Ma leian, et on hea meel, Vello Orustuudios oled raadio koha stuudios, saate nimi on langev ori. Raadiojaam on raadio kaks tervitada filmi ja jumestuskunstnik Tiina Leesikutestele. Tina. Tere, Tiina, tavaliselt öeldakse Johni naiste ala aetud naised Mäkerdama värvidega. Me võime vaadata ostukeskuses, kuidas ainult naised on seal kosmeetikariiuli juures. Sina oled õige inimene, lükkamaks seda ümber, eks ole ju, mehel vajavad ka jumestust. Vaeva vajavad või vaja, mehed vajavad jumestust mingites konkreetsetes kohtades, mina arvan, et argipäeviti võib-olla ei vaja ka kohtate selliseid mehi, kes, kes täna ikka üht-teist kohta ja ta on seal niimoodi vaikselt kuidagi rõhuta. Ei noh, üldjuhul on kui juba siis on tehtud seda väga maitsekalt ja vähe, nii et, et ma arvan, et et kui näen, siis näen seda ainult mina. Sest ma lähen ka grimeeritavale lähedale, siis ma näen, mis seal ees on tehtud. Peale mõningate ekstreemsete nihukeste tuntud tegelastega, kes on midagi endale kummalist peale määrinud, aga neid on vähe, üldiselt ma jätan nimed mainimata, aga räägi ekstreemsuse, no midagi niisugust väga, ma olen näinud sellist midagi sellist sädelevat kuldset ja mida, mis ei eemaldunud mitte millegiga ja millega ma ei osanud, mida ma rullisin mööda nagu edasi-tagasi. Ühesõnaga jäin selle kõigega kimpu, lisasin omalt poolt juurde, ütlesin väga ilus. Sina tegeled nende inimestega ka suures osas, kes kes tulevad kuskile telesaatesse, näiteks külaliseks, kas intervjueeritavaks või, või, või ma ei tea, kas saate publikut ka krimineeritakse, kuidas vahel harva ja tuleb inimene tänavalt, tan ennast enda meelest ilusaks teinud, eks ole, kui ta tuleb. Televisioonil on pea ära pesnud ja ilusad riided, see on kena, kui ta seda on teinud. Kas sa mõne oled selles liigses siukses? Entusiasmi suled oled ka kraani alla saatnud, et tal nagu ja üle piiri läinud? Vot see on selline tööeetika küsimus, ma võin ju mõelda, et ta võiks minna kraani all, aga ma ei saa seda öelda. Ma pean seal kuidagi delikaatselt hakkama saama, et. Saavutama sellise tulemuse, et oleks ekraanilt kena vaadata. Vahel on jällegi, see on juba nii vanaks saanud ja aru saanud, et mõne inimese puhul on see, kui see on nagu osa sellest isikust isikupärast Ta on midagi väga ekstreemset teinud ja me oleme harjunud teda nägema mingi selliseks treemsusega. No siis, aga miks ma pean selle murdma, tegelikult ei pea aga mingid väiksed nõksud, et see asi oleks niimoodi. Ramos, mida ma tahtsin küsida, mida sa nende inimestega teed, kes, kes tulevad, istuvad sinu jumestaja tooli ja, ja peavad minema loetud minutite pärast kaamerate ette? Kaamera pildi või videopildi puhul on see, et see toob välja mõned sellised asjad nahas, mida sa silmas, märk, tõsi, me ütleme, mida sa silmaga tavaelus ei märka, et selle naha ütleme, selle soojuse või verevärvi või ütleme, punane tuleb rohkem esile. Et inimene, kes ilma grimmita läheb telekas selliselt, näeb jube välja. Pinna ja siis, kuna tugevad valgused selle läike ja selleks on, selleks on see, et inimene näeks kaameras välja, normaalne on vaja seda grimmi teha mitte noh, vahel isegi kui öeldakse, tal ei olnudki ju midagi tehtud, siis see on tegelikult ju parim kompliment, kui inimene näeb välja normaalne. Et, et on mingid väiksed asjad, mida peab tegema või midagi arvestama. See või noh, ütleme intervjuu, inimene läheb nagu närvi või ma ei tea ninale punaseks, kõrvad lähevad punaseks, selleks pärast tuleb ka kõrvad ära värvida, vaid need ei hakkaks enamik seda peitma veab, ja mis, mis selles halba on, kui inimene teleriekraanil on kõigile nähtav, et ta punastab. No mis sellel. Vot seda ei pea minu käest küsima, lihtsalt no nii on, see tahavad ju varjata, see New varjamine. Alati ei ole ka, alati ei ole ka ilus noh, selles mõttes ei, see ei ole alati ilus, ütleme selles mõttes seda, seda mingit naha enda elu, ega ma ei pea seda surmama selles mõttes, et ta on selline liikumatu mask. Aga seda saab natukene niimoodi, et oleks et oleks kena inimene, noh, normaalne soov näha välja kena. Loomulikult loomulikult unimine higistama hakkab, sa ei ole ju ka mingi ebatavaline asi, eks ole, kaamerale. Selle ärevusega just nimelt, et seal tekib mingi ärevus või ootamatu küsimus või noh, ma ei tea, mis iganes ikkagi esinemise nagu selline kõik räägivad, paanika, ärevus, palavik, mis iganes, mis selle, mis selle vastu siis esisaab, peita, kuivatada, peita, kuivatada, natukene aitab see puuder ka, ta imeb seda enda sisse ja nagu ei lähe niimoodi ei ole nii ütleme need õieti valitud põhjad sellele jumestusele või siis Krimmile isegi telefon isegi pigem öelda ka grimm, ma ei tea, grimmivõistlus. Et noh, nad ka natukene tegelikult ütleme, selles mõttes ei lase seda läiget nii intensiivsele välja paista, kui on õieti valitud kvaliteetsed professionaalsed tooted. Kes, kes üldse kus ütleb, mis asi on kvaliteetne ja professionaalne ja mis, mis asi see õige õige teleKrimm on, tuuakse maale igasuguseid asju, aga lõpuks saad ikka omaenda kogemuste põhjal proovid läbi kõik asjad ja palju see on eraldi proovib tegelikult omaseid asju, proovin ja korra, nagu ma proovin nagu selle tunde pärast, mis tundega naha peale jätab. Et mõni inimene ütleb vahel või kes ei ole harjunud kandma tooma nagu nägu ise kuidagi hingata või ma tunnen, et mul kuidagi raske või paha. Et ma lihtsalt selle tunde pärast aeg-ajalt proovin mõned asjad jah, et, et mismoodi ta naha peal on, et ta ei tohi nagu koormata või sa ei tohi tunda seda, et oi, nüüd on, ma ei tea, mis mul siin peal on. No tulles tagasi selle meeste teema juurde, ma kujutan ette, ühelgi naisel ei ole eriti nagu selle vastu lasta ennast professionaalselt imestada. Et kuidas, kuidas mehed on, mehel ei ole reeglina sellega nagu harjunud ja, ja siis surutakse nad äkki sinu krimitooli. Vahest kimbatuses küll jah, ütleme, kes on suurema esinemiskogemus, aga see on nagu üks osa sellest tööst saatejuhi ja, ja ütleme ka, kes käivad rohkem esinema, sest nad on harjunud, et seda tehakse. See on, ütleme see on nagu vajalik, ühtepidi on see minu jaoks või minu meelest on see natukene selline nagu osa rituaalist või ka saatejuhtidel. On samad rituaalid, mida tuleb ennem ära teha ja see on minu meelest hästi tore või. Just see rituaali küll ka ja see on vahva, et seal saab osaleda. Kas mõnelegi kiisuga saatejuht satud, kelle rituaal näeb ette seda, et ta peab saama grimmi alles kaks minutit enne otse-eetrit võidab saama juba viis tundjanased. No on jah, noh, igalühel on oma noh, ütleme mitte lausa kaks. Aga igalühel on oma eelistused, jah, mõni tahab seda varem, mõni. Samas on, mõne inimese jaoks on see jälle nagu selline kaitsekilpi, nii nagu rääkisime sellest varjamisest. Et mõne jaoks on see ka nagu selline kaitse, ta tunneb ennast kaitsta nii mehed kui naised, kui mul on see tehtud, see on tehtud perfektselt. Ma olen kaitstud, ma olen kindel, et mind ei saa võib-olla rabada mingisuguse esimese kummalise küsimusega. See on, osaliselt on enesehinnangu enesehinnangule kaasa aitamisest ka, et kui ma seda suudan teha, inimene vaata peeglisse, ütleb siis on ju kõik hästi, siis läheb edasi ju see vestlus intervjuu läheb ju ka sujuvamalt, kui inimene tuleb, et oh, et mingi väike nõks minu enesehinnangule või enesekindlusele on juurde tulnud. Ma just tahtsin küsida selle kohta, et kui palju sa oma igapäevatöös kohtad, sellist metamorfoosi, et inimene tuleb, on võib-olla väsinud. Ebakindel ta kindlasti närveerib eesootava esinemise pärast ja, ja, ja siis sa teed talle ilusa näo pähe ja, ja inimene tõuseb hoopis hoopis teisena sealt toolist on tore, isegi kui seda ei. Kui mul alati seda öelda, siis ma näen seda sellest pilgust, et kas läks, nagu läks õigesse kohta see asi. Te saate produtsendid ei anna sulle ka näpunäiteid, et noh, oluliselt on ju teada, eks ole, kui inimesed, kes iga päev televiisoris ei esinenud, tulevad jutusaatesse või kuhu iganes uudistesaatesse tulevad mingit kommentaari andma, midagi rääkima. Produtsendid ei anna sulle mingid niuksed näpunäited, et ürita, ürita kuidagi maha rahustada või, või räägi talle midagi või, või, või mida iganes. On see osa sinu tööst? Ta on vahel on olnud, et või ma ei tea, umbes veeda aega või, või vastupidi, et kuule, et ma ei tea. Kui saad, siis vaikselt venita, või noh kui ja kui see on suurepärane, see näitab suurepärast krineerijat, kui ta suudab nagu anda inimesele nihukest rahu või kuidagi. Ühesõnaga ma, mina ei tohi igal juhul ärritada inimest, viimane asi, et sa pead sisenema, tänan hea välja ja muidugi teda ärritada, tegelikult samas ega ta ei pea mind üldse nägema, aga ma ei tohi teda ütleme, noh. Ma ei, ma ei tohi teda ärritada, ma ei tohi, ma ei tohi domineerida, eks ole, sinna hulka käivad, eks ole, nende naljade midagi ka nende naljade kuulamine, eks ole, millised ma ei pruugi mulle need kõik olla. Nii väga lõbusad, aga sa naerad ikka, aga kui ma saan aru, et see on see koht, kus ma tõesti pean selle üle rõõmustama, siis ma rõõmustan ja tegelikult ega see mulle vastik ei ole. Kiiresti. Jah, naerab mingi lolli nalja pärast. Istub selliseid, noh see on rumal küsimus, palju, eks eksinu tooli istub korduvalt ja korduvalt kuulsaid ei tuntud inimesi, kes võtab nagu käe huvisema ka, kui sa pead, ma ei tea, presidendiprouat jumestama ja, ja ja noh, sinna kategooriasse kuuluvaid inimesi. Nüüd ma olen suutnud saavutada juba sisemise rahu, et on vähe inimesi, kes mind botaanika nii mõneski on või? No ma ei, ma väga palju ei mõju. Praegu mul ei tule meelde, aga ma olen kartnud küll nooremana osasid inimesi täiesti paaniliselt. Aga mis oli nagu inimese positsioonist kinni või, või inimesest lihtsalt kuidagi? Muide, see positsiooni küsimus, ma ei ole sellega piisavalt tegelenud isiksusest kinni, mõni on noh, isiksusest sinna juurde võib ka depositsioon käia, muidugi loomulikult. Isiksus peaks siis olema võimukas või ma ei tea, noh, see on mingi selline. Kuulge kalaveol, sisetunne, noh, ma olen, ma olen lausa selle juba ammu aastaid tagasi jälle, ma ei saa öelda, kes see oli lausa põgenenud, ma ei tea, kuhu ma läksin. Ma läksin, ma läksin kuhugi ära, need tuli kaks kahekesi töötasime kaks grimeerijalt, kaks tooli. Ja minu tool sai vabaks, oleks olnud nagu minu kord siis selle tööd teha, sama lahustasin sõna otses mõttes mannil lahustunud õhus. Ma ei tea, kus ma läksin, aga mulle tehti seepärast muidugi tagasi, on nüüd kõik asi lahenes, et seal ma ei oska öelda. Igiisiksusest jah. Ise ma arvan, see ikka minust kinni, ega siis kes see siis. Ei, ta tahtnud mulle halba, eks ole. Ma ei tea, mis oli aukartus Ma arvan, aukartus äkki, et kuidas ma nüüd lähen, mina, nii noor ja väike ja kuidas ma nüüd siin, mis ma nüüd siin või kuidas ma siin. No kas lihtsam on sul hakkama saada nende inimestega, kes istuvad tooli ütlevad? Noh, tehke mind ilusaks, tehke minuga midagi või, või pigem need, kes, kes teavad väga täpselt. Kulmud, palun nii kõrgele. Huuled, palun eieiei, see värv mulle ei sobi ja nii edasi. Et kui palju sinu tööst tegelikult niisugust loomingut on, tele, telegrimeerija töös on ikka mitte ülearu palju, aga on kindlasti on keerulisem nende inimestega, kes teavad väga jäigalt, mida nad tahavad. See on keerulisem, see on kindlasti muidugi keerulisem. Üks on see, et inimesel on mingid oma soovide suund, eks ole, või. Aga kui on nagu noh, igal juhul, eks ole, et see peab olema nii raudselt ütleme kui see tema, noh see on, igal pool on omad omad reeglid, teles olnud filmid on omad reeglid. Et noh, võib-olla see, millega tema on väga raudselt harjunud. Võib-olla see ei mõju ekraanil just nii hästi, siis ma pean kuidagi delikaatselt seal üritama selgitavat Proovime kuidagi, no vot, see on nüüd teine asi, üks on see, et mind ei tohi nagu olla, eks ole, teisest küljest kuskilt maalt natuke peab see grimeerija siiski oma soovi peale suruma, nüüd on küll sõna, eks ole, aga ma pean selle kuidagi niimoodi me veel niimoodi minema, et aga mille järgi üldse hinnata, kui kui hea või halb on üks või teine grimeerija, kui me nüüd võtame laiemalt grimeeriad, on nad on, nad on nii filminduses, nad on teatris ja televisioonis, lisaks on veel, eks ole, ma ei tea, kas ilusalongides absoluutselt tehakse igasuguseid on väga erinevad, et me ei räägi küll praegu, eks ole, sellest tänavameigist me räägime ikka nagu et mille järgi, või noh, ma isegi kuulun nende krimineeritute hulka, kes varsti saab siin ka Krimmeerimise või grimeerija erialal ja jumestaja eriala kutsetunnistust, kus neid jagatakse. Varsti hakkame jagama. Sest et on välja töötatud kutsestandard. Ja, ja siis tulevad nüüd jumal siin õige pea. 17 november 20, november on esimene pilooteksam. Noh, me oleme töötanud väljakutsestandardi, kus on siis teoreetilised punktid ja praktilised oskused. Igal juhul on see keeruline erialahinnata, sest see on ikkagi käsitöö ka või nagu käeline töö. Aga on noh, alati saab kõik mingisugused normid paika panna, aga seda loomingulisust või annet noh, see on, kuidas see kas on või ei ole, eks noh, see on, mingid asjad saab selgeks õppida reeglite põhjal. Ja siis on juba suurepärane grimeerija või jumestaja, kellel on vot see miski, mida värvide nägemine või inimese tajumine sa pead ütleme, seal kahtepidi tore tööd, ma saan nagu pintslite ja värvidega toimetada, aga samas ma saan, olen inimeste ümber kogu aega seal suhelda. Et see peab olema nagu kooskõlas. Et sa pead tajuma ka ära selle inimese või selle inimese tüübi, ma ei tea karakteri, mis iganes. Et Krimmi pool Krimm on ikkagi ütleme karakteri muutu muutmine. Et milliseks, mida on võimalik Krimmis sellest inimesest, kuidas teda muuta, milline on kõige parem lahendus? Et filmi ja, ja kui te olete teatri puhul, on need rollid, eks ole, ette kirjutatud ja, ja, ja need kindlasti saavad lavastaja v režissööriga läbi arutatud, milliseks üks või teine näitleja peab kujunema. Aga nüüd tagasi selle teletöö juurde tulles, eks ole, ei saa inkrimineerida ühele suvalisele telesaatesse külla tulnud inimesele ei jää mingit teist karakter, seal on ikkagi see niukene välimuse parandamine ja välimuse parandamine, meeldiva meeleolu loomine. Kas mõnikord on tulnud külalist koledamaks teha mingisugusel sugusel väga erilisel puhul, et ongi nagu vaja teha inimene koledamaks, kui ta tegelikult on. Sa mõtled telesaates telesaates, Ahkegi tuleb külla ja mingil kombel ilmselt tulen saatesse külla ja Tiinale on öeldud, et, et ei, ma ei mõtle seda niimoodi. Kas inimene peab olema nõus sellega koledamaks näoga inimesi koledad? Harva tuleb ette, on see lihtsam kunagi kuskil seal koosoleku saates me Koit Toome tegime. No pole enamaks otseselt ütleme ütleme muutsime teda nägusat noormeest, niisugune keskmine misiganes. On see nagu lihtsam teha inimesest koledamaks või, või, või on lihtsam teha. Vaata ta jälle küsitakse, mis on. Sinika joonistad inimese silma alla mingisuguse osa kas need ilmtingimata nagu see kole ilmtingimata väga ilus ka ei ole väsinud ilme või kärnane tuleks usutavalt, usutavalt väsinud ja kärnane ja mitte niimoodi kuidagi. Vahel on, muudas seal, vahel on nii ja naa, vahel on lihtsam, vahel keerulisem. Noh, tegelikult see ei maksa alahinnata, Ta seda ilusamaks tegemist, seda on ikka, see on ikka ka, see ei ole, see ei ole, noh, ütleme siis. See ei ole, vahel arvatakse niukseid, spetsiaalefektid või mingid koledused, et seal nagu ülikeeruline teha. Noh, mitte. Mitte et see oleks lihtsam, igal pool on omad asjad, seadused, aga noh, sa ei saa, see on igal konkreetsel juhul, on see erinev? Ei saa ning ma ei saa niimoodi öelda, et see on lihtne, see on keeruline. Kaugele nagu meigi kombitsad ulatuvad väga koledast inimesest. Kosi moonust on võimalik teha ka. Kena on talutav ja niuke kena nägus inimene. No ütleme vot seesama, nüüd võiks öelda, et kas on nagu lähedalt vaatamiseks või suurele lavale, eks ole, või suuredi suurele distantsile. Et seal on jälle eraldi asjad, eks ole, suur distants lubab nagu natukene rohkem või noh, nagu võimaldab suuremaid vahendeid kui paksema pintsliga ja, ja mingid sellised natuke teised reeglid. Aga no kuidas ma, et ma ei saa ju seda öeldumati. Vahel see on jube, ei tea, kui tihti sa kohtad, on looja? No jumal küll, siin tööeetika vastane, mis on praegu, vahest ma teen, teen, ja ma näen, et no midagi paremaks ei lähe. Mina ka ainult ennastki, vastan seal kõiki. Tõsi jah, praegusel ajal selliseid materjalid, ma kujutan ette, et on väga, võib-olla ma olen vahel olnud ige väsinud ja õde on kinni, ma ei tea, ma ikka juhtub. Õie kui suurt niisugust kunstiannet alanenud. Nõuab, et lõppude lõpuks ikkagi tegelikult sa ju maalid kellelgi näo pea seoses või? Nojah, ma arvan küll pisut. No nõuab, tore oleks, kui Eestis on see, et see on ju sa pead pintslit suutma pliiatsit käes hoida. No tore on, kui tore palestitel värvide nägemine või inimesel ikkagi olla on võimalik endale reeglid selgeks teha, et ma ei tea värvikaart, need toonid sobivad nendega, kõik see on. Siis on see karm töö, kui sa pead niimoodi seda tegema, minul õnneks. Õnneks on kuskilt antud, mul on mingid värvid ees ja ma lihtsalt nagu võtan sealt, mis mul tunne tuleb, see on, ma saan aru, et see on suur kingitus, et ma niimoodi saan seda teha. Et ma ei pea nagu vaatan seda inimest, ma vaatan neid värve ja siis mul kohe tuleb kuskilt. Mina pean, nõukogude pärandist on veel veel ilmselt teatritesse jäänud. Neid väga vana, aga. Vähe asi on edenemas, ma ütlen seda on tore kuulda kompetentsi inimesena vana sinul edelemoneerijaid, kes. Ikka tulevad, lasevad pintsli pehmem pool kliendi poole pööratavad, keeravad selle pulga ja tõmbavad potisinise värvi lau peale laiali, et ma arvan, et seda jääb järjest vähemaks ja väga vähe. Kas nagu krimineerimise senisest trendid ka, et oli, muidugi ükskõik, liigub, seal, liigub ikkagi selle loomulikkuse. Ja, ja ütleme nahasõbralikkuse suunas, et kõik peab olema väga tervisliku, ohutu või misiganes. Juustu juustule kompressoriga, eks ole, vanasti määriti, nüüd pritsitakse. Seda kõik võimalused on absoluutselt, et noh, on mingid üx klassikalised asjad nagu balleti krim või? No see on niukene, noh seal on mingi klassika ka, aga üldiselt see asi kõik. Mina usun ja näen seda edenemist küll väga. Kui nahasõbralikud on need filmikrambid, sa oled teinud. Millised filmid nagu vanad ja kobedad saavad jala? Noh, jalad alla minu Lenini tohutu grimmi korral stiilipidu siilipidu jäi kahjuks teistele toredatele tüdrukutele votsis siis mingi Twain, Tallinn ma ei seda Tallinna ja siis veel igasuguseid teisi toredaid asju, kaasa arvatud näiteks protiina, lastesaade, mis on sinuga määrida, kuidas, kuidas üldse on sihukeste filmivõtete puhul ja ka selle selle lastesaate puhul, eks ole, sa pead tegema neid, näitlejad, need asjad kestavad, kestavad, kestavad ühe päevaga ei tehta ju midagi ära, sa pead sama täpselt identse ja meigi seda jälle uuesti, kuidas, kuidas, kuidas sa sellele meelde jätad, pilt inimesest? Võib teha pilt eriti ütleme, kui on pikem vahe, siis on foto väga tore, kui on, saab joonistada ülesse, mida ma olen teinud, alati ei ole võimalik leida, on vähemalt on sinu enda paberite või stsenaarium, Orson Su joonistus samade madja vahendite toonidega. Ja noh, õnneks on natukene mälu ka. Ja mäletab, mis on uue, kohe seda tahan ka rääkida. Mäletab, mina ei tea, mis siis on, ühesõnaga kas seljaaju või ma ei tea, mis koht mäletab, et vahest on see, äkki selgub, et mingit märget ei ole või noh, ma olen veendunud, et see ei ole vaja taastada või mis iganes. Ja mingil hetkel oli tunne, et ma ei tea midagi. Noh, mis ma tegin. Et kui hakkad nagu tegema, siis tuleb tegemise käigus käed mäletavad, et tuleb see asi uuesti välja. Jalgratta hoidmine. Jah, kas sa mäletad, nagu neid materjale ka ja ma mõtlen siis ka mitte ainult neid neid värve ja, ja asju ma mõtlen, kas sa mäletad ka inimesteni näonahka liigesega? Muidugi tuleb Savisaar o Edgar võtad kohe prauhti sahtlinumber kolm lahti topsi number 17 päevasele vahe. Ikka jäävad asjad meie inimesed tänaval vastu ja seal seal on nagu meenub, et sa oled teda kunagi krimineerinud ja nägusi ma mäletan üsna hästi. Ahah, on nimedega, on kehvem. Olla nimedega on neil kõigil kehvas Eestis telejaamasid täpselt noh, ütleme niimoodi enam-vähem arvestatav telejaamas, et arst kolm tükki on ees, on igasühes oma loetud arv saateid. Kui palju grimmeerija, kas need on pigem ülearu, jääb neil puudu. Grimeerija. Ühesõnaga, minu meelest on tööd vähem kui grimeerijaid sest et see on nagu praegusel hetkel on ta selline krineerimine, jumestus on, on läinud selliseks populaarseks, mis on väga tore, et seda nagu räägitakse ja õpetatakse ja, ja selle vastu tuntakse huvi. Järelikult see tagab siis konkurentsi ja järelikult kui parema kvaliteedi. Aga kus seda nagu kasutada, vot see, et noh, me räägime krimineerimisest, aga, aga tegelikult ju, ega, ega ega filmi või telemeigiga ju niisama tänavale kõndima ei lähe. Miks me elaksime ette täpselt, ma tahtsin ka küsida, väga saab kremli-beib kipugi kohe maha pesema. Pesi muidugi läheb. Poeski täitsa kena. Nii meid kui see peab olema kõik ülinaturaalne. Kui kõik siia ilmub suurele kinolinale, siis see peab olema vägagi elusast elusast peast lähedalt vaadeldavat kumminägu. Päevavalguses. No väga lähedal ujudes ikka natuke on, aga. Nojah, ütleme, et noh, tegelikult televisioon võimaldab natukene või ta isegi nagu vajab natuke tugevamalt tugevamad Krimmi Hansu filmilinti filmilina. On see ju palju kallim, eks ole, kui, kui tavameik. Et ma peaks jääma oma ostukeskuse vahendite. Minu sügavam veendumus on see, et professionaalsed tooted on ka tavaelus üle kõige. Et mina, kes ma ei ole jumendamist üldse õppinud, võiksin tegelikult minna ja osta endale mingisugune filmilik krimikarbi, mitte ei tea niimoodi osasid tooteid võiks kasutada, sest seal on ütleme, selle sama filmitöö puhul on ju vot see, mis me siin rääkisime, sellest, et kõik läheb nahasõbralikuks ja, ja kõik on nagu selline liigub loomulikkuse poole. Üks oluline omadus on ka see, et see asi peab kestma et selliseid lühikesi tööpäevi enam ei ole ammuilma. Et tööpäev võib kesta 10 12 tundi, vahel rohkem. Ja selge see grimeerija lähedal ja kõik on võimalik kohendada ja parandada. Aga et see on just nimelt see samasid, see Krimmi ei tohi inimesele muutuda koormavaks, eks ole, et ma kuidagi kuhjan sinna mingisugust, ma ei tea mida iganes peale. Et on osad asjad, mis on elus täiesti kasutatavad ja väga head ta võib olla küll mingil hetkel. Tundub, et kallimaga ta on, ütleme, selles mõttes ta on kvaliteetsem ja tegelikult vahel annavad sellised paremad asjad kauem välja ja annavad parema tulemuse. No ma ei tea, aga noh samas nüüd nii ka ei saa öelda, et minge, ostke ainult neid reisi kõigile seal seal midagi toredat. Vaatan igasse purki ja karpi ja igalt poolt leiab midagi igal sarjal. Ka see, mis on, on poes, ma tea, sõjariiulite vahel võib avastada midagi toredat, lahedat. Selge, minul sai väga selgeks, ma loodan, et ka sinul, Margot diivani pilt ammu väga selge, lähme öeldakse päevakorra teise punkti juurde. Selle keele juurde me ikka üritab oma kuulaja või külalistelt nuusata mingeid laule, mida nad meie vestluse lõpus kuulata tahavad sina maksta ükski, mida, mida prantsuse keelde sulanud. Jah, ma olen palunud küll midagi prantsuse keelde, selle fonoteegist välja otsimisega lähima kurja vaeva. Kuidas kirjutada bojaar Zoja lõbuks? Leneegresvertsi Elegance vahelase. Väga tore, mul on, need laulusõnad on kodus raamatu ja õpiku vahele ja siis ma juba peaaegu saan nendest aru. Väga tore, ma olen kindlasti kindralitega varssa nendest täiesti. Aitäh sulle, Tiina olemast.