti lausa, mis oleks olnud veelgi suurema, veelgi vägevam, aga ka noh juba siis saadi aru, et see on ebareaalne. Ebareaalne öeldi tegelikult ka, kui Savisaar selle nii-öelda Tallinn Riia, Vilnius ega välja tuli, onju, et ja see reaalsus sai teoks, aga tõenäoliselt Helsingi Bukaresti oleks olnud jah, natuke. Jah, ta läheb kindlasti korda eestlastele, lätlastele, leerinud leedulastel, jah. Aga ütleme mujal maailmas, seda oli lihtsalt üks sündmus, et samamoodi me võime mõelda, Talourlased mõni aeg tagasi tegid samasuguse keti oma iseseisvuspüüdluste jaoks vist 1,6 miljonit inimest sellisel, kui palju sellel ikka mõtleme, Katalooniast ollakse väga korda samamoodi, ta läks nagu meile korda ja see ongi kõige olulisem, sellepärast et mängus meie vabadus. Et olgu öeldud, et minu mälestused sellest ketist on ka olematud, et oli nelja kuusena küll ketis kohal vankris magades, aga aga ise ei mäleta midagi, tean juttudes lihtsalt, et kuskil Viljandi maanteel olime, aga, aga mis täpselt asjaolud on ebaselged, aga, aga ma arvangi, et näiteks needsamad meenutused, need intervjuud ja telesaated, et see on väga oluline materjal ka tuleviku talletamise osas ja ka selleks, et terve põlvkond on peale kasvanud inimesi, kes ei, ei ei saa nendest sündmustest tänapäeval enam aru, et noh, mingil määral ajaloolises vaates on oluline seda ikkagi mõista ja ma arvan, et needsamad telesaated ja erinevad intervjuud, mida siin on tehtud väärivad väärivad selles mõttes kas või koolitunnis näitamist. Aga küll, aga noh, samal ajal näiteks eilne päev oligi kommunismi natsismiohvrite mälestuspäev et ühest küljest miljoni nagu pidupäev ja teisest küljest oli äärmiselt kurb päev ja nende sündmuste mäletajaid on Eestis veelgi vähem ikka väga vähe järgi jäänud, aga samas neid peab meeles pidama. Ja kui me nüüd mõtleme nagu edasi, mis meil tuleb siis neid aastapäevi, siis on nagu järjest juurde tulemas, et 31 augustil, eks möödub 25 aastat vene vägede väljaviimisest. Ega see ka ei olnud vägagi kerge asi, et venelased alguses ütlesid, et nad saada aastaks 2002 oma väed välja viidud ja tänu sellele, et siis nato surus neid, et nad Ida-Saksamaalt saate kiiremini välja viia riigi siis ka Baltimaadest ja siis sai ka Eestil Vene sõjaväest vabaks või siis näiteks esimene september 80 aastat teise maailmasõja algusest. Et noh, neid aastapäevi siin jätkub veel päris pikalt. Minu arust tähistasime sel nädalal ka vabariigi taastamise aastapäeva, et ma ei tea, kas me tahame sellel teemal üldse pikemalt nagu sisuliselt peatuda või mida, mida sellest välja tuua, et võib-olla ainus, millele nagu hetkeks mõelda, on see presidendi kõne, mida me kuulsime. Milles, mis üks, üks suur tähtpäev tuleb veel, et üheksandal novembril 1999 langes Berliini müür. Just just, et, et neid Päevi võiksid interneti avarustest otsida. Ja leida ajalooraamatutest, aga jah, et kas presidendi kõne kohta on midagi, mida tahaks nagu esile tõsta, et see küllalt sisepoliitikale viitav oli, millest me ka mõne hetke pärast kohe pikemalt rääkima hakkame? Ta rääkis vabadusest ja see ongi. Kuna sa veel räägid ka mitte taasiseseisvumise siis tähtpäeval vabadusest, sest see on vabaduse tähtpäev, et ta rääkis sellest õrnem vabadus. Ja muidugi pluss oli see, et ta kiitis Räkk seal palju balti apelli, seda tegelikult ka üldse Baltimaade ühtsusest. Et kohal oli ka siis seal Kadriorus leidub president. See, et meil jälle Baltimaadest ja sellist ühistest eesmärkidest praegu rohkem räägitakse minu meelest väga tänuväärt, et ka ka mitte ainult poliitikud, vaid rahvas ise oma balti naabritele tähelepanu pöörduma, et seal Lätis käimine ei peaks piirduma ainult piiripoe külastamisega, vaid natuke rohkemaga. Minu meelest oli ka kõige võib-olla sümpaatsem üldse see, et Enn Tarto sai selle kivi, et et just see, et me väga palju räägime sellest, mis oli 80.-te lõpus, et iseseisvuse taastamise sündmused, üritused, persoonid aga, aga natuke unustuse hõlma ja ainult need inimesed, kes tegelikult, et tegid seda varem ja keda ka väga otseselt represseeriti selle eest, et minu meelest see oli väga positiivne, sest. Aga hakkame siis edasi, siis kõnelema poliitilisest olukorrast selle aasta siis 34. nädala vaates, ehk siis selleks, et kuulajaid järje peale aidata, siis väike ekskurska eelmisse nädalasse, kus alates neljapäevast arenesid tormilised sündmused, siseminister Mart Helme oli puhkusel. Teda asendas rahandusminister Martin Helme ja kui valitsuse istung oli lõppenud, kutsus rahandusminister enda juurde politseijuht Elmar Vaher. Ta oli sellest eelnevalt rääkinud ka Mart Helmega ja andis talle siis sisuliselt valiku kahe paberi näol, et kirjutab Ta alla paberile, mis ütleb, et lahkuda omal soovil või siis minister kirjutab ise alla paberile, et ta vabastab Vaheri ametist. Helmete umbusk Vaheri suhtes on olnud ka ju varasemalt tegelikult suur ja seda on olnud näha ja, ja see, see konkreetne juhtum sai hoogu juurde ka siis politseiameti kärpekohtade avalikust diskussioonist ja episoodist, kus EKRE poliitikute arvates siis Vaher kinni Hannes Rummi ka toimunud episoodi, kus ta purjus peaga auto juhtimine juhtimisega vahele jäi, aga, aga seda justkui avalikkuse ette lekkinud, et et justkui oleks Vaher sellest olnud teadlik ja seda kinni mätsinud. Vaher, saades aru, et siis Martin Helme kabinetis istudes, et teda ei saa ametist vabastada siseminister, sest tema on valitsuse poolt ametisse määratud valitsus tervikuna saab teda ka siis vabastada dist keeldus sellest ja esines hiljem meediale selle nendesamade paberitega ja sellesama episoodi kirjeldusega siis pressikonverentsil. Mart Helme oli asjast teadlik proovis samal ajal kui see kohtumine aset leidis, ka Jüri Ratasega ühendust saada, Jüri Ratas oli vist mingil teisel kohtumisel, kõnele ei vastanud. Ja, ja ühesõnaga, peaminister ei olnud kursis sellega, et koalitsioonikaaslased on ette võtnud politseijuhi siis vallandamise või ametis ametist vabastamise ja ja noh, kogu see asi pälvis meedia suurt tähelepanu ja täiesti arusaadavalt. Oodati Ratase tegutsemist, aga ratas ei teinud nähtavalt kohe midagi, lubas asjaga oodata selle nädalani, kuigi tegelikkuses sõitis siiski reedel juba Martin Helme suvilasse, kus Mart Helme ja Mailis Repsiga kohtumine aset leidis ja teatas pärast seda sisuliselt sellises sisutühjas avalduses on korras. Noh, see on kokkuvõttes üks äärmiselt jama skandaal, et nagu sa juba ütlesite, hakkas pihta päris ammu, et juba enne valimisi siin helmed tegid politseijuht Vaheri arvel kõva kriitikat ja teatas, et nad ikka võiks nagu välja vahetada. Ja ega siis Vaher ka ei tundnud mingit erilist sümpaatiat, kui ta endale sellise ministri ministri sai ja vaatan politsei tegevust, siis ega politsei allunud seal EKRE soovidele. Hea näide on kasvõi siis endise ministri marti kuusiku koduvägivalla juhtum. Helmed teadsid ilusasti, et ei ole seal mitte midagi ei ole. Aga politsei uuris seda asja, uuris lõpuni prokuratuur hindas seda ja leidsin, et asi ikkagi on selline, et peaks viima kohtadesse, et ei olnud niimoodi nad, politseinikud oleksid kuskilt silmadest välja lugenud ministri soove. Et seal kogu aeg pikali vaikselt. Tuha all ta ühel hetkel talle lihtsalt lahvatas, lahvatas leegina välja. Minu jaoks on natukene selline kurioosne või kummaline taust on selle asja juures see, et paari nädala tagusel valitsuse pressikonverentsil välja, kus Martin Helme hakkas rääkima seda aastat, kui keeruline asi tegelikult ühe mingi poliitilise otsuse elluviimine et sa pead algatama, noh nagu ministeeriumis ees mingi eelnõu sisse võtab aega, siis sa saadad selle kooskõlastuse teistele ministeeriumitele siis peab selle valitsus ära koputama, siis see läheb riigikogu, kus ja et ühe seaduse valmimine võtab aega vähemalt pool aastat. Ta esitas seda noh, üsnagi nagu triviaalselt nagu nagu tõde justkui mingi suure avastusena, et, et nad ei saag saada kõiki asju nagu kohe teha. Et mulle natuke tundub, et sellesama selle Elmar Vaheri vallandamiskatse juures paistab silma ka see, et et EKRE poliitikutel ei ole sellist riigivalitsemise kogemust olnud enamikel rapsinud ja, ja sellepärast nagu raksitakse, tehakse asju. Et elementaarne asi, et saju tead pead selgeks tegema, et politseijuht ei saa vallandada üks minister või ministri aseasemike teisest ministeeriumist. Et sa pead sellised asjad peaministri, aga ka teiste koalitsioonipartneritega läbi konsulteerima, tundub, et sellist noh, nagu poliitilist kogemust ja sellest, kuidas asjad Eesti riigis käivad, et, et seda on EKRE poliitikutel vähe, kuna paljud ongi tulnud nagu just ju alles poliitikasse, et mõnes mõttes on see nagu inimlikult mõistetav. Aga eks need vitsad on olnud valusad. Seda on ju noh, Martin Helme ise ka tunnistanud, et Ta eksis, õpib ja vabandas ja eks siis on näha, et et mis sinuga järgmine nagu minu jaoks nagu huvitav on see, et kas sellel juhtumil oli mingi mõjuga ka järgmistele personalivalikutele jõustruktuurides ennekõike pean silmas siis riigi peaprokuröri valimist, et kus EKRE on, on siiamaani väga selgelt vetostanud Lavly Perlingu jätkamise. Aga noh, ma mulle tundub, et võib-olla see skandaal mängis mingil määral nagu trumbid või nende võimalused seda vetostada nagu väiksemaks, aga eks ole näha, et Mardelsin, kas siin tuleb mingi muu kandidaate? Mart Helme ütles Postimehe intervjuus, et tal on olemas alternatiivne nimi ka muidugi nime välja avalikult ei öelnud, et et just sellepärast, et muidu meedia tambib ta mutta. Kui on nendele kandidaatidele tehtud nimedest rääkides Todon jäi isamaasse kuuluvad justiits-justiitsministeeriumi asekantsler Priit Kama, st ja paljudest teistest on jäänud, et et eks siis ole näha. Aga meil siin ajakirjanduses oleme harjunud ütlema, sellist asja näed, faktide kontroll tapab sageli hea loo ära. Et siin oli ju kokkuvõttes sama asi, et sa korra mainisid siin Hannes Rummu nime, et oleks olnud väga lihtne järgi uurida, et mis sellest loost sai, näed, karistust ei olnud sellepärast et see asi lõpetati oportuniteediga ära Koportid oportuniteediga lõpetatakse, siis ei jõuagi sellised andmed karistusregistrisse ja tegelikult oleks nagu kogu ka on või vähemalt see ettekääne, miks selle skandaali veelgi suuremaks tõmmati, just praegu oleks ära langenud. Et seal pikaks valedest asjadest pihta. Ega Elmar Vaherile oleks saanud etteheiteid teha küll. Tegemist on suure asutusega, sealt leiab ikka päris palju päris tõsiseid asju, et kui sa tahad nagu väga vigaseid üles leida, aga see ei ole niimoodi, et sa lähed hüppad talle niimoodi peale, nagu praegu Sa pead seda rahulikult arutama. Just natukene tundub, et riigiaparaadis nagu arusaamine siis ministritel ikkagi jätab soovida, et kuidas need asjad käivad, kuidas käib inimeste nimetamine, kuidas nendest siis vabanemine, et ei saa sellist noh, ikkagi ebaseaduslikku vallandamispaberit, tee inimesele ette panna, et et noh, see ei jookse ju kuidagi, kui siseminister hakkab tegema valitsuse otsuseid. Ega ega iga ministri peaaegu kõiki asju detailideni teadma, aga selleks on siis ministrite nõunikud ja ju siis need nõunikud ei olnud sedavõrd pädevad. Just et unikud, siis on ka juristid olemas, et nad riigiaparaat töötab, eks mingid üldised, põhimõtteline, et see asi läks nagu avalikult väga inetuks sa pead. Üks asi on see, et sa pead selgeks, teeme, kuidas kedagi lahti lasta, aga siis on ka üldlevinud reegel, et kui sa kedagi tahadki noomida, siis seda tee nelja silma all väikses ringis, aga kiida nagu kõigi ees, praegu läks vastupidi, eks ju. Martin Helme teatas kogu rahva eest, et Elmar Vaher ei ole aus. No ei ole väga mõnus selliseid sõnumeid kuulda, eks ju. Nii ministri või ministri asemiku suust. Ja meil on varasemast hästi. Noh, meil on ikka kogemus Eesti Eesti riigiaparaadil, kuidas kõrgeid riigiametnikke lahti lasta ja ka valusaid kogemused väga hästi on meeles, üks suur sõda rahandusminister Tõnis Paltsu ja maksuameti juhi Aivar Sõerdi vahel. Nats Sõerd julges uurida, et mis küll juhtus, et Palts müüs maha oma osaluse ettevõttes, aga raha laekus millegipärast Hollandi Anttillidel, et miks niimoodi ja see päädis sellega, et ühel hetkel hästi Sõerd maksuameti juhi koha pealt lahti ja kohus andis õiguse Sõrdile sördzaiga kopsaka hüvituse ja pärast siis läks ise poliitikasse. Sai rahandusministriks on praegu hinnatud liige Riigikogus ja noh, ütleme siis ega banzul, pall sul läks ka alguses päris hästi. Paltsi ju sai ka kohtus õigused. Kohus ütles, et tegelikult ta võikski selle raha sinna Hollandi antitlejadele viia. Praegu ta vaesekene hädas panin liialt palju mängu, kõike ühe kaardi peale investeeris raha grimmi, milles venelased ära vallutasid ja nüüd on üsna õnnetu. Teine võib-olla isegi sellest Sõerdist kurioossem näide Rutt Martini keisson ja et keda siis kellelegi suusad risti tollase teede- siseministri oli vist toonasest selline minister Toivo Jürgenson oli tema võidust teile siseminister on ja tema oli ministeeriumi kantsler, keda siis Jürgenson kaks korda vallandas, et kui ma olen ühe korra, siis tuli kohtust otsuse, et valamine oli õigustühine ja siis vallandas selle järel uuesti ja siis oli jälle see otsus, et oli õigustühine, nii et meil on sellised, et põhimõtteliselt kohtus, et kui minister vallandab kellelegi ebaseaduslikult, siis alati on võimalik minna muidugi ka kohtusse ja õigus jalule panna. Aga kogu selle praeguse juhtumi juures noh, võib-olla ei olegi nii üllatav, mulle isiklikult tundub Mart ja Martin Helme käitumine, et või noh, ma ei tea, kas see on nii, et ootused on madalad, siis on raske pettuda või. Aga pigem üllatab isegi see, kuidas ka peaminister Jüri Ratas kogu seda asja siin eelmisel nädalal lahendama hakkas ja teisalt muidugi Ratasele avaldada ma tea, siirast tänu ja tunnustust, et ta on sellise neli kuud kestnud reaalsuskontrolli Eestis nagu läbi viinud ja noh, see, see tänu on kindlasti sama siiras nagu tema viimase aja sõnavõtud on olnud siin seoses sellesama skandaaliga, kus ta ütleb, et kõik on hästi ja kõik mõistavad Taavi selle kõige taga on väga lihtne asi, et on, on teatud matemaatilised variandid on ju praeguses riigikogu koosseisu juures on ja mis saavad kõne alla tulla ja ja ega keskerakonnale ei ole ju ju muid variante selles poliitilises koosluses, kui minna ja olla väiksem partner Reformierakonnaga koalitsioonis, kuigi njah, Kaja Kallas on siin välja öelnud, et et tehakse pariteetsetel alustel, sellisel juhul see valitsus onju, aga, aga tõenäoliselt sellisel juhul ju ju Jüri Ratase jaoks tähendaks. Kui selline võimalus tekiks, siis tema ju ei läheks Kaja Kallase valitsusse reaministriks on ja tal oleks vaja mingit teistsugust positsiooni on ja kas Eestist väljas on ja mida praegusel hetkel ka enam kuskilt võtta ei ole, kuna, kuna need kõik olulised ametikohad on juba juba lähevad, ära jaotatud, on ja mis iganes, onju, et selles mõttes valikuid ja väga-väga hästi ei ole ja see praegu on riigikogu matemaatika mõnes mõttes panebki paika selle tõenäoliselt kuni aastani 2021 sügiseni, kui meil tulevad kohalikud valimised, mis on Keskerakonna jaoks tegelik tõehetk, need praegused reitingute kõikumised on ja kas siin, kas see Keskerakonna reiting on siin 18 või 20 või 22 protsenti ja jääb seal Reformierakonna omast maha mingi 10 15 protsendipunktiga? Seal tegelikult? Reaalpoliitikale ei oma erilist nagu mõju ta on jah, nagu mainel mõttes natukene halb ja kuna Eesti poliitikud on väga nagu, nagu reitingute usku tegelikult reaalselt mõjudele veel ei ole, reaalne mõju ootab meid 2021. aasta kohalikel valimistel, et kuidas siis läheb Keskerakonnal ennegi, kuidas läheb Tallinnast, no kuidas läheb üle-eestiliselt ja vot see võib olla hetk, kus midagi juhtuma hakkab, aga võib leiutada. Sa võtsid osaliselt mul mõtte ära, mina küll olen seda praegu skandaali mõeldes vaadates mõelnud sellisele perekonnale, kus üks liige on vägivaldne aga ma täpselt ei tea, kes seal millises rollis on, et kui kui Jüri Ratas on pidanud siin korduvalt vabandama, siis ma olen mõelnud, et näete, silme ette tuleb pereema, kes räägivad, et oi, et meil on siin perekonnas kõik korras, aga tegelikult ta on just äsja kolki saanud. Ja Vägivaldsetes peredes käivadki asjad niimoodi, et üks abikaasa talub teist sellepärast, et ta mingi sõltuvussuhtes ja samasuguses sõltuvussuhtes on ju siis ka keskerakonda vajab neid EKRE hääli, ta ei saa öelda, et kuulge, nii ei sobi. Ja siis mõnikord jällegi kui ma kuulan valitsuses juttu, et tegelikult on seal nagu asjad hästi korras, inimesed väga meeldivad, töö on väga konstruktiivne, siis tuleb, mul on silma, et, et võib-olla seal perekonnas kasvab hoopis üks teismeline poiss, kes ongi kodus kukupai, aga koolis kipub teisi kiusama. Selline see olukord on, vanemad siis kaitsevad teda tegelikult ta on täiesti normaalne, käteta kasvab ümber, see on väga hea võrdluse, mis nagu silma paistab just Jüri Ratase puhul mitte ainult selle konkreetse juhtumi juures, aga nad on ise ikka muutunud kõvasti selliseks ärritunu maksta. Noh, ma ei tea, minu meelest on tal isegi kuri nägu peas, et kui ta eelmise valitsuse ajal käis ringi naerulsui ja ja surus kätt, siis siis noh, nüüd enam sellist pilti ei näe, või kui näeb, siis see jätab kuidagi sellise mulje, ta irvitab nagu inimeste üle. No ma ei tea, kas ta tegelikult irvitab või mitte, aga aga see kõvasti on noh, tema ikka oma mainest kaotanud ja ja otsuste või otsustamatusega teinud endast. Ma ei tea selliseid, natuke selliseid poliitilise kolli mulje, et koletis, keda siis keda nähes inimesed hakkavad omavahel midagi sosistama ja ja kelle pädevuses ka paljud Tikud arvamusliidrid kahtlevad Et kedel sosistavad, kui nad Jüri Ratas päevalt inimesi tänavalt inimesed tänavalt, kes jalutavad ja hakkavad sosistama, et Jüri Ratas tuleb. Aga enne seda, kui peaminister kuskil tänaval vastu jalutab, siis inimesed sosistavad meister tulemas, aga ma pole küll kuulnud keegi teda, nagu kolliks peaks, see tähendab eri erakordselt kuri olla. On selge, et inimene on tavapärasest närvlikum, kui talle kogu aeg survet avaldatakse, kogu aeg tehakse kriitikat, mõnikord öeldakse, et sa oled nagu liialt karnasid, öeldakse jälle liialt pehmed. Need ongi väga raske, et sul on selline väänkael seal valitsus, kuidas kraad hakkavad, püüa teda taltsutada. Just et, aga noh, selles mõttes ma ikkagi väidan küll, et tema maine on kõvasti pihta saanud ja selles mõttes kas ta sellest välja tuleb, on, on iseküsimus just nende 2021. aasta valimiste kontekstis, et mis Keskerakonnast nendes nendel valimistel saab? Noh, eks, eks seda siis aeg näitab, aga, aga teisalt, kui me siin juba balti keti aegadest rääkisime, eks Edgar Savisaar on ju see, kelle, kes on Jüri Ratase suur juht ja õpetaja olnud, et kelle jälgedes ta tahtis käia, et natukene ratas on saavutanud selle Savisaare fenomeni, et paljudele ta ei meeldi, aga noh, ilmselt on terve hulk, kellele ta siiski ikkagi meeldib. Noh, see on tavaliselt kõikide juhtide puhul niimoodi, et sa võid olla ükskõik kui hea rahvamees, aga kui sa saad pealikuks, siis sa saad ka endale vastased trikka, muidu oled seal väga nõrk juht kusel vaenlase jala, aga järgmine nädal toimub ka Jüri Ratase umbusaldamine, mis esialgsetel andmetel pidi toimuma siis esmaspäeval, aga lükati siiski reede peale, et, et noh, see on selge, et see umbusaldamine kuidagi läbi ei lähe ja ja opositsioonierakonnad andsid sellega ka hea võimaluse EKRE ja Keskerakonnal siis tuua seda agendat sisse kogu aeg, et Reformierakond on omavahel lõhki, Reformierakond ei suuda isegi opositsioonis olla adekvaatne ja, ja nii edasi, et et võib-olla tõesti oli see natukene rutakas samm, valides just Jüri Ratase, siis umbusaldamiseks. Jah, see on mõneti nagu kummaline ja ja olles kuulnud ka Reformierakonna sees neid seisukohta, siis mina saan aru, et erakonna esimehe esimene soovist Jüri ratast umbusaldada ei olnud. Et ühtepidi just äsja ju ühtepidi kutsutakse ju keskerakonda üles tegema koos valitsust ja järgmine kord sa nädala pärast lähetada umbusaldama paneb süüks talle 100 surmapattu, et see nagu see nagu tundus natuke nagu imelik, et, et oleks aru saanud, et nad oleksid umbusaldanud Martin Martin Helmet, kes olid ju selle Vaheri skandaali otseselt nagu võtmeisikud, onju, aga aga jah, et mõneti kummaline see ratas, umbusaldamine on minu jaoks, aga aga ma saan aru. Reformierakonnas valiti mingi selline uus strateegia, et nüüd me peame näitama ennast väga jõuliselt välja ja eks siis näis Mis seal siis kasvab? Ta näitabki, kui palju seda jõudu on ja selle jõuvahekord on meil täpselt teada häälte arvu ei ole mingi saladus, et sotsid tulevad kaasa. Raimond Kaljulaid tuleb kaasa, ilmselt sellega on ka kõik. Ja kuna tegu ei ole salajase hääletusega, siis kuskil nii-öelda hääli ujuma ka ei lähe. Ja et selleks, et see, noh, valitsuse umbusaldus ikka läbi läheks, peaks olema selgelt väga suur hulk inimesi valitsusliikmetest Nende koalitsiooni liikmetest, siis kes umbusaldaks ratastega, seda arusaadavalt praegu küll ei ole tulemas, et aga mis see kogu see saaga võib-olla siin meie poliitilisele kultuurile tekitab, on et on võib-olla see, et kui varem on ikkagi ministrite nagu eksimused ja ka väiksemad eksimused kui see, mis Martin Helme selle möödunud nädalal tegid viinud nad suhteliselt kiiresti ka siis ametist, siis noh, need neli kuud on küll näidanud, et, et sealt valitsuses ministrid nagu tagasi astuma küll ei hakka. Vaata, sa saad, ju on tegu, miks minister harrastanud, siiski siin on tal muidugi õigus, siin on sul muidugi õigus ja noh, tõenäoliselt kui sa vaatad, et ekre, siis ekre ongi Helmete partei, midagi pole teha, Mart ja Martin, Helme partei on ju, et tõenäoliselt kui üks neist peaks valitsusest lahkuma, siis lahkuks kas erakontsert valitsuses, see ei ole Mihhail Korbi väljavahetamine mingi nato-teemalise sõnavõtu pärast. Et see on märksa suurema kaalu, kui neid kahte ministriteni. Just et ja ka enda erakonna ministrit on peaministril kergem survestada seda sammu tegema kui kui teise erakonna juhtfiguure, et marti kuusik me teame, ei olnud ka EKRE selline esimees ja EKRE esimene nägu, isegi mitte varasemalt veel tollal ta ei olnud ka partei liige, praegu ta neid on. Tellige aga räägime natukene valitsuse sisu tegevusest ka, et sel nädalal leppis valitsus. Ja ma arvan, et võib-olla osaliselt ka sellepärast, et tähelepanu mujale viia sisuteemade juurde, mis iseenesest on ju väga õiged, tulebki rääkida sellest, mida valitsus teeb, mitte, mida nad ütlevad. Ja siis vabastatakse pensioni samm teine sammas siis inimestele otsustada, mida nad ise oma rahaga teha tahavad ja laialdaselt. Taavi, ma sellega küll nõus ei ole, et see valitsus kohe nii küüniline oleks, et selleks, et juhtida. Tähelepanu, Elmar Vaheri skandaalist eemale. Tempo, kuidas nüüd kiiremini läks? Võib nii tõlgendada, aga, aga laias laastus on kolm valikut sellel pensionireformi käigus, et jätkata, et inimene võib jätkata nii, nagu praegu midagi ei muuda, maksab oma raha jätkuvalt sinna pensionifondi. Teine variant peatada sinna pensionisambasse maksed, aga kogutud raha jätta siis fondi edasi koguma ja, ja siis pensionipõlves kätte saada või kolmas, kõige nagu radikaalsem, kui nii võib öelda, siis on peatada maksed ei võta seni kogutud raha välja, et ja avaldusi saab hakata tegema 2020. Aastal, aga väljamaksed toimuvad 2021 aastal esimesed, et, et see on siis Isamaa erakonna suur valimislubadus, mille eest erakonna juht Seeder ja tema liitlased on ka pikalt võidelnud, et et kas on mingeid detaile, mida selles reformis peaks veel enne kui me selle nii-öelda vajalikkuse või mittevajalikkuse üle vaidlema hakkame, peaks välja tooma mingeid detaile sisulises mõttes? Või isegi kui oluline, ma arvan, et sa ütlesid kõik olulise ära, noh võib-olla on see ka, et, et inimesed ei saa seda raha kätte korraga, et et, et esimesel korral avaneb võtta välja 10000 eurot. Noh, inimestel on kogunenud pensioniosakud on ju, algselt oligi vist Martin Helme eksis valitsuse pressikonverentsil sellega, et ütles, et saad väljuta 10000 osakud. Ei, et see 10000 eurot on, see on see mis saab esimese korraga välja võtta ja siis ülejäänud raha saab, kui tal on sellest rohkem raha kogutud, ülejäänud raha saata, siis võtta veel noh, ütleme selle aasta jooksul kahel korral etno stiilis, et kui keegi on näiteks kogunud noh, kellel on olnud väga kõrge palk ja algusest peale kogunud, ütleme, et tal on näiteks kogunenud, ütleme ütleme näiteks 40000 eurot. Noh, neid inimesi muidugi väga vähe, aga noh, ma ütlen, et selle näite selleks, et et saaks aru, nendest numbritest on siis ta esimesel korral saab välja võtta 10000 ja siis kahel järgmisel korral siis 15 ja 15000 eurot, aga nendeta sellelt sellelt summalt makstakse alati ära ka siis 20 protsenti tulumaksu. Et see on siis selle, selle väljavõtmise loogika ja, ja no ma ise küsisin, kuna kuna mind nagu Ena suitsed kuule korraks oli kuskilt veel kuluaarides juttu, et kui seda eelnõud ette valmistatud, võib-olla tekitatakse ka selline vahevõimalused, sa võtad näiteks võtadki, näiteks on ju mitte võtta osaliselt selle raha välja ja siis osa alles tei siis seda võimalust ei tule. Et see väljumine saab olla absoluutne, ainult et kui sa otsustad väljuda siis siis sa väljud ja sa saad uuesti muidugi liituda, aga siis vist oli see vahe, oli vist 10 aastat, vist oli. Aga need detailid väga täpsemad detailid tegelikult ju ju pannakse ikkagi riigikogus paika. Ka see on üks reformidest, mida siis tõesti valitsus väga kiiresti on teinud ja selle eest ka palju näiteid sauna asi tehti kiiremini, viinasse tehti kiiremini alkoholiaktsiisi langetamise eest siis aga aga et, et noh, see on natukene see, millest me siin ennist rääkisime. Et, et saadi aru, et või tähendab valitsusse tulnud, mõistsid, et kõik ei käigi nii kiiresti Pliks ja Plaks, aga mõned asjad nad teevad Pliks ja Plaks ära ja selle pähe ei käi kellegi Pliks ja Plaks. Aga ka see asi siin ei ole ju üldse eelnõust selles mõttes olemas, et et ega keegi ei hakka siin mingit skandaali maha suruma sellega lihtsalt aeg surub taha tagant, et kui seda pensionireformi teha, siis seda sa ei saa niimoodi uksi teha, et siin on ikkagi kas või teelahendused võtavad päris mitu kuud, et et ka siin on praeguse rakendamine ja aastal 2021 alles. Kokkuvõttes on see võiks öelda, et selle valitsusega kõige liberaalsem otsus, et see peaks kõikidele nagu liberaalse maailmavaatega inimestele väga meeldima, et meil ju tänapäeva oma maailmas on neid keelde rästi palju juurde tulnud regulatsioon, et siin antakse järsk inimestele vabadust, et et see on nagu hästi-hästi. Vinge Indrek Neivelt ka võrdles seda pärisorjusest vabanemisega, et minu meelest päris asjalik võrdlused. Orjad olidki sunnismaised, et eks meie olnud ka kinnitatud seal oma pensionisamba külge. Näed küll seal oma pangakontot, et vaadates, et mul on ka nii palju pensionivara kogunenud, aga aga seda tarvitada ei saa, et see oli ka selline vara, et isegi kui inimene läks pankrotti, siis pankrotihaldur ei saanud, see või, või ka võlausaldajad ei saanud selle vara külge minna. Aga nüüd on meil siis vabadus juba silmapiiril. Omaette küsimus muidugi on, et midagi selle vabadusega peale hakata, et ta on hästi vastakas otsus, et mulle meeldis ka väga Ardo Hanssoni kommentaar, kes võrdles seda vandalismi, et ma olen siin saates varem öelnud, et inimesed on Eesti inimesed on lollide lollidest seda finantskirjaoskuse mõttes, et seda vabadust ikkagi päris paljud inimesed võivad enda kahjuks ära kasutada. Samas jällegi teise asjana, millest me ei saa mööda minna, on see, et eelmisel nädalal hakkasid pangad üksteise võidu jälle raporteerima, et oigus nad langetavad need haldustasusid, onju. Vabandust, aga te hakkasite langetama pärast seda neid, kui tehti vastav seadusemuudatused. Siiamaani need olid ikkagi üüratult suured, eriti kui võrrelda kasvõi muu Euroopaga või et kui, kui sul oli seal, kas Ekspress oli see, kes kirjutas, tõi näite sellest, kuidas, kuidas ühe korra kooriti siis nagu sa, et tasub Eestist ja siis järgmine kord Rootsist, kuna kui seal keegi edasi tegelased, et tegelikult vabandust, aga pankade ohkilisest praegusel hetkel mina nagu aru ei saa, et te olete ise päris palju sellest tekkinud olukorrast nagu süüdi peaksite peeglisse vaatama, et et aga kui nüüd isiklikult rääkida, ma ei teil kõigil sambad olemas, teine sammas ja minul on olemas olemas ja et olete otsustanud, mida teha. Kusjuures mina ei ole, ma ei tea täpselt, ma olen vaadanud oma tulemusi nad ega ma ei ole väga hea investor. Ja ma olen mõelnud, et nad noh, mida siis teha, mida üks eestlane teeb, et osta Pärp patareid. Aga ka väärtpaberite ostmisega sa võid Iideegaatada? Ta paneb raha kinnisvarasse, kinnisvarahinnad kõiguvad ka kinnisvara puhul. Sa pead kindlustuses tankima, sa pead teda ülal pidama, eks. Sama teistpidi, kui vaatan oma teise samba tulemust alguses, kui sellega ühinesin. Samba samas kasvas täitsa mühinal Trigris, siis tuli kriis. Masu kadus ära, kas kriisi ajal jätkasid edasimaksmist? Mina jätkasin ja see oli väga õige. Sus muideks, mina jätkasin ka nii, aga noh, mida siis sa nagu teed, et ma, ma kujutan ette, et näiteks poolteist aastat tagasi, kui inimestel oleks olnud võimalus välja võtta raha, oleksid nad selle pannud Bitcoinidesse räägiti küll, et mull on, aga hind tõusis, ta tõusis nagu rakett seal Baikonuri kosmodroomil läks niimoodi taevasse ja siis teistpidi ta kukkuski kohe tagasi. Päris paljud inimesed oleksid tõenäoliselt tollal niimoodi käitunud, oleksid praegu väga-väga õnnetud. Et me ei tea, mis saama hakkab. Ja, ja see vabadus ongi kohati, ta on nagu väga mõnus, väga ahvatlev ja teistpidi ta on ka väga ohtlik. Siin on iga inimese enda riskiisu, on, et kas sa tahad ise investeerida, ise proovida. Variant kaks on, et sa jätad, jätad otsustamisel Sis professionaalide hoolde ja maksad selle eest, Nad küsivadki krõbedatas just, et mina olen praegu praeguses seisus küll veendunud, et ma jätkan seal, kus ma jätkan ja mul on paar inimest, kellelt ma vahepeal nõu küsinud, millise panga juures sedasamast siis hoida, küll aga, aga ma ei pea oma finants siis teadmisi nii kõrgeks, et ma hakkaksin siin ise praegu selle rahaga investeerida ilma või mingisuguseid käike tegema, et olen sellise valiku teinud, aga noh, siin on ka ju võimalus praeguses versioonis, et sa saad sinna sambaga uuesti liituda 10 aasta pärast ja tegelikult on siis ka olukord selline, et kõik need inimesed, kes tööturule tulevad, nad vaikimisi kohe liidetakse sambaga nad peavad tegema siis, kui nad ei taha seal olla, peavad avalduse tegema, et loobuks sellest. Aga siin viitasite Sulev erinevatele pankuritel, et noh, parvel pruunsild, kes on Isamaa erakonda kõvasti toetanud ja natukene siis seda sama teise samba vabaks laskmist, et siis tagant utsitanud, ütles siis kommentaaris, kus kus ta oli siis lugedes erinevaid arvamusi ja, ja tunnistades, et tal pea plahvatab selliste juttude peale Postimehe veergudel ütleb sellise lause ja ma tsiteerin, oletame, et meil on noor pere, kel on kaks-kolm last, praegu on kooliasjade ostmise aeg, lapsed tahavad kooliasju minu poolest ka nutitelefoni, et olla teistega võrdsed, et mitte sattuda koolis põlu alla ja siis mõtleb lapsevanem korraga enda tulevikule teisele pensionisambale. Pereema või pereisa ei tohiks niimoodi isegi mõelda, tema tulevik ongi tema lapsed ja pere, sinna panustab ta oma viimased sendid. Tsitaadi lõpp. Et noh, selline loogika, et võtan selle pensionisamba välja ja ostan selle lapsele nutitelefoni, no ma ei tea, minule isiklikult see nagu, kuigi jätkusuutlik ei tundu, aga võib-olla ma jällegi ei ole sellest finantsasjast nii tark kui mõni pankur. Loogika ütleb, et siiski elanike arvu kasv oleks eestile vägagi vajalik ja see oleks neljas pensionisammas. Kui sul on oma lapsed, kes sinu eest vanapõlves hoolitsevad siis see on kõige väärtuslikum pensionisammas üldse selles mõttes olema parveliga täiesti nõus. Ma toon, nagu näitab enne siia saatesse tuletus kolleegidega, arutasime sellest, et nagu vanadekodude tasud üle, et noh, ütleme nii, et et kui sul on pension, on ju mingi 450 480 eurot, on ju, et siis selle rahaga sa vana vana kodukohta ei saa, onju et see, see koht ja need ravimid, mis sul on, seal on, on ikkagi algavalt summast nimega 700. Et siis ongi sul see, et kas sa oled ise näiteks, on sul endal mingid säästud selle jaoks, et või siis ongi see, et see puuduv osa läheb siis nagu laste laste laste kanda on olemas variant, et siis kohalik omavalitsus maksab selle kinni selle vaate. Eks siis ongi sedasama, samas on samasugused põhimõttelised valikud, et dilemma oma. Kas sa ehitad oma tuleviku üle sellele, et sa ootad, et lapsed sinu vanaduspäevil sinu sind nagu toetavad? Või sa panustad ise või, või mingi kombinatsioon sellest? Dilemmasid on siin erinevaid, et ma olen kuuld isegi inimesi arutlema selle üle, et näiteks noh, noored inimesed, kes 10 15 aastat on tööd teinud, kogunud ütleme, sinna 10000 eurot sinna pensionisambasse tahavad osta korterit või maja sissemaksu raha ei ole kuskilt mujalt võtta. Et kas, kas ma võtan nüüd pensionisambast välja tehase 10 tuhandene ja võib-olla siis natukene ise juurde panna sissemakse ära või et ja et kas see on siis mõistlik, et ma saan kinnisvara iseenesest tulevikus võinuga vara maha müüa, saan pensioni pidada, või kus ma siis elan, et sa eladki seal vanadekodusse, mütke oma selle korteri maha, elad vanadekodusse, selline variant on ka olemas, inimesed mõtlevad ka niipidi, eks ju mida, mida see sammas teeb, on see, et noh, vabadust on lihtsalt praegu rohkem. Aga siit edasi räägime teaduse rahastamisest, mille tõstmisest ühele protsendile ka valitsus on siis varem arutlenud ja praegusel juhul küll keeldunud, aga ja siis iga ülikool peab ju ise vaatama, kuidas hakkama. Tegelikult johtub see teema selle nädala Postimehes avaldatud Martin Laine ja Oliver kundi artiklist mis toob välja TTÜs olnud ehk siis Tallinna Tehnikaülikoolis olnud rahastamisskeemi, millega maksti palkasid inimestele, kes siis väidetavalt antud projektis ei osalenud, süsteem ise oli päris lihtne, et Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut TTÜs taotles Euroopa Komisjoni programmist raha pea 300000 eurot millega osaletakse siis ühe uurimustöö tegemises ja kuigi uuringsaid tehtud ja sellega sellega probleemi justkui ei näiks olevat, siis on tekkinud olukord, kus seda raha, mis instituudile tuli, kasutati tegelikult noh, lihtsalt instituudis töötavate inimeste palga maksmisest või, või maksti seda palka ka nendele, kes tegelikult seal väidetavalt siis tööd ei teinud, et viis väiksema palgaga töötajate teadlast tegid põhitöö ära, aga oli terve hulk kui töötajaid, kes siis, või teadlasi siis kes kes väidetavalt siis selles projektis ei osalenud ja ja, ja et Euroopa raha sedasi siis lihtsalt instituudi ülalpidamiseks kasutati. Ja noh, laias laastus ikkagi selleks, et instituut üldse üleval püsiks, et kogu see asi tuli avalikuks Postimehe veergudel, aga aga tegelikult oli. Ja tegelikult oli sama isik üks projekti osa doktorante kiige McBride teavitanud vestluse käigus mõni kuu varem euroraha skeemitamiseks ka rektor Jaak Aaviksoo taga. Aaviksoo ja ülikool ei võtnud toona justkui midagi ette või vähemalt näiliselt ei võtnud ette. Hälbivad. Praegu väga keeruline temaatika on kogu see teaduse rahastamine ja kõrghariduse rahastamine ja tegelikult oleks tore, kui meil oleks üks näiteks Postimehe selle loo autoritest siinsest minul on ka mitmeid nagu küsimusi konkreetselt selle sellel nagu kaaslase kohta, mis, mis mul on jäänud nagu segaseks või, või nagu halliks alaks, et võib-olla nagu raadiokuulajale on oluline öelda, et on nagu kaks suurt ala, et üks mida, mida ei tasu tasu sassi ajada, on omavahel nagu põimunud on kõrghariduse rahastamine ja teaduse rahastamine. Kõrghariduse rahastamine on siis see, et haridusministeerium, ülikoolidega tulemuslepingud ja, ja siis tuleb siis riigieelarvest nagu raha kõrgkoolidele, millega siis toimub näiteks õppetegevus ja ja, ja muu selline asi ja siis teine asi on siis nagu teaduse rahastamine, kus siis on, toimub läbi siis nagu kolme suurema noh, nagu gruppi ehk üks on siis Eesti riigi poolt baasrahastus ja teiseks Eesti riigi poolt uurimistoetused. Ja kolmandaks siis sinna juurde tulevad siis välisprojektidest välisrahastust, millest siis see kõige tun, Tom on Horisont 2020, mis ongi siis nagu Euroopa suurim teadus- ja arendustegevuse rauses koostatajate programm, kus siis oli ka selle projekti rahastus tulnud, on ju, millest nagu probleemid tekivad, ongi sellest samast, et mäletatavasti kui meil 2013 2014 jõustus kõridel kari Surface kõrgharidusreform, me läksime üle tasuta kõrgharidusele siis tol hetkel said ülikoolid raha juurde korvamaks seda et nad loobusid siis tasulisest kõrgharidusest. Aga, ja, ja see oli tolle ajahetkel väga õige samm ja, ja, ja rahalises mõttes ülikoolid said väga noh, üsna hästi hakkama. Aga see edasine rahastuse määr ei ole olnud selline, mis oleks taganud ülikoolile nagu jätkusuutlikkuse ja seetõttu osaliselt ka ülikoolide teadusrahade pealt korvavad siis neid kõrghariduse õpetamise puudujääke ja, ja, ja mis on veel nagu oluline selle asja juures on see et need projekti projektirahad, mis, mis, milleks saadakse projektiks raha või nii Eestist kui ka väljast, et need on ju tähtajalised, need on kaks aastat, kolm aastat või mõned ka neli aastat, onju et ja seetõttu Käib elu hästi palju teaduses, projektipõhiselt, meie siin ei kujuta ette, et tavaliselt öeldakse, et pealtnägija jaoks on raha kaheks aastaks ja siis sa pead hakkama uut projekti taotlema, et aga, aga siis sa pead võib-olla hakkama näiteks osooni jaoks raha taotlema üldse. Et, et see on väga keeruline ja kindlasti ka väga palju stressi tekitav, pluss veel see tohutu aruandlus. Ma olen näinud ülikooli tööajatabeleid, et kui siin üks etteheide oli see, et mingi mingid raamatupidajad annavad ette seal mingi tööajatabelid, mis on osaliselt nagu ette nagu täidetud, siis siis jah, et sa võid öelda, et seda SAP süsteemi saab kasutada ära, aga kuritegelikult aga seal kindlasti paljuski ennekõike tehtud selleks, et vähendada sellist bürokraatlikku tohutut koormust, mis on eesti teadlastel olemas, on ju sellepärast kõikide nende europrojektide või mis pistmist tulevad sisse juurde võetaksegi reeglina mingi inimene, kes, kes tegelebki selle bürokraatia poolega, see on nagu selline laiem pilt selle asja juures, et et, et ma ei taha nagu üldse nagu õigustada, ma ei ole päris täpselt aru saanud. Kui suur see süü või mitte, nagu on, et ma loodan, et see ülikoolis endapoolne, see uurimine kindlasti toob selgust, aga aga ma hilja õhtul igaks juhuks tänaseks saateks ette valmistades aastane asja ette, millest ma ka Postimehes uuriva ajakirjalt suhteliselt ja ütlesin, et et nad toovad siin välja, et kõige suurema rahalise summa kolm, ligi 32000 eurot sai justkui siis Postimehe teatel ebaõiglaselt teadlane nimega David dueinassiid ja Postimees kirjutab. Te ei, teadusinfosüsteemides etisega, ris ööd, skeid netis pole siid oma mammutanust Reaga ei maininud, et mulle tundub, et siin tehtaks väikene nagu viga, et et võeti selle inimese nimi, pandi ta etisesse juut inimese profiilile. Aga mina läksin niimoodi, et ma läksin selle projekti profiili etise süsteemis ja leidsin üles sellesama projekti seotud inimesed samasid Aavitu ennast, siin on sedasama sendisüsteemis selle projektiga seotud, mille puudumist Postimees ette heidavad, noh, võimalik, et kaugemalegi fiktiivselt sinna pandud, aga ma ütlengi, et ma tahangi öelda, et see, see asi on liivalt kompleksne, ülimalt keeruline ja võib-olla kõige halvem, mis asjast nagu jääb, nagu kõlama on see, et Eesti teaduses toimub mingi suur vassimine, varastamine, valetamine. Et ma arvan, et seda see kindlasti ei ole, et et aga, aga jah, majja. Lisaksin ka mõned mõtted juurde. Esiteks mulle tundub, et sest see skandaal on läinud nagu hoopis teistele radadele, et alguses hakkas jutt sellest, et on teadusraha väärkasutamine, sest nüüd on see jõudnud sinnani, et kas rektor Jaak Aaviksoo valetas, kaitses endaja ülikooli mainet. See on nagu üks mõte, teine mõte on, minu arust on, teadlased, on täpselt samasugused inimesed nagu kõik teised. Inimloomus on ikka samasugune, et kui me kujutame ette korrumpeerunud politseinik, isegi kohtunik siis noh, miks peaksid teadlased olema kukupaid, et kui ülikoolides esinevad ahistamisskandaalid, siis ega nad ei pea olema ka rahaasjades täielikult pühakud, skeemitud oskavad absoluutselt igasugused inimesed ja tuletame meelde, et näiteks Sulev tõks lahkus Tartu ülikoolist väga suure skandaaliga. Kolmandaks eurorahaga on ka igasugu imesid nähtud, et kui me siin räägime, et toimus siin väärkasutamine summa vist seal umbes seal kuskil 250000 eurot, siis ma lugesin ikka täieliku imestusega sellel nädalal uudist, kuidas üks eestlanna läheb Brüsselis ühest asutusest teise ja kasseerib selle eest 290 eurot päeva raha ja on teeninud niimoodi 46000 eurot alates 2015.-st maist kuni 21 2019. aasta maini. Ei vabandust 25 15.-st jaanuarist siis selle aasta maini. Ma arvan, et Eesti ametnikud jookseksid kogu aeg mööda Tallinnat ringi, kui nad saaksid ühest asutusest teise minek neist 290 eurot päevas. Pluss veel palk. Et ma tahan öelda, et see eurorahaga nagu imelikke asju toimub ikka erakordselt palju. Nagu Martin Laine tänase Postimehe veergudel kinnitab ajakirjanik, kes siis selle loo tegijate sarnaseid vihjeid nagu TTÜ puhul siis on laekunud neile teisigi ja ka ise siin mõnegi inimesega rääkides noh, see, et kas nii radikaalset, kus siis üldse väidetavalt ei makstud osalistele mingi või kes ei teinud tööd ja maksti suurt tasu. Et kas selliseid päris on, aga seda, et makstaks teistele, kes on vähem teinud, tegelikult väikest osa etendanud, aga selleks, et palganumber ikkagi tuleks täiskuiselt, makstakse nagu suuremat tasu, seda, seda väidetavalt on ka noh, teistes ülikoolides instituutides, et et noh, see ongi tõesti see, mida suuremat ütled, et see teaduse rahastamise komplexus keerulisus ja siis projektipõhisus mille vastu tegelikult paljud või noh, mille probleeme ei ole suudetud aastate jooksul ära lahendada, sest teadlased on proovinud ja proovinud sellele tähelepanu tõmmata, aga see pole kuidagi tähelepanu pälvinud. Ma ei tea selle skandaali, ütleme loodetav kasu võiks olla see, et äkki kuidagi vaadatakse seda teaduse rahastamist ümber või natukene korrigeeritakse kasvõi seda bürokraatia vähendamist, et noh, kas või need tööajatabelid, et ma saan aru, et teadlased teevad sageli ju tööd ka öötundidel, kirjutades oma teadustööd kui või, või tehes mingeid uuringuid, aga need tabelid on kaunis sellised fikseeritud, kuhu seda ei saagi peaaegu sisse kanda, siis tehakse fiktiivselt hiljem nagu järelaitamistunnid. Ja mis puudutab seda Aaviksoo rolli, millele sa viitasid, on ju tegelikult siin on mul natukene jäänud nagu segaseks, et Postimees süüdistab Aaviksoolt valetamises. Et ma ei tea ma nii palju, kui ma olen, ma väga põhjalikult detailselt kõiki neid asju ei ole lugenud, et aga aga ma saan aru, et kui see vilepuhuja kiigandmekraid käis, siis kevadel Aaviksoo juures siis ta ise palus anonüümsust. Ja kui nüüd Postimehe ajakirjanik Aaviksoole helistas siis Aaviksoo väitis, et ei tea selle isiku nime või, või et, et ta tõene mulle tundub, et ta kaitses seda allikale anonüümsuse lubadust, et et ma ei tea, kas seda saab nimetada valetamiseks või mitte. Aga mina, mina pigem nimetaks seda, et et see, see on nagu valetamine, et mida me seal nagu allikakaitse teatud mõttes ja ja päris seda ka öelda ei saa, et ülikool mitte midagi ette ei võtnud, et et ma saan aru, et just sellesama, nagu allika kaitsmiseks ei võetud ette konkreetselt seda projekti vaid anti siis ülesanne auditeerida kogu Ragnar Nurkse instituuti. Et aga ka neid auditeerijad, siis võtsid selle piirsumma, milliseid projekte nad vaatama hakkasin, lihtsalt sedavõrd kõrge, et see konkreetne projekt sinna sisse ei läinud. Et päris seda ette heita ka ei saa, et ülikool mitte midagi ei teinud, et et eks siin ole näha, et ja, ja ma arvan, et ega, ega rektor isiklikult, et ma kujutan seda ülikoolis on projekt väga palju on ju, et elektriisiklikud peaks seda uurimist juhtima, ei ole ka vist päris õige. Aga head kuulajad tuleb teie ees vabandada. Kui saate alguses sai lubatud, et jõuame rääkida ka Gröönimaa ostmise teemal, siis paraku saateaeg on armutu ja meile eraldatud aeg hakkab otsa lõppema. Rahva teenrid olid täna teie kuuldekaugusel koosseisus Sulev Vedler, Urmet Kook ja Taavi Eilat, et nädala pärast augusti viimasel päeval võtavad sind stuudiod kohas sisse Mirko ojakivi, Peeter Helme ja Aivar Hundimägi. Soovime kõigile ilusat päeva jätku ja kuulmiseni.