Meie siin raadioeetris peame väga Toomasega lugu, kaunitest kunstidest lõikame võrdselt, nii ütleme siis kujutavat kunsti, kirjandust, muusikat kui ka luulet. Luule on meie jaoks ülim luule meie jaoks ülim ja me oleme avastanud ühe noore eesti poeedi, tema nimi on Jüri Ratas ja tema luuletus igaühe linnapea tänases SL õhtulehes ära toodud 10. leheküljel. Tegemist on tõesti kauni tekstiga ja me otsustasime, et me arvame, et siit võib tulla eesti luulepreemia ammu juba Toomasega tahtnud koos bändi teha ja lõpuks ometi on andnud võimalus väärilise teksti näol on meile kätte tulnud. Me kasutame muusikeseks, taustaks Marju Uku kuudi pala eestlane kosmosesse ja katsume esitada siis esimest lõiku noore poeedi Jüri Ratase teosest igaühe linnapea siia peale. Vägev vägev. Nii üles. Ja kõige värskem Räpile olukord on hea nii riigis kui ka linnas nii Keskerakonna ja kui ka Eesti inimese taimede jaoks. Minu kohta on öeldud, et minus linnapealinnapea amet muide ongi laiutile. Demokraatliku riigikorralduse kohaselt oli terviseametiala tee koju diisel. Iga päev olla viimane. Laserpolitseiniku otsustama nii, nagu ta oma teeb igavesti. Tähendab vastutama oma tegude eest aegade lõpp, nii aegade lõpuni aegade lõpuni, aegade lõpuni. Pädevuse etaloni esimene hitt, loodetavasti ma arvan, et me hakkame siukseid kergeid etasid tegema ka edaspidi seal ainult oma saates ja see on ainult suurepärane idee, aitäh, Jüri, kui aitäh, Jüri, tõepoolest heade sõnade eest. Need olid üle prahi, sest tegelikult, mis siin salata, siukseid, häid sõnu tänapäeval ju luuletada võib selles mõttes igav. Aga enamikke, noori luuletajaid nad ei oska riimida, nad ei oska riivida ja veel tänuväärsem on see, kui inimene suudab kirjutada proosat, mis riimub. Aga selline on siis meie tänane päevakomplekt, popmuusika, rosin homme muuseas Eesti muusikapäev ja niisugust veel paremat eesti muusikat homme kella poole seitsmest südaööni raadiovahedest.