Uudiseid sega Šveitsist ning tundub, et sealsed elanikud on ka vaevlema suure igavuse käes. Eks ilmselt selle heaoluühiskond, Šveitsi riik loovad teatava turvatunde, mis aga vindi ülekeeramisel võib tipneda sellega, et jõuluvanadele hakatakse tegema ettekirjutusi sellest selle kohta, kuskohast ta tohib lapsi puudutada ja kuskohast lapsi ei tohi puudutada. See on väga delikaatne teema, aga me otsustasime Reimuga seda puudutada siiski. Seda teemat puudutada, sest et siis Šveitsi jõuluvanade Ühendus ehk Püha Nikolause ühendus on välja andnud määruse mis keelab jõuluvanadel lapsi sülle võtta ja määrus anti välja pärast seda, kui lendavate pühade puhul pöördusid paljud lapsevanemad avalikkuse poole murega, et lapsed ja jõuluvana on liiga lähedases kontaktis. Lapsevanemat on vindi üle keeranud, seekord ma arvan, sest no ma ei tea, mis jõuluvanad seal Šveitsis ikka nii erilised on. Muidugi, maailm on moodsal ajal üsna palju veidrikke täis ja kui me kuuleme regulaarselt kirikutegelastest, kes kasutavad alaealisi ära või kuidas iganes Siis ei ole muidugi ime, et võib-olla ka mõne valge oleme taha ja punase kuue taha on peitunud maniakk või pedofiil muuseas ka selle jõuluvanade ühingu siis teadaandes öeldaksegi, et nad püüavad selle sammuga vähendada oma liikmete aadressil tehtavaid pedofiiliasüüdistusi ja muidugi on neil kahju vana traditsiooni rikkuda, kuid avalikkuses on muutunud teema väga tundlikuks ja. Ma arvan, et see on teema, mida tasub ka siis eesti keelt kõnelevate jõuluvanadega natukene mõne hetke pärast arutada, järgi uurida, kuidas Eestimaal siis lood on, kuidas meie lapsevanemad käituvad, kas nende arvates on jõuluvanad ja lapsed liiga lähedases kontaktis? Me püstitame küsimuse Reimo natukene teistmoodi, ma arvan, et me võiks püstitada, küsimus on niimoodi, et kas Eesti jõuluvanade jaoks on tähtsam väikeste laste sülle võtmine või Koduperenaiste liiga avarad dekolteed. Ma Reimo ei ole tegelikult selle jõuluvanaasjandusega väga hästi kursis. Ma ei teagi ausalt öelda, kas jõuluvanad tahavad ja lapsi sülle võtta, kas Eesti lapsed nii väga tahavadki jõuluvanale sülle ronida? Vaat seda ei oska mina öelda, ma arvan, aga meil on nüüd liini peal kaks jõuluvana, kes oskavad seda asja meile selgitada. Nii me ütleme kõigepealt. Tere, tere jõuluvanad, teid on kaks tükki, nii et öelge palun mõlemad. Tere. Väga hea, väga hea jõuluvana number üks on esimesel liinil ja jõuluvana number kaks on teisel liinil. Hakkame siis sellest pihta. Öelge öelge niimoodi ükshaaval, aga siiski mõlemad oma oma oma arvamus selle kohta selle küsimuse kohta, mille ma just püstitasime, et kas Eesti lapsed armastavad jõuluvanadele sülle ronida ja kas jõuluvanad armastavad lapsi sülle võtta, et on seal nagu selline hea toon siin ka. Nonii, ma ei tea, kumba nüüd üksjagu mungaks proovile, alustame siis sellest tähendab ei loomulikult hoonemuse vanuses täiesti, kui pisikesed ja esimest korda jõuluvana näevad, eks nad siis ehmuvad ära küll ikka niisugune punane habemega kõrvane kull sul tuleb majja sisse siis nad ehmuvad, aga noh, aasta-kaks kui on juba käidud ühes kohas siis loomulikult, kui ikka jõuluvana toob kinke ja teeb pai ja võtab ka veel siis põlve peale, no siis on nad juba loomulikult julgemad. Seda ohtu ei ole. Teine arvamus, minu arvamus täpselt samasugune, et tegelikult võib-olla see jõuluvana välimusega natukene nii ehmatab lapsi ja, ja nad esi esimene otsa kardavad ära, aga kui nad saavad aru, et see jõuluvana teps mitte ei ole mingisugune tõesti selline vastik koll, kes kiusab või võib midagi õudset põhjustada, siis siis on ta hea meelega selle jõuluvanaga täitsa nõus ja just kingitus, et see on see põhiline osa. Et teie käest, meil ei olegi lootust kuulda seda, et teid on süüdistatud laste liigsest puudutamises või liiga lahke nende vastu olemises. Lahkem peab ikka laste vastu olema, aga nende liigset puudutamist. Ma ütleks, et võib-olla see need kombed lapsi puudutada teatud eesmärkidel on, jäävad ikkagi sinna piiri taha ja, ja me oleme ju küll ja veel kuulnud neid, et et nii seal euroopa läänepoolses osas kui ka kui ka Ameerikas on see teema väga aktuaalne, ütleme nii, et siin Põhja-Põhja ja Skandinaaviamaades. Ma arvan, et et nende selliseid tegelasi on suhteliselt vähe, et, et siin ei ole nagu kombeks. Nii ta ei ole ja teine asi, mis ma juhatan tähelepanu ühele niisugusele asja olla muidugi Ameerikas ja Euroopas on selles suhtes päris hulluks mindud. Et siis on juba ka niimoodi, et vanade täiskasvanutele ka ving üle ja kui sa võib-olla liiga sügavalt vaatad, ütleme emakesele silma, võtad käest kinni, noh, kontakt on niisugune asi, kui sa inimest puudutavad, võtad käes kinni see tekitab erilise kontakti. Siin võib ju öelda ka niimoodi, et nüüd enam ei tohi naisterahval ka siis käest kinni võtta jõuluvana poolt ma mõtlen niimoodi, et see tekitab võib-olla siis ta ei saaks mingisuguseid erilisi kahtlusi, need siin võib edasi minna nii pikalt, et täitsa hulluks. Jajah, selle kohta me oleme ka kuulnud, et avarat dekolteed võivad vahel probleemiks osutuda jõuluvana jaoks, aga, aga öelge päris ausalt, te tunnete seda seltskonda jõuluvanasid, võtan palju paremini kui meie siin raadio kahes stuudios. Kas Eestis on selle kohta on, olete kuulnud, et on probleeme olnud ühel või teisel tasandil, et et jõuluvanad hakkavad, ma ei tea, siis peremaa ahistama või midagi seesugust. Ei, pigem on, pigem on asjad vastupidised olnud, sellepärast et tavaliselt, kui lähed külla, eks ju, ja ja tahad siis ikkagi luuletust või ilusat laulujoru kuulda, siis tere, maa on võib-olla ehk juba natukene svipsis üle meelikum ja lepib tahab siis hoopis sulle hoopis sülle ronida ja, ja tahab siis hoopis habet silitada ja mine tea veel muud asja teha. Täpselt ühinen eelkäija rääkija. Et pigem tuleks jõuluvanad hoopis kaitse alla pannud, just. Aga öelge, kuidas on delikaatne sellest olukorrast välja tulla jõuluvana jaoks, sest sest jõuluvana ei saa hakata sõimama või, või noh, vabandage väljenduse eest pikalt saata, te peate kuidagi delikaatselt sellest olukorrast välja tulema, kuidas te seda teete? Sellepärast jõuluvana ongi jõuluvana, et ta peab olema hea psühholoog ja hea inimestega suhtleja Toiust sõnadega eelkõige oskamatust ära lahendada ja, ja leidma sellele probleemile lihtsalt ilusa lahenduse. Täitsa tunnetuse küsimus, ega siin ei saa nüüd igaüks kihelkonna läheneda. No mul on nüüd see küsimus, et kas päkapikud muidu juba juba käivad akna taga piiluvad, on siis näha, et kes on selline ulakas kes, kes mitte selle mõttega, et ka nii-öelda väike eelinfo teil on need, kes võib sülle ronida ja kes mitte. Ei, loomulikult sellepärast, et päkapiku käivad ja, ja noh, ütleme päris tõsiselt, et väga paljudes peredes on käidud isegi aastakümneid juba, nii et on, enam-vähem on teada, on ka muidugi neid kohti, kus esimest korda satub täitsa loomulikult ja siis sa pead vastavalt orienteeruma koha peal. Tegelikult päkapikkude suurimad abimehed, linnukesed käivad hoopis akna taga ja kui tal see olete nagu kuulnud hommikul vara ja ka õhtul hilja, nad toksivad vastu akent ja vaatavad, mis siis lapsed teevad parasjagu, nemad kannavad päkapiku talle ette ja ja kui päkapikk on leidnud, siis, et, et see või teine laps on ikkagi millegi hea ja ilusa hakkama saanud siis on hommikuks tõepoolest seal, kas aknalaua peal võis ussikese sees või mõnes teatud kindakeses. Ei muus asjas on väike, tore kingitus olemas ja nii ta on. Üks küsimus veel lõpetuseks teile mõlemale head jõuluvanad. Kuidas Eesti rahvas siin aastate jooksul käituma on hakanud, ma pean silmas seda, et ilmselt on olnud aegu nii-öelda hullemaid, kus eriti võõrale ust lahti ei viitsita teha ja nii-öelda jõuluvanaks maskeerunud kütuna kuhugi sisse pugeda on suhteliselt lihtne või, või hea võimalus, et kas, kas te näete, kas te näete rohkem lahtisi või kinni, sihukesed on ka kohti, kus teid siis üldse lasta? Eks ju kirjutatakse, jõuluvana tuleb kohale. Ma tuletan meelde ühe huvitava huvitava huvitava seiga sellest ajast mäletate, kui bensiin ei olnud saada meeletu bensiinijärjekorrad olid siis oli jõuluvana, riietus oleks fantastiline abinõu. Kui seal sõitsid riietes autoroolis olid, siis alatisin plasti. No jõuluvana, jõuluvana kostüüm, jõuluvana tihti nisugune, avate maagiline nähtus, teda võetakse avasüli vastu ja ma ei kujuta ette, pole kuulnud, vähemalt võib-olla kolleeg on kuulnud, et kas kusagil on seda ka kurjasti ära tarvitatud. Aga teine oht, mis on kohutav, on, on koerad, eriti kui erasektorid on ja kus on aiad. Ma olen ikka paar korda päris päris päris surmahirmu toonud, ausalt öeldes. Koerteprobleemiga mina lähen lihtsalt eelnevalt andnud teada, et hoidke siis oma kutsut kenasti ta jõuluvanale haiget ei saa teha. Aitäh teile jutuajamise eest ja me soovime teile väga mõnusat ja väga töökad sellist eesootavat jõuluaega. Tööd on igal aastal hästi palju ilusaid.