Vikerraadio. Tere oleks tavapärane aasta, siis võiksime öelda, et käes on veebruari viimane nädalavahetus, aga tegemist on liigastega. Siis seda öelda ei või, saab vaid tõdeda, et käes on talvine peetripäev ja see peaks õige vanade rahvakalendri ülestähenduste kohaselt tähendama, et allikad hakkavad külmuma ja meri sulama. Tänavu on selge, et meri on juba jäävaba ja küll, aga mitte täna tuulevaba ja seega Eestis on oodata suuremat tormi, järgnevad 55 minutit saate olla selle tormivarjus siis kodus ja kuulata näiteks saadet rahvateenrite ja nagu ikka, teeme me seda saadet siin kolme ajakirjanikuga. Täna oleme koosseisus Merilin Pärli Eesti rahvusringhäälingust. Tere Neeme Korv Äripäevast pere ja mina olen Taavi Eilat, samuti Eesti rahvusringhäälingust. Enne kui teeme pikema sissevaate teemadesse, annab kiire ülevaate, millest täna juttu tuleb. Kõneleme Eesti energiasektorist ja sellega seoses Tootsi tuulepargi siis enam kumisest. Räägime rail Balticu arendusest ja rahast. Jutuks tuleb ka olukord kohalikul poliitika tasandil, kus mitmel pool poolteist aastat enne valimisi tehakse võimuladvikus vangerdusi värskemaks, näiteks siis Pärnu kõneleme ka riigist välja saadetama pida vast lätlanna juhtumist, mis on palju tähelepanu sel nädalal pälvinud ja saate lõpuks põgusalt ka apteegireformist. Aga nagu öeldud, siis alustame energiasektoris. Sel teisipäeval toimus enampakkumine, mille alghinnaks oli 12,3 miljonit eurot ja müüdi 160 hektarist. Tootsi tuulepargimaad või maa-ala ja pakkumine firmade vahel läks nii kangeks, et lõpphinnaks kujunes lõpuks 51,5 miljonit eurot ja selle tegi Eesti energia natukene ka ootuspäraselt. Oksjonil osales neli pakkujat, Eesti energia Utilitas ning Leedu investoritele kuuluvat osaühing tuuleenergia energia investeeringute aktsiaselts. Aga et üldse kogu sellest pikast teemast aru saada, tuleb meenutada, et et juba 2016. aasta detsembris otsustas valitsus anda Tootsi kinnistu mitterahalise sissemaksena Eesti energiale. Aga selle korralduse peale esitasid ettevõtjaid kaebuse Euroopa komisjonile ja kohtusse. Ja ka valitsus tunnistas 2000 seitsmeteistkümnendal aastal varasema korralduse kehtetuks ja andis keskkonnaministeeriumile suunise müüa Tootsi tuulepargi kinnistu avaliku enampakkumise teel. Ja siis lõpuks nüüd RMK seda enampakkumist korraldas. Antud maa-ala koosneb siis 40-st erinevast katastriüksusest. Et ma ei tea, head kolleegid esmalt äkki küsiks nii, et kas teie, kes te olete ju maksumaksjana ka osaliselt Eesti energia, siis investorid kas olete rahul sellega, mis aset leidis? No varsti äkki saame olla ka Enefit, Greeni investorit, kui see firma lõpuks börsile tuleb, mida me kõik väga pikisilmi ootame, tõsi meie seal äripäevas ikka räägime seda, et see börsile tulek võiks olla selline võimalikud, ulatuslik, aga on räägitud siin 49 protsendi aktsiatest vähemalt eelmise aasta kontekstis ja seda ettevalmistamine, selle asja ettevalmistamine kindlasti käib siis avalik enampakkumine, arvan, et tuleb sama edukas või või edukam veel kui Tallinna sadamat, et huvi kindlasti suur on, aga eks ta kõrvalt sihuke natuke Tiit Piibelehe moodi äri paistab, et et noh, et kui oma raha ei ole, siis võib ka aiarahaga kosja minna. Et natuke seda sedamoodi see asi asi. Pean silmas siis seda, et Eesti energia, meie rahaga tegutseb ja ostab, teisalt siis Eesti RMK-lt siis konkreetselt seda maatükki ära. No just seal nüüd, mis puudutab seda konkreetset tehingut, aga eks siin on ju kokku on ju kokkuvõttes palju laiem pilt, et, et me kõigepealt räägime siin energiajulgeolekust ja sellest, et meil on üks selline riigiettevõte, mis siin tagab seda, siis me räägime roheenergiast sellest, et, et meil on siin juba siis aastast 2007, jah, on taastuvenergia tasud. Et selleks, et seda roheenergiat ikka ikka rohkem toodetakse, rohkem peaks olema ja siis tõepoolest kogu selle aja jooksul, nagu sa juba mainisid, nii seda tootsid kui ka kõike muud on ju saatnud tohutud vaidlused selle üle, et kas Eesti energia mitte ikkagi siin turul nagu ei ole liialt eelis eelistatud seisundis ja ja, ja noh, kui seal on minu jutu alguse juurde tagasi tulles, võib-olla mingist vaatepunktist on see eelisseisund ka. On loogiline, eks ju, et, et kuidagi kuidagi tuleb neid neid, seda uut uut energiasüsteemi üles ehitada, aga noh, ütleme nii, et lootus on ikkagi see, et realiseerub see vaba energiaturg, ehk siis ühel hetkel me oleme ikkagi täiesti vabad kõikidest nendest toetustest ja ja, ja noh, ütleme nii, et, et märgid ikkagi näitavad, et selles suunas me liigume Küsimärk on ju veel see, kas Eesti energiale hakkab see taastuvenergia toetus laienema või ei ja see selgub alles siis, kui see Tootsi tuulepark on valmis ehitatud, siis peab Elering otsustama, et kas tegemist on siis uue või vanatootjaga ja kui siis otsus tehakse, et siis siis otsustatakse, et kas nad kvalifitseeruvad sellele toetusele või ei. Kui vaadata senist tootmist, siis konkurentide Belget Neilasete taastuvenergia toetust sellisel juhul üldse jaguks, kui sa Enefit kriinile määratakse, on täiesti põhjendatud, sest et möödunud aasta esimese kuue kuuga tootis Enefit Green 600 gigavatt tundi energiat elektrit ja, ja see piir on 626 gigavatt-tundi, mille vabandust 626 ja tootis ja 600 on see piir, mille ulatuses siis seda toetust makstakse. Nii et nad on juba selle ületanud. Aastane kasv oli kolm ja pool korda. Mis sa välja tood taastuvenergia siis toetada sel puhul, et kas seda lähtutakse nüüd sellest vanade reeglite alusel, noh arvestades, et 2000 juba siin kuusteistpidise Tootsi park rajatud vaatama, et, et kas siis tulevikus hakkab Eesti energia saama seda taastuvenergia toetust või uute reeglite kohaselt, millel enam sellisel kujul taastuvenergia toetust ei määrata, vaid see tuleb siis vähempakkumise teel. Ja, ja kui nüüd ikkagi tuleb, nii, et jäävad vanad reeglid kehtima sellel puhul, see tähendab ju sellele, et meie siis tavaenergia tarbijana maksame selle omast taskust ikkagi lõppude lõpuks kinni ja kindlasti mõjutab see see nagu arvus kalkulatsioon, kas seda konkreetset toimunud enampakkumist, et kui enampakkumisel ma saan aru, et siis eraettevõtjad ikkagi lähtusid või teised ettevõtjad lähtusid sellest, et sellele taastuvenergia seda toetust tagasimaksed ei tule, siis Eesti energia lähtus ikkagi eeldusest mingisugusest ma ei tea, kas kõhutundest või vihjest, et see tuleb. Räägitakse unenäost, et et Hando Sutter, Eesti Energia juht midagi unes näinud, aga see on selline, mõtlen seal selle külajutt muidugi. Aga muidugi märkimisväärne on, et panused lähevad nii suureks olukorras, kus isegi ei ole teada, kas seda toetust saab või ei saa. Ja noh, konkurendid on siin kahtlustanud, et ega Eesti Energial seda piiri poleks ette tulnudki. Nad oleksid nii kaua edasi lasknud, kuni oleks selle igal julgemise konkurentide kahtlus muidugi. Tõesti, energia lükkab selle kindlasti ümber, need, neil oli ka kindlasti mingisugune seatud siis mandaat, ütleme nii. Aga millega need olid, et Eesti energiale siiski siiani sinna Tootsi tuuleparki juba 10 miljonit eurot investeerinud ja tol 2016. aastal, kui üritati siis seda maatükki anda Eesti Energiale mitterahalise varana, siis hinnati selle väärtuseks 4,1 miljonit eurot ja nüüd siis müüdi 51 ja poole euroga, et. No samas on see, et siin nagu ma tean siin ümbritsevates riikides, kus on neid taastuvenergia tasude vähempakkumisi tehtud, et see suund peaks nagu näitama seda, et tegelikult nad, et iseenesest hakkavadki sinna nulli poole minema, mis, mis tähendab seda, et me praegu vaatame välja siin ja tuul puhub ja, ja mühab ja lisaks on meil see, et selle erakordse talve tõttu on teada hüdroenergiat toodetakse noh niipalju, et, et et elekter on odav, noh, nii et võimalik ka, et, et ikkagi roheenergia juba on otsapidi otsapidi tegelikult isetasuv. Et, aga, aga noh, kindlasti antud juhul ma arvan, et kindlasti mäng ka selle Tootsi pargi puhul noh ikkagi neid arvutusi veel sisaldab, mis seda taastuvenergia tasu silmas peab. Aga jah, nagu Neeme ütles, et tundub, et Enefit, Greeni plaan siis seda investeeringut tasa teha ja sinna on arvestatud, et umbes 200 miljonit eurot läheb veel arenduseks, on siis plaanis börsilt korjata? Aga see turuvalitseja positsioon noh sellistel enampakkumistel, et noh, Eesti energia nii lõpuni välja, et igal juhul nad peavad selle saama üks asi, et nad on raha sinna sisse pannud, aga teisalt et turupositsioon ikkagi jätta endale, et noh, ma ei tea, kas meie, kui maksumaksja vaatest on parem, et siin oleks rohkem ja erinevaid tegijaid või, või domineeriks ikkagi üks siis riigi osalusega ettevõte Mina ei tea, ma loen siin Eesti energiamajanduse arengukava, see kuskil seal kohe ees on see punkt, et keskne eesmärk on tagada aastaks 2030 toimiv vabatoetusteta ja avatud elektriturg 2030 ei ole nagu eriti mägede taga, et et selleks, et sinnani jõuda peab midagi ette võtma. Neil on kahtlemata ja ka Eesti energia peab siin ette võtma, et ega selles mõttes, et see loogika ka millega ka Eesti energia tegeleb, et põlevkivi siis energiast välja tulla on igati igati mõistlik ja küsimus on selles, et kui pikas plaanis vaadatakse asju kui pika perspektiiviga, et noh, kas see Tootsi pargi puhul 200 miljonit, mis sinna sisse siis investeeringuteks veel läheb, millal ta toimub selle siis nii-öelda Ta tasumise tund, eks see 200 miljonit saab ära maksud ja millal me hakkame kasu teenima selle pealt, et, et noh ja see neid andmeid kellelegi avalikult välja ei öelda või neid prognoose, et noh, kindlasti kindlasti on Eesti Energia need ka tehtud. Aga noh, ma eeldan, et kui sealsamas pakkumisel oleks võitnud keegi teine mõni teine ettevõte, siis noh, nemad lähtudes, et neil riigi sellist õlga taga ei ole, siis noh, nemad väga palju selgemalt lähtuksid majanduslikust huvist just see, et, et millal me hakkame nüüd kasu teenima. No mina arvan ikkagi seda, et see Enefit, Greeni börsiletulek oleks ikkagi väga palju ka seda noh, ikkagi aitaks seda, seda turgu järgmise sammu võrra edasi sellise normaalse konkurentsi poole viia. Et aga, aga noh, mina ei tea, minu käsutuses ei ole neid andmeid, et ma julgeksin praegu öelda, et millal see tuleb ja kuidas tuleb, et siin minu arust LHV mingist prospektis jooksis ikkagi läbi juba, et sellega teiegi arvestatakse. No ootame, vaatame, kuidas siis laheneb. Ja noh, kogu selle energiasektori puhul noh praegu räägitaksegi taastuvenergiasse ju tuleb järjest tootjaid juurde tootjaid juurde, igaüks meist on varsti tootja, kui, kui vähegi tahame ja miks, miks ka mitte panna endale tuunika püsti, et aga teisipidi ikkagi, et, et suured Need ei konkureeri suurte tootjatega sellisel kujul ja et noh, kuidas seda nii-öelda energiajulgeolekut siis tagatakse, noh, selleks peabki riik mingis kohas osalema, aga kui palju vot see on see küsimus tasakaalust. Nojah, eks üks üks ei, julgeoleku tagatis on muidugi see. No kui nüüd hästi laiaks minna, siis Euroopa liidu ühtsena püsimine ja see, et, et meil on need ühendused, mis, mis toimivad ja ja see, see on meie jaoks kindlasti see üks julgeoleku tagatis ja selles suunas on ju Eesti riik ikkagi samme astunud. On ainult aja küsimus, millal ka meie merepiir tuulikutega täitub. No just, et neid vaidlusi on siin erinevates paigus Eestimaal peetud nii palju, et et ei jõua üles lugeda, aga, aga no kui Eesti energiast juba juttu tulijat, siis kas see noh, et nad tegelevad ühest küljest siis sellise strateegilise julgeoleku tagamisega, ütleme nii, aga aga teisalt pakuvad ka nii palju erinevaid neid klienditeenuseid. Ma ei tea, hiljaaegu oli siinse elektriautode mis iganes laadimisvõrke. No mul tekib küsimus, kas see on nüüd asi, millega peab Eesti Energia tegelema? No mina ütleks küll, et, et et ei ole kui hästi-hästi lihtsalt ikkagi öelda. Tõtt-öelda see on nagu suht arusaamatu, et miks see, miks see nii on. Aga usutavasti on see, et siin ikkagi noh, kui need tingimused ei ole päris ikkagi nagu või noh, ütleme arusaamatut siis, siis noh. Ma usun, et erakapital siin ikkagi konkurentsi päris jõuliselt pakuksest, et siin on paljud, on paljud on neid, neid, seda taristut praegu arendamas ja tahavad seda teha. Mulle tundub, et et Eesti energia võib-olla tegi seda laadimisvõrgustikuga niimoodi mängu ilu pärast sai veel ühe voldi turule tuua, nüüd ootame, millal nad toovad, kab poldi, mis hakkab võib-olla toitu. Kodudes. Aga veel kord siis selle teema lõpetuseks, et lihtsa tarbija vaatest on siis oluline, et esiteks, et taastuvenergiat tuleks vanad tuleksid üldse vanade tehnoloogiate asemel ja et ja teisalt, et me ei peaks siis seda taastuvenergiat oma taskust kinni maksma. Merilin Pärli, Neeme Korv ja Taavi Eilat jätkavad ning teema, millest me nüüd kõneleme, pidanuks saama natukene selgeks, siis ma saan aru, tänaseks hommikuks oli eile õhtuks, aga paraku kui seni ei ole jutt, siis Rail Balticast Euroopa Liidu riigijuhid istusid Euroopa ülemkogul koos ja ja sealt pidi selguma ka sisuliselt see, mis saab Rail Balticu rahastusest edasi, aga aga noh, ja esialgses eelarve projektis, mida siis ka riigijuhid läksid, siis arutama oli see küllalt optimistlik ka Rail Balticu suhtes, aga täna meil siin istudes vist kinnitust ei ole, mis rail Balticust rahamistesse saab? Ei no ühest küljest on ju asi ikkagi ikkagi suhteliselt selge, et see aga mis on, on, on otsustatud noh, Euroopa komisjoni kaudu siis see, see 85 protsendiline toetusmäär siis siis selle Siieffi kuidas ta siis on Euroopa ühendamise rahastu või kuidas see, kuidas see täpne eestikeelne akronüüm lahtikirjutamine oli. Et sellega ju tegelikult, et pannakse need asjad paika, küsimus on selles nüüd, et kas, kas see, kas seda raha nüüd sinna sellesse nii-öelda potti nii palju jätkub, kui palju oli algselt plaanis, et küsimus on selles, et Euroopa liidu jaoks on, on see projekt olnud prioriteetsete seas, seda me teame. On kõik balti riigid hoolimata sellest, et on käinud üks tohutu noh, ütleme nii, et ikkagi see juhtimistasand on olnud päris päris keeruline ja komplitseeritud mida võis ka ette arvata, sest et riikidel on nii erinevad huvid. Aga, aga siiski on ju on ju riigid seda oma parlamentide kaudu ratifitseerimise kaudu kinnitanud, et tahetakse edasi liikuda. Ja, ja noh noh, ma ei tea, võib-olla see Rail Balticu küsimus ei olegi võib-olla see nii-öelda minu arust see kõige suurem fookus praegu sellel sellel teemal, et et võib olla. Kui ma nüüd täna hommikul vaatasin, siis räägitakse sellest nõndanimetatud lihtsast nelikust et neljast riigist, kes peaksid hakkama nüüd Brexiti tulemusel rohkem maksma need on siis Rootsi, Austria, Holland ja Taani, oli nii, jah, just nii. Ja, ja noh, selge on see, et, et seal kõik teevad oma kalkulatsioone ja läbirääkimised, et on rasked. Ja siis on see ka, et et öeldakse, poliitikud armastavad öelda, et, et nüüd on ikka kõige-kõige-kõige keerulisem. Aga ma olen seda ikka kuulut nagu pidevalt, et, et alati on kõige keerulisem. Samas Euroopa struktuurid on näidanud, et ma ei tea, 12. tunnil ikka see kokkulepe millalgi mingil moel tuleb, kas ta tuleb nüüd või, või tuleb ikkagi märtsis mingi erakorraline kokkusaamine veel, et seda, seda me saame näha, aga võib-olla liiga palju ei ole selle rail Balticu pärast nagu vaja tingimata muretseda, et mina rail Balticut ootan. Toetan, ja siiamaani usun-usun, et see asi liigub edasi. No eks praegune see olukord on vesi EKRE veskile, et neil, ma arvan, võib-olla pöidlad peos, ootavad, et tuleks otsused, rahastamisreegleid muudetakse sest see annab neile mandaadi öelda oma valijatele, et näete, see on neil majanduslikult ebarentaablid osutunud, seetõttu me loobume sellest. Aga tõenäolisem on siiski see, et poolel teel hobuseid vahetama ei hakata. Aga kuna me oleme selle projektiga nii hiljapeale jäänud, siis nagu sa ütlesid, et seda raha ei pruugi jätkuda nii palju, et siis mingi peab ikkagi sinna järgmisesse perioodi, mida tuleb siis taotlema hakata, et ega see nüüd jah, lõpuni nii selge ei ole, aga samas on, on majandus ja taristuminister Taavi Aas saatnud siin eelmise aasta lõpus puus riigikontrollile garantii, et et Eesti esitab rail Balticu igal juhul valmis ja raha selleks sõltumata omafinantseeringu määrad on siis sinna valitsuse garantii, sest riigikogu on sellise kohustuse neile 2000 seitsmeteistkümnendal aastal. Aga samas jällegi, eks poliitikutega on ju ikka nii, et annab sõna, võtab sõna, et me oleme siin seda palju näinud, et ega poliitikas garantiisid ei ole nii nagu on olnud, eks ju, apteegireformiga, mida nüüd üritatakse viis aastat hiljem tagasi pöörata, nii nagu tehti kooselu seadusega. Et eks alati võib ju Riigikokku selle küsimuse tagasi. Küsimus jah, siin on see, et kui suure osa peab Eesti riik ise panema, nii nagu ma ka selle nädala uudistest välja lugesin, siis rahandusminister tõesti Martin Helme näol oli küllalt nagu skeptiline, et kas nii suur protsent Euroopa siis ühisest kukrust ikkagi tuleb sinna ja et Eesti osalus peab kasvama ja sellisel juhul ei ole mingisuguseid garantiisid, et see valitsus seda toetab. Ka Helir-Valdor Seeder andis küllalt siukseid segaseid signaale. Selles oli pigem selline, et loodame, et ikka kõik peab. Kõik peab. Aga kui ei pea, siis noh seda garantiid, et, et kui eelarve siis läbirääkimiste käigus kogu rahastuse protsent ikkagi väheneb, siis, siis ma ei oleks sugugi mitte kindel, et Isamaa siis ei vali sellist EKRE-laadset taktikat arvestades veel, et meil on siis ütleme, parteidest esisiis see Rail Balticu vihkajad, Keskerakond, kes tänaseks on küll oma mõtteid pööranud ja Jüri Ratas ja tema valib otsuse, siis vähemalt keskerakondlasest liikmed on kõik nüüd tugevalt nii-öelda muudetud Rail Balticu ka kaasa tulnud, mäletame, et kui nad 2016 valitsusse said, siis nad ütlesid rail Balticut toetavad ainult siis, kui Rail Baltic natukene muudetakse, mingit kosmeetilisi parandusi vist seal ka tehti, kui ma õigesti mäletan, aga aga jah, et noh iseenesest Jüri Ratas noh näiteks ma vaatasin ka seda ülemkogule kuu siis toorsteppi või kuidas seda eesti keeles nimetadagi selliste sissejuhatavat väikest intervjuud või seisukohta siis noh, väga selgelt ta ütles, et see on see, mille eest nemad tema võitlema läheb. Ehk siis Rail Baltic Baltikumi jaoks oluline projekt ja ja seda, seda tuleks, see rahad peaks sinna tulema nii, nagu prognoositud. Nojah, kui sa juba rääkisid siin sellest poliitilisest seisust ja ma arvan, et see poliitiline seis oleks nagu, et ikkagi heakorra üle käia, et tõepoolest Keskerakond on praeguse seisuga kindlasti Rail Baltic'u poolt olnud praeguses valitsuses on EKRE, kes on kogu aeg olnud rail Balticu vastu. Ja siis on, on isamaa, kes on algusest peale olnud erakordselt segase hoiakuga, ehk siis selline siin kasutatud vist väljendeid, et mõõdukalt skeptiline ja ma ei tea, nad on otsinud tohutult neid, neid väljendeid, mis on, põhimõtteliselt on ju see, et ikkagi see erakond, kes Eesti omalajal läände orienteeris on ju osalt, et siiamaani väga jõuliselt Euroopa Liidu ühtsuse ja, ja siis nende igasuguste Euro-Atlandi julgeoleku struktuuride toetaja olnud, kui me peame silmas julgeolekupoliitikat ja Rail Baltic on ka julgeolekuprojekt, see on täiesti selgelt julgeolekuprojekt. See, sellepärast see osa justkui isamaast lugu justkui oleks endiselt selle taga, aga samal ajal on ju Isamaa toetanud katuserahadest avalikult Rail Balticust ühingut, millel on niisugune tore nimi küll, aga noh, tegelikult on see ühingu nimi ikkagi avalikult rail Balticu vastu. Sest et noh, et see ikkagi selle selle ühingu läbi ikkagi avaldatakse rail Balticu suhtes väga kriitilisi seisukohti ja nad alati aplodeerivad, kui midagi sellist, mingeid mingeid tagasilööke selles osas tuleb. Ja mis puudutab veel poliitikat, siis võiks vaadata koalitsioonileppesse, mis ütleb, et kui Euroopa liit ei taga oodatavat finantseerimist, ehk siis seda kaheksatkümmet viit protsenti, eks usaldatakse projekt üle. Ja aga noh, ütleme nii, et teistpidi Me võime mõelda ka seda, et kui asi jõuab nii kaugele, siis võib-olla vaadatakse ka valitsuse koosseis üle, sellepärast et noh, mina arvan seda, et see Rail Balticu küsimus lõpuks taandub ka sellele, et et et me hakkame nagu arutama tõsimeeli seda, et, et kas me tahame Euroopa liidus olla või mitte ja ma arvan, et Eesti Eestil ei ole siin nagu eriti küsimust. Ja, ja siin on, siin on, kui te vaatate ükskõik milliseid, milliseid uuringuid, avaliku arvamuse uuringuid siis siinkohal ma arvan, et jookseb, jookseb küll kuskilt mingisugused mingist jooned läbi Igal juhul jah, käärid, mis siis praegu on, juhul kui need mängureeglid muutuvad, on, et Eestil on oma osalusest puudu 400 miljonit ja Baltikumi peale kokku teeb see poolteist miljardit kogu sellest kuuemiljardilisest. Kogu selle rail Baltic'u noh see projekt on ka hästi erinevates faasides, ma saan aru, et ühest küljest juba käivad nagu ehitustööd. Poolt err kirjutasin sel nädalal, et ainult 32-lt eraomanikult on siis maad kätte saadud, et ja kokku tuletame meelde, et 650 kinnistut vist, kellelt tuleb need siis mingis osas vähemalt maad kätte saada. Ja noh, nagu öeldakse, et ega ükski eraomanik ei ütleme, et ei jookse oma maatüki ja selle projekti tarvis andma, et see on ka iseenesest arusaadav, see on ikka seesama, et kas mina tahaksin oma kodu lähedusse sellist suurt raudteed ja noh, ilmselt meist kõik nõustuvad, et ma ei ole sugugi kindel, et kas ma tahaks läbi minu põllu, see sõidab. Selles osas on muide päris huvitav oli selle nädala valitsuse pressikonverents, kus siis jälle oli pukis Mart Helme ja siis ta teatas, seal esines päris jõulise seisukohaga selle not in my back yard nii-öelda põhimõtte vastu, ehk siis see on see, et kuskilt peab raha tulema nii-öelda seal oli isegi minu arust siukses leebelt, et võiks öelda, positiivses kontekstis jooksis läbi tselluloositehase nimetus ja meenutamine, eks ju, mis on sihuke märgagi märgile märgiline juhtum ja näide, ehk siis tegelikult on ju nii, et, et EKRE on, on oma selles nii-öelda asjaajamises Rail Baltic on ka selline näide metsa muidu teine näide, et nad on tegelikult natukene mitte isegi natukene, vaid nad on päris tugevalt kahvlis. Et ühest küljest nad tahaksid arendada selliste ikkagi rääkida seda, et me peame siin ikka majanduse huugama panema meie, meie, meie nagu siin tegelemegi, nende asjadega. Ja, ja eks on ju selge ka, et neil näiteks kas või nii-öelda metsandus annab väga paljudele inimestele tööd, kes, kes on kindlasti ka EKRE toetajad ja teistpidi, teistpidi on see, et nad tahaksid püüda ka neid hääli, kes ütlevad maha lageraie ja nii edasi ja nii edasi. Nii et, et siin on, siin on tegelikult see valge tükk aega juba jälginud päris huviga, et kuhu nad nüüd, kuidas nad nüüd seda esitavad, sest et nad on nüüd juba, et varsti aasta aega valitsuses olnud noh, hääl läheb järjest valjemaks ja nagu justkui võimu on ka kõvasti käes. Aga kui noh, nii-öelda vanasti opositsioonis võis, võisid rääkida nagu jagada paremale ja vasakule, neid neid lauseid siis nüüd ikkagi tuleb ka, tuleb ka tegutseda ja mingeid otsuseid langetada. Ja siis tahtmata. Kõige ohutule poliitilises mõistes on ikkagi mitte seisukohta osades asjades ja igaüks arvab nii, nagu ta tahab, selles selles erakonnas sees ja siis ei peagi nagu et saab proovida ikkagi meeldida kõigile, sest ega olgem ausad, et noh, kui me nüüd juba selle sellise sisepoliitika hetkeolukorra juurde jõuame teemana, siis siis ekre selline noh, ütleme räuskav stiil on ju natukene ikkagi ju muutunud selle koha pealt. Et nad enam, et me räägime nüüd ikkagi sisust, et kas nad toetavad ühte asja või mitte, aga aga see, et kuskil raadiosaates jälle midagi maha hõigatakse, et noh, seda me pole tükk aega kuulnud, tuleb tunnistada. Tõsi, aga kui veel nüüd rail Balticu ajakavast rääkida, sa juba tõid nad maatükkide ostud, mis kuidagi ei edene välja, siis kui vaadata seda ametlikku infot, siis rail Balticut hakati täpselt 10 aastat tagasi ajama. Aastal 2010 on see ametlik alguskuupäev, noh poliitiliselt juttudeks olid loomulikult veel varem, aga siis sai projekt alguse ja jätkuvalt on ametlik valmimistähtaeg 2026. Vaadates seda praegust olukorda, me võime vist juba üsna kindlalt öelda, et 2026 küll valmis ei saa. Arvestades ka seda, et eelarve tõenäoliselt sellesse ja Euroopa Liidu siis eelarvesse, mida kokku lepitakse, täismahus ei mahu, nagu sa ise ütlesid, siis jääb see tõenäolisust tulevikku tulevikku selles järgmises eelarves ka veel väike nii-öelda saba lõpetada, aga aga võib-olla tõesti nüüd lähme selle sisepoliitikateemade juurde ja, ja võiks natukene rääkida võib-olla kohalikul tasandil, et Eestis poolteist aastat enne kohalikke valimisi on küllaltki palju erinevaid vangerdusi ja sel nädalal saime järjekordselt kuulda siis kuidas kohalikul tasandil läks kemplemiseks Eesti pindalalt suurimas linnas Pärnu linnas nimelt võimuliit lagunes ja tegelikult olid need märgid õhus sellest väidetavasti juba mõnda aega, kui kohaliku valimisliidu Keskerakonna ja Isamaa koalitsioonis Sis peamiseks lahkheliks oli nii-öelda kaks teemat, üks on sillateema ehk siis Pärnule uue silla ehitus või siis vana korda tegemine enne valimisi ja teiseks siis järgmiste valimiste piirkondlike jaotus, et kuidas, kuidas neid jagada. Ja Isamaa erakond oli see, kes siis kompas teistega mängumaad ühel hetkel Reformierakond tegi neile ka siis ettepaneku moodustada nüüd võimuliit ei jäta praegune linnapea, kes kuulub siis valimisliit Romek Kosenkranius linnapeatoolist ilma ja kohelisuselt hakkasid siis erinevad läbirääkimised, sest olukord oli eriti keeruline seepärast, et, et rehkenduste järgi on võimalik sisuliselt kaks koalitsiooni. Ühest ühelt poolt võivad siis Reformierakond, Isamaa ja üks siis valitsus valimisliidust üle hüpanud. Sotsiaaldemokraat, teha 20 liikmega oma koalitsiooni ja 19 häälega jäävad opositsiooni EKRE, Keskerakond ja valimisliit aga, aga selles on veel üks must hobune, kes on Andrei Korobeinik, kes on ka vahetanud erakonda, läinud Reformierakonnast keskerakonda, mingil hetkel peatanud omavolikogu liikmestaatuse ja nüüd nüüd tõend näoliselt taastab selle volikogu liikmestaatuseni. Me võime näha olukorda, kus märtsi alguses võetakse Pärnus linnapea ametist maha tuleb uus valitsus, kes võetakse kuu või kahe pärast uuesti ametist maha, et see, see on mäng enne selliseks valimiseelseks etapiks sisseseadmine. Ja ta, et parafraseerides kunagist riigipead, et Eestile on kombeks üks üks koalitsioon korraga kohalikus omavalitsuses, et ega ikka kahte kahte ei saa olla korraga. Pärnus on põrsa tõesti huvitav seis, aga noh, ma sellise üldiseks jutuks tuleks selle selle juurde, et kui sa mainisid siin ka Tartut korra rist jooksis läbi, et ka seal on ju muutused, siis ikka räägitakse ka selle puhul, et tegemist on mingisuguse kultuuripealinna teemaga ja Pärnus räägitakse sillad ja oli ka mingisugune kultuuriprojekt. Et teate, see on. Süvendus tegelikult on ikkagi küsimus selles, et positsioonide võtt 2021. aasta kohalikeks valimisteks ja Pärnus. Ma arvan, et ilmselt see valimisringkondade teema, mida Isamaa tahab, et oleks minna, et noh, et minna edasi on kahe ringkonnaga, ma arvan, et see on ikkagi see peamine, peamine küsimus seal ka. Aga, aga tõesti noh, poliitiline seis on Pärnu Te ju tegelikult valimistel siin siin pidevalt, seal on väga võimsad kandidaadid, ka üleriigilist selles mõttes kõlavat nimed kandideerinud aastate jooksul valimistel ja ja Pärnu on see 30 üheksaliikmeline volikogu ja kui ma see on nagu kõige suurem nii-öelda siis üksus seal sees on Isamaa 10 kohaga, seal on reformierakonnal üheksa ja kui nüüd see sotsist kandidaat Kalev Kaljuste ja muuseas tema peaks olema ka üks Tootsi taustaga mees toostist me täna juttu olnud, siis on ka juures, siis ma saan kokku 20 häält, mis tähendab, et annab koalitsiooni kokku küll ühe häälega Just aga seal tuletorn Andrei Korobeinik ja võtab selle ühe hääle õige pea reformierakonnalt ära ja viib selle keskerakonda, kui ta taastab oma, aga mis on muidugi huvitav, Pärnu puhul on see, et et see on olnud igipõline selline valimisliidu kants ka, me mäletame, et noh, selle, see sai väga tugeva sellise hoo sisse siis, kui Toomas Kivimägi tegi seal oma valimisliiduga tõeliselt müstiliselt häid tulemusi ja ja, ja see praegune valimisliit ka on midagi Romek Kosenkranius siis toona Kivimäe kõrvalabilinnapeana täna juhib ja, ja nüüd nad on sisuliselt nagu vastamisi läinud oma endise siis sellise liidriga ja ja noh, valimisliidud, me teame, et, et nendega on ka see, et, et suured erakonnad hakkavad neid enne valimisi kõvasti survestama. Väga selgelt proovitakse ka üle tõmmata. Ta kandidaate enda poolele ja noh, kui ma ei eksi või, või noh, vähemalt kuulduste järgi ka näiteks sedasama Pärnu praegust linnapead. Ilmselt mitmed erakonnad on käinud ja küsinud, et tule, kandideeri meie nimekirjas ära, kandideeri enam valimisliiduna ja ega tegelikult ka valimisliidu liikmed ise täna ei tea, kas nende hääled peavad või on mõni juba üle hüpanud. Kontroll kõnet ilmselgelt telefonivoorus on tehtud, aga, aga kas keegi on mõelnud poolteist aastat enne valimisi, et ma lähen nüüd järgmine kord Pärnu valimistele vastu hoopiski Reformierakonna, Isamaa või EKRE EKRE? Jah, ja nagu ikka sellistes teravates poliitilis-küsimustes me näeme ju selget polariseerumist, et kui ka eelmistel kohalikel valimistel valimisliitude poolt anti noh, väga palju hääli selgelt. No see on nagu, nagu põhimõtteliselt pooleks. Sest seal on nii-öelda maa sool, inimesed armastavad neid oma kohalikke inimesi ja kui erakonnad vahel saadavad ka võib-olla kohalikesse volikogudesse selliseid, kes ei ole tingimata kohalikud inimesed. Ju meie kuulus kahe tooli seadus. Täiesti opakas seadusega. Et võib-olla nii kohalikus omavalitsuses küll? Aga see tähendab, see tähendab ka seda, et, et noh, nii-öelda siis parteide keskkontorite poolt on, on ka nagu tunduvalt suurem surve sinna kohalikele omavalitsustele, nii et nüüd ma olen Taavi selle jutuga täiesti nõus, et seal on mõjude vastasmõjud, seda, mis puudutab valimisi Aga noh, see on muidugi alati olnud, eks ju, et mingisugune aeg enne hakkavad siis nende tõmblused pihta. Närv tuleb sisse ja püütakse siis, kui seni on olnud näiteks hea koostöö koalitsioonist, siis hakatakse seda konkurenti õõnestama, kellega sa koos seal koalitsioonis oled, et oma positsioone kindlustada? Ma ei tea, kas, kui, kui edukas strateegia valimistel on, aga vähemasti seda alati üritatakse lisaks, eks ju, kolmas koht, kus me siin just nägime, samasugust asja on Valga vallas, kus ka siis lagunes koalitsioon. Et nende puhul minu meelest kõigil on näha seda, et see ümberjagamine ongi selline võimupositsiooni muutmine ega seal sisuliselt noh, poolteist aastat valimisteni midagi võimuleppes, kui selliseid kosmeetilisi muutusi tehakse, kasvõi see tartu näide, et ega seal põhimõtteliselt jäi vana koalitsioonilepe kehtima, noh, midagi seal sotsid omalt poolt. Kaasa tõi, sõitsin, tal oli vaja oma nägu ka juustuga. Seda sinna väga palju küll ausalt öeldes ei saanud, eks see Keskerakonna nägu lihtsalt moondati ära sotsiaaldemokraatide jaoks, aga noh, las ta jääb aga nagu Pärnu näitel sama moodi, et EKRE, kes nüüd võetakse ju paati, kuuldavasti nad ei ole mitte midagi avaldanud soovi, mida nad tahaksid saada, et no ma ei tea, kas siis siis vanaleppes võimule, nad saavad võimule, et, et noh, see on, iseasi, saab võimul vist olla. Kelle pildil ja saab ilmselt abilinnapea positsiooni, maid, avaldusena jagamine. Et abilinnapea koha võiksid saada ja, ja noh, see on ju see on ju tore valijatele näidata. Valga vallas oli rohkem muutusi, seal kaotati osa neid Juhikohti, et hoopis vähem positsioone, mida ümber jagada, aga üldiselt nii Pärnu kui, kui väga vaja puhul toodi põhjuseks kas selliste vähest maakonna üles koostööd osavaldu ehk siis seesama haldusreform nüüd haarab siis tagumikust kinni, eks ju, maksabki, et need, kes on need väiksemad, kes alla neelati, tunnevad, et nende huvid ei ole piisavalt esindatud ja see nüüd heaks ettekäändeks, miks hakata koalitsioone lõhkuma. Aga noh, selge see, et ega see haldusreform annabki veel tükk aega endast tunda ja seal on kindlasti palju sellist paksu verd solvumistel tükk aega. Natukene nende kohalike valimiste tuleku kontekstis võiks rääkida ka sellest, milline on siis see toetus erakondadele laiemalt Eestis praegusel hetkel ja noh, võib-olla need tipus olevad Reformierakond, Keskerakond, noh, kuidas need protsendid parasjagu on, polegi võib-olla praegu nii oluline vaid just nagu üllatav on Eesti 200 väga tugev tuleks siis kõikide uuringute pealt protsendid jällegi on erinevaid ja võib-olla pole number kui selline isenesest, et oluline aga, aga just see, et ega Eesti 200 ei ole ju nähtavalt mitte midagi teinud ja tänu sellele oma toetust kasvatada, see on päris tubli töö. Olles rääkinud mõne inimesega, siis ma olen saanud aru, et põhimõtteliselt Ta on, põhimõtteliselt on selle Eesti 200 kontoris ka olemas, selline strateegia lausa et ega praegu ei teagi väga midagi tegema, aga noh, mingisugused suunamudija neil loomulikult on, kes ühes ja teises asjas natukene natukene liigutavad. Üldiselt ma arvan seda, et see see kerkiv reiting põhimõtteliselt indikeerib valija, sellist tahet, et või, või ütleme, sellist valija just nii-öelda mõnele uuele nimekirjale ja kuna see Eesti 200 on nagu kõige kättesaadavam keha, siis võib-olla, et sinna see seega pannakse. Eesti 200 on näiteks olnud päris aktiivne ka kohalikel näiteks nende kohalike kooliteemade arutelus noh, näiteks Viimsis, Kiviõlis, seal on näha ka, et, et seal kui te, kui te vaatate neid inimesi, kes seal seal liigutavad, siis siis nad nad nagu püüavad seda. Seda, seda tähelepanu kindlasti ka, aga see on kindlasti märgiline, see on kindlasti huvitav ja ma arvan, et seda jälgitakse erakondades suure noh, omamoodi omamoodi kindlasti ka ka pingega. Varre pinget veel praegu ei ole. Tegemist on ikkagi täiesti valimistevahelise ajaga ja üle maksa tõlgendada seda Eesti 200 tõhususe, pigem näitab seda, et inimestel on kõrini, pole sellest praegusest närvilisust ja kemplevast koalitsioonipoliitikast ja tahetaksegi midagi või kedagi uut. Aga samas ega see oleks ja poleks nüüd väga palju ei maksa, et see, mis otsuse inimene reaalselt seal valimisurni juures teeb, kui päriselt Ta on valimised käes. Ei ole ju kunagi üks ühele kokku langenud sellega, mis on need reitingud näidanud vahetult enne valimisi. Aga praegu ei ole ju isegi seda situatsiooni. Minu meelest natuke fetiseeritakse meil üle neid reitinguid, neid jälgitakse liiga pingsalt, neid tõlgendatakse üle ja neid tehakse ikkagi väga, väga tihti. Et sellega ma küll nõustun ja noh, arvestades ka sedasama Eesti200 reitinguid enne enne valimisi riigikogu valimisi, ma mõtlen siis ja siis mis tulemus oli, et noh, riigikogus neid ei ole, neid ei ole sisuliselt pildil nagu ma veel kord rõhutan küllap mingeid tegevus siis tehakse, aga ega see silma ei paista ja võib-olla ei peagi paistma. Aga noh, ma arvan, et võrreldes riigikogu valimistega minu hinnangul ikkagi need kohalikud valimised on, on sellisele erakonnale võib-olla veel veel keerulisem, et kui sa üleriigilistel valimistel pead saama, ütleme neli-viis sellist noh, väga kõva nime ja panema selle nimekirjas edasi kokku. Ühel hetkel nüüd kohalikel valimistel, sul on kohalikus piirkonnas vaja igal pool saada need neli, viis tugevat nime, et ja kas kohalikul tasandil ja see inimene oleks seal kohapeal tuntud ja tunnustatud, et jälle see sisse toodud sisse toodud ja ja kus sa neid sisse väga toodet, et nende inimeste leidmine ja noh, ma arvan, et siin võib nüüd tekkida küll, et eks uue tegijana nad proovivad samamoodi neid valimisliite, millest me enne põgusalt ka rääkisime neid nagu enda paati meelitada ilmselt sellise noh, kogukonna juttu ja kõige sellega, et, et see võib olla Ta viibis, võib ka, eksju inimene pooldada mingit uut nimekirja, aga kui ta sinna valimistele läheb ja vaatab, et täiesti tundmatud nimed, siis ta ikkagi hääletab selle poolt, keda ta teab. No just nimelt, aga, aga jällegi, mis puudutab inimesi, kes tahavad näiteks omas kohalikus poliitikas kaasa lüüa, siis nende jaoks kindlasti on see märgiline, et liituda mingi sellise mingi sellise märgiga, mis, millel on ka mingi jõud taga, eks ju. Ja kui need, seda, need, need uuringud, jah, ma selles suhtes teiega olen täiesti nõus, vahel siin kunagi kolleeg Urmet koogiga vaidlesin sel teemal natukene, et rahvusringhääling ka üsna üsna tähtsale kohale asetab neid, neid igakuiseid reitinguid, samas ju huvitav vaadata mingeid trende ja nad nad tõepoolest tõepoolest näitavad, aga ma arvan seda ja et inimesed kindlasti jälgivad seda, et kui, kui, kui kõva keegi on. Viimane kolmandik koosseisus Merilin Pärli, Neeme Korvi, Taavi Eilat on käes ja järgnevalt räägime eriti siis Läti, Lõuna-Aafrika vabariigi ja Taani suhetest lätlanna Kristiine Misane loost lähtuvalt. Misane põgenes Lõuna-Aafrikast. Väidetavalt siis teda ja tütart relvaga ähvardanud eksmehe ja tema kamraadid eest kaitsetu. No Läti elanud mõnda aega Lätis. Siis pidi ta minema reisile välismaale ja kui ta lõpuks kuid ta peeti kinni, siis Taani lennujaamas, kus ta juba ligi aasta See oli 2018. aasta lõpus, nii et ta on nüüd juba üle aasta. Vangis, aga nüüd on siis jõutud Taani kohus järelduseni, et ta tuleb anda välja Lõuna-Aafrika Vabariigile sel nädalal. Sellest palju räägid ja see otsus on siis seoses oma lapse röövimisega. Ja Lõuna-Aafrika vabariigis ootaks sellise teo eest 15 aastane vangistus, tõsi küll, see teema tõusetus sel nädalal ja tõi kaasa ka väga tugeva avaliku reaktsiooni, milleta tulemuse lõpuks ka Läti prokuratuur ja, ja Taani kolleegid siis noh, on jõutud ühesõnaga nii kaugele, et Misane antakse välja hoopiski Lätti. Ja koheselt seda väljaandmisotsust Lõuna-Aafrika vabariiki ei rakendata, ei kasutatud. Tegelikult kui vaadata siin selle juhtumi ajalugu, siis ka Lätis sees on see kõvasti kriitikat pälvinud, sest et Lätile pakuti seda võimalust juba ka varem, aga siis Läti võimud teatasid, et nende seadused ei näe, käsin mingisugust karistust ja seetõttu oligi Taani justkui sundviskes, et nad peavad siis Lõuna-Aafrika Vabariigile lätlanna välja andma. Alles nüüd, möödunud nädalal sai Läti prokuratuur oma süüdistuse ikkagi kokku ja see saigi nüüd aluseks, miks neljapäeval erandlikult siis otsustas Taani ikkagi antakse Lätile välja. Et ühesõnaga Läti oleks saanud seda närvilist ootust. Jaa jaa, sellist diplomaatilist vaidlust vältida, kui nad varem oleksid segasel asjaolud. Otsustasid toona, et kas ei ole piisavalt tähtis või nad ei, ei pidanud nagu oluliseks seda võitlust siis sel hetkel lätlased ma mõtlen siis pidada ja noh, arusaadavalt on see praegune olukord, kus siis nüüd proku Läti prokuratuur tegutsema hakkas ikkagi mõjutatud ju sellest, et et see avalik foon läks nii tugevalt üles sellel teemal, et tõesti selle inimese elu, kui tal Lõuna-Aafrika vabariigi välja antakse, noh, sisuliselt on ju rikutud, ega see, see on, mis paraku fakt ja, ja noh, kuna seal president võttis sõna ja, ja teised juhtivtegijat poliitikas, siis on arusaadav, et noh, see otsus on ikkagi mõjutatud ka sellest avalikust kuvandist fonistama. Avalikkust õiglustundest. Kuigi Euroopa Inimõiguste kohus võttis samamoodi vastu otsused, lätlane tuleks ikkagi Lõuna-Aafrika vabariigile välja anda, sest rahvusvaheline konventsioon näeb sellist asja ette, kuigi noh, mis on siin just lätlaste põhietteheiteid olnud, et mis annet ei koheldud Taanis Euroopa Liidu kodanikuna, vaid välismaalasena ehk siis, et teda ei nähtud võrdväärsena, vaid, vaid noh, kelle, kelle naki, kes on tüütu ja kes kelle võibki välja anda. Nojah, aga just sellesama konventsiooni alusel on tegemist lapserööviga. Kui sa ilma teise siis vanema nõusolekuta lähed lapsega, noh kasvõi Eestist läheb, ma ei tea, Norra või ja, ja teine ei ole nõus, siis on tegelikult rangelt võttes lapserööv. On ju, et selleks ei pea isegi Euroopa Liidu välisesse riiki minema, täiesti ka Euroopa liidu sees peab see lapsevanema nõusolek olema, kui vanemad ei ole näiteks abielus. Aga noh, isegi siin ju Euroopa liidus sees on olnud neid juhtumeid palju eestlasi puudutavaid, kus üks lapsevanem on Eestis, teine on näiteks ma ei tea Prantsusmaalt, Hispaaniast ja kui siis minnakse lahku, siis need laste hooldusõiguse küsimused neid veeretatakse nende kahe riigi kohtute vahel. Mitu aastat võtab aega, enne üldse, kui saadakse selgeks, millise riigi kohta, kus seda asja menetlema peaks, rääkimata siis veel, kui tegemist on kolmanda riigiga ja Lõuna-Aafrika vabariigis, nagu me ka Oscar Pistoriuse juhtumist mäletame, nende kohtuveskid jahvatavad veel aeglasemalt. Aga noh, kõige selle keskmes, eks ju, kuskil on need lapsed, kes kannatavad aastaid, lihtsalt ootavad kuni mingisugused otsused Eks see aspekt kindlasti seda mõjutust, sest tegelikult see kuriteo koosseis oli ju oli ju tegelikult palju suurem veel seal oli, oli ka. Dokumendi võltsimine raha, Harr. Kus mingid sellised mingid sellised asjad, aga noh, miks see, miks see pretsedendina on kindlasti minu arust nagu tähtis on see, et et me elame ikkagi sellises globaalses avatud maailmas ja eks selliseid asju riikide vahel tuleb ette tegelikult tegelikult ikkagi järjest rohkem. Ja, ja, ja noh, peakski kuidagi see asi olema ikkagi nii seatud, et, et just need lapsed oleksid seal võimalikult hästi kaitstud kogu selle, selle selle teema sees. Sest noh, jah isegi isegi riigi sees võivad sellised asjad olla, rääkimata siis, kui tegemist on väga-väga erinevate kohtusüsteemidega väga erinevate selliste seadustega. Me just selle olukorra teebki eriti karmiks see, et Lõuna-Aafrika vabariigi siis õiguskord on nii karm karmide siis see seadustega antud küsimuses, aga noh, kui me kõik ajakirjanikena oleme ilmselt ka kokku puutunud ju selliste teemade käsitlemisel ja me teame, et need on väga keerulised teemad ja et siin ei ole tegelikult nii mustvalge, et noh, meie kuuleme ja teame praegu tegelikult ikkagi ainult ühe inimese vaatas seda naisterahva siis nägemusest ja seisukohast, et et nagu isegi ilmselt olete kogenud siis rääkidesse hiljem teise osapoolega, siis tema nägemus on ilmselt kogu sellest asjast teistmoodi ka antud juhtumil siis see Lõuna-Aafrika vabariigis elav lapse isa kui me tema seda intervjueeriks kuuleksime, ilmselt hoopis teistsugust Mägedes on ka oma kampaania, eks ju, käivitanud selles, kus ta räägibki hoopis teistsugust juttu, kõik nende hooldusõiguse küsimused on alati väga valusad, sest nende hästi isiklikud ja seal ongi sellise objektiivse tõe väljaselgitamine äärmiselt keeruline. Aga selles juhtumis veel, mis teeb asja segasemaks, on see, et, et kui siin Euroopa liidus vaadeldakse seda tsiviilõiguse rikkumisena, siis Lõuna-Aafrika Vabariik käsitleb seda kriminaalõiguse rikkumisena ja juba siin lähevad suusad risti. Ja ma tuletaks selles kontekstis veel meelde ka selle, et Eesti ajakirjandus ta aluseks olevas eetikakoodeksis on pandud isegi selline punkt sisse, et vanemate vaidlusi laste hooldusküsimuste üle üldjuhul ei kajastata. Mis on, mis on, aga noh, antud juhul on see küsimus muidugi hoopis teistlaadne, aga sellepärast on, on ka see, et sa ütlesid, et valus teema Taavi et, et noh, ütleme nii, et see nõuab ajakirjandusest alati väga väga suurt. Tähelepanu, võib-olla see lõpuküsimus selle teema puhul on see, et mis saab minna Läti kohtus nüüd teistmoodi, võrreldes sellega, mis otsuse tegi Taani kohus, et kas lõpuks ei või juhtuda lihtsalt nii, et see asi venib veel, aga hambaid aasta pärast antaks, antakse Läti riigi poolt, siis me saame ikkagi väljale Lõuna-Aafrika Vabariigile. Seda, et välja, et Läti välja annab, seda ma ei usu, pigem ma arvan, et, et kui nüüd tõesti saab Läti õiguse hakata ise kohut mõistma, siis vast on sealt oodata talle märksa leebemat karistust. Aga räägime veel põgusalt, saate lõpuks ka apteegireformist, et kuigi riigikogu sotsiaalkomisjon proovis veeretada otsustamise enda pealt ära ja saate apteegireformi eelnõud kolm tükki, neid on siis kokku Riigikokku sisse antud EKRE poolt üks ja sotsiaaldemokraatide poolt kaks. Täpsustan kolme Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikme poolt terve erakonna fraktsioon seal tagajalast. Aga ühesõnaga prooviskle sotsiaalkomisjon veeretada seda vastutust enda pealt ära ja et juhtivkomisjonile mitte otsust võtta vaided, las riigikogu saal otsustab, siis jõudis riigikogu juhatus siis sellise, ütleme noomitus on võib-olla isegi liialt öelda, aga, aga no ühesõnaga tegi neile kohustuseks võtta seisukoht, et millist eelnõu juhtivkomisjon soovitab toetada ja millist, et sotsiaalkomisjon otsustas toetada siis EKRE eelnõud ja mida nüüd hakatakse siis pärast seda suurt vabariigi aastapäeva ehk siis teisipäeval seal arutama ja veamine punkt, seal on see põhimõtteliselt seesama, mida juba detsembris prooviti Isamaa eestvedamisel siis läbi viia ehk siis lahutada või võtta hulgimüüjatelt ära õigus omada apteegikette. Aga sealjuures on meil praegu sees ka punktid, mis annaksid võimaluse pidada siis haiglaapteegid teeki ja ja üldsegi hankida ravimeid ka tegelikult välismaalt tulevastelt hulgimüüjatelt, et et see, see, et seisukoht Ta ei tahetud võtta, näitab, et selgus siin jätkuvalt ei ole, aga samas, et asjaga ikkagi tegeletakse, siis noh, mingisugused surved kuskilt tulevad. No see on nüüd väga huvitav, mis siin 25. veebruaril lahti minna võib hakata, esiteks muidugi see, et, et 25. veebruar on ju järgmine hommik pärast presidendi vastuvõttu, mis toimub Viljandis seekord, mis tähendab opositsioonisaadikud on Viljandis? Ei tea, kas nad jõuavad selleks ajaks sealt presidendi vastuvõtult Tallinnasse. Sellal kui EKRE saadikud ja ka osad võib-olla Keskerakonna saadikud on Tallinnas tõrvikurongkäigul hoopis ehk siis neile on märksa lihtsam õigeks ajaks tööle jõuda ja olulisust hääletust läbi viia. Teisest küljest jälle. Me ei tea, kas koalitsioonil on nüüd seekord hääled koos või võib jälle minna nii nagu detsembris ja ega nad vist ise ka lõpuni kindlad ei ole. Minule teadaolevalt nad ei ole selles kindlad ja jätkuvalt aeg on ju olnud sellised noh, nii-öelda vabad radikaalid. Marika Tuus-Laul, Viktoria Ladõnskaja, Kubits, kes siiani on alati oma südametunnistus härgi hääletanud, keda ilmselt ei saa panna partei käsuliinis hääletama. Kuidas üldse sotsiaalkomisjonis saavutati üksmeel. Kuuldavasti toodi Martin Repinski selleks ajaks komisjoni liikmeks, kes siis hääletas nii nagu vaja oli, aga see näitabki, et nad on parajas kitsikuses. Ja teisipäeval võib riigikogu suures saalis hakata kõike juhtuma. Me oleme täna rääkinud siin aeg ruumilistest vahemaadest ja mulle meeldis tegelikult see, kuidas sa kirjeldasid seda võimalikku olukorda, kus opositsioon ei jõua tagasi. Noh, põnev on, eks, eks me vaatame, selles eelnõus on tegelikult mitmeid punkte, mis nagu sellist konkurentsi ja suurendaksid ja vabadusi juurde tooksid. Täitsa seda meelt, et, et neid võiks olla, aga, aga ma ei usu ka, et see, see eelnõu on natuke liiga lihtne läbimine. Just et ma olen ka ikkagi aru saanud, et need peamised need vabaks lasknud kriteeriumit aetakse, sealt välja võtta ja jätta ikkagi see ainult see peamine punkt alles, aga noh, eks see natuke on ka küsimus, et mida sotsiaalkomisjon üldse lahendama läheb, et arvestades euroapteeki ja magnum on tegelikult ju valmis tänasel päeval apteegireformiga kaasa minema, et üks omanik on lubanud kinkida oma apteegid proviisoritele, teine on öelnud tema siis leiab proviisorid, kes ostavad näidet, et noh, mida siis enam lahendada, et tänaseks laias laastus turgu nüüd vaadata, siis tuleb teha uus kaart, mille pealt on näha, et tegelikult on igas Eestimaa paigas apteeke tulevikus ilmselt siis tagatud ja noh, ma ei tea, näiteks Viljandis ütles Euroapteek, et nemad panevad oma apteegi näiteks seal kinni, sest seal on liiga palju apteeke. On, arvestades et Margus Linnamäe Apotheka apteegid sinna alles jäävad, et noh, siis ilmselt nii ongi, aga sellega on rahvad Henritele antud aeg para Kuu otsas olime siin koosseisus Merilin Pärli neeme Neeme Korv, Taavi Eilat. Järgmisel nädalal on ajaloos esimest korda rahvateenrite saade eetris 29. veebruaril, sest mitte kunagi varem meie saate 22 aastases ajaloos ei ole langenud liigaasta lisapäev laupäevale. Ja viimati oli 29. veebruar 28 aastat tagasi, seega esimest korda ajaloos 29. veebruaril toimuv saates kuulete Mirko ojakivi Evelyn Kaldoja ja Martin smootorit. Meie soovime teile ilusat laupäeva jätku, kena vabariigi aastapäeva. Seni on vikerraadio.