Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Hoolimata, et enamus juhtudel me ei saa arvutist aru ja seetõttu omistame sellele imepäraseid võimeid domineerib inimeste seas ikkagi arusaam, et arvuti on inimese abiline. Veelgi täpsemalt, inimene on ülemus ja arvuti on ori. Näiteks mängufilm Matrix andis mõista, et olukord võiks ka teistpidi toimida. Inimene võiks olla superarvutile bioloogiliseks energiaallikaks. Tulles sellest illusoorses filmimaailmast maa peale tagasi, kipub arvutite valitsemise mõte üha sagedamini meid ka siin jälitama. Selle luulu ravila ei aita kuidagi kaasa värske tehnoloogiaajakirja siin, et number kus kirjutatakse, et arvutid võtavad üha rohkem inimesi juhutööle. Viisakalt öeldes laena maks nende ajuressurssi. Täpsemalt arvutite arvates teevad inimesed osa asju paremini kui nemad, miks siis mitte inimesi mõningate suuremate arvutiprobleemide sees olevate ülesannete või supp rutiinide sisse kaasata. Seni on olnud ikka vastupidi, kui inimene on juhi rolli omades mõtelnud, et arvuti on temast parem, näiteks tuima töö tegijana arvuti tähelepanu väsimatu ning lõppude lõpuks saab see aparaat igasuguste arvutustega kiiresti hakkama. Nüüd on kord arvuti käes arvataja arvuti tunnistab, et inimese pea on parem teatud ülesannete sooritamisel. Ja kuna tänaseks on olemas planeeti maa kattev Interneti-nimeline kommunikatsiooni võrgustik, kuhu inimesed ennast vabatahtlikult ühendavad, siis arvutid pakuvad interneti vahendusel üha sagedamini välja nendele inimvabatahtlikele ülesandeid. Näiteks palutakse mõnel veebisaidil valida kümnekonna pildi hulgast kõige parem pilt. Või siis küsitakse, kas pildil on mees või naine noor või vana. Nende lihtsate ülesannetega ei saa arvuti täna ise hakkama. Mõnikord küsitakse aga inimeste hinnanguid ühele või teisele probleemile, kaasa arvatud riigijuhtimist käsitlevatele küsimustele. Näiteid on teisigi. Kuid iroonia on selles, et enamus internetist surfavaid inimesi arvavad, et tegemist on teiste surelike aitamisega. See tähendab, et need küsimused on välja riputanud mõni planeedi kaasasukas. Paraku üha sagedamini on taoliste küsimuste taga arvuti, millel on antud keeruline ülesanne, kuid see raud aju ei oska näiteks erinevate piltide vahel vahet teha. Ta provotseerib inimesi vastama ja kui statistiliselt piisav valima koos jätkab arvuti oma algupärase ülesande täitmist kes ei usu, siis arvutid on püsti pannud isegi turuplatsi, kus inimorjad saavad neile lihtsaid ülesandeid lahendamas käia. Selle eest antakse isegi vaevatasu. Üks taoline käe-silma ja aju koordinatsiooni tarbiv keskkonna, Amazoni mehhaaniline Turk. Nimi pärineb 18. sajandi maletavast imemasinast, mille käitumise tegeliku tarkuse allikas selgus alles aastakümneid pärast selle ehitaja Wolfgang von kempeleni surma. Masina sees toimetas ära peidetud inimene. Seega inimesed, olge tähelepanelikud. Vaadake, ega te pole juba tänavune roboti vajadusi täitev mutrike.