Räägime nüüd jälle Rootsist ja meil on Skype'i ühendus Stockholmi ja Anu Kaupmehega tervist. Tervist. No kogu maailm jälgib huviga rootsi valitud strateegiat koroonaviirusega võitlemisel ja uudistest olen aru saanud, et kohapeal ollakse väga rahul, et ei ole mindud rangete keeldude ja piirangute teed. Samas nakatunute ja koroonast põhjustatud surmade näit teada on Rootsil teistest, eriti ümberkaudsetest maadest kõvasti suuremad. Nakatunute koguarv tõusis nädalavahetusel üle 30000, surmasid on registreeritud umbes 3700. Võrdluses näiteks Eestiga on miljoni elaniku kohta üle kahe korra 2,2 korda rohkem nakatunuid ja surnuid lausa ligi kaheksa korda rohkem. Anu. Millega sa tegeled tahad seda, rootslaste toetus siis ekspertide ja nende kaudu valitsuse valitud strateegiale hoida elu Rootsis tuna, kuigi loomulikult soovitatakse sealgi siis vahemaid hoida, käsi pesta, hooldekodude külastamisest, hoiduda et meil ja mujal ju suleti elu ikka just selleks, et viirus ei saaks levida, aga Rootsi on valinud siis sellise vabama tee. No tegelikult ei ole ju Rootsi elu nii väga avatud, nagu arvatakse, võrreldes vähemalt sellega, mis oli enne koroonat on elu väga suletud alates märtsi, kes, kes on ju suletud, gümnaasiumid, ülikoolid ära on jäänud siis Rootsi Eurovisiooni eelvoorud ära on jäetud kõik suuremad spordivõistlused, ka rahvusvahelised, mis oleks pidanud toimuma Rootsi pinnal, lennukid seisavad, keelatud on rahvakogunemised, üle 50 inimese, loengud, seminarid, messid, laadad. Nii et ja restoranides ja baarides kehtib ju niisugune reegel, et sa ei tohi minna mitte leti juurde ja seal nõjatudes tellida midagi ja, ja siis süüa-juua, vaid sa pead minema kohe laua juurde ja seal istuma, mitte kohapealt liikuma oma kotleti ära sööma paigal ja käivad kontrollid ja vaatavad, et kui lauad on liiga ligidal restorani pannakse restorani kinni. Nii et inimesed on kodudes, toimub laus, kaugtöö tegemine ja, ja, ja inimesed või need linnad on tegelikult üsna inimtühjad, et kui vaatasite Johannes Tralla reportaaži Stockholmis, siis kesklinnas praegust küll sumiseb elu ja rahvas istub kohvikutes, aga see on tõesti selline viimase nädala või viimase aja nähtus, et ikkagi kevad ja päike. Aga poolteist kuud on olnud ikka elud väga välja surnud ja need linnad on olnud inimtühjad. Aga see, mis on andnud Rootsile sellise rahvusvaheliselt sellise avatud ühiskonna kuulsuse on see, et, et elu ei ole olnud täiesti lukus, et ei ole ikka väljastatud mingisugust kodudest väljumise keeldu, et noh, nagu Prantsusmaal peab tõend kaasas olema tööandjalt, et miks sa kesklinnas liigud. Ka väiksemad spordiüritused ja treeningud on lubatud, nii et staadionitel näeb tegevust, pargid ja terviserajad on lahti ja, ja rahval rahval isegi soovitatakse värskes õhus viibida. Mänguväljakud on kogu aeg lapsi täis ja lasteaiad on lahti, juuksurid lahti, hambaarstid on algusest peale lahti olnud siiamaani ja, ja transport liigub, linnaliinidel on isegi ekstra bussid. Nii et selle mõtte, kas sa saaksid hõredalt istuda, olen ise sõitnud täiesti üksinda suures bussis, nagu oleks isiklik autojuht ja lennuliiklus on küll hõre, kui tar landalt vaatasin, hommikul läheb endiselt paarkümmend paarkümmend lendu, umbes 10 lendu Rootsi siseselt 10 lendu Euroopa erinevatesse sihtpunktidesse. Nii et et ta on muidugi avatum, aga mitte päris päris avatud ja Rootsis ju öeldi kohe algusest peale välja selline põhimõte, et ega siis keelud ei aita, et ka toodi selline näide, et ka narkootikumide ja relvadega hangeldamine on keelatud, aga kas see siis tähendab, et seda ei esine. Et kõige tähtsam on, et kehtestada niisugused reeglid, mis on mõistlikud, mis on järgitavad ja, ja noh, et rahvas saaks aru, et see on nende huvides ja et see on nagu et päriselt ei, ei suletaks sind koduseinte vahele ja et sa saaksid ka kuskil nagu oma energiat rakendada. Ja loomulikult, see on ebamugav, aga ma norin ikka edasi, sest et ikkagi nakatunute ja surmade näitajad on teistest maadest suuremad. Kas sellist kriitikat ikkagi ei ole olnud, et kui me oleks pannud rohkem kinni või veel rohkem kontrollinud, et äkki siis oleks parem seis? Kriitikas on olnud Rootsis tegelikult väga palju siis rootsi enda meetmete vastu, eriti siin märtsi alul, kui seesama rahvatervise ametkond, mida usaldatakse ja kuulatakse isegi ei või, leidis, et ei ole midagi hirmsat, kui sa isegi tuleb näiteks reisilt Iraanist või Põhja-Itaaliast, mis olid need kõrgriski-või ohupiirkonnad ja kohe läheb tööle, siis ei olnud mingeid karantiini. Siis on olnud, no näiteks üks majandusprofessor Mats pärimannini söödekerni kõrgkoolist, tema leiab, Rootsi on valinud ebavajalikult riskantse tee. Vähemalt, mis puudutab epideemia peatamist ja tema leiab, just peaks tegema nii, et alguses peaks ühiskond kehtestama karmid ja agressiivsed meetmed kriisi alguses range karantiini, et ära hoida suurt nakatumist ja siis aja möödudes võib meetmeid lõdvendada. Nii pidi on kergime riskivabam, kui teha vastupidi, et alul lõdvad reeglid ja siis, et oi, asi hakkab hulluks minema, siis reegleid karmistada. Ja siis on palju kriitikat olnud ka selles suhtes, et Rootsi vaatamata paljudele kriisidele, mis, mis on nüüd Rootsit tabanud siin viimaste aastakümnete jooksul, egas esimene ei ole. Et, et ei ole ikkagi nagu mingisugust kriisivalmidust, et selgus, et on täielik puudus meditsiinitarvete, sest erinevalt Soomest avastati äkki, et oi, meil ei ole piisavalt ei kindaid, ei maske, ei desinfitseerimisvahendeid, testimisvõimalus puudus väga kaua ja on endiselt. Nii, et iga inimene ei saa ennast ju testida. Ja isegi inimesed, kes töötavad seal vanuritega või koduhooldusfirmades, on juhtumeid olnud, et ülemus ütleb, et ma ei tahagi töötajad ennast testiksid siis sest siis selguks, et pooled kannavad viirust ja kus ma seda tööjõudu siis praegusel ajal võtan. Nii et kolmandik ohvrit, sest või ütleme niimoodi koroonasurmadest tuleb just vanurite hoolduse arvele. Et seal on olnud küllalt skandaale, kus töötajad siis ise on nakatunud, nad seda ei tea, liiguvad tervete ja haigete vahet. Et ega seekord lonkab, et selles suhtes on, on kriitikat olnud ja ja, ja siis Ja isegi ja, ja ka rahvusvaheliselt on Rootsit kritiseeritud, nüüd nüüd eile oli kui Norra riigi peaepidemioloog ruude Forland ütles siin, et et, et kui Norra kavatseb 15. juunil piirid avada, siis, siis kõigi jaoks, aga mitte rootslaste jaoks ja ka Soome on öelnud, et Rootsi on antud juhul probleemiks. Vaatamata sellele, et Põhjamaade ja Soome Soome eksperdid siis kohtuvad igal nädalal arutavad, milliseid meetmeid rakendada, siis siis on silmnähtavalt lahkarvamusi palju ja, ja, ja ei olda nii-öelda teineteisega nii eriti rahul. Ja liiklust ei taheta ka omavahel veel väga ikkagi avada, peljatakse seda Rootsit aga hoolimata ühiskonna sellisena ikkagi teistest, kuna hoidmisest on Rootsi majandus ja ka pihta saanud ja vajab ka valitsuse toetusi või laene, aga tuleb välja, et mitmed Rootsi suured börsiettevõtet, kes on viimasel ajal koroonaviirusele viidates suures mahus koondanud või riigiabi taotlenud, maksavad oma aktsionäridele kopsakaid dividende. Jah, kui see välja tuli, tekkis suur pahandus ja praegust ongi väljatöötamisel seadus, mille kohaselt siis ettevõtted, kes jagavad oma aktsionäridele dividende riigi poolt, kes seda kriisiabi enam ei saa. Mõeldud on ikka nii, et see raha läheb ettevõtetele, mille käive on tugevalt vähenenud ja mida ähvardab pankrot, aga mitte siis niisugusi, kellel on seal kümnete miljardite suurune käive ja kes ühelt poolt vallandavad inimesi tuhandete viisi, teiselt poolt võtavad miljardeid jälle riigiabi vastu, et nüüd leitakse, et see pole ikka õige, et et on, nüüd on isegi seadusandluse andlust täiendatud uue kuriteoliigiga siis niisugune punkte. Et siis, kui sa võtad riigi abi, mis on mõeldud ettevõtte ümberorienteerumisel ja kriisist ülesaamiseks ja kui sa seda kasutad omaenda või nii-öelda rikastumiseks, siis on see kuritegu, mis võib anda isegi vanglakaristus. Aga, aga siiamaani on jah olnud, et sierra raha, vihm on olnud küll väga-väga suur, mis alla on sadanud. Igasuguseid toetusi on antud, nii et Rootsi algusest peale võttis selle suuna, et et majandust tuleb, tuleb päästa, tuleb toetada. No näiteks, et seda levivat tööpuudust natukenegi piirata, siis viidi kohe algusest peale sissesüsteem. Et kui ettevõte lühiajaliselt, et inimesi peab nii-öelda koju saatma, et nende tööaega vähendada seal 20 protsenti 50 protsenti või isegi 80 protsenti siis inimene kaotab palgas, aga mitte rohkem kui seal seitse, 12 protsenti, nii et kui sa oled, teed tööd ainult 20 protsenti, sa saad peaaegu täispalga endiselt. No aga nüüd on siis jah selgunud, et see on väga kalliks küll läinud, aga riigile, aga endiselt see see kehtib ja noh, naljahambad ütlevad, et mitte mitte kunagi varem pole olnud nii aktsepteeritud mitte midagi teha täispalga eest. Ja, ja et et päris elu on, on mõnus, aga, aga ka seal on siis valitsus. Asun, ma läksin natuke sassi ju ja ka seal on siis niisuguseid ettevõtteid, kes on siis ära kasutanud süsteemi, et nad justkui paberil näitavad, et nad on sunnitud töötajaid saatma siis sunnitud puhkusele, et nad töötavad ainult ainult 20 protsenti riik maksab seal ülejäänud kinni. Aga tegelikult töötajad ikkagi töötavad 100 protsendiga edasi, nii et isegi kriisiolukorras alati kellelgil töötab pea selles suunas, et kuidas sellest kasu saada. Nii et Rootsi sotsiaalsüsteem on jällegi lahke, mis siis selliseid pettureid petturid kohe mõtlema paneb. Jah, ja rahvas siis küsib ka omaette või arutab siin omaette, et kuskohast see raha nüüd äkki tuleb, et nagu kuskil nagu mingi nupp, kuhu sa vajutad, et et raha on rohkem kui vaatad enne kriisi. Aga noh, eks see on muidugi laenuraha. Ja, ja see ei ole esimene kord, kui Rootsi võtab väga suurt laenu, siin 90.-te aastate keskel oli kah kriisi ajad, kus Rootsi riigi laenukoormus ulatus peaaegu et 80 protsendini rahvuslikust koguproduktist, aga sellest saadi jagu. Ja siis noh, siin nüüd uudisteasjust kommenteeriti seda praegust olukorda, et muidugi riik võtab palju laenu, aga sellepärast ei maksa muretseda. Kui nüüd majandus saab päästetud, majandus hakkab kasvama, siis see võla suurus rahvusliku koguprodukti suhtes iseenesest ajapikku väheneb. Nii et sellepärast vähemalt ei maksa muretseda. No saab näha, aga aitäh meile praegu selle ülevaate eest Anu Kaupmees Stockholmist kuulmiseni.