Tere eetris portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Eelmisel nädalal, see on 15. novembril, möödus ilma suurema kärata üks oluline sünnipäev. Kolme punkti vihjeks on vähemalt enamus arvutikasutajate jaoks vaadata tähelepanelikult oma arvutiekraani ja küsige endalt, mida te seal näete? Kahe punkti vihje on, et Linuxi ja Maci kasutajad ei näe midagi. Ühe punkti vihje on aga nii odav, et ei usukski, et selle abil on keegi maailma rikkaimaks inimeseks saanud. Jutt käib loomulikult armastatud viha objektist Microsoft Windows operatsioonisüsteemist. Aastal 1985 15. novembril presenteeriti Las Vegases Komdexi nimelisel arvutimessil uut graafilise tarbijaliidese ka operatsioonisüsteemi faktikogujate rõõmuks ja lõppkasutajate meelehärmiks olgu öeldud, et kom Texil esitletud esimene versioon Windows-ist kandis kohe algusest peale veaparanduse märki, sest versiooni number oli üks punkt null üks. Bill Gates soovised programmeerijatele mõeldud keskkonna nimeks oleks interpess mänedžer ehk tarbijaliidese manageerida. Täna paremini tuntud Windowsi nimes on süüdi Microsofti toonane turundusjuht Roland Hansson. Enne Microsoftis maandumist oli Roland Hansson sanitaartarvete firma neutrotšina turunduse asedirektor. Pange tähele, võib-olla on kogu Windowsi fenomen alguse saanud ühe mehe pesuvahendite fetišism. Nimelt oli windows esimene pressi teadagi pesulapp. Saate aru, mehe mõte oli kinni konstruktsioonis lapiga akent pesta. Aknapesu needuse konspiratsiooniteoorial annab lisahoogu fakt, et Windows esimene pressiteade ilmus välja kaks aastat enne operatsioonisüsteemid tegelikku valmimist. Näete, kui suur oli Roland Hanssoni kinnisidee ja seetõttu võib-olla oleme neatud Windowsi pesemad tänase päevani igasugustest küberputukatest ja muust virtuaalsest prahist. 20 aastaga on oluliselt kasvanud. Esialgsed nõuded arvutile oli 256, kilobaiti mälu jagaks 360 kilopaadist flopiketast. Ajad on oluliselt muutunud, tänasest Windowsis ei leia hõlpsalt enam nii väikest alamprogrammigi. Üks asi on siiski püsinud enam-vähem muutumatuna, selleks on Windowsi hind. Esimene versioon maksis 100 dollarit, tänapäeva ümberarvestatuna on see umbes 177 dollarit ja selle raha eest saab kätte Windows XP koduversiooni. Microsoftil kulus Windowsi sünnitamisele 10 aastat pärast firma loomist 1975. aastal. Väidetavalt lausunud firma president Bill Gates toonad tarkvara kirjutamisega ei saa keegi rikkaks. Näete, kui tõsiselt võib firma peadirektor eksida ja saatus premeerib selliste vigade eest. Paistab, et see ongi õige tee, sest ka järgmine tsitaat pärineb samalt mehelt. 10 aastat pärast esimese Windowsi turule ilmumist vallutas maailma arvutiekraanide virtuaalseid töölaudu Windows 95 ning Bill Gates lausus. Meie tarkvaras pole ühtegi olulist viga, mille parandamist lõppkasutajad sooviksid. Teeks nüüd rikkaks saamise lootuses kommentaari lõpus ka ühe vea ja lausuks. Palju õnne sünnipäevaks. Linux.