Kell sai kuus, Päevakaja võtab kokku kogu pühapäeva, 24. mai olulisemad sündmused meil ja mujal, mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Narva jõel toimunud ametkondade ühisreidil kontrolliti kalamehi ja nende aluseid. Reidi korraldajad nentisid, et aasta-aastalt inimeste teadlikkus kasvab ja kalastamisse suhtutakse vastutustundlikumalt. Kalamees üldjuhul leksid selle vastu, et meil siin piiriveekogul ei tohi püüda lähemal kui 20 meetrit riigipiirile. Võimuliidu plaan likvideerida erakondadele rahastamise järelevalve komisjon määrib eelkõige Keskerakonna jaga Isamaa mainet, leiab poliitikavaatleja Toomas Sildam nädalakommentaaris. Piirangute leevendamine Belgias on läinud suuremate tagasilöökideta. Eesti Rahva Muuseum püüab külastajaid tagasi meelitada mitme uue näitusega. Püüame siis lähiajal tõenäoliselt teha selliseid näitused, mis ei võta väga palju ressurssi, aga samal ajal me ei saa ka oma näituste kvaliteeti alla lasta. Ilm läheb öösel vihmale, homme võib olla ka äikest. Õhutemperatuur langeb öösel nelja kraadini. Homme on see vast oodata kuni 19 kraadi sooja. Ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 530 koroonaviiruse esmast testi, neist oli positiivseid kaks. Hommikuse seisuga oli haiglaravil 39 inimest, neist üks juhitaval hingamisel. Uusi surmajuhte ööpäeva jooksul lisandunud aktiivseid haigusjuhte on 84. Narva jõel toimus ametkondade ühisreid, kus kontrolliti kalamehi ja nende aluseid. Reidi korraldajad nentisid, et aasta-aastalt inimeste teadlikkus kasvab ja kastad kalastamisse suhtutakse vastutustundlikumalt. Rene Kundla kaastöö. Politsei ja piirivalveameti maksu- ja tolliameti veeteedeameti ja keskkonnainspektsiooni ühisreide toimub Narva jõel aastas üks, kaks. Korraldajate sõnul pole selliste reidide eesmärk mitte niivõrd eksijate karistamine, vaid selgitustöö tegemine, räägib Vasknarva kordoni juht Toomas Joakit. Oluline on muidugi ka koos aerutamine erinevate ametkondade vahel, aga ka see, et preventiivne pool selle asja juures, et ennetuslik poole, et inimesed näeksid, et ametid töötavad koos, et kontrollitakse ja peab olema ettevaatlik. Piiriveekogul viibimise peab teadma reegleid, kus ja kuidas käituda, kontrolliti registreerimiskohustust veele päästevarustuse olemasolu, kindlasti dokumente kontrolliti ja alusa juhtide joovet ka, et ei tohi tarvitada alkoholi vee peal, et keskkonnainspektsioon kontrollis kala täitmist, kõik rääkisid ära vene keeles, kas ongi see, et ta on selline hobi, võib öelda küll, et hetkel siin on ligikaudne elanikkond on suuremal osasse, et venekeelne ja seetõttu peab piirivalvur oskama väga hästi vene keelt, selleks et suhelda siin kohalike kaluritega. Sel nädalavahetusel toimunud ühisreidil kontrolliti 100 30, inimest ja kaheksatkümmend, alust tehti kuus hoiatust ja kahel puhul alustati menetlust. Välijuht Toomas Joakit. Kalamees üldjuhul eksib selle vastu, et Weil siin piiriveekogul ei tohi püüda lähemal kui 20 meetrit riigipiirile ehk siis peab hoidma distantsi Kalamees sattudes hasarti või teadmatusest või ettevaatamatusest lohakusest, teinekord tuleb lähemale kui 20 meetrit ja siis me peame reageerima sellele. Kalamehed suhtuvad kontroll Reididesse mõistvalt. No. Ma arvan, et ikka vaja ilma selleta ei saa, kui on vastavad ametid olemas, siis peavad nad ka tööd tegema. Ega ma väga tihti jõel ei käi, aga kui käin, siis mõnikord ikka on kontrollitud. Ta rääkis Kalamees, Anatoli kui nõu saavad ametnikud kalameestele anda, siis kalaõnnele nad kaasa aidata ei saa. Reigo. Kala on kadunud, ei tea, kuhu ta on läinud. Üldse pole teda kuigi kontrollijate sõnul on aastatega kalameeste teadlikkus piiriveekogudel käitumisest tõusnud kipuvad paljud siiski veel vanast harjumusest registreerima oma veele minekut kordonis. Aja kokkuhoiu mõttes soovitatakse seda teha elektrooniliselt veebilehel www punkt piiriveekogu. Tee sinna on kogutud ka olulisem info, mida on vaja piiriveekogul teada. Narva jõelt raadiouudistele härra nägunyndla. Poliitikavaatleja Toomas Sildami nädalakommentaari teema on valitsusliidu algatatud seadusemuudatus erakondade rahastamise järelevalve komisjoni likvideerimiseks. Mina selginema pandeemia taevas plahvatas äike, mida poleks kuidagi oodanud. Kõuemürina tõi Keskerakonna EKRE ja Isamaa algatatud seadusemuudatus, mis likvideeriks erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ehk ERJK ei annaks selle ülesanded riigikontrollile. Omavahel rääkides näitavad keskerakondlased nüüd Isamaale, Isamaa inimesed keskerakonnale ja EKRE rahvas osutab mõlemale valitsuspartnerile aga kõik üritavad jätta muljet, et nemad ei ole selle seaduseelnõu põhiautorid. Miks seda üldse vaja oli? Arusaama eri olid ka mõned inimesed on olnud küll ehk liiga emotsionaalsed oma väljendustes, kuid muidu on komisjon teinud head tööd, mida näitab ka see, et kõik kohtusse jõudnud vaidlused on lõppenud. ERJK võiduga. Soov likvideerida ERJK valitsusliidu poliitiline tahe. Ent nüüd saab sellest kõige rohkem pihta Keskerakond, kelle minevikust on leida mitmeid hämara rahastamise näit. Samuti saab määritud isamaa, kelle tuumvalijad ei mõista, milliste väärtuste eest Isamaa ikkagi praeguses valitsuses seisab. Ekret kahjustab see kõige vähem, sest nemad saavad rääkida, kuidas ERJK-s on tugev sotsiaaldemokraatide mõju ja nii polegi see komisjon usaldusväärne. Jüri Ratase valitsuse poliitilistel oponentidel on aga vaba voli. Visati õhku kahtlus, et kõige taga on Keskerakonna soov lasta raugeda ERJK ettekirjutusele mis võtaks peaministriparteilt üle miljoni euro. Keskerakond vaidlustas ERJK ettekirjutuse ja kohus hakkab seda septembris arutama. Kas erakondade rahastamise järelevalve on Eestis kindlatel jalgadel? Jah, niipalju kui praegune seadus selleks võimalusi annab. Kas midagi saaks paremini teha? Jah, kindlasti. On ju absurdne, et erakondade rahastamise järelevalvajad ei saa küsitleda näiteks 50000 eurot mõnele parteile annetanud inimest kelle ametlikust sissetulekust ei selgu kuidagi võimalus nõnda suureks eelduseks. Aga niisugust võimalust ei taha ERJK likvidaatorit pakkuda ka riigikontrollile. Niisiis miks lõhkuda praegune kord põhjust nagu polegi? Olukord meenutab poliitilist kiusu, mida meie põllumehed peavad taluma EKRE valimisloosungitega sest valitsus keeldub maasikapõldudele lubamast uusi välismaiseid hooajatöölisi. RJK puhul näib nagu varjutaks poliitiline usaldamatus või vimm varem loodud järelevalve komisjoni vastu. Ratsionaalse mõtlemise. Venemaa koroonaohvrite arv tõuseb täna teatas riiklik viiruse töörühm taas uuest koroonasurmade rekordist ööpäevas. Samas on uute nakkuste arv kolme nädala madalaim. Ööpäeva jooksul kasvas Covid 19, surmade arv Venemaal 153 võrra, 3541-le. Uusi nakkuseid oli 8599, mis on mitme 1000 võrra madalam kui varem. Prantsusmaa leevendab liikumispiiranguid, lubades riiki võõrtöölisi ja perekülastajaid teistest Euroopa riikidest. Karantiini nõue jääb aga jõusse, Ühendkuningriigist ja Hispaaniast saabujatele sest need riigid on ühepoolselt kehtestanud sama nõude, teatas Paris. Belgia on iga nädal samm-sammult koroonaajapiiranguid leevendanud, seni pole see suuremat tagasilööki andnud. Sel nädalal pääsesid mõned kooliõpilased kooli Avatiga, muuseumid, turud ja juuksurisalongid. Epp ehand annab teada. Belgia ei ole Euroopa. Populaarseim turismisihtkoht samas on Brüssel Euroopa Liidu asjaajamise keskus ja siin käib tavalisel ajal pidevalt palju külalisi. Nõnda on singa rikkalikult muuseume, hotelle ja restorane, mis kõik viimastel kuudel nukralt tühjalt seisnud. Sel nädalal anti muuseumidele luba uksed avada ja esimesed seda ka tegid. Euroopa riikide ehitiste makette koondavas Mini-Euroopa teemapargis on tavalistel aastatel käinud 400000 külalist. Neist enamus tuleb Belgiast väljastpoolt. Nüüd tuleb loota oma inimestele ja oluliselt väiksematele hulkadele. Mini-Euroopa turundusjuht Filipp Steinberg. Mini-Euroopa on suur turismiatraktsioon, kui välismaalased on Brüsselis, saavad Belgiasse tulla, aga belgia lastel on selle vastu väike huvi. Belglased ütlevad, et nad on siin juba käinud. Mini-Euroopa on juba 30 aastat olemas olnud. Sinna võib minna homme tavavõi kolme aasta pärast, sellega pole kiiret. Belglaste aeg on sageli nädalavahetustel, puhkepäevadel juulis-augustis, kui on koolivaheaeg. Me loodame aasta lõpuks jõuda 150000 200000 külaliseni. Juhul kui meil on õnne. Kinnioleku aega kasutas Mini-Euroopa renoveerimistöödeks oma keskuse võimalikult turvaliseks muutmiseks. Nii on näiteks paljud puutenupud asendatud viit anduritega. Tuhanded restoranid ja kohvikud on aga endiselt suletud, nende ainus võimalus on olnud toidu kaasamüük. Kui avamiseks lõpuks luba antakse, on selge eelis suurtel terrassidel. Nagu mitmed teised linnad Euroopas, kaalub Brüsselgi terrassialade laiendamist tänavate arvelt. Sel nädalal avati belglaste rõõmuks lõpuks armastatud turud turule ostma tulnud Peranic. Segud a. Ei. Aga ma olen väga rahul, aga samal ajal tuleb olla ettevaatlik. Miks, sest inimesed on vahel üksteisele väga lähedal. Turule pääsemiseks tuleb seista kannatlikult sabas, et liiga palju rahvast korraga lettide vahele tunglema ei pääseks. Turu müüjatele aitas kriisi üle elada riigi toetus, mis aga jäi paljude jaoks väikseks. Pahvli müüja Shangastoon. Probleem on selles, et toetus oli mõeldud üheks kuuks, aga paljud ettevõtted on pidanud uksed kinni panema kaheks kolmeks kuuks ja sellega hakkamasaamine on paljudele ettevõtetele väga raske. Noortele, kes on hakanud turul müüma, on see raskem, sest olles teinud investeeringud, mida nad peavad tasuma neil, kes on karjääri lõpus, neil on kergem, neil ei ole enam nii palju kohustusi. Osa kooliõpilastest on samuti taas kooli pääsenud. Iga nädalaga leevenenud meetmed ei ole seni kaasa toonud viiruse leviku olulist tõusu. Päevas lisandub 11 miljoni elanikuga Belgias keskmiselt üle 200 haigusjuhu. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Brüssel Belgia. Sel nädalal avas külastajatele taas uksed ka Eesti Rahva muuseum. Külastajate tagasimeelitamiseks on muuseumi lähitulevikku planeeritud mitmeid uusi ettevõtmisi. Plaanis on avada ka mitmeid uusi näitusi. Jane Saluorg jätkab. Kuigi esimeste päevade pealt on Eesti Rahva Muuseumi direktori Alar Karise sõnul veel vara öelda, kas, kuidas ja millal muuseumikülastajad nähtavus endisele tasemele taastub, siis suure tõenäosusega ei erine Karise sõnul ERMi lähinädalad ega kuud varem avatud muuseumite kogemustest jätkab Alar Karis. Kuulates, mida kolleegid on rääkinud, siis selge on see, et külastatavus on kukkunud või noh, õigem on öelda külastatavus ei ole taastunud ja nii ka meil, kui ütleme sellisel päeval nagu täna on tavaliselt 250 külastajat, siis täna me räägime umbes 50-st külastajad. Karise sõnul on muuseumieksponaatidest suletud vähesed näiteks karjala saun. Eksponaatide võimalikult suurel hulgal lahti hoidmise eesmärk on piletihindu mitte muuta ja tagada külastajatele võimalikult hea elamus. Nii näiteks on lähiajal plaanis avada mitu uut näitust. Muinasjutunäitusega seotud elas kord seotud näitus, tuntud illustraator ja väljapanek on plaanis ja loodame, et see ka nii läheb ja eks me muidugi olema plaan ümber teinud, oleme lükanud näitusi edasi aastasse 2022 uusi näitusi ja, ja püüame siis lähiajal tõenäoliselt teha selliseid näitused, mis ei võta väga palju ressurssi. Aga samal ajal me ei saa ka oma näituste kvaliteeti alla lasta. Lisaks katsetab muuseum ka uute lahenduste rakendamist, näiteks on hurda saali loodud stuudio, kus saab korraldada Ani veebikonverentse, aga vajadusel ka koolilõpuveebi aktuseid. Kas koolid seesugust võimalust kasutada tahavad, peaks selguma järgnevate nädalate jooksul. Siiski tuleb Karise sõnul arvestada, et tegemist on kallima lahendusega kui tavalise aktuse korraldamine. Senisest enam soovitakse kasutama hakata ka muuseumi väliala. Muuhulgas on jutuks välikohvik ja lava Eesti Rahva Muuseumi peasissekäigu juures et anda võimalus kehtestatud reegleid järgides nii artistidele esineda, aga ka vaatajatele värskes õhus etteasteid nautida. Ja ma arvan, et umbes külastajate arv või ühel kontserdi saab olla umbes seitse 800, nii et see on jälle üks võimalus inimesi sisse tuua, kultuuri juurde tagasi käisime, vaatame, mis sügis toob. Rasked ajad on tegelikult ees, mitte see kriisi kaks kuud ei ole see kõige keerulisem, vaid see, mis nüüd juhtuma hakkab, sest ega muuseumikülastajad vähenevad ka paljuski sellepärast, et olid üritused, jäävad ära, ressurssi ei ole inimestel, raha ei ole. Ilmast räägib nüüd Sirle Kangur, palun. Esmaspäeval koondub madalrõhuala Baltimaade kohale, kuid hakkab tasapisi hääbuma. Öösel on ilm muutliku pilvisusega ja kohati sajab hoovihma. Paiguti on udu. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga ning õhutemperatuur jääb nelja ja üheksa soojakraadi vahele. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma ning võib olla ka äikest. Puhub valdavalt põhjakaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on 14 kuni 19, rannikul üheksa kuni 13 kraadi. Aite kuulsite Päevakaja 24. mail rahulikku õhtut.