Vikerraadio. Tere, kuigi sügise alguseni on jäänud nädal. Ja õues on läinud külmaks tugevad tuuled ja viimastel päevadel palju sadanud vihma. Siis ilmselt tulebki nüüd tõdeda, et suvi on möödas, ploomipuu all võib rehaga riisuda, viimaseid viljasid ning puu otsast ootavad õunad tule salve panna või siis mahlaks pressida. Rääkimata kõiksugu muudest tegevustest, mis põllul või peenramaal tarvis enne lõplikku sügise tulekut teha. Meil siin vikerraadio stuudios peenramaad küll ei ole, aga oleme nii nagu ikka siin stuudios. Väikesi selleks, et analüüsida selle nädala kõige olulisemaid uudisteemasid. Ja teeme seda kolme ajakirjanikuga. Urmet Kook ka Eesti rahvusringhäälingust, tervist. Neeme Korv Äripäevast. Tere ja mina olen Taavi Eilat, samuti Eesti rahvusringhäälingust. Tänases saates tuleb meil juttu riigikogu hooaja algusest eelsi eestikeelsest kooli võimalikkusest. Otse loomulikult räägime nii vähe või palju, kui me teame ka eelarvest ja sellest valitsusel tuleb nüüd hakata kärpima ja uutele kulutustele katteallikaid leidma. Kõneleme ka Kadri Simsoni-ist ja tema rollist uues Euroopa komisjonis. Lisaks tuleb jutt tuga taas ATKO bussidest ja ka sellisest haigusest, nagu on nutisõltuvus, Teemasid rohkelt, seega hakkame aga otsast peale, et üheksandal septembril ehk sel esmaspäeval kogunes Eesti vabariigi parlament riigikogu uueks istungjärguks ehk suvepuhkus, mida poliitikutel küll ametlikult justkui pole, on tänaseks läbi ja taaskord käib aktiivne tööseaduste loomisega ja kui ei midagi muud, siis väike statistiline ülevaade, et riigikogu avaistung kestis 46 minutit, teisipäevane istung kell kaks tundi ja 52 minutit, kolmapäeval pääsesid saadikud üheksa minutiga ja eile kulus suure saali istungile neli minutit või tähendab neljapäeval vabandust, kulus neli minutit, aga aga nagu korduvalt öeldud, siis ega suures saalis ei tehtagi peamist tööd, vaid ikkagi komisjonides ja loodame, et seal käib aktiivne töö juba praegu, aga head kolleegid ametlikult Ta on uus poliitikahooaeg, nüüd justkui alanud ja suvel tehti ka palju sõnu, aga tegusid võib-olla vähem, et võib vast oodata, et nüüd tuleb selline sisuline teemade ring ka või hakkame kuulma sellest sisust, mis poliitikat tehakse, ja vähem sellist populismi, et et valimisi ju ka sel hooajal ei ole tulemas. Ma ei tea, kas just päriselt seda sellelt poliitiliselt põllult hakkame korjama sellist saaki, kui sa siin oma silu metafoore kasutades nagu edasi minna, et ei ole, ei ole päris kindel, sest põhimõtteliselt võib ka riigieelarve arutelu minna sellist populistlikku rada, et väga palju oleneb sellest, millise siis taktika opositsioon selleks valib, et on mingisugune variant, et minnakse sellist rahvale meelepärasemat, šõu teed, aga minu meelest oleks ikkagi parem, kui seda rahandusministrit näiteks seal puldis torkida päris tõsiste teemadega, näiteks sellesama struktuurse eelarvepositsiooni teemadel millest lisaks tavakodanikele elanik, poliitikud ise ka aru ei saa, enamik ei saa, aga opositsiooni ridades on ridamisi endisi rahandusministreid, kes saavad sellest väga hästi aru ja ma arvan, et nad võiksid ikkagi võtta ette sellise, sellise nagu sisulise arutelu seal. Vähemalt selles samas üheksanda septembripäeva ehk riigikogu avaistungi päeva, et no siis seal traditsiooniliselt toimus kaks kõnet. Esmalt rääkis riigikogu esimees ja siis rääkis president, oli vist selline järjekord, et et presidendi kõnes sel korral väga selliseid sisepoliitilisi käid ennekõike siis EKRE või valitsuskoalitsiooni aadressil, ei olnud. President rääkis väga palju teemal, mis tundub. Ta on talle praegusel hetkel oluline ja ma julgen võib-olla ka prognoosida, et võib-olla ka kui ta 2021. aastal presidendiameti maha paneb ja näiteks tagasi teiseks ametiajaks ei saa, et võib-olla hakkab tema hilisemat karja vääri kujundama kliimapoliitikast kliima neutraalsusest. President pühendas sellele väga palju tähelepanu. Ta oli selles mõttes noh nagu poliitikute jaoks nagu turvaline, suhteliselt kõne ta, ta ei öelnud ühegi poliitiku või poliitilise jõu kohta. Need olid näiteks vihkab aga mis nagu tekitas väikest furoori, oli siis riigikogu esimehe Henn Põlluaasa kõne kus ta siis muuhulgas sarjas opositsiooni ajakirjandust. Aga tuleb ka tõele au andes tunnistada, et kutsus ka koalitsiooni ja EKRE enda poliitikaid suuremale vaoshoitusele. Ehk et mitte ise olla selleks, kes käivitavad mingilt mingid sellised plahvatusohtlikud, debatid või, või, või, või sellised tulised sõna valingud üksteise pihta. Aga mis siis selle põlluaasa kõne ajal juhtus, oli siis see et kõne käigus siis lahkusid siis osa Reformierakonna saadikuid parlamendisaalist Yoko Alender, Liina Kersna, Heidy Purga, Marko Mihkelson, Taavi Rõivas ja Eiki Iraanis. Et et mulle tundub, et selline tseremoniaalne lahkumine või mitte kohaletulek hakkab Eesti poliitikas kuidagi juba nii palju peavooluks saama, meenutame kas või kahekümnendat augustit. Kui kass oli 20 augusti eelneval päeval, kui, kui peaminister kutsub endised peaministrid enda juurde Toompeale Stenbocki majja, siis sellel aastal jätsid sinna minemata. Ta justnagu Reformierakonna endised peaministrid. Ja pärast nad tunnistasid, et jätsidki põhimõtteliselt poliitilistel põhjustel minemata. Et noh, minu meelest nagu sellised ma ei tea, kas Eesti poliitika sisu muutunud selliseks et sisu üle enam väga vaielda ei ole, kuigi samas nagu riigieelarve kontekstis võiks ju olla või seesama see keelepoliitika on ju et selliseid tseremoniaalses akte erinevatel tasanditel hakkab meil nagu üha enam nagu olema, et noh, nagu tähtis pole selle poliitika sisu, vaid väljamarsid, mitte tulemised, maid ja nõnda edasi. Just nimelt, et siia ritta sobib ka noh, kasvõi EKRE poliitikute, siis mitte minemine vabariigi presidendi, siis sinnasamasse roosiaia vastuvõtul legi, et sinna küll ei läinud ka Jüri Ratas ja ja noh, see on ka jällegi see on ka jälle selline seisukoha võtmine või või näitamine, aga noh, teisalt võib võtta juht Henn Põlluaas sellele ju rõhutaski, et ärge tehke selliseid tseremoniaalses, teeme rohkem koostööd, proovime rohkem ühisosa leida, et ja, ja tuues välja ka tõesti EKRE enda enda, siis sellist vigasid ütleme nii, kui kui sedasi. Tõusen ära, ütleks sellise käitumise kokku lapsik noh, nagu, et siuke solvumiskultuur, et et seda nagunii palju, et võiks nagu sellest üle saada ja püüda nagu sisuliselt nagu vaielda ja argumenteerida ja debateerida. Eks lapsikuks muutub selline asi sellisel juhul, kui seda ongi nii palju sellisel moel, et tal ei, tal ei ole enam eraldiseisvat tähendust. Et siin on ju räägitud ka seda, et näiteks meie töömailt, et kui ajalehed on ilmunud siin valgete külgedega või, või et on teinud mingisuguse spetsiaalse sellise väljaastumise siis niisuguseid asju saada, teha siis või on, neid on mõtet teha siis, kui neil on mõju. Muidugi see mõju mõju tekib ka siis, kui näiteks kordama 10 aasta jooksul 10 korda aastas täpselt sama nende igasuguste ja allkirjade kogumise või selliste suurte noh, arvamusliidrid panevad kuskile paberile käe alla, on ju, et mingit ühiskondliku protsessi mõjutada, kui see toimub pidevalt, siis nagu see, et sellel on mõju, on palju väiksem, et. Mul on väga-väga palju, oleneb tõepoolest sellest kontekstist, aga, aga ütleme nii, et kui me vaatame näiteks noh, no kasvõi võrdlevalt, et me oleme näinud väga palju näiteks Suurbritannias praegu parlamentaarseid debatte ja ja kui intensiivne ja sisuline ja muidugi seal on ka seal on ka seda, seda näitemängu päris üksjagu, aga, aga võib-olla Võib-olla seda, seda lasega politsei süsteemi erisused ikkagi, kui sul on ikka põhimõtteliselt ütleme niimoodi, et noh, kaheparteisüsteem või noh, ütleme seal mingid satelliidid veel enne, siis sul on seda noh, nagu alati debatti nagu niisugust noh nagu ütleme, lahedal retoorikaga debatti lihtsalt. Ma ei taha, muidugi, sa Brexiti teevad praegu siin avada, aga põhimõtteliselt on nii, et need satelliidid on mänginud selles etenduses ikka väga suurt rolli, aga võib-olla me sellel praegu Kui presidendi kõnele korra, Urmet, sa viitasid ka, et siis tõesti, et minu meelest ka ta tegi nagu turvalise valiku rääkides nendest teemadest, mis justkui ootavad ees ja sisenemata sellisesse sisepoliitikasse, et et noh, ma ei tea, toome näiteks, et energeetikast mai tea haridusest, e-riigi teemadest ja võib-olla see selline energeetikatemaatika, mida president tõesti on välja toonud ja millele sa, Urmet ka viitad, et mul siin üks hea tuttav küsis ka sellise retoorilise küsimuse, et kas need presidendi viimased sõnavõttude ei tekita siis sellist muljet või kas teile näiteks ei jää sellist muljet, et tema on üks suuremaid siis näiteks põlevkivienergiat ikka vaenlasi või inimene, kes tahab väga selgelt seda põksiti nagu elluviimist? Siis ma ei tea, kas vaenlase saab öelda niimoodi, et, et see on ju fakt, et põlevkivist elektritootmise on paljud öelnud, et see on oma aja ära elanud ka need, kes pooldavad noh, nagu võib-olla nagu mitte nii reljeefse seisukohti kui, kui kui Kaljulaidi, et aga, aga see jah, et, et kaljulaid on väga selgelt vaidlus sellise kliimateema enda agendasse just nagu viimasena ütleme, poole aasta või aasta jooksul nagu on nagu silmapaistev ja ja võib-olla ka väike nüanss selle kõrval, et siin on mõne nädala taga tagant oli ju meenutus selle kohta, et kui kui president otsustas kantselei tellis, siis sellele kaitseväeluureseadusele president jättis välja kuulutamata, millega nad hakkavad vaidlema riigikohtus, tellis ju õigusekspertiis advokaadibüroost Sorainen siis tuli uuesti välja tegelikult enam kui aasta ei ole presidendil kuus nõunikku, küll aga on nagu president võtnud endale kliimanõuniku, et vähemalt meenutan, et siis endine riigikohtu esimees ja endine Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Rait Maruste ütles ju, et et jah, et energianõunik võib presidendil olla, aga õigusnõunik peaks olema. Et ju siis sellised Prioriteetide seadmisel Sist Kaljulaidi jaoks aga oluliselt, jah, ma tuleks veel korra selle juurde, et, et kui vaadata neid kõnesid ja natukene ka seda retseptsiooni, mis võib-olla oli natuke tõesti selline nagu mõistusele kutsuvam, kui siin vahepeal suveperioodil, kus presidendi ja siis ka riigikogu esimehe vahel oli näha, et, et on selline selline pingeolukord, mida minu meelest siin ma mõtlesin, et meenutasin riigipäid ja riigikogu esimehi ja ei mäleta, et oleks olnud sellist sellist vastasseisu sellist ja samal ajal selline asi, ma arvan, Ta on noh, Eesti riigis noh, päris päris ohtlik teema, kui see läheb väga kaugele, sellepärast. On olemas nagu teatavad võimude lahususe printsiibist, teatavad tasakaalustusmehhanismid kummalgi poolel ja, ja see ei ole, see ei ole kindlasti hea parlamentaarse demokraatia. Te olete siin, võib olla mingi selline poliittehnoloogiline loogika taga, et et kui me vaatame näiteks selliseid paare, kes poliitikasse üksteisele nagu vastanduvad, siis siis jätkuvalt toimub selline väga suur vastandamine. Kui me nägime ka selle nädala esimest stuudiot, kus paramendi erakondade esimehed siis on väga suur vastandus on ja Reformierakonna Keskerakonna vahel varasemast oli väga tugev vastandus EKRE ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna vahel. Aga sotside viimaste riigikogu valimiste tulemus oli suhteliselt nadi. Ja samuti on sotsid iseennast vähemalt suvekuudel pärast esimehe vahetust täiesti nagu pildid maha võtnud. Et nad on väga äärmiselt passiivsed ja seda on ette heitnud ka mõned juhtivad sõitsid ise näiteks Katri Raik või Riina Sikkut. Et EKRE ei ole enam sotsi sotsid selline vastand, kellega palariseeruda ja märksa sellisem tugevam või parem vastasseis, tekib nende jaoks ju president Kaljulaidi ka Postimehes siis Urmas jaganud selle, selle tõi minu meelest nagu tabavalt nagu välja, et EKRE nagu valinud teise nii-öelda oponendi endale sotside asemel, ehk siis oleks praegu president, et see on selline väärtus ja, ja selline demonteerimine on seal peal praegu märksa tugevam, seda enam, et president on ka ise nagu EKRE, nagu võtnud nii-öelda ideoloogilise või väärtus vastandusena. Just nimelt ja ega presidendil ei olnud ka seal riigikogu uues kerge minna oma kõnet pidama, kui eelnevalt riigikogu esimees oli talle ikkagi noh, ütleme kerge sellise või ütleme, see pole isegi kerge torge, arvestades, et inimene viibib samas ruumis ei ole mingi arvamuslugu, vaid see on ikkagi väga selge. Selge, selline otse ütlemine, kõigi 101 saadiku Põldre Põlvas arvas, et kindlasti president ütleb midagi ka EKRE aadressile. Just, aga nagu president ütles, siis talle meeldib vaadata, aga talle meeldib vaadata edasi või tulevikku, aga räägime natuke riigikogu töö sisust ka esimene esimesena läks riigikogus töösse Reformierakonna eelnõu, millega taheti anda siis valitsusele ülesanne muuta Eesti koolihariduse ühtseks ja eestikeelseks ja see kukkus Riigikogus läbi, mis oli ka ootuspärane, et eelnõu poolt hääletas 32 ja vastu 44 saadikut ja ja noh, arusaadavalt oli see Reformierakonna katse siis ajada segadusse koalitsioonis olevad isamaad ja EKRE kes võiksid ja peaksid juskui toetama eestikeelsele õppele, kiiret üleminekut, aga, aga kes ei saa seda arusaadavalt teha, kui nad on Keskerakonnaga siis valitsuses ja seepärast nad otsustasid ka mitte selle poolt hääletada, tähendab konkreetselt siis EKRE vastu hääletada, Isamaa mitte hääletada. Ja noh, see ütleme, et kukkus haledalt läbi, see katse ja EKRE saadikud vandusid selliseid keskerakonnale ütleme truudust, mis veel kord jällegi võib öelda, et liidab koalitsiooni ja siinjuures on oluline see, et samal ajal andsid kolm valitsuserakonda siis Isamaa EKRE ja Kesk maakond sellise mängu ilu mõttes. See oma eelnõu sisse, et mis tegelikult Ta räägib sellest samast eestikeelse õppe Sis arendamisest tugevdamisest ja et see osaliselt on selline poliitiline, ma ei tea, kabetamine, et aga kas laual nüüd malenupud või kabenupud, eks seda igaüks sisend. Nagu ma ütlesin, ma hakkan nüüd EKREt kaitsma seinad, ma siiski meenutan seda, et valimiste eel juba valimiste eel EKRE ütles välja seda et ühtsele eestikeelsele koolile alushariduses alates ei saa kohe üle minna. Sellel lihtsal põhjusel, et meil ei ole piisavalt õpetajaid nendesse vene koolidesse. Et sellepärast nemad juba ka valimiste eel ütlesid välja, et seda ei saa teha sellisel moel nagu Reformierakond ütleb, et võtame neid, ma ei tea, viis 505 aastat millal see nagu peaks. Aga meenutame, et eelmisel aastal oli sama eelnõu läbi ja siis kesk või ekre vabandust toetas sedasama eelnõud, mida ja see oli väga-väga napilt minemas läbi. Noh, see oli küll minu teada, esimene lugemine. Aga no ühesõnaga 50 häält sai kokku, mäletan, kui tigedad olid opositsioonis olevad reformierakondlased, et nad ühte häält ei saanud, sinna juurde. Just et võib-olla kõige-kõige nagu keerulisema valiku hoopis Isamaa poliitikud, sellepärast et nemad olid ju kogu aeg rääkinud sellest, et eestikeelsel õppel tuleb üle minna. Aga mis oligi nagu koalitsioon tegi sellise klassikalise käigu, et Eesti poliitikas on ju ammu teada seda, et et kui sa tahad mingit teemat maha võtta, siis moodusta komisjon see pole ainult Eesti poliitikas. Siis ütle, et me tegeleme selle teemaga ja siis lükkasin otsustamine määramatusse tulevikku, et noh, põhimõtteliselt nii ka juhtus, selle keele eelnõu reformierakonnal oli, oli valmis, selline suur teema, Siim Kallas oli öelnud, et ta loodab sellest keele arutelust selle sügise ühte peamist, nagu debatiteemad riigikogu ühiskonda edasi. Ja, ja hetkel siis hakkasid tulema signaalid, et koalitsioon midagi valmistada ette, et viimasel hetkel nagu püütakse nagu palavikuliselt noh, nagu nagu ette lükata, et saaks seda selle ebamugava olukorra just nagu EKRE Isamaa poliitikud tahaks nagu nagu maha, onju, ja tulemus oligi see, et tuldi oma eelnõuga, millega tehakse siis üldsõnaliselt ettepanek valitsusele koostaga arengukava eesti keele elujõu arengu ja õppe tugevdamiseks. Pidasin silmas aastaid 2021 kuni 2035 ehk ühe poolega öeldakse tegelema selle teemaga, aga teisalt lükatakse siis noh, selliste valikute otsuste tegemine sellisesse ajalisse perspektiivi mis jääb kaugemale kui suure tõenäosusega, kui selle koalitsiooni elu. Just, ja põhimõtteliselt see on ju see, et seda, et eestikeelsele haridusele üleminek enne valimisi tõesti isegi Keskerakond tunnistas seda, et me peaks seda tegema, aga noh, ajalist nii-öelda sammu ei pannud paika väga paljud ju täpselt seesama eelnõu toodab taas kord sedasama, et et jah, me peaksime sellega tegelema, aga see samm peab olema rahulikum, aeglasem mitte selline äkiline, tormab ja, ja kiiresti. Äkki äkiline ja tormav, et neid sõnakasutusi muidugi siin valimistel, kui siin. Urmet Ta ütles, et tema tahaks EKRE, et selle koha pealt kaitsta, siis mina ütleks selle niimoodi, et eks valimiste eel tehti siin sõnu päris palju ja ja üsna lihtsalt, et on otsingusüsteemide kaudu leida, kuidas erinevates debattides on siin räägitud, kuidas koolidest tuleb, minnakse üle mõne aastaga ja väga-väga jõuliselt ja, ja nii, et pigem nagu sellesama eelmise aasta eelnõu valguses ikkagi öeldakse. Ma ütlen praegu sisuliselt sellest asjast, mitte see, kuidas poliitikud käituvad minu meelest nagu see printsiibis on õige, et vaata, meil on niimoodi, et mis meil toimus, et, et kuidas on see keele asi praegu läinud, et läksin, see gümnaasiumiosa 60 protsenti, onju, aga tegelikult nagu loogika on ju selles, et sa pead alustama eestikeelse õppe üleminekut alusharidusest, et sul on keelt õppida lihtsam, siis kui sa alustad sellega võimalikult varakult. Et selles mõttes ma ütlen, et see sisuliselt see Reformierakonna eelnõu jättes kõrvale selle, et, et noh, ma arvan ka, et natukene ebareaalne oli see nii-öelda ajaline horisont, koalitsioon aga see sisuliselt ja põhimõtteliselt see suund, mille nad sõnastused on minu meelest nagu õige muidugi. Aga parlamentaarse kempluse juurest tuleme nüüd majandusprognoosi juurde, et ilmselt see, et meil on valimistest selline vaheaasta ja poliitikud saavad rahus poliitikutööd teha, siis tuleb valitsusele kasuks, arvestades eelarve. Tema nii tõsiselt just nimelt. Ja see tähendab kindlasti ka ei vaata praegu üldse tõsiselt. Et majandusprognoos, mis sel nädalal avalikustati, ei ole just noh, ütleme liiga roosiline. Kui kodanlike vahele küsida, kas olete te kindlad, et nad reitinguid ei vaata? Rahvusringhääling on nii aktiivne nende reitingute väljakäimisel siin, et põhimõtteliselt siin minuga mõõdetakse neid juba peaaegu nii, nagu nagu meie seal äripäeva toimetuses jälgime. Aktsiaturge, et põhimõtteliselt. Urmet, tahate kommenteerida seda? Meil on leping Turu-uuringute aktsiaseltsi ka, mis on? 11 kuud aastas, mõõdetakse ja lepingutel ühiskonnauuringute instituudiga vist ei ole, aga, aga peaaegu et kogu aeg käib, nende uudised jooksevad läbi ja aga see ei ole ühiskonnauuringute instants, on Norstati tehtud uuring, mis on selles mõttes tellimusel? Jah, ja sellega ausalt välja öeldud, et iseenesest kas sa tahad öelda, et Norstati uuringud on ebapädevad? Ei, ma ei taha seda öelda, ma tahan öelda seda, et poliitikud kindlasti jälgivad väga suure hooga, eriti kui rahvusringhääling neid väga võimsalt välja mängib. Ma ei oska öelda, et ma jäin võimsalt nüüd välja. Jää, ma ei kahtle selles, et poliitikud neid tegelikult ikkagi jälgivad igast asendist ja tellivad koodi, jälgivad eelarve protsessis, me saame seda raha. Nii ja tellivad ka oma uuringuid, mida nad meile küll ei avalikusta, ilmselt nii üheselt ja selgelt, aga majandusest räägime maailma majanduse tuules, selgub, et rahandusministeeriumi värskest prognoosist, et tänavu kasvab majandus 3,3 protsenti, 2020. aastal 2,2 protsenti ja 2021. aastal 2,6 protsenti, et 2019. aasta eelarvesse peab valitsus tegema siis jooksvaid kärpeid suurusjärgus 50 miljonit eurot ja, ja seda on siis küll natukene vähem, kui kevadel kardeti või räägiti, aga, aga siiski on see märkimisväärne väärne ja ega me vist praeguseks noh, kui valitsus käib koos, arutab kabinetis, kus neid kärpeid teha, ega me. Ja noh, see on laias laastus selline kompamine avalikkuses ka erinevate sõnumitega, et noh, öeldakse, et seda ei tehta ja seda ei tehta või ja siis tuuakse nagu, et kus need kärped tulevad, ega seda tegelikult tänaseks ei tea. Nojah, et ma arvan, et sinna sellist sellist lõbusat poliitiliselt ta nüüd enam väga palju rääkida ei saa, KUS SIIN sel suvel ilmusid mõned mõned artiklid, et võtame siin mõningatelt MTÜdelt, kes mitte midagi ei tee või mingit roosat löga ajavad, et raha ära ja siis meil on, on raha kohe kõvasti juures ja siis vaatame üle kõikidest ministeeriumidest need täitmata töökohad ja ma tean, ma ei tea, mis kõik need ideed siin siin läbi käisid, et kuidagi, et see raha on olemas ja kõik on kuidagi hästi lihtne, et et siin ikkagi ikkagi läheb väga-väga tõsiseks tõsiseks andmiseks. Et seesama struktuurne puudujääk vastaks ikkagi riigieelarve seadusele ja ma arvan, et see, mis siin eelarvenõukogu kevadel juba ütles, et, et kuidas need asjad on tegelikult, et eelmise aasta seis oli, oli vast isegi natuke veel hullem, kui kui arvati samal ajal nüüd väliskeskkond muutub, muutub selgelt kehvemaks. Siin mõned ütlevad kriis, mõned ütlevad, et aeglustumine või jahenemine, eks see noh, me, me näeme siin siin kogu aeg, neid, neid märke erinevates sektorites on olnud päris noh, ta oli päris palju tagasilööke ka, nagu ettevõtjad on seda seda tunnetanud. Nii et nii et ma arvan, et see sellist Niukest kerget juttu nüüd väga palju enam rääkida ei saa, et, et nüüd on ikkagi küsimus selles, et kas näiteks mingisugused lubatud palgatõusud, erakorraline pensionitõus, et kas neid ikkagi õnnestub üldse teha sellisel moel või mitte ja ma arvan, et siin on päris palju küsimusi selle kohta. Jah, et ma arvan, et selle 50 miljoni leidmine sellel aastal ja, ja võib-olla see, mis on siis räägitud 50 kuni 85 miljonile augu täis saamine järgmisel aastal, see ei olegi nagu niivõrd nagu suur probleem, et pigem on probleem selles et need lubadused, mida koalitsioon on andnud. Et jah, et sul oli õigus, et see aasta ei ole ühtegi valimisi, aga aga, aga kindlasti on mingid asjad, mida koalitsioon tahab siiski nagu täiendavalt nagu ära teha, et et kas nende jaoks leitakse raha ja kui leitakse, siis mille arvelt. Et ma arvan, et selle 50 miljoni, mis on sellel aastal see kärpekoht, et selle nii-öelda olgugi, et on juba aastalõpusõna nagu, nagu nagu võiks justkui olla keerulisem teha on ju, et kui sul on aasta lõpuni jäänud neli kuud on ju, siis noh, et sa pead, nagu seda keerulisem on seda teha. Et see on ikkagi tehniliselt suhteliselt lihtne seda teha, aga, aga küsimus on jah, selles, et mis saab nendest nagu täiendavatest asjadest, et selles samas esimeses stuudios ju Jüri Ratas andis mõista, et lisaks sellele invest indekseerimisele kaasnev suhteliselt suurele pensionitõusule sooviks Vaisus teha ka täiendava pensioni, tõuseb sinna juurde veel. Et, et seal on kindlasti kahtlemata väga suured summad, on ju. Ja kui räägitakse, et noh Mailis Reps andis siin Õpetajate lehele pika intervjuu pärast, oli ERR-i veebisaates ka, kus ta ütles, et et ta eto tema ikkagi tahab, et õpetajate palgatõus, mis praegu on olnud see 100 eurot aastas. Alampalk, või see, see jätkuks sama tõusuga on ja et, et on, on, on siin siseminister on öelnud. Et politseinike puhul, et noh, kõik on kokku leppinud, et kaitseväel see summa nagu suureneb on ja kui SKP suureneb, siis siis selle põhjal ka niimoodi. Et aga noh, et kus, kus selle jaoks nagu kõige-kõige jaoks nagu raha tuleb ja kas tuleb, et et see minu jaoks nagu, nagu võib-olla võtmekoht ja mis puudutab seda majandusprognoosis siis ma ei tea, mulle tundub, et ma arvan, et kui siin varasematel aastatel on võib-olla rahandusministeerium natukene kriitikat saanud, et need prognoosid on olnud neil võib-olla natukene liiga optimistlikud, siis mulle tundub, et võib-olla on, hinnad tegid tiba on isegi võib-olla selle konservatiivsema prognoosi. Et võib-olla see annab nagu järgmisel aastal näiteks 20 21. aastal, mis on valimiste aasta poliitikutele vastu minnes veidi paremad võimalused kui, kui praegu see järgmisel aastal minnes, nii et eks näis, aga siin ma ütlen niimoodi, et kokkuvõttes on infot, on väga vähe, et selge on see, et 25. septembril, mis on kolmapäeval, tahab valitsus selle eelarve riigikogule üle anda. Põhimõtteliselt olnud Eesti poliitikas tavaks, et umbes nädal aega enne seda, noh, jutumärkides valitsuses koputaks, koputatakse eelarve lõplikult nagu ära ehk ta nagu valmis ja siis andeks riigikogu üle, siis järgneb parlamentaarne debatt, et et tõenäoliselt siis ütleme hiljemalt 25. septembril, aga, aga võib-olla siis hakkab ka midagi konkreetsemat välja tilkuma juba ütleme siis nädal enne seda, et siis me saame olla nagu detailsemalt, et praegu on ikkagi me räägime ikkagi asjast, kus me tegelikult ju mingeid numbreid ja sisulisi valikuid ei näe, just sisulisi valikuid ei näe. Et siin on aasta jooksul on olnud siin igasuguseid huvitavaid ideid, on räägitud ka teatud maksutõusu teemast, sest kuskilt tuleks ju neid seda tulubaasi tulubaasi saada, et, et see oleks küll üks üks ma ütleks väga rumal mõte, nagu selle peale minna. See, mida surmet viited, et noh, kes räägib oma valdkonna mai tea palgatõusust või selle vähemalt palgapüsimisest, et noh, see ongi selline teki sikutamine, avalikkuses kompamine, et kas kas ja kuidas nendesse teemadesse, nagu siis ka suhtutakse või millist mõju need toovad ja mulle huvid. Ja, ja silmatorkav oli Mailis Repsi intervjuu hoopis Delfile, kus ta ütleb, et ma tsiteerin, ma ei ole kärpeid isegi oma kõige halvemas unenäos näinud, me arutame seda. Et kui ei tule nii palju raha võimalusi, nagu me sooviksime, siis mis on plaan B ja mis saaks teha tsitaadi lõpp, et ma ei tea, kas Mailis Reps ei olnud siis sellel koosolekul, kus juba kevadel räägiti, tõenäoliselt kärbe tuleb, et kas Martin Helme endale seda ei tutvustanud, aga, aga, aga iseenesest selles on tal muidugi õigus, et et tulebki mõelda selle peale, et kuhu siis tulevikku nende kulutuste puhul, et mida tuleb edasi lükata, mida me ei saa praegu teha ja ja, ja see tuleb küll nüüd valdkonniti nagu pulk pulgahaaval läbi käia, aga seda nagu öeldud, arutatakse seal valitsuskabinetis ja meil selle kohta palju infot pole, mis pensionitõusu puudutab, siis mina julgen küll öelda, et see sellist erakorralist pensionitõusu nagu Keskerakond lubas, valimistel ei tule, tuleb kui tuleb, siis tuleb see väiksem erakorraline pensionitõus sel aastal. Või tähendab järgmisel aastal, siis indekseerimise tõttu peaks pension tõusma keskmiselt kuskil 40 eurot, natukene vähem sinna juurde 10 15 eurot on vist räägitud erakorralist tõusu. Ma saan aru, eelarvelised mõistes on see suur summa, aga kui valimistel lubatakse sulle sajaeurost pensionitõusu erakorraliselt, siis on see muidugi iseasi, aga me arvestame, et valimised on nelja aasta tagant, see võib tulla iga aasta, tahetakse panna väike osa juurde ja, ja valim, ja siis, kui valitsus lõpetab tegevuse Parlamendi valimiste ajal, siis ongi. Ei maksa unustada ka seda, et samas sügisel tuleb ju pensioni teise samba reform ju ju Riigikogus arutusele ja seda võimupoliitikud ju välja öelnud peaministriga eesotsas, ehk et kui sealt teisest sambast riigi jaoks vabaneb raha, et noh, riigi jaoks hoones siis seda, et riigi riigipoolset nagu maksed ja see tuleb ka tõenäoliselt ka tarbimise teatud mõttes tagasi, siis selle võrra plaanitakse ju suurendada esimese samba nagu noh, rahastust, onju. Just aga see ei puuduta veel järgmist aastat. Vaat selle peale prognoosida 21 et 21 on kohalike valimiste aasta meenuda. Aga noh, mis on nagu minu arust väga oluline selle teema juures on see, et et ega päris palju räägite sellest kulude poolest, et kuhu see läheb, minu arust on väga oluline see, et me nagu jätkusuutlikud, et suudaks ristiriiki viia, selles suunas p kasvaks, mis annab ka perspektiivist suuremaid maksutulusid. Ja see ja see ettevõtluskeskkonna nii öelda edasiviimine on ikkagi on väga oluline teema ka sellest minu meelest räägitakse natukene liiga vähe kogu selles kontekstis natuke liiga vähe, me räägime tulevikust ka sellesama pensionireformi puhul. Me, me, me ei taha rääkida millegipärast see, et me peame tulevikku, vaatame, räägime sellest, mis juhtub täna ja homme ja kus, kus me selle popi saame ja kust me selle laiaks lööme olnud, kui päris ausalt öelda. No me oleme sellest siin, et kas meie, kas pension meil tulevikus üldse on sellest, me oleme siin saates ka korduvalt rääkinud, ma väidan, et ja oleme olnud väga erinevatel seisukohtadel, et kas meie meie saame seda pensioni, kuidas tuleb, kas me peaks investeerima? Ma arvan, et sellest on ikka siin saadetes juttu olnud, et. Noh, muidugi ma arvan seda, et eks üldiselt on see, et inimeste selline finantskirjaoskus, millest viimasel ajal on palju juttu olnud, on muutunud ka võib-olla siiski ikkagi kokkuvõttes natuke paremaks, eriti kui ma vaatan praegu ka noh, noori inimesi, kelle suureks eeskujuks on näiteks iduettevõtted ja nii edasi, et võib-olla see, see ikkagi kokkuvõttes nagu, nagu annab nagu mingit positiivset sellist ka noh, et tulemust ka, et, et inimesed ei, võib-olla ei kiirusta liiga nagu rumalaid otsuseid tegema sedasama teise samba. No just Helir-Valdor Seeder näiteks toob siin heaks näiteks sedasama maksureformi vabast või maksuvabastus siis 500 eurot, et näed, inimesed ei tormanud oma raha koheselt sisse maksuvabastus kasutama ja said selle raha hiljem, et need väga teadlik ja tark käik, et noh, ma ei tea, kas selle põhjal muidugi tasub pensionireformi, kui sellist tegema hakata, aga sellise, selliseid Kuigi mingeid investeerimiseksperdid ütlevad, et see tegelikult ju intressita laen põhimõtteliselt, et võib-olla tark oleks just nagu kasutada seda, sest sa saad laenu, mille eest pärast intresse. Kuulge, aga räägime taristuprojektidest ka sellele eelarve kontekstis, et siin noh, peamiselt on räägitud, nüüd siis sellest esialgu Martin Helme juskui idee välgatusest neljarajaliseks teha need põhimaantee Eestis ja seda siis avaliku ja erasektori koostöös, et nüüd ma saan aru, et valitsus on võtnud selle ikkagi täitsa kohe töösse. Samas on see, et, et see ei ole ju kaugeltki uus idee Eesti sellises arvamusruumis ka, et mitte siin armataks, armastatakse rääkida palju sellest Tallinna teemast, aga ka maanteede kontekstis on sellest ka varem korduvalt räägitud. Mis, mida, millal mõtlesime valitsust isegi tegelikult kiidaksin, on see, et ometi nüüd on see teema niimoodi hästi, kuidagi tundub jõulisemat laual kui, kui varem. Et noh, näiteks me tegime äripäevas viisime läbi suured küsitluse ettevõtjate ja Eesti tippjuhtide seas, seal oli peaaegu kolm ja poolsada inimest, kes selle selles küsitluses osalesid, seal on väga palju vastuseid, esmaspäeval ilmub meil üks selline kokkuvõttev lugu selle kohta äripäevas. Ja, ja ma noh, niimoodi eelreklaamina, kuna ma olen kõiki neid asju lugenud ja me oleme natukene ka neid vastuseid juba avaldanud, võin öelda, et, et on tegelikult olemas sisuliselt vähemalt selles ringkonnas hästi tugev konsensus. Et, et seda neid neljarajalisi teid oleks Eestis tegelikult vaja, see sotsiaalmajanduslik mõõde, neil on väga tugev ja see, see öeldakse, et me olemegi väga palju tegelikult aega ära kulutanud selle peale, sest noh, praegu on ka ju olukord selline, et, et hea küll, toimuvad mingisugused siin mingid väikesed, mingeid ehitused ja asjad ja värgid särgid, aga aga põhimõtteliselt on ju see, et, et ei ole niimoodi jooksvalt, et et ehitame samal ajal projekteerime, eks ju, see on, see on käinud kõik ikka väga-väga jupiti. Ja et selle PPP, et siis era ja avaliku sektori koostööprojektide puhul on, just on, on siis välja toodud see, et selle peamine pluss on see, et asjad saavad kiiremini tehtud. Et aga nad lähevad kallimaks, et Eestis on väga nagu PPP näiteid, muid ei ole, kui see noh, võib öelda kurikuulus Tallinna koolide projekt, mis siis Tallinna linn, Edgar Savisaare juhtimise ajal ja tegelikult vist oli ka Jüri Ratas siis vahepeal linnapea tehti siis Urmas Sõõrumaa ka, et kes siis tegi koolid ja ja, ja siis linn jäi, hakkas siis hiljem nagu siis talle maksma ja need summad on olnud üsnagi üsnagi nagu krõbedad. Et. Ja hiljem Taavi Aas linnapeana tahtis neist vabaneda, nendest leping. Just nimelt, et noh, aga, aga võib-olla võib ka selle puhul öelda, et meie seisukohtadest PPP-st liiga palju kujundab see konkreetne Tallinna näide et võib-olla seal lasi linn lihtsalt endal naha üle kõrvade tõmmata, et iseenesest PPP ei pruugi alati olla nii halb, et selge on see, et jah, et ta läheb kallimaks kui näiteks, kui, kui riik võtaks laenu ja laenuga need valmis ehitaks, aga ma saan aru, et kõikvõimalikud eelarvekriteeriumid ja reeglistik seda, seda ei luba, et Taavi Aas ise tunnistas ka ERR-ile antud intervjuus, et mõistlikum oleks ehitada tegelikult see laenuga valmis, aga lihtsalt seda ei ole võimalik nagu teha. Mis räägib selle kiire mis nagu väljaehitamise kasuks on seesama, millele sa viitad. Et praegu, kui me võtame kas või selle Tallinna-Tartu maantee, on ju, et me näeme, et seal on ehitatud mingeid lõike neljarajaliseks, aga, ja siis mindud järgmise lõigu juurde, need on väga suured Traldist käib seal kose ümbersõit tegemisele. Et need, et need algused etapid juba lagunevad, et, et põhimõtteliselt, et, et see tempo, millega me jõuame neid uusi lõike neljarajaliseks ehitada, et see ei ole nii kiire, kui, kui see hakkab ühest otsast nagu lagunema. Et selles mõttes kindlasti neljarajaliseks teede noh, nagu siukse noh, jutumärkides korraga väljaehitamine on nagu selles mõttes mõistlikumad, et siis ta on nagu valmis on ju. Ja et noh, tegelikult ka minu jaoks see, et ma selles mõttes seda, mis sa räägid, et sa, et sa ootad huviga või Motruiga tõesti, et kui sa näidata, mis on selle neljarealiste teede selline sotsiaalmajanduslik nagu mõju on ja et seal päris huvitav, nagu oleks lugeda, et noh, see minut tahaks natukene noh, loomulikult liikluse on turvalisem sellega absoluutselt nõus kindlasti. Aga mis, mis on need siis need positiivselt kaasnevad, ma tahaks lugeda, sest väga paljud on öelnud, et see on nagu mõnes mõttes natukene abrakadabra Ainuüksi ainuüksi kõigepealt seesama liiklusohutuse teema on, on väga tähtis, hakkame kõigepealt nagu sellest peale, et kui sa rääkisid sellest, et, et noh, et näiteid Eestist on ainult nende Tallinna koolidega Rakveres vist oli ka ju mingi objekt ma õigesti mäletan, aga et selliste suure suurte taristuobjektide kui me vaatame siis Euroopas näiteks Suurbritannias ja näiteks Poolas on hästi palju tehtud, et see ka kasutatud rahastamises seda PPP-s ja Poolas on see andnud selliseid tulemusi. Et kõigepealt üks asi, mida me näeme, kui me sinna sõidame, on see, et Poola ei ole enam ju ammu enam selline riik, kus istud seal kuskil nende rekkade sabas ja loksud Poola on võimsate kiirteedega riik. See, see on see, mis, mis välja paistab. Tegelikult on seal olnud päris palju probleeme sellega, et kõik need asjad ei ole läinud väga-väga siledat, seal on olnud kohtuprotsess, seal on olnud keskkonna teemal ka noh, väga, väga suuri vaidlusi siin siin selle sama suvalki koridori lähedal oli üks, üks selline vaidlus ja sama samuti on olnud see, kuna need teed on olnud tasuliste lõikudega siis see, et kuidas seda tasu koguda, näiteks seal seal on olnud ka päris palju selliseid, selliseid vaidlusi on tehtud ka ümber, et on, vahepeal on siis nii-öelda siis elektrooniline kogu kogumine olnud, siis on see tublid panid ja pannid on istunud seal putkades, eks ole, ja seda raha kogunud. Aga, aga mis on nagu põhiline on see, et need teed on valmis ja need reaalselt toimivad ja noh, näiteks ma võin tuua ühe näite, mille mille esitas, kui õigesti mäletan, Raivo Vare selle, et kui me räägime siin sellest, et veonduses noh, arendatakse neid isejuhtivaid süsteeme, siis seal on, minu meelest ei ole seda keegi väga nagu selgelt välja öelnud, et et miks on neljarajalise noh, nagu magistraalid head on see, et näiteks veonduse saab hakata rakendama isejuhtivaid veokeid ainult juhul kui on sellised teed, sest need nõuavad tegelikult nad isejuhtivad süsteemid nõuavad paremat keskkonda täitsa selgelt. Ja noh, see on ju ju kohe näiteks üks argument kohe juures täitsa selgelt noh, rääkimata sellest, et siin minu teada mõtlesin kunagi rääkisin Rakvere mingite ettevõtjatega, meil oli üks üritus seale ja, ja nad ütlevad, et, et see on ikka väga hästi mõjutanud seda piirkonda see, et Tallinnas saab sinna kiiremini sõita Aga noh, ilmselt on ikkagi selge ka see, et ega neid nelja või neid suuri ideid, aga nüüd ei saa ikkagi teha neljarealiseks, et noh, puhtalt ka meie ehitussektor ei pea sellele vastu ja erroriliselt hakatakse juba ju Rail Balticut just et ERR-i portaalis oli maanteeameti peadirektori Priit Soukiga Madis Hindre poolt tehtud väga hea intervjuu, kus ta ka ise toob seda välja, et et noh, see ei olegi mõeldav, et neid ehitataks korraga. Ja noh, tegelikult tõesti ohutuse teema ka tema tunnistab, et ohutuse mõistes muidugi see on mõistlik käik, aga liikluskoormuse mõttes, et noh, Eestis praegu ei ole seda vajadust justkui ikkagi olemas, et on oluline mingites kohtades olla sõjaline ja siis olla kaks pluss üks süsteem peaks mis on ikkagi palju odavam peaks toimima. Ma küsin seda kaks pluss üks süsteemi me läheme küll jagada täiesti, ma ütlen, see, kuidas Eestis on seda kaks pluss x radu tehtud. See on noh, naeruväärne, et Soomes on kaks pluss üks rajad sellised, mis liiga lühikesed, viis-kuus kilomeetrit pikad, meil on mingid, mis on alla kilomeetri ja noh, see on nii absurdne, et seal ei jõuagi see efekt tööle hakata. Et selles mõttes ka nende rajamisel peaks nagu natukene nagu. Aga see on ka erinevalt, tunnistan, et Pärnu maanteel sõites minu meelest töötab see paremini kui näiteks Tartu maanteel sõites, aga võib-olla tõesti sinna detaile ei hakka minema, vahetame teemat. Sel nädalal sai kindlaks, kas ka see, milliste portfelli hakkab Euroopa komisjonis kandma Eesti järgmine volinik, kelleks on keskerakondlane Kadri Simson ja valdkond, mis varemgi siis meediast läbi käis ja mis talle kätte lõpuks jäi, on energiavolinikukoht, et olen ise rahul. Ma ei tea, peaminister on rahul ka endised volinikud Siim Kallas ja Andrus Ansip ütlevad, et on et see on hea portfell, et enne, kui konkreetsest sellisest valdkonnast rääkima hakkame, siis tulen korra Simsoni isiku juurde, et et ma ei tea. Eesti Päevaleht kirjutas sel nädalal juhtkirjas, et ebasiira volinikule peamine, millest siis tuuakse sisuliselt sisuliste punktide järel välja, et Simson ei ole avalikkusega olnud piisavalt avatud, jaganud seda, miks ta lasi oma elukaaslasel teed Soormil kinni maksta haakas känni siis võltsarved, et ega nende ühiseid reise ja kusjuures etteheide pole niivõrd selles, et Simson oleks teadnud, et see raha reisipiletite jaoks on saadud pettuse teel, vaid et ta hiljem, kui asi tuli avalikuks, väitis, et on hoopis ise need reisid kinni maksnud ja siis pärast mitmeid päringuid tunnistas, et nii seal ikkagi pole. Kolleegid siin stuudios, et kas teie näete, et see on selline teema, mille kohta Simson peaks veel avalikkusele kuidagi midagi selgitama või, või on see teema tegelikult laualt maas. Vaikus võtab. Keetri vead nagu Eesti Päevaleht on ise seda teemat lükanud ja, ja sellepärast nad ei saanud ka sellest külmutan vankrit maha astuda, et et noh, minu meelest on nagu selle Kadri Simsoni puhul nagu kuidas energeetika, energeetika või energiavoliniku koha saab. Tulevikku silmas pidades üks põhimõtteline küsimus see, et Euroopa Komisjoni president Ursula von der Laien on, on ju öelnud, et et see Euroopa roheline kokkulepe tuleb teha ja see on üks tema kolmest peamisest prioriteedist, millega ta akaalset tegema hakata, et vastutavaks saab sellel teemal küll kassasepresident, Timmermann see oli, see vist koordineerima hakkab. Et, aga ka kindlasti see saab olema ka Kadri Simsoni üheks põhiliseks tööks ja, ja seesama asi, millega me saadet alustasime, mis puudutas seda põlevkivi saatust Eestis, et, et kuivõrd tekib see, see konflikt seal mõnes mõttes, et et tuginedes siis nagu von der Laieni nagu juhistest tuleb hakkab, tuleb hakata. Kadri Simsonil, peaminister no kauaaegset võitluskaaslast Jüri Ratas nagu survestama on ju. Et see saab kindlasti olema selline sisulises plaanis tema töös nagu Eesti kontekstis kindlasti väga nagu huvitavana. Tuletame kuulajatele meelde, et Euroopa Komisjoni küll läkitavat siis liikmesmaad oma volinikud, aga nad esindavad seal kogu opoliitumite vandenõud sel teemal, et nad just, et nad ei ole seal mitte eestivolinikuna või Eesti saadikuna justkui, vaid nad ikkagi esindavad kogu Euroopa liitu ja sealt tekibki see seesama näiteks põlevkivienergiatemaatika siis selline dilemma, mis lõpuks Kadri Simsoni laual on, nagu me ka esimeses stuudios nägime, et ega ta ei saa sellele praegu väga hästi justkui vastata, tahab sõnu valima. Võib-olla ma ei tea, ma tulen korra selle sinu esitatud küsimuse juurde tagasi selles selles mõttes, et ma ei tea, kas nüüd võib-olla ütleme niimoodi, et see oli siis selline Eestist üks üks selline kaaskiri sellele sellele või siis nii-öelda materjal, mille ta sai endaga endaga nagu ühes, kui ta sinna läks, mis tuletas talle ka siis ühtlasi meelde, et võib-olla, et mõned küsimused tõepoolest on seal siiamaani siiamaani nagu nõrgalt vastatud ja, ja kui tulevikus peaks tekkima seal veel küsimusi ja küsitavusi, siis avalikkusele tuleks ikkagi täiesti selget informatsiooni anda nende nende asjade kohta. Ja ei ole välistatud, et mõned ebamugavad olukorrad võivad ka tekkida. Ega poliitiku elu selline on. Kui ma tuleksin selle teema juurde, siis noh, eesti jah, ta esindab seal Euroopa liitu, aga, aga Eesti jaoks on see teema ju ülimalt tähtis. Saate alguses rääkisime, mida president selle kohta ütles, et et kliima ja energeetika, meil on põlevkivielekter, meil on vaja seda, seda, seda küsimust hakata lahendama. See on Eesti jaoks nagu osaliselt selline sotsiaalne probleem näiteks jälle, kui ma mõtlen ettevõtjate peale, siis sel nädalal oli Äripäeva kütuseturu aastakonverents ja see konverents muide muutus täiesti sisuliselt kliimakonverentsiks, et kui, kui me vaatame neid neid ettekandeid seal ja kui me vaatame neid sõnumeid, mis sealt välja tuli, seal räägiti väga palju alternatiivkütustest. Ja näiteks sel nädalal kirjutas tume Eesti juhatuse esimees Margo Külaots, et tegelikult äripäevas siis, et et et meil on aeg küps selleks energiapöördeks ja, ja tõepoolest, et me peame selgeks saama, et põlevkivielektril pole tulevikku ja ma arvan, et kõik need teemad, mis ja ka see noh, ettevõtjad käivitab ka muidugi nagu see, et, et kui õnnestub nii-öelda seda alternatiivsete taastuvenergiat muuta odavamaks ja nats, Marju Külaots kirjutab, et 2030.-ks aastaks ongi see ilmselgelt nagu pöördunud, sest tehnoloogiad on olemas. See kliima, neutraalsus või keskkonnateemade tõusmine üldse nagu kõneaineks on ka Eestis tõesti märkimisväärne, eilegi juhtusin kõnelema inimestega, kes sest valdkonnas natukene rohkem, ütleme teavad võib-olla kui mina ja natuke nagu ka toodi välja seda, et et noh, kasvõi meenutame valimisi, et kui vähe tegelikult räägiti keskkonna ja kliimateemadel valimiste eel ja oi vaadake üle, kusjuures mis on näiteks koalitsioonileppes selle selle kohta kirjas. Aga täna räägitakse, aga tõesti näiteks Jüri Ratas eilsel suurel sellel kliimakonverentsil pidas väga jõulise ja sisulise kõne, mis tähendab, et see teema kuidagi ka Eestis lõpuks ometi on nagu tõusnud esile ja sellest räägitakse ja siis jääb loota, et tuleb ka mingisuguseid lahendusi. Muidugi, need lahendused ei saa olema kerge. Märksõna on ka märksõna on kindlasti konjunktuur, et, et siin on, meil on, julgeksin teha sellise ennustuse, et, et meil tuleb väga selgelt järgmistel valimistel, kuna, kuna Tallinnasse on koondunud päris palju ettevõtlust ja igasuguseid noori inimesi, kellele see teema korda läheb võib-olla ka kohalikel valimistel uus uus või siis uuenenud mingisugune roheliste teemade poliitiline jõud ja ma arvan, et kõigi erakondade portfellis peab see teema olema sellepärast, et vastasel korral lähevad lihtsalt hääled kaotsi ja riigikogu valimisteks ma olen selles täiesti veendunud, et seal on küsimus tegelikult isegi juba see, see toetusraha on põhimõtteliselt olemas, küsimus on ainult liidritest, kes need on. Et, et see ei ole seisa olla selline nagu natukene nagu selline põlve otsas tehtud asi, nagu oli elurikkuse erakond või, ja see ei ole, ma arvan, ka kogu lugupidamise juures ka selline Zuzu Izmailova juhitav juhitud senine Eestimaa rohelised mis muidugi võib liituda mingisuguse sellise mõlemad nad võivad liituda mingisuguse sellise uue jõuga. Ma arvan, et see on, ma arvan, selgelt on see täiesti tulekul. Ja mulle endale tuleb lihtsalt meelde, et kui viimati siin, kas mäletad, kas see oli päris viimati ka umbes aasta tagasi sai keskkonnateemadel rääkida siis oli olukord natukene teistsugune selles vaates, et näiteks siin stuudios istudes oli mul laual plasttops ja pidin tundma häbitunnet, et nüüd on need pabertopsid pandud meile siia joomiseks, et et see kuidagi ka inimeste ellu on minu meelest palju rohkem jõudnud kui varasemalt ka ühel teemal tahaks veel peatuda ja see on nutisõltuvuse temaatika. Räägime teemast, mis siis Postimehe ess põhjaliku loo ka meie ette toodi sel nädalal, see on siis lugu noortest nutti ja nende nutisõltuvusest, kus siis tuuakse äärmuslikemate näidetena välja nutitelefonis tegutsev mise siis nagu järelmõjuna juhtumeid, kus lapsed lähevad kallale lausa oma vanematele kui neile enam internetiaega või telefoni ei andnud, Ta või seda keelatakse ja need on küll äärmuslikud näited ja, ja palju tagasihoidlikumad ja tavalisemaid häireid, kus nutisõltuvuse tõttu ei suudeta maid tavaelus sotsiaalseid tegevusi teha. Sest noh, noorte jaoks pole päris inimesed iga hetk nii põnevad, kui nad on nutimaailmas, et see on seal huvitav lugu, mis mis tõstatab selle küsimuse, et kuidas ikkagi ja kui palju tohib nutiseadmeid kasutada, kuidas neid reegleid paika panna ja kuidas neid kokkuleppeid sõlmida. Ja kahtlemata ja kindlasti ei puuduta see ainult ju noori, vaid see puudutab tegelikult ka meid kõiki. Muidugi siin 2005. aastal Lõuna-Koreas mis mind nagu toona tohutut hämmastust, seal olid inimesed, noored inimesed, kellel olid telefonid käes ja midagi tegid sealt. Eestis tollal mitte midagi sellist ei olnud. Et et mulle tundus, et see on täiesti kummaline asi kuidas inimesed saavad kogu aeg olla nagu nina nagu telefonis ja see oli ju meenutanud. See oli Aifowni eelne aeg, Toifon tuli vist suvel 2007, kui me veel ette. Et jah, et, et tehnoloogia muutunud. Ja nüüd ongi see, et kuidas sellega nagu hakkama saada, küsimus ei ole ju enam selles, et kas me hakkame midagi keelama või, või et siin ongi väga palju, nagu ju kinni. Nii üksikindiviidist näiteks perekondades, kas, kas laps selles nutitelefonis tahvlis on selleks seal, et siis saavad vanemad rahulikult mingeid omi asju teha, et laps on silma alt ära ja ja tegeleb, on vait ei sega, või, või siis perekond leiab, et et neil on lapsele pakkuda mingi muu alternatiiv, et midagi vahvat koos teha, see on väga palju nagu sihukse üksikindiviidi tasandil. Ja teine asi on ka näiteks koolitasandile, et kuidas, nagu kool näiteks, et ega ega mingeid nutitelefonid või tahvlid ei ole ju olemas saatanast. Et neid peaks ütlema, et meie koolis neid oma õppetöös kuidagi ei kasuta, pigem tuleks nagu mõelda neid nutikaid lahendusi. Väga paljud koolid on siin ju väga hästi, seda ju teinud mõne näite tuua minakauge inimesena, hiljuti oli üks lugu sellest nendest uutest aabitsatest, et seal oli näiteks oli juttu see üks uus aabits on väga selgelt nagu integreeritud. Just sellele, et sa saad nagu ka elektroonselt seda edasi mingitelt asja teha, et noh, see on üks näide. Mina näiteks võiksin tuua kohe näite hiljutisest lastevanemate koosolekust, kus ma, kus me istusime ja vaatasime otsa täiesti tänapäevasele nutitahvlile kuhu siis õpetaja sai, On ta kanda üle igasugust informatsiooni, seda koheselt täiendada ja nii edasi, see oli nagu noh, mõnes mõttes ta tegutseb, tegelikult tegutses sellega täiesti nii, nagu ta teeb seda iga päev, aga noh, meie jaoks oli see üsna-üsna üllatav ja huvitav, et kõik asi on nagu kokku integreeritud ja see on loomulikult ma arvan, et siin üldse selles mõttes üks aspekt on muidugi olnud see, et. Kui peres on nagu kaks teismelist, siis ma võin öelda niimoodi, et teismelised on alati olnud selline, see on keeruline eluetapp, ütleme nii, kui sellele lisandub nüüd tänapäevases maailmas nagu see tehnoloogia teema, siis see on, on jälle jälle üks aspekt. Minevikus olid mõned teised teemad, mis olid, olid sama hullud, nii et noh, ütleme tõesti keelamise-käskimise ja sellega, et teha sellele seltskonnale, sundida nad paberlehte lugema sellega ei, nagu ei jõua mitte kuhugi. Just et see kokkuleppe saavutamine nende noortega on ilmselt äärmiselt oluline ja selle kasvatama. Mille eest ma hoiatan, on see, et, et väga palju on selliseid, mingisuguseid nagu, nagu hoiakuid tekkinud või eelarvamusi selle selles küsimuses, et noh, näiteks kas või see on nagu see, et, et kui noored ei loe paberlehte, siis ei tähenda seda, et noored ei loeks nagu ajakirjandust tegelikult loevad. Noored loevad, nad loevad inglisekeelset meediat ja, ja nende eeskujud loevad seda. Ja noh, näiteks on see, et Ma lugesin siin Economist päris huvitav artikkel oli sellest, kuidas, kuidas nõkse meie põlvkonnad kannavad edasi seda, seda nii-öelda, seda nii-öelda juba juba vananenud sotsiaalmeediamudelit ehk siis FB kasutaja pidevalt vananeb. Aga noortel on juba hoopis teistsugused lähenemised, nii et see on tegelikult ma selle sõltuvusega tegelema. Aga noh, see ei ole ka võib-olla maailma Tulles sealt loost minu jaoks nagu tähelepanuväärne on see, kus, kus on intervjuud tehtud ka noortega, kes, kes on nii-öelda siis eksperdid sellel alal ja, ja see, kui mitmeid tunde päevas ikkagi ollakse netimaailmas, et see on nagu märkimisväärne, et see telefoni nad loetasid ette, seal oli noh, kaheksa tundi päevas ja nii edasi, et noh, see on tõesti suur hulk. Kahtlemata. Ta sai tobe, kuid see ei puuduta ainult just täiesti arvuti on mul siin ees ja internet. Oot, aga see ei puuduta kindlasti mitte ainult noori, kas või ma ei tea, finantsvõi investeerimiskelmid siis, kes heausksetelt internetti kasutavatel vanainimestel petavad välja raha või ja nii edasi, aga me ei jõua sellesse rohkem sisuliselt minna, et üks konkreetne soovitus kaasale teemaga seoses, et järgmisel pühapäeval nii nagu juba mitu aastat on ekraanivaba päev ja et soovitan tõesti isiklikult ka seda seda proovida, et eelmine aasta tegin sellise päeva, et olin 24 tundi ilma Anita ja see tõesti on märkimisväärne, kui sa jätad telefoni, arvuti ja televiisori maha, siis kui palju on huvitavalt päevas aega, et, et soovitan tõesti kõigile järgmisel pühapäeval ekraanivaba päeva siis pidada, aga sellega Badenrid täna peavad lõpetama, aitäh, et kuulasite stuudios oli Neeme Korv, Urmet Kook, Taavi Eilat. Nädala pärast on siin stuudios koos minuga Peeter Helme ja Heidit Kaio. Aitäh, et kuulasite kuulmiseni.