Et armeenlased ja grusiinlased sageli omavahel Kentlevad nagu üleaedsed, Andrese ja Pearu. See pole mingi uudis. Kuid see teineteise Tegamine anekdootides ja naljadest vastastikune naerutamine kannab eneses rohkem kuiva veini, seltskonna lõbusast kui tõsist alatooniga. Aastakümneid. Teie aastasadade vältel toimunud naabrite vahelised kokkupuuted on paljude elualad tihedalt vastastikku läbi põimunud. Võtkem kasvõi muusika. Armeenia esimese rahvuslik Corustikulise ooperianus looja armen Tigranjon elas enamiku oma elust Tbilisis. Seal ta ka suri 1950. Gruusia NSV teeneline kunstitegelane pilli siis on ka 1903. aastal sündinud näiteks Aram, Hatšhaturjan ja paljud Armeenia ooperilauljad on oma karjääri jooksul seotud olnud pilisi ooperiga. Võiks nimetada kas või narr omanesseanni. 1945.-st kuni viieni esimese aastani laulis ta Tbilisi ooperis. Ent loomulik on, et ühel või teisel leidub ka muusikalisi trumpe, mida vajaduse korral on võimalik välja käia. Grusiinlased saavad uhkustada sellega, et nende ooperiteater paljas vili nimeline Tbilisi riiklik akadeemiline ooperi- ja balletiteater on üks vanemaid muusikateatreid Nõukogude liidus asutatud 1854. Armeenlased aga ütlevad, et kuigi nende ooperiteater on alles parimates aastates asutatud 1933 on nendel praegu teadaolevatel andmetel ainukene õrnemat soost ooperiteatri direktor. Nõukogude liidus. See ei olnud professionaalne laulja, kes teatrisaali akustikat proovis tenori tõsidusega kolleeg Armeenia raadiost Andronic Chalkušan, kes ooperiteatrisse teed juhatas. Kuigi selle hoone leiab kesklinnas võhivõõras ka ise vaevata üles, ütles, et ma olevat praegu tühi oma inimestest kollektiivil olevad vabad päevad pärast Moskagastrolli etendusi aga saali kõlast mingit pilti saada. Palun väga, ta oli nõus ise oma koolitamata häält demonstreerima. Ning Andernik lasigi registrid valla. Ja võib öelda, et ega asjata räägita. Armeenlastel on ilusad hääled. Mis aga akustikas puutub, siis tühjas saalis õiget pilti loomulikult ei saa. Ja pealegi laulis Andernik parterisse otse esimese rea ees. Lauljatar Olga Galojan ütles hilisemas vestluses, et nendel, kes pole harjunud jerevani lavakonna algul raske laulda. Kuna orkestriruum on küllaltki ette toodud ja sageli orkester matab, katab laulja. Mida võivad oma kogemuste põhjal öelda Jerevanis laulnud külalisesinejad. Margarita võitis. Need nendest ma ei vaatanud, saali oli ainult lihtsalt mahti. Aga etenduse ajal ikka jah, vaatasin küll saali ja täitsa minul jäi, sellest meeldivad muljed? Akustika mõttes ka nendel oli hea kerge laulda. Ta on teistsugune küll kui, kui meie saaled siin. Publik on jah, täitsa silma all ja üsna lähedal ja kontakt seda parem. Kas algule ei ole harjumatu kuidagi, sest see teatrisaal on suhteliselt võrreldes teistega küllaltki kõrge? Jah, lage lage ma küll ei näinud. Etendusel. Trisaali kõrgus on tõesti aukartust äratav, oma 40 meetrit kuplialuse tipuni aga suurt sügavust saalil ei ole. Partneri read tõusevad päris järsult üles, jättes mulje amfiteatrist. Rõdusid on üks, nii et tervikuna saal oleks nagu kokku surutud. Ja eks seepärast seda suurt kõrgust vaja lähebki, et hääl saaks ikka heliseda. Palju on punast punane samet katab toole, seda ripub lava külg Mistel seintel. Ühtekokku mahutab 1940. aastal arhitekt Aleksander Tamaniani projekti järgi tema lahendatud on ka jerevani keskväljaku hoonete komplekt ehitatud teatrihoone saal ligemale 1200 vaatajat. Filharmoonia ja teatrihoone asuvad ühes majas. Saalid ei asuhoone eri otstes, nagu ütleme, meil vaid kõrvuti. Mistõttu jerevani teatrimaja jätab väliselt ilusa ümara mulje. Erilist imposantsust pole kujunduses märgata. Lahendus on traditsioonilises laadis. Teise korruse välisfassaadil on palju sambaid, silmatorkavad skulptuurid. Teatritöö seisukohalt on hea see, et lavapind asub maapinnaga ühel kõrgusel. Muudkui lükka külgmised uksed lahti ja veereta kasvaim mõni kaugelaskekahur lavale. Omal ajal, kui Estonia teatris mängiti stiimulit, oli alati tükk tegemist, et paari hobust treppidest üles lavale saada. Jerevani ooperis võib lavale kapata kasvõi terve eskadron. Ja ka lava suurus kannataks sellise hulga välja. Nii et sealsetel lavastajatel jätkugu massistseenide paikapanemisel ainult head fantaasiat. Kui teatriinimestelt küsida, kes on teatrist kõige tähtsam mees siis öeldakse pool tõsiselt poolnaljatades, et tuletõrjuja teatud tõde on selles aga olemas. On ju teatrist tohutul hulgal igatsugu kergesti süttivad materjali. Võib ju öelda küll näiteks, et väga realistlik, tõetruu lavapilt. Aga dekoratsioonid on ikkagi puhas pettus. Muru asemel on mingi nailonkate, puudun papist ja nii edasi. Ning kõik see materjal, lisaks veel näitlejate kostüümid on kergesti tuld, võtter jääks hooletu samm, võid teatris vägagi kalliks maksma minna. Seepärast tuleb aru saada teatrimajad tuletõrjujate väärikusest ja eeskirjade armastusest. Grigor jan, kes Jerevani ooperiteatris trehvad sel päeval valves olema, kui majas sai käidud, oli lahkelt nõus giidiks olema. Rahvas praegu teatris pole. Tööd lähem. Meie mäel on 12 sisemist korrust, neist neli on maal palju üldse ruum on, seda on raske öelda. Dekoratsioonilaod asuvad maal, töökojad on aga nii pööningul kui ka keldrikorrusel. Ja et kõike seda tööd ja vedusid hõlbustada, selleks on olemas kaks lifti ja näitajate tarrison, liftid. Garderoobid on paigutatud nii, et ühes tiivas mehed teises naises Garderoob, mida mina kasutasin, oli täitsa mugav. Isegi niisugune ideaalne asi nagu mõnes nii mõneski teatris on, et sa pead minema kuskil otsima lahtilaulmise võimalusi, seda mul ka ei ei tulnud teha, kuna klaver oli garderoobis kohe. Selles mõttes oli väga, väga mugav. Ja noh, külaliste vastu muidugi väga sõbralik suhtumine. Kõik tuldi õigel ajal krimineerima ja lahkelt vaid Ast. Ja tundub, et sisekujunduses ei ole nagunist üleval. Kus ei ole väga tagasihoidlik jah. Igas teatris püüad kohe nagu kollektiivi sisse elada ja kuna meil oli veel peale minu, oli Velgastrolör tenor, oli ka võõraste maaniga Kiievi teatrist. Kuidagi see kontakt oli väga hea. Kahel bariton oli kohalik. Algusest peale moodustasid niisugune hea ansambel ja mõlemasse etendus Niilusiiaski Travjaatas. Tulime hästi toime, kuidas publik reageerib, vastu võtab. Publik oli väga soe. Mul oli nii, et esimese etenduse pidin asendama tšenkot. Küllaltki ohtlik ja. Hulk aastaid hiljem ma kuulsin, et publik ei teadnud, mida teha, et kas anda piletit tagasi või sellepärast, et nimi oli tundmata esimest korda sel etendusel pärast oli oli niisuguseid vastukajasid, et ei olnud sugugi inimesed pettunud ja ei kahetsenud, et olid jäänud. Vastuvõtt oli väga soe. Selles mõttes oli, oli väga kerge laulda. Tunned, et see, mis sa teed, et see võetakse vastu. Armeenia rahvuslikust ooperist võime rääkida alates 19. sajandi teisest poolest. Esimese Armeenia rahvuslik ooperi- loojaks oli helilooja Chuchaczan. 1868. aastal valminud Arsak teise sööks oli protest Türgike vastu. Rahvusliku eneseväärikuse rõhutamine. Ooperihelikeeles võib kohata Rossini, Berliini ja eriti Verdi varajase loominguperioodi mõjusid. Tervikuna lavastati ooper Arsak teine alles 1945. aastal. Paremalt esitati sellest ainult katkendeid. 912. aastal nägi Aleksandr roopalises praeguses Leninakanis rambivalgust armenti Granjani ooper anus revolutsiooni eelse Armeenia küla argipäev oma murede ja rõõmudega talupoegade sunnismaisus, naiste õigusetusi alandatus. Selline on ooper Jaanus. Sisu. Muusika on läbinisti rahvuslik rahvamuusika, oma koloriidi ja rütmi mitmekesisusega oli armendi Granjanile otseseks inspireeriks. Ooperi kirjutamisel. On huvitav märkida, et tuumaniani poeem anus milles on juttu noorte traagilisest armastusest, ebausu ja eelarvamuste taustal on köitnud mitmeid teisigi armeenia heliloojaid kuid enamikel neist on jäänud partituurid lõpetamata. Armendiganjani ooper aga on püsima jäänud tänaseni. 11. märtsil 1955. aastal oli sprindi arva nimelises akadeemilises ooperi- ja balletiteatris ooperianus 500. etendus aastate jooksul lavastuses kaasa teinud sellised Armeenia ooperitähed lihtsalt see on Kaspar, Jan Petros, Jan korjan. 19. sajandi lõpust alates võib rääkida juba ka Armeenia esimestest ooperi truppidest. Muusikaelu intensiivistub eriti aga peale suurt sotsialistlikku oktoobrirevolutsiooni. Mitmed ooperi operetitrupi, tantsid etendusi siis ka väljaspool Armeeniat. Tõhustus rahvusliku kaadri ettevalmistus. 1927. aastal avati Jerevani konservatooriumis ooperiklass. 20. jaanuaril 1933. aastal, seega siis 44 aastat tagasi avati Jerevanis statsionaarne ooperiteater. Mõned aastad hiljem liideti ooperitrupile ka ballett ja seejärel anti teatrile spindiaarovinimi. Uue teatri esimeste sammudega olid seotud sellised nimed nagu dirigent Konstantin salatšess maalikunstnik Martin Rossarian ja paljud teised. Muide Salatsi voli dirigeerimist õppinud kuulsa Artur Nikki juures. 1965.-st aastast kuni 40. aastani oli Sanchez jerevani ooperiteatri peadirigendiks. Gustav Ernesaksa ooper Tormide rand on kahtlemata meie rahvuslik ooperimuusika üks populaarsemaid ja tuntumaid tippe. Meloodiaid sellest teavad ja tunnevad paljud. Armeenlastel on selliseks läbi löönud rahvuslikuks ooperiks Hanus. Vanus ja sajat Nova esitati Jerevan laste poolt ka möödunud sügisel külalisesinemistel Moskvas. Vene klassikast oli teatril näidata Tšaikovski jalante lääne muusikast, aga Berliini norma. Väljavõtteid ajalehest Savitskaja kultuure Anusja Saro traagiline armastuse lugu oli teatri poolt jutustatud suure poeetilise hingestatusega. Erksalt ja värvikalt olid lahendatud massistseenid. Harjutasin Jeni ooper, sajad Nova on viimaste aegade üks suuremaid saavutusi, milles jätkatakse Armeenia muusika dramaturgia paremaid jooni. Selles ooperis on keskseks tegelaseks legendaarne poet ja rahvalaulik, kes ülistas oma lauludes Taga-Kaukaasia rahvaste sõprust. Inimene keerulise ja traagilise saatusega. Dirigent katanjon suudab orkestri kõlavärvidesse anda dramaatilist pinget. Tema tõlgituses on sügavust ja täpsust. Väga peenetundeliselt suhtus dirigent ooperis kasutatud sajat Nova Audentsetesse lauludesse. Need kõlasid väga kaasaegselt. Võluva vürstinna Anna kuju. Poeedi väljavalitu lõi Olga gabaion, kellel on ilus hääl ja suur lavaline sarm. Koer Kaspar Jane'i lauldud Norma jättis suure elamuse. Keerukas muusikalis dramaturgi roll oli lauljatari poolt loodud suure taktitundega ja maitsekalt osa psühholoogiliste nüansside sügaval tunnetamisel. Ajalehes tehakse märkusi ühe või teise esitatud ooperi lavastusliku külje kohta kunstnike tööde kohta. Ühes punktis aga ei läinud kriitikute arvamused lahku. Kõigis etendustes näitas end heast küljest ooperikoor. Koori esinemises oli tunda kõrgetlevalist kultuuri. Armeenlased võivad kiidelda paljude suurepäraste häältega kuid tundub, et naislauljad on enam enesele nime teinud. Kes ei teaks Armyneodikut korgasvarianni, Saradaluphhanovat, Tadelik Sasandareanni viina oli muide meil möödunud aastal toimunud liiduvabariikidevahelise vokalistidest konkursi žürii esimees. Meestest on enam esile küündinud ja õigustatult tähelepanu pälvinud samet häälega Pavel lesitsion. Jerevanis laulis ta suhteliselt vähe kolm hooaega. 1940.-st aastast kuni pensionile minekuni oli Pavelisid, see on seotud suure teatriga. Paagaatsi. Üts. A. S käes. Noorema põlvkonna üheks andekamaks esindajaks peetakse Olga Galojani. Üldse on meil teatris praegu palju noori. Moskva esinemiste ajal andsid meie noored solistid eraldi, kontserdiõhtu läks täismajale, kinnitas lauljatar Olga kava Jaanile on enam südamelähedane nii vene kui ka Lääne klassika. Samas on tal hulgaliselt esinemisi ikka rahvuslikes ooperites. 10 hooaja jooksul on Olga kabajan laulnud ligemale 25. ooperis. Pidev esinemine on andnud juurde kindlust, aidanud vormida häält. Tore on see, et Jerevanis käib palju nimekaid soliste. Kellelt on, mida õppida? Ka Olga kaba, Jan ise on palju kastralleerinud. 1943. aastal esietendus Leningradis Kirovi teatris Aram Hatšhaturjan ballett kajani Armeenia Rahvusliku balletikunsti üks eredamaid ja paremaid näiteid. Jerevanis tuli ballett lavale 1947. aastal. Rääkimata rahvusvahelisest võidukäigust on too läbi-lõhki rahvuslikele intonatsioonide põhinev teos ikka jälle Jerevani ooperi- ja balletiteatris lavale toodud. Selle balleti koreograafia najal on üles kasvanud paljud tuntud tantsijad. Ka möödunud sügisel Moskva külalisetendustel näitas Jerevani balletitrupp pealinlastele taas Kaja, need sedapuhku uues redaktsioonis. Möödunud hooajal äratas suurt tähelepanu kunagise teatri direktori helilooja Edgar organisseani ooper ballett satsiooni David soni. David on Armeenia kangelaseepos loodud 10. 11. sajandil. Epase põhiteeks on armeenia rahva mehisuse näitamine võitluses võõramaiste vallutajatega. Paljude epase leheküljed on seotud muusikute rändlaulikutega. Ashuugidega, Vartšakidega, naislauljad ja üldse on EPAS üles ehitatud laulude kujul. Oni, lüürilise eroilise, tantsulise Kuiga satiirilise sisuga laule. Ühendavaks lüliks erinevate laulude vahel on retsitatiivi ja vahelugemised. Aram Hatšhaturjan intervjuust Jerevani ajalehele kommunist. Kuulasin suure rahuldustundega Edgar oganesseani uut ooper balletti. Kuigi koguteoses on tunda sidet rahvamuusikaga rahvalauludega, kõlab ooper ballett samal ajal ometi värskelt kaasaegselt ja uudselt. Kuid mulle näib, et helilooja peaks veel kord kaaluma vokaali ja koreograafia omavahelist suhet. Muusika on hästi organiseeritud. Palju on huvitavaid leide. End, helilooja võiks mõelda veel ehk selle üle, kas see võidude partituuris liialt puhkpillid, keelpillid üle suurepärased olid ooper, balletis, koorid, eriti proloogis. Aga naiskoorid liigutasid mind lausa pisarateni. Armeeniast kirjutavad paljud heliloojad teatri tarvis. Nii et repertuaarist puudust seal ei tunta. Üks asi on aga kvantiteet, teine kvaliteet. Kui teatril on lavastamiseks valida häid huvitavaid tänapäevaseid teoseid, eks sunni, seega kogu kollektiivi erksamalt ja pingerikkamalt tööle.