Vikerraadio. Rahva teenrid Tere. Käes on veebruar ja mis siin salata, juba homme on küünlapäev, see tähendab, et kesktalveperiood saab läbi ja käes on kevadeootuse aeg, algavad ettevalmistused uuteks töödeks tänapäeva, siis on südatalve lõpunädalal enim kõneainet pakkunud teemad eksmaailma laastav viirus, pensionireform ja selle vastuvõtmine. Kohtuotsus Tartu endise abilinnapea Artjom Suvorovi osas, aga lisaks oleme kuulnud Eesti tunnustamisest läbi teenetemärgi kõikide ja ühtlasi saab kesktalvega läbi ka Suurbritannia liikmelisus Euroopa liidus. Just need on teemad, mille kohta järgneva 55 minuti jooksul siit saatest arutelu kuulete. Sest saade, mis teie eraldi, sest kõlab, on rahva teenrid ja nagu ikka, oleme stuudiost kolmekesi. Hea meel on tervitada stuudios Huko aaspõllu Eesti rahvusringhäälingust. Tere. Krister Paris, Eesti Päevaleht Delfist, tere, tere. Ja mina olen Taavi Eilat samuti Eesti rahvusringhäälingust. Teemad ja saateosalised on tutvustatud, alustame teemadega otsast ehk maailma hirmutavast viirusest. Hiinast levima hakanud koroonaviirus on loomu poolest loomade viirus ja selle viirused. Tüüpe on ühtekokku 37. Aga viimastel nädalatel on levima hakanud viirustüvega 2000 et 19 n CO v selle viiruse kohta ei ole kuigi palju teada, sest viirus hakkas levima detsembri lõpus Hiina Wuhani linna turult, kus kaubeldakse elusloomadega ning hügieen pole kiita ja maailm sai hiinast sõnumi mullu 30. detsembril. Turul on tuvastatud 59 teadmata päritolu haigusjuhu. Kui esialgu oli oligi haigus seotud peamiselt Hiina konkreetse piirkonnaga, siis tänaseks on nakatunud 20. erinevas riigis ja haigusjuhte ligi 10000 ning seis tänahommikuse seisuga just veel värskemat infot. Info, et sellesse surnuid on enam kui 200 ja, ja üks mis kindel, et senine levib viirus tekitab inimestes hirmu ja inimesed ei tea, kuidas käituda. Noh, inimesed juba näitasid, kuidas hirmuga käituda, ma siin viitan sellele, kuidas Tallinna hotellis kutsuti kahele Hiina turistile kiirabi, sellepärast et nad ei olnud hommikuhommikust söömas käinud ja viibisid oma hotellitoas nautides Tallinna visiiti, aga, aga jah, et eks see hirm on tegelikult ju arusaadav, sellepärast et, et et kui me nüüd mõtleme igasuguste viiside peale, kuidas inimesed võiksid maailmas ära surra, et et kui me kuuleme, et mingi viirus levib, et see on täiesti loomulik, et inimesed arvavad, et et risk on siin olemas ja, ja noh, eks risk ongi olemas, et noh, loomulikult, et ei saa nüüd selle asjaga hulluks minna. Et tegelikult, et Eestis hetkeseisuga nakatumisvõimalus on ikkagi kaduvväike isegi need Hiina turistid, kes Euroopas viibivad, viibivad Soomes, külastada Tallinnat. Ega nad suure tõenäosusega seda viirust ei kanna ja noh, lisaks sellele, et senini vähemalt ega see suremus sellesse viirusesse ei ole ka kuigi kõrge olnud või noh, ta ikkagi pigem tapab ära inimesi, kellel on kas muud haigused küljes, kas neil on noh, kas vanad on üldse midagi muud sellist igav. Aga jah, et kui vaatan Kaspar Oja Eesti pangast, kes on selline analüütik, tegi selliseid ümbriku ümbriku peal arvutusi selle kohta, et kui palju võiksid nakatunuid olla ja tema hinnang on muidugi selles, et, et, et tõenäoliselt see 12000, mis meil on tänahommikuse seisuga, siis nii-öelda ametlik info on tegelikult tegelikult ikkagi oluliselt väiksem või päris nakatunute hulk on kõrgem ja tema need hinnangud põhinevad sellele, et kui palju on Euroopas tuvastatud, neid haigusjuhtusid ta arvutas, arvutas Euroopasse tulevate Hiina turistide arvu ja vaatas, et suhtarvuna, et kui paljud neist on nakatunud, siis tema järeldus on. Järeldus on selles, et tegelikult peaks nüüd olema oluliselt rohkem ja noh, jumal seda teab, eks ole, et Hiinast meil ei ole ju väga selget pilti ja meil ei ole võib-olla ka kindlust, et hiinlased ise oma asju kõige adekvaatsemalt ajavad. No muidugi Hiina reaktsiooni üldiselt kiidetakse. No muidugi on ka võrdlusmomente SARSi epideemia ka kümmekond aastat tagasi, kui veel on päris nii-öelda seal oli väga madal võrdluspunkt, aga ütleme, hiinlased täiesti reageerisid kiiresti ja reageerisid viisil, milleks võib eeldada, et vähegi demokraatlikud riigid kunagi nagu valmis ei ole, vähemalt sellise viiruse puhul, eks siis on palju linnasid ikkagi pandud karantiini oluliselt piiratud kogu riigis liitumist. Eks siis see majanduslik kahju näiteks, mida Hiina võib kannatada puhtalt sellepärast et ta piiranud inimeste liikmesriigi sees olles on võib olla väga suur, et kui näiteks ennustati siiamaani, et Hiina majanduskasv tuleb umbes kuus protsenti aastas dishalvemate stsenaariumite korral võib see langeda suisa ainult kahe protsendini ja see omakorda loomulikult mõjutab kogu maailma veel enamat. Tegelikult kui mõelda, mis üldse juhtuda tume hakkab siis kõige suurema tõenäosusega kõige hullem kahju ikkagi Eestimaalt hirmust ja ebakindlusest tingitud majanduslik kahju, et loomulikult tarbeid ja igasuguseid projektsioone näiteks vahepeal siin leiutis meediasse. John Hopkinsi ülikooli simulatsioon. Kuidas koroonaviirus võiks nakatada 65 miljonit inimest on ilmselgelt antud viiruse puhul vist kunagi teoks ei saa ega tõeks saab ja noh, jällegi täpselt, aga hukutas, et see viirus on küll väga surmav, öeldakse praegu, alguses tundub see kolm protsenti, praegu pigem öeldakse kaks protsenti tapust ikkagi ta läheneb pigem sellisele Hispaania gripile, et ega see midagi midagi meeldivat ei ole, aga jällegi midagi sellist, mis paneks inimkonda nii-öelda surmahirmus kapslase tõmbuma. Selle avaldumine, ma saan aru, on põhimõtteliselt nagu külmetushaigusele palavik, köha ja hingamisraskused ja siis tõsisematel juhtudel kopsupõletik ja tõesti, et see, see oht on peamiselt siis vanemaealistele ja kroonilistele haigetele. Et kes seda siis raskemalt põevad ja võivad sellesse surra, et terve inimene Eestis, mis nagu liiga murelik ikkagi ei peaks olema, aga, aga noh, muidugi vabandust nüüd ma lähen, nii et, aga jah, et terve inimene liiga murelikke ja ilmselt ei peaks olema, et et ja noh, liiga ei maksa ka nagu üle reageerida. Ma arvan, et, et just seesama näide, mis eile siin meedias levis, kuidas Hiina turistidele sisuliselt kutsuti kiirabi, kui nad jäid hotellituppa. Võib-olla on ikkagi nagu liiast, et muidugi tasub küsida ja tasub uurida, et kas inimene tunneb ennast hästi, aga aga ei tohi, eks hakata nüüd ka suhtuma kuidagi, nii, et näed, et Hiina turist jalutab Tallinnas ja siis hakkad seda hirmsasti vältima. Kõige lihtsam ja tavalisem asi, mida teha ennetuseks on ju see, et pesta käsi, mitte sattuda teise inimese aevastuse või köha ette ja ja noh, eelduselt, et Eestis Eestile kõige lähemal on, me teame, see üks haigusjuhtum Lapimaal Soomes. Et jah, et tõenäosus Eestis on ikkagi väike. Aga jah, et kui sa siin Christian tõid võrdluse Hispaania gripiga, mis siis 20. sajandi alguses tappis üle maailma mingisugune suurusjärgus 50 miljonit inimest et ma arvan, et me oleme täna natukene jah, võib-olla teises kohas maailmas sellepärast et jah, tõsi, ühest küljest, meil on ühenduvus väga palju suurem ja inimesed reisivad, et kui meie presidendi sõnu parafraseerides suurtel kiirustel ja hulgakaupa, aga aga siiski, meil on ka teisest küljest jällegi võimekus oluliselt tugevamini kõigi nende haiguste vastu võidelda, kaasa arvatud näiteks praegu on mitmes kohas üle terve maailma väljatöötamisel vaktsiinid sellesama uue koroonaviiruse vastu, mis vajadusel on võimalik juba võrdlemisi ruttu või mõne nädala jooksul käiku lasta. Ja, ja teisest küljest, Me tegelema inimeste jälgimise isoleerimise needsamad reisipiirangud, mis on kehtestatud. Noh, et kõik see tegelikult aitab kaasa sellele, et me üritame selle võimalikku levikut kontrolli all hoida. Mõned nädalad või mõned puud, et seal on hinnangul on erinevate, küll aga öeldakse, et vaktsiini väljatöötamine käib rekordkiirusel, et innuga pole tõesti vist ühegi sellise viiruse puhangu jaoks olnud kunagi paremini valmis, kui ta on praegu, et see võiks pakkuda lohutust ja veel täpselt hispaania gripp, tuletame meelde, millal ta tuli tuli pärast esimese maailmasõja lõppu. Põgus maailm oli ikkagi väga nõrk. Eriti eriti siis veel Euroopa riigid. Aga muidugi, mida ta näitab, kaupluste kogu see reaktsioon on olnud nii palju kirjeldusi maailma meedias, kuidas küll välditakse siis Hiina restoranides käimiste küll näiteks siis Hiina päritolu inimesed tunnevad tõelist hirmu, kui need oleksid korras või kuskil ühistranspordis köhatama, siis umbes indataks, niidetakse maha ja viiakse väevõimuga kiirabisse, jääks selline tsivilisatsiooni kihta, meil ikka väga õhuke ja haigused on need, mis ilmselt väga kiiresti panevad ühiskondliku normaalsete korda koost lagunema, et juba praegu need on need reisipiirangud, mis ütleme Hiina päris drastiliselt kohe näitavad, kui varmad inimesed aktseb planeerima väga suuri piiranguid, kui nad tunnetavad ohtu millekski sellisest salapärasest, nagu on haigus. Aga noh, ta on ju tõsi tegelikult et haigusel on potentsiaal või seda tüüpi haigustele on fundamentaalselt potentsiaal väga suur hulk inimesi ära tappa ja arusaadavalt inimesed kardavad seda ja inimesed reageerivad sellele, ega siin ei saa seda kuidagi ka nagu maha laita või öelda, et noh, need asjad on kõik täiesti põhjuseta, et need hirmud on reaalsed, hirmudel on tegelikult alust olemas? Jah, tõsi, tõenäoliselt praegusel juhul see asi nii hulluks ei lähe, nagu siin võiks kõige negatiivsematest stsenaariumite puhul karta, aga siiski No minu meelest ka, et seda ohtu või hirmu ei tohi ühes ühelt poolt nagu naeruvääristada, aga teisalt ei tohiks seda ka võib-olla siis üle hinnata, et see viirus nüüd justkui kõike ära tapaks, kes sellega kokku puutuvad, et noh, otse loomulikult parem oleks, kui sellised viirused ei leviks ja aga noh, arvestades ka seda tõesti, mida te välja tõite, et inimesed reisivad palju rohkem selliseid viirused jõuavad sellest ühest piirkonnast palju kaugemale ja nii edasi, et noh, see selliseid perioode paraku tuleb ette ja tuleb ka tulevikus ette. Küsimus on selles, kui kiiresti me suudame reageerida ja kuidas me suudame siis ennetustööga tegeleda, et inimesed võimalikult vähe siis tekkinud viirusesse uue tüvega viirusesse ei nakatuks. Ühesõnaga, Eestis kus on näiteks ka gripi vastu vaktsineerimise protsent, on praegu ka sel aastal on aga võtnud andnud umbes kümnendiku ringis. Suhteliselt kahepalgeline karta mingisuguste teiste viirus, kui inimesed ka elementaarsete asjade vastu ei rakenda kaitsjaid. No mina olen gripi vastu vaktsineeritud Vahetame teemat, sel nädalal proovis ka riigikogu siis opositsioon teha midagi ühe olulise eelnõu hääletuse vastu, ehk siis ka vaktsineerida riigikogu ära selleks, et et valitsuskoalitsiooni liikmetele ei õnnestuks pensionireformi ellu viia või läbi hääletada ja pensionireform, mida siis opositsioon nimetas pensionisüsteemi lammutamiseks ja koalitsioon inimestele vabaduste juurde andmiseks ehk siis teise samba vabatahtlikuks tegemist seoti Riigikogus ka valitsuse usaldushääletusega ja mammutistungil, mis kestis vist üheksa tundi, see toimus kõik kui kellavärk ja riigikogu hääletas eelnõu poolt 56 saadik. Kutt ja 45 oli vastu, kõik parlamendiliikmed olid ilusti kohal ja mõlemalt poolthääled pidasid. Et ma ei tea, võib-olla ei tahaks isegi selle reformi puhul liiga sellistesse detailidesse ja õigusliku analüüsi minna, et seda on viimastel kuudel analüüsitud, siit minust palju targemad, õigus, analüütikud ja kõiksuguseid argumente välja toodud ja mulle tundub, et, et kuskil ka kuu või kaks tagasi selle teema puhul tegelikult argumentide ja siis seisukohtade selline kujuteldav pilv on kuidagi nagu kristalliseerunud, mis tähendab, et tegelikult keerutatakse samade argumentide ja faktide ümber. Aga kes detailidega ennast ise kurssi viise tegelikult lähtub, lihtsalt millist eksperti ta võtab, nüüd uskuda, et põhimõtteliselt on see muutunud selliseks usuküsimuseks, kas ma usun ühte või ma usun teist ja ja nii lihtne see ongi ja sama nägime seal riigikogus, kes uskus ühta ekspert ja tema analüüsi ja teineteist ekspert ja temana. Nojah, see vahepeal tuli juurde, kui võrrelda tema paari kuu taguse ajaga briga koorma konkreetne eelnõu ja konkreetselt näiteks õiguskantsleri, siis tähelepanu juhtimised umbes paarikümnele punktile, milles küll osade väidetavalt siis valitsus ära silus, kas, kas ilus või mitte. Me saame seda näha sähvatuse jah, nagu huvitav, kuidas toimus samasugune polariseerumine ning ideoloogiline polariseerumine, nagu me Me kuulsime just uudistest ka Ameerika Ühendriikides Donald Trumpi protsessi puhul, kus see lõppkokkuvõttes ma ei usu elu sees, et kõik koalitsioonisaadikud uskusid, et see on tingimata hea, mille puhul tuleb vajutada roheliste võib-olla mitte kollast nuppu ja ma ei usu ka samamoodi, et kõik opositsioonist leidsid, et Põhimõte lasta teine pensionisammas vabaks on olemuselt vale. Noh, tõsi ta võis olla küll liiga vigane, et selle poolt hääletada, aga siiski see oli puhtalt nii-öelda parteilist liini mööda toimus selline mõtete Crystaliseerimine, nüüd on minu arust väga huvitav on see, et need vead tõenäoliselt on seal sees vähemalt Need puudused, mis tunduvad piisavalt vigadena, et sa saata Riigikohtusse, aga sina kohe ei jõua presidendi laual. Kui president viitab vastuolule põhiseadusega, siis ta saab tähelepanu kõigepealt riigikogusse tagasi. Kuulge, parandage ära. Väga huvitav, kas tuleb uus selline sidumine usaldusega, samasugune mammutiistung samasugused sõnavõtud ja võetakse vastu muutmata kujul või siis ikkagi juhtub see, et ikkagi võetakse mõistlikke argumente kuulda ja viiakse sisse mingisugused parandused, mis nii-öelda viiksid selle vähemalt kooskõla põhiseadusega saame näha ja, ja siis noh, kui, kui võetaks vastu muutmata kujulata Riigikohtusse saasta muudetud kujul on uuesti võimalus ka president ja seda kaaluda, nii et saame näha veel tükk aega seda, seda. Aga üks variant on ka see, et president kuulutab seaduse lihtsalt välja ja sellisel kujul ei lähe ta tagasi ega Riigikohtusse vaid jõustubki ja ilmselt küll tekib olukordi, kus inimesed ikkagi, kas inimesed, ma ei tea, on pangad või kes tahes võivad vaidlustada, jõuda lõpuks ikkagi riigikohtuni välja, aga siis selleks hetkeks on seadus ikkagi juba. Mingites aspektides ka uuesti võib ka õlga õiguskantsler, vaata ette, et minu meelest see punkt on põhiseaduse vastane, minna põhiseadus kohtusse, et neid on veel, aga kuna ka presidendi kantselei ma saan aru, oli umbes samasuguste muredega selle eelnõu suhtes, siis ma pigem paneks päris palju panuseid sellele, et president seda headust praegu küll välja ei kuuluta. Pigem olen suga nõus jah, ja mida see võib meile tähendada, on see, et, et need tähtajad, mis on selles seaduses etena, tud seaduse jõustumiseks, et need võivad tegelikult jääda liiga optimistlikuks, ehk siis et ei saa me, meil inimesed hakata oma oma raha välja võtma sellest seadusest, aga noh, mis puudutab selle neid põhiseadusega vastuolu, vaid osasid, et noh, tegelikult see ei ole selle seaduse puhul, eks ole ju kõige olulisem, et pigem on üks sest sisu, et see pensionireform, see, kuidas meil nüüd teise samba kogumine vabaks lastakse, kuidas inimestel võimaldatakse raha välja võtta, et noh, ma ütlen ausalt, et minu hinnangul, ega see ei tapa ega ei tee kedagi õnnelikuks ässis, et suures skaalas ega seal liiga palju vahet ei ole. Kui ma vaatan neid arvutusi, mis on selles heaks kiidetud seaduse eelnõu seletuskirjas, et sealt on väga selgelt näha, et inimesed, kes on rikkamad, kellel on sissetulekud, on suuremad, neil on materiaalselt väga selgelt kasulik jätkata pensionikogumist täpselt selliselt, nagu nad on seda ka senini teinud, ehk siis teise sambaga teise samba sees olla. Ja inimesed, kes on vaesemad, neile pakutakse täna siis või mitte täna tulevikus, kui see seadus peaks jõustuma tehingut põhimõtteliselt kus noh, vaadates keskmist mingisugust teisesse sambasse kogutud pensionimahtu, see on umbes suurusjärgus 6000 eurot. Praeguse seisuga, kui seal 6000 eurot välja võtad, saad sellest kätte, et 4800, kui sa oled tulumaksu selle pealt ära maksnud, ehk siis et no ütleme, keskmiselt pakutakse inimesele nelja tuhandet kaheksat eurot sularahas ja selle tehingu teise osana on sul pension tulevikus mingisugune noh, umbes suurusjärgus alla 30 euro väiksem. Ehk siis noh, ei elaga ei sure. Et saad täna natukene nagu raha kulutada, võib-olla reisida, osta endale uusi asju. Ära maksame laenud, mis on tegelikult päris oluline punkt selle juures, et laenud tihti väga kõrgete intressidega, et ta ei ole ka majanduslikult väga mõtet. Ei no vaata, sellel laenude probleem on selles, et inimesed, kes on endale võtnud neid kõrge intressiga tarbimislaenusid ega nad maksavad nad ühe korra ära ja võtavad endale uued laenud peale, ehk siis et tegelikult, kui sa oled vaesem inimene Eestis, sul on neid kohti, kuhu sul on see raha, kus raha, kuid puudu on, on rohkem kui üks, et kui siin muidugi utreerida, siis võiks küsida, et miks me siin peatuma, et miks me ütleme inimestele, et saata näiteks 4008 eurot täna sularahas kätte ja pärast on pension 30 eurot väiksemat. Pakuks inimestele topelttehingutelt saate näiteks 10000 eurot, et täna kätte ja tulevikus on pension 70 eurot väiksem või 20000 ja 140 eurot vaiksemalt. Tõsiasi on ikkagi see, et antud valitsus antud koalitsioon teeb selle pensionireformi ju igal juhul ära, isegi kui siin praegu tuvastatakse põhiseaduslik riive või vastuolu. Vaidlus kestab lihtsalt kauem, tähtajad nihkuvad uutesse kaugustesse, aga aga selle järgneva kolme aasta jooksul, mis valitsusel veel jäänud on, eeldades, et nad püsivad valitsuses. Need kolm erakonda, kas praegu on seal teevad selle ju ikkagi ära, et see ei muuda muuda nagu noh põhimõtteliselt asja. Nüüd on mul hea kolleeg Raimo Poom, mis tegi kiire analüüsi selle kohta, kus Päevalehes, kus ta ütles ka, et see nagu esialgu tagab koalitsiooni püsimise, kuna ühe partneri suur huvi ja see reform läbi viia ilmselgelt ta uues koalitsioonis näiteks siis Reformierakonna ja sotsidega seda ellu viia loodab, et suure tõenäosusega ei saaks, pigem ei saaks. Arvestades praegu, sest praegu välja kujunenud polariseerunud olukorda, mis tähendab seda, et nende huvi on koalitsiooni koos hoida ja kuna võti on Isamaa käes, siis jah, sellega natukene koalitsioon ennast kaatsementeeris. Aga mis natukene minu meelest see presidendi teemast, millest põgusalt et noh, presidenti on kõvasti siin proovitud selle teemaga tõmmata ikka sellisesse päeva poliitikalises sellisesse mudamaadluses, et noh, kas või see, kui erakonna esimees Indrek Saar siis hakkab survestama presidenti, et viise ikka riigikohtusse. Et see paneb just ju presidendi väga ebamugavasse olukorda, et kui ta teeb ühe otsuse, siis süüdistavad teda ühed parteides, et sa oled teiste poolt, et sa oled ja vastupidise otsuse siis sa oled teiselt poolt on ju, et aga noh, tuletame meelde, et president ei tee siin otsust sellise ütleme sisulises mõistes, vaid tema teeb just õiguslikult saab ta selle saate tagasi, tema ei langeta otsus, kas Kersti Kaljulaid toetab seda eelnõud või mitte? Tähendab president mitu mitu varia intervjuu saata tagasi ka ka mitte ainult tuginedes vastuolus põhiseadusega, vaid vaid ka muudele tingimustele, aga sellisel juhul ta ei saa pärast pinna põhiseadus kohtusse, et pigem on praegu need No ei ole usutav, et ta seda teeks, praegusel juhul Aga tõepoolest, sotside poolt oli see väga, ütleme võib-olla nende enda jaoks mitte nii väga lühinägelik, aga väga mitte riigimehelik samm hakata noppima plusspunkt, et näete, meie ütles presidendile president, läks, see jätab väga halva maigu suhu. No üldse, et ega opositsiooni tegevus selle eelnõu siis pidurdamise suhtes on olnud üldse väga kummaline, et noh, need 900 muudatusettepanekute noh, väga loogiline, et selle peale seotaksegi usaldushääletusega, et see on juba varasematel kordadel nõnda olnud ja ja noh, ma ei tea, kas või tol samal päeval, kui see hääletus oli, et kui riigikogu liikmed lähevad ise riigikogu ette, plakatid käes, teerima, meeleavaldust korraldama, kusjuures seal ei ole mitte mingisugust muud massi, vaid laias laastus ongi poliitikud, plakatid peos, siis siis jätab kuidagi imeliku mulje. Ja noh, lisaks veel see, et et noh, näitab, kui nõrk, kui on, ma ei tea, reformierakonna või sotside organiseerimisvõimet, oleks EKRE või Keskerakond sellist meeleavaldust korraldanud, seal hakkasid sajad inimesed ja lavalt kõneleksid poliitikud, mitte nad ise ei seisaks plakatitega riigikogu ees ja noh, rääkimata siis veel see, et plakatid tuuakse ka riigikogu saali, et et noh, ma saan aru, nad on tugevalt sellele seadusele vastu, see on selge, aga, aga ka milliseid meetodeid kasutatakse, et see ausalt öeldes jätab sellise nõrga mulje ja ja ei ole kuigi usutav isegi võiks öelda No vaata sellega nagu see probleem, et kui sa siin alguses ütlesid, et eksperdid räägivad erinevat juttu, siis tegelikult ei räägi, poliitikud räägivad erinevat juttu, eksperdid on üldiselt kõik selle teise samba süsteemi reformimise või muutmise vastu öeldes, et, et tehniliselt see ei ole hea mõte, on ju, aga teisest küljest ega inimesi, kui vaadata, mida inimesed võib-olla arvavad, ei ühiskond tervikuna siis esiteks, et pensionisüsteem noh, kui sa ei ole sellega detailselt kaasas käinud, siin enda jaoks selgeks teinud, et ega sa ei saa sellest suurt midagi aru. Sellepärast et noh, inimestel on muud ka teha, kui vaadata, millega siis poliitikud täpselt oma aega sisustavad ja, ja seega ei kõneta ka väga palju, sellepärast et ega see ei ole kellelegi elu koheselt muutev asi. Et seal on mingisugune tulevikku suunatud kauge asi, ainus asi, mis siit võiks kohe ja nüüd lähiaastatel juhtuda, on just seesama, et, et keegi saab oma mingit raha kätte sellest süsteemist tingimusel, et ta on nõus hiljem vähem pensionit saama. Aga noh, nende asjadega mingisuguseid valijaid mobiliseerida, et ei ole kõige parem. Et näiteks EKRE puhul, kui sa tõid selle, näitame, mäletame veel siis EKRE opositsioonis oli, kuidas ta näiteks võitles ÜRO ränderaamistik ränderaamistiku vastu, kus ta mobiliseeris tohutu lugeja inimesi, aga seal see, see, kuidas nad siis toona inimesi mobiliseerusid, oli kuutse probleemi justkui lahendamiseks, ehk siis, et EKRE ütles oma toetajatele, et kui te nüüd kohe tänavale ei tule, siis homme on meil siin 100000 aafriklast. Iseenesest ei ole ju ka tõene, ei oleks olnud kohe need aafriklased siin ukse taga, samamoodi ei ole see pensionireform kohe, aga ikkagi EKRE suutis mobiliseerida oma väed Reformierakonda. Aga sellepärast, et EKRE valijad tõesti uskusid, et kohe ongi 100000 pagulast, kui me ei tule tänavatele keegi Reformierakonna valijatest, noh, tõenäoliselt liiga palju ei muretse selle pensionisüsteemi. Et just nimelt sellepärast, et ennekõike saatis riik välja Ühe sõnumi, et nii-öelda poliitet noh, ilmselt sai veel kord tunnetada, mis asi on poliitiline. Ebastabiilsus eksis poliitilisest otsusest võib sõltuda nii mõndagi ette, need, kes tõeliste mõtlevad tuleviku peale, said ainult ühe sõnumi peab veel rohkem mõtlema selle peale ise ja mitte niivõrd lootma riigile. Noh, teine asi muidugi on see, et investorid, kes võib-olla kasutaksid pensioniraha kuskilgi Eesti majanduses said ka sõnumi, et, et olukord võib muutuda väga kergesti lihtsalt puhtalt poliitilise tahte peale, et kas estonia, kas see riik, mille majandusse kõige parem ma oleks oma rahasid paigutada, aga nagu selle teema juurde tulla siis tõesti Eesti noh, mingis mõttes on Eesti probleem see, et poliitikud on ikkagi liiga erinev, klass võib olla muust kogukonnasta või tõesti, EKRE on nagu teistsugune näide. Aga kus side inimestega nagu väike ka kas või mõtleme näiteks samade meeleavalduse suve, mis olid jah vabadusele ja kus inimesed rõhutasid, et me ei ole poliitilised, aga miks tegelikult poliitik peaks olema ideaalis nii-öelda rahva tahte koondaja ellu viia, ehk siis tõesti, võtame Reformierakond võiks vaadata Peilasse, mõelda, kuidas teha tööd nii-öelda põllu peal. Aga noh, mis selle tulemusel ikkagi siis võid, võid, vabandust, mitte mis selle tulemusel juhtub, vaid, et kas kas see, et see läbi läheb, kas ütleme räägitakse, et ei ole mandaati, ei ole mandaati sellel valitsusel seda otsust teha, sest see on Isamaa eelnõu Isamaal teatavasti noh, me teame, et oli väga vähe toetajaid, on ju. Et kas neil on mandaat tegelikult. On valitsus võib teha, mis tahab, sellepärast et teda toetab ju riigikogu enamus ja riigikogu enamus on rahva poolt valitud, seega ma ei näe küll siin probleemi mandaadiga, et meil on mingisugused mõned üksikud sealsed, mille muutmiseks on vaja eraldi rahva käest mandaati küsida. Ja see põhiseaduse muutmine, eks ole, et et noh, antud juhul ma ei näe selles mingisugust probleemi, ma arvan, et see on täiesti legitiimne poliitiline tegevus. Kas ma seda pensionireformi sellisel kujul toetan, noh, mõtlen, et pensionisüsteemi vika alati reformida, et kas see on nüüd parim mõte, et võimaldada suunata juskui tulevikku, kogutud raha osa osatud oleku kogutud rahast tänasesse tarbimisse? Noh, ma ei oska seda öelda või noh, pigem ma arvan, et ei ole see hea mõte. Eriti arvestades meie demograafilist olukorda, kus meil tulevikus inimesed elavad kauem vanureid, rohkem töötavaid inimesi on vähem, et noh oleks mõistlik täna salvestada osa ressursse selleks, et tulevikus siis oleks meil maksukoormus selle võrra madalam, aga, aga noh, ma ütlen, et poliitiliselt ma ei näe siin mingit mingisugust probleemi. Et see on täiesti okei, kui valitsus on otsustanud toetada, siis valijate ülesanne on sellele anda oma hinnang järgmistel valimistel ja olukorras, kus nad seda heaks ei kiida, on võimalik valida teistsugused poliitilised jõud. Kuigi jah, ma nõustun sinna Kristeriga, et et kui see asi nüüd edasi venib, et siis me näeme, võib olla harukordselt seda, kuidas meil on üks valitsus kestab terve valimistevahelise aja. Kuigi jah, et eile tulid välja parteide toetusnumbrid, mis näitasid, et Reformierakonna toetus on hakanud langema. Ehk siis, et äkki, kui Reformierakonna toetus velt kriitiliselt langeb hoopiski enda positsiooni ülevaatamise valmis tulema ka Keskerakond valitsusse nii-öelda madalama väiksema partneriga pai tegema koostööd EKREga koostööd EKRE'ga ma tõesti tõenäoliseks ei pea, aga aga. Erakonna jagalase juhitav reformierakonnal küll, aga, aga ma arvan, et seal on teisi juhtpoliitikuid, kes võivad ühel hetkel võtta selle juhtimise ja ise selle Ekrega ära teha, kui, kui selleks tarvidus tekib ja aga muidugi Keskerakonnaga oleks neil ilmselt palju lihtsam, aga, aga Keskerakonna huvides ja soovis on kindlasti see, et reformile Erakond istuks võimalikult kaua opositsioonis ja nad seda mängu kergesti neile kätte. Aga nagu sa kutsed teema legitiimsusest tekkis, on noh, mitte niivõrd isegi see, et ta oli nii-öelda ühe ütleme, võib-olla tol hetkel 10 11 protsendilise toetusega praegu väiksema partei seal selline ideena ikkagi kirjutatakse koalitsioonilepingusse sisse võib olla ühe idee, aga teise vaikimise toetavat selles polekski mitte midagi halba, aga see on just see, kuidas seda, kui jõudis, et oli alguses oli ta Helir Helir-Valdor Seedri selline kõlar kõlas nagu huvitav mõte, täpselt siis ta vaikselt siis oma programmi leitud, sellega on väga vahva minna valimistel hääli, millega, millega tuldi hästi toime, Isamaa kasvatas märgatavalt oma toetus valimiste hetkeks ja siis jõudiski ta sinna koalitsioonileppesse ja mille puhul siis nagu opositsioonile meedik öelda, et vaadake, et see ainuke põhjus, miks ta vastu võetud selleks, et seda, et saaks Jüri Ratas olla oma tooli peale, et valitsus koos püsiks. Kindlasti on see täiesti legitiimne, ta kindlasti on täiesti õigustatud seda sel viisil kritiseerida, antud juhul me nägime. Valitsuskoalitsioon. Meie ütles, et jah, meile see meeldib täiesti sajaprotsendiliselt. Ta ei olnud nagu ta ei läinud nüüd Riigikogus läbi sellisel kujul, nagu Helir-Valdor Seeder seda ette nägi, et Helir-Valdor Seederi idee selle pensionireformiga oli ju sisuliselt ikkagi Ungari ja Poola tänane pensionireform ehk siis et nende pensioni teise samba täielik ärakaotamine ja tõenäoliselt ka sellega seoses vara riigistamine või noh, ma oletan, ega ma jõuga lõpuni ei tea, sellepärast et et sellisel kujul seda eelnõud meil ju ei sündinud, et koalitsiooniläbirääkimiste käigus jõutud, et siis nii-öelda kompromissile, mis ütles, et vaikimisi süsteemi jätkub inimesed jätkuvalt, liituvad sellega automaatselt, ehk siis et need on juba iseenesest suured sammud, kus sellest väljumiseks sa pead nii-öelda ise samme astuma. Sa ei saa seda raha kohe kätte, selleks on sul mingi ülemineku periood, eks ole, noh, kõik need asjad, et et see on tegelikult juba oma olemuselt kompromiss. Mitte selline nagu Isamaa valimistele läks, võib-olla. Nimelt, ja minu meelest ongi oluline siin rõhutada, mida sa hukkus, aga välja tõid, et, et keegi ei pea oma raha välja võtma, et see on vabatahtlik valik nüüd seda teha. Ja mis puudutab seda, et see on Isamaa eelnõu või oli Isamaa idee Helir-Valdor Seederi ka eesotsas, siis ma arvan, et tulevikus ei meenunud Ta või ei mäleta keegi, et seeder seda asja ajas või Helme riigikogus seda kaitset sellele otsusele on selgelt Jüri Ratase kvaliteedimärk. Ehk kui 10 või 20 aasta pärast keegi meenutab, et mis asjaoludel on nii või naa siis suudetakse ajukurdude vahelt kuidagi välja meenutada, et Jüri Ratas või tema valitsus tegi sellise otsuse ja ja nii lihtsalt ongi, et. Ma loodan, et 10 kuni 20 aasta pärast, siis meenutatakse ka meie riigiisade tarkus, kes kogu see reform nii nimetame seda reformiks, ei vasta ikkagi jätkuvalt ühele küsimusele, kuidas me kavatseme maksta raha tulevikus ka meil maksumaksjad pensionäride kohta on märgatavalt vähem, kui vaatame muud maailma siis valdavalt osakonna, vaata kõiki neid rikkaid Lääne pensionäre, kes käivad rikked jutumärkides, aga siiski väga palju jõukamad meie omadest siis nende pensionitest peaaegu kõikides riikides moodustab enamuse nende enda kogutud varasid seal noh, seal aastakümneid töötanud ja. Me praegu näeme seda tulemust. Ühesõnaga et see reform lõime ideoloogiliselt mõelda, et tõesti anname inimestele vastutuse, las koguvad ise kõik. Jumala õige, miks mitte. Aga sa ei vasta peamisele küsimusele, kuidas aitab kaasa selleks, et tulevastel pensionäridel oleks parem elu. Ma võin ise üritada sellele küsimusele vastata selle reformi praegused mõjud selgelt on see, et meile esiteks pensionite ebavõrdsus tulevikus kasvab ehk siis vaesed inimesed, kes täna, no on ühtepidi sunnitud või tänuna otsustavad, võtavad selle raha välja, teevad sellest korteri remonti, ostavad endale auto, et nemad hakkavad tulevikus vähem pensionit saama, aga kui me vaatame, kuidas inimeste keskmine eluiga kasvab, kui me vaatame, kuidas Eestis töötavate inimeste hulk, mis on väga selgelt tulevikku produtseeritav, väheneb, siis selle lahendus on see, et me kaotame ära vanaduspensionid tänasel kujul, ehk siis, et me hakkame tulevikus nägema pensione. Noh, sellise töövõimetus pensionimudelis, kus ei hakka olema nagu täna, ehk siis et kui inimene saab 65 võib kohe jalutada sotsiaalkindlustusameti uksest sisse ja ennast arvele võtta, vaid et vaid noh, sulle on ette nähtud jah, võib-olla mingisugune toimetulekutoetust, sellele lisandub mingisugune töövõimetustoetus, aga kui sa oled võimeline tööl käima, siis töötab põhimõtteliselt surmani. Et noh, see on see lahendus sellele Seal oli üks lahendus, mis tuleb kätte isenesest mõttes esimene sammas seal see saab olema ka tulevikus niivõrd pisikene ja pigem järjest väiksemaks läheb võrreldes muude sissetulekutega, ta saabki olema lihtsalt iseenesest protsesside tulemusena väga väikene. Kui me oluliselt maksudest Aga kui sa vaatad, kuidas see on tänapäevatööd, arenevad tegelikult noh, võib-olla see ongi normaalne ja mõistlik, kui sul kaheksakümneaastane inimene, kes on täistöövõimet, võib-olla töötab näiteks poole kohaga, teeb mingeid asju, sellepärast et suur hulk, kuid tänapäeval ju ei ole enam kontimurdvad või ei nõua mingit tohutut füüsilist pingutust. Enamasti meil inimesed tegelevad tubaste asjadega, istuvad arvuti taga, toksivad midagi, helistavad kuhugi, saadavad e-kirju. Et ühesõnaga, kui me vaatame ka esimese või üle-eelmisel nädalal tuli välja neid andmeid Eesti rahvastiku tervise kohta, siis kus sa tervena elatud aastaid jagajutame üldse elatud aastate vahel, võib-olla terve inimpõlv ida ja Lääne-Eesti vahel siis Lääne-eestlasi läänetlase küll nemad saavad oma vanaduspõlve hakkama, aga Ida-Eestis peab enne lahedamast probleemi. Aga no seda saame näha, mis tulevik meile selles osas toob, aga no vähemalt tänasel päeval võivad mõned poliitikud küll lüüa käed taeva poole ja hüüda, hurraa, nemad on oma saavutanud, mis nad tahtsid ja oma punktivõidu kätte saanud läheb. Vara veel, aga eks eks varsti-varsti vast, no põhimõtteliselt ikkagi on ju selge, et see valitsus ikkagi selle ühel hetkel ära teeb. Tõsi, mis hetkel on iseküsimus, et kas see jõustub. Nojah, aga lihtsalt oli mõeldud metsadega riik nii-öelda rahalaev tuleks nendel inimestel kätte vahetult enne kohalikke valimisi, ma loodan, et seda ei tule. Küll aga saab tükk aega rääkida, kuidas sisse piiratud, no ma ei tea, olgu või süvariigi poolt ei astu ja teha. Aga äkki tuleb enne parlamendivalimisi jällegi? Aga kui me põgusalt juba presidendist juttu tegime, räägime natukene veel temaga seotud teemadest. Teisipäeval tuli avalikuks nimekiri 114-st inimesest, keda Eestimaa sel aastal tänab ehk kes saavad riiklikud teenetemärgid. Nimekiri on soliidne ja et ega siin vist midagi negatiivset on raske välja tuua. Hulga muusikuid, põllumehi, kultuuri, edendajaid ja isegi üks poliitik, et ma ei tea, kas te teate, kes see üks poliitik on, kes sai selle. Ka teenetemärgi ja ei, ta ei saanud seda nüüd poliitikuna. Isamaa poliitik Siim Kiisler, Siim-Valmar Kiisler, et ta ei saanud seda küll poliitikuna ta sai seda nii-öelda muude teenete eest juhtis ÜRO mingisugust. Keskkonnaassambleede 2018 kuni 19, mis siis võitis esimest korda maailma ajaloos vastu otsuse, et ühekordsete plasttoodete vähendamise osas, et et selleks, et tulevikus me nii palju plasti enam ei tarvitaks iseenesest. Hea asi, mille eest seista. Ja aga noh, ta ei saanud seda selgelt oma poliitilise tegevuse eest No siin on ikkagi statuudis mainitud ka, et olnud mitmekordne minister ja riigikogu liige, et et aga on miskit, mida tahaks nende teenetemärkide puhul esile tõsta. Et nad ongi huvitav, huvitav nagu mõni võiks öelda ka juba nagu relikt, vaid on koht, kus saab suu tuua sisse riigi valitsemisse rohkem su vajaduste, Sonydeline ütleme, need, kes näiteks tahaksid näha üldse presidendi ametikoha kaotamist, oleks, võiks olla ka olemuselt taolisel kujul teenetemärkide jaotamise vastu, sest et see on selline natuke subjektina samamoodi nagu president võib anda aktiivselt armuinimestele, siis tahab ka jagada puhtalt enda põhimõtteliselt sisetundest lähtudes täid, teenetemärki, et ta natuke nii-öelda presidendi nägu natukene sisustab seda presidendiametit presidendi rolli üldse. Ehk siis, kui meil on riik, kus on president siis nii-öelda näidata kohtades, kus teda võib-olla ametlikult seadustes jäigalt järgajades ei saa inimesi juba tunnustada on see juba iseenesest muidugi positiivne. Noh, üldiselt kui kellelegi tundub, et keegi võiks saada Eestis teenetemärgi, kes ei ole seda seniseks seniselt saanud, et siis tasub võtta ühendust kirjutada presidendile ettepanekutega, kes võiksid Eestis teenetemärk ka saada ja president nende ettepanekute pealt siis oma valikut tähendab et noh, ma ütlen, et positiivselt on Kaljulaidi jätkanud traditsiooni, et anda võrdlemisi vähe neid teenetemärke võrreldes siin mingisuguste varasemate aegadega, näiteks kus Rüütel või meri andsid üle või 1000-le liginevatesse numbrites juba neid teenetemärke, et noh, selline 100 sadakond on sümpaatne number ja ja loomulikult kõik need inimesed, kes need teenetemärgid on saanud, et neile on see kindlasti väga oluline tähtsündmus. Jah, et ei teki külgest ühegi nime poolt tunnetatud Amix tema. Ja noh, võib-olla üks teema, mis siin läbi käis seal nädala jooksul sellest, et ettevõtjaid kuidagi toodi välja, et on nagu vähe või nii et noh, ma vaatasin, et seal tegelikult seda arvestust peeti ka hoopis isemoodi, et noh, tegelikult ma ei tea, võtame, ma ei tea Contra või Marju Läniku kes on füüsilisest isikust ettevõtja või oma väikest OÜ omab Vahur Kersna, et noh, nad on samamoodi ettevõtjad, et, et seda loeti ka kuidagi võib-olla kummaliselt, et ma võib-olla sellise kriitikaga väga ei nõustuks, aga aga noh, presidendiga seotult võib öelda lõpetuseks, et tuleb lõpuks ka valitsusega jõulusöömi sööming siis järgmisel või tuleval esmaspäeval nüüd ja ja siis lõpuks see vaidlus, et, et miks nad küll ei kohtuvalitsus ja president, kas nad ei saa läbi ootuste kohaselt, saab läbi, aga iseasi on muidugi see, et Mart Helme viibib sel ajal USA-s visiidil ja tema sellele lõunasöögil ei osale. No ega valitsus ja president ei saa jätkuvalt läbi, et ega peaminister ju ei lähe ka presidendi vastuvõtule, mis nüüd vabariigi aastapäeva puhul tulemas on ja noh, ega see must kast, mis valitsusi presidendi vahelt on läbi jooksnud, selle mingisuguse ühe söömaajaga tõenäoliselt ei lahenenud. Vastuvõtuga seoses ma viskan õhku ühe meil umbes natuke hiljem, kui tunni pärast läheb. Et Päevalehes telgis üles arvamuslugu Marko Pomerantsi, kes on käinud vastuvõttudel üle 20 korra, ütleb ta. Isand ja tema sõnum on see, et, et kui siin kui lõpuks ometi kutsutakse vastuvõtule, siis, kui sul pole selleks ametit, mis nagu kohustaks kutsuma siis on tõesti väga uhke tunne. Räägime velge prokuratuuri tegevusest, sel nädalal jõustus kohtuotsus, mis ütleb lühidalt, et Tartu endine abilinnapea Tom Su voorov, kes oli siis Keskerakonna abilinnapea Tartus ei küsinud ega võtnud altkäemaksu. Tartu abilinnapea, kes 2000 seitsmeteistkümnenda aasta oktoobris siis maskides meeste poolt vahi alla võeti ja ja justkui kriminaalminema viidi, siis tegelikult mõisteti õigeks. Kusjuures Õigeks kõiges, milles teda süüdistati. Et ta ei olnud küsinud siis altkäemaksu või vähemalt seda ei suudetud tõendada. Telefonivestlusi ei olnud salvestatud tõendit raha liikumisest ei olnud ja Sami samuti üks kummaline episood kuriteo kimisest, kus siis matki ja pakkus abilinnapeale. See oli vist nii kinkekaarte kui ka konjakipudelite, et Suvorov, noh, kohtu hinnangul Suvorov selgelt tundis ennast ebamugavalt ja läks selle peale kohe ju Tartu abilinnapeaga Tartu linnapea Urmas Klaasiga kõnelema, et mis sellises olukorras teha. Et no siin tundub, et prokuratuur läks ikkagi nagu liiga hoogsalt dist peale. No mitte end tunduvaid, nii on sellepärast et kohtuotsus ja seda ütleb ehk siis, et kuriteo matkimisel episood, millest sa siin rääkisid, et noh tõenäoliselt see oli ikkagi natukene rabedalt tehtud ja ja kuidas sellised asjad, eks ole, toimuvad, et tavaliselt on niiviisi, et kui kuskil on viide millelegi, et mõni ametiisik või poliitikuid altkäemaksu või meelehead võtta, et noh, me siis ega seda, mis ta on juba teinud, tõestada tõenäoliselt on väga keeruline või ehk siis, et siis õiguskaitseorganid üritavad tema edasist tegevust jälgida ja noh, siis tema edasisi võimalikke seaduserikkumisi kohtusse saata, sellest teda karistada, et noh, juudis oli mainet oletan, eks ole, ju siis oli kellelgi mingi kahtlus selle Suvorovi osas muud moodi, seda tema jälgimist ei saa ju põhjendada. Ja siis otsustati, nui neljaks näidata, kuidas ta on altkäemaksu võtta ja selleks kasutati kaitsepolitsei kaastöötajad, kes siis läks karata treener Ida-Virumaalt, kes siis läks talle väga jõuliselt meelehead pakkuma. Mis siis kohtu hinnangul ei pidanud, prokuratuur on siinkohal kindlasti lati alt läbi jooksnud, see on selge, et et aga, aga teisest küljest jällegi see on õigusriigi osa. Kui õiguskaitseorganitel on enda hinnangul piisavalt tõendeid, et mõni inimene kriminaalkorras süüdi mõista, siis nad ei saagi teisiti, kui peavad kohtusse minema ja tegelikult see on ka normaalne, et kohtus teinekord inimesed õigeks mõistetakse. Kui tõendid osutuvad. Pidevalt no vot, see on nüüd üks väheseid positiivseid asju selle juures, et kui siiamaani on olnud Eestis ikka väga kõrge üle 90 protsendi ulatuv süüdimõistmise protsent mis viitab sellele, et prokuratuur võib-olla viibki kohtusse ainult asju, mille sa kindlad on, aga teisest küljest jätab sellise mulje Peko nukukohus, pigem on selline noh, vormistati, tapeti, prokuratuur juba, inimesed saadab kuskile seisata, õigeksmõistvad otsused annavad kindlust, et inimestel tasub enda eest ikkagi kohtus võidelda, eriti kindlad, et nemad midagi halba teinud ei ole, aga kõik muu on ikkagi hästi negatiivne. Kõige negatiivsem minu jaoks on see, et inimeste aastatepikkune solgutamine ja nende maine määrimine, et kui lõppkokkuvõttes on tulemus see, et inimene on süütud, on õigeks mõistetud olla saanud märkimisväärset kahju, et siin peaks olema. Küll tahab nii-öelda inimestes tekitada õiguskindlustunnet, et nad ei ole olukorras, kus on ühel pool suur masinavärk, mis meil on aega palju pidanud ressursse, paljud, millega ei juhtu mitte midagi, kui nad olemuselt kaarideks protsessi kaotavad nagu praegu. No väike mainekahju on, aga see pole võrreldav sellega, mida saab üksik inimene. Ja teiselt poolt õnnetu inimene, kellele öeldakse, et tulistaja umbes süüdi. Et et inimene ei tule selles olukorras, kus ta leiab, et tal on võib-olla lihtsam minna kokkuleppele kui enda õiguste eest võidelda, et neid asju natukenegi tasandada, ma küll leian, et peaks olema väljas õpetama selge kompensatsioonimehhanism, praegu on nemad inimene Sakkopasatsiooni, kui ta vahepeal istunud alusetult arestimajas, aga üldse aastaid on sinu mainet mutta tambitud avalikkuse silmis, et see peaks saama kuidagi Kopenseeritusele, võiks kirjutada kuidagi sisse seadustesse ja kuidagi teine moment on see, et need asjad mõjuvad täpselt riigi mainele läbi prokuratuuri. Väga-väga halvasti, et kui näiteks üks erakond siin on rünnanud varem väga teravalt prokuratuuri kõigest, siis on see täpselt, on need teemad, mida võiks arutada, paha on see, et meil on ühiskond niivõrd praegu polariseerunud, et näiteks EKRE poolt tõstatatud teemasid ta ei saa nagu Ta tihti diskussiooni aluseks just sellepärast, et noh, et need inimesed üksteisega Koreasse see diskussioon ei lasku, aga taolised asjad näitavad, et ka prokuratuuri töömeetodites on kohti, mida peab avalikult arutama ja võib olla ka midagi muud. Ma oota, see üheksakümneprotsendiline, tal isegi kõrgem süüdimõistmise protsent tuleneb tegelikult suuresti sellest, et meil väga paljud kriminaalmenetlused lõpevad, et kokkuleppemenetlusega, ehk siis et süüdistatav ja prokuratuur sõlmivad omavahel kokkulepe, et mis, mis teod on toimunud, milline võiks olla nende karistuskohus, läheb ja kinnitab selle kokkuleppe ära ja siis see läheb nii-öelda selle süüdimõistva otsuseni arvesse, eks ole. Ja tihti, millega mõjutatakse inimesi just neid kokkuleppeid sõlmima, on see, et et kallis sõber, et kas sa tahad aastaid kohtus käia. Maksta advokaatidele alguse vähemalt küll väga palju enda taskust. Et tulemus ei ole absoluutselt kindel, eriti olukorras, kus, kus on igasugused tõendid, on, eks ole, et, et sa ju ei tegelikult lõpuni ei tea, et millise, millise positsiooni kohus võib võtta, et ma ei ole ka kindel, et näiteks vooru teadis lõpuni, mis temast saab või mis positsiooni võtab eriti olukorras, kus prokuratuuri ütles, et tõendeid on piisavalt olemas. Et see malakas, et ütle kohtus käia ebaselges olukorras niiviisi, et sul on hüpoteetiliselt, kõik riskid on allapoole on, on üsna hirmus asi. Aga muidugi noh, mis nüüd Stas voorovid otseselt puudutab, et ega see Suvorovi teema ei ole veel selles mõttes läbi, et meedias ei ole veel kajastamist leidnud. Kõik semis Suvorovi kriminaaltoimikus kirjas oli ja ma saan aru tegelikult erinevalt Mati Alaveri kaaslasest, kus kohtunik otsustas, et seda toimikut ei tohi jumala eest mitte kellelegi näidata. Hämaratel põhjustel, siis Suvorovi toimingut ollakse siiski valmis näitama ajakirjanikele ja tõenäoliselt, et noh, niipalju kui siis on tulnud vihjeid kuskilt õiguskaitseorganitest jätab toimik ikkagi väga otseselt mulje või, või sellest toimikust on võimalik aga selgelt välja lugeda, et Suvorov ikkagi kõige valgem inimene või puhtam inimene ei ole olnud, aga ma ütlen, et seda ilmselt ei tea. Jah, ilmselt ongi need, millele sa siin jutu alguses viitasid, ehk siis need kahtlused, mille pealt prokuratuur üldse oma menetlusi või siis ka seda matkimis episoodi alustas, et on varasemalt olnud mingisuguseid asju, mille pealt on kas tulnud kaebusi, on tulnud süüdistusi, aga, aga mida ei suudeta võib-olla siis ära tõendada, et noh, spekuleerin siin. Aga ikkagi isegi kui seal toimikus on, ütleme, selliseid avalikkuse silmis kahtlasi episoode, siis inimene on õigeks tunnistatud, tema ei ole süüdi, ta ei ole altkäemaksu võtnud vähemalt teadaolevalt ei ole altkäemaksu võtnud ja ja nii on ja no mis prokuratuuri tegevusse veel puutub, siis minu meelest noh, ma ei tea, Lõuna prokuratuur paistab siin nagu eri eriliselt silma veel, et noh, arvestades vaadates näiteks sedasama prokurör krossi, kes menetleb Kajar Lemberi asja, mis on siin kestnud maasta isegi kokku lugeda, see pole siiamaani jõudnud tegelikult sisuliste istungite, nii paljud episoodid ära kukkunud on jäänud ainult sisuliselt soodustuskelmuse episood. Tõsi, ikkagi ikka, see on sigadus, kui seda on tehtud, aga, aga väga paljude asjade ära kukkunud samamoodi Valvo Semilarskit juba kolmas Tartu abilinnapea, siis kelle asjas prokurör üldse taandati, sest ta oli siis kohtu hinnangul ka süüdistatava liiga hea tuttav. Et no ma ei tea, mulle tundub, et näiteks konkreetselt seal lõunas prokurör Gross ei ole oma oma tööga küll hakkama saanud või et ta on ikkagi nagu sa ütlesid, lati alt läbi jooksnud. Ja ikkagi just nimelt, et see, kui, kui on vähegi jääb mulje, et inimesi pannakse nagu hauguvad välja koostööle läbi selle ähvardatakse lihtsalt sellega, et aga meil on ressurssi aega, siis vaatame ka neid teisi pikki protsesse, mis siin käivad, et ta ilmselgelt on midagi, nagu on, väga mäda see kõigepealt noh nii-öelda Savisaare protsess, kus praktiliselt kõik kõndisin vabalt vabalt õigeks mõistetuna minema siis ta nüüd Tallinna Sadama protsess, mis on ka kuidagi veninud, uskumatu, kaua, kus tegelikult võivad kuriteoepisoodid olla aegunud. Et mis iganes tulemusi juba jõutakse, on inimesi, kellel on asja eest jumala eest, aga tihti või kuidas jõuda nii, et tahate, ühiskonnas jääb selline tunne, et midagi nagu just nagu oli, aga ka lõpuks seda õigusselgust ei saadudki. Hendrik tul tuleb meelde üks juhtum, kus hitlerlaste kohtu all üks läks koostööle. Tunnistan ennast süüdi, kriminaalkaristusi tegi ühiskondlikku tööd ülejäänud pärast mõistet ikkagi õigeks, ehk siis tegelikult oleks tema pidanud minema lõpuni välja, aga lihtsalt just nimelt ütles, et ma ei kannatanud survetena välja. Aga selle teema lõpetuseks nõustun Tartu Postimehe peatoimetaja arvamuslooga Rannar Raba kirjutab, et Artjom Suvorov võiks tulla Tartu poliitikasse tagasi järgmistel valimistel kandideerida, aga räägime ka Brexitist. 2016.-st aastast alates on kestnud jama ja selle saaga ümber, ehk siis britid otsustasid Euroopa Liidust lahkuda ja just täna on see päev, kui Suurbritannia ei ole enam Euroopa Liidu liige. Nad on siis meie jaoks nüüd siis kolmandad riigid. Tuleb ei ole tegelikult nad, mis muutust tänasest tänasest muutus, see, et britid said hakata alustama kaubandusläbirääkimisi ülejäänud maailma riikidega, et senini oli see neil keelatud ülejäänud reaalelulistes asjades tänast ei muutunud mitte midagi, et esialgu britid jätkavad täpselt samamoodi, nagu nad on olnud siin viimased mitukümmend aastat, et põhimõtteliselt Euroopa Liidu liikmetena sul on võimalik ka homme sõita Suurbritanniasse niiviisi, et sul on kaasas ainult ID-kaart, sul on võimalik osta Suurbritannia veebipoest asju, nii et sa ei pea maksma tollimaksu, sul on võimalik Suurbritannias töötada, õppida kõik täpselt samamoodi nagu nagu ka eile ja üleeile. Et millal see võiks muutuda, noh, esialgu on plaanitud aasta lõpus seda aastalõputähtaega noh keegi ja et, et seda on võimalik pikendada ja tõenäoliselt ka pikendatakse, et kui nüüd vaadata, kuidas see Brexiti protsess on senini kulgenud ehk siis, et britid peavad pidama aja muide suure muutusena. Faraaž pidi lahkuma Euroopa Parlamendis koos oma koos oma teiste Euroopa Parlamendi liikmetega ja ja meie saime endale Riho terrasena ühe ühe europarlamendi liikme juurde, aga, aga ülejäänud asjadesse, et kõik tundub, et läheb rahulikult edasi. Mis nüüd, mis nüüd peale seda üleminekuperioodi saab, tõenäolist toimub mingi pikendus, mis peale seda saab? Ega keegi tegelikult väga täpselt ei tea, aga. Nad on üldtingimused pandud, praegu lahkumisleppesse kirja heaks kiidetud, tõsi on see, kui kaubandusläbirääkimised lõpuks lõppeva krahhiga, milline variant on ka laua peal olemas siis on ikkagi nii-öelda haardaksitanud. Ja, aga noh, kui ma peaksin ise kuskile ennustama või spekuleerima, et siis ma pigem arvan, et meil jätkuvad väga tihedad suhted Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahel, sellepärast et noh, kõigil on sellest võita tehniliselt, kui ma vaatasin neid pidutsejaid, kes rääkisid Londoni tänavatele, sellest, kuidas on nüüd suveräänsust tagasi võidetud, et me elame tegelikult maailmas, kus suveräänsed riike on täiesti suveräänset riiki on mõni üksik võib-olla Põhja-Korea või, või noh, midagi sarnast, et ülejäänud kõiki maailma riigid on ennast moel või teisel piiranud oma suveräänsust ära andnud rahvusvaheliste lepingutega. Sellepärast et nii on kõigile kasulikum ja ka eks brittide suveräänsus lõpeb sellega, et meil on suveräänsus otsustada, et kui palju nad oma suveräänsust tahavad ära. Aga ma arvan, et vähemalt see näiline samm, mis nüüd on tehtud, et on välja astutud, noh tegelikult me teame, et midagi ju ei muutunud praegusel hetkel veel see annab vähemalt, et nii Euroopa liidule kui ka tegelikult Suurbritannias endas natukene rahu sellest teemast just selles vaates, et kui kasvõi vaadata näiteks Suurbritannia parlamendi arutelusid kas või aasta tagasi, mis seal toimusid, et, et noh Boris Johnson, nii uskumatu, kui see ei ole, selline kloun poliitikuna on suutnud ikkagi sisuliselt noh, rahu tuua ka sinna aruteludesse ja ja nad räägivad taas kord mingite sisu teemadest, mis minu jaoks siit Eestist vaadates on igavad, sest see Brexit oli ainus, mis nagu küttis kirgi, aga ma arvan, et selles mõttes see samm küll näiline samme esialgu on oluline, et see on praegu See on hästi oluline meie jaoks Euroopa liit saab, tõime edasi enda teemadega ja ma olen kolm aastat tegelenud Suurbritannia parlamendi vaate vaatamisega just nimelt. Aga saate lõpetuseks soovime õnne ja edu uuele Postimehe peatoimetajale Mart raudsaarele, et Postimees sai siis sel nädalal juba mõnda aega ilma pea toimet ja mõnda aega ilma pea toimetata siis uue peatoimetaja, kes on ühtlasi ka vastutava väljaandja rollis ja tuleb nüüd hakata siis laiali, jooksnud toimetust uuesti üles ehitama ja näidata, tehakse sõltumatut ajakirjandust. Et Postimehes ilmus ka sel nädalal Margus Linnamäe intervjuu harvaesinev intervjuu, nagu seda tituleeriti, aga tegelikult intervjuu formaati seal ei olnud ja pigem oli tegemist küll arvamuslooga ja kuulduste kohaselt ka siis vähemalt päev varem tahetigi seda arvamust küljele panna, aga mingitel arusaamatutel segastel asjaoludel jõudis lõpuks siis eesti uudisteküljele, aga võib-olla sealt oluline on välja tuua, et mida siis omanik näeb ja kuidas raudteeäärsed huvitav ellu hakkab viima ja ma tsiteerin seda artiklit. Linnamäe sõnul käsitlevad paljud ajakirjanikud sõltumatu neutraalse Kirjanduse tagatisena maailmavaate puudumist. Ja siis tsitaat linnamäelt. Samas on oht, et nii võib kaduda vastutus mistahes teema ja teksti ees ja kuna oma nahk pole mängus ning ollakse paremad kui üsna kergesti mõjutatavad, küll sõpradest ja suhtekorraldajatest, küll muudest mõjutajatest. Et selles olukorras on ajakirjanik omamoodi ohver, sest ta ise usub end olevat sõltumatu, neutraalne, objektiivne, kuid tegelikult võib olla vastupidi, rääkis Margus Linnamäe. Kuidas tundub? Ja samuti rääkis Postimehe põhiväärtused peavad toetama õhtumaale omaseks saanud moraalsetele baas hoiakutele ja printsiipidele. Delfist püüdsime saada kommentaari, mida see tähendab siis, ega me otseselt ei saanudki? Hästi tõlgendatuna tähendab see, et ajakirjanikud oma vastutust oma sõnade eest, aga mina isiklikult soovi Mart raudsaarele edu, et tema on olnud siiamaani väga tugev sõltumatu ajakirjanduse eest seisja kui postimehest ära läinud inimesed heitsid muuhulgas ette, et on raske teha sõltumatut ajakirjandust sellisel kombel. Ma loodan, et Mart raudtee suudab selle õhkkonna neile tagada. Ja mul on ainult hea meel, et Postimees Grupi omaniku mõtteid ka avalikustatakse ja näidatakse laiemalt, et kui see ei käi ainult nõukogu istungi tasemel ja muidugi, mis puudutab Postimehe uut peatoimetajat, et siis tegelikult mind huvitab, et kas Postimehe uus peatoimetaja siis vastutab kogu Postimehe eest või mis need piirid on, sellepärast et ega sellest on mul päris lõpuni aru ei saanud, et kas, kas meie, Eesti on nüüd. Tema alla ja tema kass elu 24 ei läheb nele laeva alla, kui, kui aga see läheb juba detaili sellest hiljem rääkida edasi, aga aga jah, et noh, ma loodan, et postimehest, sellisest ebaselgest ajast saab üle ja ja nad lihtsalt, ma tõesti tunnustan Margus Linnamäe selle eest, et ta lõpuks mõne sõna ütles, noh, võib-olla piierrnov võiks kuulda võtta ja rääkida seda natukene ütleme, et ei, ei ole kõige parem võib-olla mõtteavaldus kohe esimeseks, aga siiski midagi tehtud ja sellega rahva teenrid täna lõpetavad, järgmine nädal on siin stuudios Mirko ojakivi Heidit Kaio ja Urmet Kook, täna olime Huko aaspõllu. Krister Parise, Taavi Eilat kuulmiseni. Saade on järelkuulatav vikerraadio kodulehel võid mobiiliäpi kaudu.