Tere Briti hooliganhausi uuesti defineerinud duo Audio Bullis kauaoodatud teine album on kätte jõudnud. Generation leibeliks endiselt peamiselt peaga ja kaasaegset poppi tootev sort mis on meieni toonud kümnete muude seas nii erry kui Phoenixi kui Metro Riia. Mina, Valner Valme praegu pikalt hakatuseks ei lobise, sellest hitt hakkab kohe jooksma Aimin lav. See on audiopoolise teine singel albumilt Generation, mis äsja ilmus. Kõlava pealkirja järgi võiks plaati pidada oma põlvkonna häälekandjaks ja natuke seda ambitsiooni albumil näibki olevat triiti kannule ja teha tänapäeva inglise subkultuuridest läbi imbunud kõigile söödavaks sammas intelligentseks produtseeritud lihtsa kuti poppi kus ristuvad erinevate Andrei raundis pärit tantsumuusikastiilide sugemeid suhteliselt steriilse raadio Bobbyga. Ja kui sa räägitakse asjast noore inimese asjast otse ja keerutamata. Aga vat päris see ambitsioon ei kanna, triitsid eravusest nutikusest jääb puudu nii muusikas kui tekstides, sedapuhku samas momente ja lugusid on, aga tervik on puudu. Ja võib-olla ma ei oleks nii kriitiline, kui poleks seda superhead. Iigo voor, albumit samadelt meestelt aastast 2003. Nüüd aga kestis audio Bullis on kaks Lääne-Londoni meest, produtsent, elektroonik, tammede hindu teel ja vokalist instrumentalist, saiman Frank. Et öelda, mis on nende muusika, tuleks alustada esimesest plaadist. Ego varr, huligaan, Hous, punketit, jõud, nagu me mõistame seda tänapäevaselt ja niinimetatud tantsumuusikas mitte arhailised ja liigatestruktiivselt smart pange siis tegid segu noore inimese Houssist, garaažist postujarhaus, rivist Street hoopiski Preiksist. Seejuures nende garaaž pole see, mida nimetati veel hiljuti juge garaazh, vaid kõigi kraažiga seotud asjade eelmine üldnimetaja lahe ja friik mutantvorm Houssist, Speed, garaaž, ülbed kaalid ja põrklevad viidid, piidid, mis üksteise otsast Põldsuga alla hüppavad. Kuul, mis sellest järele on jäänud. Eks üht-teist on ka, kuulame bulise esimest singlit, mis juba all käib ja briti äsjast Top Ten hiti Šatyodowne Kaastegev Sinatra, Frank Sinatra tütar, tänavu suvel 65 aastaseks saanud tore tädi, sämplitud Anthony Bono samanimelist pala sattuda. No vot nii uuel plaadil tundub audiopulli sammustanuvat liiga suure tüki tahetakse endiselt olla noortele Rebelid piltlikult piltlikult öeldes tänava mäsu eesreas sammuvad Dawkaid, seda sümboliseerib muuhulgas ka pidev pommikujund plaadiümbrisel. Teisest küljest tahetakse olla ka nagu laiemale publikule arusaadavat viimistletum, stuudiotöö ja raskema aga aeglasema ja konkreetsema astumisega rütmiriiul. Siit ka lihtsamad, samas igavamad meloodiad a la nagu neid võis kohata, tõusolid q, teisel ära kukkumisplaadil vähem trikke, vähem puhast lusti. Kes tahab olla kuul, see ei saa olla kuul, aga okei, okei rohkem on siin hiphopi. Tõsi, see ei ole iseenesest halb joon ja see ei ole ka halb hiphop ja käib täitsa hästi kaasas inglise moodsa hipobi lainega, mille paremate esindajatena mainige kinnimeni diisi raskeli Keinud vanameister Rudsmanoovad, kes ka muide sel plaadil kaasa teeb meid laiksaat. Suund popi poole annab aimu, et ollakse palju kuulanud Streeti aga maiks Ginari teist albumit suurepärast urban popplaati üsnagi oma külalist grand Donald Trump From Free möödunud aastast ja ollakse sellest omad järeldused teinud. Mis ei ole paha, peab kursis olema sellega, mis ametivennad teevad, eriti kui nad hästi teevad. Aga ei ole päris nii mahe välja kukkunud. Pean silmas siis midagi nii trafaretselt, samas okkaline, samas ilus nagu roos. Okei, lasen siit ühe rajuma ja mitte kommertsi, maa, loo, mis on lärmakas siin on säilinud tüüpide vaimukas ning vaatamata vähestele ideedele need vähesed ideed mätsivad. Ei kiun. P Q ning kokkuvõttes ei ole see kehv album aga bändilt, kes reedefineeris pärast 80.-te lõpu ja alter näitleja lä Richardi termini varem happest läbi imbunud termini hooligan Hous ootaks lihtsalt rohkem blogis ka samas loodame, toodi bulis ei ole ideedest tühi, vaid et nad uuel albumil kohati varjavad neid. Ja kui nad näevad, et sellise poolkõva albumiga kommertsliku läbilööki ei tule, ehk teevad kultusplaadile iigo voor väärilise järje, järgmine kord maha ma neid ei kanna ja seda plaati soovitaks kuulata juba väheste säravate lugude pärast ja lootuses, et äkki jõuavad kohale ka selle plaadi sillerid. Kui mitte, siis muidugi mitte. Aga nüüd, et siis, kui till teile Franks mind juhuslikult kuulevad, siis kuna see juhus on väike, on mul julge öelda, et mehed, pidage oma ego seda maha ja tulge järgmise epohhiloova plaadiga tagasi. Ja näitamaks, et uue plaadiga ei ole asjad nii korrast ära, kui kohati minu jutu põhjal karta võiks, panen päris laheda Housi loom kloun nii-öelda Hous lõõgastuge ära.