Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Euroopa Komisjoni poolt kostub soovi astendada lubatud alkoholi promillide tase veres vastavalt inimesele. See tähendab, et professionaalsetele, autojuhtidele ja algajatele langetatakse piir 0,2 promillini ja tavalisematele juhtidelt tõmmatakse joon poole promilli peale. Esialgu lihtsana näiva korralduse varjus peidab ennast üks alkoholi mõõtmisest laiem probleem kuid selle tabamiseks keskendugem ühele mõju all sõitmise näitele Ameerikast. Täpsemalt võttes on küsimus selles, kes või mis on mõju all. Pole sugugi välistatud, et alkoholimõõtja ise on parajasti metafoorilises purjus olekus. Alkoholimeeter pole ju joonlaud, see on täidetud automaatikaga. Võiks isegi öelda, et tehisintellektiga väljahingatavas õhus alkoholi analüüsiv aparaat peab arvestama arvukate parameetritega tegema keerulisi arvutusi ja kõikide nende sammude lõpuks andma praktiliselt viimase instantsi vastuvaidlemisele mitte kuuluva kohtuotsuse juht on süüdi või siis ei ole. Umbes nii, arutlevad 150 USA autojuhti California osariigis, kes nõuavad kohtu kaudu näha alkoholimõõtja sisemusse. Täpsemalt tahavad autojuhid, kellele välise vaatluse teate külm käimine mööda sirget joont, silmad kinni ühel jalal seistes, näpuasetamine ninale, tähestiku lugemine eest taha ja vastupidi ning lõpuks ka politseiniku arvamuski. Seega välisel vaatusel kainena näivate autojuhtidele kuulut alkomeeter välja elurikkuva kohtuotsuse. Kui kohtunik peab oma seisukohti argumenteerima, siis alkomeeter määrab inimese saatust tuima näoga. Täpsemalt oli antud kaasuses olnud alkomeeter saanud osariigi litsentsi aastal 1993. Paraku on tootjafirma viimase 10 aasta jooksul teinud selles olulisi muudatusi, mida osariik pole sertifitseerinud ja sisuliselt on süüdistavatel alus öelda, et tegemist on mitteametliku alkomeetriga. Õiguse nimel andiski kohtunik loa tuntud ettevõte tuntud alkomeetri lähtekood tootjafirmal lagedale tuua. Kuid kas mõnele tihedas konkurentsi keskkonnas tegutsevale ettevõttele meeldib, kui nende higi ja vaevaga välja mõeldud tehnoloogia avalikuks muudetakse? Ega ikka ei meeldi küll. Kuidas antud juhtum laheneb, saame mõne aja pärast teada, aga nagu mainitud, pole oluline konkreetne juhtum, vaid hoopis laiem probleem. Mida rohkem riik kasutab erinevaid seadmeid oma regulatsioonides, seda rohkem tekib läbipaistmatust. Seejuures on kodanikul alust nõuda teda mõjutavate otsuste läbipaistvust ja viimane tähendabki konflikti seadmeid tootvate firmade ärihuvidega. Enne eelmisi USA presidendivalimisi käis seal intensiivne vaidlus, kas näiteks elektrooniliste valimiste lähtekood peaks olema avalik või salastatud. Sama hästi võiks küsida, millise loogikaga toimuvad elektri, sooja vee ja muudki mõõdikud. Ebaõiglustundest riivatud kodanik võiks halvata isegi kogu maksuametinõudest teda puudutavaid kalkulatsioone teinud tarkvara lähtekoodi analüüsi, sest me kõik teame, et veavaba tarkvara pole ju olemas. Teemat, kas maksuameti arvuti oli töö ajal purjus, jõuame täiesti praktilise arvuti alkomeetri leiutamise vajaduse juurde. Paistab, et üha suurem hulk brite blogivad ennast internetipoodidesse pärast seda, kui kohalik pubi kinni pannakse. Arvud viitavad, et iga 11-st küberpoekülastaja on purjus. Samad poodnikud võiksid arvestada sama uuringu teisegi avastusega. Nimelt iga 16-st poe külastajad sooritab oste ilma riieteta.