Tere eetris on portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Kõik on kuulnud reha peale astumise Aporismist tavaliselt aitab, kui see tamp praktiliselt ükskord kogeda. Tarkvara maailmas on aga teisiti, seal peab teatud algtõdesid pidevalt meelde tuletama. Üheks taoliseks korduvaks virtuaalreha peal käimiseks on meenutada, kui tõsiseid tagajärgi võib tarkvara vigade tõttu juhtuda. Ning sama tähtis on pidevalt meeles pidada, et raudvara ja tarkvara sujuv koostöö on võimalik ainult teoorias. Eelöeldut arvestades pole mingi ime, miks IT-maailma üks juhtivaid ajakirju vajad mäge siin seda vana teemat taas korduma veergudel kajastab. Nende ajakirjanikel peaks tarkvarasse usaldamatus olema sissekasvanud samal tasemel mõne elu vajaliku refleksiga. Aga kui nemad omaeelses numbris seda teemat puudutavad, miks siis mitte seda kallile raadiokuulajale vahendada? Ajakiri loeb kokku nende arvates 10 kõige hullemat nõndanimetatud paagi ehk viga, mida tarkvara abil on põhjustatud. Muuseas pukine tarkvara on fraas, mida eesti keeles kyll laialt kasutatakse. Sõnampaag ehk eesti keeles putukas pole sugugi metafoor, vaid baseerub reaalsel putukal. Täpsemalt koi liblikal aastast 1947, mis leidi toonases suures osas releedel baseeruvalt Harvard Mark tüüpi arvuti relee number 70 kontaktide vahelt. Kes viitsib otsingumootorisse sisestada sõnad seest kompuuterpaak leiab peagi foto arvutiinseneripäevikust, kus kleeplindi all mainitud koiliblika muumia ajalugu teeb. Kuid tulge nüüd siis lubatud tarkvara vigade loetelu juurde. Siinses kommentaaris kõiki tarkvaravigu ei hakkaks üles loetlema, sest ka vanade ajakirjanikud polnud ühel meelel, kuidas määrata tagajärgede tõsidust. Olgem siis seekord eriti tõsised keskendugem kolmele inimeste huku põhjustanud juhtumile mainitud loetelust. Väidetavalt kõige suurem, mitte tuumapommi poolt põhjustatud plahvatus toimus Siberit läbiva gaasitrassil aastal 1982 ja selle taga nähakse USA luureorganisatsiooni CIA karvast kätt. Nõukogude Liidu tööstusspioonid olid endale saanud Kanada kaudu gaasitrassi juhtimistarkvara. Seda võimalust ette nähes sokutasid CIA programmeerijad mainitud tarkvarasse nõndanimetatud kopeerimisvastaseid algoritme sisuliselt diversiooniakte, mille tulemusel halvati kogu Siberi gaasitrassi funktsioneerimine ning viimane lendas vastu taevast. Toona oli ka inimohvreid. Räägitakse vähemalt kahest rongidest ohvritest, kes sattusid plahvatuse hetkel vales kohas olema. Ohvriterohke oli ka röntgeniaparaadid, terak 25, tarkvara omapäisus. Aastatel 1985 kuni 87 kiiritati vaeseomaks arstide teadmatuses ning tarkvara soovil kümneid kui mitte sadu inimesi sest mainitud aparaati kasutati laialdaselt üle maailma. Surmajuhtumeid on teada vähemalt viis ja enamuse ajast töötas aparaat täie mõistuse juures ja ohutult. Seda enam oli ohtlik tarkvara, salakaval ja röntgenikiirte nähtamatu hulluksminek. Ohvritega lõpes teinegi meditsiiniaparaadi juhtum. Seekord aastast 2000, kui vähi, kiiritusraviaparaadi tarkvara arvutas valesti dooside suurust ning kustutas enneaegselt vähemalt kaheksa patsiendi eluküünla vaed mäge siin piirdub vaid 10 tarkvarapaagiga ja tänane kommentaar toob ära neist kolm reaalset leiab aga internetist taoliste juhtumite loetelusid, mis ulatuvad üle 100. See tähendab, et teatud mõttes ei ole vaja oodata, millal hakkab küberaju maailma valitsema. Tarkvara otsustab juba täna üksikute inimeste elu ja surma üle.