Tere eetris portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Viimase nädala uudised investeerimispanga LHV tulusast informatsiooni ärist loovad hea pinnase igat masti viha puude kasvuks. Osa neist Vitsutavad oma okstega inimesi, nende nõrga loomupärast, aga ka jõuetusest, kiusatusele ja rumalusele vastu seista. Osadas kirjeldavad nähtamatute skeemide varje, kus keegi on veelgi osavamalt rikkaks saanud. Mõned pahandavad kogu avaliku aktsiasüsteemile, kus ilma oma higis mõõdetava tööpanuseta lubatakse spekuleerida. Käsi seal ei lubata, kui see liiga hõlpsaks osutub. Ja kõige selle etenduse tulemusel nipeldavad eestimaalased oma liigija rahvuskaaslasi. Kogu see vaikselt küdenud vimm rikaste ja vaeste, edukate ja tavaliste lipsuga ja ilma lipsuta inimeste vahel murendab üheks rahvaks olemise tunnet. Palju targem oleks taoline kaootiline energia muuta monoliitsed konstruktiivseks jõuks näiteks suunates kogu pahameelesoomlaste vastu. Täpsemalt annaks turmtuld nende lipulaeva Nokia pihta. Nimelt on Nokia olnud veelgi sama himulisem ja suurusjärkudes ebaausam kui Lõhmus peekia Lepik. Kui meie poistest kõneles USA kõige suurema tiraažiga ajaleht juuesseitud ei siis Nokia halva käitumise kohta saab lugeda pärast Wall Street Journali kolmandal populaarsuse kohal olevast värskest New York Timesist. Väidetavalt on Nokia pannud pihta tosina jagu kolhomile kuulunud intellektuaalsest omandist muutes selle oma kasumiks. Sarnaselt LHV juhtumile on ka siin tegemist informatsiooni muutmisega rahaks. Täpsemalt süüdistab koolkond Nokiat uute multimeediavõimalustega GSM-telefonide tehnikate varastamises. Peamiselt mobiiltelefonidele. Mikrokiipe valmistav koolkond, mille turuväärtuseks on 5,7 miljardit dollarit omab kolmanda põlvkonna telefonide tootmiseks vajaminevate teadmiste kaardil head strateegilist positsiooni. Nimelt osa neist teadmistest kuulub neile ja ilmaku alko, mille makse maksmata on raske, uusi liikuvat pilti ja kiiret andmevahetust võimaldavaid telefone valmistada. Sisuliselt nõuaqualcum eile kohtusse antud kaebuses, et Nokia lõpetaks USA turul mobiiltelefonide müümise ja nende tootmise. Juhul kui kohus peaks sellise otsuse vastu võtma, poleks firmat nimega Nokia enam olemas. Töö nimel olgu öeldud, et Nokia, Ericssoni Texas instrumendi ja provotkomiga kaebasid nädalapäevad varem kohalcomi Euroopas kohtusse, sest viimane sunnib neid ostma nende mikrokiipe. Ja kui mainitud ettevõtted tahavad raudvara ise toota, nõuab Kolkum need hirmkõrget litsensitasu. Ilmselt ajas soov odavamalt hakkama saada Nokia varguse teele või vähemalt nii tahab, kui alkoolukorda nüüd kirjeldada. Reaalselt võib siiski eeldada, et Nokia aga midagi ei juhtu, firmad loobivad natukene aega teineteist mudaga ning seejärel jõuavad kohtuvälisele leppele ja kõik läheb vanaviisi edasi. Asi on nimelt selles, et kõikides kiirelt muutuvates süsteemides kuhjuvad pinged, mida tuleb aeg-ajalt lihtsalt välja lasta. Sama puudutab ka aktsiaspekulatsioone, kus pinnaaluse peaaegu ebaausa käitumise väljalaskmiseks on seekord valitud LHV case. Ja meie omakorda saame võimaluse oma pahura tuju maandada, edukaid sõimata.