Nii, ja nüüd meil on hea meel raadio stuudios tervitada. Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni eriala õppejõudu Katrin aad, tere päevast. Praegu õhus olevast Teidikaga kriisist rääkides murtakse piike nagu eelkõige normide küsimuses, et kus inimesed ei tea enam, mis on õige, mis on vale ja kas tõesti siis niisugused noh, need nii-öelda terminid nagu õige ja vale on, on ajas muutuvad ja normidele nii-öelda vajavadki aeg-ajalt ümbermõtestamist. Mhmh no peame lähtuma eeldusest, et sellises postmodernses ühiskonnas nagu Me elame, et siin on nagu tõde ikkagi alati läbirääkimiste küsimus. Ja keegi ei anna meile kõrvalt mingisuguseid norme. Me peame nendes normides kogu aeg ise kokku leppima, aga ühiskonnas loomulikult kipub olema niimoodi, et, et erinevad huvigrupid nagu võitlevad selle nimel, et kes saab nagu selle tõe sõnastada. Ja eks meedia ja poliitiline võitlus käib ka selle nimel, et, et kelle maailmapilt, kelle ideoloogia kehtestatakse normina, nii et noh, me võime seda elu vaadata kui sellise võimu võimuvõitlusena ja seetõttu need normid ja need eetikanormid kipuvad olema väga venivad, mis need eetikanormid täpsemalt on moraal, õiglus, see sisuliselt eetikanorm on see, mida me siis kõik tajume, tajume nagu õige heana, samas noh, ma näitan, et ka eetikanormid on väga suhtelised, et, et ka väga ebaeetilist tegu. Me võime lavastada või muuta väga kangelaslikkus. Kas või filmikunsti näited on ju sellised, kus negatiivsed kangelased on, on niivõrd sümpaatsed, et me elame neile kõigile kaasa näiteks näiteks hiljutise mis sisend, mis läks nii et seal olid palgamõrvarid ülimalt atraktiivsed ja ülimalt kenad ja toredad ja me tõesti elasime kaasa ju sellele, et nemad heade kangelastena võidaksid siis selle halva vaenlase Kas niisugune asi võimalik ka nagu reaalses elus mingisugune mitte mitte ainult filmis, tuua see nagunii-öelda filmimaailmast reaalsesse ellu? Okei, ma toon ta rahvaluulest ja siis tuleme pärisellu, et võtame selle Rummu Jüri näid. Et Rummu Jüri ei olnud ju tegelikult üks teadlane, tegimegi uurimustöö selle kohta ja käis neid kohtu kohtuprotokolle uurimas ja tõi selle välja, et Rummu Jüri ei võtnud ainult ainult et rikastelt ja säästis vaeseid, see polnud nii, ta võttis vahendeid valimatult, me lihtsalt vajame kangelasi, meil loome need kangelased ja selline negatiivne kangelane võib-olla teatud huvigrupile väga-väga meeldib mõnus ja eeskujulik. Et jälle selline kõik on suhteline. Kuidas me lavastame või millise retoorilise visioonime. Me loome ühele või teisele kangelasele. Rummu Jüri Rummu Jüril on omamoodi niisugune kummaline moderne paralleel või niuke vaste kaaslase Meelis Lao, kes veel mõned aastad tagasi oli meediakangelane, vaatamata sellele, et, et diskussioone käinud niivõrd selle ümber, kas ta võtab ainult rikastelt ja säästab vaesel vaid vaid vaid mingil kummalisel kombel muutus ta nii-öelda meediakangelaseks sellest kõigest sõltumata. Kelmi see kelmi arhetüüp, et kelmi arhetüüp on olnud hästi populaarne ja meil on neid kelme ju noh, kelm mõjub meediapildis sellise atraktiivse seksikana, et et noh, ma võin öelda, et tegelikult ka Siim Kallas, mõnes mõttes on see kelmi arhetüüpi esindaja Meelis Lao kõrval kindlasti. Lepajõe sobib sinna sinna Rimi, nii et sellist ja, ja rahvas tellib nad ju oma ostukäitumisega kroonikates ja, ja, ja sellistest väljaannetes, nii et nad müüvad hästi ja, ja nad sobivad sinna müütilise retoorilise visiooni väga hästi meile, aga ma saan aru, milleks on vaja positiivset kangelast, et innustada milleks on meil vaja Andrus Veerpalu, selleks et lapsed hakkaks paremini suusatama. Aga milleks, milleks on vaja nüüd seda, seda niisugust suli ja, ja, ja niisugust negatiivset kangelast nii-öelda? Ma arvan, et selgitaks seda täpselt selliste arhetüüp Se maailmapildi kaudu, et et iseenesest, ega me ei mõtle, me ei pane pilti maailmast kokku selliste ratsionaalsete argumentide kaudu mitte sugugi vaid, et me, meil on sellised staarid, sellised narratiivid, sellised lood, tegelikult me saame muinasjuttude kaudu ja seal on väga-väga kirju pilt. Aga need skeemid on väga lihtsad, seal on hea, võitleb halvaga nagu Bush võitleb bin Ladeni või Savisaar võitleb meil siin Ansipiga. Kumb seal hea valvur kustpoolt vaatan kaheneb puhtalt vaatepunktist, nii, ja siis seal on veel. Igasugused kõrvaltegelased, seal on narr, seal on siis narr, võib-olla narr või selline peksupoiss maailma meedias kõige nagu vingem või kõige jõulisem selline peksupoisist narr on praegu kindlasti ma ikka jaksan, et meil on ühiskonnal, ühiskond kohe loob sellise süljetopsi ja annab ja peksab ja taob. Ja, või Eesti ühiskonnas, noh näiteks kindlasti on vaja aeg-ajalt togida seda viiulit noh, rohkem kui tegelikult nagu vaja on või, või kedagi kedagi, kellele nagu nagu ikka aeg-ajalt vastu kukalt lajatada, et meil on vaja seda, kelle pealt me nagu elame oma negatiivsed energiad välja ja siis me loome sellise pühaku kuju. Pühak, kes on Eesti, Eesti ühiskonna püha püha, kui juhtub selline asi, et pühakud ei puuduta ja pühaku negatiivsetest asjadest ei, ajakirjanikud ju kunagi ei räägi. No Lennart Meri tuleb esimesena. Selge aga meri kõrvale kujunes ikkagi uus pühak, mina arvan siiski, järgmisena tuleb siin Arnold. Kuigi alguses meedias tuleb suhteliselt nagu naeruväärse tegelasena, aga, aga juhtus selline asi, et kui Res Publica, Res Publica poliitikud nagu käisid alla või nad muutusid nagu, nagu selliseks vihaobjektideks ehk nemad muutusid narrideks siis kuskil kahe nädala kahe nädala kahe kuu jooksul tõusis samaaegselt president Rüütel. Te arvate tehase? See käib, ma arvan, üsna alateadlikult ühiskond lihtsalt vajab sellist sellist pühaku kuju. Aga see ei ole seotud pühaku kuju presidendi institutsiooniga kõik, kelle bana minu poolest kas või Meelis Lao Natuke on, on küll institutsiooniga seotud, kui ma küsin, et kes on Euroopas nagu pühaku positsioonil või milline on teha kunstitud intuitsioon, siis ta ongi selgelt Rooma paavst. Ja, ja loomulikult on ta on ta selline hästi vajalik vajalik noh, kes ikkagi annab mingisuguse tõe ja vale ja hea-halva kriteeriumi ja kellele, kellele, kelle käest sellisel hetkel saadakse kätte see sõnum või see päästev sõnum. Aga kas need ikka temalt saadakse, võib-olla seda kõike konstrueeritakse, aga me teeme ju kõik seda ühisfantaseerimise käigus just just see mind huvitabki, et kuidas siis need pühakud tegelikult nagu rahva sekka jõuavad või sõnu sellest pühakust mis, mis kaudu, kes keskust sellest kasu saab? See on niimoodi, et, et ajakirjanik tahab luua pildi hästi seeritavaks ja, ja meil on peas ühised mudelid, ühised mudelid hakkavad meil tööle, noh, ma toon näite selle mudeldamise kaudu modeldamise kohta just niimoodi, et et oletame, et teie saate filmifilmiks raha ja te saate lavastada järgmise James Bondi. Nüüd ma küsin, et heiet, kui palju teil on seda mänguruumi või kui palju te peate mingisugust mudelit järgima ja nüüd ma küsin, milline on see mudel ja me kõik teame seda mudelit. Algusest juhtub, mis detseemspond läheb? Kõrgema võimu juurde, saab missiooni. Niisiis talle antakse need relvad, eks ole, ta saab selle küüntest kübara ja seitsmepenikoormasaapad ja, ja need asjad ja need teised asjad. Siis ta kohtub naisega. Jah, aga ta ei saa, naist tuleb selle naise välja teenima. Niisiis kohtute halvaga. Nüüd algab võitlus, esimene, teine ja kolmas ja otsustav. Ja siis ta saab naise teeb naisest ilma, et uus seeria algaks uuesti ja kui, kui te seda, seda seda põhiskeemi jälgiks, siis teie kassa numbrid kohe langeksid. Tegelikult aga ma küsin, aga kus see mudel teie peas, kus meil on, kus meil see ühine mudel, see tehas on olemas, me teame täpselt seda skeemi tuleb järgida. Sest enamik selliseid filme on ju tehtud selle ühe skeemi järgi. Et kusagil on keegi mudeli tootja ja kus see, kus see, ma küsin, kust ma selle mudeli saime, siis on tegelikult ju? See on ju see, kuidas karjapoiss kuningaks saab. Jah, nii et meil on, meil on tegelikult mingisugusest muinasjutust pärit see skeem, et kui keegi keegi hea tubli vääriksis mingisuguse pool kuningriiki ja printsessi, siis peab ta need kolm ülesannet täitma, võitlema nende nimel. Sama asi, noh, mudelit paljud filmid tehakse naiste jaoks konstrueeritakse selle muinasjutu põhjal, et Tuhkatriinu tuhkatriinu lugu hästi populaarne on meedias lavastada seda kasutada seda mudelit naisteajakirjad ühele mudelile ainult ainult inetu pardipoeg. Kõik see töötab. Kuidas siis sellest, kes täna tunneb ennast kehvanov, saaks samme iludestus abiga. Isegi mõni kaunitar ei praegu põdenud, mis on meil ka ajakirja Moden? Jajah. Jah, kindlasti ka mingi oma mudel, aga ma pean tunnistama, ma ei ole lugenud, aga oskasin natuke. Ei, aga see on see, et kui sa ostad see, võib-olla see on, tuletame sealt karjapoiss kuningaks ikkagi, et, et kui sa need imerelvad ostad võid sa tegijaga olla. Ja võitlusele printsessi saada. Ühiskonna tervislik. Kogu seisundit saab hinnata väga-väga erinevate asjade järgi, mina olen kuulnud eneseabi õpikust Lotte ja advokaatide kohta, et mida rohkem neid ühiskonnas on, seda, seda haigem see ühiskond on. Teie olete ühes oma ettekandes öelnud, et maailm on selline, milliste sõnadega teda kirjeldatakse? Me kõik oleme lugenud netikommentaare ja teame neid sõnu, millega siis tõesti Eesti elu kirjeldatakse, mida, mida, mida teie nagu nende nende sõnade põhjal järeldati meie meie elu ja maailma kohta, kes suudab oma sõnastuse kehtestada meediasse, kontrollib olukorda, et see on nagu see. Ma arvan, et üks selline oluline oluline vaatepunkt või noh, ta on nagu mingid võib-olla räigemaid näiteid, kuidas see töötab ja et me võimendiga halvemad koledamad asjad nimetada kõige ilusamate sõnadega. Ja, ja rahvas hakkab seda kasutama tema ja võetakse ideoloogia neelatakse alla. Et me võime ju minna piss käes võõra riigi territooriumile, sõdima. Aga me ei sõdi seal, räägime meedias, et me kaitseme. No mida me seal kaitseme oma terminite küsimus siis termin nisu muutub ja no aga siis saab ka, siis see omandab siis uue tähendused, kui me, kui me võõra riigi territooriumil kaitseväepüssiga demokraatlikke väärtusi. Ja inimesed ju noh, nagu ja meediakanalite, seda niimoodi nii jõuliselt, et propageeritakse siis sõdimine, muutubki kaitsmiseks ehk kõik halvad teod või kõik sellised omakasupüüdlikud teod tehakse ju oma omakasupüüdmatult. Del eesmärk. Meil on terve, ministeerium korraldab püssidega püssidega meeste elu püstitatuste levitada selleks, et teisi mehi maha lasta, eks ole. Ja seda nimetatakse teatavasti kaitseministeeriumist. Tseerimise no aga seal on need keelemängud, et me ei tegele mitte inimeste koondamise, vaid töötajate arvu optimeerimisega ja ja nii edasi, nii et, et ikkagi noh, keelemängu kaudu saab oluliselt Kuidas inimeste ahju ajamise retoorika on sellel noh, niuke suhteliselt nagu värske värskena meil meeles. Et langeb see sinnasamasse kategooriasse, millest te räägite? Noh, need ahjuajajad ju kasutavad nagu, nagu noh, tal oli, oma eesmärk, tal oli ongi ja see ongi nüüd selle, selle igasuguse suhtluseetika piiridega nagu räige kompamine ehk tänapäeva ühiskonnas, sa ei saa enam korrektsete argumentidega löögile ja siis kasutatakse nagu nagu väga räigeid vahendeid ja kogu aeg on vaja nagu vinti üle keerata tähelepanu võitmiseks. Sisuliselt ma saan aru nii mõnigi partei, kes nagu üritas ontlikult olla enne valimisi korrektne, lõpuks läks jooksuga kaasa ja tegin mingi väga rumala ja väga piinliku reklaami näiteks noh. Kas minu meelest tegid, nagu nagu sotsiaaldemokraadid lõpus selle, selle, selle, selle rumala vea nagu läksid jooksuga kaasa tuleb ikkagi arvates, et, et võidule saab, siis, kui sa näitad, et kui sa peksad savisaart, siis siis Et et ja, ja sealt tulebki see noh, see Juku-Kalle Raidi liik nagu, nagu infoedastus, et, et me ei kuulegi enam ühiskonnas nagu, nagu selliste ratsionaalsete argumentide esitamist ja, ja kuigi Haber Habermas ütleb meile, eks ole, et otsustada, tuleb parema argumendi põhjal siis argumenti lihtsalt selle müra seest ei tule välja. Et kommunikatsioon läheb selliseks, et kes nagu nagu nagu vingemalt nagu, nagu nagu lärmab ja kõige rohkem nagu nurka sülitab, et, et see, see nagu tõuseb see trend tõuseb ja seda teevad ka ajakirjanikud ise, seda propageerivad ajakirjanikud ise. Priit Pullerits oli ju see, kes kirjutab 10 aastat tagasi, millised meediaeetikareeglid kirjeldab nendegi sulle 10 tükki 10 reeglit mustvalgel ja peaksid olema üheselt mõistetav. Ja nüüd paar aastat tagasi kirjutati arvamusloo, kus ta ütleb, et Tättega Ameerikas seda juba ammu enam järgida, sest see ei müü enam. Ja nüüd ta ise käitub ja esineb ju täiesti nagu Kaur Kender šokeeriv ekspluateerib ja, ja teebki liiga inimestele, kui vaja on, sest see töötab, sest see rabav, sest et see tõmbab kaasa auditooriumi. Aga kui kaugele nemad ei saanud veedeediga areneda, et millega. Ühe pauguga, mis koha peal me praegu oleme, ma loen Inglismaal ajalehti, siis seal on ka kvaliteetajakirjandusest, Guardianis kolumnistid kasutavad kaunis kaunis, räiged retoorika, teinekord teevad seda taga nii-öelda nutikalt või üsna nagu targad seda nagu lustlik lugeda, aga ometi et see ei ole ainult nagu mingi Eesti probleem või mingisuguse arengu arengutsooni probleem. Ei ole, loomulikult ei ole noh, sisuliselt ega keegi ju ei oska seda tulevikku ette ennustada, alati võiks öelda, et siis hakkab mingisugune eneseregulatsioon. Sisuliselt peaks ostja oma osa nagu, nagu selle sõnumi kuulajama nagu müügi ostukäitumisega reguleerima. Aga kui me vaatame, et, et loomulikult, SL õhtuleht müüb paremini kui kvaliteetleht, mis on ka muutunud aina emotsionaalsemaksi, siis vaieldamatult tellitakse sellist emotsionaalset infoedastust. Mulle tundub, et see, see niisugune ostukäitumise muutmine ei ole nagu lahendus, ma tunnen ühte ühte naist, kes on lugenud Postimehe tellijad, luges postimehest iga nädal järjekordset Priit Pulleritsu artiklit sellest, kuidas naised tuleb üldiselt nagu ühiskonnast isoleerida, aga ta keeldub vahetamast oma oma väljaannet sellepärast et alunud Postimehe lugeja. No see on ja sinna lahendasin sellega, et ma võtsin nad mõlemad jah, midagi pead ju lugema. Ja siis nagu jah see teine ikkagi tasakaalus. Natuke või vähemalt seal on teised huvigrupid on taga ja, ja see infoedastus võib-olla ei ole nii selline konservatiivne seksistlik, kui ta on läinud. Postimees on muide tulehakatuseks paremaks. Justkui me tuleme tagasi. Internetikommentaaride juurde, mille ümber praegu elavad vaidlused ja diskussioonid, toimuvad, et noh, korduvalt ja korduvalt nüüd räägitakse, et rünnak ohus on sõnavabaduse, et mis asi see sõnavabadus on ja, ja kas me saame nagu võtta selle netikommentaaride piiramise või nende nende jälgimise üldse sõnavabaduse kriteeriumiks? Ka mitte, see mees, kes kutsus mingis kommentaaris juut ahju ajama, ei rääkinud sellest, kuidas kapo, tema nagu sõnavabadus praktiseerimist nagu jälgib ja No sisuliselt see on selline klassikaline väitlusteema ja meie oleme nagu noh, tudengitega palju väideldud sellel teemal ja minu meelest ikkagi alati kaldub, kaldub nagu väitluse lõpus ikkagi, kui me kaalume, siis nüüd seda, et me me sure, Suleme seal need nende kurjade inimeste või nende õelate halbade inimeste suud. Ja me kaalume siis seda, et, et see, ega see info kuskil leiab oma väljapääsu ikka, kas siis ta seal peldikuseinal või maja seinale grafiti on siis parem. Et lõpuks me ikkagi kaaludes leiame, et, et parem olgu selline netikommentaar, sest et teada on see koht, kus ta ilmub, see kontekst, kus ta ilmub, ütleb ise, et seal võib kuritarvitada ja, ja neid asju ei pea lugema. Nii et, et see on selline noh, lõputu vaidlusteema, aga, aga ma arvan, et, et praegu ta on ikkagi ikkagi pigem nagu, nagu pseudoteemana tõstatatud. Mulle tundub, et sellega kuidagi üritatakse jälle jälle nagu tähelepanu mingisugusele kõrvalteemale, sest et on ju mustvalgeid juhtumeid, kus ametnikud ei suuda tegelikult anda hinnangut ebaeetilisele käitumisele. Nüüd võeti need netikommentaarid, et ma seda tahtsingi küsida, et kas kas need teemad, millest praegu Eesti ühiskonnas räägitakse, kas need on tegelikult nagu nagu A ja O kas need on kõige tähtsama teemad või lihtsalt solvatakse ja hämatakse ja peidetakse mingeid märksa olulisemaid teemasid? No see on alati väga raske määratleda, et kust see pseudoteema hakkab, et selg noh, minul on nagu selline klassikaline näidet, et millal oli see pseudoteema, millal nad konstrueeriti ja selgelt välja välja mõeldud oli siis kui oli see laari. Vallavalitsus oli nagu väga madalseisus ja siis tulevad need teemad, et mis oleks, kui vahetaks ära eesti nime. Ja nädal aega hiljem, aga mis oleks, kui vahetaks ära Eesti lipu ja siis läks möll lahti, eks ole, kolm kolm kuud. Rahvas hakkas oma sümboleid kaitsma ja, ja tegeleda nagu pseudoküsimusega. Iseenesest noh, väga raske öelda, mis, kas mõni ametlik mõtleb selle teema mõtlebki, et see ongi see kõige olulisem teema või, või ta lihtsalt tõmbab oma oma tegevusele sellega tähelepanu, et päris raske. Kas need lipu ja ja nime teemasid mitte ei kutsunud ka esile inimesed, kes olid Laari valitsusega toonasest lähedalt? Jah muidugi läheb, see on ja kusjuures nad olid niivõrd geniaalselt välja mõeldud ja kui ma ütlen, et mõelge välja üks pseudoteema, siis teist lehiti selliseid nahinga annab sulle. Rääkides viimasel viimastel on siin mõne mõni aeg tagasi, oli niisugune väga põnev teema nagu linnugripp, haigus, mida peetud arstid väidavad, üleüldse ei ole üldse olemas ja kui, siis millest seal surnud vist kusagil alla 100 inimese. Samal ajal kui Suurbritannias Sulev tavalisse grippi pea aasta jooksul 10000 inimest. Me ei loe ajalehtede esikaantelt seda, kuidas gripp möllab, gripp tapab külmaga, loeme seda, kuidas linnugripp möllab, linnugripp tabab ja vist ka Ameerika Ühendriikide president tegi pöördumise rahva poole, kus ta rääkis, kuidas ta nüüd kaitseb inimesi selle linnugripi eest. See on ju ka niisugune tore niuke võimu teostamise jänesekehtestamisatribuut või mis? Et siin on nagu hästi huvitav teema iseenesest on see, et kuidas ühiskonnas toodetakse ja hoitakse üleval hirmu ja klassikaline näide sellest oli noh, et kuidas, kui Putin tahtis uuesti minema Tšetšeenias ja siis olid vaja, pidid hakkama, eks ole, need trepikodades plahvatused ehk meeletu hirmufoon luuakse ja siis inimesed on, on valmis, et algab sõda 11. septembril, rahvas sattus sellisesse paanikasse, kas, et Bushi populaarsus tõusis nädalaga 30 protsenti ja praktiliselt, kui ma hoian hirmufooni, siis ma suudan ühiskonda kontrollida, hakata piirama igasuguseid vabadusi, ka sõnavabadust. Ja, ja see töötab nagu, nagu väga hästi. Ja, ja, ja iga kuu pärast üheteistkümnendat septembrit tuli teadaanne, kodanikud, olge valvsad, meil on infot, et meid rünnatakse selle hirmu foonil ikkagi voli üldse, võimalik. Et buss läks sinna sinna Iraaki ja peale selle mitte ta loob ja hoiab seda meeletut hirmu, vaid ta loob valesid seoseid sinna juurde, et noh, puhtalt võib valetada. Ühe enamik ameeriklasi uskus enne Iraagi ründamist, et Iraak oli seotud 11. septembriga, aga ei olnud, ei olnud nii sotsiaalsed uskumused, mida ka meedia toetab ja toodab, tegelikult ei vasta absoluutselt tegelikule olukorrale. Aga samas kui tegelik olukord selgub aastaid hiljem, praegu teame, et kõik see jama põhiliselt sõtta minekuks olid jamad ometi ka Eesti vabariik osaleb selles Pragmaatilistel põhjustel sest me arvame, et me tagame endale sellega siis oma väikse riigi kütuse väga suure sõjalise õues, midagi ei ole teha ja, ja seetõttu muideks ka Eesti meedia seda müüti tootis Eesti õpilaste kirjandites lugesin Masama uskumust, et Iraak ja 11 september olid seotud. Mis praegusel hetkel Eestis on need, need ohtlikud hirmutekitajad, mis, milliseid hirme praegu rahva peal katsetada. Saadakse arusaamast ja eelmine aasta 10 aastat on mobiliseeritud. Poliitilist võitlust eelkõige Savisaare hirmuga ja see ongi ja selle tagajärg on see Tal on nii suur, üks põhjus on see, et tema toetajaskond ikkagi väga koondub, koondub liidri ümber, aga Savisaar ise toodab ka hirme, Savisaar ise ise jätab ka mulje, et ülejäänud poliitilised jõud võtaksid selle pensioni ju nende pensionäridelt ära. Ja see on ju väga tugev hirm, mida ta, millal ta üleval hoiab. Aga jah, see on nagu hästi tüpnen, iga ideoloogia vajab hirmu, et koos püsida. Kuidas rahvas selle selle hirmu peaks ära tundma, et praegu pärast neid viimaseid valimisi on üha ja üha mina tunnen isiklikult ennast solvatuna, et öeldakse, et rahvas on loll, mina olen ka rahvas ja, ja, ja ma ei tea täpselt, kas meil süüdistatakse selles, et ma käisin valimas või või oleks mind süüdistatud, kumma poleks valima läinud igal juhul olema loll? Ei no samas sisuliselt see ei kutsu muud emotsiooni ilmselt sinus esile, kui öelda, et meil on ikkagi, meil on ikkagi niivõrd võima juhid, meil polegi, meil pole eliit, keda üldse valida võimu juurde, et see, sellest me ei liigu selle asjaga edasi. Sisuliselt noh, mis tähendab, rahvas on loomulikult selle, selle valimiseelses möllus on mõjutatav, aga mida me asemele pakume, sisuliselt juba Platon kritiseeris seda demokraatiat, demagoogid suudavad, eks ole, rahvaid üles kütta, neile meid ära osta ja nii edasi. Aga mida tasemele pakkus, see plaat on, pakkus ju praktiliselt Parema võimaluse valgustatud monarhia, ehk ta ütles, et filosoofid võiks olla võimul ehk tegelikult ta pakkus diktatuuri, kust, mis annaks temale võimaluse siis korraldada asju nii et eks ta ikka võimuvõitlusele, kui me mõtleme niimoodi, et kui lapsele sisendada maast madalast, et on laisk, lohakas, loll ja, ja, ja, ja räpakas siis temast saab see inimene, kas rahva puhul on samamoodi, et kõik, mida rahvale nagu sisendada, sellega võtab omaks ja, ja lõpuks ongi niimoodi, et rahvas ongi loll? Noh, sisuliselt ikka sellisele kodanikuühiskonnale muidugi nagu midagi head ei tee, et, et halb, kui sellised müüdid lastakse, lastakse käiku, aga viimased valimised muidugi tekitasid nagu ka selliste mõtete nagu lõhestamist, et vanad noorte vastu, eks ole, pensionärid siis nende kõrgepalgaliste vastu siis üks rahvas teise vastu, et iseenesest need viimased valimised olid väga, väga, väga selline halb, halb lehekülg, ma arvan, meie sellest midagi positiivset ka võib näha, toimub sellest äkki sellest lõhestumisest mingi mingi mingi puhastamine kes meil seda tulevikku ette ennustab, sest et kõik need grupid, kes seal möllus osalesid ükski grupp ei näe ennast ebaeetiliselt käitumas. Iga grupp, iga retooriline kogukond loob endale sellise narratiivi sellise loo sellise müüdi, kus nemad paistavad eetilised. Ega need, kui keegi ütleb, et, et valiti Savisaare kaudu ebaeetiline poliitikat, ei nähtud kohukesi ja lubati ainult, eks ole, vorst vorsti vastu, et et võim sulle, pensionid mulle. Aga, aga kindel on see, et, et see kogukond ikkagi näeb savisaart oma päästjana oma muuseas, kes viib neid tõotatud maale. Nii et, et nagu öelda, et mingisugune valijaskonna grupp on ebaeetiline. Ma arvan, sellises noh, ta oleks nagu hästi lihtsustatud käsitlus, see pole nii. Samamoodi kui reformarid lähvad savisaarega ühte valitsusse, siis nad leiavad, leiutavad oma narratiivi oma väärtushinnangulise Loonad ütlevad, et vaadake, et me ju ei saanud. Me ei saa lasta neil seal üksi valitseda. Et me peame olema seal kõrval, siis nad saavad teha vähem sigadusi, see narratiiv on olemas, iga iga kooslus mõtleb välja oma eetilise sellise väärtushinnangulise loo. Kui te vaatate kõike seda, mis toimub Eestis ja maailmas muidugi ilmselt niisuguse teatava ütleme, professionaalse distantsiga, mulle näib, et, et te suudate, te ilmselt ei vihasta enam, kui ta hommikul ajalehti loete või vihastada ikka. No igaüks, igaüks loeb nagu, no ega keegi ei suuda hommikust õhtuni ainult nagu analüüsida, et vaieldamatult me kasutame kahte lugemistehnikat ja enamus aega ikkagi me võtame seda meediat ju ka, kui me vajame infot ja igaüks võtab noh, saab ka meedia poolt mõjustatud ja väita, et mina küll ei julge väita, et meedia mind ei mõjusta. Noh, siin ongi küsimus, et, et kas meedia manipuleerib meiega rohkem näiteks kui 100 aastat tagasi või 200 aastat tagasi või kas meie maailmapilt, maailm, kas meie maailmapilt muutub täpsemaks, kas me orienteeruma maailmas paremini, kui inimene 100 aastat tagasi või need manipulatsioonid on, on tunduvalt jõuliselt ja enneolematud, et, et kui ma nüüd küsimuse vastu mida teie selle kohta ütlete, ajakirjanikena. Me jätame selle küsimuse siinkohal õhutänavad olid tema, saadame selle edasi oma kuulajatele ja kas nad tulevad tagasi. Just pardanudele Katrin, ava meie saatega ühinemast, me kuulame siia jutu lõpetuseks tangot, mis paistab teil üsna lähedane olevat.