Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port kaks IT maailmagiganti protsessori valmistaja Intel ja samuti protsessori tootmisega maailma kuulsust kogunud, kuid ka mobiiltelefonide valmistaja esimese kolme hulka kuuluv Motorola panid seljad kokku, et puhuda rohkem õhku traadivaba sidetehnoloogiasse nimega viimeks. Kevade poole liivi Mäksis siinses kommentaaris juttu seoses sellega, et selle sõnaga saab hirmutada mobiilsideteenuse pakkujaid. Ühest küljest saab selle sõnaga tegelikult suvalist inimest ehmatada, kuna lühendi tagant leiab sõnalohe ülemaailmne omavaheline koostöö mikrolaine ligipääsu jaoks. Telefonifirmasid saab aga hirmutada seetõttu, et viimeks ühendus kandub umbes 50 kilomeetri kaugusele. Seejuures kiiruseks on 70 megabitti sekundis, mis ületab tänaseid traadita sidestandardeid mitmekordselt. Telefonifirmad kardavad viimeksid mitte kiiruse pärast, vaid oma varasemate investeeringute tõttu kurikuulsasse kolmanda generatsiooni sidesse. Lühidalt kolmgeesse. Euroopas pandi õhueetriostu Octionites magama umbes 100 miljardit eurot mille peaks kunagi kolmgee telefoniteenusega tagasi teenima. Arvuteid ühendav viimeks tehnoloogia on aga kiirem ja odavam ning telefonifirmadel on kõige halvem uudised viimeks teenuse pakkumisega võid tegeleda näiteks mõni harukontoreid omav kauplusekett. Näiteks kogu USA territooriumi katmiseks oleks vaja umbes kolme tuhandet tugijaama ja näiteks sealsel Wool mardi kaubamajal on linnakeste keskele positsioneerituna olemas 3756 kaubamaja. Seega võiks Walmart hakata tegelema lisaks kaubamajapidamisele viimaks tehnoloogial põhineva traadita telefonisidepakkumisega. Nagu näiteks võimaldab koostöö sülearvuti ja Skype'i programm paraga. Tulles nüüd alguse juurde tagasi, siis viimeks kiipe tootev intel on huvitatud oma leiva jätkumisest ja telefonitooted Motorola samuti. Ja neid firmasid ei huvita, kas mõni turgu seni valitsenud telefonisidefirma suudab pärast kolmgee litsentside tehtud kulutusi endale leiba teenida või läheb hoopiski pankrotti. Kogu Eesti territooriumi katmiseks traadita sidekanaliga oleks vaja umbes kaheksa piimeks tugijaama mida võib pakkuda kasvõi mõni tanklakett. Neil on oma jaamade vahelist sidekanalid olemas ja tulles nüüd uuesti alguse juurde, siis lubavad Intel ja Motorola esimesed viimaks telefoni turule tuua juba aastal 2007. See tähendab, et kohalikel bensujaamadel, aga miks mitte ka mõnel teisel side kaugele ettevõttel võiks tekkida tõsine kiusatus. Telefoniteenuse pakkumisele. Kõigile taoline väljavaade kindlasti ei meeldi. Muu hulgas kuulub nende hulka terve hulk telefonisideteenuse pakkujaid. Aga sidekulusid kalkuleerivale lõpptarbijale võiks rõõmustamiseks olla siiski põhjust küllaga.