Tere, mina olen Valner Valme ja täna räägin teile plaadist, millest mul on väga raske rääkida. Aga miks, küsite, sest iga kord, kui ma maimooning tšaketist rääkima või mõtlema hakkan, lähen ma selle loo sellesse sekundisse, mis mul parasjagu klappides või toas mängib ja ma tahan seda kirjeldada ja lahata sellest fenomenist pärast. Lugu. Esimene lugu sobib väga hästi. Selle pealkiri ütleb ära ka loo põhimomendi minu jaoks võrdles kõrs sõnatu refrään. Teisisõnu. Nii ilusti laulab ja mängib ansambel Mai Morning checket USAs Louisville'is. Miks ma enne ütlesin, et sellest muusikast, et mitte öelda keeruline rääkida? On palju seejuures ka häid rokkbänd, mille muusika kostab ühtse laviinina või milles on palju täitematerjali või milles pillid ja lugude struktuuri püsimadki elemendid ka see kohta välja või see polegi oluline, et nad välja kostaksid, sest oluline on summa summast saab rääkida maimu ning tšaketi puhul, aga nende uue plaadi fenomen on, et iga pill, iga heli mängib ka eraldi oma ja väga tähtsat rolli. Selles mõttes võib maimu ning tšaketi uut albumit võrrelda klassikalisem parimate teostega. Seejuures nende andekuse paradoks. Filigraanne pillimäng, oskused ja anded on kõrgel, punases tundlik puude suurepärane saun. Teisest küljest vaba pillikäsitlus, ruumi jättev, komponeering, heas mõttes nurgeline muusika asi elab ja ei väsi üllatamast. Igav ei hakka tõestuseks järgmine suurepärane lugu wonderful man, mida imeline mees. Seega üldistusi on juhitud ja 1998.-st aastast tegutseva indi big country rock'i ja näo psühhedeelia joontel väga lõdva sammuga kõndiva grupi maimu ning checked puhul päris mõttetu teha iga sekundiga plaadist iga heli, iga noot on kvaliteetne meist, kui kuulajaid peetakse lugu, popmuusika ei pea olema lame morning tšaketi tõi on üks neist 1000-st albumist, mis ei lase musa neid aspekte unustada. Ja kui ma ütlen tuhandeist, ärgem unustagem, et seal teispool hea maitse piiri varitseb pidevalt miljoneid halbu plaate. Aga üks tšaketi kaalub üles muidugi kõik halvad plaadid. Ja ma ei räägi ju maitsest, vaid muusika tegemise valemist. Kas asja tehakse südamega või ei tehta? See on mõnes mõttes kogu kriteerium. Siin tuleb mängu ka respekt kuulaja vastu. Tõestuseks. Järgmine laks hommikumantlit lugu on Enythayni. Ma ei tea, kust te olete, lugupeetud kuulajad, aga kui te olete kuskil rahulikus olekus, siis ehk jagate mu veendumused, maimooning, checketti plaati on väga kerge sisse minna, sinna kaduda ja sealt mitte enam välja saada. MM seketi varasematele teostas, soovitaksin kõrv peal hoida veel sellistele albumitele nagu atoon aastast 2001 ja Aastast 2003, aga seejuures tuleb öelda, et omaloomingulise kõrgpunkti Ankyndženzia Ko saavutanud just selle albumiga, mille fragmendid siin täna kõlavad. Eraldi teema on maimu ning tšaketi valusalt iroonilised ja vägagi ilukirjand, lustlikud sõnad. Need ei ole lihtsalt poploo tekst, Vaidminimalistlikult, aga täpselt edasi antud maailmad omaette. Lõpetuseks Kadion.