Tere eetris portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Selle nädala ja IT-tööstuse lähiajaloo üheks tippuudiseks on kindlasti Goeni ja USA filmitööstuse sõbralik kokkulepe. Kellele bränkoveni nimi midagi ei ütle, siis taustainfoks niipalju, et tegemist on kurikuulsa failivahetuskeskkonnad bit oranti, loojaga bit oranti iseloomustamiseks vahest niipalju, et erinevate arvutuste alusel umbes kolmandik kuni pool interneti andmevahetusest on bit torrenti failivahetuse käes. Põhjus, mis selle taga seisab, on failivahetus, efektiivsus ja loomulikult failid ise, mida vahetatakse aga esmalt paar sõna efektiivsusest selle asemel et oodata mitmesaja megabaidi faili transporti ühest arvutist teise mõttes, pean Goen jagada faili pisikesteks juppideks, mida igaüks suudab küsijatele suurema järjekorrata pakkuda. Selle tulemusel langeb koormus kahe faili vaataja vahelt ning jaotub kümnete ja sadade samaaegsete failivahetajate vahele. Ning kõigil neil on näod naerul, sest keegi ei pea kaua ootama ega ka omalt poolt suuri pingutusi tegema. Jõudes nüüd küsimuse juurde, et huvitav, mis suuri faile need failivahetajad siis vahetavad, siis selleks on loomulikult gigapaikadesse ulatuvad filmid. Seega pole ime, miks miljonid inimesed hakkasid silmapilkselt bit oranti kasutajateks. Olgu kõrvalmärkusena öeldud, et ka selle interneti innovatsiooni üheks elustavaks faktoriks oli esialgu pornograafia. Aga õige pea moodustas kõige olulisem Osapit oranti liiklusest ametlikud filmid, mis samal ajal kinos vaatajaid ootasid. Tänavu kolmekümneseks saanud Bram Goen kannatab Aspergeri sündroomi all. Selle autismi vormiga kaasneb sagedasti keskmiselt kõrgem intellektuaalne võimekus, et mitte öelda geniaalsus, kuid samas oluliselt madalam sotsiaalne suhtlemisvõime. Ühest küljest praam Goeni ebatavaline saatus ja teisalt tänulikkus bitorganite eest on taganud praamile pideva sissetuleku annetuste näol. Kuid tema sotsiaalne invaliidsus pole suutnud pidurdada prämmid tugevalt kriitilisi seisukohti meedia vanaaegse ärimudeli suhtes paremini tuntud kui tänane filmi ja muusikatööstuse ärimudel. Bit orentit on püütud jutumärkides välja lülitada nii muusika kui filmitööstuse poolt. Ainukene oluline saavutus, mida sellega seoses tasub ära märkida, on, et hiljuti valmis nõndanimetatud serveri vaba ehk sisuliselt varasemast tunduvalt raskemini sherif-ide poolt jälitatav bit oranti versioon. Üheks taolise servipidajaks oli kapram Goen ise aadressilpit torant punkt com. Ja siis uudisest endast. Bram Couens leppis eile USA filmitööstust esindava MB A-ga kokku, et kui tema näeb oma serveri kaudu, et keegi vahetab piraatkoopiaid mõnest filmist siis ta püüab kurikaelte le teatada, et nii ei tohi teha. Kuid sellest pea naljanumbrist olulisemaks on kokkulepet. Filmitööstus hakkab tegema, pean Goeniga koostööd selle nimel, et tulevikus oleks võimalik filmepit oranti kaudu ka ametlikult hankida. Vähemalt eemalt vaadates tundub see olevat väga oluline muudatus seni päiselt filmi, piraate ja bit, oranti, serveripidajaid ning Kampram kõuenetti isiklikult taga ajanud filmitööstuse käitumises. Täna on veel vara rõõmustada lootuses, et kas lõpuks ometi hakkab jää pragunema ja filmitööstus hakkab muutma oma ärimudelit. Küll aga on seni kaks vastasleeri esindajat ilma vägivalla ja käeraudade abita ühe laua taha istunud ja see on ju uudis juba iseenesest.