Tere, head klassikaraadio kuulajad. Eetris on 24. novembri heligajas saade ja täna tuleb juttu järgmistel teemadel. Novembri keskel toimus Tallinnas rahvusvaheline konverents ajakirjanduse roll muusikaõpetuses, kus anti üle ka Heino Kaljuste sihtfondi stipendiumid. Lähemalt räägib Ene Üleoja lamp. Teda küsitles Kersti Inno. Viljandi kultuuriakadeemia ja Muusikakool korraldavad 30. novembril Haydni 275.-le sünniaastapäevale pühendatud kontsert näitemängu. Seda ettevõtmist tutvustab muusikaõpetaja Maret Tomson. Maiken, aiman bänd esineb 29. novembril Kaarli kirikus Eesti kontserdi PÖFFi kutsel. Inglise kuulsa helilooja ja pianisti tausta avab immo Mihkelson. Koostöös Eesti Kunstimuuseumiga korraldab Eesti interpreetide liit interdistsiplinaarset kontserdisarja kumu KUMUs sele sarjas. Järgmine kontsert toimub kumu auditooriumis 27. novembril ja kannab pealkirja kahe peegli vahel kontserti tutvustada tšellist Kaido Kelder. Inseneride meeskoor saab 20 aastaseks, räägib kooridirigent Ants Üleoja, keda küsitles Marge-Ly Rookäär. Vaike Uibopuu jagab aga muljeid Riia poistekoori kontserdilt. Tartus tegutseb naiskoor Emajõe laulikud ja Tartu akadeemiline meeskoor. Esinevad Lääne-Virumaal kõneleb naiskoori president leelo muru, teda intervjueeris Hedvig Lätt. Organist Marju Riisikamp on salvestanud uue heliplaadi inglise ja itaalia renessansiajastu orelimuusikaga. Te kuulete Marius Petersoni intervjuud organistiga ja saate lõpul Priit Kuuse muusikauudised maailmast. Mina olen toimetaja Karin kopra ja soovin teile kena kuulamist. Eelmise nädala lõpul toimus Eesti muusika- ja teatriakadeemias rahvusvaheline konverents, õppekirjanduse roll muusikaõpetuses ühtlasi antikonverentsil üle Eesti Rahvuskultuuri Fondi Heino Kaljuste sihtfondist pendiumid. Palusin stuudiosse emeriitprofessori Ene Üleoja ja huvitun kõigepealt sellest, millised teemad olid käsitlusel konverentsil. Konverents oli rahvusvaheline ja seega ka esinejad olid nii Soomest kui ka Eestist. Peale selle oli kutsutud Heino Kaljuste Fondi stipendiumite üleandmiseks siia tuntud maestro Erki Põhjala, kes on loonud legendaarsed abi, olla lastekoori ja kes seda tema algaastatel aastakümneid juhatas ja kes oli ühtlasi ka Heino Kaljuste väga hea kolleegi mõttekaaslane. Aga konverents isenesest käsitles siis tõepoolest muusikakasvatuse probleeme seoses õppekirjandusega näiteks professor Airi Liimets. Ettekande teema oli, millest võib meile kõnelda muusikaõpik kui kultuurimärg. Helsingi Ülikooli professor Heikki Ruiz Mägi käsitles teemat muusikakasvatus nüüd ja tulevikus. Lapse ja noore õigus heale muusikaõpetusele samuti Tallinna ühisgümnaasiumist esinesid õpilane Evelin Kangro, õpetaja Kadi Härma ja õpikute autori tänuse pia Karoliina Seppe, Haibes kuin. Ja nende teema oli, milline on hea muusikaga pikk ja erinevad nägemused siis läbi õpetaja, õpilase ja autorite silmade. Ja kahtlemata oli veel juttu eesti soome muusikaalasest õppekirjandusest ja võrdlemast analüüsist. Ja ühtlasi avati ka Soome ja Eesti muusikaalase õppekirjanduse näit, kus, kus siis esinesid kirjastused Avita koolibri, Talmar ja Põhi. Odava. Väga huvitav oli hariduslike erivajadustega noorte õppekeskuse resonaari õppejõudude Karla, uusi talu ja Markku kaikuse ettekanne hariduslike erivajadustega lastest ja nende muusikaõpetusest, kus oli kaastegev Ivo Linna ja noorteansambel Soomest. Kõneldi veel infotehnoloogiast ja infotehnoloogia kasutamisest muusikaõpetuses ettekandjaks oli infotehnoloogia lektor Virg, andma kutsekoolist Mati Ruila. Ja päev lõppes tõepoolest Heino Kaljuste sihtfondi stipendiumite üleandmisega. Ja tänavu aasta anti need stipendiumid siis väga tuntud koorijuhile muusikaõpetajale ja 10. noorte laulupeo kunstilisele juhile, hetkel otsa kooli direktorile Aarne Saluveerile siis Kuusalu muusikaõpetajale ja Eesti koolinoorte segakoori dirigendile Taavi Eskola ja Eesti muusika ja teatriakadeemia magistrandi le kullaseeritsassijanil. Mitmendat aastat sellist väga hinnatult tunnustust juba meie muusikaõpetajatele jagatakse? Kuuendat jah, see on tunnustus muusikaõpetajatele, muusikaõpetusele ja ühtlasi ka nagu võimalus hoida elavana koolimuusika edendaja, initsiaatori, koorijuhi, laulupidude üldjuhi ja ka muusikaõpikute autori Heino Kaljuste mälestust. Sülgaja helikaja saade jätkub muusikaõpetuse teemadel, nimelt toimuv järgmisel nädalal, 30. novembril Viljandi kultuuriakadeemia ja muusikakooli ühisüritusena Haydni 275. sünniaastapäeva kontsert, näitemäng, seal esinevad muusikakooli õpilased, ka noorteorkester ja neidude koor. Meil on nüüd telefonil Viljandi muusikaõpetaja Maret Tomson. Öelge, palun, kuidas te tulite selle peale, et korraldada selline Haydni kontsert, näitemäng Viljandis? Kõigepealt võiks öelda seda, et meil niisugused teatraliseeritud kontserdietendused nagu Se Haydni üritaski tuleb, on muusikakoolis juba ammune traditsioon, et meid varem külastanud Beethoven ja Krii koos oma abikaasa ninaga ja Leopold ja Wolfgang Amadeus Mozart. Ja aastaid tagasi korraldasime isegi Bachi ja Händeli kohtumise, nii et igal aastal me teeme niisuguse huvitava etenduse, mis õpilastele väga meeldib, sest see aitab neil paremini vastavasse ajastusse sisse elada. Ja need vanad heliloojad, keda koolis õpitakse, Need saavad kuidagi lähedasemaks. Ja nii, et tegemist on siis toreda traditsiooniga juba? Jah, aga kes on konkreetse näitemängu kontserdi autorid, kes seal mängivad ja kes laulavad? Nagu te ütlesite, et käesoleva aasta kevadel möödus 275 aastat Franz Joseph Haydni sünnist võrreldes nüüd tema kuulsa kaasmaalase Mozarti tähtpäevaga, mida me tähistasime möödunud, kas tal on Haydlist kuidagi väga vähe räägitud. Ja üldse Hayden on jäänud varju teste Viini klassikute kõrval võib-olla oma tagasihoidlikku elu laadida. Aga tema muusika on sama väärtuslik kui Mozarti ja Beethoveni oma ja et siis Haydni elu ja tema mõningad teosed meile lähemale tuua, me siis otsustasimegi korraldada niisuguse ürituse, nii muusikakooli, kultuuriakadeemia ühiste jõududega ja selle nii-öelda aluskava pärineb väikesest näitemängust, mille on meile kirjutanud kultuuriakadeemia vilistlane Silvia Oz Oro. Lavale tuleb Haydni, see seda mängib Ugala näitleja Aarne Soro, kes on samuti kunagine kultuuriakadeemia kasvandik. Haid nakkab oma biograafile meenutama elulugu ning siis tulevadki lavale tema elutähtsamad persoonid, näiteks riiakas naine Maria Anna ja vürst Nikolaus ester. Rootslane Mozart, aga vahepeal käivad Haydni õpilased talle ette mängimas ja maestro annab oma lugudele nii-öelda viimase lihvi. Lisaks solistidele seal siis tulevad ettekandele klaveri, viiuli flöödi, klarneti lood esineb nagu juba varem öeldud muusikakooli neidude koor. Ja meie sümfooniaorkester esitab lahkumissümfoonia finaali lõpuosa. Pillimehed teatavasti ükshaaval ära lähevad, küünlad kustutavad, lõpuks mattub ruum pimedusse. Meie orkestri dirigent Harry Illak on tabavalt öelnud, et see on esimene multimeediaetendus mis on loodud siis teatavasti 1007 72. aastal. Vaat niisugune plaan on, näis, kuidas see meil välja tuleb. Aga nagu öeldud, õhtu toimub 30. novembril kell kuus kultuuriakadeemia mustas saalis ja me ootame sinna rohket publikut. Väga kena aitäh, muusikaõpetaja Maret Tomson, soovime väga, et teil see näitemäng korda läheb. 29. novembril esineb Kaarli kirikus Tallinnas Inglise kuulsa helilooja, pianisti Maicel Naimanni bänd, kes on siin esmakordselt üldiselt klassikalise muusika professionaalse muusikaringkondades peetakse filmimuusikat, millega just Maiken Ayman on esile kerkinud suhteliselt teisejärguliseks muusikaks. Immo Mihkelson, millega Maiken aiman, on oma suure kuulsuse teeninud. Suure kuulsus on loomulikult filmimuusikaga teeninud, sellepärast et film on massikunst erinevalt sellest kunst muusikast, mis on populaarkultuuri pealetungi tõttu tõrjutud ikkagi kõrvalaladele vähemalt kui me räägime publikunumbritest, müügiedust ja sellisest. Aga ma ikka laiman on jah, natukene erandlik nähtus selle poolest, et ta on saavutanud masside tuntud eelkõige selle muusikaga filmile Piano, mida Eestis näidati ja mis sai palju tunnustust ja auhindu ja mille muusikat ka üle kogu maailma teatakse. Ja teisest küljest Maicel aiman juba enne seda olnud respekteeritud helilooja ja see filmimuusikaga kokkupuuted, et ei ole seda lugupidavust tema vastu palju suutnud kahandada, mis on natukene ootamatu või imelik, sellepärast et reegel on umbes niisugune. Filmimuusika vallas tegutsevad heliloojad ei ole suutnud läbi lüüa kontserdilavadel ja vastupidi ka, et need heliloojad, kes on edukalt kontserdilavadel ei ole tavaliselt suutnud filmimuusikamaailmas midagi korda saata. Need muusikad, mida nad filmidele on loonud, ei ole, hakkad ja, ja nii selles vallas kuidas öelda funktsionaalsed Nell kahele valdkonnale on oma spetsiifika ja Maiken laimanil on õnne olnud selle poolest, et tema esilekerkimine filmimaailmas toimumas tänu Pieter Krina vähifilmidele ja Peter kriya või filmid ei ole, et see nii-öelda massitoodang, massikaup, vaid ikkagi kunstiringkondades suunatud selline respektaabel looming. Ja kui ma aiman, suutis Pieter kriinovi filmidele luua niisugust muusikat, mille kohta hakati rääkima et ilma selle muusikate oleks film nagu poolikat ta ei kõneleks ja vastupidi ka, et see muusika ilmusele pilditamis Pieter krinovjory loonud ei toimiks nii hästi siis selline sümbioos lõima laimanile, selle hea pinna. Aga see, et enne oli tuntud, no kasvõi mõni fakt, et tema on olnud Euroopas istuks kõige peamisemaid ja põhilisemaid nendest heliloojatest, kes on Ameerika minimalistide eeskujule hästi järginud. Ja õigupoolest peetaksegi laimani selle muusikalise termini minimalism välja mõtlejaks temaliseks, kes 70.-te alguses siis ta tegutses muusika arvustajana ühes arvustuses, kirjeldades seda Tai üle kujutavast kunstist pärit termini ja kohaldasele muusikale, sellise herpetatiivsele, kordustega muusikale ning see sobis väga hästi. Ameerikas võeti kohe linnulennult kasutusele mõiste minimalism, millega seal muuseas tegelasi Steve Richie Philip klaas. Ja sarnaselt klaasile Richile panin Ayman kokku oma ansambli, millega ta esitas oma muusikat. Muul moel oleks olnud võib-olla läbilöögivõimet mis tähendab omakorda seda, et ta ei ole eriti palju sõltunud ametlikest muusikaringkondadest, sellest establishmomendist ja sellest kõigest süsteemist, millele niinimetatud klassikaline muusika kogu see tunnustuse skeem, esituste tellimuste, kõik muu süsteem, ma aiman, on oma ansamblile kirjutades suutnud oma muusika tuua Publicat ja see juhtus juba enne seda, kui ta filmimuusikaga tuntakse, nii et filmimuusika oli talle suur boonus. Ei tea, kas tema suure kuulsuse põhjus võiks olla ka selles, et ta justkui oma muusikas ületab väheke piire klassika ja popmuusika vahel. See piiride ületamine klassika ja popmuusika vahel, see on üks minimalismi, kuidas öelda põhitegevusi, Steve Reich, Philip klaas on sedasama asja teinud juba oma karjääri algusest peale. Mõlemal on olnud tugevad seosed popmuusikaga, nad on tundnud huvi, mis seal toimub ning Maitan laiman on, kindlasti võib tema kohta öelda, kindlasti on ta väga teadlik selles, mis toimub populaarmuusikas. Ta kasutab väga palju saksofoni, tema muusika on üsnagi rütmiline. Tema muusikas on päris palju sellist narratiivsest ja huumoritki, mis kuulub inglise eluhoiakute juurde. Vähe sellist depressiivsest, mida inglise muusikaliselt tihti kohata. Ning need eri päradiste kõlaline eripära, mida saksofoni muud puhkpillid tekitavad ka elektripille tema muusikas kosta. Need kindlasti on loonud tema eristava helikeele ja rütmilisus pulss. See on kahtlemata üks niisugune asi, mis seostabee lähendab teda inimeste kõrvades vähemalt populaarmuusikaga. Sellepärast ongi võib-olla mõnevõrra isegi lihtne leida seda põhjust, miks ta on nii hästi läbi löönud, miks teda teatakse, miks tuntakse ja miks tema tee filmimuusika kaudu massidesse on nii kerge olnud. Nii et kui nüüd lühidalt püüda seda kokku võtta, siis tegemist on ühe väga esindusliku euroopasel meid Männiga kui inglisekeelset terminit kasutada või seda küllaltki laialt levinud mõistet. Ta on ise teinud endale äriise, on ta suutnud oma muusika publiku ette tuua ja tal on nagu põhjust rahuloluks. Aitäh immo Mihkelson, niisiis Maicel Naimani bändi võib kuulda neljapäeval Kaarli kirikus. Eesti interpreetide liit korraldab koostöös Eesti Kunstimuuseumiga kontserdisarja kumu KUMUs ehk siis kunsti ja muusika kohtuvad KUMUs. Järjekordne kontsert toimub kumu auditooriumis teisipäeval, 27. novembril kell 19 ja kannab pealkirja kahe peegli vahel. Kontserdil esineb üks Eesti tunnustatumaid kammerkoosseise uus Tallinna Trio, kes koostöös kumu valguskunstnikuga viib meid põnevale reisile Eesti kaasaegse muusikamaailmas. Meil on nüüd stuudios uus Tallinna Trio muusik Kaido Kelder mis tähendab kahe peegli, mis peitub selle pealkirja taga? Kahe peegli vahel peitub üks selline kontsert, kus me mängime Eesti heliloojate teoseid mis on kirjutatud siin viimaste aastate jooksul. Need teosed on kõik olnud väga palju meil ettekannetel, kontserditel, mis me oleme andnud väljaspool Eestit ja siis tekkiski selline mõte ja tänu sellele Interpreetide Liidu kontsert sellele prooviks need lood panna ühele kontserdile. Otseselt sellist võimalust väga palju ei ole, et seal on ainult eesti muusikat terve kontserdi ja ja muidugi ei ole, ei ole seal 102 peegli vahel kõik need teosed, sest need oleks palju rohkem, kui sinna sellesse kontserdiformaati mahub. Kelle teosed sellele kontserdile valisite? Arvo Pärt, Erkki-Sven Tüür, Tõnu Kõrvits ja Helena Tulve Ütlesite, et olete neid palju esitanud ka väljaspool Eestit. Kuidas see muusika on seal vastu võetud? Jah, alati see vastukaja on olnud positiivne, et ükskõik kelle lood siis nendest eelnimetatud heliloojatest, nii Erkki-Sven tüüri, Fata Morgana, Helena Tulve domine Tõnu Kõrvitsa teosed siin sellel kontserdil on, mängime tema lugu kuud, Mait, aga, aga tal on ka teisi lugusid, mida me oleme mänginud ja need on alati saanud väga hea vastu. Kava uus Tallinna Trio on juba tegutsenud ja kas te koosseis on alati olnud sama? Uus Tallinna Trio koosseis on jah olnud sama, et 10 aastat. Nii et siis uus Tallinna Trio koosseisus mängivad pianist Marri Gerretz-Traksmann viiuldaja Harry Traksmann ja tšellist Kaido Kelder. Kas teie repertuaaris on alati olnud esimesel kohal just eesti muusika? Ta kindlasti on väga tähtsal kohal ei ole kunagi järjestanud, et klassika on tähtsam ja Eesti muusika vähem tähtsam, aga väga meeldib, on see, et kui oleme siin pöörduda heliloojate poole, kas siis ise või siis läbi kontserdikorraldajate, et nad on alati tulnud vastused kirjutanud ja väga head teosed kirjutanud meile nii, et ka sellel kontserdil olevatest teostest nii mõnegi esmaesitajad päris esmaesitaja esmaesitaja Eestis me oleme olnud nii et et selles mõttes jah, see on väga meeldiv osa sellest pillimängust, keda ootate kuulama kõiki, kes on jälginud meie tegemisi, kellele pakub selline kontsert huvi, et meie poolest on kõik teretulnud. Aitäh tulemast stuudiosse, tšellist Kaido Kelder, niisiis kumu auditooriumis teisipäeval, 27. novembril kell 19 kontsert kahe peegli vahel, kus esineb uus Tallinna Trio ja ettekandele tulevad Eesti heliloojate teosed, nende hulgas ka Arvo Pärdi peegel peeglis. Inseneride meeskoor tähistab täna oma kahekümnendat sünnipäeva kontserdiga Estonia kontserdisaalis pärastlõunal kell neli. Ja sünnipäeva auks on tellitud ka kaks uudisteost eesti heliloojatelt. Stuudios on Ants Üleoja ja 20 aastat on väga pikk aeg, on ju nüansile? On küll jah, tõsiselt öeldes, et ise ka imestame, et kuidas see 20 aastat tegelikult on möödunud ja ta tundub samas, et alles esimene proov, mis oli tõepoolest 24. novembril aastal 1987, oli alles kaunis lähiminevikus. No põhiliselt on ikka sellised laulumehed, kes on eelnevalt laulnud mõnes üliõpilasmeeskooris ja põhiliselt on nad ikkagi praeguse tehnikaülikooli akadeemilise meeskoori kunagised lauljad, kes on sealt lihtsalt välja kasvanud ja nii see koor ka tegelikult tekkis. Tookord oli kogunenud sinna tehnikaülikooli meeskoori suhteliselt palju selliseid mehi, kes on juba ammu tudeng east väljas ja seetõttu see koor nagu tekkiski. Täpsustame siin ühe detaili, et esialgu ei olnud inseneride mees. Ja me olime alguses EKE inseneride meeskoor, EKE on ju nõukogude aegne suur ehitusorganisatsioon Eesti kolhoosi ja Eesti kolhoosiehitus, kus oli tõepoolest nagu nad ütlesid, et 22000 töötajat sellel organisatsioonis. Ja samas juhtus niisugune lugu. ECE juhtkonda kuulus terve hulk kunagisi ja, ja ka tolleaegseid tehnikaülikooli akadeemilise meeskoorilauljaid. Kogu see juhtiv seltskond oli väga kultuurilembeline. Siis tekkiski see võimalus, et nemad olid nõus ühe sellise meeskoori võtma oma kaitsva tiiva alla, nii et sealt see esimene nimi siis EKE inseneride meeskoor. Kui tuli Eesti vabariik, ehk siis varsti kadus ka organisatsioon nimega Eke, nii et me oleme nüüd viimased, et aastad olnud tehnikaülikooli kultuurikeskuse tiiva all, nii et need mehed, kes alustasid üliõpilastena tehnikaülikooli akadeemilise meeskoori seal nüüd nagu koju tagasi jõudnud, et üks ring on nagu asjal peal. Me olime tegelikult küllaltki keerulises olukorras ja me olime nagu ilma peremeheta, nii et koor oli päris mitu aastat täiesti lageda taeva all isemajandav otsast lõpuni, nii et oli küllaltki keeruline aeg. Räägime natukene selle koori kunstilistest taotlustest, mis on olnud kõige olulisem. No põhiline on ikka olnud see, et kõigepealt hoida sellise põhiliselt inseneriharidusega meeste hulgas kõrgel seda huvi üldse laulmise ja üldse kunstitegemise vastu kuna nad on ikkagi pisut eriilmelised tüübid oma olemuselt, et nad on sellised suured realistid ja nii edasi. Aga koori algusest peale. Mulle on olnud selline meeldiv võimalus, kuna see lauljaskond on suhteliselt ikkagi suure laulmise kogemustega meestest koos siis on olnud võimalus küllaltki heal tasemel laulda suhteliselt päris keerulist ja mitmekesist repertuaari, mis ei ole praeguse hetke meeskooride puhul enam nii väga igapäevane nähtus. Et neil on see õnnestunud üks kord halvemini, teinekord paremini. Aga seda oleme püüdnud hoida, et me nii-öelda alla punast joont nagu ei tahaks hakata laulma. Et selle nimel on käinud nüüd 20 aastat tööd hoida tase enam-vähem niisugusel tasemel, et ta kuulata. Et hoida oma kuulajaskonda, hoida meestele huvi ja meeskoorilaulu vastu võimaluse piires tellida ka nii-öelda omale autoritelt teoseid, sellega ühtlasi ka natukene arendada ja laiendada Eesti meeskooride repertuaari tervikuna. Et need on olnud need noh, sellised põhilised eesmärgid me ei ole võtnud eesmärkideks, käia iga aasta kuskil konkursil või või tingimata kedagi võita või nii edasi, me oleme seda ka teinud ja, ja mitte väga halvasti. Kui suur on Eesti heliloojate loomingu osakaal? Ta on suhteliselt väga suur, ütleme ikkagi kaalukam osa läbi lauldud teostest, mis lähenevad peaaegu 400-le selle 20 aasta jooksul on ikkagi Eesti heliloojate teostel oleme laulnud küll ka vanaklassikat ja oleme laulnud suurvorm ja, ja nii edasi ja nii edasi. Aga põhiline osa on jäänud siiski eesti autorite kanda. Kuidas on olukord uute lauljat rindel, kas neid juba on tulemas juurde? Et ta nüüd hea oleks, seda nüüd küll raske ütelda. Ta on ikkagi rohkem sinna nutusema poole, olgugi et me päris nutta ei saa, sellepärast et meil on. Meil on siin selleski kavas. Kaks toredat väga noort meest pisut üle 20 aasta, kes on kõrgetasemelised, lõõtspillimängijad on tulnud koori laulma, võtnud veel oma paar sõpra kaasa, esinevad kontserdil lausa eraldi numbritega, nii et meie asi polegi kõige hullem veel. Ma tean, et on palju hullemaid olukordi, olgugi et meil võiks ta olla parem, sest me kõik ühtlaselt vananeme. Aga täna kell neli on kontsert Estonia kontserdisaalis. Kui ma ütleksin, et me nüüd oleme teinud mingisuguse suure läbilõike oma 20 aasta programmist, mida koor läbi on laulnud, siis see nii ei ole, me läksime seda teed, trükiti meeste jaoks välja ligemale 400-st laulust koosnev suurleht ja mehed valisid sealt välja nende jaoks huvitav, vabanda, sobivamad teosed. Ja selle põhjal sai kokku pandud sisuliselt, et kogu see programm, aga eriti kava esimene pool. Kui me alustame Eduard Griegi lauljate tervitusega, siis selle loo Ma panin omal valikul selles mõttes ütles, et see oli esimene lugu, mida koor 20 aastat tagasi esimesel proovil harjutama hakkas, et see on niisugune meie alguste algus, aga siis tulevad niuksed lood, mida meestele on meeldinud läbi aegade laulda ja ma ei saa jätta märkimata, et me oleme ka selle kontserdi puhuks tellinud kahelt autorilt spetsiaalselt koorikavasse. Kaks lugu härra Kruusimäe, kes kirjutas väga tõsise loo Anna Haava tekstile eest ära. Ja teine helilooja Piret Rips, kes kirjutas ilmselt oma esimese laulumeeskoorile üldse. Tanja on meil tuntud praegu väga toredad segakoorile ja lastelaulude ja väga paljude muude laulude autorina. Aga kummalisel kombel meeskoorile ta ei olnud varem praktiliselt üldse kirjutanud. Nii et tema esimene katsetus, kui nii võiks öelda, on meie arvates küll väga hästi külge läinud, et ta on tabanud ära selle väikse klaasikese, mis meeskoorile sobib, mitte väga sügavtõsine, pisut humoorikas, pisut selline, räme, ühesõnaga et ma arvan, et eesti meeskoorid on saanud juurde ühe uue autori. Ja mul on sellest väga hea meel. Tänan, Ants Üle ja inseneride meeskoorile okas kurku tänaseks ja edaspidiseks ja loodan, et teil õnnestub kõik, mis ette võtataja. Aitüma stuudiosse Troida, kutsumus sõja. Liigaja. Neljapäeva õhtul oli Tartu Jaani kirikus Riia toomkiriku poistekoori kontsert. Dirigeeris Martins. Lisan siia, orelil oli kaastegev helilooja ja organist Aivar Kaleis. Klassikaraadio tegi sellest kontserdist otseülekande, aga kohapeal oli kuulamas dirigent Vaike Uibopuu. Mul on hea meel, et ma sinna kontsertile jõudsin, küll argipäev oli ja sai kuulda. Mulle meeldis väga Riia poistekoori dirigendikava valik, mis oli igast valdkonnast, et erinevaid huvitavaid vaimulikku muusikat pakkuv. Ja kiidan seda kava valikut, et, et keegi ei olnud niisugust tunnet, et ahaha jälle tuleb ja sama ajastu, kuigi oli ju muusikat seitsmeteistkümnendast sajandist isegi kaasaega jõudis, üks soolo oli ja selles mõttes ka väga hästi. Kuidas teile tundus see hääle tekitamise maneeria, sellised vokaalsed võimed? Ma olen varem sedasama koori kuulnud ja kui nüüd seda kahte korda võrrelda, siis praegu taotlus on, mulle meeldib, et see on vaba, seal ei ole niisugustki jõulisust, mis vägivalda, võik Sa tekitada, et see vabahääle andmine, eriti loodetavasti on see poistekoori osa. Need hääled on hästi ideaalilähedased aga mitte niivõrd, ütleme tenor, seal tenor oli päris tagasihoidlik oma häälematerjali poolest ja võib-olla vähem jõuline, või siis ütleme ilmekam, see oli poistekooriosas alt, et seda võis täheldada Jaani kirikus, aga muidugi imeline oli siis sopran. Seal oli ka kolm fantastilist solisti täiesti rabavalt hästi lauldud soolo osad ja see andis ka kõlapildile nagu kõige põhilisema. Ma küsin ka pisut dirigendi kohta, teie tingimata teda ka jälgi seda juba professionaalsest huvist. Öelgem, millise käega tuli? Uurisin tõesti, et kuidas siis Lätis dirigentide koolitus on ja kui ma siis lugesin, et ta on alles neljakümnene mees siis on ta ikka päris tublit vankrit vedanud ja hästi, kuna ta on oma käe allutanud vokaali toetamisele, et ta on ka vokaali õppinud ja ta oli erinev tehnika dirigendi, tehnika Bachi esituses ja siis seal ütleme, Rain Bergeri loomingu esituses. Ja mitte niivõrd laulev käsi, kuivõrd täpne just ideaalne oli Bachi puhul kõik tekstid olid väga-väga hästi õpitud, see saksa keel ei ole ju lihtne. Ja need polüfoonia liinid, et siis ma jällegi ei kuulnud väga siis Aiki ja tenorit ometi seal on, kõigil oli võrdne võimalus seda faktuuri anda, nii et aine jäädki jälgima kõiki liine. Et võib-olla oli see akustikat ravi ka, et kui orel oli saatepill, siis oreli kõla oli mitte nii lennukas ja vahetevahel viimased akordid tundusid, et koori kõlapilt, et on veidike kõrgem kui oreli viimane kord, aga ma siiski tahan öelda, et koor ei olnud ikka niisugune, et ei, laulab mustalt kuskil või mingi noot läheb, et koor oli siiski väga proff, mis need imetleda annab, et nii noored lapsed nii tähelepanelikult mofitseerisid, mõned lausa laulsid terve kava peast. Rääkis Vaike Uibopuu Meeli iga ja. Laupäeval, 24. novembril annab Tartus tegutsev naiskoor Emajõe laulikud koos Tartu akadeemilise meeskooriga ühiskontserdi Lääne-Virumaal. Tartu kahe omanäolise koori ühiskontserdid toimuvad Tapa kultuurikojas ja Palmse mõisas. Lähemalt räägib naiskoor Emajõelaulikute president leelo muru. Meie koor, Emajõe laulikud ei ole just väga kauaaegne täpsel, tähistame oma viiendat sünnipäeva päeva, aga hästi olulised on koori elus erinevad traditsioonid ja võiks öelda, et siis traditsioon Tartu akadeemilise meeskooriga teha kontsertreisid Eesti erinevatesse paikadesse on meil juba neljandat aastat, nii et meie jaoks on tegemist traditsiooniga ja, ja et nüüd valik just langes Virumaa kasuks, siis osalt võib öelda, et see oli ka juhus, aga teisalt, kui meie senised kontsertreisid on viinud Saaremaale Valgamaale, Viljandimaale, Läänemaale, osalt on seega meie jaoks avastamata paik ja teades, et sealkandis on päris elav koorielu, miks mitte siis koorimuusikahuvilistele Virumaale pisut külakosti viia. Naiskoor, Emajõe laulikud tähistavad Varstima viiendat aastapäeva, palun tutvustage naiskoori. See vist ei olegi väga sage asi, kui praegu sellised elujõulised, jätkusuutlikud koorid tekivad ja ka oma tegevusi mitte projekte koorina, vaid selliselt pikale ajaliselt seavad, et tõesti viis aastat tagasi selline algatusgrupp, noori ettevõtlikke naisi, kellel paljudel oli ja on siis senini selline pikaajaline laulja kogemus. Koorilaulu kogemus otsustas kokku tulla ja moodustada uue, uue naiskoorilaulja kogemus pärineb päris paljudel lauljatel Tartu Ülikooli akadeemilisest naiskoorist, aga meil on ka palju Tartu erinevate kooride ja isegi ka Tallinna tehnikaülikooli naiskooritaustaga lauljaid, kes siis teatud eas ja teatud veel võib-olla leidsid just sellise sobi kooris endale nagu sobiva muusikalise väljenduse. Ja see, et meie muusikalised püüdlused on kindlasti kõrged, näitab ka see, et naiskooride võistulaulmisel suhteliselt nii-öelda alustaja koorina siis teie kategoorias me võitsime ja see oli siis 2003. aastal ja meie dirigendiks on pilve Maide, Vaike Uibopuu õpilane. Naiskoor Emajõe laulikud koos Tartu akadeemilise meeskooriga annavad 24. novembril Lääne-Virumaal kaks kontserti. Kontserdikava sisaldab klassikalist koorimuusikat eelkõige eesti autoritelt. Samuti on meie kavas ja kuuluvad meie lemmikute hulka erinevad ooperid, koorid ja pisut ka siis Eesti kerge muusika, kooriseadeid, töötlusi. Palun, tutvustage neid kohti Lääne-Virumaal, kus koorid esinevad. 24. novembril, siis kell 14 koos Tartu akadeemilise meeskooriga astume üles Tapa kultuurikojas ja samal päeval õhtul kell seitse on koorimuusikahuvilised oodatud siis Palmse mõisa kontserdisaali. Marju Riisikamp on salvestanud uue heliplaadi inglise ja itaalia renessansiajastu orelimuusikaga. Edasi kõneleb organist, teda küsitles Marius Peterson. Äsja on ilmunud uus plaat orelimuusikaga, mis kannab ingliskeelset pealkirja ja tõlkes võiks olla renessansi orelimuusika Inglismaalt ja Itaaliast. Võib-olla alustaks selle plaadi saamisloost siin plaadil on ka klassikaraadio logo. Klassikaraadio on väga oluliselt siin oma rolli mänginud nii nagu mu esimenegi plaat nagu päris, nii ei tekkinud, et mul tekkis soov, nüüd teen plaadi. Et ikka on tulnud mingisugused muud mõjutus, et kas siis selle muusika põhjal, mis on juba lindis, kes on seda kuulnud või või on midagi koostöös valminud teiste muusikutega, siis ühiselt tekib idee. Ja nii ka seekord oli nimelt mitu aastat tagasi 2002 ja 2005 olid kaks saadet klassikaraadiosse ja see oli siis otseselt salvestus. Orelitund kandis teema nimetust, selle sarja algatas Andres Uibo. Ja mul oli väga hea meel, et ma sain seda muusikat seal eksponeerida, mida ma olin juba päris ammu alustanud sellega tutvumist ja mitmeid meistrikursusi teinud ja Itaalias seda palju mänginud. Mul oli siis hea meel, et ma seda saan otse kuulajateni tuua. Siin plaadil on mõned nimed, kes on nagu tuntumad natšo, vanni Gabrieli ütleb ilmselt igale kuulajale ja mõni teine nimi veel, aga Andrea Gabrieli ei pruugi enam nii palju teile öelda, et kuidas need heliloojad, need teosed kõigepealt siis sinna kontserdi kavva sattusite, siis plaadile. No siin on nende omavaheline side võib-olla selline, et nad on kõik ühe ajastu mehedsin mitte nüüd päris, sest Andrea Gabrieli oli siis nagu Giovanni Gabrieli onu. Ja tema on ka pärit Veneetsiast, aga tema õppis Münchenis Orlando di lasso juures. Ja sinna ta saatis siis ka oma vennapoja õppima. Ja loomulikult oli ka ise siis Giovanni Gabrieli õpetaja alguses. Ja Claudio Merulo oli samuti ametis Püha Markuse kirikus Veneetsias ja on teada, et nad olid mänginud Andrea Gabrieliga nagu kajaefekte kahel orelil, siis selles suures kultuurikeskuses nagu kirik siis tol ajal oli. Veneetsias oli orelimuusika selle sajandi kohta väga edumeelne, ta oli nagu rohkem kontsertmuusikaks hakanud saama. Ja selline orelimuusika kuulamine kirikus oli juba tol ajal saamas traditsiooniks, mitte ainult teenistuse raames. Ja lisaks nendele itaalia nimedele on siis siin inglise muusika samast ajast. Jah, siin on kõigepealt siis üsna tuntud nimi William pöörd ja tema oli siis kuninganna Elizabeth esimese teenistuses ja põhiliselt kammerorganist, aga loomulikult on ta kirjutanud ka palju liturgiliste muusikat, vokaalteoseid. Ja tema oli olnud väga sellise leebe iseloomuga inimene ja sai kõigiga hästi läbi, vaatamata sellele, et sellel raskel ajal tema oli katoliiklane ja olid ju suured muutused selles elus sel ajal. Ja sellest ajast on teada isegi puritaanid olid hävitanud oreleid ja olid nimetanud oreli mängimist üheks 84-st patust. Me oleme rääkinud siin heliloojatest ja samas plaadi saatesõnas sa mainid improvisatsiooni tähtsust 16. ja seitsmeteistkümnenda sajandi muusikas. Kuidas sellel plaadil on, kas siin kõlab ka improvisatsiooni või mida üldse tähendab improvisatsioon tolleaegses muusikas? Tolleaegses muusikas tegelikult tähendab peaaegu kõike sest mingisugust kirja panemist või ütleme, teiste heliloojate lugude mängimist ei olnud nagu kombeks. Ja me teame, et Andrea Gabrieli ilmunud mitte ühtegi orelilugu tema eluajal et just tema vennapoeg andis neid siis välja. Põhiline praktika oli siis kohapeal lugude komponeerimine, eks ole, komponer tähendab kokku panema siis kontrapunkti reeglite järgi ja mitte ainult vabad vormid, nagu Tokaatad, prelüüdid ei olnud siis nagu selle praktika sisuks, vaid vaid ka Ritzer paarid, mis on nagu fuga eelkäijad. Ja need peaksid siis olema hästi õigete reeglite kohaselt kõik läbi viidud. Ja oli veel nõue, et need liinid peavad olema kõik ääretult kaunid, nii nagu neli lauljat laulaksid. Nii et sellel ajal oli maal muusika veel üsna juhtiv improvisatsiooni. Ma kasutan sellel plaadil nii palju, et seal on märgistatud kaunistuste kohad ja eriti inglise muusikas, see tähendab seda, et seal tuleb midagi teha. Et ei ole mingisugust seda drillerite tabelit, see, seda nüüd on seal sellise kriipsuga nutten nõksu alla mingisuguse käiguga vaid see tuleb üsna selles loo meeleolus ja nagu vastavalt oma maitsele sinna lisada. Ja see tuleb ka ja pikkuse vabadus, ütleme, nende intervallide täitmine. Eks ta nagu tänapäeva mõistes on üsna piiratud muidugi see improvisatsioon, mida mina sinna olen lisanud. Ja samuti on huvitav, et selle ajastu muusika ei piirdu ainult nagu meie tunneme masoorminoori maailmaga, vaid siin on tegemist raadidega. Mitte selles mõistes, nagu gregooriuse koraalilaadid, vaid juba hilisem süsteem kus oli siis 12 laadi ja seal olid erilised meeleolu, varjundid kõigi laadide piires. Mina veel pean ütlema, et ma ei, väga kindlalt veel ei orienteeru nendes heli ridadesse selles afiktis, mis nendes peitub. Aga üsna palju on säilinud selle kohta informatsiooni. Ja see on ääretult huvitav, et seal on huvitavad kooslused nagu näiteks esimene laad, et nagu jumalik ja suur üks nii-öelda kõige algus ja see ühendab eneses nii rõõmu kui kurbuse. Ja samuti igal laadil on oma selline tugev inimliku tunde selline märk. Ja kui seda muusikat mängida, siis see on tõesti väga tähtis nendes natukenegi orienteeruda. Sellest oleneb registrivalik ja tempo ja päris paljud asjad. Organist Marju Riisikamp kõneles oma uuest heliplaadist inglise ja itaalia renessansiajastu orelimuusikaga. Euroopa festivalid Münchenisse Brüsselis kestavad Münchenis siiski käsil neljanda Euroopa musikaalne lõpunädal. Festivali teema Põhjala rajad tõi siia Põhja- ja Baltimaade kollektiive või siis nende maade muusikat saksa ansamblite endi ettekandes. Nii Berliinis kui Münchenis mängisin alustuseks oodensee sümfooniaorkester jaanist. Festivali künnisel esitas saksa vokaalansambli Krismoska Arvo Pärdi magnificat ja Peetris väsksi. Lätist tuli ansambel alteraveeritas, leedus Charlie joonise kvartett ja kuulsatest saalides Berliinis ja Münchenis, Põhjamaade sümfooniaorkester Anu Tali juhatusel Norras Stavangeris sümfooniaorkester klarnet-ist, Martin Frostiga solistina Rootsist, Kromaataja vokal harmanin ning Islandi sümfooniaorkester Roman kamba dirigeerimisel. Festivali viimase kontserdi annab Müncheni filharmoonia saalis kaastaigis esmaspäeval Müncheni Bachi koor sest kava lõpunumbriks on Williamsi meresümfooniakontserdi teemaks vesi ja avanumbriks Sibeliuse ookeaniidid. Täna laulab Müncheni Johannese kirikus Capello noova München ja rea Taani, Rootsi, Norra heliloojate kõrval ka Arvo Pärt Islandil. Rootsi varasemat muusikat esitas lõpunädalal ka Müncheni Monte Vergi. Tundub, et Euroopa musikaalne aktiviseeris isegi nii suures keskuses nagu München siinsetegi ansamblite tegevust. Brüsseli festivalil Palja, mis tahab oktoobrist veebruarini näidata kõigi Euroopa Liidu liikmesmaade kultuuri, alustas nädalat brüsseli kaunite kunstide keskuses Praha Sümfooniaorkestriga isesiku outi juhatusel. Dino kuues sümfoonia Petermiculas poolsekesid piiblilauludes solistiks kohe nende järele ansambel täi talus klientist Orlando di lasso kavaga märkimaks Euroopa kultuuri, muusika algaegu kuigi-Euroopale ja pakub enam kui kahtekümmet võimalust. Päevas ei jätku kontserte. Neli kuud kestval kultuurifestivalil igale päevale. Eelmisel laupäeval tegime Andres Mustoneni ja Tallinna kammerorkestri esinemistest Brüsseli mail. Ka koos segakooriga Latvija. Kavades olid tobias Eller Pärt. Üleeile võluv slovaki barokkansambel Solamente Naturali Notre Dame della kambri kirikus aga eile, täna on nemad veel kord printsess Stefani residentsis või siis täna ka Itaalia Super džässpianisti Giovanni alleeriv sooloõhtu uuel nädalal teisipäevast köitvaimad, itaallaste aater, ballett Romeo ja Julia etendused, reisid, miiliast, muusika, Prokofjevi järgi. Lõpupäevad on aga, kas oli festivalil kaks viimast Beethoveni kvartettide sarjast homme ja neljapäeval esinemas seitsmendana, kus kvartett Berliinist, Rising, Stars laureaat aastast 2003 ja nende homsest vas Beethoveni kõrval 1979. aastal sündinud sakslase Alexander Monio viienda kvarteti esiettekanne. Aleksander onu, kes täiendab end Pariisis, oli 2005 ka kuninganna Elizabethi konkursi finalist Brüsselis ja kvarteti sarja viimase kaheksanda ansambli lõpetab festivali kuulus Tokio kvartett. Nendel Beethoveni, et järel kogu festivali lõputeosena tossi Johozzogava tänavusest aastast pärit kvarteti teos, lossoming, õitsemine. Tahaksin lisada, et kõik kvarteti õhtut Wilhelm söeballisaalis salvestab Hesseni Ringhääling Frankfurdist ning annab neid eetrisse uue aasta jaanuaris. Võimalik uuesti kuulda vähemalt kümmet. Kas oli festivali tellitud päris uut kvartetti teostada. 1969. aastal Suljardi kooli juures asutatud ja New Yorgis resideeri Weather Geokvarteti esimene viiul on praegu Martin Piiver. Selles nägid ka kaks jaapani muusikut. Enne kasselit mängivad nad täna Luksemburgi filharmoonias ka siinse esmakordse festivali viimase kammeransamblile. Päike Luxembourg, saada Endale selgi hooajal reaa maailmakuulsaid orkestreid. Alustades Londoni filharmooniaost Riccardo Muti juhatusel siis tuleval reedel Oslo filharmoonia orkester Jukka-Pekka säraste käe all edasi Ungari rahvusfilharmoonia, Berliini riigikapell Symphony Orchestra, John Adamsi ja Leila José fovitšiga ning lõpuks New Yorgi filharmoonia orkester. Jaanuaril maalsel. Tokio kvartetile on täna Luxembourgis kavas ka Leera au verbahhi, teine ehk keelpillikvartett Primera lus. Kirjastus Sikorski teatadki, et see kvartett sündis quenca vaimuliku muusika nädala tellimusena Hispaaniale ning teise kvartetti New Yorgi esiettekande tegi Tokio kvartalit oktoobrikuu lõpul New Yorkis külas esmakordselt meilegi tuntud viiuldaja Vadim kloosmann Meie esituses ka leer auerbahhi tiita sooloviiulile. Ansbachibachi nädala tellimus selleks suveks. Berliini Hanssaisleri kõrgem muusikakool Kristiina Poska dirigeerimise õpinguid lõpetamas korraldas Boriss Berganessikovi mälestuskonkursid tema nimelisele preemiale kammermuusika alal. Mise toetajaikson Tatjana Berg Amenscow ja pianist Andrassif. Nüüd siis teist korda ansamblis osalejate sünniaasta 1978 ja hiljem kui Põhjamaade sümfooniaorkestrile olid Anu Tali juhatusel sündmuseks esinemised Euroopa musikaalel Berliinis ja Münchenis, nagu ka Heedik Hanssonile ja Andrei maakerile samal festivalil, siis saksa Maal elaval noorel pianistina Kristjan Randalu on novembris samuti rida kaalukaid esinemisi, soolokontserdid, karsruues ja samas ka džässpianist, töötuba, kontsert, saksofonist Peter leheliga, aga eriti toimekas Kristjan Randaluga PET kolm kontserti Madriidis, seejärel Zaragoza džässifestivalil. Eelmisel reedel-laupäeval esineti kvintetti ka Trans Atlantic kollektiv Aga festivalil Luxembourgis edasi kvartetiga džässipäevad Stuttgartis üleeile Šveitsis, Baselis ja nüüd nädalalõpul igal päeval Saksamaa eri paigus. Slesbik Holsteinile andes teatri muusikadirektoril. Mihkel Kütsonil on orkestri kava kõrval sügisest juhatada Kabergi Woodsaki etendused sel kuul neist kaks õhtut Nis Lessigist kui Flensburgis. Nagu ka teise sümfooniakontserdi kolmas esitus kolmapäeval Flensburgis Saksa majas. Teisipäeval veel üks Woodseki etendus iidse House. Ja juba alustavad silma Rail oma jõulukontserte Viini laulupoisid. Eile ja veel järgmisel nädalal juhatab Austraalias Aadeeiidi sümfooniaorkestrit peadirigent Arvo Volmer, täna Adelaide linnahallis Mio maailma loomine Eino Tambergi Concerto krosso, nii ka eile Tšaikovski Romeo ja Julia ning Boroditši teine sümfoonia. Tore ja tähelepanu ratta olnud plaadi jõudis Ester Mägi loomingust leiab selle kogunenud ajakirjaga raamafoun selle kuu numbrist. Grammofon aastaauhindade kõrval on editor Choissi näidisplaadil ka ester mägis CD ookestraal vööks tutvustus. Samas ajakirjas veel Ki Ricardsi väga tunnustav arvustus Eesti muusika esileedi loomingust suurepärasel väga nauditavalt plaadil. Tunnustus tuleb ka meie ERSO-le, keda dirigeerib Arvo Volmer ja Mihkel Kütson. Kõlavat sümfoonia klaverikontsert, variatsioonid klaverile, klannetele kammerorkestrile Vesper, jabukoolika salvestused aastail 1992 2002. Plaadi on välja andnud Londoni firma dok võta klassiks, kes rõhutab oma tegevuses unustatud ja harva mängitud repertuaari paaril viimasel ajal eriti Põhja- ja Baltimaade heliloojate väljaandmist. Täna lõpetusekski siis Briti ajakirja grammofon kuulajate küsitluse põhjal 2007. aasta parimaks tunnistatud plaate. Küsitluse andmed seitsmeteistkümnendast riigist. Aasta kunstnik, viiuldaja Julia Fischer. Brahmsi viiuli, kaksikkontsert, Tšaikovski kontsert, Bachi sonaadid ja partiitad. Aasta noor kunstnik, dirigent Vassili Petränko. Aasta plaadifirma Deutsche grammofon. Preemia Editor Tšaissilt, dirigent diivan Physserile ja Budapesti festivaliorkestrile elutöö preemia lauljatar monster Raagavaliele. Küsitluse taga olevat 14 miljonit kuulajat läbi Euroopa Lõuna-Aafrikast, Korea, Venemaa ja Mehhikoni. Ja kõige lõpuks Tõnu Kaljuste teeb homme debüüdi Kuulsa Lausanne'i kammerorkestriga juhatades salm metropolis Franstantsi, fagotikontserti ja Haydni sümfooniat number 90. Liiga ja tänasele heliga saatele tegid kaastööd Kersti hinna Margali irooge, Vaike Uibopuu, Edi Klett, Maarjas Peterson ja Priit Kuusk. Toimetas Karin kopratehniliselt teostasid Katrin maadik ning Anna-Maria korrel.