Et eriolukorra lõpp, armsad raadiokuulajad, me oleme siin rahva, oma kaitsestuudios juba tohutus elevuses ja me oleme mõelnud, et, et tänane saade võiks olla selles mõttes erinevaid, ristiti meie saadet, kuulata autodes. Ja lasta signaali ja vilgutada tulesid. Autoraadiot ka meid varemgi kuulatud vartega, seal pole midagi väga, väga erilist. Kohe ongi selle kohe niimoodi, et inimesed, kellel on auto, need lähevad kodunt ära, lähevad garaazi või tänaval, istuvad autosse ja need, kellel autodel nad tellivad takso, järelikult taksot tähistada, jah, loomulikult neid, jah, eriolukord. Tan Marta karges häda, hädaolukorda minu arust kõlab palju jubedamat, sellepärast et eriolukord, noh see, see tähendab, et midagi on nagu erilist, ütleme, et nagu on, noh näiteks kui on Tallinnas mingi maraton, eks ole, siis mõned tänavad suletakse, et olukord on natuke eriline, aga midagi hullu nagu justkui ei ole, aga hädaolukord see on ikkagi, noh, ma kujutan ette, et titaaniga, pumbad siis Titanicul kindlasti hädaolukord, mida eriolukord? Et seda kindlasti niinimetatud hädaolukord on see, kui tuleb saatasidki signaali SOS SOS praegu praegu ma saan aru, on siis kas siis kas, kas, kas nüüd Jüri Ratas ei ole enam eriolukorra juht, vaid on häda, häda, peaminister hädaolu ära? Et, et tõepoolest me jätkuvalt sellepärast ma rääkisingi, et on väga tähtis kuulata meie autodes väga turvaliselt ennemgi ennem varem eriolukorras võis kuulatama ikka raadiusega hädaolukorras mingi autosse kohe põgeneda. Need on siis, kui häda väga suureks läheb ja oi neid hädasid, Andrus on väga palju, kui sa nüüd esitati küsimus, et see valik, see spekter suur, nii suur, nii suur, mis häda sind praegu huvitab mind hädast? Ma tahan. Millise hädaolukord on praegu kasvanud? Mis häda? Eestitki? No näiteks on selline häda, et mina näiteks tuli jälle, Andrus, tuli jälle alustada ujumistreeninguid, et mina kui Eesti olümpia ujumiskoondise säravamaid lootusid isikule olümpiale mängud lükati edasi, aga ma pidin eile juba trenni minema ja pidin ujuma. Basseinis, poolteist kilomeetrit ma olin kaks kuud elanud nagu kuninga kass, nüüd ennast paksuks vaadanud telesaateid, lugenud raamatuid ja eilalge selle orjus peale, ujumistreeningud on hädaolukord, nägin seda fotot, mis tegin ja sain teada, et sa käisid ujumas ja kuna mina läksin täna ujuma, siis mu esimene asi, ma palusin, et lastaks basseinist väljudes saastunud vesi olid täidetaks puhtalt desinfitseerib ma küsin veidi piirid, illusioon täideti, jah, aga ma pidin ootama kaheksa tundi, kuni vesi välja voolas. Uus ujumispükstes feik 100-ga, oodates seda püksimaskiga. Akvalangist massiga tavalisemas. Ei no mul oli ikka sihuke disainitud mask, mis mis ei aita, tegi aga, aga ta on nagu selles mõttes nagu kindlam. Sina ujusid maski käik. Loomulik, loomulik, et mul oli seljas ja see, mis on nendel akvalangistid sellesse tead see saali. Kalipso on hea küll, aga ma ei tea, kas ta pisikuid ikka kinni ei hoia, jääd siis selles mõttes on hea, et ma lasin vee välja võtta, siis niiske kaltsuga üle käia, bassein. Kassa ukselinki lasid pesade. Kui sa unustasid, siis on juba hilja, ma kaitsesin ukselinki oma käega, millega ma olin katsunud ennem nägu, muide mina mart olen eriolukorra ajal õpin selliseid nipi ära ava nupuks ukselinki kannikate. Tagumiku tagumikust ei, tulepisikut sisse, bakter leiab tagumikust seal augu kindlasti, kus sisse tulla täis topitud kummi. Tuleb midagi läbi, et seal on väga kindel ja piiritust panen sinna ka pidi, aga kui sa tegid sellise puudutasite tagumikku, Andrus, millega käega? Käega no sel hetkel küll jah, aga siis ma Kätli ootasin tükk aega viinalahusesse, oli seal noh, ühesõnaga nii palju tegemist on lahus ja said, sa pidid teise käega siis viina võtma. Varvastega tegutsen, ma olen nagu ämblik, kõik käed elada, nõivatada, tagumik teeb suuri asju. Kõik, kõik eeskätt ja sa oled selline plastiline vaen, ämblik või noh, selles mõttes madu inimene võib ka, ei, häda on hädaolukord, mis teha, et inimene peabki käituma teistmoodi kui eriolukorras. Et jah, situatsioon on praegu, mina just enne siia tulekut läbisin kaubamaja, et see oli ka mulle äärmiselt positiivne elamus, et ma käisin ostmas lambipirne selles, et vahepeal eriolukorra ajal põlesid mitmed lambid lektik läbi, laes aga eriolukorra ajal kõik kaubamajade, sellised poed, kus lambipirne müüdile kinni lihtsalt kui lihtsalt avatud ehitus posinud Andrus minu käes, noh, selveris müüd, müüakse lambipirne. Neid müüakse teisel korrusel, ma ei saanud sinna minna. Miks, sest ma pidin püsima kodus. Mulle malegsul ise toonud jumala pimedas igaks juhuks lambid läbi, aga no arvuti andis valgust, sest seal arvutis kes esinesid parimad kunstimeistrid Tseegoga Koööde päevadel ja ma sain osta lambipirne. Ja siis äärmiselt meeldiv oli see, et kui siiamaani ma olen teks infitseerinud käsi sihukeste jälkide desovahendite kaubamajas oli võimalik laskuda käte peal igale poole kallimaid prantsuse maailm on jälle hiljem maailma jaamima. Lasin üleni odekolonni ka üle, käed, särgid, kõik, äärmiselt meeldiv, selle selles mõttes hädaolukord, mulle pakub suuri elamusi, et, et tõepoolest see hädade nimekiri järjest pikeneb, et tõesti on häda käia, elu on üks hädaorg, ära surevad, kordiaasis mullaks saama. Tule luule ja Solarise keskuses tuleb käia Viru keskuses tuleb käia raamatupoodi koodi muudes poodides, et seda häda palju rohkem, et siiamaani oli väga turvaline, kui Jüri Ratas ütles, et tuleb isegi ratas oli maski eest ära võtta, ma nägin. Mart Kivastikul oli üsna hiljaaegu väga huvitav lugu, kus ta avaldas kahtlused, kas seal maskidega üldse ongi Jüri Ratas enam, et, et seda on väga-väga nagu keeruline lihtinimesel kontrollida, ta meenutas seda lugu raudse maskiga, kolmest musketäri. Kuningal oli kaks, oli kaksikvend, kes pidi kandma kogu elu maski, et ega noh, selles mõttes vahepeal tõesti oli, tekkis segadus, et kes, kes seal maskidega kõneleb. No see oli, ta paljastas näo, kurb on vaadata ses mõttes jah, ma mask, mass maha, kurb on vaadata, sest kui inimene kannab nii pika perioodi, nagu ta kandis kaks kuud maskides tegelikult hapnikku aju hapnikuvarustus ja kohutavalt langeb, sest ma olen ka maski paar korda kandnud ja ausalt öeldes ma imestan, kuidas ma suutsin need distantsid läbida, kuhu on mask ees oli, sest õhk sai kohe otse prillid. Läksite kohe uduse, kas Jüri Ratasel oli ka selline maski päevitus, et ülemine näopool oli pruun, alumine valge? Tänases Ekspressi, Eesti Ekspressi koduleheküljel on väga huvitav lugu Jüri Ratase kahest eriolukorrast kuus, selgus, et Jüri siis võttis oma tööd nii tõsiselt, et ta kaheksandaks kodu kolis kodunt välja teise kohta elama, et mitte siis koduseid nakata, sest no ohtun karjalast, vaata, kellega ta koos seal valitsuses on, on küll, vaatan neid füsiogenoomi, nad ei kanna maski, kanneli helmega, Nad käivad läbi väga kummaliste inimestega toovad pisikuid siis et ta julgeolekusee oli hästi südamlik ja selline kaasahaarav kirjeldus, et Jüri rääkis, kuidas ta elas oma kodunt kodust ära ja perekonnast eraldi ja siis aeg-ajalt paar kord nädalas käis ta niimoodi läbi pere oma läbi aknama peret vaatliselt. Kujutate Jüri Ratase hubast kodu, kus on siis Jüri Ratas abikaasa, lapsed, lapsed hoolikalt õpivad, loomulikult e-koolis teevad ülesandeid, siis proua ratas õmbleb. Mis seal võib alata mõnda kvaliteetset, nagu sa mainisid arvutist mõnda kontserti, siis aknad, maskis nägu nagu selline läbi pimeda, ütleme pimeda aprilli või maikuu õhtul aknad haiks, selline nägu ja siis lapsed hakkavad hirmust röökima. Aga emad, ärge kartke, lapsed, see on, teie ei saa, siis on väga ilus seened, mulle tuleb meelde. Mulle tuleb meelde stseen. Realist, 17 kevadist hetke, Stirlitz sai kohtuda oma naisega ainult võib-olla korra 10 aasta jooksul kuskil kohvikus, nemades, tillistes ühes lauas, sõi hapukoort lusikaga ja siis kuskile teise laudadele istuma. Ta naine, sa väga ilus seen on, seal sõnu ei olegi, sest nad rääkida ei saa elada nagu erineda 100 ilmal. Väga ilus muusika mängib ja Stirlitz kingib oma naist ja naine jälgib sterlitsete. Jällegi tõuseb ja lahkub ja noh, seda kohtumist organiseerib Andrus, ma hakkasin praegu mõtlema, et selles seriaalis sirvitsen seriaal on põnev küll, aga mind oleks hoopis rohkem huvitanud see naise elu, kes elab. Kuna ta on väljapaistva luureabikaasa, siis ta läheb ja Moskvas kindlasti elab selles majas kaldapealsel. Et, et on teada, et tal mees ootamatult koju tulla ei saa, et see töötab ju see Stirlitz Mülleri Šembergiga ja et, et selles mõttes, mis peod seal korteris võisid toimuda, kuidas seal lauldi laule joodi viina siis aeg-ajalt paar korda aastas, siis proua Stirlitz vedas ennast lennukitel lendas Saksamaale, kus ta kindlasti ostis ka palju kaupu. No kindlasti peab ikka, ütleme Vene oligarhi naine, kes läheb välismaal, ostab hästi palju sopp vaba ja sobib asju siis istub kaugel, on selline saksa mundris kõhnunud ja vaevatel Stirlitz. Proua lehvitab talle, läheb tagasi. Tellid sealt saksa mundris tali ikkagi ülikonnas, selles selles stseenis, aga, aga eks see proua tulla ei taha ka osta, aga noh, see on selline nagu kate, varin sakslane lendamise, mis sa muidu lendad sinna, lähed nagu ostma ja sõja ajal, sest ma saan aru, toimus seal ka, see oli vist 45. aastal toimusse, toimus kohtumine, mida, mida näidata, nii et siin on küllalt keeruline lennata üle? Seal olid ju otselende ei toimunud Rootsile enne sel ajal ei toimunud, sest et Venemaa oli lennundusminister, Vorošilov oli keelanud otselennud Saksamaale, sest seal oli väga palju fašismi. Fašismipisik oli seal väga levinud, jah, nii nagu ta ütles, et ei maksa, ei maksa linna lennata, Šveitsi kaudu sai vabalt käia Saksamaal, nii et jah. Aga ja Jüri Ratas samamoodi siis selles mõttes Jüri ratta naine naise juures, kaks kuud võisid ka toredad peod olla ja lapsed võisid kutsuda neid sõpru, keda Jüri Ratas tavaliselt ei luba kutsuda, aga siis oli väga hea sisse tulla, julgendatavad sellelt akna akna tagant ja ja noh, ta, ta ei tule ju üksinda, tuleb alati koos. Vilkuritega turvameestega kaugelt kuulda, isa tulevad, sa jõuad nagu noh, pea ära kammida ja need sõbrad kappideid vahib, jõllitab akent. Mask on veel ees, seisab seal tänaval, kurvasta, läheb jälle koju, kurb, kui inimene tööd tõsiselt võtab. Nojah, et selle asemel oleks võinud ikka inimene õhtul koju tulla. Ei tea, ega siis, aga noh, eks ega eraaega veetis meie teiste elu ei tea. Kelle juures Jüri Ratas elas üldse. No see oligi selline diskreetselt varju. Kuidagi otsaga jäeti lahti niimoodi. Sa võid seal ise mõelda, kelle juures, mis nagu tahame. Et, et eks see on ju teada, et eriolukord, erilised olukorrad ongi alati eriliste lahenduste jaoks ja pakuvad ka erilisi võimalusi, nii et selles mõttes noh aga väga südamlik palalise, kas see oli, jah, sa mainisid seda kontserte, arvutused, et nende kohta on nüüd Sal-Saller andiski põhjapaneva hinnangu Santrussarites Läljamine telefoni. Ja, aga see on väga vajalik, see hoidis võitlusvaimu ülal ja hävitas inimeste igavest võitlusvaimu üleval, aga võitlusvaim tõusis veelgi, kui ma vaatasin ikkagi neid droonikaadreid väljakul toimuvatest autokontsertidest, mis olid ka väga huvitavad, sest mõttes, et bändid olid nagu väiksest, nagu bänd oli väiksel lavakesel lauluväljak. Pean siin nagu, ütleme nagu eriline, kes on pandud tikutopsi, sumiseb seal ja seda kanti üle raadiolainetel autode salongides, videopilti sai vaadata sealt. Pealegi mul jäi vist selline mulje, et need kontserdid korraldad nõndaviisi, et kui sa seal juba kohal olid, siis pargid ja siin nii kinni, vaata kontserdi sageli tekib vajadus Minnakas puhvetis või tualeti, millised kontsert on igavesed, lähed ära autot, tahtsid minna bensiini või? Sa tahad, lihtsalt ütleme, sul hakkab igav, sa tahad lahkuda seal sellelt kontserdilt lahkuda praktiliselt on võimatu, sest seal enne kinni pargitud sa oled seal ja sinna sa jääd. No aga sa said seal autos reast asju teha. Ma ei ütle mida, aga kõike võis seal teha põhimõtteliselt. Ja see oli natuke, ma nägin ka neid droonikaadreid, ta tuletas meelde mingit sihukeses, mootor oli Hollywoodi filmiautod, kus ongi päris autod käivad ja räägivad. McQueen tegutseb seal autodel, et tule esitulede nagu silmad ja siis radiaator seal ees on, mis asi see on, ma täpselt ei teagi, et see on nagu suuhammastega. Need autod olid vaatama Sal-Sallerit. Väga kummaline kogemus, et ma näiteks kõva möödun, möödusin täna Selveri parklast, kus olidki autod parkisid, ma mõtlesin, et huvitav, et noh, et, et mis tunne oleks näiteks nendele autodele seal esineda, see mingis mõttes Mart mesinemegi praegu autode inimene praegu sõidavad näiteks autos ja kuulavad laske signaali, kuulate, välgutage tulles. Keerake vastassuuna. Teeme siukse nalja, sõidame kõnelik vastassuunavöönd ja siis oli veel kultuurisündmustes rääkides oli veel põnev kontsert pühapäeva õhtul, mida kandis ETV üle, see oli siis Ivo Linna kontsert lauluväljakul. Eriolukorra lõpu puhul, kus ilmus ka Jüri Ratas kohale andis väga pingelisi intervjuule autos. Ta oli autost väljas, aga seal oli üks tähelepanu väärne kaader näidata. Kui sa ütled autost, saab teha kõike, siis kaugeltki esimest autokontserdi puhul see kindlasti nii-öelda neid filmitakse lakkamatult ja kaadrisse korduvalt võeti ka auto, milles istus Tõnis Lukas ja kogenud epidemioloogia viroloogina riivas silma kohutavalt, kuidas Tõnis Lukas menetles maski. Ta tegi maskiga täpselt seda, mida teha. Ei tohi ka oma autot natuke maskiga olema. No tähendab, ei pea olema, aga ta oli riputanud maskist riputanud sinna, tead, see, kus see peegel rabelesin maskiga maski ei tohi üldse puutuda. Ja kui sa oled selle eest ära võtnud, pead sa panema selle ära kui keemilise jäätmete pessu. Sa pead selle ära viskama, ohtliku jäätmete arvates sul võib-olla ka korduvkasutatav mask riidest ei tohi pesta, tal ei olnud korduvalt. Sest ma just täna jällegi kaubamajas oli, ma nägin, et on tekkinud uuslett, kus müüakse väga erinevate mustritega maske. Neid inimesi, kes maski kannavad, on ülivähe ja aina vähemaks jääb, nii et ma ei näe küll põhjust, miks ma peaks ostma endale mingeid maske nendele inimestele, business Plaan, hõbism. Nad loodavad, teise lainega tuleb tohutu tsunami, matame kõik endale ja siis maskid hakkavad, meenutan veel seda lauluväljaku kontserte, siis see kontsert algas, noh nagu ikka nagu ikka, Ivo Linna kontsert, toredad armastuselaulud, aga kena oli kõik. Aga see kontserdi alguseks oli valitud Laul isamaaliste laulude hulgast. Isamaa ilu hoieldes ja selles selle laulu pane tähele ei pane tähele, just nimelt, et ma ei kodus jäi seda laulu võtle, kuulame tähelepanekuid, et see oli väga kummaline kogemus, et see laul ju konkreetselt tähendab võitlus laulu, aga ütleme see situatsioon, kus me praegu oleme või kus me liigume, see ütleme, ega viirus ei ole ju vaenlane, viirus on lihtsalt viirus, on nagu imerohi või putukad või looduse, nii looduse, loodus, meie vaielnud temaga ta lihtsalt kuidagi hakkama saada, koos elada, et see laul oli kuidagi nii kohmakas ja teemast mööda, mõtlesin, et Ivo Linnal on ju suurepärane meditsiini teemaline laul, valges kitlis näitsik millegipärast seda ei rahuldada, ei lauldes kahjuks jah. Doktor noormuna. Arsti laulja on hästi palju. Et ai, ai, ai, puuridaariks hambaarstil on kukerpillidel. Jah, jaa, mul tulebki praegu meelde, et eriolukorra sulamis esimene märk oli see, et mulle helistas minu hambaarst ja me leppisime kokku con taktilise kohtumise, mina lähen ka homme hambaarsti juurde, nii et mul on nagu Tarmo juba näiteks ma olen. Ma olen oma hambaarsti järele, kõik need kuud igatseb, et ma olen juba hakanud unustama, kuidas ta välja nägi, kuidas ta lõhnas, kui palju tema juurde visiit maksis, seda kõike ma saan lähemal ajal teada, mis auto kontserdi puhul üldiselt Ivo Linna seal tegi. Et autokontserti saab kuulata autoraadiost, sa lihtsalt lülitad autoraadio sisse ja ja see ei ole üldse oluline, Ivo Linna seisab seal tikutoosi sees või Sal-Saller, et seda muusikat inimesed, iga hommiku sõidavad autoga tööl ja kuulavadki autokontsert, et autoraadiost, et see on üsna tavaline, aga võtsid tüki maagiat jälle ära sellelt farmaadilt? Jah, ei pea ju olema tingimata trussarite, eeskätt telefoni lell kuskil tikutoosi sees, et piisab piisav lihtsalt, kasvõi siin raadio kahes inimene paneb hommikul lülitab autoraadio raadio kahe peale, tublid inimesed lasevad talle mida iganes, meil ongi surnud lauljaid, las me laseme täna ja meie meil on täna nagu kõik meie saated on väga erilised minuga täna häda, mida meil on erisaated, aga mitte häda, saadad meilile, ei mingit häda saatidega erisaateid. Me oleme eelsed, on erilised. Meid, sinuga, täna sellel Shaul kõiki, isegi töötajaid, kes on andnud oma panuse selleks, et koroonakriisiga eriolukorras hakkama väsinud sellest ka, millest sellest reisinil olemas. Ma suudan veel olla. Nii et mina tundsin küll rõõmu, et meid tänati sellesse, et me oleme koos medid, meedikute ja politseinike, kõigi teiste kalmele andnud informatsiooni, teinud tööd ja meil on nüüd esimene hädaolukorra saadaga, alustame seda üldse mitte hädalise lauluga. Meil on täna mitu muusikat, kaks muusikalist külalist, esimene muusikaline külaline, Liina Saar ja tema kala tuleb kohe ettekandele. Nonii kuidagi ma ei suuda uinuda. Ja kõike jääma parajema. See on Liina Saare uus lugu, esiettekanne rahva oma kaitses ja kui üldiselt auto signaali laskmine ja tuledega välgutamine tavaolukorras viitab sellele, et seal autos istub hullumeelne või närvihaige inimene, kellel on keskmine sõrm nii-öelda juba sündides püsti kangestanud ja selles asendis saaks seda läbi akna mööda sõita talle näidata, siis praegusel hädaolukorras kuti signaalideta velgedel tulesid, siis see tähendab aplausi ja te võite julgelt nii signaalid teda kui ka kui ka tulesid vilgutada ja, ja, ja need oma sõrmed, mis seal on, need võite vajutada kõik autojuhtpaneelile. Kas inimesed kogunevad raadiomajja ega praegu autodega meie saadet kuulda, aga ma loodan, et ta on selline väike väikeautode rivi juba tore on selline. Ma mäletan, vanasti oli selline kõigepealt vene ajal organiseeriti vanade autode kokkutulekut nimega uunik kogu klubi kokku tulemi, jah, Valeri Kirss korraldas seda. Siis uuemal ajal Eestis tekkis selline asi nagu motoreks, mis tähendas siis Saksamaalt toodud vanade autode kogunemist jällegi Eestis. Ja noh, nüüd selle sellel aastal jäi ära see vaata, see suur Lõuna-Eesti ralli, mille pärast oli issand, kui tühised mured olid meil võib-olla just väga suured mured olid enne seda, kui koroona tuli, taevane arm, meil tekkisid tohutud arutelud sel teemal, miks Lõuna-Eesti ralli ära jäi, miks isegi enam ei mäleta, mis probleem pole kuhugi kadunud. Lõuna-Eesti ralli on ikkagi ära ja olid tohutult artikleid ilmselt teemal, kas sugu on sotsiaalne konstruktsioon või mitte, mäletad, pikad-pikad artiklid on alles internetis, saab need siiamaani lugeda, mina loeng ei näinud, sest et mis on nagu koroona leevendust, hoidsid artiklid ülesse, istud päev otsa ninapidi arvutis, muudkui load, kõikvõimalikke artikleid, vaatad vanu, vanu filme, telejumalaid, mis, mis probleemid, mis probleemid olid, mäletan, et, et see nüüd on nagu autod saanud ka uue elu ja kui vanast, ütleme veel ennem seda kriisiautod olid sellised nagu hoolimata tuia loodusesse. Et lugupidavalt suhtumise ja, aga mitte sellise säästliku eluviisi näitajad, siis praeguseks on autosse on selline kultuuri artefakt, et tõepoolest, et autod käivad, kontsert on, inimesed ei käigi kontsertidega teatrisse, autod käivad küll hea meelega, et, et see on, see on toimunud tohutult suur ja meeldiv selline pööre, et selline aga nelja sihukestel sõiduautodele kontsert, tol toimuda, kontsert rekkatele, tohutu 1000 rekka sõidab lauluväljakule ja siis kuulavad näiteks meie meest. Meie. Stein trampsleriga kuulata tegelikult Rammsteini kontserdi vabalt ära teha, et see ei ole üldse probleem autode autodega kontserdi kõik autod sõidavad lauluväljakule ja siis panevad näiteks just nimelt raadio kahe peale raadio kahest Koit Raudsep mängib Rammsteini uut plaati ja nemad nemad valgutavad ja ongi Rammsteini kontsert olemas, et ei ole mingeid probleeme. Nad märkasid, sellel lauluväljaku lool on veel tagajärg ja see tagajärg oli veel tänagi, et ma olen harjunud läbi lauluväljaku ja lauluväljaku torni, süütab eile panime esituled põlema seal ja ka sellele veel ootamatu tagajärg, ma tahtsin täna mul otsetee viib mere äärde läbi lauluväljaku, mina tahtsin minna täna mere äärde ja ma ei saanud sealt läbi, sest selgus, et sinna on tehtud vabaõhukino. Ja siis sealt ka päevarännak. Sinna minnakse ka autodega ja häälte kinos on natuke keerulisem. Sa ei näe mitte midagi sealt. Et sa istud seal oma autosse, see, kus, kus siis läbi esiklaasi vaatad seda filmi. Nii palju, kui ma olen näinud, Ameerikas toimuvad ka vabaõhukino seal ainuke mõte, see pubekad sõidavad autoga vabaõhukinno nii-öelda siis suudlevad, joovad ja suudlevad Amelevad autos juua. Et väga ei tohi, ameerika tohib tohib juua, ei tohi lahtist pudelit olla ja et sa pead selle kohe ära jooma. Tühi pudel, võib-olla ka lahti foolikute duši alla, 100 sõõmuga peab jooma tühjaks ja siis võib hakata suudlema ja amelema ja siis noh, liiklus on nagu kino. Nii-öelda sa said kodus, öeldakse drive in kino usa versioonist tähendab seda, et sinna minnakse siis kui laskub pimedus maa pea seda küll jah, et Eestis on kõik need päevavalgele, kõiki neid lakkamatult filmitakse, sest need on sellised südamlikud, südamlikud, sellised vastupanu koroonale ja inimesed ei anna alla autoga kinno minna, siis tegelikult ma hakkasin ma hakkangi praegu tantsuõhtul võiks ka olla, seda nimetatakse romuralliks ja autot põrkas vastu ja ta on niisugune noh, kui sihuke äkilisem muusika, et pane tähele, Andrus kunagi, kas, kuidas siis autod tantsivad tagant sisse põmm ja põmm. Eina algul ikka lihtsalt kuidagi jah, jah, sõidavad sisse ja siis niimoodi koos liikumas. Pane tähele, me hakkame sellest karantiinist veel suurt puudust tundma ja tegelikult ma arvan näiteks, et nüüd on inimeste terviseteadlikkus hästi kõrgele tõusnud, et ma tean, et Facebookis tegutseb akti aktivistid, kes väga tähelepanelikult pildistavad inimesi, keda nad näevad kogunemas rohkem kui kaks gruppi ja käsi hoia distantsi, kes ei kanna maski. Et see on, kui selline ta ongi hote võitlus, aga väga vajalik võitlus, mina kui maskikandja ja gruppimite koguri pisike, teen seda ka need pildistan inimesi avaldavad nende kohta hukkamõistvaid epistlit sotsiaalmeedias. Et näiteks Andrus missa prognoosisid. Kui nüüd järgmisel sügisel tuleb näiteks noh, niisugune traditsiooniline Eesti nagu nohuaeg ütleme, kui koroona vaktsiin leiutatud koroona ajal on probleeme, aga nohu jääb ju ikka, kas siis on kelle hea põhjus nagu riigid lukku panna ja nuusata kaks kuud ja haigekassast raha võtta? No ma ei tea, kas nüüd riigid lukku, aga peale kaebuse kirjutada kindlasti kindlasti mõistlik, et ma ise loen ka ja need pealekaebused tihtipeale ilmuvad isegi ajalehtedes. Jällegi mõned inimesed on näinud näiteks balti jaama turgu ja panevad pahaks, et seal ei kanta maskiga järgita kaks pluss kaks reeglit. Ei tahaks küsida, kus üldse järgitakse kaks pluss kaks reeglit väga. Ma tean, et raamatukogudes on väga karm, Ma kardan, seal seisavad inimesed maskides ja mingid on kogemus. Tänasest sa käisid raamatut, tahtsin minna raamatukokku laenutama minu armas kodu kodukandi raamatuga, torupilli raamatukogu on taas avatud on avatud ainult sel viisil, et sa saad tagastada. Et kui sa tahad tellida sisepead kuidagi internetis mingit abrakadabra tegema ja teiega ma olen kuulnud ka, et kui sa taastad raamatu, siis kõigepealt lastakse sellel raamatul kolm päeva seista panide kas isikud lahja, kas ajal ja aga noh, selle kõige muudab nagu natuke mõttetuks see, et inimene raamatuga, kui saabub näiteks ühistranspordiga, mis on tuugalt täis ja, ja kus ei peeta mingit kaks pluss kahte ja inimesed hoolivad ühest uksest sisse teisest välja, siis ta kõnnib tänaval, võib-olla ta on käinud veel näiteks kaubanduskeskuses. Ja siis tõesti, ta läheb raamatukogule seal korraga siis tohutu puhtus ja kord ja seal valvata takse ja püstoliga jälgitakse, et ta ei astuks, lähemalejad raamatab seisvusele üksinda kurvalt, kolm päeva kasti seest keegi teda katsuda enne et noh, jah, eks, aga kas sa ei arva ka, et, et see on jälle selle eri ja nüüd siis hädaolukorra suur privileeg, sest ma olen alati mõelnud, et et, et näiteks neljakümnendad aastad nii saksa kui ka vene aeg ja hilisema käega olukord ja siis ka kaevade oligi ju see, et leidus inimesi, kes alati iga korral kaebasid oma naabrite peale, kes näiteks saksa lei täitnud munade Raisile loovutamise normide peale kohe kaevata. Või näiteks kes kuulas BBC raadiosaateid, kaevati hiljem, kaevati vennal jällegi nende peale, kes kolhoosi astunud vees kuulasid Ameerika häälte, kes käisid kirikus pühade ajal kuuse või kellelgi kodus Eesti vabariigi lipp, et keegi kaebas, et praegu on selles mõttes ju väga suurepärane, sest nüüd vahepeal nagu Eesti vabariigi ajal aeg-ajalt on üritatud kaevata, aga need kaebused kuidagi kukkunud lumme kustunud juba eos nad jälle saanud nagu sädega selle, aga praegu on suurepärane võimalus. Ma nägi inimest, kes ei kandnud maske ja probleem ongi selles, et peab olema mingisugused kõvad keelud, sest ega Eesti NSV ajal ei saa pahaks panna inimest, kes kaebas inimese peale, kelle kodus oli sinimustvalge lipp, sest valitsuse otsusega oli see ju keelatud inimesele kohtu talle sinimustvalget lippu, nii et järelikult seaduskuulekas kodanik oligi kohustatud teada andma, et vot sellel sellel inimesel seal on kodus sinimustvalge lipp, ma lähen näiteks ütleme, räägib anekdoote seitsmes, aga näiteks praegu vabariigi ajal siiamaani oli selline, sa võisid kaevata politseisse kuhugi linnaosavalitsused näiteks ütleme, et, et ma tean, et mu naabril on kodus näiteks Argentiina lipp. Ta vaatab Soome televisiooni, ta loeb mingit raamatut, mitte kedagi ei huvita. Keelatud jah, jah, aga praegu on väga palju keelatud asju ja väga palju kohustused asju ja kui neid asju ei järgita, siis ongi. Aga kas sa arvad, et see on tegelikult hästi tore uus algus kell inimestele, kes on kõik need aastad olnud tundunud olekused, tahaks kaevata ja, ja pole olnud väljundit ja, ja üldse noh, see kaebekirjade kirjutamise kunst oli välja suremas, aga see on ka omaette kunst ja, ja see ei tohi kindlasti välja surra. Samamoodi samamoodi nagu on olemas ju armastuskirjad, võlakirjad, kuningale või riikidele, asjad seal on oma tseremoonia ja kaeda, nii on samuti, et ma soovitan, soovitan lugeda Harri Lehiste raamatut kodanikelt sibute võitras. Seal on äärmiselt palju erinevaid kaebekirju. Ta kaebasest oma naabri. Jah, ühesõnaga naaber kogu aeg käitud väga halvasti ja rikkus kõiki reegleid ja kõiki seadusi, kõigi käske ja ta iga päev kirjutas sihukese kaebekirja. Ma soovitan see raamat üles, andsid raamatukogust, ma saan aru muidugi, et raamatuga seda välja ei anta, praegu see raamat on seal karantiini. Aga kui te saate selle kätte lõpuks kuidagi, siis lugege, lugege hoolega ja võtke eeskuju ja proovige samasuguseid kaebekirju kirjutada. See saan teiegi kodanike püha kohus. Ja, ja ja noh, praegu on, tänapäeval oli meil see mõnuga, vanasti sa pidid kirjutama selle paberil viima kuhugi Poskast ja organitesse, toimetaja praegu on väga lihtne ja paned selle kuhugi internetti üles, ongi kaebus antud. Paberil on ikka väärikam ja alla tuleb hea soovida. Nojah, aga ruudulisel ruudulises liiklust välja käristada, kuhu sa soovitaksid sellise kaebusega minna, kui sa kirjutad loomulikult politseisse siseministeeriumisse adresseerida? Mart Helmel isiklikult, mina, Helme, mina ütlen, et kaevake veebikonstaablile Facebookis või pange kuhugi internetti üles. Küll ajalehed selle ülese järgsest ajalehtedele täpselt samuti ajalehtedes oli ka ju selline rahvavaenlase paljastamise rubriik, on ju Vene ajal olemas hõõrubri rubriigi seks, töö, põlgurid või, või mis iganes ajal oli lausa igav, võttes toitlustusettevõte saab poja seal olemas kaebuste ja ettepanekute raamat, et need inimesed, kes pidid vaata, see on nagu mõnel inimesel vaat seda peldikus käima, et mõnel ilmusele kaebamise pidevalt ta läks mingisse kohvikusse restorani ja tal oli kootav tahtmine kaevata. Ja noh, tal ei olnud võimalik koju minna või mingisse miilitsasse. Tore selle koha peal antidele siis raamata, kirjutas rutusena, kaebused sai kergem võtta, kui tore see on, et sa paned lipsu ette, näiteks ilus vaba õhtu, palgapäev, sa oled saanud 120 rubla palk aastal 79 näiteks. Mõtet, mida teha reede õhtul laudas energiakohvik kohvikusse võit, tellid seal näiteks kohvi, benediktiin, likööri näiteks munasalati. Sööd need ära, vaagib mõte sama neid kaebesõnu ja siis palud koos arvega kaebuste raamatu. Kirjutate ilusa pika, kirjutad näiteks, et kohvi ei olnud piisavalt tuline ja ettekandjal oli nõukogude noorele lubamatult lühike seelik. Käskinud oma alla kirjutada Jazovi ja lahkuda ja seal on õhtu on täie ette läinud ja, aga meil on täna teine muusikaline külaline, kes, kes kohe on jälle ülesastumisel, pange Ella auto mootorit soojaks. Jaa. Jaa. Varuge varuge seda energiat, et neid nuppe litsuda. Sibul, vein, sibulaveini. Meil hakkab tegelikult ju ka hooaeg otsa lõppema, et meil tänane saade on, järgmine nädal on veel üks saade, nii et nii et jälle üks ja väsitav aasta on, on selja taga ja 24. hooaeg hakkab läbi saama, järgmine hooaeg on meil on siis niisugune? Noh, ütleme nagu hõbepulmad veel Marfina 25. hooaeg ja noh, eks me, eks me sellest räägime juba juba järgmine nädal, saan hakata plaane pidama, jah, aga noh, see, see hooaeg on ka järgmine, järgmine nädal on viimane ja kes noh, ma ei tahagi midagi öelda, nüüd aga põhimõtteliselt, et, et väga ammu. Ei no ma ei ütle, mis sa tahtsid öelda, midagi ma ei tahtnud. See kõlab nagu inetu praegusel vaesel ajal kõik firmad, onju, ma saan aru, pankrot, mis ei selles mõttes, et ei no ma ei taha midagi öelda, firmadel ei ole midagi tuua, ma tean seda, et vaesus on väga, paljud on lund, koondamised ja inimesed on töötud ja ärge palun, armsad firmad, kes meie saadet kuulate. Alati teateid meie saates esitatud toode pälvib tarbijatelt kõige kõrgema tähelepanu, ei toodeta praegu midagi praegu Räda, ärge palun kuulake minu hea kolleegi juttu, kes on niivõrd kaua kandnud näomaskid, tema aju hapnikuvarustus on praktiliselt katkenud ja desovedelikuga mäkerdada või on tema ka tänasest päevast peale ainult desinfitseerin prantsuse parafiimidega, Tallinna Kaubamaja? Tallinna Kaubamaja parfüümi saadetise vastu pole meil ka midagi, ei ütle nüüd rahulikult, firmad, rahunege, ärge pange Andruse jutu tähele, järgmisel nädalal on meil selle hooaja viimane saade. Ja kui te teisipäeva hommik tulete oma kingikotiga, mis ei ole liiga väike näiteks autoga võite kohale tuua selle. Meil ei ole midagi tuua, küll sa näed, nad ei too midagi. Meile tuuakse väga palju maske, maske ja. Korraldada karnevali desovedelikke tegelikult ma arvan, et kommivabrikud töötavad maitsvate jookide vabrikud, töötavad parfümeeria vabrikud töötavad, et kui te toote teisipäeva hommikul annate allvalvelauas proua ta kätte, siis me saame kogu selle laadungi kätte, et me oleme teinud tõesti väga raske. Väga raske hooaja algas, hooaeg ei ole vaja midagi. Ma saan aru, et te olete vaesed ja viletsad, ei, ei taha, ei taha seda viimast, ei võtagi, viimast annab oma panuse majanduse taaskäivitamise, sest kui me juhime tähelepanu nendele toodetele, mida on eesti käitised valmistanud, siis me anname sellega majandusele hoogu. Ja Meil võiks anda ka kummalegi ühe hotelli. Seda võivad, saame sellest, nad on lisaks, mis seal saame elada suvel niimoodi, et et ei tee voodi tagatoas tegema, kolib järgmisesse, kus juba voodi on tehtud, et sa saad sinna, aga venna jah, et nemad hakkavad ülalt tulema ja siis käituda korrused läbi ja siis jõuan ja jõuad lõpuks alla välja ja väljud uksest niimoodi väärikalt. Igasugust hotell on maha jäänud nagu segamini paisatud nagu seapesa kõik voodid, magame viisakalt, ega ma nii väga ei rapsi, aga, aga põhimõtteliselt seda küll jah, et maha jääb segi aetud voodia tühjaks joodud minibaar. Ja siis noh, mõra jah niimoodi. Et noh, see see variant, Ta on jah, et seda nimetatakse kohaliku turismi edendamisega ja, ja et, et ma saan aru, et see on ka üks asi, mille valitsus on välja kõik eestlased ei tohi, ei tohi seda suve veeta oma kodulinnas vaid, vaid peavad sõitma mingisse teise linna, võtma hotellitoa seal, et mina kavatsen näiteks võin tulla Otepääle, sina, Mart või näiteks elada Tallinnas, ma ei taha suvel Tallinnas elada, suvel Tallinnas on väga palav ja mõtlen, et ma olen Otepääl, olen sinu, olen sinu reisisaatja, ma tahan sulle Otepääl muide, ja väga head ei ole mingi Otepää reisida, et sul on endal Otepääl elamine olemas. Tulu siis vastupidi, ma meelitan kohale turiste, sest ma võin teha sulle giidina tutvustava uue käigu, mäletad, kui me käisime sellel ajal vabariigi aastapäev vabariigi aastapäeval ka selliseid? Vaata, ma tutvustasin sulle meie suurepärast kogukonnaala. Siis nüüd, kui sa tuled, on mul võimalusele tutvustada meie suurepärast vallamaja teisel küljel asuvat ala, kuhu valmib purskkaev, püstitatakse lõbusa karu kuju, on see valmis juba? Ei ole veel, aga vaata siis, ma tahan lõbus karu käpa lõbusa karosal sulle näidata seda kohta, kuhu karu tuleb kohta, kuhu tuleb purskkaev, millikaru pilte internetist näidata. Ja me saame seal lõbusalt aega veeta, sealsamas juures on see karul, on mingi täht, aga ma saan aru. Karolin kross 100 ja Georg Ots 100 neljale tulevad kujudega, karu. Karu on lihtsalt Otepää vapiloom. Siis karu saab kuju ja karvase Tallinnas, kes karu karuga kahe pojaga. Carr karusid karusid liigub igal pool ringi, kusjuures selle tagajärg on jällegi see, et, et käis ma tean, et Haaberstis käis karu kahe pojaga käis korra linna vahel või seal Haabersti vahel ja kutsuti välja politsei ja päästeamet. Ja vist järgmisel päeval jälle uushäired, mingi ema kahe lapsega läks Haaberstis poodi jälle mingi valvas kodanik, realise pealekaebamise hoog niivõrd sees kaugelt ei läinud ära, et tegu pole karuga vaid vaid, et tegu pole karu perega, vaid on ema kahe lapsega, kes läheb poodi ja kutsus jälle politsei. Aga kas ema ei tohi lapsega käia, tohtis kaebaja. Sa viitasid see, kelle peale kaebas saba võitrali kodanik Tohvelmann. Tuli meelde vahepeal interneti abiga, et see inimene, kes vahtis aknast välja, kelle peale vaata ja karujälgedel kaebas ühe täiesti süüta kodaniku peale. Mingis mõttes on muidugi huvitavam aknast välja vaadata, kui vahetad arvutiekraanist neid trussarite väel. Möllavaid tüüp, kes laulavad ja tantsivad telekas telekast, ei näe midagi nii huvitavat, kui, kui aknast välja vaadates. Seal näed just nimelt kogu aeg seaduserikkumisi. Et kaks inimest kõnnivad ja kolmas tuleb neile ülemäära ligidale ja kohe-kohe-kohe kaevata ja tegelikult võisid isegi. Kaebus ei jõua ju mõjuda. Sa peaksid tegelikult olema nädal kahe raudtee tulistama kohe, kui, kui keegi seadust rikub, vähemalt õhk raketti hoiatama ja hüüdma. Stop, peatu. Hädaolukord on käes. Et jääsuksi vabatahtlikke, vabatahtlikke, nuuskoreid nüüd tekib, jah, muidugi, aga nüüd häda, mis, mis oli, eriolukord lõppes, ära, algas hädaolukord, algas hädaolukord, see meenutas mulle ühte vana anekdooti, mida ma, mida ma enam ei täpselt ei mäleta, aga seal oli anekdoot oli Brežnevi aegne see tegevus kuskil raudteejaama peldikus ja seal oli mingi inimene, kes läks tualetti ja kuulis tualetikabiinis mingite kaeblemist ja küsis, kas teil on mingi probleemidele, et mul on hädaolukord ja kuidas neid aidata. Ja siis talt öeldi, et ulatage mulle, palun tükike paberit, selliseid anekdoot, mis viitas sellele Brežnevi-aegses. Noh, sellisel sellises ühiskonnas puudu oli puudust üksikutest tarbekaupadest, mille hulka kuulus ka tualettpaber. Aga kas inimene usa ulatas paberi, seda anekdoodid ei ole selliseid Andrus, et anekdooti ele nagu romaan, mis voolab nagu jõgi, peegel, midagi antakse mööda maanteed, et algab peale, kohe juhtub midagi anekdoote, lihtsalt üks hetk päeval ei olnud seal anekdoodi. Nali, nali. Ulatage pabereid, et see tundus nii uskumatu, see soove tulebki paberit, nagu ei ole, see, see tekitas, see annabki anekdooti kuulnud inimesele võimaluse edasi, ma, kas seal kabiinis oli näiteks välismas joon, kes ei teadnud Nõukogude liidus üldse ei olegi paberit? Või või oli seal hullumeelne, kes jääb ära unustanud, et nõudele paberid ilmus Loomingu raamatukogus ilmus ühe Rootsi. Kirjamehe ja kunstnikku Raamat paljudega moskva moskva viidid pist nüüd neil päevil jõudiski, jõudiski müügile ja see on reisikiri Moskvasse, mille kirjutas siis rootslane külastas Moskvat aastal 23, Lenin oli veel elus, terve Nõukogude liit, teadlased on koomas ja riiki juhtis Trotski ja Rootsis oli palju tuttavaid, ta sai siis Leningradis kui ka Moskvas külastada. Kõrged aukandjad, Tšerzinstidelonatšarsked ja trotsisid ka nende hulgas. Muuhulgas ta kirjeldas hästi palju sellist tänavaelu, ta meenutas väga seda seda vene ajakirjaniku raamatut, mis maailmas, kuid Moskva ja moskvalased ja selgus, et suurt midagi polnud muutunud, ikese heitrova kant oli väga ohtlik ja talivõtnud roossen oli tulles selliseid hügieenilisi Skandinaaviast oli võtnud vaevaks joonistanud üles, seal on palju pilte selles raamatus ühe stseeni, mis toimus, toimus vaksali väljakul, kus üks eit oli võtnud nakatada oma last ja Kuneidel pannud tualettpaberit, siis ta rootslase sündsustunne ei lubanud öelda, kuidas ta selle probleemi siis lõpuks nii-öelda lahendas pildi piiri? No ma ei hakka isegi täpselt, mida tegi, aga see oli roostes, niivõrd ennekuulmatus, see, et te sellesama pliiatsiga midagi joonistatud Nõukogude Liidu juhte selles samas raamatus joonis küljes selle eide koos selle kasvava lapsega. Noh, ei saa öelda, et Nõukogude liidus ei ole pabereid, seda Teis saadeti siukses majas nimetatud ajakirjandusmaja toodete ajalehte, neid kasutati väga paljuski selles mõttes aja ajakirjanikul oli, tal oli nagu mitu rauda tules, et ühelt poolt ta tõesti pidi kirjutama ühiskonnakriitilist. Noh, ütleme niimoodi, kas need ühiskonnakriitilist aga pigem ühiskonda kiitvad? Aga ta pidi ka tähelepanu siia paljastama, aga lisaks toot Ta hakkas paberit peda, saab rebida väikesteks neljakandiliseks tükkideks panna peldikus naela otsa. Et näiteks Tartu Ülikoolis ju tegutses selline ajaleht nagu Tartu ülikool oligi tudengileht. Et selle ainuke mõte oligi see, et kui sa läheksid Tartu Ülikooli peldikusse seal ees, said võtta tasuta selle ajalehe, sest ega Tartu Ülikooli peldikus ka ei olnud tualettpaberit, sa võtsid sealt selle ajalehe tasuta ja läksid sellega, siin said kõik asjad aetud. Ja kui sa küsisid, mis, mis oli selle anekdoodi puhul, millest ma millest, mida ma sulle meenutasin seenjaama tualetis, et mis selle anekdoodi nagu mõte või tähendus oli, et aja jooksul anekdoodid kaotavadki mõte. Et ma mäletan, et Vana-Egiptuse ajaloos see paks raamat, mis mõned aastad tagasi ilmus, seal oli kirjas ka toodud ära ka siis ilmselt seni inimkonna vanim anekdoot, mis on kusagilt kiilkirjatahvlilt üles märgitud. No miks sa arvates anekdoot on teadlased seda? Ma olin uurinud, et see ei olnud mingisugune vaaraokiri, seal pole mingisugune viljakaupmehe arvamus, on lihtsalt üks lugu mingist härjast. Ja see tekst on ilmunud, see lugu pole üldse naljakas. Aga ta omal ajal ilmselt ajas egiptlased kohutavalt naerma. Kus see nali praegu on, ei saa aru? Jah, et see kiilkirjas seinale mõtle, kui keeruline oli sel ajal ikka anekdooti kirja panna, et kui oli näiteks meil on Baskini anekdoodid raamatus ilmunud Valdo Jahilo anekdoodid, aga siis kui mõni humorist lahtisem anekdoodikogu välja anda, siis ta pidi põhimõtteliselt ehitama püramiide ja laskma selle anekdoodikogusid sinna raiuda. Kivisse, aga no selle eest muidugi pidas kauem vastu ja siiamaani saab lugeda ja naerda, et niisugune meelejahutaja egiptuse variant, aga kuulame siis veel ühe laulu, sibul veinist, kes on tegelenud Oskar Vaildi raamat ja ta on ka jällegi välja ennem artisti sisse soojenduseks, vilgutada tulesid ja lasta udupasunat. Järgmisel hooajal, kui meil on 25. hooaeg, siis me võib-olla ei peagi eriti saateid tegema, et me hakkame tegema saadet nii-öelda täna 25 aastat tagasi. Hakkame lihtsalt laskva arhiivist katkendeid oma siis 25 aastat vanadest saadetest ja kommenteerime neid aeg-ajalt niisugune nagu Valdo Pandi jälgedes käima ja niimoodi me saame teha kaks veel 25 aastat saadet täna 25 aastat tagasi, et võtta siis kas sa ei arva? See formaat, mille sa praegu välja pakkusin, kohutavalt piinarikas selles mõttes, et see on ju meil lihtsam oleks teha ju selline saade, nagu me praegu teeme, sest kui me oleksime hakkama seda arhiivi otsima, kus üldse on mis seal üldse on, äkki on hävitatud? Et ma tea, lihtsam on teha alati lihtsam teha mingi asi nagu uuesti hakata seda nüüd nagu nagu küll teda küll. Ja eks ta natuke häbi kuulata ka enda saadet 25 aastat tagasi. Mingisugused Nulkide hääled seal, kas meil häälemurre oli olu ei olnud. Sealne kiresime kiuksuse, kui me seda saadet tegema hakkasime, aga, aga ma arvan, et jah, jah, jah, ei, me saame teha niisuguse saate, nagu on see kuulus Becketti näidend Grabbi viimane lint, kus crap istuge, kuulab oma noorepõlve lindistusi ja siis vahepeal kommenteerija ei taha sellist saadet. Ma võin sellise möönduse teha, et ma võin sinu häält ja sinu jutt, ma kuulata ka omaenese häält, soolade kuule, ta kindlasti ei soovi seda oma omaenesejutt. Ma tahaksin sellega kustutada, unustada öelda, et see ei olnud mina, et seda mulle lubati, seda linti ei mängita Eestis. Ja noh, ühesõnaga tahan ajalugu või Mart, et sa võid võtta need vanad lindid ja hakata enda tekste üle lugema, nagu et mina räägin nagu ikka seda, mida ma rääkisin 25 aastat tagasi sihukse noorusliku kukke sellega. Aga siis sina räägid küps vanamehe häälega vahele, mida kahjuks majanduslikud panid. Et ma lihtsalt ei räägi. Praegu ei anna seda välja, et isegi kui me võtaksime selle töö ette, ma karges tulemuseks veel lollim, et selles mõttes on see, et ütleme, et koosseisuga paremat tulemust ei saavutatud, sellega tuleb lihtsalt pidime selle häbiga tuleb elada, sellega tuleb leppida, et kui tuleb peldik, sinu tuleb varsti 50. juubel. Kliendid kaevatakse välja, kui tuleb, minul 60. juubel, jälle kaevatakse välja, tuleb rahva omakaitse 30. sünnipäev ja nii see läheb, kas ma saaksin väike kustutada? Kas kõige parem ei oleks nii et, et mis me räägime, et see on ja kaob sel hetkel nii nagu inimene ikka räägib näiteks kõik need pildid, mis ma olen meie meie stuudiosessioonidest teinud ja tänagi tegin fotopaistelise iialgi enam Eestisse lahti kõik need videod, need lollakad videod, mis me oleme teinud, pildid, need jäävad tolknema, need jäävad olema ja nad saavadki olema, et kunagi sellest tuhandete raadioajalugu safar tuhandete aastate pärast kaevatakse, ütleme välja see lindiga parasiitmullahunniku alt, kuhu mattunud Raadio kaks ja siis tulevikuuurijad kuulavad, et see pidi olema niisugune vana muinaseesti niuke naljakas saade, nad ei saa midagi aru, kus see nali oli, jah. Seda küll jah, aga noh, ega lihtsalt on tore kuulata muistsete eestlaste hääli, nii et selles mõttes on väga hea, seda meid salvestatakse. Jah, ilusam mõeldavad järgmine, saades nädala pärast pühid püha, pühendame jäänud mälestust, Treier. Ei, küllap on vahepeal juhtunud, hädaolukord on ikkagi ja ma arvan, et väga palju hädanädalane firmad, meie ustavad sõbrad, firmad leiavad teiega meie juurde üles, ütlen, ärge veelkord, ärge kartke päeval tööpäev vaielda, saate ilusti siia sisse valvelaua proua alati vanasti lukku saab kella lasta kella allveelaeva provotab kõik ilusti vastu, annab meile edasi, et aga sellega kallid sõbrad, nüüd vajutage autodel neid kõiki pedaale. Ja kõik tuleri põle aasi, pange tuled põlema. Te võite veel kui teil ajamehe, kui teil on katuseluuk, saage pea sealt välja sõrmed ja käelaske teda, auto, klaasipesu, vedeliku ka. Ja pange kojamehed tööle ja siis ja tehke nüüd kapotid, esimene kapoti tagumine kapott lahti ja vajutage nuppe, tundke ennast selle kõige nimi on aplaus ja kohtume järgmisel nädalal. On. Oletatud ela.