Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. USA ajakirjanduse tööstuse vaatlejad enam kihlvedusid ei sõlmi teemal, kas aasta 2005 on hea või halb. Nüüd võib juba kindla peale väita, et tegemist on ajalehe lähiajaloo kõige mustem aastaga pärast eelmist majanduskriisi sajandivahetuse paiku. Võimalus üheks erandiks siiski veel on, nimelt järgmine aasta võib veelgi kehvem tulla. Jutt käib ajakirjanduse majandamise mustadest päevadest ega kritiseeri selle kvaliteeti. Nimetatud seisukohad ütles välja investeerimispank Goldman seks jam, seda võimendavad arvukad USA ajalehed. USA ajalehtede arv oli suurim aastal 1984 20 aastaga on see arv langenud umbes 13 protsenti. Seejuures pole reklaamimahud nende aastate jooksul grammigi võrra muutunud. Nii võiks isegi arvutada, et 13 protsenti vähem lehti võimaldavad allesjäänutel need 13 protsenti reklaamituludest ümber jagada. Arvutusel pole midagi viga, kui vaid vahepeal poleks Ameerika majanduse kogutoodang kasvanud 161 protsenti. Viimane tähendab, et kasvav majandus on leidnud endale teised reklaamikanalit, kui ajalehed. Viimase kümnekonna aastaga on internet ajalehtede raskele elule vaevasid juurde lisanud. Enamus nooremaid inimesi ei ole huvitatud nõndanimetatud muutumatu sisuga ajalehelugemisest, sest päeva jooksul toimub kodukandis ja maailmas arvukalt sündmusi ja vihjed neist jõuavad alternatiivseid kanaleid mööda ajalehtede klientideni. Paraku pole neil muud teha kui konstanteerida, et päev varem kokku pannud ajaleht on ajast maas. Infohaldamisoskuste kasvamisega suureneb nende klientide hulk, kes sooritavad uudistearhiivides otsinguid. Ajalehe pirn seda hästi ei võimalda. Vahekokkuvõttena võibki öelda, et klassikalise ajalehe klassikaline lugeja hakkab ära kaduma ning üha selgemini on taevas märk, et aeg on ka klassikalise ajalehe enda kätte jõudnud. Ajalehtede väljaandjate peamiseks vahendiks hakkab olema üha enam investeerimise asemel majandamise koomale tõmbamine. Horisondil paistab natukene küünilist valgust. Näiteks ennustatakse, et ajalehepaberi hind võib lähiajal kukkuda andes ajalehtede väljaandjatele natukenegi hingamisruumi. Kui hinnalanguse põhjuseid lähemalt uurida, siis üheks olulisemaks on ajalehepaberit tarbimise langus. Ehk teiste sõnadega on terve hulk ajalehti lakkab olemast ning paberile tekib ületootmine. Musta huumoriga võib seda kirjeldada kui romantikat surnuaias. Ajalehtede ajastu on jõudmas kuristiku servale, kui nad ei õpi lendama, mida enamus kindlasti ei taha, aga tihti ka ei suuda. On paratamatuks alternatiiviks kadumine musta kuristikku lendamis all peetakse silmas lendamist elektromagnetlainetena milledele annavad kuju loogilised protokollid nagu distsipiaid, bee, wifi või ka viimeks. Ümberöelduna tähendab see elektroonilist meediat. Äriplaan nimega tint surnult puudel hakkab ammenduma.