Vikerraadio. Rahva teenrid Tere, vikerraadiostuudio akna taga on täiesti sügisene ilm, vihmasadu on äsja lõppenud, tuul puhub, aga tegelikult on sügise alguseni veel kaks päeva jäänud. Täna toimub suur maailmakoristuspäev ja linnatänavatel on sügisekuulutajad juba kohal ehk lehepuhurid undavad nii mõneski linnajaos ja mõnel pool aetakse kokku juba suuremad lehekuhilad. Samal ajal kui teisel pool võib näha asfaldil lebavat üksikut märga lehti, millele särvud tegemiseks tuleb puhuriga teda enne tükk aega siis õhutada, kuni ta siis hakkab lendama ja selles õiges suunas minema. Kuhu inimene seda soovib, aga ehk aitaks siin paremini reha või luud Agas? See on nüüd siis küsimus juba siit saateväliselt siin stuudios ühtegi reha ja luuda ma ei näe, oleme siin kolmekesi rahvastunud teenima. Rahvateenrite saade alustab ja oleme koosseisus. Heidit Kaio, Eesti naise peatoimetaja tere, tere. Tere. Sel nädalal avalikkuses oma arvamuste kohta pikalt selgitusi jaganud Postimehe peatoimetaja Peeter Helme, tere ja mina siin kahe peatoimetaja kõrval, olen Eesti Rahvusring häälingu reporter Taavi Eilat. Kui tänase saate teemasid lühidalt kokku võtta, siis kavas on rääkida kahest kriisist, ühest soolost ja kahest piiramiskavast, ehk siis kõneleme bussiliikluses toimuvast. Räägime perearstide kriisist, kõneleme, kuidas Mart Laar erakondi ei tahtvat, kuulata ta siis Eesti Panga nõukogu temaatikaga ja kuidas Tallinna linnapea tahab piirata alkoholi pruukimist ja kuidas Facebook seab piire vaktsiinivastastele aga pikemalt sisse juhatama, et alustame sealt, kus meie saade eelmisel nädalal lõpp, kui tõdesime, et aega bussiliikluse jamadest rääkimiseks ei ole. See teema on püsinud üleval ka sel nädalal, näiteks eilegi avaldas ERR, et Eestis tuleb hajaasustuse tõttu riigil maabussiliinidele mitmes piirkonnas peale maksta ja praegu on üle Eesti kümneid liine, kus oleks odavam reisijaid taksoga kohale toimetada. Aga sel nädalal kirjutas ka näiteks Postimehes Mari Mets. Artikli ühistranspordis tiksub mitu kriisipommi ja see konkreetne lugu räägib küll Harjumaa ühistranspordiprobleemidest ja selle peamine peamine tagajärg võib-olla see, et lõpuks ei pääse inimesed lihtsalt oma kojusesse, buss sinna ei sõidagi. Seda põhjusel, et alates eelmise aasta siis esimesest juulist, kui Eestis viidi Kadri Simsoni eestvedamisel ellu Edgar Savisaare juhitud Keskerakonna suurt lubadust ehk siis tasuta ühistranspordilubadust, mida nad ju aastaid aastaid tagasi andsid siis näiteks Harjumaal, kus turg on iseenesest päris kenasti nagu paika loksunud ja toimis, ei mindud küll täielikult asutajaliinidele, aga sellisele pooltasuta süsteemile, et õpilased ja pensionärid sõidavad nendel avalikel liinidel siis tasuta ja täiskasvanud ostavad varasemast odavamat piletit sõiduks aga siin on üks oluline ja suur, aga see kehtib siis tõesti ainult nendele avalikele liinide puhul ja Harjumaal terve hulka siis bussiliine, mida veavad ikkagi erasektori nii-öelda kommertsliinid, siis kuidas neid nimetada? Need, kes peavad ise ära majandama ja nemad küsivad ka piletiraha kõigilt sõitudelt ja, ja selle enam kui aastaga on nõudlus nende busside järgi märgatavalt vähenenud ja laias laastus on erasektori bussidele olukord, kus tuleb mõelda, kas peaks üldse oma liinid kinni panema, sest riigi rahaga ülal hoitavad liinid võtavad neid kliendid ära ja siin riigi jaks aga. Aga terve hulk on ka piirkondi, kus tegelikult riigi siis toetatud avaliku sektori liinid ka ei jõua kohale ja ja siis, kui nüüd peaks erasektori bussid kaduma sealt kõrvalt või kommertsliinid kaduma, siis ei ole riigil raha selleks, et et neid liine pikendada, siis sinna, kus, kus enne siis kommertsliinid sõitsid. No sa tegid selle väga segase asja suhteliselt arusaadavaks teed, siin on mitu võimalust, kuidas sellele teemale läheneda või õigemini mitu tasandit ja ja ma arvan, et et üks oluline eristus, mille me peaksime tegema, mida sa ise ta ikka sisse on Tallinn ja Harjumaa ja siis ülejäänud Eesti, sest et ikkagi siin Tallinnas ja Harjumaal on see süsteem tõesti veel teravam ja veel ebamugavam kui muudes piirkondades, kus sellist konkurentsi avaliku teenuse, kas sellist konkurentsi siis ettevõtjate ja siis riigi doteeritud ettevõtete vahel niimoodi ei ole, et kui Postimehes ka Mari Mets sellest kirjutas, siis me saime ka vastukaja kaugemal elavatelt inimestelt, kes ütlesid noh, laias laastus seda, et, et kui meie lugu viitas sellele, et tegu on suhteliselt halvasti läbi mõeldud plaaniga, mis ei täida oma eesmärke, siis kuskil Võrumaal, Valgamaal, Pärnumaa lõunaosas olevat inimesed jällegi tunnevad, et tegelikult on see süsteem parim võimalikest, ehk siis et siin on tõesti suured geograafilised erinevused. Nojah, et juhtus see, mis, mida oli ette arvata, et juhtub, et tasuta liinid konkureerivad kommertsliinidega ja, ja siin on selgelt tasuta liinidel siis konkurentsieelis nad nimelt tasuta. Ja, ja samas jälle, kui sa ütled, et, et inimesed maapiirkondadest on rahul, siis, siis ma arvan, nad ongi seletatav, tasuta fenomeniga rahul. Mõtlesin just, aga see ei pruugi anda siiski nagu piisavalt liine sinna, nendesse kohtadesse, kuhu kuhu vaja minna on, et ma millegipärast arvan, et ka maapiirkondade all ma olen kuulnud, et et on probleemid sellega, et bussid on hästi täis, et inimesed ei mahu peale ja, ja, ja sellega ei jõua nendesse kohtadesse õigeks ajaks selleks kellaajas, kus nad on kus, kus nad on plaaninud minna kuni sinnamaani, et ma tean isegi inimest, kes suisa pidi võõrasse linna ööseks jääma, sellepärast et, et buss oli sedavõrd täis, et, et ma arvan, et see, et seda probleemi Jaagup tegelikult üle kogu üle kogu Eesti Nojah, ma lihtsalt pidasin silmas seda, et see Tallinna ümbruse probleemid on natuke ühtemoodi ja mujal natuke teistmoodi, aga tervikuna võttes noh, võib ju tõesti öelda, et aitäh, Edgar Savisaar selle kingituse eest Eesti rahvale juhtus tõesti kõik see, mida me ju ette teadsime, et süsteem muutub selliseks üha suuremat raha neelama kaks mehhanismiks, kus tegelikult lõppu ei olegi, siin on ju tegelikult Eestist sarnasest valdkonnast varasemalt näide olemas, nimelt et Saaremaa ja mandri vaheline praamiliiklus, mille riiklik dotatsioon ju aastate jooksul üha kasvas ja kasvas ja kasvas, ilma et selle teenuse kvaliteedis oleks toimunud mingeid muutusi paremuse poole. Just, ja see, mis antud juhul on suureks probleemiks, on siis see, et, et inimesed tahavad liikuda siis tõmbekeskustesse väga erinevates kohtades, see oleks väga lihtne, kui läks lihtsalt mingite rongid, mis liiguvad, et inimesed on kõik, kõik korraga ühes kohas on vaja liigutada kõik korraga siis sellel ei oleks probleemi, aga tõesti Eesti on ikkagi väga sellise tugeva hajaasustusega riik ja selle tõttu, et on nende inimeste hulkade liikumist väga-väga keeruline moodi kontrollida või neid või neid ühes ühes ühes suunas liigutada. Ja siin on veel teine asi, et, et liinid peavad sõitma piisavalt sageli ja piisavalt noh, otse, et, et nad ei tee mingeid tohutuid ringe selleks, et seda saaks üldse toimivaks ühistranspordiks pidada, et kui mingisugusest kohast käib, ma ei tea nädalas korra buss linna näiteks, siis siis see selgelt ei ole piisav. Nii et siis praegu on jah tõesti juhtunud see, et tasuta ühistransport suretab välja kommertsliine, mis, mis tegelikult töötavad ka mahu pealt, et nendel on vaja mingi hulk liine töös hoida selleks et see ettevõtte jaoks üldse mõistlikuks. Just et kui siin Harjumaa näite ka natukene edasi minna, et siis näiteks Maardus ju juhtuski nii et vedajal ütles, et, et aitab küll ja paneb pillid kotti ja oligi kohe riigile rahaline kulu, riik pidi hakkama tegelema ise selle liini ülevõtmisega, et noh, leida need bussid ja bussijuhid kõik see, et et noh, see on märkimisväärne ja teisalt ega inimene tahab ju liikuda siis, kui temal on vaja, mitte siis, kui buss tuleb. Et seesama, noh, ma ei tea, Saue ja Saku siin Tallinna külje all, et et noh, kui see avaliku Sis doteeritud buss käib, sul seal vist oli neli korda päevas suurusjärgus. Samas kui teine see kommertsliinibuss tuleb iga poole tunni tagant, et et siis saad, sa tahad minna siis kui sul on tarvis, aga, aga siis nüüd oled sa valiku ees ja ma arvan, et inimesed ausalt öeldes, aga senimaani nad ei saanudki aru, et on mingi vahe, mingit üks buss ja teine buss nüüdseks, kus osades tuleb tasuda ja osades ei tule nüüd ilmselt seda ta arusaama nagu paremini jõudnud, et osad on riigi poolt doteeritud nii-öelda kohustuslikud liini ülevalhoidmisele ja, ja mis saab siis, kui nendes kaugemates noh, seal ma ei tea, kuskil või, või siin Harjumaal kuskil mingites punktides võetakse ära või loobuvad need vedajad, kes veavad kohtadesse, kuhu avalikud liinid üldse ulatugi siis on, igal inimesel on ju oodatud õigus saada bussiühendust, saada oma koju saadav kodust keskusesse ja nii edasi. No poes võiks hakata ka näiteks ühte leivasorti tasuta pakkuma ja teisi siis mitte. Võrdlesin, ehk siis, kuhu me tahame välja jõuda, on see, et tegelikult noh, me oleme selle hästi viisakalt rääkinud, tulekski välja öelda, et see, millega on hakkama saadud lihtsalt lollus No just jah, et, et siin on pakutud välja ka seda, et võib-olla peaksid tasuta sõidu õigus laienema jääma mingitele ühiskonnagruppidele näiteks lapsed, noored, õppivad noored pensionärid, et aga tööjõus inimesed siiski võiksid, võiksid kaks, 50 suuta või noh, need tegelenud ühistranspordi hinnad ju ei ole väga, väga suured, et võiksid sihkama piletite eest ise maksta. Aga kui, kui rääkida sellest tõesti siis aasta ja mõni kuu tagasi alanud laiemalt sellisest tasuta ühistranspordist ka teistes piirkondades, siis noh, ega seda Kadri Simsoni ideed tõesti siin või Edgar Savisaare ideed, mida Kadri Simson ellu läks viima tugevalt kritiseeriti ette ja taha, aga ei saa salata, et bussid on inimesi täis, et et täna lähed bussiga sõitma kuskil kaugemas piirkonnas, noh eriti veel suvisel ajal muidugi, et need bussid on inimesi täis. Seda räägivad kõik. Aga nagu me just tõdesime, et on need bussid nendel liinidel, mis sõidavad, aga kui mingid liinid hakkavad ära kukkuma või bussi on väga vähe. Noh, mis, mis siis teha, eks, et et keegi ei vaidlegi vastu sellele, et inimesed tahavad liikuda ja nad peavad saama liikuma. Aga noh, kuidas seda korraldada, et ma kaldun ka sinnapoole, et kui me tahame siin mingisugust sotsiaalset aspekti ikkagi, kui me leiame, et et meil on õigus või õiguskodanikena ja kohustus riigina mingisugust sotsiaalpoliitika transpordi vallas arendada, siis ma oleksin ka seda meelt, et see võiks näiteks olla ju kooliealistele, lastele ja pensionäridele tasuta. Just kusjuures nüüd ma ei tea, kas on hea või halb, aga, aga ma olen kuulnud, et täitsa tasuta ühistransport toonud ka tööjõuliikumisse selliseid struktuurseid muutusi. Et noh, näiteks mingid ettevõtjad kurdavad, et nendel on raske leida töömehi, sellepärast et tänu tasuta ühistranspordile on töömehed liikuvamad eriti selliste noh, hooajatööde puhul ja nendeks remondimeeste või, või ehitajate puhul, et et ja tõesti, ma ei tea, kas see on nüüd hea või halb, et inimesed on liikuma saanud, aga, aga see on toonud jah, mingisuguse tööjõukäitumises mingi struktuurse muutuse Sunnismaisus vist siiski ei taha, eks, et selles mõttes on see kindlasti hea sellele töömehele endale, kui ta saab ringi liikuda ja oma teenuseid pakkuda suuremal alal, kui ta võib-olla muidu oleks saanud, aga aga tõsi ta on, isand osutada väga õigele aspektile, et kui me toome sisse sellise turumoonutus on niivõrd suure, niivõrd olulise ühiskonda mõjutavad, siis see peab mõjutama teisi sektoreid ka ja tegema seda sellisel moel, mida keegi ei osanudki ette ennustada, kuna neid asju ei saagi ette ennustada. Just nimelt jah, sellised Trumaalselt tekitavad ette ennustamatuid, käitumisi ja liigutusi, mida me, me ei oska ette näha. Kuulge, kogu see reform selles pussi süsteemis ju tuli ikkagi paljud sellised kõhutunde pealt, aga nagu me korduvalt mis see kriitika oli ju enne selle ellukutsumist oli see, et uuringuid ei ole, tehakse lihtsalt asi ära, nii nagu üks erakond on soovinud ja tehti ka ära ja noh, mida me näeme, on ka ju see, et ega see, milleks peamine eesmärk või, või Kadri Simsoni sõnul toona siis majandusminister olnud Kadri Simson rõhutas kogu aeg seda, et me toome autost inimesed bussi. No ei ole nii, ma ei, ma väidan, et inimesed, kes sinna bussi on tulnud, on, on need, kes muidu võib-olla ei olekski liikuma saanud või läinudki liikuma. Aga teine asi, millest ka Postimehes juttu oli, on ju see, et juhtunud on see, et kui varem näiteks abikaasad sõitsid hommikul kuskilt maalt tööle sõitsid koos autos siis nüüd on juhtunud see, et näiteks üks sõidab üksi ja teine, kes peab alles pool tundi hiljem olema maakonnakeskuses sõidab siis selle tasuta bussiga, ehk siis tegelikult on kasvanud üleüldine liikluskoormus meie teedel. No just, ja seda nüüd on ennustatud ennustatud ka nende kommertsliinide kadumisega, et inimesed on sundolukorras, kus nad peavad auto soetama või siis testib neil juba auto on siis siis ka sellega linna liikuma hakkama, et mis tähendab siis veelgi pealinna liikluskoormuse kasvu etetet? Tallinna ummikud on juba praegu üsnagi koledad. Et need nagu rohkem liiklus ja tõesti ei tahaks. Aga räägime natukene sellest siis varasemate nädalate peamisest teemast ehk siis Atko bussiliinide temaatikas ka, mis puudutab ju siis seda, et Harjumaal mitmeid hankeid neid avalikke hankeid võitnud, siis Atko bussid on täiesti rondid lihtsalt sõnastades ja ja ei ole suutnud ka hakata neid liine vedama, mis lõpuks viis selleni, et koolijuhid pidid näiteks ise viima lapsi koolist koju, sest bussi lihtsalt ei tulnud, on ju, et et noh, see Atko jama on kestnud ja kestnud tõesti, tuleb sellele siis Harjumaa ühistranspordikeskusele au anda. Et tänaseks on ikkagi osad liinid lõpetatud ja kuulutatud välja uued hanked, aga, aga see, millega Atko siis ehk siis Arvo Sarapuu ettevõte tegutses, tegeleb, on ikkagi eriline nahaalsus või selline jultumus. See on üks huvitav ettevõte, mille puhul ma soovitan meil kõigil siin ka ettevaatlikud olla, et nad ju teadupoolest ajakirjanike küsimustele ei vasta, küll aga varmad kõiki väljaandeid, kes nende suhtes liiga ühemõtteliselt kriitilised on, kohe kohtusse anda. Kas on kogemusi? Nad on, nad on jah. Minu andmed seal päris mitme Eesti meediaettevõtte suhtes niimoodi. Aga siis vahetame teemat ja räägime sellest, mis puudutab samamoodi väga paljusid inimesi peaks eeldama, et vähemalt kõiki inimesi, see on perearstikriis, mis Eestit on tabanud, et see justkui, mis toimub, peaks väidetavalt puudutama peamiselt väiksemaid piirkondi, me jõuame selle üle kohe ka arutleda, kas see nii on, aga ehk siis üha enam perearste jääb pensionile või kohe jäävad pensionile, kui veel ei ole jäänud ja et ei ole võimalik uusi perearste nendesse väiksematesse piirkondadesse piirkondadesse saada, et Lee Vallikivi, kes on perearstide seltsi juht, ütlesin sellel nädalal ETV esimese stuudio saates, et et ütleme, pea ei puuduta niivõrd Tallinnat ja, ja ütleme Tartut, aga, aga just väiksemaid, et piirkondi ja aktuaalses kaameras oli siin näiteks Martna, Lääne Alt, Martna perearsti ka intervjuu, kes siis samamoodi on juba pensioniealine ja noh, hea meelega tegelikult isegi oleks valmis laskma nii-öelda poole koormuse võrra endale koormat vähemaks, aga ega ei ole kedagi, kes sinna tuleks sinna väiksesse kohta. No kuidas see oligi, kas kolmandik perearsti nimistus olevatest inimestest on pensioniealise perearsti juurest praeguseks? Need on, küllap on neid palju, aga ütleme, et see perearsti süsteemi kriisis, mida siis perearstid ise ka sel nädalal arutasid, on tegelikult, et tõesti väga suur hulk aspekte, et on tõesti nende maa arstide vähesus siis perearstikonkursid, läbikukkumine, siis pensioniea saabumine, vajadus tervisekeskuseid, teha polikliinikute vajadus siis see, et inimesed pöörduvad EMOsse, et on tõesti hulk hulk probleeme, mille puhul on nagu siis mõistlik küsida. Et kas nendel on mingi ühisnimetaja, mis, mis võiks neid siduda ja, ja mulle meeldib arutleda alati sellisel moel, et ma esitan küsimuse endale, et, et mis on selle süsteemi eesmärk, et perearsti süsteemi eesmärk paneks sellise püsti mõttepüstituse ja tegelikult tundub, et väga, see on väga lihtne, et muidugi selle eesmärk on osutada arstiabi. Aga samas me siis tõesti näeme seda, et maapiirkondades on järjest raskem leida arste, järelikult seal arstiabi ei saa osutada. Me näeme seda, et perearstist on saanud saatekirja kirjutaja, kes, kelle põhiline kompetents on teada, et, et kes on see eriarst, kes, kes selle inimese probleemiga saab tegeleda ja me näeme seda, et linnadesse inimesed järjest rohkem pöörduvad EMOsse ja mitte perearstile, sest temast nad saavad tegelikult kiiremini, isegi kui nad peavad neli-viis tundi ootama, siis nad saavad tegelikult kiiremini kompleksse teenuse. Ja me näeme siit, et tegelikult perearstisüsteem ei osuta arstiabi või vähemalt ei tule sellega sellisel moel sellisel moel toimet, et, et ma arvan, et siin saab kriisist rääkida küll või mingisugusest struktuursest probleemist, mis lahendamist vajaks. Sinu juttu kuulates tundub mulle, et see pilt oleks veel laiemaks võtta, et me ei räägi isegi mitte ju perearstindus või meditsiinisüsteemi kriisist või vajakajäämisest Ta vaid, pigem me peaksime hoopis küsima üldse, millist riiki me tahame, ehk siis mina näen, et siin on, siin ongi varjul võib-olla see peaministri monatud maksuteemaline debatt, mida ta tahab meie ühiskonnas, ehk siis tundub, et meie ühiskonnal, meil kõigil on üsna kõrged ootused perearstidele ja perearstisüsteemile samal ajal olemasoleva raha ja olemasoleva inimestega ei ole võimalik neid ootusi täita. Ehk siis me peaksime endalt küsima, mida me tahame, kas me tahame neid ootusi täita ja kergendada oma rahakoti või peaksime me üleüldse ümber mõtestama selle, kuidas on Eesti meditsiinisüsteem üles ehitatud, kas me vajame kõiki neid teenuseid, kas kõiki neid teenuseid peaks riik, kui ma või peaksin olema inimesel endal suurem vastutus ja inimene peaks ise mingeid asju välja käima, sest meil on ju väga palju teenuseid, mis väga paljudes teistes riikides, mis on ka iseenesest väga sellise sotsiaalse suunitlusega ühiskonnad ei ole niimoodi haigekassasüsteemi ja noh, kogu selline hooldussüsteem näiteks et et tegelikult me peaksime tõesti endalt küsima, et kas me kui me tahame kõiki neid teenuseid, kas me siis tahame usaldada oma raha riigi kätte või peaksime me hoopis vaatame, ületeenused. Mulle tegelikult väga meeldis Madis Veskimägi, Tõstamaa perearst ja artikkel Eesti Päevalehes ja tema osutas ühele sellisele teemale, mida, mida ma olen kahtlustanud kogu aeg, aga, aga keegi perearstidest pole seda ise välja öelnud, öelnud ja tema ütles niimoodi, et rahastus pole olnud kunagi nii hea kui praegu praegu, et tegelikult on perearstide süsteemi taustal kusagil tiksumas dividendid, töötamine paralleelselt Soomes. No mis nõuab sellist erilist nutikust on ju, on perearstidele toode, mida saab iga aasta välja vahetada samas koduvisiit või teha, et tegelikult perearst on ettevõtja ja, ja, ja minu meelest perearstinduses süsteemid, kui neid otsida seda, seda vea kohta, siis võib-olla see veakoht ongi selles, et, et perearstidest on saanud ettevõtjad, sest et mis on ettevõtja, mis on, mis on ettevõtja eesmärk sinna peale küsida, mis on kasu kasu nimel täpselt nii, kasum ettevõtlikkuse ja see, et tema eesmärk ei ole tingimata teenindada võimalikult paljusid inimesi, vaid võimalikult kokkuhoidlikult ja võimalikult optimaalselt teenindada neid inimesi, keda, keda ta siis teenindama peab. Et sinu ettevõte siis sinu ettepanek on siis see, et me peaksime kapitalismi meditsiinisüsteemist välja suruma. Ei, me ei peaks noh tegelikult ju on olemas praeguses süsteemis, kas see eeldus, et perearst saab mingisugust töötasu, aga kui perearst oskab võitjana hästi käitudes, saab tegelikult oma töötasu väga efektiivselt, et noh, mitmekordistada saab palju, palju, palju, palju kordi suuremaks, seda toredam. Nojaa, aga see on tore perearstile, aga mitte patsiendile. Kusjuures seda kasumite pole mingit huvi investeerida näiteks tehnikast, et, et inimest paremini teenindada. Et perearsti poolest on tõesti tore ju. Ja samas me näeme seda, et, et noored ei taha minna perearstiks, nad õpivad küll perearstiks, aga tegelikult ei lähe tööle. Kaovad tegelikult tööturul ära ja noh, väga palju tuuakse, sedasama põhjustasid Ongi nii suures osas äri, sa oled selles üksi tegev laias laastus väga paljudes kohtades kui sa lähed just eriti sinna väiksemasse piirkonda ja lisaks see, et need nimistud, mida nad siis käsitlema peavad või nende inimeste arv, keda nad siis abistama peavad, ravima peavad, on, on nii suured ja lõpuks see koormus kasvab nii üle pea, et seda ei taheta teha. See suund, mille riik ühel hetkel on justkui võtnud nendes väiksemates piirkondades. Et kui siis päris pisikeses asulas pannakse perearstikeskus ühel või teisel põhjusel kinni, et siis koondamine, nii et kokku siis maakonnakeskustesse, olgu see siis noh, näiteks Paide või Põlva, kus siis tehakse selline tervisekeskus ka Tallinnas on neid tervisekeskuseid olemas ühistransport ja selleks on vaja ühistransporti, et inimesed kõigepealt arsti juurde üldiseks saaksid, aga ka sinna ei ole saada perearst ja samamoodi, et noh, Põlva Paide näitel, et kui need keskuseid avati, seal on ideeliselt siis kuskil kaheksa või üheksa perearsti selles kogukeskuses ja need kohad ei tule mitte sugugi kohe täis, et inimesed ei taha sinna minna, noh me peaksime siis kuidagi neid noori arste motiveerima, et nad sinna läheksid. No mis see motivatsioon oleks, et? Ja selles samas esimeses stuudios pakuti välja ka variant, et maale siirduvaid perearste toetada, kuidagi mingi subsiidiumi süsteem leida, tasustada neid kõrgemalt. No tegelikult väga palju mängitakse ka järjest rohkem nii-öelda polikliinikute ideega, mis on nõukogude ajast, mil tervisekeskus vist laias laastus seal on ka nii. Noh, ma ei tea, laborivõimekus röntgenivõimekus ja noh, sellised asjad, mis justkui polikliinikusse vanas mõistes Kuuluvad just ja miks see polikliiniku mõte võiks nagu asjakohane olla on, see on seesama, et mille pärast inimesed pöörduvad EMOsse, et erakorralise meditsiini osakonda ehk kiirabisse on just see, et, et nad saavad sellisel juhul isegi oodates mitu tundi saavad nad kogu teeninduse ikkagi ühe päeva jooksul kätte, nad saavad teada, mis neil viga on või nad saavad mingisuguse lahenduseni, saavad seal uuringud tehtud, saavad, saavad vereproovid või ma ei tea mis iganes vajalikud proovid antud, et see inimeste tegelikult käitumine praegu näitab ära selle suuna minu meelest mida, mis, mis võiks nagu turule huvipakkuv olla. Samas me oleme olukorras, kus, kus meditsiinisüsteem teab, et kiirabi ehk ema on kõige kallim meditsiiniüksus üleüldse, et et seda nagu et muuta kiirabi perearstikeskuseks on lihtsalt tohutult tohutult kulukas ja sealt siis tõstsid, ongi see mäng siis võimalike polikliinikute ka, mis tähendab tervisekeskustega, kus, kus võib-olla siis need perearstid oleksid palgalised. Aga ma tulen veel kord selle juurde tagasi, et mingil fundamentaalselt tasandil on see lõpuks üks selline maksupoliitiline küsimus. Absoluutselt on jah jah, et eks ikka iga igal pool raha taga või raha raha küsimus. Aga selle perearstide kriisi kriisist on ju räägitud pikalt väga pikalt juba ette, et see tuleb ja tuleb ja tuleb ja nüüd öeldakse, et vähemalt, et see justkui on kätte jõudnud sotsiaalministeeriumi kriisiplaan selles näebki vähemalt nii palju, kui mina Aktuaalse kaamera nädala eelmise eelmise nädala saates siis aru sain, et perearstid arstid kaovad, siis noh, esmane kohustus oleks ülevõtta haiglatel, kogu see perearsti siis teenuse pakkumine, kui me võime seda teenuseks nimetada seda ravimist, et et noh, mis iseenesest teadis haiglate koormust ja haiglates toimuvad, siis ei ole ju ka kuigi mõistlik ja rahasäästlik ei ole kindlasti mitte. Selles süsteemne, et see on, see tunduks nagu praegu sellise ühekordse lahendusena, et tulekahju kustutamine, jah, just pigem on vaja vajalikesse, mingis struktuurne reform. See, kuidas peaaegu sotsiaalministeerium on sellele kriisile reageerinud, on see, et kütab veel perearsti süsteemi 400000 eurot, et perearstide seltsile sisse, et nagu veel raha sisse lükatud. Et ei, ma saan aru, et, et see on siis võimalike tarkvaraprogrammide arvutiprogrammide sisseostmiseks või arendamiseks, mis tegelikult näitab ka seda. Perearstidel on, on kogumina vaja aga tarkvara ja arvutiprogramme, mida, mida nad ei ole võimelised üksikult ettevõtjatena nagu enda jaoks arendama. No mis muidugi räägi peale nende keskuste kasuks, et seal on võimalik mingisuguseid kulusid ühiselt katta. Ka kas ja kuivõrd aitaksin, noh, mingisugune IT-alane lahendus, a'la perearst annab veebipõhiselt videosilla kaudu nõu, noh muidugi kõiki asju ei saa ravida niimoodi, aga nii nagu apteekides minu teada on olemas selline maapiirkondadesse luuakse side siis farmatseudiga, kes ei ole küll samas linnas, aga kuskil mujal ja ja saab sealsamas siis kohas selle nõu kätte, et tõsi, et selleks, et seda konsultatsiooni saada, tuleb ikkagi minna minna mingisse kohta, mitte päriselt kodus lülitad Skype'i sisse, aga, aga noh, et kas perearstisüsteem osaliselt ei võiks toimida samamoodi? No muidugi, et kõik me teame, et ei ole ilmselt selleks ka võimelised, et seda, seda süsteemi siis selliselt ise käima panna või, või kasutada. No just, et see kindlasti on üks variant, aga kui mõelda selle üle, et, et kes on perearstide kõige suuremat kasutajad, siis on need kindlasti väikeste lastega pered. Nemad oleksid kindlasti võimelised ka Skype'i teel oma asju ajama ja siis teiseks on siis mingisugustest vanusest vanemad inimesed, kelle puhul see see võimekusse Skype Skype'i teel asju ajada on, ütleme väga-väga kahtlustele. Leevendus mitte lahendus nagu paljudes teisteski eluvaldkondades, kus tööjõupuudus Eestis kummitab, on nii-öelda sisemisi reserve võimalik paremini kasutusele võtta tõesti tänu IT lahendustele tänu sellisele heale tehnilisele lahendusele, aga see on ikkagi ainult mingil määral, nii et mulle tundub küll nii, et mitte, et ma sellest mõttest vaimustuses oleksime, seda propageeriksin, aga ma näen juba vaimusilmas seda pilti, mis on Lääne-Euroopas, kus väga paljud arstid on ikkagi muudest riikidest pärit inimesed. No ja kindlasti jah, et see on üsna-üsna tõenäoline, nii nagu eestlased on läinud Soome ja Inglismaale perearstiks või perearst asendajaks, siis, siis tegelikult on, on meile ka ju see surve või huvi nagu Ukraina poolt tulijate suhtes olemas, aga noh, tõesti eesti keel on ka meditsiin on nii keelepõhine, et, et siin on, on raske tulla niimoodi väljas. Ja Saksamaa on täis igasuguseid türklastest egiptlasest. Ma ei tea, kuidas nad hakkama saavad või kuidas Atgarti. Sageli muidugi Saksamaal õppinud inimesed juba, et see on ka ikkagi praktseid, see, et, et paljud arstid Saksamaal ei ole sakslased see on ikkagi miski, mis ei ole üleöö tekkinud. Need, kes seal on, tean ka näiteks üht eestlasest arsti, kes Saksamaal töötab, need on ikkagi mingi osa ajast seal õppinud ja kellel neil on keel väga hästi suus, nii et see ei ole jah sellise polti või polti mehe teel. No kuna ei ole inglise keel on niivõrd globaalne, siis on ka Inglismaal väga suur tõmme perearstidel käia ja, ja samas olles inglise pressi nagu järjepidev lugeja, siis, siis tegelikult seal ikka nurinat on ka väga palju, et, et võib-olla küll arstiharidus, aga tegelikult enda keeleoskust üle hinnatakse või siis või siis ei, ei ole piisavalt noh, nagu ei ole see siiski piisavalt tasemel, et teenust osutada. No just, aga eks see kogemusega tuleb selles mõttes nagu eestlased ka Soome arstiks läksid, esimesed, ega nad ka võib-olla seda soome keelt liiga hästi ei osanud ja juhtus ja et eks katse-eksitus meetodil siis raviti neid haigeid on õnneks palju. Jah. Aga täiesti teemad, need bussiühenduse ja arstiteema on kaudselt siin omavahel seotud. Kas tahate veel midagi selle kohta lisada või ainult sõda? Need on mõlemad ikkagi ühe sama nähtuse kaks tahku, milleks on see üldine tööjõupuudus ja, ja teiseks need on mõlemad ka sellised maksu- ja eelarvepoliitilised küsimused. Aga räägime siis siia otsa natukene poliitika tegemisest Eesti pangas, ehk siis riigikogu rahanduskomisjon otsustas teisipäeval saata Eesti Panga nõukogu esimehe Mart Laari esitatud nõukogu uue koosseisu kandidaatide nimekirja täiskogule kinnitamiseks. Ja kuigi uudisena on see justkui vaid väike nupuke, siis selle taga on tegelikult palju kõvemad poliitilised vaidlused ja vastuseis ka endisele peaministrile Mart Laarile. Et Laar tegi ettepaneku nimetada Eesti Panga nõukogusse Enn Eesmaa, Kaie Kerem, Enn Listra, Rein Minka, Ivari Padar, Jaanus Tamkivi, Urmas Varblane ja Mart Laar ise tõi pärast komisjoni koosolekut välja, et panga nõukogusse pannes või ametisse nimetades teda esimeheks, siis anti talle volitus muuta nõukogu vähem poliitiliseks ja seda ta on ka teinud ja seepärast pole nõukogus poliitilisi liikmeid. Et ma ei tea, kas viga on minus lugemisoskuses, aga et kas Enn Eesmaa, Ivari Padari, Jaanus Tamkivi, siis pole poliitilised siis nõukogu liikmed Minu meelest me näeme siin sellist vana hea Laari sellest 90.-te laari tegutsemas, kes teeb seda, mida tema tahab ja ei lase kellelgi endale mingeid ettekirjutisi teha ja, ja ei ole ka kuigi varmas selgitama oma käitumise motiive. No just et tegelikult see lugu on rohkem segane, kui selge, et et mida võiks tõesti noh, Kaja Kallast tsiteerides öelda, et tegelikult oleks loogiline, et nõukogus oleks ka mõni EKRE liige, arvestades erakonna suurust, aga, aga tõesti siin on rohkem segadust kui selgust ja arusaamatust. Nojah, et nende poliitikutest liikmetega on ju ka nii, et näiteks Reformierakond tahaks sinna hoopis teist inimest ja ega vist ka Keskerakonnaga ei ole läbi räägitud. Ma ei tea, kuidas Isamaaga isamaa on ainuke partei, millest on seal siis kaks liiget ja kõik teised riigikogu erakonnad, välja arvatud EKRE, on ühe liikmega esindatud. Just et Reformierakond on olnud siin üks kõige kriitilisemaid kogu selle Laari tegevuse suhtes, aga aga tegelikult ka teised erakonnad ei ole rahul, sest need, kes ka poliitilise justkui esindatus on saanud, siis need ei ole need kandidaadid, keda erakonnad ise on mõelnud, vaid keda Mart Laar mõelnud, et ta võiks sinna võtta ja Reformierakond räägib siin sellest, kuidas Jaanus Tamkivi asemel peaks nende esindaja olema Andres Sutt. Et aga ometi Laar ei ole seda mitte kuidagi kuulda võtta võtnud ja noh, ma tsiteerin siit Jürgen Ligi, et selle peale, et kui Mart Laar ütles, et tema meeskond on, siis oleks sellisel juhul sõltumatu, et tsitaadi alguses, mis loll jutt, see on aus astugu tagasi, siis Isamaa asutaja ja pikaaegse pikaaegne esimees süüdistab teisi mingis sõltuvuses ei puutu absoluutselt asjasse, ütles Ligi. Et noh, põhimõtteliselt Laar tahab panna kokku oma sellist nõukogu, mis justkui oleks sõltumatu, aga teisalt ta teab, et selleks, et see läbi läheks, peab, sõltub ta ju poliitik cute otsusest, et et see see rahanduskomisjonis praegu läbi läks. Seal laias laastus ei olnudki võimalust mingit hääletust, see pidi lihtsalt sealt nagunii-öelda kuulamine ära toimuma, aga see läheb hääletusele suurde saali. Kuidas teile meeldiks, kui, kui oleks nendega konsulteeritud ja siis öeldud, et kuulge, esitage enda enda inimene nüüd siia nõukogusse, siis nemad vaatavad juhatuses üksteisele otsa ja ütlevad, et oi, meil on siin üks väärikas tegelane, kes võiks küll sinna nõukogusse minna, et nad et ta natuke oleks nagu selline toiduahela osa või selline noh, nagu erakonna seest ka võimalus inimesi inimestele võimalusi anda. Et ma saan selles mõttes erakondadest ka aru, et jah, nendel see ootus võib-olla ja teiselt poolt siis nagu Laari poolt see, et tema tahaks ise otsustada ja mitte siis liiga palju erakondade ees koogutada. Aga ma küsiks siia vahele täitsa naiivselt, kui oluline see nõukogu üldse on? Mingil määral on ikkagi Eesti Panga juht, on, ma eeldan, olulisem muidugi, see on selline kontrolliv organisatsioon, nagu need. Kuid ikka on ja, ja noh, viimasel ajal nende riigiasutuste nõukogudes on ju mindud seda teed, et pigem poliitilisi liine vältida võimalikult palju. No siin seda siiski ei ole, et öeldagu mida tahes me ju näeme, et ei ole, siin on pigem see poliitiline joon selgelt kallutatud, selgelt Laari enda kodupartei poole kallutatud ja ja, ja teine asi on just see, mille sa Heidit välja tõid, et noh, inimesed tunnevad, et nad on kõrvale jäänud, et neil oleks meeldinud, kui Laar oleks rääkima tulnud. Võib-olla oleks kõik need kandidaadid siis ka heakskiidu saanud, kui Laar oleks rääkinud, kui toredad nad on ja kui väga ta just selle kaudu tahab näidata, et just see erakond suudab oma panuse anda ja noh, ehk siis, et siin on rohkem sa ikka selline kommunikatsiooni asi ja seda tajutakse Mart Laari isikliku soolo ja ülbitsemisena. Aga sa küll viited, et justkui Isamaa erakond saaksid mingit väga head maiuspala, mina saan aru, et ega ega Isamaa erakond ei ole sama samamoodi rahul Mart Laari tegevusega, nii nagu ei ole ka teised erakonnad ja ja noh, ütleme Mart Laar. Ma ei tea, kui ta praegu avaks suu selle kohta, mis Isamaa erakonna juhtimises toimub, siis ma ei usu, et need oleks väga positiivsed sõnad, mida ta ütleks Helir-Valdor Seederi juhitud Isamaa kohta, et see on hoopis teistsugune Isamaa, kui oli Mart Laari Isamaa ja. Niikuinii, ja see on, see on tõsi, aga ma ei tahtnudki väita, et Isamaa peaks õnnelik olema. Lihtsalt kui me vaatame selle nõukogu koosseisud, kuhu poole ta on kaldu, siis Isamaa on ainuke erakond, kellel on seal kaks esindajat, see on ometi tõsi. Aga kui see riigikogus nüüd ühel hetkel hääletusele tuleb siis selleks, et see kinnitataks, peab see saama enamuse ja noh, ma ei tea, mina olen kuulnud neid jutte, et et hääletusel mõned on küll vastu keegi seda või noh, kas keegi võib-olla toetama ikka mõni läheb, aga, aga väga palju ollakse erapooletud ja see lihtsalt ei leia kinnitust ja siis ma ei teagi, mis siis protseduuriline. Järgmine samm on. Nii saaks ju sellest, kui Reformierakond ja EKRE vastu on ja see ei lähe läbi. Nendele kahe peale, kas tuleb kokku ma praegu? Kui sa oled mõned niikuinii ei kavatse üldse osaleda ka, et noh, siis vähem Just, aga noh, ma saan aru, et seal on natukene dilemma selles, et ei taheta justkui Mart Laari vastu hääletama minna, et, et pigem valitakse see erapooletu positsioon, et häält ei anta. Äkki vist võime kokku leppida selles, et see juhtum kuulub praegu Eesti poliitikas rubriiki kurioosumeid? Aga läheme natukene kaugemale sotsiaalmeedia gigandid, Facebookil sai mõõt täis ja peagi jõuavad Eestisse Ki siis sellised uuendused, mis suunavad vaktsineerimisvastastega liituda soovijad lehele kus on teaduslikult tõestatud faktid, et aeg näitab kas ja millist mõju avaldab see Eesti suurimale, siis tuhandete liikmetega vaktsiinivastaste Facebooki grupile, kas, kus kõigi siis klassikalisemaid nippe kasutades levivad kogu maailmas tuntud kuulujutud ja valed, et et noh, iseenesest juba see, et selline sotsiaalmeedia suurgigant on otsustanud selle sammu teha ja valedega võitlema hakata, on märkimisväärne. Aga teisalt, kuidas seda ikkagi reaalselt või noh, mis mõju see reaalselt ikkagi hakkab osutama, on iseküsimus. No mina arvan, et see on täiesti märgiline samm, et Facebook Facebook vähemalt üritab midagi teha, sest no me tõesti võime rääkida meie ajastust kutseliste trolli, trollimiste, häkkimiste ja Facebooki ja influencer ite ajastust, et ja mulle tundub, et see samm on isegi aastaid hiljaks jäänud, et, et seda oleks võinud varem teha, et ju see surve siis on sedavõrd sedavõrd suureks läinud, et Facebook siiski midagi midagi on tegema hakanud. Minu meelest on see nagu hea paralleel siia, on see, mis juhtus Brexitiga sest nagu suurepärane film tuli selle aasta alguses välja, siis kus Benedict Cumberbatch mängis peaosa ja mille nimi oli peksite Anssil voor. Et seal seal on, siis nagu näidatud seda, mismoodi Facebook'i abil tegelikult see Brexit'i hääletust sai kallutatud või, või seda sai suunatud ja kui kuivõrd võimas Relve, Facebook sellisel moel on ja, ja minu meelest just see samm, mida praegu siis Facebook ise asub, et suunab vaktsineerimisvastaste grupiga liitujat tahtja teaduslikule leheküljele, kus on teaduslikud faktid siis vaktsineerimise kohta, siis see näitab seda, et, et Facebook püüab nagu enda suurust mõista või et ta püüab nagu siis nagu aru saada, kui suur ja võimas relv tal ilmselt seda teadnud kogu aeg aga, aga, aga on ka seda siis nagu püüab seda siis kontrollida, et, et minu meelest on seal tõesti märgiline. Mis ta märgiline jah, natuke hirmutav muidugi ka selles mõttes, et praegu nad teevad seda väga õige asja heaks, aga selle kaudu noh, me tegelikult ei tea, kui palju meid tihti siis ilma meile nii ühemõtteliselt märku andmata mõjutatakse. No absoluutselt jah, see film tõesti, millest ma juba mainisin siis reegliteta sõda, et see, seda ma väga soovitan seda vaadata, uuesti kusagilt üles otsida, Eesti televisioon ka seda omal ajal näitas, et et see, see näitab näiteks hirmuäratava selgusega, kuidas on võimalik valimistulemustega manipuleerida just kasutades Facebooki Facebooki abi, et selles sealsamas siis see Brexit'i kampaanias olid nagu kaks kaks suurt suunda, üks nendest oli täpne sõnum, mis võib isegi olla vale või poolik tõde. Ja samas seda nagu võimendades õigesti suunates on võimalik inimeste meelsust mõjutada sõda ja, ja teine siis just nimelt see, et kasutades andmebaase ja Facebooki kampaaniaid jõuda inimesteni, kellega, kellega muidu muidu ei jõuta ja mis oli ka huvitav, oli see, et, et on olemas seal selgus, et juba 2016, kui see kampaania toimus seal kolm aastat tagasi olid olemas firmad, kes olid võimelised Facebook'i kaudu Facebookist koguma märkimisväärselt inimeste kohta andmeid, mis tegidki võimalikuks siis nendele nendele reklaamide suunamise. Nii et. Kahtlemata sotsiaalmeedia on andnud siis võimenduse nendele libauudistele valeuudistele ja, ja vastavalt siis oma sõnumi või noh, ka sõnumi moonutamisel, et et ja noh, mida sotsiaalmeedia ju kõvasti veel teeb, on see õlg-õla tunne, et noh, kogukonnatunne, et meie selles grupis oleme noh, et need uudised või need sõnumid, mida seal jagatakse, on kõik ikkagi sarnase sisuga ja selline nii-öelda kriitiline teistsugune vaade ei jõuagi selle lugeja nii või selle tarbijani. Sest noh, grupipõhiselt, et ollakse kokku leppinud, et need arusaam sellest, näiteks vaktsiini temaatikast on selline. Ja ega noh, kui sa sinna lähed, siis võib-olla sellise trollina sisse ja üritad seal seda fakte või tõde levitada siis ega sind visatakse sealt ilmselt suure kiirusega välja ja ja ja noh, et kuna inimene muule muule infole siis juskui ligi ei pääse, siis ta jääbki seda uskuma, et sinna ka sellesama temaatikaga on sealsamas, Postimehe artiklis minu teada oli see üks hea esik, üks noor poiss kelle siis ema oli tugev, vaktsiinivastane või vaktsiini tegemise vastane, aga ja, ja kuidas sa siis ütled talle, et kuule, mina tahan ikka vaktsineerimist, et see ongi nagu keeruline dilemma tol hetkel ja temast on saanud tänaseks selle temaatika Kõneleja, ja no tõesti see, mis sa välja tood, on siis teine pool sellest samast teemast ehk siis inimeste grupi käitumine või psühholoogiline pool ja mida ka tegelikult me ei tunne veel väga hästi, et miks inimesed käituvad Facebookis just sellisel moel, nagu nad käituvad ja kui see, kui selle kohta on ka hea analüüs, siis seda on ju võimalik suunata, et, et kui, kui see analüüs on olemas, et ja, ja noh, meil on, ma arvan, ka oluline mõista seda, et millegipärast on mingisuguseid poliitilisi gruppe, kes on huvitatud sellest trollimisest Facebookis ja kes on huvitatud inimeste meelsuse suunamisest näiteks mul endal millegipärast mõnda aega tagasi ütleme mõnda perioodi mulle kuva kuvati libauudiseid ja siis saan ilmselgelt aru ajakirjanikuna, et oot-oot, seal mingisugune jama, onju, aga, aga miks, kes, kust, kuidas tuleb, miks ta minuni jõuab, et missuguses valimisma sees olen, et mulle neid kuvatakse, et see tegelikult tekitas küsimusi? Ju sa oled siis kasutanud otsingusõnades või ka näiteks messengeri vestluses mingeid selliseid fraasi sõnu, mis on äratanud tähelepanu, et et see võiks sulle korda minna. Aga see, mida Peeter, sa viitasid siin ennist, et, et see on ikkagi natukene hirmutav, et, et noh, ilmselt küll, et kui palju meie kohta siis infot ikkagi teatakse, et see hirmutab, aga teisalt kas pole mitte see, et need samad inimesed, kes täna on selles grupis ja kui see grupp mingil põhjusel, siis noh, ma ei tea, Facebooki poolt nii-öelda ära redigeeritakse, siis nad leiavad mingi uue kanali, kus nad saavad oma vaktsiinivastasus täpselt samamoodi edasi promoda ja, ja kui neid gruppe ja noh, me teame ka ju pannakse vahepeal kinni ja olgu need siin need jah, pannaksegi propa kinni. Ütleme selle MMS-iga ju oligi Eestis nii, et pandi mingi grupp kinni ja millalgi tekkis mingi uus grupp, et loomulikult on see nii, aga, aga noh, samal ajal, et see siiski selge oleks, et ma arvan, on see iseenesest hea, kui Facebook tunnetab sellist sotsiaalset olulist vastutus, sest et tõesti see vaktsineerimise küsimus on mõne jaoks usu küsimusega ühiskonna jaoks laiemalt, on see ikkagi ju tervishoiu küsimus, mitte valikuvabaduse küsimus. No just Taavi, ütleksin, et, et, et see on hirmutav, mida meie kohta Facebook teadet teada võib või ütleme, et või, või siis trollid, kes soovivad midagi teada, siis võib-olla seal ikkagi on oluline see, et, et et ei Facebook ega need trollid pole huvitatud meist eraisikutena, vaid ikkagi kogumine, et, et nad huvid, nendel on huvi, pakkus see missugusesse kogumisse või missuguste kriteeriumide alusel missugustele kriteeriumitele me vastame, et nad saaksid selle põhjal luua mingisuguse kriitiliselt kriitiliselt suure, siis valimi keda siis trollida või mingitel alustel trollida. Sõitsin seda Brexit'i näidet ja noh, Donald Trumpi USA valimistest on ju palju räägitud, et et no ma ei tea, kas see, kogu see kas seda saavad ka kuidagi Eesti poliitikud ära kasutada enda kasuks lisaks sellele, et nad lihtsalt ostavad neid sponsoreeritud reklaame, siis sinna meie viima. Selle peale ma olen aru saanud, et võib-olla seda ka keegi on kusagil öelnud, et Eesti on liiga väike, et sinna seda valimit tekib nagu kehvasti, aga minu teada Lätis on seda proovitud ja seal oli isegi toiminud, et, et et Eestis on kuidagi, see on valinud liiga väike, et ta saaks efektiivselt toimida. Võib-olla ma kujutan seda endale ette. Aga vahetame teemat, räägime Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti siis sellel nädalal välja pakutud mõttest. Ta ise küll rõhutas, et see ei ole veel mingisugune konkreetne eelnõu või seaduse nii-öelda algatus, aga et noh, et võiks ühiskonnas arutleda ja nii aitame meiegi siin omalt poolt kaasa arutleme sellel teemal, mida siis Tallinna linnapea kus, et Tallinna vajadus siis kehtestada kellaajalisi piiranguid alkoholi müügile meelelahutusasutustes ning suurendada kohustuslikku vahemad alkoholi müüvate kaupluste ja lasteasutuste vahele. Et üks asi on seal, siis see, et alkoholi müük keelatakse ära öösel kella kahest, kella kolmest, aga kuna öörahu reegel on üleriigiline, nii nagu mina ja sellest nüüd siis aru saan, siis võib alates kella seitsmest hommikul taasalustada alkoholi müügiga, töörahu lõpeb ja, ja siis ei saa linn seda justkui reguleerida, et et seal nõutakse seadusemuudatust, aga ühesõnaga idee on selles, et need paarid, mida tegelikult pigem vist on ikkagi ju vähe, mis alustavad kell seitse hommikul kohe siis kangemate jookide müügiga. Et nemad ei saaks tegutseda, et noh, ma ei tea, kas see kõige mõistlikum lahendus selleks, et üksikuid poode siis korrale kutsuda on kogu ma ei tea, siis Tallinna keelustamine või Tallinnas alkoholimüügi keelustamine öisel ajal. Ei tea, kas seda peab vaatama ka kuidagi mitme nurga alt ja laiemalt ja küsima, mida sellega tahetakse saavutada ja ühtlasi, mida sellega võidakse saavutada. Minu minul kargas kohe esimesena pähe see, et kas selles arutelus võetakse üldse arvesse seda, kuivõrd oluline turismilinn Tallinna muu hulgas just meelelahutusturismi Et ma tahtsin sedasama aspekti tuua sisse, et kes need teised pidutsevad, siis see on kindlasti nende seas ka tallinlasi. Aga ma ei tea, kui suur probleem see nüüd on. Noh, tõesti ei ole ka nüüd väga suur öine linnas snorgeldada. Ei ole saanud vaatlusi läbi viia, aga, aga mulle tunduks, et me ikkagi ei maksaks alahinnata Tallinnat, kui, kui turismilinna No aga see on väga erinev piirkonniti, et kui me räägime kesklinnas, siis tõesti on need turistid vist peamiselt, aga, aga mingites ma ei tea. Õismäel mustamäel, kus on mingid kõrtsid, mis on samamoodi ööd-päevad lahti, siis seal hektarist võib-olla jõuan harvemini. Lasnamäel ja Mustamäerööv. Siis hakkasin mõtlema, et kui näiteks pidades ilmatuses Kännu Kuke juures asuvat kohta, kus juba kella seitsmest peale pakutakse, no kui suur sotsiaalne probleem, seal seal mingi kindla seltskonna koht, mingid tüübid, kellel ongi ikkagi kõva vajadus juba hommikul saada oma kesvamärjuke kätte. Annabeli 10-ni oodata, kui poodavateks Jah, võib-olla on pikk selja taga või vastupidi, võib-olla tuleb minna tööd tegema ja enne on siis vaja ennast natukene kosutada. Ei oska öelda, aga ei räägi siin ju mingisugusest suurest sotsiaalsest probleemist, räägime siin väga väikesest sihtrühmast, kes mingisugustele naabruses elavatele mammi televist närvidele käib ja selle nimel hakates mingit seadust muutma. No see on ikka see, et minna tõesti kahuriga kärbest. Ma ütlesin ülereguleerimine, et. Siin on noh, mida linn ja linnapea välja toovad, on see lasteasutuste lähedus ja just seesama peamine näide, mida on toodud, et et kooli kõrval olev täpselt selline siis paar, mis avatakse kella seitsme paiku hommikul, kui lapsed lähevad kooli ja otse loomulikult lähevad need paarisistujad vahepeal ka värsket õhku hingama, sinna kooli külje alla, et me pigem peaksime reguleerima võib-olla või, või muutma seda, et paari saaks koolile siis võib-olla nii lähedal olla, aga noh, see, mis ei tähenda ju seda, et inimesed ikka kõnnivad ringi. No täpselt nii, et mis see tähendab nüüd, et me üritame enda lapsi kasvatada nii, et nad ei ole teadlikud sellest, mis meie ühiskonnas toimub ja kui ma meenutan näiteks enda keskkooliaega, siis on küll tore, et ikkagi selliseid keelde toona ei olnud keskkooli viimases klassis, kui oli juba eksamite aeg ja ega kogu aeg tundides ei pidanud käima, siis oli ikka päris tore pärast kooli jalutada kohe üle hoovi paneelmaja esimesele korrusele ehitatud väikesesse poodi ja osta sealt üks õlu. Jajah, see on vist selline gümnaasiumide keskkooliaegades heledad mäles, helged mälestused paljudel, et jah, ma olen sinuga nõus, et et, et sellega tegelikult ei päästa midagi, et, et. Aga kuidas me paneme öösel paarid kinni, siis eeldatavasti jääb ju meeleoluga noh vanalinnas Me teame, vanalinnas on väga suur probleem, et kas või vanalinnas elavad inimesed on väga-väga rahulolematult sellega, mis öösel ajal seal nii-öelda Bermuda kolmnurgas toimub. See on täiesti õigus, kui ma mõtlen näiteks siinsamas üldse mitte kaugele üle mere asuva Visby peale, mis oli väga nunnu linn ja ka väga selline suur turismikeskus, vähemalt hooaja. Aga kui ikkagi sügisesel ajal niimoodi kella kuue-seitsme paiku jalutada selle imekauni vanalinna tänavatel, siis on see linn välja surnud, sest et seal ei ole mitte miski lahti, seal ei toimu mitte midagi. Loomulikult on niimoodi võimalik inimeste käitumist mõjutada, tõsi, selle tulemusena ei tule sügisel ka turiste sinna, eks, et et muidugi igasuguseid asju saab teha, aga, aga veel kord. Küsimus on selles, et mida me tahame saavutada ja kas need meetmed selleks on proportsionaalsed. Jah, et noh, linn toob välja, et sarnaselt meetmed on siis kasutusel Soomes, Rootsis, Norras, Ühendkuningriigist, tõsi, ma ei ole neid ise üle kontrollinud, et kui, kui laialdaselt need seal nendes linnades nüüd kasutusel on, aga, aga noh, näiteks ka ma ei tea, politseiprefekt Kristian Jaani kirjutas Twitteris, kui see uudis avalikuks tuli, et see arutelu on olnud pikk ja asjalik, kaasatud nii elanike kui ka ettevõtjaid ja usun, et sellel on positiivne mõju tallinlastele ja kõigi meie külaliste turvatundele ja noh, kui ikkagi vaadata nende seisukohast, kes elavad või, või siis õpivad, ütleme, nende kõrtside külje all, siis nende jaoks on see see kindlasti ikkagi kasulik selles mõttes, et noh, inimesed ei lällasul seal akna taga, kui sa tahad magada öösel. No eks oleneb elanikust, aga noh, muidugi politseinike puhul ei noh, ma ei taha liiga küüniline nüüd olla, aga aga selge on ka see, et muidugi on nad huvitatud sellistest sammudest, mis nende tööd vähendavad, mitte isegi selles mõttes, et nad kuidagi laisad oleksid, vaid loomulikult nemad vaatavad ju ainult seda, et mida vähem kuritegevust, mida vähem ka ohte, mis võivad viia kuritegevuseni, mida vähem selliseid asju, seda, seda mõnusam Neile on, et noh, see on täiesti arusaadav nende seisukohalt, aga aga veel kord me ei saa vaadata neid asju hermeetiliselt, vaid peaksime ikkagi vaatama tervikuna ja üks mu sõber Facebookis terav meelitsused ütles, et et võitlus liigse joomise, sellise tänaval närmitsemise vastu kõrtside kella, kõrtside lahtioleku kellaaja piiramisega on umbes sama hea, mis võidelda näiteks akuutse kõhulahtisusega veetseede kella ja kellaajalise lahtioleku aja piiramisega. Me leppisime saadet, saate teemasid kokku leppides kokku, et me eelarvest täna ei räägi ja seda põhjusel, et eelarvest jätkuvalt ei avaldata väga palju sisulist infot, sest eelarvega tullakse välja siis järgmisel riigieelarvest me räägime siis jaa, et tullakse välja järgmisel nädalal, küll aga jõuame siin saate lõpus lühidalt ära markeerida siseminister ja sisemine siseminister Mart Helme ja tegelikult kogu siseministeeriumis välja töötatud kava siis sisekaitse reservi loomiseks, mis hakkaks tegutsema siis kriisiolukordades avaliku korra tagamiseks ning reservi võetakse peamiselt sõjaväepolitsei ja jalaväe eriväljaõpe läbinud reservväelasi. Ja kui valitsus reservi loomiseks raha eraldab, läheb järgmise nelja aasta jooksul varustuse ja koolituste tarbeks ligikaudu 20 miljonit eurot, et et noh, nii nagu mina aru saan, siis selle peamine eesmärk on olla valmis nendeks eriolukordadeks. No kõige parem näide otse loomulikult või mitte paremaga, nagu kõige ehedam näide on see pronksiööaeg, et oleks nii-öelda varu reserv kuskilt võtta, kes tuleks appi. No ma ei tea, mulle meenutab see kohutavalt kaitseliitu ja kaitseliidu funktsioon, et ma ei saa, ma ei saa tegelikult aru, et miks see ei võiks olla kuidagi kaitseliidu funktsionaalsuse sees olemas, et võib-olla tõesti sellist üksust on vaja, aga, aga, aga tõesti, et miks ta ei võiks olla kuidagi kaitseliiduga seotud? Mina ei saa ka päriselt sellest plaanist aru, küll aga oleme kuulnud seda, et see ei olegi võib-olla tingimata Ta siseminister Mart Helme enda päris originaalne idee, vaid mingil kujul olla ta kuskil siseministeeriumi paberites juba aastaid olnud, aga noh, täpselt sellise plaanina, et et kui kõik tähtsad asjad tehtud, saavad siis võib-olla vaatama ja nüüd on ta lihtsalt tõstetud sellest paberipakist kõrgema. Aga teine asi, mis mulle endale pähe tuli, on see, et ma tean, et kaitsevägi ja kaitseliit näiteks kemplevad omavahel ka kangesti reservistide üle, sest et mitte ainult arste, õpetajaid ei ole Eestis puuduvaid, puudu on ka reservväelasi ja pidevalt käib selline liigutamine, et kes saab nii-öelda paremad reservistide endale. Võib-olla see on seotud sellega, et siis nii-öelda just sellise sisekompetentsiga reservistid saaks koondada ühte kohta, võtta nad kaitseväe sellisest üldreservistide nii-öelda baasist ühte kohta eraldi, et nad oleksid selgemini jaotate, võib-olla see on sellega seotud, aga ma tõesti ei tea Aga sellega täna rahva teenrid siin stuudios lõpetavad. Täna on maailmakoristuspäev, kes saab, minge aga koristage maailm puhtamaks. Meie olime siin koosseisus Heidit Kaio, Peeter Helme ja Taavi Eilat. Nädala pärast on rahvas teenimas ja usun eelarvest rääkimas Mirko ojakivi, Aivar Hundimägi ja Sulev Vedler. Aitüma kuulamast. Miseni.