Ja tere, mina olen 31. jaanuari helikaja saate toimetaja Annika Kuuda. Algava saate teemad on järgmised. Seitsmenda veebruarini kestva 20. barokkmuusikafestivali kontserte tutvustab kunstiline juht Andres Mustonen Mirje Mändlale. Täna toimub haridus- ja teadusministeeriumi saalis Tartus hiina kultuuri päev mille raames saab kuulda uue aasta alguse kontserti ja osaleda loengutel Hedvig Lätile, räägib lähemalt ürituse peakorraldaja raha Langset. Viiendal veebruaril algab teist korda toimuv jõhvi balletifestival, millest teeb ülevaate jõhvi kontserdimaja direktor Piia Tamm. Algab kolmas Tartu rahvusvaheline noortekooride festival, millest räägib Kersti hinnale korraldaja Katrin puur. Kuulete intervjuud kuuendal veebruaril Estonia kontserdisaalis koos Eesti riikliku sümfooniaorkestriga esineva Seitsmenda eesti pianistide konkursi võitja Maksim suraaga. Sel nädalal Anu Tali juhatusel toimunud Põhjamaade sümfooniaorkestri kontserdi kohta jagavad muljeid Priit Aimla ja Taavi Kull. Barokkmuusikafestivali raames Eesti filharmoonia kammerkoori ja Helsingi barokkansamblit juhatava Euroopa muusikaelu juhtfiguuri dirigent Friider Berniusega tegi intervjuu Karingu pra. Mõnusat kuulamist. Ka ja täna kuulutatakse Estonia kontserdisaalis välja 2008. aasta koor. Aasta dirigent ja noor dirigent. Aasta puhkpilliorkester ja orkestri dirigent. Aasta kooriplaat, aasta korraldaja, aasta toetajad ja aasta tegu. Eripreemia annab ka Eesti rahvusringhääling. Eesti kooriühing jagab aastapreemiaid kuuendad korda ning nende saajad on välja valitud 65 nominendi hulgast. Estonia kontserdisaali on oodatud kõik huvilised. Täna kell 15. Jätku ma saan 20. barokkmuusikafestival ja klassikaraadio stuudios, tutvustab festivali kunstiline juht siia jõudvaid külalisi ja täna õhtul jõhvis ning homme Tallinnas meederi saalis annab kontserdi hispaania päritolu viho elaja lautomängija José Miguel Moreno. See on üks väga tore mees, mängib soolokontsert on väga palju muidugi ka ansamblites, aga niukene, ehtsa lõhnaga hispaaniamängija. Nüüd ta võtab kaasa nii oma hispaania vioola ja me kuuleme taolist nagu päris ehtsate sanspara barokkmuusikat, aga ka lautoga ja minu eriline palve oli see, et ta mingiks Shakoni transkriptsiooni lautole ja seda ta ka teeb, nii et nagu kaks poolt on siin niuke Spolija saksa Brok. Aga meil on küll klassikaline kitarr on liikunud, aga see pill on uskumatult populaarne Hispaanias näte pill, see on alates rahvamuusikast kuni kõrgultuurini ja Ta on kindlasti üks väljapaistev näppepilli esindaja, ta mängib väga palju erinevaid näppepille, aga lihtsalt ei ole võimalik kõike kaasa võtta. Bachi muusika kõlab ka järgmisel kontserdil, millest me arsenal räägime sealist Patrick demenga mängib. Patriot Menga väga süvenenud muusik instrumentalist, kes pöördub ning kompleksselt liiliate poole, mängib väga palju ka uut muusikat. Nüüd siis jätkame seda liini, mis on juba aastaid olnud, et alati kõlab soolo, Bach, kas viiulil on kõlanud? Lautol on kõlanud Yellol aga see kordub ja kordub, nii et ma olen väga huvitatud, et soolo Bachi muusika kõlaks erinevate muusikute ettekannetes ja ka erinevas interpretatsioonis selle pärast, nagu me ennem ütlesime, et see on heliloojaid, kes pakub väga palju ideid, aga kõik töötavad selle nimel, et tuua nagu Bachi mõtte välja kuivelt erinevalt. Lõppude lõpuks kõlab nii, et see küsimus, et tuua pahi mõtte välja, on küllalt absurdne, sellepärast et kui see tulemus on niivõrd erinev, siis ei saa niimoodi väita, see tähendab, lihtsalt võimaldab ja annab inimestele ja interpreetide selle vabaduse ja tulemused on erakordselt huvitavad võime avastanud täiesti uut Bachi. Patrick de mänga esineb siis pühapäeval kell kuus meederi saalis ja teisipäeval jõuab Tallinnasse ning annab Nigulistes kontserdi. Huelganud Sansambel Belgiast, mida dirigeerib Paul Van Nevel ja kava kannab pealkirja shoundidersil. See õnnestus, tuues suur kollektiiv Euroopast Madalmaadest tan tegutsevat Belgiast. Belgia, Holland on mana muusikas üks juhtivamad maid ja sealt on väga palju sündinud uuesti. Meil on ju käinud Belgia ja Hollandi muusikuid ju väga palju selle festivaliaastate jooksul. Nemad tahtsid ette kanda väga varast, polüfoonist, muusikat, mina ise olen eelmistel aastatel kuld just nikega, 16. seitsmeteistkümnes sajand polüfoonilise kavasid ja väga huvitavaid kaasa palestiina aegseid muusikat, jazz, veelinkid ja kõike. Nii et neil on lai repertuaar, aga Paul Fanjevel luua varast polüfoonia ja muide selle vokaalansambli juurde on ka trombooniga instrumendid tuleb niisugune rikkalike suure katedraali muusika. Klassikaraadios on teisipäevasest Huelgas ansambli kontserdist ka otseülekanne algusega kell 19 kavaga Bachi Mozart esinevad neljandal veebruaril meederi saalis. Eesti publikule tuttavad Andreas röölis ja Ramon ja Saksamaalt meeltsis Andres Mustonen viiulil ja osalevad ka flöödimängija, Kloodi arimaani ning vioolamängija Hollandist metsa majan marki Silmur. Muusikud, kellega mul on väga palju erinevaid kontakte mängimise erinevates koosseisudes, kuna see hakkas peale Arranžeeringutega ja tähendustega, siis siin on nagu Bach ja Mozart selles suhtes ei ole jälle pagi, vaid on otse traniseeringult Bachist. Jaga Mozarti arranžeeringuid, tema eluajast ja ka hilisemad, nii et siin kõlab importida, mis on ju väga tuntud, aga absoluutselt teises arranžeeringus, mis on Mozarti eluajal tehtud Mozartit, puhkpillikvintett kõlab hoopis flöödikvintetti ja Bahia taadiodifuugad Mozarti seades, et selline tava, mis elavas musitseerimas maailmas oli väga populaarne nende vastavalt olukorrale seati lugusid nii nagu kolib võimalik ja, ja kellega oli võimalik mängida ja, ja tähtis oli hoopis mingisugune muu asi välja on tänapäeval on see asi natuke teistsuguse mõtlemisega, et noh, et, et kõik kirja pandud asi peaks olema nagu lõplik tsementeeritud ja et midagi teistmoodi ei ole, aga varasematel aegadel muidugi noh, mitte midagi sellist ei olnud vastavalt olukorrale kuni sinnamaani, et kui suurt teost ei olnud võimalik ette kanda, siis suurteos kanti trio karikvartetiga, eks ole, või mingid muud ja kui ta on õiges kontekstis, siis me saame ikkagi selle muusikalises priisalt ja maagnhartus muusikas hakkab siis muusikalist pidu. See, äkki see on tahvel music tahvel music, bankerdumusikaale, hilisrenessansi varabarokist, meel, tuld kirjutatud muusikat, mida tegelikult me võime nimetada tänapäeval meeleolu muusikaks või tarbemuusikat. Aga tegelikult muidugi üldse muusika on olnud, tarbelise tähendas aga tal alati mingisugune mõte, kas jumalateenistusel eks ole või siis pidusöögi juures või mingisuguses muus kontekstis tseremooniatel, kirikute või esemete sisseõnnistamisel ja selleks on kirjutatud, see on tegelikult tarbeline muusika. Ortus kannab juba aastakümneid ju, et taolist muusikat, mis peab rikastama seda õhtut ilustama ja andma meeleolu ja siin on nüüd pandud täielikult taoline kava kokku ja maakum tähendab siis siin, et siin mängivad muusikud, kes on nende aastakümnete jooksul Ortusesse seda muusikat mänginud ja me kõik soovime, et iga aasta korra me teeme sellise kontserte, kus me saame inimesed kõik kokku, kes siin on nagu käinud, kes meie ümber elavad, aga on teistele töödele läinud see rõõm ja see, see taoline energia, nagu me seda, seda nagu nüüd meil nagu suurendame ja ühendame, proovime selle nagu sihukseid pidulikkusega, siis sellel muusikal annab veel midagi juurde. Kes seda ma ootan. Neljapäeval toimuvast kontserdist magnum Hortus Musicus teeb klassikaraadio ka otseülekande algusega kell 19. Päev hiljem esinevad meederi saalis Jukka Raude Salo, Jussi sepanen ja Mariukab Paiverine. Ja siin on nüüd see vara klassika siniseks haamerklaveril ja kahel klassikalisel tšellole. Me teame, olnud olemas barokkpillid klassikalised keelpillid, klassikalised poognad ja see on siis niisugune klassikaline autentne peetmise, nadid ja baleriini, on ju suur tšello visa ja tema kahele tšellole kirjutatud teostatav hästi vähetuntud muusika. Aga inimesed, kes sellega nende on väga ilusad lindistusega teinud juba selle asjaga nii-ütelda, valmis küpsed muusikud seda ette kandma, aga see kõik mahub täpselt sellesse minu mõttemaailma siia. Roki ümber, mis need inimesed veel muuga tegelevad, annab meile veel ühe teise pildi teise kuvandi sellele festivalile. Nii ja oleme jõudnud sellise lühikese põgusa tutvustusega siis Kaldigaalani, millega festival lõppeb. Selle kontserdi üle või ma olen võib-olla isegi veel kõige rohkem õnnelik et kui me alustasime barokkmuusikafestivali, siis väga palju solistide poolest kutsusime mujalt eriti lauljaid ja ikka see muidugi jääb alati, ainult, et et selle aja sees on palju muutunud, on kasvanud uus põlvkond instrumentalist ja lauljaid, kes täiesti fantastiliselt on võimelised mängima virtuoosse. Barokkmuusikat on suured kunstnikud ja mul on väga hea meel, et me saime terve niukse nagungaala plejaadi inimesi. Siin see rida oli isegi veel pikem, aga mingid piirid on olemas. Aelaseni tuleb siin meil nagu tšintšilja partoli repertuaariga, mitte nüüd väga tuntud Vivaldi harjatega, aga sile patrulli poolt välja kaevatud ooperites fragmendid samuti Risto Joost, kes andis just väga suurepärane kontsert, eks jaa. No instrumentalistina sõnasinkova see on omaette nähtus. Kalev kuljus, ma mäletan seda, kui ta esimestel päevadel mängis täiesti õpilasena Hortus musicus akadeemilise orkestris Lõppkontsertidest, aga millise ilusa käigud on teinud ja kuhu ta oma talendiga ja oskuse ja tööga jõudnud, see on nauditav. Ja Indrek Vau on alati olnud huvitatud vaskpillide trompeti barokkmuusika mängimisest ja ta on muuseas ka Ersusse, Johankinte naturaal trompetit, nii et tema huvi on ka nüüd nii palju laienenud ja mul on hea meel, et sobib sellesse seltskonda väga ilusti. Kõneles Andres Mustonen. Klassikaraadio teeb otseülekande ka laupäeval, seitsmendal veebruaril toimuvast lõppkontserdist kalligaala ja see algab kell 19. Laupäeval, 31. jaanuaril tähistatakse haridus ja teadusministeeriumi saalis Tartus Hiina uusaastat ja seda suurejoonelise muusika ja tantsuetendusega esinevat head külalised Hiinast. Kontserdi peakorraldaja on rahal algsepp, palun tutvusta seda kontserti. Kontserdiagentuur žestiivitas Art FAA Concerto uuema nimega on korraldanud Hiina uue aasta alguse kontsert juba üheksa aastat. Meil on väga hea meel, sel aastal on võimalik pakkuda väga kõrgetasemelist Hiina muusikat muusikutega otse Hiinast ja tegemist on noorema põlvkonna mängijatega, kes kõik on võitnud väga mitmeid üle Hiinalisi, aga rahvusvahelisi konkursse oma pillidel ja selle aasta eripäraks on see, et lisaks muusikale on võimalik, kui vaadata ka traditsioonilise hiina tantse. Ansambli juht on ran, fun, kes mängib? Kuulsin, ongi, see on selline tsentrilaadne pill, kui teda millegagi võrrelda, siis oleks võib-olla teine eksootiline pill gooto jaapani kultuurist, mis on võib-olla nime poolest rohkem. Aga põhimõtteliselt on see horisontaalselt asetsev küllaltki pikk ta võib-olla kuskil meeter 30 pikk ja umbes 30 40 sentimeetrit Lai instrument, kus keeled toetuvad roopidele teki keskel. Seal on väga tugev, ilus kõla, nende mäng iseenesest tähendabki nagu helinat või helisemist helisevad kõla siis Yoshi mängib hiina Symblit, mis kannab hiinapärased nime Jantsin, see on instrument, mis on Hiina läinud pärsia kultuurist ja no meil on ta võib-olla kõige rohkem tuntud mustlasmuusika kaudu Haunikestega mängitav, siis Tultsime, stsen, maa mängib väga iseloomulik Hiina billi ergut või arvu, nagu seda hääldatakse, see on kahe keelega poogenpill, mis toetud mängija vasemale reiele. See pill on ka Hiina tulnud tegelikult Mongoolia piirkonna kaudu, seda on mängitud ka hobuse sadulas. Väga huvitav on selle pillimängutehnika nimelt poogen ei ole mittekeeld peal, ei liigu, vaid kahe keele vahel vahele on kinnitatud, nii et selles mõttes fakt, et teda on võimalik mängida kogule seljas, võib-olla ongi tinginud selle pilli arengus poogen on hästi kinnitatud, nii et ta ei kuku maha selle pilli kõla on saanud väga iseloomulikuks hiina muusika kõlapildis. Aeg, millal ta Hiinasse tuli, on ka juba üle 1000 aasta tagasi, vähemalt niipalju siis pillidest. Tantsus on võimalik näha põhiliselt Tiina Cinzia ongi tantsustiili, mille iseloomulikeks joonteks on palju kiireid pöördeid, kus on tähtis roll ka kaelaliikumisele ja näomiimikat. Huvitav on võib-olla märkida seda, et vähemalt osaliselt, võib-olla ühe tantsu näol jõuab vaatajateni ka araabiatants, mis ka ei puudu tegelikult Hiinast. Nii et ma arvan, et kõigile tantsuhuvilistele võiks ka väga huvi pakkuda. Milline on kontserdikava? Nad on lubanud mängida ka neid muusikapalasid, mis on, ütleksin nii, et armastatud palad, mida sel perioodil mängitakse, Need on sellised läbi aegade populaarsusega armastatud viisid, mis on nii Hiina õukonna kui rahvamuusikat, kas jäänud sõelale juba aastasadade jooksul, aga samas peab ütlema, et ega need ei ole mitte selliseid viisid, mis lahutamatult kuuluksid kuidagi uusaastasoni juurde, aga need on lihtsalt armastatud viisid, mida sel ajal mängitakse, aga lisaks sellele, kui need üldiselt iseloomustada ka, siis nad on püüdnud selle võimalikult mitmekesise üles ehitada. Nii traditsioonilised viisid püüavad pakkuda vaheldust sel teel, et need on valitud nii põhja-kesk- kui Lõuna-Hiina traditsioonist. Samas on võimalik kuulata aga ka tänapäevaseid kompositsioone, mis ühest küljest toovad välja nende pillide võimalused ja teisest küljest demonstreerivad mängijat mängutehnikaoskusi ja võimeid. Laupäeval, 31. jaanuaril ei toimu ju ainult Hiina uusaastat tähistav kontsert, vaid toimub lausa hiina kultuuripäev haridus ja teadusministeeriumi saalis. Mida see päev endast kujutab? Algusest peale juba, kui me neid kontserte oleme hakanud korraldama, on meie eesmärgiks olnud siin selle uusaasta tähistamise kaudu heita pilk Hiina traditsioonilisele kõrgkultuurile. Sel korral on meil tõepoolest nüüd ka mõned loengud lisaks õhtusele kontsertetendusele kavas. Loengud käsitlevad siis kõigepealt Hiina uusaasta traditsiooni tähendust ja kombeid. Selle ajalugu sellest räägib meile üks Eesti juhtivaid Synolooge, härra Märt Läänemetsseal algas kell 12 kell üks on võimalik kuulata doktori Uudoufarty esituses loengut Hiina meditsiini kasutamisest meie igapäevaelus ja siis on võimalik osa võtta sellisest rohkem praktilisest harjutustunnist, kus peale siis üldtutvustuse taidist ja Džibungist, mida Win ma ise läbi koos uduv, et ega kus on võimalik saada, siis võib-olla me loodame ettekujutus hiina lõdvestustehnikatest ja harjutustest, mis samuti ma arvan, kõigile kasuks tulevad. Kuidas tekkisid kontaktid nende hiina muusikutega? Nende aastate jooksul, mil ma olen organiseerinud Tartus vanamuusika festivali oriente tooksid, ent on tekkinud väga palju kontakte eri maailmajagude muusikutega ja ka sellest ansamblist on tegelikult kaks liiget 2004. aastal Eestis juba käinud just nimelt Tartu festivalil, nii et nemad on sedakaudu. Aitäh raha langsepp selle intervjuu eest, Hiina uusaastat tähistav suurejooneline muusika ja tantsuetendus täna laupäeva õhtul kell 18 haridus- ja teadusministeeriumi saalis, aga päeval toimuvad loengud, mis samuti tutvustavad Hiina kultuuri ja rohkem infot leiab internetist VVV punkt Feszteevitas poee. Viiendal veebruaril saab alguse taas rahvusvaheline balletifestival jõhvis ja kaheksanda veebruarini kestev festival toimub teist korda ning toob vaatajateni seitse etendust. Mul on hea meel tervitada telefonil nüüd jõhvi kontserdimaja direktriss Imbi ja tamme. Kuidas on festivalil üldse läinud? Eelmisel aastal? Tere kõigile ja, ja väga tänan küsimuse eest, et hästi on läinud ja selle üle on siiralt hea meel, et tundub, et balletihuvilisi on Eestis küllaldaselt ja on hea meel, et nad leiavad tee ka jõhvi poole. Ütlesime isegi üllatusena, et tegelikult Eestis pole balletifestivali ja mul on väga hea meel, et meil on õnnestunud see koht nüüd täita. Kes on selle aasta jõhvi balletifestivali peaesinejad? Kahtlematult Age Oks ja Toomas Edur, kes on tantsinud väga edukalt 20 aastat Eestist väljaspool ja puutudes nendega isiklikult kokku, siis esiteks isiku suhtena ja toredad ja olles näinud Londonis demononi etendust, siis nad on ka laval väga säravad ja tundub uskumatu, et nad on tõesti 20 aastat juba tantsinud. Mida nende esituses saab vaadata? Meie festivalil saab näha sellist põnevat kooslust, et esiteks koos siis Peterburi riikliku klassikalise teatritrupiga ja Peterburi Riikliku Sümfooniaorkestriga tantsitakse maha terve Tšaikovski uinuv kaunitar. Mis võiks öelda, siis on üks nende sellistest soolonumbritest olnud läbi nende karjääri ja ka Londonis väga populaarne tarne ja tuli nende esituses esitlus. Veel sellel detsembri vaheajalgi võiks nii öelda, et südamed tantsivad ka Londonis praegu küll natukene teistsuguses variandis, kui meil esitlus tuleb, jaga balleti kaalul, kus siis tantsitakse üks väike number monoonist, mis on hageja Toomase jaoks väga-väga eriline etendus. Ja kuuendal veebruaril kõigile huvilistele on spetsiaalne aeg siis päev enne kurjad tantsivad uinuvad kaunitarid, kus siis saab nendega kohtuda ja küsimusi küsida ja kus nad ise siis räägivad ka pikemalt? Kas nende etenduste näol, mis nüüd jõhvi balletifestivalil aset leiavad aga oksa ja Toomas Eduri esituses on tegemist nende lahkumisetendustega? Seda nad peavad küll ise ütlema, aga kuna age on öelnud, et see hooaeg jääb viimaseks tema jaoks siis võiks öelda jah, et vähemasti ühed viimased etendused. Aga tuleb tunnistada, et lisaks neile on väga hea meel tervitada, et uinuv kaunitar ei peaosas on üks tänastest Peterburi Maria teatri priimabaleriini testi siis päev varem ehk siis kuuendal veebruaril ja temani Irina kulub. Ja tema on üks tõusmetest tähtedest. Et mul on siin öelnud ka inimene, kes ei jälgi igapäevaselt balleti, siis arvatakse, et peale lihtsalt viskaja ei olegi ju vene lavadel võib olla väga palju staare olnud, aga tegelikkuses kindlasti ei vasta tõele jätkuvalt olemas suurepärane õppeasutus vabanova nimeline balletikool ja sealt on tänaseks tulnud nii eestitruppides säravaid tantsijaid kui ka Peterburi enda lavadele, nii et näeb Jevgeni Vandsingut ja Irina kulupi Maria teatrist, siis samamoodi säravalt Tšaikovski uinuv kaunitar is ja balletikaanel on. Hoopis põneva taustaga nimelt Oleegaariutkin kes tantsib täna nii Peterburis kui Moskvas on pärit Eestist ja alustanud oma õpinguid Tallinna balletikoolis. Kuna meie balleti kaala eesmärk on tuua kokku eesti taustaga tantsijaid üle maailma kohtuvad siis nemad Moskva Peterburi poolt, siis Inglismaa poolt tulevad Age Oks ja Toomas Edur ja Berliini poolt siis marja selleks, kes on ise Narva-Jõesuust pärit. Aga lisaks nendele balletitruppidele Venemaalt ja külalistel Berliinist olete haaranud sellele festivalile ka noori balletikoolide õpilasi. Ja järelkasv on vaieldamatult meie südameasi ja saaks rääkida mitte kuidagi Eesti säravast balletist maailmas, kui ei oleks olnud sellist taimelava ja, ja võimalust noortel õppida ja harrastada balleti juba varases nooruses ja meil on hea meel, et teist aastat saavad siis Eesti erinevaid balletikoolide balletistuudio just jõhvis kokku ja nemad on need, kes alustavad meie festivali ja nii on see teist aastat järjest ja ma loodan, et nii ka jääb. Ja lisaks sellele kaala etendusel on nende jaoks veel spetsiaalsed meistriklassid. Nii et nad saavad sellise kogemuse siis töötada teiste õppejõududega Ajal, kui neil võib olla tavapäraselt enda linnas venda stuudios see võimalik on. Ja lisaks veel Vanemuise balletikool teeb eraldi etenduse mille pealkirjaks tants läbi aegade ja kus räägitakse siis sellest, kuidas tants on üldse arenenud, miks ta on tõusnud varvastele ja millised kiirkäigud üldse tantsuajaloos on olnud ja väga tore on, et lapsed ise kõike seda ka siis ette näitavad. Ja kaheksandal veebruaril, samal päeval, kui tegelikult festivali lõpetab balletiga ala on ettekandele ka surmatants. See on nagu väga-väga tore, et Kaie Kõrb ja vestlust Jansons meile nüüd jälle külla tulevad, sest eelmisel aastal olid nad siin jõhvis kohal ja avasid meie esimest balletifestivali ja kaasas olid neil nende toredad poisid. Ja seekord siis aasta hiljem on, on nad ise laval ja küll ilma oma väikeste poiste ta, aga me väga väga ootame ka seda etendust, et kellel veel on Tallinnas nägemata, et siis meil on veel mõned viimased piletid saadust. Rääkis jõhvi kontserdimaja direktor Piia Tamm. Tuleval nädalal toimub Tartus kolmas rahvusvaheline noortekooride festival. Palusin stuudiosse korraldaja Katrin puuri. Kui palju tuleb seekord koore ja kui ulatuslik on see festival, millised kontserdid ja sündmused seal on? Ei, seekordsele festivalile tuleb kuus kuuri. Seekord on kaks väliskuuri noortekoor sümbol Matti Soomest, Tamperest ja noorte Atwars. Lätimaalt, Siguldas ja Eesti kuuridest valisime seekord välja neli koori. Traditsiooniliselt üks neist on Tartusse on Miina härma gümnaasiumi segakoor ja lisaks härmakatele üle-eestiline koolinoorte segakoor, Tallinna reaalkooli segakoor ja väiksemast kohast esindaja Kuusalu kammerkoor. Noortekoorid, kas need ongi peamiselt koolinoortekoorid ja selle mõttega? See festival sai 2005. aastal ellu kutsutud et tutvustada noortele nende oma eakaaslasi, propageerida laulu ja seepärast on see festival ka Tartus. Mis on tuntud kui tudengite linn, kus on palju noori, kus toimub nendele palju huvitavat aga puudus just selline atraktiivne ja meeleolukas noortekooride festival. Kas sellel festivalil on ka oma repertuaari suunitlused? Otseselt ei ole. Meie pakume kõikidele kooridele kahte erineva kavaga kontserti, millest siis üks on Tartu Jaani kirikus ja vastavalt siis sinna sobiv muusika ja teine Tartu Ülikooli aulas. Need kontserdid on siis nagu sõpruskontserdid, kus osaleb kolm koori, üks väliskoor ja kaks Eesti koori. Ja viimane kõige olulisem meie jaoks, ehk siis lõppkontsert toimub Vanemuise kontserdisaalis, kus saavad kõik festivalikoorid ennast näidata. Ja seal tõepoolest on meil kaks ühislaulu, mis tõotavad kujuneda traditsiooniks, kui nii võib öelda. Meiega liitub puhkpilliorkester Tartu Margus Kasemaa juhatusel ja me esitame koos Rene eespere ärkamisaeg ja vangeelise konkista tare täis. Festival kestab neli päeva, viiendast kaheksanda veebruarini. Kas need kontserdid on niimodi saetud, et need koorid saavad ka 11 kuulata? Me väga püüame selle poole ja me loodame, et nad võtavad tõesti maksimumi nendest festivali kontsertidest. Muidugi seab omad piirangud ajaga, et iga koor tahab saada ja kontserdipaigas prooviaega, samuti tahavad nad kõik normaalse ajal süüa saada. Taoline logistika kohati võib-olla teeb neile karuteene, aga Me oleme sätti ühtaegu. Niimoodi kontsertide ajad ei kattu. Kontserdipaigad on parimad Tartus? Jah, me oleme suutnud need lepingud piisavalt varakult teha ja nii ülikooli aula kuidagi Jaani kirik on meile juba kujunenud lemmikkohtadeks kus saavad huvilised teavet nende kontsertide kohta, kes on viiendast kaheksanda veebruarini pluss ja tahaks nautida seda noortekoorilaulu. Täpsem ajakava. Kuus koordi loeteluga on üleval Eesti kooriühingu kodulehel alapealkirja all festivalid aga tartlased saavad Juha praegu imetleda suut, bännerid Vanemuise seinal ja samuti on reklaamid ajalehtedes ja plakatid linna peal. Kuuendal veebruaril toimub Estonia kontserdisaalis esinemine, kus Eesti riikliku sümfooniaorkestri ette asub 2008. aastani aprillis toimunud seitsmenda Eesti pianistide konkursi võitja Maksim žürii. Ettekandele tulevad kolm teost, mida Eesti riiklik sümfooniaorkester esitab ka märtsikuus. Ameerika Ühendriikides toimuval kontserdil. Turneel kõlavad Arvo Pärdi summa Anton ind, Vošeke sümfoonia number kaheksa, G-duur ning Sergei Prokofjevi klaverikontsert number kolm, C-duur dirigeerib Nikolai Aleksejev ja sellest kontserdist teeb ülekande. Klassikaraadio Telefonil on nüüd Maxim su raha. Hetkel, kui me seda intervjuud teeme, viibite tegelikult Saksamaal, millega te seal tegelete? Mina õpin Erasmuse vahetusprogrammi kaudu Hamburgi muusika- ja teatriakadeemias. Ja õpetajaks on mul siin folker Benzild. Ta on väga hea klaverimängija ja eriti ta on tuntud oma kaasaegse muusika salvestuste tõttu. Mis mulle siin meeldib, et ma olen hästi palju. Ja juba tuleval nädalal naasete Eestisse teha proove Eesti riikliku sümfooniaorkestriga kellega esinesitega möödunud aastal Eesti pianistide konkursi lõppkontserdil. Kas tollased Kokkupuuted orkestriga olid positiivsed? Muidugi väga positiivsed ja head oli täiesti fantastiline korjamas. Pianistile on koostöös sümfooniaorkestriga tegelikult väga suur võim ja igasugune koostöö teiste muusikutega on väga suur õnn. Võib olla sümfooniaorkester, on inimkonna ajaloos kõige parem muusikapill ja sellega kokku puutuda. Väga meeldis kogemustest. Kuuendal veebruaril mängite Sergei Prokofjevi teost. Milline suhe on teil üldse Sergei Prokofjevi muusikaga? Ma ei ole progoshid väga palli mänginud, aga kindlasti meeldib mulle tema muusika alati ere, efektne, optimistlik ja sellist nooruslikku energiat täis. Kui meenutada tegelikult 20. sajandi algust, siis tuleb välja Prokofjevi Foli oma sellise selge ja tihti võib-olla sarkastilise, aga samas ka loga lüürilise helikeelega täiesti unikaalne, tavaline nähtus vene muusikas kõvad näiteks läbi maa nime, siis nemad olid hoopiski teisel lainel. Kindlasti ta kuulub nende hulka, kes on minu suured lemmikud. Kuidas te tunnete, et kas Eesti riiklik sümfooniaorkester Nikolai Aleksejevi juhatusel esitab Sergei Prokofjevi muusikat nõnda nagu võib-olla teie seda näete? Pean ütlema, et ma olen käinud kahel kontserdil, üks oli kuues sümfoonia üksuli seitsmes sümfoonia ja mõlemad olid tegelikult väga hästi esitatud. Mängite nüüd, kuuendal veebruaril Sergei Prokofjevi klaverikontserti number kolm C-duur, mis tingis selle teose valiku? Tegelikult selle tõuse valiku tingis just see, et minu poole pöördus selle palvega, et kas ma võiksin mängida seda kontserti ja muidugi ma olin nõus. Kuidas teie kui pianist iseloomustaksite just seda kõne all olevat kolmandat klaverikontserti? Saame võrreldes näiteks listiga, mis on hoopiski absoluutselt teistsugune klaveripärane ja väga mugav, on mängida ja pragusid leides erinevaid mänguvõtteid, mida ei ole keegi enne teda kasutanud ja nende kohtadega peab sageli natukene vaeva nägema, aga see on tänulik, kuna kogu tema klaverimuusika ja eriti võib-olla kolmas klaverikontsert on hästi efektne ja mõjuks hästi publikule. Kas te olete ise ka Prokofjevi mängu kuulanud, ma tean, et on säilinud salvestusi. Jaa, salvestasime säilunud ja tema mängib muidugi väga hästi neid, kuigi jällegi natukene omapäraselt just tema sellise stiili tõttu. Aga kas te toote teda endale ka eeskujuks, kui te nüüd interpreteerida seda klaverikontserti? Kas klaverikontserti number kolm olete kuulnud ka teiste pianistide esitusest? Ja muidugi, minu absoluutne lemmik on see, mis on tehtud Marta argerisi ja Claudio Abado poolt ja Berliini Filharmoonikute seal ka. Sest nendest, mis ma kuulnud olen, see on minu meelest kõige terviklikum salvestus ja orkester ja klaver on tõesti seal kokku sulanud. Millised plaanid on teil lähiajaks nüüd, kui te tulete Eestisse kuuendal veebruaril annate siin kontserdi, aga mis saab edasi? No ma olen tegelikult ka veel üks kontsert Eestisse on nimelt 15. veebruaril Narvas toimub Narva linna sümfooniaorkestriga ning on pühendatud minu õpetaja Ivari Ilja 50.-le sünnipäevale ja tema esinemise alisega. Mina olen Taavi Kull. Oma retsensioonis käsitlen 28. jaanuaril Estonia kontserdisaalis toimunud Põhjamaade sümfooniaorkestri kontserti, mida dirigeeris Anu Tali. Kontsert algas Dmitri Šostakovitši piduliku avamänguga, misjärel kanti etapp Pjotr Tšaikovski rokokoo variatsioonid. Teises pooles kõlasid Dmitri Šostakovitši kontsert klaverile ja trumpetile ning Pjotr Tšaikovski teos Roomeo ja Juulia. Õhtu, solistid olid Sergei kari, Jakov trompeti liia Flüügel Hornil ning pianist Marja Meerovitš. Tervest kontserdist tõstaksin eriliselt esile vene päritolu solisti Sergei kariaakovit. Tema esituses kõlanud rokokoo variatsioone pean väga kõrgetasemelise eks interpretatsioonis nii tehniliselt kui ka muusikaliselt. Originaalist tšellole ja orkestrile loodud teost mängisin Acarjokov vaskpillide rühma kuuluval ja välimuselt trompetit meenutaval Flüügel Hornil milles pehmed ja sametist tämbrit nakarjakov oma Tšaikovski tõlgenduses suurepäraselt ära kasutas. Tema pikad musikaalsed lõpuni väljapeetud fraasid vaheldumas esteetiliselt maitseka tehnilise säravusega tegin kariaakowist kontserdi suurima õnnestuja kontserditeist solisti Maria Meerowitzi võiks hoolimata mõningatest tehnilistest ebatäpsustes iseloomustada kuid kõlaliselt säravat interBretti. Šostakovitši esimene klaverikontsert b-moll pole võib-olla helilooja kõige sügavam või tuntum teos ent pakub siiski erinevaid võimalusi interpredile ennast erinevatest külgedest näidata. Neid võimalusi kasutas Meerovitš ka suuresti ära. Tema terav ja täpne klahvipuudutus. Hea karakteri vaist, mis Šostakovitši muusikas on üks olulisemaid mõtteid, andsid helilooja mõtete suunad selgelt edasi. Teose teine isoleeriv instrument trompet on klaveriga võrreldes pigem marginaalseks positsioonis. Ent siingi oskas nakariaakov väheste tema osaks jäänud nootidega näidata, et maheliigse teravusete kõla on tema esituses ka vabalt trompeti saavutatav. Vajakajäämise poole pealt võiks ehk välja tuua vaid pianisti ja orkestrivahelised tempolisedel lahknevused teose kolmandas väga kiires osas. Solistide esitatud lisalugu kuulajatele saladuseks jäänud pealkirjaga teos oli veel viimane hingetõmme ja ilus punkt on maailmatasemel. Solistide külaskäigule. Orkestrist rääkides tahaksin esile tõsta selle kui ühtse organi funktsioneerimist muusikalises kontekstis. Mängijate, eriti teise viiuli ja vioolarühma esimeste pultide muusikute nägudelt ikka kehakeelest võis välja lugeda kompromissitu andumust muusikale ja selle loomisele. Kuigi selline suhtumine polnud küll sajaprotsendiline, andis orkestri kõla intensiivsuses kahtlemata tunda. Dmitri Šostakovitši teostes olulisel kohal olev vaskpillirihma sära oli ka pidulikku avamängu interpretatsioonis. Jõuliselt eksponeeritud. Vaskpillide võimsad akordid olid väga heas balansis nii dünaamiliselt kui ka intonatsiooniliselt. Kontserdi viimane teos Pjotr Tšaikovskit 1880. aastal lõplikult valminud Roomeo ja Juulia on intensiivse sisuga helitöö mille pikad ja pingelised lineaarselt pidevalt edasi kulgevad fraasid vajavad dirigendile kogu tema tähelepanu. Tšaikovski meisterlikkuse ettekandmiseks peab olema ühendatud väga palju erinevaid aspekte oma parimates avaldustes. Pean silmas orkestrit, mis koosneks eelkõige muusikaalsetest, muusikutest ja dirigenti, kes Tšaikovski sügavamaid mõtteid ja tundeid oskaks orkestrile mitteverbaalsel teel edasi anda ja neilt seda järjepidevalt nõuda. Siinkohal jäi mulle saalis kuulajana teose ettekandest pigem vastupidine tunne. Dirigent hakkas selle sügava traagilise sisuga teose vaba muusikalist kulgemist füüsiliselt takistama mis omakorda fraasid kohati fragmentaarseteks muutis. Dirigendilt oleks sellisel hetkel oodanud suuremat usaldust orkestri vastu. Nende musitseerimist oleks pidanud juhatama pigem sisulises kui vormilises mõttes. Taktilöömine üha suurenevates manuaalsetes amplituudides muutus ühest hetkest muusikale takistuseks. Suurema intensiivsuse saavutamiseks oleks muusikale pidanud lähenema horisontaalselt, mitte vertikaalselt. Kokkuvõtteks tahaksin ütelda, et kontserdist ja siiski positiivne mulje. Kuna tegemist on projektorkestriga, mille avalikud etteasted on küllalt harvad, on kollektiivi tulevane areng selle tõttu alati häiritud. Sellest on aga kahju, kuna olen kindel, et pidevalt tegutseva koosseisuna võiks Põhjamaade sümfooniaorkestrile olla kindlasti tunnustatud koht Euroopa lavalaudadel. Saalis viibinud publiku hulka ja selle emotsioone meenutades võiks arvata, et see pole ainult minu soov. Tere, minu nimi on Priit Aimla. Olen trompetimängija ja tahan tuua mõningad muljed just äsja möödunud suurepärasest kontserdist nimelt teguly Põhjamaade sümfooniaorkestri järjekordse kontsertidega pealkirjaga kohtumispaik Eesti, see tähendab seda, et Eesti võiks olla kohtumispaik paljudele maailmas tuntud muusikutele ja suurepärastele annetele. Kuna olen trompetimängija olnud selles orkestris selle orkestri loomisest saadik, siis võin öelda, et mul on emotsionaalselt väga-väga kindel oma suhe ja tasand. Ja ma ei saa kuidagimoodi suhtuda tavamõistes kriitiliselt kontsert tisse ja muusikalise nii-öelda tulemisse. Ja nüüd mõne sõnaga kontserdist sest kontsertid olid tõepoolest väga eripärased ja just nimelt selle tõttu, et harva satub olema instrumentaalsoliste puhkpilli mängijaid. Ja seekord oli selleks võib öelda tõesti maailmas väga-väga tuntud trompetisolist Sergei nakarjakov. Sergei on maailmas ainulaadne nähtus, mida ei saa mitte kellegagi võrrelda selle tõttu, et mängulaad ja emotsioon on niivõrd originaalne. Ja mängijana nibin öelda, et selles emotsiooni sümbioos ürgses vene emotsioonist. Ja, ja see on kuidagimoodi segunenud tänapäeva ja niisugusesse euroopalikku väljenduslaadi. Mis on andnud niisuguse kvaliteedi. Seda kuulates sa tajud, et see jõuab sinuni ilma, et sa peaksid seda võrdlema või otsima sellest mingisuguseid väärtusi, mis nagu põhjendaks sinu ootusi. See muusika tuleb ja ta muudaksinud. Esitusele tuli Pjotr Tšaikovski rokokoo variatsioonid, mis on algselt kirjutatud tšellole. Selle trompetiseade oli teinud isa Mihhail karjakov. Pala oli esitatud Füügel Horniga. See on küllaltki ebatavaline pill ja ei ole nii-öelda klassikalises muusikas leidnud traditsionaalset kasutamist. Sergei kariaakov on selle pilli nii-öelda tõstnud taas kuuldavale ja au sisse. Ja kui otsida mingit paralleeli seal, aga siis on võib-olla teatud mõttes testituur mingisugune sarnasus ka tämbriga. Aga ise kuulajana võin öelda. Emotsionaalselt pakub nonii esitaja kui ka pilli kõla absoluutselt kõla värvingut, mis võib öelda, et teed teosest täiesti uue teose musikaalselt ja emotsionaalselt mõjus oli see, kuidas ta kasutab dünaamikat. Tundus, et ilmselt ka lähtudes tema iseloomust on ta väga seesmine inimene, ta mängib nagu sissepoole. Ta pakub kuulajale kätte väikesesse pakendisse pakitud suure maailma. Ei ole mitte midagi üleliigset, vaid hakkab mängima tema sisemine kõla, sisemine tunne, kaemus. Ja see on see, mis teeb selle muusika suureks. Seal ei ole ootuspäraselt traditsiooniline trompetimängija, selge see, et ta on võimeline mängima igasuguseid palu teda kuulates. Esmamulje on see, et ta on väga suur muusik. Kaob ära nii-öelda instrumendipärane taust. Ta ei ole mängija, kes tuleb lavale, trompet, kõrgel käes, toru ots uhkelt saali pööratud vaid ta tuleb lavale endamisi ta jääbki sinna nii-öelda olema, kuidagimoodi sisse pole pööratud lendamisi. Ja mis ongi selle asja võlu võtta, haarab sinna ringiga kuulaja. Teiseks solistiks kontserdil oli pianist Marja Ameerovitš, kes esitas Šostakovitši esimest klaverikontserti ja sellel kontserdil kaks solisti, siis klaver ja trump, et Trumpil solistiks oli Sergei kariaakov. Seekordne esitus tundus mõnevõrra ebatraditsioonilisem. Kui oleme harjunud sust akowitzi puhul nimelt seda Šostakovitši likust tabama ootuspäraselt, siis seda ehk seekord oli pigem vähevõitu. Ootuspärasele. Võib-olla esituslaad ei olnud niivõrd konkreetselt rütmiline, nii nagu ollakse harjunud? Ei olnud võib-olla see Šostakovitši ikk tragöödia alatoon, ängistav alatoon sedavõrd esile toodud. Enam oli sellist impressionistliku laadset vabama rütmikäsitlusega mängu. Dünaamilise sky mõttes oli ehk pigem tagasihoidlikum. See oli midagi uudset, see oli lumma eriti kontserti, teine osa ei domineerinud klišeed, kui domineeris emotsioon. Ja see emotsioon oli uudne, see oli kaasaegne. Ta ei olnud pelgalt sürrealistlik pilt. Ta oli liikuv, emotsionaalne, erakordne, niisugune ansamblitunnetus trompetimängija poolt ja kontserdi teine osa meenutas millegipärast Tšaikovski aastaaegadest talve üsna emotsionaalsed värvingu poolest. Lõpetuseks võiks öelda, et kontserdil saime kuulda väga isikupäraseid, soliste ja trompetimängija puhul ka ääretult omanäolist maailma tippesitajat. Ja kuulajatele oli see üks tõeline gurmaaniõhtu. Täna kell 17 toimub Tallinna Mustpeade majas kontsert Tallinna barokkfestivali raames. Koos esinevad Eesti filharmoonia kammerkoor ja Helsingi barokk Ansambel Frieder Berniuse juhatusel. Kavas on Hayley Šveitsi Taaveti psalmid ja sümfoonia sakre ning Domenico Scarlatti Stavad mater. Saksa dirigenti Friider Berniust hinnatakse kõrgelt kogu maailmas, eelkõige just muusikateoste ajastutruu tõlgenduse tõttu. Saksa muusikaelu aktiivse korraldaja ning eestvedajana On ta aluse pannud mitmele olulisele muusika institutsioonile. Tan asutanud Stuttgardi kammerkoori Stuttgardi barokkorkestri ja õukonna kapelli. Alates 1987.-st aastast toimuvad tema initsiatiivil vanamuusikapidustused, mis on tuntud Stuttgarti barokkfestivali nime all. Oma ansamblite kõrval töötab Bernius regulaarselt ka Itaalia poolt sõna keelpilliakadeemia, preemiani, saksa, kammerfilharmoonia ka ja maailma noortekooriga. Berniuse mitmekülgne repertuaar hõlmab teoseid erinevatest ajastutest ja žanritest alates seitsmeteistkümnendast sajandist kuni kaasajani. Miks valis dirigent veider Bernius tänase kontserdi kava just Heinrich Schultzi ja Domenico Scarlatti teosed. Pieter Bernius ütleb, et olen teist korda kutsutud Eesti filharmoonia kammerkoori ette. Esimesel korral tegime Bachi Rainbergerike masksi aga kuna olen kaua aega suurt huvi tundnud barokiajastu vastu, siis seekord tõin ma rõõmuga kaasa barokkmuusika. Ma arvan, et šveitsi muusikat, mida esitame kontserdi teises pooles ei tunta siin kuigi palju. Ma ei tea, võib-olla tuleneb see keelest. Aga barokkperiood on igal juhul väga huvitav ja annab ideaal eeskuju paljudele teistele stiilidele, mis järgnevad barokiajastule. Seetõttu valisin Südsi ja kõrgbarokiajastust Scarlatti. Aga ma peamine eesmärk oli näidata Eesti filharmoonia kammerkoorivõimalusi. Eelkõige loomulikult, kuid koorid ja ansamblid mina, aga minu jaoks on ideaal see, kuid koori liikmed suudavad laulda nii soolot kui kooripartiid. Ja need teosed näiteks Scarlatti, mis kõlab kontserdi esimeses pooles loodud 10-le häälele on ideaalseks teoseks filharmoonia kammerkoori jaoks. Samuti Süts, kus soleerivad kolm kuni viis solisti koorilauljatest. Nii et minu kavatsus oli esitada need teosed, kuna filharmoonia kammerkoori liikmed laulavad nii soola kui kooripartiisid. Priiderbernius on tuntud kui ajastutruu esituse spetsialist, kuid mida tähendab autentne esitus just Scarlatti ja Südsi teoste puhul? See tähendab, et neid teoseid esitatakse instrumentidega, millel on vanaaegne kõla ja konstruktsioon sest minu meelest on oluline pida tundma nende instrumentide kõlavärve. Ja loomulikult on vaja inimesi, kes on võimelised mängima neid instrumente. Aga asi pole ainult kõla värvis, vaid ka teadmistest. Need inimesed on saanud oma teadmised teaduslikest allikatest, kus on kirjeldatud seda muusikat Ajal, kui need teosed loodi ning meetodeid, kuidas seda mängida. Nii et on hea, et meil on inimesed, kes on spetsialiseerunud nendele meetoditele. Et me ei unustaks, kuidas vanamuusikat esitada. Kui Šveitsi jaskar Lattik mängida nagu romantilist muusikat siis selle muusika eripära kaob. Ja lauljate puhul on täpselt sama. Laulja peab olema võimeline esitama kõiki stiile. Vanamuusika puhul näiteks peabki olema võimeline vähendama oma vibratot ja mitte kasutama laulmisel tervet keha sest vanad instrumendid on väiksemad kui uued. Nii et laulja hääl peab olema vaiksem. Vastasel korral pole võimalik laulda kõiki neid koleratuure. Nii et peame endalt küsima, et mida need teosed vajavad ja peame leidma romantilise või vanamuusika puhul erinevaid lahendusi. Mõned inimesed võivad mõelda, et Scarlatti ja šveitsi teosed on loodud 300 400 aastat tagasi. Miks meil ikkagi on vaja seda vanamuusikat kuulata? Kas sellel muusikal on sõnum ka tänapäeva inimestele? Ma arvan, et peame tagasi pöörduma kaasaja muusika algallikate juurde. Ma teen samuti paljud tänapäeva muusikat, aga selleks, et tegeleda kaasaegsete teostega on hea tegeleda just vanamuusikaga. Et teada saada, kuidas on arenenud meie ajal muusikana. Ka tänapäeva muusika kõlab vahetevahel nagu vanamuusika. Seetõttu eelistan minna ajas tagasi ja õppida tundma kaits kaasaegsest muusikast armastan kõige enam avangardi näiteks Ligeti teoseid, eriti reekviemi. Võib-olla ei peaks sellist küsimust esitama meile muusikaspetsialistidele, sest meie mõtleme eelkõige muusika esitused kvaliteedist. Üheks muusika omaduseks on uudsus, uued helitas. Arvan, et need Schützi lood, mida täna kuuleme, on meie jaoks uued helid, uued muusikalid, motiivid, igal juhul väga erilised helid ja neid esitada on sama oluline, kui esitada meie aja muusikat. Nii et muusikat, mida täna kuulame, ei saa pidada vanamuusikaks, sest täna kõlab see meie kõrvadele. Uueneb? Jah, see on täpselt see, mida mõtlesin. Kui teen vanamuusikat, mis on minu jaoks uus. Alati on väga huvitav õppida tundma muusikat, mida enne teinud pole, ükskõik millisest sajandist see parasjagu pärineb. Kõneles saksa dirigent Friider Bernius, kes juhatab Eesti filharmoonia kammerkoor ja Helsingi barokkansamblit täna kell 17 Mustpeade majas. Klassikaraadio teeb kontserdist otseülekanne. Klassikaraadio tähistab pühapäeval, esimesel veebruaril Felix Mendersoni kahesajandat sünniaastapäeva kaheksatunnise euroraadio kontsertprogrammiga. Keeliks Mendersoni juudi juurtega helilooja, pianisti ja dirigendi sünnist täitub kolmandal veebruaril 200 aastat. Suveunenäost tuntud pulmamarsi autor, saksa varase romantismiajastu helilooja Felix Mendez on on lisaks kompanistina läinud muusikalukuga kui Johann Sebastian Bachi loomingu taaselustanud ja saksa muusikaelu edendaja just Mendersoni initsiatiivil. Saksamaa esimene konservatoorium Leipzigis 1843. aastal. Peale selle oli helilooja ka pikalt maailma maineka ema ühe vanima linnaorkestri lipsigi kevanthouss. Orkestri dirigent. Klassikaraadios algab kaheksatunnine euroraadio kontsertprogramm Mendersoni päev algusega kell 12, null viis ning kestab kella kaheksani õhtul. Kuulasite 31. jaanuari heligaja saadet tegid Mirje Mändla, Hedvig Lätt, Kerstin no ja Karin kopra ja saate panid kokku toimetaja Annika Kuuda ning operaatoriga.