Vikerraadio. Rahva teenrid Tere. Detsembri keskpaik on käes ja akna taga vaatab vastu hall ja sombune ilm millest ei tasu küll heituda, sest kui te olete olnud viimasel nädalal eriti head, küllap siis päkapikk teilegi selles pimedas ajas miskit head oskas sussi sisse tuua. Nüüd olete te aga käima pannud raadioaparaadi eetrist, kõlab selle nädala uudiste analüüs, ehk siis vikerraadio ja rahva teenrid alustavad ja seda täna koosseisus. Urmet Kook, Eesti rahvusringhäälingust. Tervist, Neeme Korv, Äripäevast. Tervist ja mina olen Taavi Eilat Eesti rahvusringhäälingust. Täna tuleb juttu kolmel suurel teemal ja mõned väiksemad käsitlused lähtuvalt siis, kui aega jääb, kõneleme tulesurmast ja selle õppetundidest, räägime riigikogu meelemuutusest. Seoses apteegireformiga välismaa teemadel on peamiseks jutuaineks Suurbritannia valimised, kus Boris Johnson saabuma tas mäekõrguse edu ja kui aega jääb, siis räägime ka Soome valitsusest ja Eestis. Eesti poliitikute edust või nende reitingutest. Aga alustame saadet äärmiselt traagilise uudisega, mis tabas enamikke kolmapäeva hommikul uudisteportaalide ja raadio siis vahendusel, et Tartus Ihaste linnaosas siis enne keskööd kahekorruseline puidust elumaja kohale jõudnud päästjad leidsid söestunud ruumidest viis hukkunud inimest, kellest kolm olid lapsed. Päästeameti esialgsel hinnangul sai põleng alguse majas olnud külmkappidest, et see on Eesti lähiajaloo üks traagilisemaid tuleõnnetusi ja lihtsalt kurb, kui noor pere läheb sellise õnnetuse tagajärjel. Jah, et ükskõik, mis sa siin praegu saaks nagu öelda, et siis ega see seda pere ju tagasi ei too, et otsida põhjuseid või õigustusi või süüdistusi, et see mingis mõttes tundub tänasel päeval täiesti nagu selline mõttetu tegevus, et äärmiselt kurb lugu, onju, aga aga eks, eks ta nagu selles mõttes avalikkuse teadvusesse tõi taaskord selle, et, et mida ma ise saama selle väest ära teha. Et võimalikult väikeseks neid riske viia, et siin päästjad, onju. On ju teinud aastate jooksul tänuväärset tööd, aga, aga pole olnud ka harvad need juhtumid, kus nad lähevad ja avastavad näiteks lihtsa asja, et et kodus on küll suitsuanduri üles pandud, aga, aga saatan, patarei välja võetud sel põhjusel, et et kui näiteks süüa tehakse näiteks must maa piirkondades, kus võib-olla kasutataks puupliiti, on ju, et et ei hakkaks seal häält tegema, et noh, justkui formaalselt on see suitsuandur üles pandud, aga sisuliselt see ju ei tööta, onju, et eks need kõik, need noh, need asjad nüüd ilmselt inimestele nagu teadvusesse tulid, et kurb on ainult asja juures see, et et kas on vaja selliseid suuri traagilisi õnnetusi. Et sellised asjad nagu teadvusesse tuua, et noh, meenutame, et siin 2011. aastal oli ju ka traagiline õnnetus Haapsalus, et kui lastekodus seal hukkus kokku vist oli 10 inimestelt, kellest osad olid lapsed ja osad olid juba täis tavaliselt seaduge elanikud, kes olid, et et jah, et äärmiselt traagiline, kurb lugu, aga, aga, aga võib-olla see aitab natukene kaasa sellele, et tulevikus selliseid juhtumeid kindlasti ära hoida ei saa, aga et neid vähem oleks. Noh, raske on siia isegi midagi lisada, võib-olla natukene statistikat, mis on ka läbi käinud, et et tegelikult on hukkunute arv, kes tuleõnnetustes surma saab, Eestis kuskil poolesaja inimese kandis olnud. Minu arvates on seda ikkagi ikkagi nagu ülemäära palju ja, ja, ja noh, kui me saaksime midagi selle heaks kõik teha, et minu meelest oli kas see oli päästeameti juht, kes pakkus välja, et kui, kui meil, kui meil endal on mingid asjad korras ja kui me lähme kellegi juurde, kes on meie lähedane ja me näeme, et, et seal on mingisuguseid selliseid probleeme, siis võiks võiks kasvõi sellest sellest rääkida. Et kui midagigi, see traagiline juhtum nagu, nagu aitab, aga tegelikult ongi see, et peakski vaatama selle just selle, sellesama statistika peale, et et selleks ei ole ju tingimata vajagi ühte sellist ülitraagilist juhtumit, et noh, neid inimesi on liiga palju, kes, kes, kes Eestis tuleõnnetustes surma saab. Kui me selle juhtumi valguses räägime siin sellest suitsuanduri puudumisest, mis antud juhul ka oli, siis oli puudu, et see on juba aastaid tegelikult ju Eesti kodudes kohustuslik ja gur metsa väga tabavalt, et välja tõid, et kohati kasutatakse seda sellises formaalsuses siis nüüd selle traagilise sündmuse järel ma saan aru küll eelnevalt juba on selle mõttega või ideega tööd tehtud, aga aga ka vinguandur läheb siin mõne aasta pärast siis kohustuslikuks, kui valitsuse ettepanek läbi läheb ja, ja siis tuleb ka vinguanduri olemasolu igas kodus kohustuslikuks ja, ja tuleohutusega on tõesti ka nii et kui enda nii-öelda kodu pärast, siis vaadake oma lähedaste ja ja tuttavate juures ka, et noh, ma isegi näiteks käisin sel nädalal oma üheksakümneaastase vanaema juures, kellel küll suitsuandur oli laes, aga noh, sedasama asjad tulemusel oli tal tekkinud hirm, et äkki patarei on tühi. Vahetasin igaks juhuks patarei ära, et et kindlus oleks majas, et et selliseid väikseid asju saame me igaüks ka teha. Just, ja noh, teine asi on ka see, et üks on see, mis me rääkisime siin, et, et võib-olla vahel lülitatakse selle pärast välja, et arvatakse, et ahi niikuinii ei juhtu midagi, aga, aga, aga, aga on ka selliseid juhtumeid, kus mida päästjad on rääkinud või või isegi korstnapühkijad, et maapiirkondades, kus kuulge, vanad inimesed elavad üksinda, et ka nende ja kus on ka palju selliseid küttekoldeid on ju, mitte ei ole tsentraalselt, ei tule kütet, et vaid, vaid köetakse ahju ja pliiti, et need on väga kehvas seisus, et et sellistel puhkudel ei ole see küsimused, et mitte ainult siis selles, et ei tahaks, et need korras on, vaid vaid, et on ka põhjuseks see, et võib-olla ei ole vahendeid neid korras hoida, et et. Jah, et, et see, see on juba juba juba järgmine nagu probleem, et kuidas selliste üks elavate vanainimeste ahjud ja pliidid ja korstnad oleksid tuleohutud, et et see on kindlasti ka teema. Jah, et muidu üldiselt kipub olema, see on tegelikult täpselt samamoodi nagu liiklusega, kipub olema nende tuleõnnetustega ka nii, et kui midagi juhtub, siis räägitakse väga jõuliselt ära see emotsionaalne pool ja võib-olla mingisugused, et noh, muud asjad ka, aga kui kui selguvad need uurimistulemused, siis tihtipeale see kuidagi mattub sinna uudiste sekka ära, et mul oleks alati nagu selline mõte, et kui, kui sellised asjad juhtuvad, et me saame ikkagi üsna täpselt teada ja inimesed saavad mingid asjad kodus ka tõesti üle vaadata. Et siin on viidatud ka sellele näiteks antud juhul siis elektriseadmetele külmkappidele elektriseadmeid tuleb meil kodus juurde kogu aeg igasuguseid igasuguseid asju ja ja me ju teame ka seda, et, et on olnud probleeme siin näiteks ka nende loetavate seadmetega, kus, kus need, et igasugused kõikvõimalikud adapterid ja asjad ja, ja on on ja noh, akudega varustatud seadmeid, neid järjest tuleb juurde kogu aeg. Ja meil ikkagi veel väga paljud inimesed elavad Nõukogude-aegsetes hoonetes, kus vannituppa ju elektrit ei pandud, ehk see on siis väga paljudel inimestel on tänase päevani viidud need sinna pesumasinat või mingit boilerit hoida näiteks pikendusjuhtmetega ja tuleb välja, et vaha, tihtiline, pikendusjuhtmed maandusetta ja, ja sellised nii-öelda vana vana kooline pikendusjuhtmed on ju, mis on olnud ka päästjate hinnangul üks nagu üks väga suuri nagu riskiallikaid. Eks sellega tuleb tegeleda ja üks üks riskiallikas on muidugi veel see, et eesti mees arvab, et ta teeb kõik remonditööd ise ära, onju elektrist kuni kuni muude üldehitust ja nii et ja pahatihti ka selle käigus on ikkagi on olnud kuulda, kuidas pääseda, päästja on rääkinud, kuidas ma ei tea, et on avastatud tavalise silikooniga kuskil mingi ahju juures mingeid pragusid kinni lastud või mis iganes, onju, et et loomulikult on spetsialisti tellimine kallis ja väiksemate tööde jaoks spetsialiste tellimine on kohati üliraske nagu ülesanne, sest Eesti ehitus, need mehed, kes siia vähesed siiani jäänud on, ju need tegelevad suurte objektidega veel on ju, et see on kõik nagu hästi palju niisuguseid nüansse sellel teemal, et aga jah, et kui, kui vähegi võimalik, siis tuleks ikkagi nagu spetsialisti abi küsida. Kusjuures mul on endal olnud täpselt, võin tuua isegi lausa kaks näidet korterites, kus, kus ma olen elanud, ühes oli, oli tehtud üleminek nagu mingisugune noh, vaata kui kuna vahepeal tulid need europistikud, eks ju, ja mingisugused teised jälle pesad ei sobinud neile, siis toodeti kuskil mingisuguseid siukseid üleminekuid. Aga need, need üleminekud olid ka sellised väga kahtlased ja ühe sellise poolpõlenud ülemineku olenema ühest korterist leidnud, kus ma olen elanud ja ja siis konkreetselt ka, noh, tundsin, et midagi, midagi on kuskil lahti ja õnneks õnneks avastasid. Ja nüüd, kui siin mingi aasta tagasi sai tehtud köögis remonti, siis tõsi on see, et, et noh, viimased ühendused tegi elektrik, aga ma võtsin ise need vanad juhtmed välja ja vanad kaablid ja tuleb tunnistada, et ehk kunagi üheksakümnendatel aastatel olid pandud näiteks pistikupesadesse sellised sellised kaablid, mille, mille läbimõõt on selle jaoks ilmselgelt liiga väike. Ja, ja noh, niisuguseid asju. Ma arvan, et on ikka tohutult palju meie meie p korterites konkreetne. See Ihaste juhtumi juures ka on ju Ihastan teada-tuntud selline vana suvilapiirkond, kus väga paljud inimesed tänaseks, kuna ta on Tartu on peale kasvanud, on saanud ikkagi elumajadeks ja need on ümber ehitatud, on see siis teisele korrusele korruse peale tegemine või mõnel muul moel laienemine ja, ja ega seal neid kasutuslubasid, mis on ikkagi majadele kohustuslikus, kus paljudel ei ole kantud mujal seda ei olnud, noh ei tea küll nüüd täpselt seda seisukorda, sellel majal aga Ja selle maja puhul oli vähemalt fotodelt näha ja videos näha, et seal on ka ikkagi korduvalt ja korduvalt laiendatud juurde ehitatud. Sinust, et näiteks kasutusloa üks väga konkreetne dokument on elektriaudit, mis peakski selle hinnangu andma, et kas need süsteemid, mis on ehitatud, on nagu sobilikud ja vastupidavad. Et aga veel kord, et me sellest konkreetsest juhtumist ei oska väga palju, võib-olla detaile rohkem rääkida kui meedia vahendusel pilte ja uudiseid oleme näinud? Ja seda enam ongi oluline see, et kui ikkagi selguvad need tulemused ja noh, Me teame ka, et tuleõnnetuste puhul on see uurimine tihtipeale vägagi raskendatud ja ja mõnikord ei saadagi väga täpselt teada, aga vähemalt kõik, mis üksikasjad, mis selguvad hea oleks see, kui need need korralikult avalikkuse ette tuleksid. Ja noh, kindlasti tuleb tunnustada naabreid, kes ikkagi juhtumit nähes kutsusid päästjad paraku küll enam midagi päästa ei õnnestunud, aga aga tegutsesid kiiresti ja teine selline ennetustegevuse teema, mis on veel ka kõlanud, on, et kui päästjad ka kodudes käivad teistel juhtumitel seda suitsuandurit kontrollimas või tulekoldeid kontrollimas, siis tuleb hetki, kus inimesed ei luba neid tegelikult oma tuppa ja tekib seal mingisuguseid nii-öelda seis, et see noh, see on ka selline väga lapsik käitumine, omaenda. Sarved isegi rünnatuid neid päästeini töötajaid, kes on läinud kodudesse. Aga jõulud on ukse ees ja enne kui tormata pea laiali, võib-olla siis kaubanduskeskuses suvalisi jõulukinke ostma, et mõelge, et äkki mõnel teie lähedasel on puudu vinguandur või suitsuandur ja äkki saab jõulukuuse alt hoopis selle lunastada ja siis seejärel kiiresti lakke panna. Aga vahetame selle kurva ja õpetliku loo juures siis teemat, räägime edasi apteegireformi pidurdamisest ja juba paar kuud töötab Eesti valitsuse juures siis grupp inimesi, kes kavatseb ja on ka tänaseks seda eelnõuga kinnitanud, peatada senise apteegireformi, mis võeti vastu juba viis aastat tagasi ja mille peamine eesmärk On apteegiturul siis lahutada hulgimüük ja jaemüük, niinimetatud vertikaalne integratsioon, mis tekitab olukorra, kus hulgimüüjad istuvad väga magusale positsioonil. Et esiteks siis apteekide suhtes, sest nemad dikteerivad enda ketiapteekidele, milliseid ravimeid apteegid sisse võtavad ja müüvad. Ja ka millise hinnaga ja teisalt mugavas positsioonis on hulgimüüjad seepärast, et ravimitootjate ravimitootjate suhtes siis, et taaskord saab hulgi müüa Öelda tootjale oma tingimused, mille alusel ta võtab ühe või teise ravimi oma hulgimüük ja sealt edasi juba siis apteekidesse. Ja reformi eesmärk ehk on seda süsteemi lõhkuda, et apteegid ise saaksid valida, milliseid ravim endast soovivad tellida, müüa oma ja siis müüa oma apteegis ette, aga eelnõuga siis lõhutakse viis aastat ette valmistatud ära ja ja sellepärast, et kellelgi näib see vajalik, kellele täpselt. Me võime siin oletada, aga ta väga täpselt ei tea, aga täna võib Postimehest lugeda Marika Tuus-Lauli väga sellist tugevat arvamuslugu, kus ta küsib, et kas tõesti saab seadusi osta. Ja noh, selles mõttes on see ju õigustatud küsimused, et arvestades, mis praegu toimub et kõik eksperdid, proviisorid, farmatseudid, apteekrid, rääkimata sotsiaalministeeriumist ravimiametist ministrist või sellele asjale hinnangu ainult riigikontrollist, ütlevad, et töös olev reform on olemasolevatest lahendustest kõige mõistlikum ja tuleks ära teha, aga ometi on siis parlamendis grupp inimesi, kes opereerib ainult et siis ühe ähvardava argumendiga, ehk siis apteeke ähvardab sulgemine ja tõmbavad seepärast pidurite eelnõuga, mille sünni kohta keegi täpselt isegi vist ei tea, kes sellega nüüd valmis kirjutas. Marika Tuus-Lauli artiklid on tõesti väga hea, et ma kõigile soovitan seda lugeda, et väga suur respekt talle julgeb ujuda, noh, tundub, et oma erakonna tänasele pealiinile vastuvoolu ja, ja see, mis temaga nagu toimus, et kui see eelnõu sinna komisjoni toodi, et kuidas ta selleks komisjoni istungist komisjonist välja arvata üheks korraks, et see oli ikkagi äärmiselt küüniline ja, ja inetu käitumine tema suhtes, et et, et selles mõttes respekt Marika Tuus-Lauli ees, et kes selle artikli kirjutas ja, ja ja, ja see ei ole nii emotsionaalne artikkel, vaid, vaid see ongi nagu väga nagu faktipõhine ja ja hästi välja toodud, et noh, ta toob siin konkreetselt välja selle, et on loodud selline nagu narratiive. Et kui nüüd see varasem nagu apteegireform plaanitud kujul teostuks, siis läheksid kõik nagu apteegid päevapealt sisuliselt kinni ja et oleks kuskilt ravimit saada ja nõnda edasi. Et esiteks toob välja selle, et et juba praegu on meil suuremates linnades ju tohutult apteeke ja, ja kui neitsi mõned nagu vähemaks jääks või isegi mõne kümned vähemaks jääb, et siis ei muutuks sellest mitte midagi tegelikult tarbija seisukohalt, et ja teisalt on ju ka sotsiaalminister Tanel Kiik välja öelnud, et sellele reformile siis võiks ju minna nagu üle järk-järguliselt, et et alustada mingitest piirkondadest ja mingites piirkondades, siis nagu hiljem, et et noh, tegelikult on pakutud ka lahendusvariandid välja, et kui selline oht tekiks, et kuidas siis seda vältida. Aga jah, et see Keskerakonna metamorfoos on olnud hämmastav et noh, selle põhjuseks tuuakse viidad, vihjatakse see, et Keskerakond, kes on olnud väga suurtes rahahädades, kellel on praegult erakondade rahastamise järelevalvekomisjoniga, ka väga teravad kirjavahetused käivad, kuna RJK on läinud, et Keskerakonnal on väga pikaajalised võlad, et nad loevad pikaajaliseks võlgadeks üle kuue kuu vanuseid võlgu ja, ja mingites kohtupretsedentide selliseid võlgu juba käsitletakse keelatud annetustena, onju. Sellel põhjusel, et võib-olla siis tarnija tegelikult ei taha ka selle eest raha saada, aga see selleks, onju, et mis kontekstis veel nagu see apteegireformiga puutumus on selle selle juures see, et üks siis Eesti hulgimüügifirmaga seotud isik tegi ootamatu annetuse keskerakonnale siin hiljaaegu ja kindlasti see see rahasumma Keskerakonna suhteliselt keerulist finantsseisu tublisti turgutas ja ja, ja kui vaadata neid jutupunkte mida, mida siis need osad keskerakondlased siin Tõnis Mölderiga eesotsas on rääkinud, siis see on ju täiesti langevad ju hulgimüüjad. Ega kokku, et, et see, see kõik on. No tegelikult see kogu see käik on siin äärmiselt nagu piinlik ja, ja, ja inetu. Noh kogu see pikk jutt, Ta sisaldas viiteid ainult ühele erakonnale ja selle erakonna käes on praegu sotsiaalministri portfell, ehk siis rääkisid Keskerakonnast. Aga minu arust võiks rääkida ka Isamaa isa isamaast ja mitte ainult võiks vaid, vaid peaks rääkima, sest et Isamaa kätega on ju see eelnõu esitatud ja, ja kui Ka see eelmine ellu tuli Isamaa kätte, kas Margus Tsahkna ei olnud siis sotsiaalkaitseminister? Sa mõtled 2012 ja minu arust küll jah. Ja kui me nüüd, et, Kui ma nüüd mõtlema nii, et kui, kui valitsuses oleks sel teemal natukene natukene rohkem vaidlusi ja erimeelsusi, siis ma arvan, et et see keskerakond ju võiks sinna kenasti kenasti üksi ka jääda. Aga noh, fakt on ju see, et tegelikult meil sellist normaalset turukonkurentsi selles selles selles ei ole. Ja kogu selle ravimite ravimite nii-öelda hulgi ja jaemüügis jah, mis, mis mina näen praegu nüüd sellesama selle selle peatamisega siis on, on nii, et et mitte ainult ei jää, mingi asi ei jää seisma võidetud. Me säilitame sama seisu, vaid mul on selline tunne, et see tegelikult see nõndanimetatud monopoolne olukord läheb tegelikult veelgi jõulisemaks. See on jällegi vastuargumendina öeldud monopoolne olukord, et meil on tegelikult kolm hulgimüüjad, neist kahte loetakse küll ühte komplekti käivaks, aga et et konkurente Kõrval teine toonuga pannakse, nagu turg lukku on ja et sul ei ole ka võimalik pärast seda nagu juurde tulla. Mis tahes nüüd öelda, aga üldiselt rääkida, et, et kui tule käituvad, olete käinud viimasel ajal apteegis viimastel aastatel, siis on ju tegelikult toimunud üks suur, nagu muutus seal tohutult palju on sinna tekkinud selliseid, kuidas ma ütlen igasuguseid vitamiine, kosmeetikatooteid, mingit sellist, selliseid asju sa tahad ju neid kasta, neid me võiks muidugi osta ka võib-olla mingist kaubanduskeskusest ja, ja teine asi, mis ma olen märganud, on see, et väga jõuliselt käib apteekides selline müügitöö, et sa lähed sinna apteeki näiteks ja siis öeldakse, et kuulge, et pall mingi asja ostaga. Kuulge, kas teate, et meil on siin see Kuusate kaks, siis saate ikkagi oluliselt soodsamaks, et apteeker, kes on muutunud selliseks apteegitöötaja muutunud selliseks meditsiinitöötajaks nagu müügiesindajaks müüjaks, et ta üritab sulle võimalikult palju seda pähe määrida, seda kaupasid apteegist. Ja noh, ma pean tunnistama, et paaril korral ma olen mõelnud aima, ootan ikka neid siis neid tee vitamiine ikka igaks juhuks siis kaks purki, kuna see tuleb soodsam, onju, aga tegelikult küsimus, et kas ikka peaks nagu ostma nagu ravimeid ette on ju, et nad on nii palju. Rääkimata sellest, et lisaks proviisoritele ongi seal nüüd ka osades apteekides need klienditeenindajad kui sellised, kes tegelikkuses ei tohi ka sulle nõu anda, põhimõtteliselt, et nemad tohivad ainult piksutada seda sealt aparaadist läbi, aga aga on tulnud ikkagi ette olukordi, kus nad kipuvad seda nõudnud. Aga minu meelest nad Hiburiga väga aktiivselt, et sa lähed, Snap tegi sisse, siis on kohe selle inimene juures, hakkab rääkima, et kuulge, et võtke nüüd seda või toda või, või kellele ta plaanitajat, kas vanainimesele siin vaja midagi saata või mis iganes. Väga aktiivne müügitöö käib apteekidest tegelikult. Aga olgem ausad, et proviisorite süsteem ei ole ka ideaalne süsteem, et ma saan aru, et, et seal on omad miinused ja, ja see on noh, nii-öelda parim, mis suudeti välja mõelda tol hetkel, kui 2015 siis vastu võeti. Ja siis mis tähendab seda, et eks tegelikult sellel nendel samadel hulgimüüjatel ja siis nendel nii-öelda ketiapteekidel on, on töötatud välja ilmselt kõvemini, b et juhul, kui see apteegireform peaks tulema, on terve hulk proviisorid, kes on ilmselt valmis siis ikkagi jätkama nende kaubamärgi all lihtsalt omandus, suhe läheb üle ja ega see ei pruugiks ka olukorda puni ja lõplikult on ju lahendada, aga aga noh, kui seni on riik opereerinud ikkagi teadmises, et see reform tuleb. Me läheme üle sellele süsteemile ja see peaks tooma siis nii apteegis-ravimid odavamaks kui ka parandama sellist siis sõltuvust ühest või teisest suur hulgimüüjast. Siis siis nüüd jah, tõesti viimasel hetkel on seda otsustatud siis ümber hakata tegema, et noh, ma ise näiteks nägin just täna hommikul sotsiaalministeeriumis ja sotsiaalministri siis ettepanekuid, mida nemad tahtsid sellesse samasse eelnõusse sisse viia, et seal tõesti oli seesama sees, et etapiviisiline üleminek kuni aastani 2023 siis haiglapi apteekidel tekiks õigus ise sisse vedada ravimeid ja siis lahendus oli sisse kirjutatud ka selleks olukorraks, et juhul kui tõesti ülemineku perioodil mingil põhjusel apteegid noh, et kui kuskil peaks kinni minema, et siis haiglaapteegid saavad hakata väljastama ravimeid ka väljapoole, et selles mõttes see üleminekusüsteem oli ministeeriumis praegusel hetkel välja mõeldud, taheti sinna eelnõusse ka viia. Ja, aga mingil põhjusel Tanel Kiik otsustas seda siis ma sain aru nüüd ikkagi vist mitte teha ja, ja lisaks üks oluline selline tähelepanek sealt veel sellest siis ettepanekute kavast oli see proviisoriomandinõue muudetakse niimoodi, et see ei pea tingimata kuuluma ühele proviisorile 51 protsenti, vaid võib jaguneda kahe proviisori vahel näiteks noh, nii nagu praegu tegelikult mitmel pool on ja mida öeldakse, et need ei ole justkui nõuetele vastavad apteegid. Et see, see nõue oleks ka muutumises ja ja kogu see asi meenutab mulle natukene nagu sellist, ma ei tea multikaliku olukorda, kus mäe siis nõlva all ma ei tea, koguneb mingi grupp inimesi ümber läinud raske tünni ümber ja siis tuleb mingi hulk vähemusi, ütlevad, et veeretame selle tünni sinna mäe otsa üles, et ega me seal midagi ei tee. Teiselt poolt alla seda küll veeretama ei hakka, aga veeretame selle ikkagi siit ülesse ja noh, ega küll teised hoiatavad, et võib-olla pole hea mõte, veereb äkki ikkagi talla ka, aga aga nad ikkagi siis lõpuks selle vähemuse hääl jääb kõlama, see tünn veeretatakse sinna üles ja siis mäe otsas ollakse, hakkab jutt, et aga äkki ikka veeretame alla ka teisele poole mäge ja, ja siis tuleb mingi nähtamatu käsi, lükkab selle tünni sealt mäe otsast alla ja lööb kogu süsteemi pea peale. Et teised võivad ju seal künka otsas karjuda küll, et asi on halb, olgu need eksperdid, ministeerium, ravimiamet, aga see olukorda ei muuda ja, ja tõesti, et Tõnis Mölder on üks selline võtmemärksõna selles, selles teemas, sibul, teine Isamaa poolt jah. Et aga, ja kui, kui natukene sellest poliitilisest tasandist rääkida, et eelmine nädal ütles näiteks siinsamas saates Aivar Hundimägi, et Tanel Kiik on nagu selline robotminister, teeb seda, mida, mida Tõnis Mölder ette ütleb ja, ja nii ka läheb ja see on tegelikult natukene nagu hämmastav küll, et kuidas. Kiige roll selles asjas on olnud, ta on kogu aeg olnud selle reformi vastu ta on töötanud, ma saan aru siis ministri teeriumiga koos ka mingisuguseid parandusettepanekuid välja teda on varem iseloomustatud kui tõelist töölooma ja sellist geeniust, kes siis Ratase büroo juhina peaministri büroo juhina oli väga võimas mees, aga, ja, ja noh, ei tea, ei ole põhjust ka siis kahelda, aga kui minister ei juhi, kui minister ei oma kontrolli selle üle, milles mingis suunas siis sotsiaalpoliitika liigub ja, ja sisuliselt ei omaga mitme ütleme vetoõigust koalitsioonis, siis, siis on ikkagi nagu ilmselt tarvis järele mõelda, et kas see koht on talle või kas see ja, ja teine asi, et miks Jüri Ratas või Mailis Reps lasevad Allawi, Tanel Kiigel minna kogu selle, noh, Mailis Reps ja nad on sellepärast näiteks praegu, et esimeses stuudios sel nädalal väga selgelt, et noh, ütleme, et ta ei kaitsnud oma ministrit, ütleme, Mailis Reps, kes on siis erakonna aseesimees. On teil miskit selle teema peale veel lisada või tõmbame selleks korraks apteekide teemadele joone alla? Võib-olla aga ma arvan, me tuleme selle teema juurde siia veel tagasi ja, ja. Aga ma, ma tegelikult ikka tahaks, tahaks veel natukene sellel teemal rääkida, et kas kujutate ette näiteks, et kui kui oleks näiteks praegu nii, et meil oleks, ütleme näiteks seesama ravimite hulgimüük oleks jaotatud rohkemate osapoolte vahel näiteks ja, ja siis hakkaks keegi nii-öelda nagu tekitama endale olukorda, kus ta siis nagu püüaks koonduda, eks ju noh, püüaks nagu püüaks nagu nii-öelda saavutada sellist monopoolset võimulopolile lähedal lähedast turupositsioon, siis ma arvan seda, et konkurentsiamet, et noh, ei laseks seda juhtuda, eks ju. Aga see, mis meil on, mis meil on kinud see, see süsteem, eks ju. Noh, mille üks juhtfiguure on Margus Linnamäe kelle nimi ei ole ka siin saates läbi käidud ja kes kelle nimi on minu meelest alati peaks läbi käima ja nende nende nende arutelude juures ka ei käi see nimi nagu läbi. Ehkki meie kolleegid Delfist Eesti päevalehest on valinud inimese Eesti kõige mõjukamaks inimeseks. See, see sellele, see on, see on omamoodi märgiline ja, ja sina ju Taavi tegid terve saate terve saate või saatelõigu pealt. Ei, no kahtlemata selles mõttes Margus Linnamäe roll selles selles asjas on väga suur tai oma nähtavalt, me ei näe teda kuskil tegutsemas selle teemaga kindlasti. Kõigi tulemusena Tanel näinud, ma olen temaga vestelnud ka. Müüjatest selles mõttes, et siin on nagu teised tegijad veel, Tamra, kelle, noh, ütleme, niidid viivad küll Eestist välja, onju, et et aga, aga jah, et seda, seda, kes seda asja juhib, noh, me võime Margus Linnamäe nime siin mainida, aga. Aga aga jah, et küsimus on selles, et, et kuidas seda kas ja kuidas seda, seda nii-öelda monopoli monopolilaadset olukorda nagu lahendada, et ausalt öeldes ma ei tea, ma ei ole. Ma olen rääkinud, olen tuttav, asi on toimunud, nagu, kui me räägime sellest apteegireformi kajastusest ajakirjanduses, siis siis on see see pärast Postimehe peatoimetaja vahetust on Postimees hakanud väga avaldama ka väga kriitilisi artikleid reformi suhtes, mis on olnud selles mõttes nagu väga positiivne, sest selle varasem apteegireformi kajastus Postimehes noh, tekitas väga selgelt nagu küsimusi, et kas väljaanne on oma otsustes nagu vaba? Tundub, et, et nüüd on selles toime ilmunud nädala jooksul või nädala viimaste nädalate jooksul väga palju noh, ütleme niimoodi, et mis, mis ei ole nagu apteegireformi nagu süüdistavad, aga kus on toonud toodud välja selle negatiivsed küljed ka, et ei ole ainult selline positiivne lähenemine sellele, et selles mõttes on noh, ma arvan, et see on nagu olnud Ma arvan, et see on natukene Postimehe ajakirjanike selline auküsimus ka, et näidata, et omanik ei dikteeri seda, mis seal siis lehes ilmub ja on hea, kui see nii tõesti on, et, et nad saavad kirjutada täpselt nii nagu toimetuse ühine seisukoht on või toimetus leiab, et noh, tõesti, seal oli väga tore report taas erinevatest väikelinnadest, kus siis apteegireformi mõju saab selgelt olema, mis puudutab seda konkurentsiameti teema, et ma rääkisin hiljaaegu apteekriga, kes olid aastaid tagasi, see oli vist 90.-te lõpus, kui kui see hulgimüügiasi nagu koondus ja neile antiõigusi siis eks apteeke omada, et, et ka toona ei suudetud nagu aru saada, et kuidas konkurentsiamet, et seda läbi lasi, aga, aga mingil segasel asjaolul see siiski nii läks nagu oli ettevõtjatele surve ettevõtjatele nagu vajalik ja, ja sealt kogu see pall kasvama hakkas, et tänaseks see lihtsalt on paisunud juba nii suureks. Aga noh, mis kogu selle asja juures on ikkagi veel, kui me räägime siin näiteks näiteks ka poliitikast ja läbipaistvust ja, ja sellest, et siin räägitakse seaduse seaduste ostmisest, me me oleme, ma olen seda, seda sõnapaari kuulnud, et ütleme ausalt öeldes sel aastal rohkem kui, kui siin ma ei tea, viimase viimaste viimase 10 aasta jooksul või mida, mida iganes, eks ju. Et minu meelest peaksid poliitikud ka selle eest natukene nagu hoolitsema, et et, et mitte lihtsalt mingisugust demagoogiat ajama, vaid, vaid ka hoolitsema, et see, mida nad teevad ja need otsused, mis nad vastu võtavad, et et nemad on oma otsustes vabad ja, ja, ja et asi ka näiks aus, et, et seesama noh sellesse teemasse süvitsi ei lähe, aga Äripäev on siin kajastanud näiteks sellise sellise äriühingu nagu investorite liit tegemisi sel nädalal ja ütleme nii, et seal on päris palju kahtlusi meil on. Me näeme seda, et Isamaa seda pensioni teise samba vabastamist lükkab. Äripäev on iseenesest nagu toetab seda, et noh, et et inimestel oleks rohkem rohkem vabadust. Aga samal ajal kui, kui me räägime sellest, et inimestele antakse rohkem vabadust, siis noh kui, kui selle eestkõnelejaks läheb, näitleja, kes on ise Isamaa liige, riigikogu liige, ütleb, et, et investeerida, aga samal ajal Saaremäe, Üllar saarlastele jutt ja samal ajal esindab eksju telereklaamides äriühingud, kelle kohta paljudel investoritel on väga tõsised küsimused ja ka meie ajakirjanikud on uurinud seda, kuidas, kuidas seal on nagu tegutsenud, siis minu arust on siin nagu otseselt küsimata väga täpselt ei säästlik tulekest Üllar Saaremäe enda käest olete küsinud, kas trollikonflikti näeb, selles Üllar Saaremäe on, on vastanud isegi juba mitmetel ajakirjanikele selles küsimuses ajanud muuseas ka üsnagi erinevat juttu, et ta on rääkinud nii geeniuse portaalis on leitav ja selle me sinna juurde nii-öelda sellesse loosse panime kui ka, kui ka seda, mis ta äripäevale rääkis ja ja me küsime selle kohta veel vastuseid. Ehk siis selget vastust Alt, tänaseks ei ole selle. No päris päriselt mitte, aga noh, samas on fakt see, eks, et ta olla mitmes rollis, et ta samal ajal ju ka tegelikult kui pensionireformi asjad tulevad, ta tegelikult ju seal ka hääletab, et ta lihtsalt ei ole. Kui ta oleks lihtsalt näitleja, eksju, siis ta siis ta võiks teha seda, aga ta ei ole lihtsalt. Aga kui poliitikutest juba juttu tuli, siis korra selle apteegireformi juures tuleksin ka opositsiooni nagu tegemiste juurde või et selles mõttes sots ja natukene on nagu olnud näha, aga mis Parlamendis teeb Eesti kõige suurem siis fraktsiooni ehk Reformierakonda, et et nii nagu ma ei tea, võib-olla on seal täielik kuulujutt, aga väidetavasti siis nemad on otsustanud selle apteegireformi siis peatamise juures hoida, madalat profiili, öelnud, et las koalitsioon tegeleb, kui nad tahavad ja ja ei võta sel teemal ka väga sõna, et noh, ma ei tea, väga huvitav oleks kuulda, mis näiteks ma ei tea, Signe Riisalo või või mõni teine siis sotsiaalkomisjoni liige, kes on Reformierakonnast sellest asjast arvab mingil põhjusel nad väga esile ei tüki selle teemaga ka, aga võib-olla siin Marika Tuus-Lauli eeskujul vaid me võime juba varsti lugeda, arvamuslugusid, aga vahetame teemat ja läheme välismaale. Suurbritannias toimusid neljapäeval üleriigilise parlamendivalimised, mis on otsustavaks kaalukeeleks ka Brexiti saatuse puhul ja, ja kui seda viimast on öeldud aastate jooksul nii palju, et raske uskuda, et miski enam Brexiti kaalukeeleks tegelikult on, siis siis valimiste puhul peamine rivaliteet oli siis ootuspäraselt konservatiivid, keda juhib peaminister Boris Johnsoni, leiboristide Jeremy Corbyni vahel. Ja kuigi ennustused nii suurt ülekaalu ei andnud, siis valimiste õhtu näitas, et Boris Johnson on saanud suure enamuse parlamendis 356 kohta 650 liikmelises parlamendis ja kasv võrreldes varasemaga 47 kohta, et ja samal ajal leiboristid said 203 kohta ja jäid ilma seega 51 üheksast parlamendikohast, et ja tuletan siis meelde, et Suurbritannias ei ole koalitsioonivalitsust harjumuspäraselt, vaid ongi võitja, saab moodustada siis valitsuse ja tulenevalt sellest, et neil on lihtsalt täielik enamus või vajalik enamus parlamendis ja ja kui nüüd rääkida Boris Johnsoni siis edust, et noh, ma ei tea, mis selle taga siis on, mis te arvate? Ma küll ei ütleks, et, et üks asi, mis selle taga kindlasti on, on see, et seesama tüdimus sellest teemast ja tegelikult ka ju, kui me vaatame seda, et kuidas reageerisid, et näiteks maailmas väärtpaberiturud sellele siis ilmselgelt investorid ootasid ka ju seda, et, et oleks, oleks mingisugune stabiilsus, majandus ootab mingisugust mingisugust kindlust nendes asjades ja noh, nüüd siis kindlus nüüd nii nii-öelda tuleb, aga ma mina pigem oleksin nende vaatlejatega ühes paadis, kes ütlevad, et tegelikult ei ole kogu see asi veel üldse üldse mitte läbi. Sellepärast et järgmise aasta jooksul hakkab, oletame, et nüüd väga kiiresti näiteks siin tulebki see see Brexit ära ja jaanuari lõpuks on, on nii-öelda asi tehtud, aga tegelikult algavad ju siis pärast seda igasugused erinevad erinevate kahepoolsete kokkulepete sõlmimised, kaasa arvatud siin majanduslepped näiteks Ameerika Ühendriikidega, mis on kindlasti äärmiselt noh, selline kaalukas asi brittide jaoks ja ja noh, ma arvan seda, et siin siin hakkab nalja veel päris palju saama. Kui valimistulemustest veel rääkida, siis ega siis ka see šoti rahvuspartei edu nüüd ka juba nendel viimastel tundidel oleme teada saanud seda, et šotlased ikkagi tegelikult sinna referendumi poole jälle tahaksid sihtida nahka, kuidas, kui kaua seda takistada saab, see on nii, et noh, mina ütlen, ütlen seda, et ühest küljest on, on jah, et, et nad said suure edu siis konservatiivid, aga teisest küljest on see, et, et see briti demokraatia on ikkagi ka nii võimas, et kui see tekk nagu ikkagi läheb ühele äärele, siis ilmselt neid tasakaalustavaid jõude on seal küll ja veel vist vist tundub, et ka selle Brexiti teemal saab veel kõvasti rääkida. Mina olen 97. aastal olnud Suurbritannias valimiste ajal, see oli seekord, kui meid Melchior kaotas ja ja Tony Blair võitis ja, ja sain kaasa naha tudengina ühe kandidaadi valimiskampaaniat ja ja see oli siis tooride kandidaat Michael Falloni ja ja Suurbritannia ühiskonnas on tegelikult noh, selles mõttes nagu oluliselt teistsugune, kui kui Eesti on ja et et juba see valimissüsteem, et mis seal majoritaarne ehk võitja võtab kõik ja, ja ehk noh, põhimõtteliselt, et sa võid saada ka ühe hääle häälega rohkem kui järgmine oma ringkonnast, aga lähed sina siis edasi sinna, et see on kindlasti oluliselt teistsugune kui Eestis ja kui vaadata ka Suurbritannia väljaanded ja kas või ka seda, kuidas nad nende valimistega nüüd ütleme eelõhtul sellele selle nädala alguses kasvõi valimisi kajastasid, siis, siis siis kui meil siin aeg-ajalt on etteheiteid, et Eesti meedia väljendada on ühe või teise poliitilise jõu või, või, või erakonna suhtes kaldu, noh, siis nemad on ikkagi väga selgelt Ennast positsioneerinud ja, ja, ja inimesed ju loevad, väljendad ikkagi aastakümneid ühtesid ja samasid, mitte nad tellivad on ju mitut erineva maailmavaatega väljaannet, et selles mõttes on see Briti ühiskond ikkagi täiesti nagu teistsugune. Noh, kui me võtame siin Eesti konteksti, et ma mäletan, et 19-l aastal, kui mina seal vaatamas käisin, tegelikult ega väga paljud asjad on muutunud, siis aga võitlus ei käinud. Võitlus käis ainult nende pärast, kes on, kes ei olnud väga selge eelistusega, et et ma mäletan, et see kandidaat, kes seal toona võttis väga selge enamuse sedasama kaundised, ta vaatas, et Suurbritannias sai tol hetkel aru autode numbrimärgi järgi, mille auto on ostetud. Et kui auto oli kuni kolm aastat vana, siis sinna ta panin voldiku maja postkastis lisadest avas, siis sa ütlesid, et neil on tooride valijad. Kui auto oli vanem kui seitse aastat, siis ta ütles, et sinna pole mõtet minna neil leiverite valijad, aga siis, kui selle vahepeal on hetkel, siis nendele uksele koputas ja ja siis nende inimestega rääkis ja üritas nagu veenda, et et, aga noh, see oli niisugune meenutus, aga mis ma tahtsin tuua välja selle, et net nende tooride edu seal kutsete puhul, nagu ilmestab, on see et et jah, et, et kui vaadata alati valimistel Suurbritannia kaarti, siis see kaart on ikkagi suhteliselt sinine, kuna kuna toorid võidavad, et üle nagu riigi väga paljudes kohtades, aga suuremates linnades siis on, on saanud siis nagu nagu Tööpartei palju. Aga kui vaatame seekord nagu summa summaarum hääletajaid, kuidas nad, kuidas nad jagunesid, siis siis ka siin oli summa summarum väga selge toorile, nagu ülekaal oli, 14 miljonit oli tooridele ja 10 miljonit oli siis tööparteile väga nagu selge, nagu võitja, noh, see, mis selle taga on seesama nagu mida, mida, mida Neeme ütles, et kindlasti on, inimestel oli kõrini sellest Brexiti-teemalisest vaidlusest Boris Johnson ütles, et temal oli väga selge sõnum, et et teeme selle ära, kui tema, tema võidab. Aga mida tegi siis on Tööpartei juht Särevi Kormin, tema oli niisugune? Vene keeles üteldes ei liha ega kala, on ju, et et tal ei olnud noh, otsest selget seisukohta, et ma usun, et kui ta oleks isegi asunud Brexiti suhtes eitavale seisukohale oleks olnud nagu Tööparteid tulemus. Palju parem, kui ta praeguses sellises maatus olukorras oli ja mis on jäänud võib-olla tähelepanuta ka see, et et valimisaktiivsus oli ainult 67 protsenti ehk 67, see on ju väga hästi, aga Suurbritannias on see traditsiooniliselt kõrgem. No siin võib ka natukene vastu vaielda, sellepärast et siis kui sina käisid vaatamas neid seal kaks aastat seal 97, eks ju, siis oli tõesti üle 70 protsendi ja varem varem on see olnud ikkagi ligi 80 protsenti, aga ütleme ausalt, et viimase, sellesama viimase 20 aasta jooksul on see päris korralik protsent. Pretistanist. Aga see on ilmselt küll tõsiasi, et 2016.-st aastast, kui Brexitile referendum toimus, siis see segadus on olnud nii suur, et inimesed on sellest lihtsalt juba tüdinud. Parlamendis ei ole suudetud Brexiti neid leppeid läbi hääletada, eelmine peaminister Theresa May proovis ka valimiste teel saada siis uut mandaati, et et siis oma leppel heakskiitu saate, aga sai tegelikult hoopis peksa ja, ja põhimõtteliselt Ta kaotas enamuse, pidi seal Juniunistidega veel koostööd hakkama tegema. Ja noh, Theresa May juhina ütleme, et ta proovis olla selline intelligentne juht, aga, aga praegusel hetkel tundub, et britid vajavad sellist natukene klooni ja geeniuse vahepeal olevat tüüpi juhtimi, mida Boris Johnson hästi tegelikult täidab, et et oma sellise lihtsakoelise Ma arvan kindlasti just, et kindlasti saab, see mandaat, mille Johnson sai, on kindlasti talle annab, nagu me näeme, kindlasti võime näha teistsugust, Boris Johnson isegi praeguses olukorras enne valimisi oli ta ikkagi noh, tema enda tooride seas olid väga ja ka paljud tema tema vastaseid või tema suhtes. Tilsi isikud mäletame, kuidas parlamendis läksid konservatiivide liikmed ära, kui toimusid need leppe hääled. Ta kaotas väga palju liitlasi ja kõik arvasid, et ta hävib sellega. Seda me ju tegelikult poliitikas näeme, et see Brexit on, on ikkagi noh, niivõrd suur, et niivõrd oluline asi, et siukse sellise vähemusvalitsusega seda seda teha ikkagi on nagu ikka sisuliselt sisuliselt võimatu. Ja noh, mida siis mida siis see näitas, eks ju, sedasama needsamad lahkeli, aga ma usun, et praegu nüüd, kui nad selle loosungi all all lähevad, siis vähemalt mingisugusest seisust liigutakse edasi. Noh, küsimus on selles ja et mis, mis nüüd edasi edasi juhtuma hakkab? Mis puudutab siis leiboristide juht Jeremy Corbyni't, siis tema on ka teavitanud, et teatanud, et ta paneb ameti mingi aja möödudes maha ja, ja noh, eks tema puhul on nii nagu survet ka viitasid on ja juba pikka aega räägitud sellest, et ta ei suuda nagu mingit selget seisukohta võtta, et olgu needsamad Theresa Mayga vaidlused seal parlamendis, kus noh, sisuliselt Meiv palus, et hakkame läbirääkimisi pidama, et, et leiame selle Brexitile lahenduse. Corbyn ei võtnud mingit seisukoht. Nii kuidas ta ja noh, võib-olla ta tegi lõpuks vea siis, kui Johnson juba nüüd oktoobris tahtis erakorralisi valimisi välja kuulutada ja tegelikult Corbyn ei lasknud sellel juhtuda nii nagu siis Johnson tahtis, aga ta ei tulnud välja oma alternatiivse ettepanekuga, ta ei tulnud välja, et kuidas siis Brexit peaks toimuma, et tal mingil mingis mõttes oli ju ülemvõim juba saavutatud Parlamendis seoses sellega tõesti, et konservatiivid olid lõhki, aga, aga ta ei suutnud seda rolli täita ja nüüd jääb ta siis opositsiooni kuskil tagaridades sealsamas parlamendis. Jah, et noh, tegelikult ju, kui, kui ma ei eksi, siis kas 2005. aastal vist viimast korda Tööpartei Suurbritannias võitis, et et ega, ega pärast seda, kui doni Blair tuli Ei ole ju ja lahkus, ei ole ju tegelikult ju Tööpartei käsi ju Suurbritannias käinud nagu hästi. Et ühelt poolt võib ka seda öelda, et ka ütleme, nii-öelda kogu Euroopa tasandil on tegelikult sotsidel selline noh, need alati, need ütleme, ideoloogilised pendlit nagu liiguvad nagu mitte ainult ühe riigi kaupa, vaid ka hoovus üle kogu kogu kogu mandri ette. Et on sotsidele praegu nagu ka üle-euroopaliselt selgelt ju madalseis või tagasiminek. Aga mulle tundub, et et, et briti sotsid jäid ka või Tööpartei jäi siis ikkagi selle taha kinni ja et nad on ikkagi sellised vanakooli liidriga olnud juba mõnda aega enne seda ju ka Corbyni't oli ju Korn Rauno. Rauno oli just, et, et need on sellised, kuidas ma ütlen, et sellised need on, see Tööpartei, sellised jäänud kinni selliseks ütleme, vanakooli ametiühinguparteiks, et tegelikult paralleeli tõmmata Soomega on ja siis siis tegelikult Antti Rinnet ja ütleme seda uut juhti võrdles ju eristabki see, et üks on nagu selles mõttes nagu tulevikuliider. Et kindlasti oleks olnud Tööparteil juba Surftanis ammu aeg nagu mõelda, et kas nendel oleks sellisena uuem ja värskem nägu võinud olla seal eesotsas ilmast ei, kordan seda välja, ei kanna seda tänapäevast liidrirolli. Jah, sest eks eks sellised asjad kipuvad muidugi tekkima, aga siis, kui ühel hetkel on see väga tugev liider, nagu ta, nagu ta oli, Blair seda kahtlemata oli ja siis, kui, kui Gordon Brown siis tema järeltulijana tuli, siis ju tegelikult hakkas sellest ajast peale ju algasidki need need probleemid ja need probleemid ei ole siiamaani lihtsalt päriselt lahendused. Eeldatavasti tõesti siis tänu nendele valimistulemustele, Briti Brexit peaks siis jaanuari lõpus toibuma. No ilmselt peab Johnson seal minema taas kord Euroopa kolleegide juurde jutule ja mingisuguseid leppeid hakkama kokku rääkima, aga, aga mis seal täpselt saab olema, eks? Üks hea uudis haavalt ühele inimesele. Nii kellele see on Eestis on hea uudis see, et kui lõpuks Brexit toimub, ütleme siis 31 jaanuar ja see võtabki oma nagu aja siis Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust siis ühtlasi Suurbritannia ju lakuka europarlamendist, mis tähendab seda, et Euroopa Parlamendis muudetakse kohtade jaotus, Euroopa parlament muutub väiksemaks, aga selle ümberjaotuse alusel saab Eesti ühe koha juurde, ehk meil on edaspidi kuue siis saadiku asemel Euroopa Parlamendis seitse saadikut. Ja Eestist saab siis seitsmendaks europarlamendi saadikuks. Endine kaitseväe juhataja Isamaa esindaja Riho Terras, niiet kindlasti Riho Terrasele olid need. Vaid korra veel ikkagi tulla tagasi sinna Šotimaa viite juurde, mille, mille neeme sinna alguse poole ka tegi, et et kui Johnson on pidevalt öelnud, et teeme Brexiti ära ja ei mingeid kuiseid, jagasid enam, et et siis noh, Šotimaa valimistulemus noh, oli selles mõttes ikkagi lüüasaamine konservatiividel ja Šotimaa rahvuspartei sai seal ka 13 kohta juurde, võrreldes siis varasemaga ja 48 kohta 59-st jagatud kohast ja ja noh, nemad on juba tänaseks deklareerinud, et see tähendab rahva mandaati, et võib uuesti teha referendumi, mis 2014 mäletatavasti toimus, et nemad lööksid Suurbritanniast lahkuda, saaksid jätkata Euroopa liidus. Mida on küll Boris Johnson juba öelnud, et tema seda ei võimalda, aga ilmselt see meelsus Šotimaal on ikkagi midagi muud, millest Johnson praegu aru ei saa. Teine probleem tuleb tal kui häiristan ja et, et mis seal tuleb, et ka seal ju tegelikult esimest korda ju jäide Unianistid ju alla rahvuslastele, et, et mis seal nagu tulevad, et nii-öelda Põhja-Iiri hakkavad ka nagu meeleolud minema selleks, et liitume hoopis Iirimaaga on ju et siis on Johnsonil ka ka veel yks probleem kaelas, aga ma arvan, et see on nagu selles mõttes, et noh, nagu ma ei ole nagu nõus nagu nagu Marko Mihkelson, kes ütles, et pürlase võit on ja sellele Boris Johnsonile, et loomulikult sa võid alati leida, on ju noh, nagu need näited, et Šotimaa küsimus tekib, on ju, et jah, et, et me ei tea, tegelikult vist ma ei ole vaadanud, kas on viimasel ajal tehtud pol, et olgugi, et nüüd sotsi sõdi iseseisvuslased said sa suure võidu jagavaks, meenutan siiski 2014. aastal olid siis nagu Suurbritannia rüppe jäämise pooldajate osakaal vist 55 protsenti selle referendumile väga selge nagu võit ikkagi lõppkokkuvõttes. Et loomulikult see võib tuua näiteid, et oi, et näed, et sellega suure võiduga kaasnenud need ja need probleemid, et noh, loomulikult kaubanduskõnelused lähevad ka kindlasti väga teravaks järgmise aasta lõpus. Aga selge on see, et Boris Johnson sai väga selge mandaadi ja saab olema huvitav jälgida, et nüüd, kus ta ei sõltu nii nii väga oma erakonna sees nagu mingitest opositsioonist, eks leeridest, et et kas see, tema nagu see valitsemise stiil nagu muutub, et see nagu kindlasti üks üks asi, huvitav, mida nagu jälgida No minu jaoks on huvitav jälgida ka seda, et, et noh, kui me räägime siin sellest, et millised on siin erinevate nende piirkondade huvid, siis üks asi on ju ikkagi keskne, et noh, kui lihtne asi ehk siis, kui hästi inimesed elavad, ehk siis see sõltub kõik nagu see on pärast majandus majanduse käekäigust ja ega siis see sedasama sedasama šotlaste meelsustki vaadates, et ega eks seda tõukab tagant võimalik majanduslik ebakindlus, mis ja kahju, mis sellega saadakse praegu näiteks Eesti panga blogis oli eile üks päris huvitav postitused, näiteks Euroopa liidule hinnatakse nii-öelda seda Brexitist tulenevaid majanduslikke mõjusid kuskil seal ühe ja poole protsendi peale SKP-st oli Eesti tingimustes oleks võib-olla väiksem mingil määral, aga neil siin või siin eile natukene arvutasime ja leidsime, et noh, et see oleks suurusjärgus 150 miljonit eurot ka midagi. Ja kõik niisugused arvutused on mõnes mõttes teatud mõttes nagu spekulatiivsed, et me näeme, mis tegelikult juhtub, eks ole, et siis on nagu natukene natuke pani muigama see, et ma vaatasin, eile, ütles CNN, on, ja kes on alati olnud, ütleme niimoodi ameeriklasega Trumpi kriitiline ja Suurbritannias pigem olnud nagu seks Johnsoni tooride vastas. Tüüpiline onju, et kuidas, kuidas nende ajakirjanik seal kohapeal siis intervjueeris ühte britti politoloogi või oli ta majandusteadlane algustiku näinud, nendest kõik küsimused olid ajakirjanikul nüüd kindlasti Suurbritannia majandusele tohutu tagasilöök. Et nad ütlevad, et päris nagu kokku kukub, aga tohutu tagasilöök, et ma ei tea, mis, mis kõik asjad halvad asjad juhtuvad, kõik rahvuslikud korporatsioonid, käisin Londonis, on kõik kolivad välja ja kõik see nagu näiteks küsimusele äärmiselt nagu suunatud, et tõeline katastroof. Pits nagu seletas, et vaatame, mis tuleb. Et ta ei ole üldse nagunii kindel, et see kõik realiseerub nii mustades värvides, et noh, ühesõnaga ma arvan ka, et tasub vaadata, mis juhtub, et mina nagu päris seda küll ei usu, et mingi mingi tohutu apokalüpsis nagu juhtub kuivõrdväärset. Et siin brittide teema juures juba lühidalt võttis kukuga Soome valitsuse vahetuse, millega sa ei peaministriks Sanna Marin, kes on silmapaistev noor, uue aja tegija ja, ja väga sellise noore ja muutunud valitsuse eestvedaja, siis võib-olla sellel teemal pikemalt peatuma ei hakka, aegagi palju pole, vaid räägime põgusalt ka erakonda reitingutest, mis erinevates siis väljaannete tellimusel on selle nädala jooksul siin avalikuks tehtud, et masin tuginen ise praegu ERR-i tellitud Turu-uuringute uuringul, Reformierakonna toetus 29 protsenti, Keskerakond 25, EKRE 17, sotsiaaldemokraadid 10, Isamaa viis, Eesti 205 protsenti. Ja noh, põhimõtteliselt need numbrid küll muutuvad, aga positsioonid on väga selgelt, et paigas ja ka teistes uuringutes samamoodi missid nagu silma torkab, on see, et kuigi poliitikud räägivad palju, et valimistevahelisel perioodil reitingud ei mängi mingit rolli, siis siis ma ise panin tähele, kuidas Keskerakond tegi sellest küll sotsiaalmeedias võimsa kampaania, et nad on nüüd jõudnud kõrgemale, kui nende valimistulemus oli, et et pole see päris midagi, tavaliselt tahetakse seda pisendada siis, kui tulemus on kehv ja, ja suurendada. Kui tulemus on hea ja ma arvan, et kindlasti reitingute puhul need igakuised väikeseid võnkeid ei peaks nagu üldse, nagu arvestama, et lähevad tihti sellise statistilise vea piiridesse, et pigem tuleks vaadata selliseid pikemaajalisi trende, mida midagi näha on, et et mis on, nagu nendest kõikidest reitingutest näeme, on ju see ikkagi, et põhimõtteliselt on ikkagi selline valimiste päevaaegne olukord taastanud. Et erakond on, toetused on laias laastus samad, mis nad olid valimistel siin valiksite järgselt nad muutusid, aga nüüd on nad suhteliselt sarnases loksunud välja arvatud siis isamaa, kelle toetus on siis kõikides küsitlustes langenud valimiste 11-lt protsendilt valimiskünnise piirile viiele, kuuele protsendile aga selles ka midagi imelikku, sest Isamaa ongi tavaliselt valimistevahelisel ajal nende toetusena olnud madalam kui valimispäeval. Ma ei, ma ei taha siia mitte midagi lisada hetkel, ja sellega siis võime öelda, et tänaseks Teemad ammendunud rahva teenrid lõpetavad aitäh, et meid kuulasite nädala pärast läheb eetrisse selle aasta viimane tavapärane rahvateenrite saade koosseisus Mirko ojakivi, Peeter Helme ja Evelyn Kaldoja. Ja aasta viimases saates 28. detsembril on erikülalised, aga seda kuulete juba siis Urmet Kook, Neeme Korv, Taavi Eilat tänavad ja soovivad kaunist laupäeva jätku kuulmiseni. Saade on järelkuulatav vikerraadio kodulehel põiv mobiiliäpi kaudu.