Tere eetris on portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Neile raadiokuulajatele, kes ikka veel kahtlevad, kas neil internetiga kunagi pistmist saab olema. Võtke teatavaks, et internet tuleb igast august. See tähendab, et Internetivaba pinda jääb üha vähemaks. Täna netiühenduseks peamiselt telefoniliin või kaabeltelevisioon. Üha rohkem kliente kasutab ühenduse saamiseks traadivaba raadioeetrit. Selles valdkonnas on oodata olulisi mullistusi viimeks tehnoloogia levimisega. Selle valdkonna kõige värskemad uudised teatavad, et planeedil maa on juba 24 traadita sideoperaatorid viimexi kasutusele võtnud. Intel sponsoreerib seda ettevõtmist miljardite dollaritega. Neid huvitab asi käima joosta, sest intertoodab viimeks raudvara. Näiteks kaetakse peagi kogu Iirimaa viimek sidega, sama juhtub kohe Taiwan'iga ning loetelu pikeneb heas tempos. Tulles nüüd alguse juurde tagasi, siis saabub üha suurema edastuskiirusega internet meile telefoni- ja antennitraati pidi. Osa tuleb otse õhust ja päris palju räägitakse internetiside levitamisest mööda elektrijuhtmeid. Seega võib peagi seda inforuumi kasutama asuda praktiliselt iga seinapistikust toituv seade. Ning kõige värskem uudis lubab, et internetti saab õige pea ka mööda gaasitoru. USA ettevõte nädercom lubab 100 megabitise kiirusega netiühendust igasse koju, kuhu tuleb gaasitrass? See on keskeltläbi 100 korda kiirem ühendus, kui hetkel enamusel on kasutada. Kui täna räägitakse kiiresti netiühendusest kasutades sõna pruut, bänd ehk lairiba, siis edevama tehnoloogiad lubavad laiendatud lairiba without. Bändi nõndercomi jaoks on need sõnad lapsemäng. Gaasitoru pidi hakkate saama ultra, vaid bänd ühendust. Vastavalt termodünaamika seadustele kuulub info rohkema eetri edestamiseks rohkesti energiat, mis samade termodünaamika seaduste järgi ka osaliselt süsteemist lahkub, põhjustades müra ümbruskonnas liikuvatele signaalidele. Viimasest johtuvalt on ultraVaidbanud side läbi õhueetrivõim paralleelselt liikuvate telefonikaablite suhteliselt keeruline ülesanne. Nii piiravad mitmete riikide side standardid interneti kiiruste edasise kasvu tänu kaasuvatele elektrilistel müradele. Viimane on aga probleemiks ka näiteks uue kõrge eraldusvõimega digitaalse televisiooni levikule, kuna see signaal nõuab suurt edastuskiirust. Ja nagu vanasõna, mis õpetab, et kus häda kõige suurem seal abi Õiga lähedal ilmus välja firma nädracum eesotsas väga eduka ja peamiselt sidetehnoloogia arendaja karjääriga Patrick nälliga kes teatasid, et ülikiire andmeside müra probleemidest saab jagu, kui signaal toru sisse panna täpsemalt siis maa alla maetud gaasitrasside sisse. Isegi esialgu skeptiliselt reageerinud gaasispetsialistid on pärast asja uurimist lausunud, et asjal on jumet. Jumet on ka ärimudelil, sest USA-s on 70 protsenti kodudest ja 35 protsenti ettevõtetest ühendatud gaasitrassi külge. Seega paistab, et interneti belglikele on jäänud lootavaid veel veetorustikule, kust interneti signaali täna veel ei tule. Kuid Ülaltoodule mõteldes pole Interneti puhast Vedki enam kuigi kauaks.